Meie Elu = Our life, June 7, 1984

              NELJAPÄEVAL 7. JUUNIL - THURSDAY, JUME 7
„Meie Elu" nr. 23 (1788) 1984
tarn
II
•II
Bl
II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broa(|visw Ave,, Toronto, Ont. Canada, M 4K 2R6
i I Tel.'466-0951 v
Toimetajad; H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Miiford, N.J.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
- „MeieEk" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas;
Ašut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti. Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6Ganada - Tel. 4'66-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas l a . $40.00,6 k. ^22.00.
3 k.$15,50. USA-sse - 1 a. $44.00,6k.^25.bo, 3 k;S17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6 k. $26.00. 3 k. $19.00.
Kjripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. ^15.40, Õhupostilisa
ülehieremaadesse: 1 a. 158.00, 6 k. $29.00.
' • Üksiknumber - 75e
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel Š5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
iiiiiiiii8si9iaiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii|iiiiiiiiiii^
Neljandate! Ülemaailmsetel Ees- Upu 50. a.juubdit. Pidustustel
ti Päevadel Torontos võib loota, et
päevade asukoha linn lehvib või­maluste
piires ja suurel määral sini-must-
valges. Kohti on palju, kus
päevade üritused põimuvad, peale
selle veel Kotkajärve ja Seedrioru.
Ajalooliselt kesksemaks ürituseks
saab olem^ sini-must-valge juma-"
lateenistus 8. juulil Vana-Andrese
kirikus, algusega kell 10 hommikul.
Esineb Eesti Üliõpilaste Seltsi pü­hitsetud
lipp, millele kõigevägeva­malt
palutakse õnnistusjt ka järgmi-seka
sajaks aastaks.
Kuid sini-must:valge lipu pühit-gemine
ja õnnistamine toimus 4.
Juunil 1884. a. Otepää kiriklas, kust
sini-must^valge on k.a. 4. juuniks
võrsunud lOO^astaseks. Kuigi lipp
õnnistati EÜS-i lipuks, sai temast
rahvuslipp. Lipu pühitsemine toi­mus
sõnaliselt ja muusikaliselt
suure pidulikkusegk. Vaimulikuna
toimis Valga koguduse õpetaja Ru­dolf
Kallas, kes ütles: ,ySee lippipn
Jumala tahte kohaselt nähtavaks
jthäY^ikš ieesti rahVtfl^t^ma õilsa­mates
taptlustes.''^
Nii see oiigi jäänud. Teostusid
suured rahvuslikud üritused,, või­deldi
eesti rahvas valdaks Eesti Va­badussõjas
ja nüüd ühendavad
need värvid eesti inimesi vabas
maailmas, kuigi kodumaa võimu­mehed
vihkavad neid värve ja nen­de
kasutamine on karistatav.
Rahvuslik lipp sini-must-yalge
tunnistatakse E.V. ajutise valitsuse
poolt 21. novembril 1918. a. Eesti
riigilipuks. 1922. a. leiab aset Riigi­kogus
sini-must-valge riigilipu sea­duslik
määritlemine. Mitmekordne
riigivanem Jaan Tõnisson ütleb:
„See on rahvusliku ärkamisaja
kulminatsiooni lipp. Selle lipu all
oleme võidelnud oma hinge ja sü­dame
kihutusel. Selle lipu all ole­me
oma iseseisvuse võitnud, sõtta
läinud ja lahingutes ohverdanud
elu."
1934. a. pühitseti sini-must-valge
les tolleaegne riigivanem K. Päts:
, , . sini-must-valge lipp on rahva
yõitluslipp oma õiguste eest. See
lipp on püha kogu eestLrahvale.
Selle lipu äll läksid meie sangarid
lahingutesse ning ohverdasid oma
elu. Selle lipu all on meil usku
ilusasse tulevikku. See sümbol
ühendab meid võitluseks ka edas­pidi
oma rahva ja riigi eest."
Kuid vfl. Heinrich Rosenthal üt­les
juba lipu õnnistamisel Otepääl
1884. a.: „01gu Eestimaa täis kura­deid,
me lippu nad ei võida." Eks
olegi nii, et punased diviisid ja
NKVD okupeerisid küll kodumaa
ja keelustasid lipu. Kuid vastuseks
lehvib sini-must-valge kõikjal
maailmas, kus eesti rahvast leidulj}.
Sini-must-valge rahvus- ja riigilipp
ei sümboliseeri Võimu, vaid sisu ja
vaimu ja see on alati püsivalt tuge­vam,
kui punased diviisid. Viima­seid
saab hävitada, kuid mitte vai-mu.,
./^.^
Tänuväärselt koos sini-musi-val-gega
püsib edasi ka ühendav vaim
ja kutsub meid edasi pealesunni­tud
võitlusele kodumaa ja seal asu­va
rahva vabaduse eest. Vabaduse
vaim saab välismaadel püsida ja
meie kuuluvust ning aspiratsioone
peegeldada teistele vabadele rah­vastele
kuni kaugesse tulevikku,
kui asjaolud seda nõuavad.
Nii algas 4. juunil 1884. a. Ote­pääl
eesti rahvuslik saaga, teostus
iseseisvus ja levis koos vabadus-ihaliste
pagulastega üle terve
maailmaTKodumaal saavad nõuko­gud
selle eest vaid karistada. Vaba­des
maades võime ja peame meie
aga võitlust jätkama kuni ükskord
saag vabaks meie kodumaa ja rah­vas.
Sajandal aastapäeval toome
oma sini-must-valge jällekordselt
välja, palume talle edaspidist Ju­mala
õnnistust ja kordame oma
võitlusvande, mis külvati saja aasta
eest Otepääl.
PüMtsemlne ja õnnistamine on
kiriklik toiming ja kõikide kirik­like
toimingute aluseks on Pühaki­ri.
Eesti luterlikus kirikus kehtiva
korra määrab kindlaks aastal 1902
trükis Ilmunud eestikeelne
„Agenda ehk käsiraamat evangee-liumi-
lutheruse kogudustele Vene
riigis". Agenda jäi kehtima Eesti
Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus
iseseisvas Eestis.
See Agenda oma olulises osas tu­gines
1832.a. Agendale. Agenda on
Eesti kirikus jumalateenistuste ja ki­riklike
talituste seaduslik alus ja
norm. Agenda oli käes õp. Rudolf
Kallas'el, kui ta pühitses ja õnnistas
sini-must-valge 4. juunil 1884 Ote­pääl
ja Agenda oli käes piiskop Jo­han
Kõpul, kui ta uuesti pühitses ja
õnnistas sini-must-valge 24. veebru­aril
1944 Estonia kontsertsaalis.
Agendas lipu pühitsemise ja õnnista­mise
korda ei ole määritletud. Tuleb
ilmselt eeskujuks võtta pühitsemise
ja õnnistamise kord, nii kui see on
kehtiv kiriku nurgakivi, surni^aia,
koolimaja ja elumaja pühitsemisel ja
õnnistamisel.
Agenda märgib ära, et kõik pühit­setakse
Jumalasõna ja palega, mille­le
lisandub Pühakirja tekst „Mida
Sina, Issand, õnnistad, see jääb õn-nistatuks
igavesti". 1. Aja 17:27.
Pühitsemine ja õnnistamine toi­mub
käe või käte tõstmisega üle pü­hitsemisele
ja õnnistamisele tuleva
objekti ja soovisõnade väljendami- •
sega, tehes siis ristimärgi.
Näiteks Agenda lk. 292: ,,01gu siis
see nurgakivi (paremat kätt nurgaki­vi
kohal hoides) uue kiriku aluseks
Kolmainu Jumala, Isa, Poja ja Püha
Vaimu nimel. Pühitseja teeb risti­märgi".
Järgneb palve ja koosviibiva
koguduse õnnistamine.'^
Ja jällegi koolimaja pühitsemisel ja
õnnistamisel Agenda lk. 301: „Ma
õnnistan seda maja Tema nimel ja
pühitsen ta oma ameti poolest (käed
välja sirutades] kristliku õpetamise ja
kasvatamise paigaks. Jumala auks ja
meile õnnistuseks — Jumala Isa, Poja
ja Püha Vaimu nimel." Pühitseja teeb
ristimärgi. Järgneb palve ja koguduse
(koosviibijate) õnnistamine.
Mida tegid õp. Rudolf Kallas 1884
ja piiskop Johan Kõpp 1944 sini-must-
valget lippu õnnistades ja pü­hitsedes?
Õp.' Rudolf Kallas loeb pühal(ir]a
2. Kioošeise raamatust 7: 9.—ja
selle alusel peab pühitsemise kõne.
Siis õnnistab lipu. Peapiiskop Kon-rad
Veem kirjutab selle talituse tä­hendusest:
„Meil tuleks alati lähtuda
Rudolf Kallase mõttekäigust, mida
tema esimesel sini-must-valge pühit­semisel
ja õnnistamisel mõtles ja tun­dis.
Pühitsemine oli Kallasele sini-must-
rvalge lipu eraldamine deemon­likust
— saatanlikust .hävitusjõudu-de
valdkonnast ja viimist — võtmist
Jumala väe valdkonda,. Viimases oli
lipul täita püha ülesanne, mis kandus
üle nendele, kes lippu omaks tunnis­tasid
ja end tema teenistusse seadsid.
Nad moodustasid Kallase arusaami­se
järele pühitsetud ringi, kes oma­korda
pühitsemisest tuleva väega
Võisid hoida isamaad. Nende kõikide
tegevuse sihiks ja eesmärgiks oli ees­ti
isamaa ja rahvas. Selles võitluses
edu saavutamiseks õnnistab Kallas
esimese sini-must-valge lipu võitlus-iipuks
eesti rahva õiguste eest."
Pühitsemisele ja õnnistamisele
kahtlematult järgnes palve. Seda küll
ei ole märgitud Artur Taska raama­tus
„ Sini-must-valge 100 aastat".
Pühitsemist-ja õnnistamist meil ei
ole võimalik üksteistest lahutada.
Koos nad moodustavad ühe kirikli­ku
talituse. See talitus on oma iseloo­mult
ühekordne, kus ese pühitsetak­se
ja õnnistatakse käsi tõstes ja ris­timärki
tehes, sealjuures ära märki­des
otstarbe, milleks kirik, koolima­ja,
elumaja, lipp on pühitsetud ja õn­nistatud.
Korduvat õnnistamist toimetatak- -
se ainult inimeste üle. Inimene on
muutliku iseloomuga, inimene üksi
allub patule ja selleks .palutakse te­male
ikka ja jälle Jumala õnnistust.
Mitte nii aga esemete ja hoonetega.
Kuna pühitsemine ja õnnistamine
esemete juures on üks talitus, siis
neid enam ei õnnistata ka hilisematel
talitustel. Ei tõsteta enam käsi kiri­kute,
surnuaedade, elumajade, lippu­de
üle - ka mitte aastapäevadel.
Õnnistada võib loomulikult inimesi,
:ces aastapäevadel kokku tulevad.
Teist korda pühitseb ja õnnistab sini-must-
valget lippu piiskop Johan
Kõpp 1944, koos teiste Eestis asuvate
kirikupeadega.
Piiskop-Johan Kõpp võtab arvesse,
et 60 aasta jooksul lipp, mis pühitseti
ja õnnistati Otepääl, on tegelikult
saanud eesti rahvuslipuks, mille taga *
seisab nüüd Eesti rahvas oma palju­de
organisatsioonidega ja üksikisi­kutega.
Artur Taska kirjutab: piiskop Jo­han
Kõpp toimetab sini-must-valge
lipu õnnistamist jälle kord Vene va­litsejate
vastu. Tõstes kSed õnnista­miseks,
lausub ta: ,,kõnelegu see lipp
meile ja meie lastele ning lastelaste­le
põlvest põlve usust, lootusest ja
armastusest, et suudaksime jääda us­tavaks
iseendile, ustavaks oma rah- ^
vale ja ustavaks oma Jumalale".
1884. aastal pühitsetakse ja õnnis­tatakse
esimene sini-must-valge lipp
vormiliselt Eesti Üliõpilaste Seltsi
lipuks ning sisulisest eesti lipuks.
1944.aastal pühitsetakse ja õnnista­takse
sini-must-valget lippu kui eesti
rahvuslippu nii vormiliselt kui sisuli­selt.
• .
Ainult üks lipp seisis õp. Rudolf
Kallase ees ja ainult üksjipp piiskop
Johan Kõpp'u ees pühitsemisel ja õn­nistamisel.
(Ainukeste, allikatena
olen kasutanud EELK Agenda't ja
Artur Taska teost „Sini-must-valge
lOQ aastat")
Praost ANDRES TAUL
S. HÖPPE CLEANING BUILDING CARE LTD.
Puhastan keemiliselt vaipu, mööbjlt ja akende pesemine.
Söögituba, elutuba ja koridor $59.95
SAMUELHOPPE
Äris: tel. 686^030 ' Kodus: tel. 686-4395i
Nõukogude Vene ja
Ühendriigid
Kremli värskeim välispoliitika — mõjustada
USA presidendivalimisi ,
Viiekümne aasta möödumisel
ig33-ndast aastast, millal F. D. Roo-sevelt
ja N. Liidu välisminister M.
Litvinov panid aluse USA—N.Vene.
diplomaatilistele suhetele, avaldas
Kremli häälekandja „Izve8tia" se­da
sündmust meenutava artikli. Le­he
poliitiline kommentaator A . Bo-vin
kurdab selles, et ÜSA oli suur­test
riikidelt viimane, kes andis
oma tunnustuse, kuigi ta võinuks
olla esimene. Kuid W. Wilson, W.
Harding, C. Coolidge ja H. Hoover
ei tahtnud isegi midagi kuulda see­sugusest
võimalusest, kuni „kauge-nägelik
ja osav poliitik" Roosevelt
küsimuse korraldas.
Pärast USA materdamist valgete
„vasturevolutsiooni" toetamise pä­rast
1918.—1920. aastail, asub autor
vaatlema hilisemat koostööd ja mär­gib,
et „Nõukogude ja Ühendriikide
suhted kulmineerusid ühises heitlu­ses
Hitleriga", kuid „sild, mis kandis
sõda, ei kanna rahu". Aatompommi
monopol olevat andnud USA-le ku­raasi
hegemoöniali.keks ambitsiooni­deks
ja Truman olnud see, kes juha­tas
sisse uue perioodi USA-N.Liidü
suhetes — külma sõja. Olukord para­nes
detentini ja „vietnami seikluse"
algamiseni, kuid president Ford kuu­lutas
detente'i lõppenuks ja kuigi
Jimmy Carter kirjutas alla-SALT II,
jäi see kausta. Ronald Reagan olevat
pannud i-le pea otsa USA välispo­liitika
militariseerimisel ja hegemoo-niapüüdluste
uuendamisel.
ÕIGUSTATUD HUVID
Oma lugejaskonda mineviku suh­tes
sellisel viisil informeerinud, asub
..Izvestia" jagama USA-le juhiseid
välispoliitika joaks, milliste kohaselt
USA peaks võtma omaks missil-ajas-tu
r!eaalsuse, arvestama N. Liidu „oi-gustatud
huvisid" ja leidma vastasti­kuselt
aktsepteeritavaid kompromis­se,
nagu üks osa USA valitse­vast
klassist seda soovivat. Tei­sed
aga, kommunismi vihkami­sest
pimestatud, toetuvat jõule ja
deklareerivat, et kogu maailm kuu-,
lub USA „eluliste huvide sfääri",
ignoreerides N.Liidu julgeoleku va­jadusi.
Lõpuks retsept kui kogu artik­li
põhiidee: „N.Liit, nagu alati, on
valmis normaliseerima Nõuk.-
Ameerika suhteid, aga kui Reagan
pääseb tagasi Valgesse Majja, siis
tähendab see uut 4 aastat kokkupõr-'
kelist olukorda, relvastuse võidu­jooksu
ja kõndimist missilkuristiku
kaldal".
Küsimus näiob olevat saanud oma
alguse partei rangetest eeskirjadest
ajalehtedele üle impeeriumi ja mõju-alustes
riikides. See näitab, et võime
oodata Kremlist juhitava Reagani
vastase kampaania varstist algamist,
nagu seda kinnitab ka Milaano aja­lehe
„I1 Giornale" juhikiri:,,Nõuko­gude
Liidu tagasipöördumine läbi­rääkimistele
Genfis annaks Reagani­le
soodustuse valimiskampaanias.
Mida Moskva kõige vähem soovib,
(Järg Ihk. 3]
LUGEJA KIRJUTAB
jiiitiiiiiiiiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiii^
Vabadussõja võidu põhjuste üle
võivad ajaloolased nüüd ja tulevikus
veel mitmeid teooriaid esitada, kuid
tõik idealismi suurest osatähtsusest
jääb ilmselt püsima. Tolle idealismi
esindajaile, sangaritena langenud
koolinoortele, püstitati Tallinnas au­sammas.
Selle demokraatia võidu
sümboli kommunistliku maailma­vaate
üle hävitas Nõukogude Liit ko­heselt
pärast Eestf: okupeerimist aas-,
tal 1940. Võõras võim ei suutnud aga
hävitada eestlase idealismi. Ikka ja
jälle leidus noori, kes eluga riskides
viisid lõhutud ausamba alusele lilli.
Tänapäeval oli raske uskuda, et selli­se
rahuliku meeleavalduse läbivii­jaid
karistati kättesaamisel kuklala-suga.
Ent ometi oli see nii. Pärast
f-eda, kui maailma rahvaste päike ja
iäake Stalin sai Kremli mpüride taha
auku aetud, on Nõukogude Liidu
uued juhid rak^endanud terrorivõt-teid,
mida onikergem varjata vaba
maailma naiivsete rahuarmastajate
eest. Uued karistusviisid ja pikk oku-
VÄIKSEMAID REMONTTÖID
majade juures: eSekter, puuitöödi,
torutööd (plUmbin^), kraanid,
klosetid jm.
J. R « E I U SJ
pärast kl. 6 õ.-225-3283
0 0 ©
patsiooniaeg pole aga suutnud sur­mata
kodueestlase vabadusiha. Ees­tis
on terve rida julgeid mehii ja naisi,
kes nõuavad kartmatult õigusi, mida
Nõukogude Liidu põhiseadus kau-nisõrtaliselt
oma alamatele lubab,
kuid mille andmiseks-valitsusel puu­dub
kõige väiksemgi kavatsus. Ena­mus
neist õigusenõudjaist on kuulu­tatud
riigivastasteks ja kannavad
ranget karistust kas vangilaagreis või
, vaimuhaiglais. Eesti vabadusvõitle­jate
eesmärkidele ja olukorrale tähe­lepanu
saamiseks vabas maailmas
on 22. september 1984 kuulutatud
Vangistatud Vabadusvõitlejate Päe­vaks.
KAS VÕIKS seda päeva läbi
viia viisil, milles kajastuks Vabadus­sõja
vaim? Arvestades, et väliseest­laste
teadmised tollest võitlusvaim-sust
on mugavuse ja aineliste hüvede
muretsemise tõttu vajunud kaugele
unustuste hõlma, tuleks juba aegsas­ti
hakata tegema ettevalmistusi selle
vaimu äratamiseks. Suured ettevõt­mised
ei .tule toime ei iseenesest ega
üleöö — nendeks on vaja vaeva ja
visadust. Vangistatud Vabadusvõit­lejate
Päev väärib kõike vaeva, et va­bade
riikide massisuhtlusvahendid
seda laialdasemalt ja pikemalt ka-
. taksid, kui ühtki teist senini toimu­nud
vabadusnõudluse üritust.
HARRI KIVILO
Umted Press avaldas Kanada
kaitseministri ettekande valitsuse­le
riigikaitse olukorra kohta rahu
ajal ja sõja korral. Sellest doku­mendist
nähtub, et Kanada riigi­kaitse
on arvult mitte küllaldane ja
halvasti varustatud. Ta suudab kui­dagi
täita rahuaegseid ülesandeid,
kuid sõja korral ta ei ole kaugeltki
küllaldane ettenähtud ülesannete
täitmiseks. Põhja-Atlandi kaitseor-ganisatsioon
NATO jäüb ilma Ka­nada
toetusest sõja korral
Kanada riigikaitse vnmiseks nõue­tavale
tasemele on vajalik ^55 mil­jardit
riigikaitse eelarve suurenda­miseks
käesoleval sajandil. See do­kument
oli esitatud valitsusele kait­seministri
poolt möödunud aasta no-
. vembris, kuid seda ei arvestatud
käesoleva aasta eelarve koostamisel.
Nähtavasti ei ole riigikaitse tõhus-taminepraeguse
valitsuse kavas. Va­litsus
ei taha yalijaskonda nähtavasti
hirmutada eelarve suurendamisega
riigikaitse alal, sest riigivõlg on ilma
selletagi tohutult suur. Riigikaitse
vajadusi ei tihka puudutada ka prae­gused
liberaalidö partei liidri kandi­daadid
ega progressiivsete konserva­tiivide
partei uus liider Mulroney,
sest kulutused riigikaitse peale on
tehtud Kanadas ebapopulaarseks
paari viimase aastakümne jooksul.
Arvestades Kanada eriolukorda —
suurt territooriumi ja vähest rahva
arvu, tuleks Kanada riigikaitse üm­ber
korraldada eriteadlaste arvates
Shveitsi ja Rootsi riigikaits^e alusel.
Nendes riikides on väike rahuaegne,
moodsate relvadega varustatud ar­mee
ja suur reserv, kus kodanikud on
kohustatud reeglipäraselt osa võtma
riigikaitseõppustest ja mobilisatsioo­ni
korral võivad kiiresti moodustada
vajalised sisekaitse jõud ning anda
lahirigüksustele vajalise täienduse.
Kanada kaitseminister Jean-Jaques
Blais ettekanne valitsuselie loetleb
315 punkti armee ümberkorraldami­seks
ja varustamiseks viimistletud
relvadega selle sajandi lõpuks. See
on dokument, millele kõikiKanada
poliitilised parteid peaks omistama
vajalist tähelepanu, sest Kanada suur
ja maapõuevaradest rikas territoo­rium
ja vaba demokraatlik kord vää­rivad
seda. Rahvas Kanadas ei või
ootama jääda, et USA kaitseb teda.
A.N.
KEVADINE ERIPAKKUMINE
PRAEGU enne tööhooaja algust võite saada meilt
älumiiniumitooteid madalate kevadiste hindadega!
Alumiiniumist aknad ja uksed ©Terf^os'^"^^" ^^"^'""9'^ © Välis-seinakatted
® Räästaaiusedjsoffit&^ascia) ® Vihmaveerennid © Katused
SOOME EnEVÕTE TASUTA EELARVED
ALVMINUM
34 Charles Tupper Dr. Scarborouc
281-1175
Alcan
Building
Products
Authorized Deater
ALCAN
„Meic Elu" avMoh mcelso^i
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei Ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korfäl jätta avaldamata.
Avalik kiri Toronto
lauljaskonnale
Teatan, et olen lahkunudvHämil-toni
Eesti Seltsi Segakoori juhi ko­halt,
et taastada normaalseid laulu-sõbralikke
suhteid Hamiltoni ja To­ronto
lauljate vahel. Eesti Lauljate
Liit Põhja-Ameerikas juhatus, mis
koosneb teie poolt volitatud esinda­jaist,
on võtnud Hamiltoni koori suh­tes
jämedalt hoolimatu ja solvava
hoiaku, keeldudes lauluvennalikult
diskuteerimast seoses eelseisva laulu­peoga
üleskerkinud probleeme. Ku­na
probleemi on tekitanud minu isik
koorijuhina, siis tunnen, et minu ai­nus
õige tee on üldsuse huvides sel­lelt
kohalt lahkuda. Ma ei ole lahku­nud
koori koosseisust ja vähemalt
laulupeoni täidan lihtliikmena koori­juhi
kohuseid,
Meenutan tänutundes aastaid, mi­da
Hamiltoni kooriga töötades olen
mööda saatnud. Need on rikastanud
mu elu ja tiivustanud mind tööle ka
siis, kui see mulle isiklike problee­mide
tõttu ülimalt raske oli. Koori
ilus ühtlane helivärv, innukas osa­võtt
harjutusist ja ennekõike hea
kokkukuuluvustunne on elemendid,
mis selle organisatsiooni töövilja on
teinud nauditavaks mitte ainult koo­rijuhile,
vaid ka publikule nii Hamil­tonis
kui väljaspool {kui mu mälu ei
peta, siis ka Torontos).
Olen veedunud, et Hamiltoni koor
väärib paremat kohtlemist,küi neile
on hiljuti osaks saanud. Samaaegselt
keeldun uskumast, et ELLPA juhatu­se
käitumist saadab teie kõigi õnnis­tus.
Olles 34 aastat juhtinud eesti
pagulaskoore,olen ausalt välja teeni­nud
veterani staazhi nii lauljana kui
koorijuhina. Ärgu keegi arvaku, et
ma ei tea, kui raske on korraldada
rahvuslikke suurüritusi ja rahuldada
kõigi asjaosaliste soove. Kuid ma
tean ka, et probleemi ignoreerimi­sega
ei lahendata' iial midagi. Va­bandan
küsimuse avalikkuse ette
' toomist. Normaalsetes oludes ei
oleks see vajalik, kuid momendil on
see ainsaks järeljäänud kommuni­katsioonivahendiks.
ELLPA juha­tust
on asjast informeeritud enam kui
kaks kuud tagasi, kuid nad ei ole tei­nud
vähimatki katset Hamiltoni koo­riga
kontakti võtta ja on Toronto
lauljate eest tekkinud probleemi hoo­lega
varjanud. Iga ELLPA juhatuse
lükmega olen ma aastate vältel sõb­ralikult
koos laulu harrastanud Kah­ju,
et ühelgi neist ei ole häbi.
EERIK PURJE
Oma silm on kuningas
Igal Eesti Sihtkapital Kanadas aas­takoosolekul
annab trustee H. Lupp
hiilgavat seletust, aga mitte aruannet
Owen Soundi aiaäri tegevusest. Tu­lud
tõusevad igal aastal ja puukool
on asjatundliku juhataja hoole all
aina paranenud.
- Soovitan eriti' neile,"kes seda kU-tust
usuvad, kord vaevaks võtta ja
Ov^en Soundi sõita ja oma silmaga
näha puukooli ja kogu äri olukorda.
Selle hinnanguks ei ole vaja asja­tundmist,
vaid tervest mõistusest on
küllalt. Nendele aga,kes ei suvatse
kohale sõita,annan siinjuures lühike­se
ülevaate puukooli praegusest sei­sust.
1. Minu puukoolis, umbes 50 ha.,
olid enamik põlde liigvee ärajuhtimi­seks
torustatud(salakraavid). Praegu
on kõik kuivendus-süsteemid hoolda­mise
puudumisel ummistunud, selle­tõttu
kannatavad mitu põldu liigvee
all ja puud surevad, on põlde.kust ei
saa ühtki müügikõlbulikku puud.
2. Maaharimine ja puudulik väeta­mine
on teiseks ikalduse põhjuseks.
Olen isiklikult näinud,kuidas istutati
tuhandeid noori okaspuid minu hoia­tusest
hoolimata harimata ja osalt
vee all olevale põllule — tagajärg
täielik ikaldus.
3. Kasvuaegne hoolekanne. Keva­del
ei toimu maaharimine Õigeaeg­selt,
umbrohi annab juba seemet ja
katab sageli noored taimed kinni.
Maaharimine pääliskaudne, madal.
Väetamine puudulik. Kõplamine
täiesti vale. Kaabitakse ega kord
muld taime juurtelt eemale, seega
vigastatakse taime otseselt ja külm
teeb ülejäänu. Kevadeti on terved
okaspuu-põllud tuhandete puudega
põlenud punaseks. K^ selle vastu on
abinõu.
4. Osa puid, need on veel minu
ajast, on jäänud müümata. Andsin
küll üleandmisel nõu, et osa puid
tuleb hulgimüügile panna. Minul oli
alati ostjaid ja kunagi ei tulnud häid
puid puukoolist hävitada, nüüd tuleb
aga tuhandeid ilusaid puid välja juu­rida
ja hävitada.
5. Ehituste osas lammutati korras
kasvumaja ja selle asemele ehitati
garaaž, olgugi et oli juba 8 veokile
ruumi senistes ehitustes. See raha
oleks pidanud minema meie noortele.
6. Minu soov oli, et koolinoored
saaksid suvetööd puukoolis oma ha­riduse
jätkamiseks. Minul oli kesk­miselt
8 — 10 noort iga suvel tööl.
. E S,.K. ei ole minu teada 5 aasta
jooksul ühtegi koolinoori tööl olnud.
See otstarbe milleks mina oma 30
aastase elutöö Kanadas ESK-le andsin
on hoopis unustatud, mis on minule
suureks pettumiseks ja meie noortele
suureks kaotuseks. j
Minu palve kõigile — minge vaa­tama!
ALEKSANDER HAAVANIIT
„Meio Elu" nr. 23 (1788) 1984
Kas oleme...
(Algus esiküljel)
nadas üle 2000, igal kuul kinnitatakj
se sadu uusi liikmeid, kuid kui palji
etnilistest ringkondadest?
Kõikide töögruppide esildiste kokj
kuvõtteist võib järeldada, et minori
teedid Kanadas on muutumas õigusj
tatult nõudlikemaks seadusandlusel
ga kinnitatud võrdsete võimaluste
tegelikul rakendamisel poliitilises|
majanduslikud ja kultuurielus, kaast
arvatud rahva üldist hoiakut mõjuta]
va teguri - meedia osas.
MULRONEY LUBADUSED
Poolteist tuhat Õhtusest banketis!
osavõtjat katkestasid iga mõne mil
nuti jarle konservatiivide juhi Briail
Mulroney kõnet elavate aplausidegal
Dramaatiliselt, jõuliselt ja emotl
sionaalseh esitatud kõnes, mida poi
jud pidasid Mulroney senistest esi|
nemistest üheks paremaks, kui mitte
parimaks, kinnitas parteijuht kon|
servatiivide partei jätkuvat ning pi
devalt suurenevat tähelepanu mit)
mekultuuri-poliitika eesmärki/del{
ning nend^ tegelikule teostamisele.1
Konservatiivide valitsus rakeni
daks eri jrahvusgruppide liikmeit
riigiteenistujaina seenior-positsioo)
nides, kinnitaks neid koskvalitsusf
komisjonitlo ning „board"-ide koosi
seisu ning püüaks värvata parlamenl
diliikmeid ka etnilise (mitte-inglispl
või -prantsuse) päritqluga kanadaj
laste hulgast.
Valitsus toetaks aiajanduslikul|
pärandkeelte õpetamist ja kultuuri
pärandi säilitamist, poliitiliste, mai
janduslike ja haridusalaliste õigustf
ja eeliste võrdsust.
,,Kuid võibolla kõige kui'ja juur
ja meie tähtsaim ülesanne — on mai
ha suruda rassivaenu, kus iganes se|
tõstab oma inetut pead! Kõik tele, kel
te valisite Kanada seepärast, ql,loot|
site siit leida vabadust ja ühiskondi
likke õigusi, jõuate loodetavast
veendumusele, et Kanada teie unid
tused'lunastab Ja täidab. Üheskool
loome sallivuse, üksmeele ja respekf
vaimus — vana- ja uuskanadalastl
vahel — idast läände — uue ja pani
ma Kanada!" lõpetas Brian Mulrcj
ney.
Õhtust kava teadustas elavalt jl
humoorikalt parlamendiliige,endii^
Toronto linnapea David Crombio.
Mõlemi Kanada suur-partei mil
mekultuuri konverentsid demonsj
reerisid ilmekalt, millist tählsuj
omistavad nii valitsus- kui oposi
siooni 'ringkiihWad Kanada mitmj
palgelise elanikkonna vajaduste
nõudmiste rnhuldamLsele ning er(
vähemusrahvuste poliitilise hoial
mõjutamisele nende aktiivseks kai
satõmbamiscks avalikku, poliitilij
•se, majanduslikku ja hariduslikl
tegevusse. Omaltpoolt osutavad n.l
OVER 50 YEARS OF GM Sl
Chev OIds LimiU
5000 Shep])aixl Ave. E., Scd