Meie Elu = Our life, June 18, 1987

              , m. 25 N E J L J A P Ä E V A L , 18. J U U N I L - T H U R S D A Y . J U N E 18
0 0 0 80
f • •
I- Westholmi gümnaasiumi asu­tamise
sQ.a. juubelit tähistati 11.
apr. 8.a. Torontos Tartu College'i
ruumes Westholmlaste Koondise
aastakoosolekule järgnenud koos­viibimisega,
samaaegselt märkides
Ics kahte muud tähtpäeva — J.
Westholmi llO.a. sünnipäeva (11.
üsail) ja Koondise 10. aastapäeva,
luubeli tähe all on ka kooli kokku-
Laäneranniku Eesti Päevade
P ä r j a p a i e k eestlaste mäleWusmärgile GeisliirigeEi kalmistol. Segakoor„Leelo"*.esinemas, p r a o s t i . Põld
jutlustamas.
GEISLINGEN ("Meie Elu" kaas-iiiud
vaheaega oli tänavu Geislii-gen
jällegi paigaks kus toimus 23.
mail eestlaste kokkutulek kultuuri-^
päeva nime all. Umbes 200 eestlast
Saksamaa kõigist osadest välja ar-niinimetatud
„DDR", kui ka
olid sel päeval
tee
ütlesid ÜEK Euroopa-büroo uus esi­mees
Viktor Lepik, Austraalia eest-aste
nimel A. Vainumäe, Nordrhein-
Westfaleni eestlaste poolt Linda Pär-
^tel ja E.. Sõjainvaliidide Koondise
poolt Johannes Nassar. Arvukad kir­jalikud
tervitused luges ette Edgar
Pert. . . ' . •
Pidustus algas pärjapanekuga
eestlaste mälestussamba jalale linna
kalmistul, kus on viimast und puh­kamas
üle 200 eestlase. Mälestus­samba
ees pidas jumalateenistuse
praost Toomas Põld, keida abis^tas
vikaar Gustav Piir Kanadast. Sega­koor
„Leelo" kaunistas jumalatee­nistust
kahe lauluga. Juhatas Villu
Laidsaar.
Käimistult siirdus eestlaste pere
laagriajast tuttavasse Jahnhallesse,
kus neid tervitas kohaliku eeöti rah-^
vuskoondise ^sihaine Leida ^osin.
SegakoorLeelo", kes olid rahva­riides,
poolt esitatud lauludele järg­nesid
tervitused. Suulised tervitused
Peakõneleja, Eestlaste Keskkomi­tee
esimees Johannes Västrik, puu­dutas
oma kõnes lühidalt nõukogude
uut ,,glasnosti", mis pole toonud ker­gendust
eestlastele okupeeritud ko­dumaal.
Pikemalt valgustas ta eest­laste
olukorda Kodu-Eestis, pannes
koosviibijatele südamele, teha kõik,
et viljeleda eesti kultuuri paguluses.
Ta lõpetas oma sisuka sõnavõtu Vis­napuu
sõnadega: ,,Aastatuhanded
on sinu kätes. Pea vastu rahvas ja
maa!" Lauldi ühiselt Saksa hümni
kolmas salm.
•Stuttgardi eesti rahvatantsurühm
„Kungla Rahvas" Dace-Laine Kal-ninsi
juhatusel esitas terve põimiku
• eesti rahvatantse. Publik võttis esita­tu
vastu aplausiga. Juhatajale anti
li. Tõesti tublid noored pagulaste
Eesti iseseisvua
1
teisest kui ka kolmandast generat­sioonist.
Segakoor,,Leelo" esitas kontserdi
teises osas laule eesti koorimuusika
raudvarast kui ka uusloomingust. Oli
palju aplausi, lisapalu ja lilli koori­juhile;
TEENETEMÄRGID
Lõppsõna eesti ja saksa keeles üt­les
Keskkomitee abiesimees Edgar
Bergmann. Järgnes Eesti rahvus­hümn.
Järgnevalt austati EÜSL-i teenete­märkidega
viis kohalikku seltskon­nategelast:
Leida Rosin (kuldmärk),
Voldemar Bitter [kuldmärk), Arnold
Kokk (kuldmärk). Ida Gertz (hõbe) ja
August Gertz (hõbe).
Järgnes seltskondlik osa tantsuga.
Suupiste ja keelekaste eesti hoolitse­sid
tublid eesti perenaised Geislinge-nist.
Kultuuripäevast võttis osa uni-bes
50 sõjainvaliidi, kel oli tänu Ka­nadas
tegutseva Invaliide Toetava
Eesti Naisringi suurejoonelisele an­netusele
viimase laulupeo puhulprii
sissepääs ja söögid ning joogid.
"kk
ooraamatu
valguses
Teatavasti saavutas Eesti Vabariik
iseseisvuse Vabadussõjaga, .mis lõp­pes
Tartu rahulepinguga Eesti jaj Ve­ne
vahel veebruaris aastal 1920:
Suurte rahvaste ajalooraamatud
vaatlevad ja tõlgendavad asju aga
suurte rahvaste vaatevinklist. Sbv-jettide
ajalootõlgendusega oleme tut­tavad,
kuid ka ingliskeelsel maailma­ajalool
on oma arusaam. '
Ingliskeelne ajalugu väidab tavali­selt,
et Balti riigid said iseseisvaiks
Versailles'i rahulepingu tulemusena,
Pariisis, juunis 1919 (kuigi sel ajal
käis veel Vabadussõda), ja mõnes
kohas arvatakse isegi, et USA presi­dent
Woodrow Wilson tõmbas pliiat­siga
Euroopa kaardile uu.ed riikide
piirid, kaasa arvatud Balti riikide
piirid.
Nüüd aga väidab üks uus ajaloo­raamat,
nimega ,,Europe sinceNapo-leon"(,,
Euroopa pärast Napoleoni")
(Autor: David Thomson. Kirjastus;
Alfred A. Knopf, New York.), et Balti
riikidele võimaldus iseseisvus Brest-
Litovski rahulepinguga märtsis
1918, mis tunnustas kõikide eelmiste
Venele alluvate alade iseseisvust,
nagu Balti riigid, mis olid: Soome,
Eesti, Läti ja Leedu (lk. 586).
Leheküljel nr. 597 mainitakse
möödaminnes) aga huvitaval kom­bel,
et/Vene valitsus sõlmis aastal
1920r rahulepingud Soomega, Eesti­ga,
Lätiga ja Leeduga.
Et Ida-Euroopa väiksemad riigid
kaotasid oma iseseisvuse (Teise
maailmasõja keerises),peetakse raa­matus
suureh osalt nende segase si­sepoliitika,
mahajäänud sotsioloogi­lise
olukorra ja madala elatistaseme
süüks. Autor imestab, et demokraa­tia
Balti riikides siiski nii kaua vastu
pidas. Autor ütleb, et arvestades kõi­ki
raskusi, ja kuna demokraatia oli
seal uudne valitsuse süsteem, siis
võib vaevalt imestada, et see omava­litsuse
vorm seal varsti maha jäeti.
(See ajaloo tõlgendus on lähedane
sovjettide ajaloo tõlgendbsega.) i
Autor teeb järelduse, et ainult kijr-
Kuni 30. juunini on võimalik To­ronto
ja ünibruskonna kaasmaalas­tel
tutvuda soome skulptuuri pro­fessor
Armas Hutri töödega.
Armas Hutri esineb Eesti Kunst­nike
Koondis Torontos žüriinäitusel
külaliskunstnikuna ja ta on internat­sionaalse
kuulsusega skulptor.
Armas Hutri on sündinud 10. ap­rillil
1922 Soomes, Jääskis. Õppinud
Soome Kunstiakadeemias 1949-52.
Reisinud skulptuuri õppimiseks Pa­riisi,
Rootsi, Taani, Norrasse, Saksa­maale,
Austriasse, Jugoslaaviasse,
Kreekasse, Itaaliasse, Venemaale ja
Kanadasse.
Esmakordselt esines näitusel Soo­me
Kunstiakadeemia 3. aastanäitu­sel
iÖ53. Soome Kunstiühingu aas­tanäitusel
1954. Tema tööd, monu­mendid
on mitmetes Soome linna­des
ja kogudes USA-s, Kanadas, Ve­nemaal,
Saksamaal, Inglismaal ja
kõigis Põhja-Euroopa riikides.
Ühemehe-näitused on olnud Soo­mes,
Art Hallis Helsinkis, Kuusan-koskis,
Turenkis ja Savonlinnas.
Väljaspool Soomet Tallinnas, Toron­tos,
Ribes (Taanis), Montrealis, Ha­miltonis,
Edmontonis, Washingtonis,
Oregonis, Californias, New Yorgis,
Floridas. Kordelini Sihtasutuse au­hind
1973 ja professori tiitel 1976.
Välja andnud kaks skulptuuri raama­tut
oma töödest reproduktsioonide-f
I"
ajal Vancouveris.
Peakoosolekust osavõtjaid oli 18,
neist ka. üks kooliõde, mag. Daisy-
Reet Taada Ottawast, kes lõpetas
Saksa okupatsiooni ajal Tallinna
Prantsuse Lütseumiga ühendatud
„Westhoimi-nimelise gümhaasiu-ffli",
millega kooli tuli ka tiitarlapsi.
Kahjuks osavõtt jäi loodetust väik­semaks
paljude eri põhjustel ärajää­misega.
Rutiinse päevakorraga koosolekul
Koondise esimees E. Toiger märkis
eriti tihedat tegevust paari viimase
aasta jooksul seoses Koondise üle­maailmse
organiseerimisega — aad­resside
hankimised, nimestike välja­andmine,
eriti aga albumi ,,Per as-pera
ad astra" I osa trükkiminelja
levitamine. Tegelikult selle üldpeal­kirja
(kooli deviis) all anti välja kor­dustrükk
Eestis 1937.a. ilmunud al­bumist
„Jakob Westholm^ ja tema
kool 1907-1937". Albumi II osa, mis
ajaloolises osas käsitab aastaid 1937-
1944, rohkete mälestuskirjutistega ja
täiendustega varasematelt aegadelt,
on toimetamisel, toimetab E. Toiger,
ühendatud kooli (1940-1944) prant-sus-
lütseumlaste klasside osa pr.
Heljo-Võsari USA-s. Senise kaastöö
vähesuse tõttu ei jõua.ilmuda enne
1988.a. algkuid.
Kassaaruande esitas laekur R.
Konze, rahalise seisuga 1986.a. lõ­pul
ligi S5000.- Samuti Konze luges
ette revisjonikomisjoni kirjaliku
aruande, kuna ühtegi komisjoni liiget
ei olnud kohal. Kõik aruanded kin-,
nitati ühel häälel.
• Juhatus valiti tagasi endises koos­seisus
ühe uue liikmega täiendades,
etselles oleks esindatud ka prantsus-iütseumlased
ühendatud koolis. Ju­hatuse
koosseis: esimees — E. Toi­ger,
abiesimees — E. Salurand, sek­retär—
U. Põld, laekur — R. Konze,
abilaekur — E. Kuris, eriülesannete­ga
ja ametita juhatuse liikmed — H.
Paara, L. Pihlberg, R, Piiroja, N. Vir-ro
ja 0. Kaunismaa (uus). Revisjoni­komisjon
valiti koosseisus: H. Kore,
N. Valge (endised) ja V: Linkvist
uus).
Koosoleku kestel mälestati vaikse
seisakuga surma läbi lahkunud koo­livendi.
Tehti teatavaks LEP ajal
Vancvoueris peetav kooli kokkutu­lek
ja sama Austraalias ESTO '88
ürituste raames.
Pjbale lühikest vaheaega, mida ka­sutati
osavõtjate pildistamiseks,
järgnes koosviibimine lõunasöögiga.
Avasõnas Koondise esimees meenu­tas
Westholmi erakordset panust
eesti haridusloos, kujundades koolist
ühe parima gümn. Eestis. Ainulaad­ne
oli seegi, et ta surres pärandas
kogu oma varanduse kooli sihtasutu­sele,
kindlustades seega kooli edasi­töötamise
tema vaimus. Rohkesti
oli ka muid sõnavõtte, jutt keerles
peamiselt kooli mälestuste ümber.
Hubases jutuajamises aeg kadus kii­resti,
viimased lahkusid pärast kesk-i,
olles kohal ligi 10 tundi!
oli selles olnud õpetaja alates 1903.a-st.
Kooli ülevõtmise järel side seltsi­ga
katkes, kool jäi edasi töötama
sellele kuuluvas koolimajas Witen-hofi
(hilisem Endla) tänavas üüri alu­sel,
h
Energiliselt kooli juhtima asudes J.
Westholm \sai selle juba järgmisel
õppeaastal muuta II järgu algkoo­liks
ja paar aastat hiljem progümnaa-siumiks,
mille I lend lõpetas 1913.a.
Kooli ülevõtmisel oli seal 188 õpilast,
Kevad-suvine
maletegevus
Torontos
Suve saabumisega toimub teatav
seisak Toronto Eesti Maleklubi tege­vuses.
Kuid enne suvist vaheaega
peeti kaks omavahelist võistlust.
Esimese võistluse, 23. aprillil, 2 x
15 minutit, 4 vooru, tulemused olid—
1. Andrus Kõresaar 3-1/2 punkti, 2.
kasvades 400-le 1912.a. See sundis Lemb t Joselin 3 punkti 3-4. Endel
lisaruume üürima Falkpargi tänavas }^ave,a A l red Kuus 24/2 puhkti 5-6.
ia avama naralleelklasse Tuli mõel- I^" ^"^^^ ^^"^ ^ punkti. 7.
da oZ k Ä ^ ^ ^ ^ ^t/'?
leks sobiva krundi leidis Westholm ^^^^^^j, ... „
Kordese (hilisem Kevade) tänavas, os- Teine võistlus peeti H.mail ja selle
tiš krundi 1912. a. ja koheselt kooli­maja
ehitama hakates see valmis
järgmisel aastal, kool sai kolida oma
koolimajja 1913.a. sügisel. Majan­duslikud
raskused olid suured, West­holmil
tuli laenata raha sugulastelt,
sõpradelt ja pankadest.
Vaatamata vene koolivõimude
tulemused olid — 1, Jaak Järve 4
punkti; 2. Jüri Elken 3 punkti, 3-4.
Endel Talve ja Arnold Arumäe 2
punkti. Osavõtjaid oli 8 isikut.
Inglaste pooft korraldatud Paul
Kerese mälestusturniir toimus Van­couveris
15-18. maini. Korraldajaks
oli B.C. Chess Federation ja esiau-pooh
mitmesugustel ettekäänetel hindadeks oli m o o kuni $300.00,
arvestades maletajate klassi või
SH
H
Jakob Westholmi Poeglaste Era-hümanitaargümnaasiumi,
nagu kooli
ametlik nimi oli läbi Eesti iseseis­vusaastate,
asutamise ajaks arvesta-taksel2.
veebruari 1907.a., päeva mil
J.'Westholmile saabus Riia õppering­konna
kuraatorilt luba üle võtta J.
Umblia III järgu eraalgkool. Tegeli­kult
kooli omanikuks ja ülalpidajaks
oli Väikelastehoiu Selts, kool algas
tegevust 1898.a. sügisel, J.Westholm
tehtud takistustele, ja viivitustele
kooli senises arengus, neile ei meel­dinud
koolis valitsev rahvuslik vaim.
J. Westholmi sihiks oli kool muuta
õigustega gümnaasiumiks. Et seda
saavutada, ta astub 1909.a. ülikooli
õigusteadust õppima, lõpetades Tar­tu
ülikooli 1914. a. kbrgete hinnetega.
Õnneks tal olid head õpetajad, kelle­de
hooleks sai äraolekute ajal kooli
usaldada. Neist koolijuhataja ase­täitjana
oli .Oskar Kilgas, hiljem tun­tud
tekstiiltööstur. Otse üliinimlike­na
tunduvad ta pingutused samaaeg-seh
ülikooli õpingutega hoolitseda
kooli eest, ehitada koolimaja ja selle
kõrvale endale elumaja. Selle juures
ta oli veel aktiivne liige Eesti Üli­õpilaste
Seltsis, üliõpilaskonnas ja
poliitiliselt kaasa lüües Jaan Tõnis­soni
juhatavas Eduerakonnas (hili­sem
Rahvaerakond).
GÜMNAASIUM
Gümnaasiumiks muutmise luba
saabub 1915.a., kuid õppekavade
kinnitamise viivitamine lubab alles
sügisel 1916.a. lisada senisele pro-gümnaasiumi
kolmele ettevalmistus-ja
viiele põhiklassile- kuuenda põhi-klassi,
mis annab I gümnaasiumi len­nu
1919.a. kevadel. Kooli gümnaa­siumiks
arenemine sattus segastele
aegadele: 1917.a. alul Vene revolut­sioon,
sügisel kommunistide võimu­haaramine,
1918.a. Saksa okupat­sioon
ja sama aasta novembris ala­nud
Vabadussõda. Kuid kooli siseelu
kulges rahulikku rada, tänu distsip­liinile
ja õpetajate ning õpilaste rah­vuslikule
meelsusele. 1917/18. õppe­aastal
minnakse õppeainetes üle ees­ti
keelele, mis oli seda hõlpsam, et
õpilased olid kõik eestlased. Nende
ridade kirjutajal oli juhus kõike kaa­sa
elada, alates õppimist I ettevalmis­tusklassis
1916.a. sügisel. ;
Vabadussõda vähendas tunduvalt
vanemate • klasside õpilaste arvu,
neist umbes 60 astus vabatahtlikult
sõjaväkke, enamus läks rindele enne
jõule 1918.a. soomusrorig nr. 3-ga
Narva lähedale. Lahingutes langesid
õpilased R. Ende ja Joh. Kokla, va­badusristiga
vääristati Oskar Mänd.
Õpetajaist langes Anton Õunapuu.
Ka J. Westholm oli lühemat aega
õpetajate rooduga Tartu rindel, kuid
jaan. lõpupoolel 1919 haigestus ja
vabastati sõjaväest. Sõja tõttu I güm­naasiumi
lend jäi väikeseks, ainult 9
lõpetajat, neistki enamik selleks puh­kust
saanud õppursõdurid.
Alates 1919/20. õppeaastast kao­takse
veneaegne klasside süsteem,
klassqnummerdadesI-XI-ni, s.o. ala­tes
algkooli osa I klassiga kuni güm­naasiumi
lõpetamiseni. See süsteem
jäi püsima kuni Eesti iseseisvuse lõ­puni,
vaatamata
koolireformidele. Samas koolis käi­mine
11 aastat (iseseisvuse lõpul 12)
kasvatas õpilastes tugevat kokku-
„rating-ut".
tallinna Festivali meistrivõistlu­sed
males toimuvad Toronto Eesti
Majas. Võisteldakse A, B ja noorte
klassis (alla 14 aastat). Võistlus toi­mub
laupäeval 20. juunil kell 1.30
enne lõunat. Mänguks on aega 2x30
minutit ja toimub 4 vooru.
Lääneranniku Eesti Päevadel 1 -5.
juulini toimub ka malevõistlus. Lä­hemat
informatsiooni saab telefonil
Vancouver - Liisa (604) 922-5606.
Torontos saab informatsiooni telefo­nil
698-4426.
Soome-eesti pidustustel on kavas
ka malevõistlus 1. augustil 1987
Birchmount Gollegiate Institüte ruu­mides
kell 11 enne lõunat. Korralda­jaks
on Karl Lindström, tel 495-1073.
Klubi esimees Lembit Joselin ja
klubi juhatus avaldab tänu Eesti aja­kirjandusele
soodustava suhtumise
eest. Ka ei saa jätta märkimata Siht-asutis
Eesti Päevade majanduslikku
toetust Paul Keres e mälestus-tur-niiri
korraldamiseks. Samuti hin­dab
klubi Aleksander Praksi ja Ni­kolai
Küttis e majanduslikku toetust
auhindade muretsemiseks.» Ka kõik
maletajad, kes klubi tegevusest osa
võtsid, on tänu väärt oma huviala
rakendamise eest.
Toronto Eesti Maleklubi 1986/
1987. tegevusaastal toimus 9 klubi
mänguõhtut, 3 suuremat nädalalõpul
toimuvat turniiri ja 3 meeskonna-võistlust
16 laual, kus saavutati 3
võitu.
I J.E.
Westholmi
Gümnaasiumi
kokkut|Ulek
Vancouveris
Lääneranniku Eesti Päevade üri­tuste
raames toimub J. Westholnri
Gümnaasiumi kaasa arvates ka
1940-1944,aastatel Tallinna Prantsu­se
Lütseumiga ühendatud kooli (Tal­linna
7. keskkool/Westholmi-nimeli-ne
gümnaasium) endiste õpetajate ja
õpilaste kokkutulek neljap. 2. juulil
kell 12 päeval hotell,, Vancouver' is''.
Kokkutulek oleks ühtlasi. West­holmi
gümnaasiumi 80.a. juubeli tä­histamine.
Westholmlaste Koondise
volinikuna on korraldajaks Eero Vih-man
San Franciscost. Jälgida ka vas­tavat
lähemat teadaannet LEP infor­matsiooni
tahvlit! LEP „Talurahva
kaupluses" on müügil album ,,Per
, , , , aspera ad astra" l ' — „Jakob West-vahepealse
ele ^^^^ ^^^^ mi-mr.
hoiutunnet. (Järgneb
tema suur monument
„ Soome Immigrandid" avati piduli­kult
Thunder Bays 1976. Teised suu­remad
monumendid on Soomes ja ka
Genfis, Šveitsis.
' Eesti Kunstnike Koondis Torontos
näitusel esineb Hutri nelja skulptuu^
Sõjepögenikud (pronksi - Armas Hutri
riga, Jääkarud (kips). Põgenikud
(pronks). Kala (pronks) ja Haned
(pronks). Lühifilm kus Armas Hutri
oma töökojas demonstreerib pronksi
valamist auhinnati Prantsusmaal mi­tu
aastat tagasi ja ka näidati seda
filmi Toronto Eesti Majas E.K.K.
poolt.
MAI JÄRVE
ge elatistasemega riigid saavad endi-e
lubada demokraatlikku valitsus­süsteemi
(lk. 562).
[0ieti on see vastupidine: demo­kraatia
võimaldab kõrgemat elatista-set.)
• • : ^ • • • s.
3iiiiiiiiiiiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigii»iiiiiiiiiiiiimiiiiiii!i^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidel©
Eesti Silitkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks;—-
Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K
Eesti arst valvekorras
20. ja 21. juunil
dr. M. Leesment... o . . 481-683^
27. ja 28. juunil
dr. T. Maimets 469-1322
KULDA, HÕBEDAT
Soovin osta kanada hõbe-dollareid
ja maailma
kuldmünte.
OLAF SÕRRA
889-1963
BON AIR APPLIANCE SERVICE
Westholmi gümnaasiumi 80 a. juubelikokkutulekust osavõtjad öADAMnAJUIC
Torontos. Eespool, vasakult: Kaljo Raid, DaisyReet Taada, Jaak rAKANÜAlWt
Keichman, Vallot Linkvist, Nigul Virro, Udo Robi, Endel Toiger, külmutuskappe ja plUte — igat UIM
Lembit Pihlberg, Ilo Robi, Eino Kuris, Karl Kontus, Rein Piiroja, Enn ^ 31 aastat tööpraktikat ^
Salurand ja Rünnar Konze. Taga-Paavo Loosberg, Kaljo Reidak, Uno Tel. 533-9334 i-Peter