1987-12-24-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
E l l i " nr, S2 (1972) 1987 BCED MA ÜHI ÜLE SA :aardi kaudu raha ipanga arvelt ülal- Kanada ja USA. ^GE 465-4659 Credit Union rälja ühise pressiteate, Pea- |a on selles kinnitatud et baltlaste ühiskonnad toe-ttsuse otsust, et Austraa-rate isikute üle, kes korda )siseid sõjakuritöid, tuleb |sta." Ja et„tuleb kindlus-fki tunnistusi, ükskõik mil-ast, kontrollitakse vašta- [alia kohtute tavalisele tä-ajaleht ..The Jewish {tas selle kui tähtsa doku- [ikirjä all: Baltlased ühi-traaliä Juutluse Täidesaat-ju toetusega mida see osu- |se natsijähile." ühelauseline kokkuvõte biteatest. Kuidas saab dr. |oö väita, et Balti juhtkon-lal ei ole Juutidega natsi-foöd? , ' : lia Eesti Seltside Liidu ju- |atsij,ahti käsitavas,, sõna-itan selle pressiteate koh- [ist:^,,Balti Nõukogule teh- Aarons'i ja Loftus'e ida- |ühiskondade ründamist I juutide süüdistused taga-t. iidu juhatuse väide). See litiine" kulmineerus hil- ^a ühises pressiteates mil-itkbnd (Austraalias) tin-liistus juutide nõuetele: a) lommunistide, jaapaniaS-' Itlašte ja teiste, kes võisid jusid sooritada, kaasaar-lidega. b) Nõustuti KGB-lt cumentide kasutamisega, |ul on neid kerge võltsida, ügsed kirjavarad, templid lalduses.) liidu juhatus saab sellist Inimistada baltlastele ka-je pressiteade ei ole mitte Mätav nii nagu peaksime fga riatsijahti, vaid see on ).(!, et meie juhtkond la. Kas'see on rünnaku line?" [„Meie Kodu" 5till987). lev pressiteade lõpeb läu-tolekul nõustuti, et need jgu peaksid tulevikus tei-f edamat sidet pidama." ]ud ja märkused t.K.) TRIINU KARTUS Jtes jaanuarist 1 rajoonis. . 0% hinna-ini31. detsembrini. IKSTIIL.' • ISEMED [ E L I P L A A D ID LMATUD muud! lEIEELU" : [ütuses, ISBroadview Ive. Toronto, Ont NELJAPÄEVAL, 24, DETSEMBHIL-THURSDAY, DECEMBER 84 Eestist on kurb - - — toimus Vancouveri Meie Kodus Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) järjekordne loeri-guõhtu. Ligi sajapealine kuulajaskond oli tulnud Valmar Tamme ettekandele HTämaijäe^a'Eesli %mM\ Eeferant viibis selle aasta juunis 2 nädalat Eestis parist 43-aastast eemalolekut. 15-äastase noomki mälestused Eesti Vabariigist, on üsna erinevad sellest, mida ta nüüd ees leiab. Valmar Tamilie kõikenägevad silmad ja -kuulvad-kõrvad hea analüüsivõime taustal annavad meile tõhusa ülevaate tänap&eva Eestist. Kirjeldus on sisutihe ja iga lause informatsioonirikas, nii et ei oie võimalik seda vaid paari sõnada kirja panna. Eesti rahvas seisab praegu 2. rahvusliku ärkamise >lävlel. Juhtlauseks on: „Kas praegu või mitte kunagi!" Poliitilised aspiratsioonid ei ole välja kujunenud, küll aga šötsiaal-majan-duslikud probleemid ojri ühendanud rahva, näit. fosforiidi kaevandamine ja,,inimrämpsu'' (illegaalseltEestisse kolinud venelaste) juurdevool. Soovitakse satelliidi-taolist autonoomiat nagu Välis-Mongoolia, kus rõhk oleks Eesti huvidele suunatud. Suur osa rahvast on aga resigneeru^ nud, eriti peale Ungari, Tshehhi ja Poola sündmusi. Nii leitakse, ef „ võimatute unistustje peale ei ole praegu aega raisata". Eesti rahvastik on kirju: eestlased, yenemaa eestlased, venestunüd eestlased, eestistunud venelased, muud rahvad (ukrainlased, juudid jne.). Venestunüd eestlased on kõige suuremad rahva vaenlased. tiivsem. Liberaalsemad seevastu võitlevad inimõiguste tähe all ka eesti rahva eest. Vana harjumuse kohaselt aga ollakse vabamad „nelja silma all", kuigi Štalini vägivallast kõik vabalt räägivad. Meie välisvõitlusest ollakse teadlikud ja rõõmustatakse meie tegevuse üle, kuid palju lootusi sellele ei asetata. Eriti suur näib olevat sümpaatia Soome vastu. KGB-s toimub psühholoogiline ühiskonna manipuleerimine. Kutsutakse „jutuajamisele", mille järel ollakse teadlikud ,, silma a l l " olemisest. Tööl edasijõudmiseks on vaja poliitilist usaldatavust. Selle puudumisele järgneb palgakaotus. Võiks võrrelda nagu loomakarjaga elektrialas: kui rahulik oled, võid vabalt süüa, hakkad aga välja trügima, saad vooluiöogi. Silma torkab venestamine ja venelaste rohkus, eriti Tallinnas. Seal on tänavapildis üle 2/3 venelasi, kes oma kärarikkuse ja eesti keele mittetundmisega välja paistavad. Verie kultuuri sisse elamiseks korraldatakse puhkusreise „ suurele kodumaale" ja üle 50 tuhande eestlase töötab Ve-f nemaal brigaadide hulgas. Viimaseid loetakse statistiliselt väliseestlasteks läänes viibivate kõrval. Kalevi lipkonna .. 9 9 „Ehatarele" ja Eesti Kodule" Toronto Kalevi lipkonna hundud, J^^'apojad" ^kuusemetsas'' soovi» vad häid pühi Ees, vasakult- David Byers, Mart Kaljurand, Michael Sutt^ Heikki ja Kalev Jaason, Markus Otema, Priit Rosenberg, Daniel Welis, Eerik Ilves, Mihkel Schaer, Mark Tuvikene. Taga- Riivo Ilves, nskm Margus Tae, Mati TiJvikene jaErikjDtema. Foto - Mart Rosenberg Referent jagab elanikkonna 3 va-nusegruppi: alla 25'a.^ 25-60 a. ja üle 60 a. Esimerieonnooruslikult uljas ja kartmatu; rokk-kultuur, kriitilised videolindid ja ..punkerid" on endastmõistetavad väljendusvahendid sellele rahvaosale. V Ule60 a. näitavad tunduvat pessimismi ja olukorraga lei)pimist. Vähenenud on'küll ükštfeisiB peale kaebamine, mis feriti Stalini ajal lokkas ja jääb siiski m^ie ravivale häbiks. '•>' Kõige agressiivsem' on aga 25-60 a. vaheline grupp. Ilmubl6 poliitilist ajakirja, millest „Äja pulss" kompartei suuvoodrina On kõige konservatiivsem. ! Skäutliku nporiise metsäjõuh^ Toronto gaidide ja jskautide tradit^ i ^iooniline jõulupuu metsakurus või õigeminilinna idaosas asuvas suures pargis oli esmaspäeva, I4.t detsembri õhtu videvikus kokku toonud, kolm-veerandsajaiise noorte jairioortesõp-rade väe koos paljudö la^tevanema- '•lega.-,. ; Pime mets muutus heledamaks maha asetatud leegitsevatest purk-küünaldest, mida täi^ndas^ kümned käeshoitavat)! põlevaä küünlad. Õpetaja skm. Udo Peters'00 iseisis suure kuuse all, mill^ pikkust oli raske mõõta õhtupfmedüsses, tundus, et see ulatus taevani. Kahjuks puidus jõululikum jõulu-likkusest— lutai, mille üle tavaliselt SUurlJanafs kirutakse, kuna see raskendab liiklust, sel Ipiast^äjal aga siiski oodatakse. Lumeta jõulud polegi nagu õiged jõulud. Ka gaidide ja skautide metsajõulupuu on tavaliselt toimunud vähemalt kfergfe lumekir-mega metsas, seekord siiski mitte. Pühademeeleolutekkife aga niipea kui skautmaleva juht nskm. Rein Pa-jo ütles teretulemast metsakoguduse-le, kui lauldi laululehjedelt jõululaule ja kui õpetaja luges jõuluevangeeliumi.' . . • ['^.• Lühikese metsateenisiuse lõpposas mälestati aasta jooksul igavikku lahkunud noortejuhte, kes seekord juhtusid kõik olema skautide hulgast: skm. Valter P i k l i . skm. Konsa Leemets, nskm. Eval|i]Tutsu ja kodumaal lahkunud skm Harri Haamer. Eesti majandus kulgeb 4 harus: ülelnduline, vabariiklik, kooperatiivne ja/piiratud eramajandus. Üleliidulises ei ole meil sõnaõigust ja vabariiklik on täiesti idiootlik. Näiteks Pärnus on 52 000 elanikku, kellele määratakse tärbekaubade norm terveks aastaks. Talvel on neist ülejääk, aga suvel turistide ülevooluga on täielik toidu ja muu puudus. Lihtsa „ ei ole" asemel kasutatakse peenemat väljendit „defitsiit". Kooperatiiv-majandus on tugev. Näiteks on Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna ja kolhooside majad, puhkekodud jne. parimad ja korralikult finantseeritud. Eestis on 150 kolhoosi ja 150 sovhoosi, eriti arenenud on karjapidamine, kuid vilja ei toodeta küllalt. Eramajanduses on umbes 250 taksot, selle kõrval juuksurid, fptoärid, parandustöökodasid, restorane. A i nuke raskus^ on materjalide hankimisega^ nii et mängu tuleb jälle Sõna ,,:defitsiit"..;-.::\-\. . Tänavapildis on loosungeid üsna vähe^ vabanduseks:,,pole mõtet rahva raha raisata". Ladad ja Volgad on igal pool. Eestis arvestatakse iga 3 perekonna peale auto. Sõjaväge pole palju tänavapildis, küll aga miilitsaid, kelleks on noored venelased. Joodikuid on vähe (välja arvatud soome turistid!) sest kord on range ja karistused suured. Korteriolud on kehvad. Enamikus elab koos 3 peret, mille mõju meil siin läänes raske ette kujutada on. Kohalik televisioon oh julge ja asjalik, küll on aga telefon raskelt kättesaadav. Telefoniraamatuid on ainult hotellides (3 Tallinna peale!) ja bussijaamades, seega kon-taktileidmine teistega äärmiselt raske.; • *Üldpih Eestist on kurb. Seda on Vancouveri eestlaskond nüüd tajunud kahes kõnes nii Tiit Madissonilt küi Valmar Tammelt. Samal ajal on selge, et peame suurendama oma tegevust vabas maailmas korduvalt meenutamaks meie rahvale tehtud ülekohut. Järgmiseks loenguõhtuks 27. novembril on kavas Karl Maritsa ettekanne möödunud kevadel toimunud purjejahi maailmavõistlüselt Perthis, : Austraalias, mille referent. kanada meeskonnas kaasa tegi. . H M H - ' ' Laupäeval 12, dets., Toronto Kalevi lipkonna hunduparvik ..Taarapoi-sid" käisid Ballantrae rajoonis, ..metsast',, jõulukuuski toomas, et kinkida ..Ehatarele" ja ..Eesti Kodule^ Kalevi lipkonna juht nskm Margus Tae andis hundudele puude saagimise õpetust. Peale rasket tööd nautisid poisid sooja kakaod ja küpsis.eid. Väljasõidust võtsid osa hundud: Heikki ja Kalev Jaason, Erik ja Markus Otema, Mihkel ja Daniel Schaer, Michael Sutt, Mark Tuvikene, Mart Kaljurand, Priit Rosenberg, Eerik Ilves, Daniel Wells, David Byers. Autojuhtidena, olid abiks isad: Riivo Ilves, i l m a r Kaljurand, Mati Tuvikene, Jaan Schaer, Mart Rosenberg. Kolm värsket jõulukuuske kingiti „Ehatarele". Vastu võtmas olid Malle Kalm ja Endla Kpngla. Hundud kinkisid ka naabrile, „Eesti Kodule" jõulukuused, mis Annette Koppel „Eesti Kodu" nimel tänulikult Vastu võttis. Kuigi sel päeval lumi puudus, oli tulevastel „metsameestel" võimalus loodust nautida. Lund saavad küllalt jaanuarikuul talilaagril Kotkajärvel Toronto Kalevi lipkonna hundud soovivad kaasmaalastele häid pühi ja head uut aastat ja kärsitult ootavad 1988.a. tegevuskava. Värske kuuse viisid „taarapojsid" kingiks „Ehatarele". Ees Priit Rosenberg ja Michael Sutt Taga - nskm Margus Tae, Daniel Wells, Markus Otema, Daniel ja Mihkel Schaer, Malle Kalm, Elna Kungla, Alice Kullango ja Erik Otema. ; Foto - Mart Rosenberg EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu Kesk-Floridast Sügis toob nagu uut elu sün lõunas. Talvitajad ehk ..lumelinnud", nagu neid siin heatahtlikult, hüütakse, hakkavad kohale jõudma koos turistidega. Temperatuurid on mõistlikumad ja päriselanikudki ei pelga enam päikest. See pn see aeg. kus päikesest rõõmu tuntakse, võib õhujahutusest välja tulla ja nautida vabas õhus viibimist. Irvrästaski (mockingbird) on jälle laulma hakanud. N i i on kohalike eestlaste seltskondlik tege-vuski uuesti ärganud. Kesk-Florida Eesti, Selts alustas oma tegevust sel hooajal pärast lühikest suve vaheaega jällegi kaasmaalaste traditsiooniliste kokkusaamistega. Need kokkusaamised, tassi kohvi juures kaasatoodud hea ja parema kõrvalisega, toimuvad iga kuu esimesel pühapäeval kell 2 pl. Kokkutuleku kohaks on SPiFF(rahvuste seltsi] maja, 2201 First Ave., North, St. Petersburg. Neil kokkusaamistel on päevakohaste juttude kõrval hari-likuh ka mingi ettekarjne. - Esimene kokkutulek! sel hooajal toimus 5. septembril. Sellel esines ettekandega Egon Nurmet oma mälestustest ohvriterikkast (60 surnut. 40 vigastatud) Suure-Männiku plahvatusest 1936.a., mille ta kaasa tegi, kuid ainult kergete vigastustega pää- .ses. i Järgmisel kokkutulekul, 4. oktoobril, esines 'seltsi uus liige dr. Juta Kolk meid kõike huvitava ettekandega südameprobleemidest ja kolesteroolist. E.E.L.K. j Kesk-Florida Koguduse eestikeelsed jumalateenistused peetakse iga kuu kolmandal pühapäeval kl. 2 p.l. Trinity Luteri kirikus, 401 Fifth Street North, St. Petersburg. OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE • • 1 • ja rentimine Äris 1291-5054 Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. M I S 4L9 ilSllllllllltillillllliilllllillllllllilllllllililllilillllllillllllllliliill EESTI KODUS terrassmajas 2. korral 2 magamistoaga, parkimiskoha ja panipaigaga KORTER MÜÜ Helistada 757-7864 • või 751-0323 «iiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiisiiiiiiiiHGi Eesti qrst valvekorro} 25., 26. ja 27. detsembril dr. R. Vanaselja . . . . . . 921-7777 KVTTED ja TORUTOOD ROLAND KULLIK 275-1280 TMEKULTUURILISÜS ON KANADALANE Viimane oli ka selle nüüd üle maailma levinud eesti gaidide ja skautide metsajõulupuu traditsiooni algataja. Gaidide poolt pakuti kõigile tass kuuma kakaod ja piparkooke. Hetk hiljem vurasid eestlaste autod tagasi tuledesäras askeldavasse linna, jättes maha tusaselt hilissügi- .sese linnapargi - . • /' , • • ^E.A. . Hiljuti tutvustati alamkojas ajaloolist Kanada . Mitmekultuurllisuse Akti) (Canadian Multiculturalism Act) Hon. David Crombie, Secretary of State of Ganada and Minister Responsiblefor Multiculturalism, poolt. See kpnstitutsionaalne vabadus tagab igale kanadalasele õiguse vabaks valikuks oma algupärasele päritolule, et oma kultuuri- ' pärandit säilitada ja suurendada. Esitatud akt tugevdab üksmeelt, kindlustab meie kanada identsust, parandab majanduslikku väljavaadet ja tunnustab Kanada rikast mitmekultuurilist tõelisust. See tähtis akt; , 0 suunab Kanada mitmekultüurilisuse poliitikat; « tunnustab kõiki kanadalasi äheõigus-likeks partneriteks Kanada ühiskonnas; Q suunab föredaalvalitsuse tähelepanu sellele, et Kanada mitmekultuuriline erinevus peegeldub nende tavades; ja » võimaldab mitmekultuurilistele programmidele seaduslikku alust, mis tõstab Kanada kodakondsete väärtust, aitab kaasa kultuuri alalhoiule ja võitleb diskrimineerimise vastu. Kanada Miisüekultuurilisuse Akt . 0 . tänaseks ja 21.-ks sajandiks. Enamaks informatsiooniks akti kohta palume kupong välja lõigata ja posti parina. BJIu DäMrtin®fltofth®Sscretary Secrõtariat dttat | ¥ ofStaleofCanada duCanada MuiticulturaUsm TilultIcuKuralisnKa) gprr» Q2III flOEDü B33DB DC03 8XXD mXBI UD Please send me more information, in English or in French, o|i the proposed Canadian Multicultu.ralism Foto — Ervin Aleve
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 24, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-12-24 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E871224 |
Description
Title | 1987-12-24-03 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | E l l i " nr, S2 (1972) 1987 BCED MA ÜHI ÜLE SA :aardi kaudu raha ipanga arvelt ülal- Kanada ja USA. ^GE 465-4659 Credit Union rälja ühise pressiteate, Pea- |a on selles kinnitatud et baltlaste ühiskonnad toe-ttsuse otsust, et Austraa-rate isikute üle, kes korda )siseid sõjakuritöid, tuleb |sta." Ja et„tuleb kindlus-fki tunnistusi, ükskõik mil-ast, kontrollitakse vašta- [alia kohtute tavalisele tä-ajaleht ..The Jewish {tas selle kui tähtsa doku- [ikirjä all: Baltlased ühi-traaliä Juutluse Täidesaat-ju toetusega mida see osu- |se natsijähile." ühelauseline kokkuvõte biteatest. Kuidas saab dr. |oö väita, et Balti juhtkon-lal ei ole Juutidega natsi-foöd? , ' : lia Eesti Seltside Liidu ju- |atsij,ahti käsitavas,, sõna-itan selle pressiteate koh- [ist:^,,Balti Nõukogule teh- Aarons'i ja Loftus'e ida- |ühiskondade ründamist I juutide süüdistused taga-t. iidu juhatuse väide). See litiine" kulmineerus hil- ^a ühises pressiteates mil-itkbnd (Austraalias) tin-liistus juutide nõuetele: a) lommunistide, jaapaniaS-' Itlašte ja teiste, kes võisid jusid sooritada, kaasaar-lidega. b) Nõustuti KGB-lt cumentide kasutamisega, |ul on neid kerge võltsida, ügsed kirjavarad, templid lalduses.) liidu juhatus saab sellist Inimistada baltlastele ka-je pressiteade ei ole mitte Mätav nii nagu peaksime fga riatsijahti, vaid see on ).(!, et meie juhtkond la. Kas'see on rünnaku line?" [„Meie Kodu" 5till987). lev pressiteade lõpeb läu-tolekul nõustuti, et need jgu peaksid tulevikus tei-f edamat sidet pidama." ]ud ja märkused t.K.) TRIINU KARTUS Jtes jaanuarist 1 rajoonis. . 0% hinna-ini31. detsembrini. IKSTIIL.' • ISEMED [ E L I P L A A D ID LMATUD muud! lEIEELU" : [ütuses, ISBroadview Ive. Toronto, Ont NELJAPÄEVAL, 24, DETSEMBHIL-THURSDAY, DECEMBER 84 Eestist on kurb - - — toimus Vancouveri Meie Kodus Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (EKÜK) järjekordne loeri-guõhtu. Ligi sajapealine kuulajaskond oli tulnud Valmar Tamme ettekandele HTämaijäe^a'Eesli %mM\ Eeferant viibis selle aasta juunis 2 nädalat Eestis parist 43-aastast eemalolekut. 15-äastase noomki mälestused Eesti Vabariigist, on üsna erinevad sellest, mida ta nüüd ees leiab. Valmar Tamilie kõikenägevad silmad ja -kuulvad-kõrvad hea analüüsivõime taustal annavad meile tõhusa ülevaate tänap&eva Eestist. Kirjeldus on sisutihe ja iga lause informatsioonirikas, nii et ei oie võimalik seda vaid paari sõnada kirja panna. Eesti rahvas seisab praegu 2. rahvusliku ärkamise >lävlel. Juhtlauseks on: „Kas praegu või mitte kunagi!" Poliitilised aspiratsioonid ei ole välja kujunenud, küll aga šötsiaal-majan-duslikud probleemid ojri ühendanud rahva, näit. fosforiidi kaevandamine ja,,inimrämpsu'' (illegaalseltEestisse kolinud venelaste) juurdevool. Soovitakse satelliidi-taolist autonoomiat nagu Välis-Mongoolia, kus rõhk oleks Eesti huvidele suunatud. Suur osa rahvast on aga resigneeru^ nud, eriti peale Ungari, Tshehhi ja Poola sündmusi. Nii leitakse, ef „ võimatute unistustje peale ei ole praegu aega raisata". Eesti rahvastik on kirju: eestlased, yenemaa eestlased, venestunüd eestlased, eestistunud venelased, muud rahvad (ukrainlased, juudid jne.). Venestunüd eestlased on kõige suuremad rahva vaenlased. tiivsem. Liberaalsemad seevastu võitlevad inimõiguste tähe all ka eesti rahva eest. Vana harjumuse kohaselt aga ollakse vabamad „nelja silma all", kuigi Štalini vägivallast kõik vabalt räägivad. Meie välisvõitlusest ollakse teadlikud ja rõõmustatakse meie tegevuse üle, kuid palju lootusi sellele ei asetata. Eriti suur näib olevat sümpaatia Soome vastu. KGB-s toimub psühholoogiline ühiskonna manipuleerimine. Kutsutakse „jutuajamisele", mille järel ollakse teadlikud ,, silma a l l " olemisest. Tööl edasijõudmiseks on vaja poliitilist usaldatavust. Selle puudumisele järgneb palgakaotus. Võiks võrrelda nagu loomakarjaga elektrialas: kui rahulik oled, võid vabalt süüa, hakkad aga välja trügima, saad vooluiöogi. Silma torkab venestamine ja venelaste rohkus, eriti Tallinnas. Seal on tänavapildis üle 2/3 venelasi, kes oma kärarikkuse ja eesti keele mittetundmisega välja paistavad. Verie kultuuri sisse elamiseks korraldatakse puhkusreise „ suurele kodumaale" ja üle 50 tuhande eestlase töötab Ve-f nemaal brigaadide hulgas. Viimaseid loetakse statistiliselt väliseestlasteks läänes viibivate kõrval. Kalevi lipkonna .. 9 9 „Ehatarele" ja Eesti Kodule" Toronto Kalevi lipkonna hundud, J^^'apojad" ^kuusemetsas'' soovi» vad häid pühi Ees, vasakult- David Byers, Mart Kaljurand, Michael Sutt^ Heikki ja Kalev Jaason, Markus Otema, Priit Rosenberg, Daniel Welis, Eerik Ilves, Mihkel Schaer, Mark Tuvikene. Taga- Riivo Ilves, nskm Margus Tae, Mati TiJvikene jaErikjDtema. Foto - Mart Rosenberg Referent jagab elanikkonna 3 va-nusegruppi: alla 25'a.^ 25-60 a. ja üle 60 a. Esimerieonnooruslikult uljas ja kartmatu; rokk-kultuur, kriitilised videolindid ja ..punkerid" on endastmõistetavad väljendusvahendid sellele rahvaosale. V Ule60 a. näitavad tunduvat pessimismi ja olukorraga lei)pimist. Vähenenud on'küll ükštfeisiB peale kaebamine, mis feriti Stalini ajal lokkas ja jääb siiski m^ie ravivale häbiks. '•>' Kõige agressiivsem' on aga 25-60 a. vaheline grupp. Ilmubl6 poliitilist ajakirja, millest „Äja pulss" kompartei suuvoodrina On kõige konservatiivsem. ! Skäutliku nporiise metsäjõuh^ Toronto gaidide ja jskautide tradit^ i ^iooniline jõulupuu metsakurus või õigeminilinna idaosas asuvas suures pargis oli esmaspäeva, I4.t detsembri õhtu videvikus kokku toonud, kolm-veerandsajaiise noorte jairioortesõp-rade väe koos paljudö la^tevanema- '•lega.-,. ; Pime mets muutus heledamaks maha asetatud leegitsevatest purk-küünaldest, mida täi^ndas^ kümned käeshoitavat)! põlevaä küünlad. Õpetaja skm. Udo Peters'00 iseisis suure kuuse all, mill^ pikkust oli raske mõõta õhtupfmedüsses, tundus, et see ulatus taevani. Kahjuks puidus jõululikum jõulu-likkusest— lutai, mille üle tavaliselt SUurlJanafs kirutakse, kuna see raskendab liiklust, sel Ipiast^äjal aga siiski oodatakse. Lumeta jõulud polegi nagu õiged jõulud. Ka gaidide ja skautide metsajõulupuu on tavaliselt toimunud vähemalt kfergfe lumekir-mega metsas, seekord siiski mitte. Pühademeeleolutekkife aga niipea kui skautmaleva juht nskm. Rein Pa-jo ütles teretulemast metsakoguduse-le, kui lauldi laululehjedelt jõululaule ja kui õpetaja luges jõuluevangeeliumi.' . . • ['^.• Lühikese metsateenisiuse lõpposas mälestati aasta jooksul igavikku lahkunud noortejuhte, kes seekord juhtusid kõik olema skautide hulgast: skm. Valter P i k l i . skm. Konsa Leemets, nskm. Eval|i]Tutsu ja kodumaal lahkunud skm Harri Haamer. Eesti majandus kulgeb 4 harus: ülelnduline, vabariiklik, kooperatiivne ja/piiratud eramajandus. Üleliidulises ei ole meil sõnaõigust ja vabariiklik on täiesti idiootlik. Näiteks Pärnus on 52 000 elanikku, kellele määratakse tärbekaubade norm terveks aastaks. Talvel on neist ülejääk, aga suvel turistide ülevooluga on täielik toidu ja muu puudus. Lihtsa „ ei ole" asemel kasutatakse peenemat väljendit „defitsiit". Kooperatiiv-majandus on tugev. Näiteks on Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna ja kolhooside majad, puhkekodud jne. parimad ja korralikult finantseeritud. Eestis on 150 kolhoosi ja 150 sovhoosi, eriti arenenud on karjapidamine, kuid vilja ei toodeta küllalt. Eramajanduses on umbes 250 taksot, selle kõrval juuksurid, fptoärid, parandustöökodasid, restorane. A i nuke raskus^ on materjalide hankimisega^ nii et mängu tuleb jälle Sõna ,,:defitsiit"..;-.::\-\. . Tänavapildis on loosungeid üsna vähe^ vabanduseks:,,pole mõtet rahva raha raisata". Ladad ja Volgad on igal pool. Eestis arvestatakse iga 3 perekonna peale auto. Sõjaväge pole palju tänavapildis, küll aga miilitsaid, kelleks on noored venelased. Joodikuid on vähe (välja arvatud soome turistid!) sest kord on range ja karistused suured. Korteriolud on kehvad. Enamikus elab koos 3 peret, mille mõju meil siin läänes raske ette kujutada on. Kohalik televisioon oh julge ja asjalik, küll on aga telefon raskelt kättesaadav. Telefoniraamatuid on ainult hotellides (3 Tallinna peale!) ja bussijaamades, seega kon-taktileidmine teistega äärmiselt raske.; • *Üldpih Eestist on kurb. Seda on Vancouveri eestlaskond nüüd tajunud kahes kõnes nii Tiit Madissonilt küi Valmar Tammelt. Samal ajal on selge, et peame suurendama oma tegevust vabas maailmas korduvalt meenutamaks meie rahvale tehtud ülekohut. Järgmiseks loenguõhtuks 27. novembril on kavas Karl Maritsa ettekanne möödunud kevadel toimunud purjejahi maailmavõistlüselt Perthis, : Austraalias, mille referent. kanada meeskonnas kaasa tegi. . H M H - ' ' Laupäeval 12, dets., Toronto Kalevi lipkonna hunduparvik ..Taarapoi-sid" käisid Ballantrae rajoonis, ..metsast',, jõulukuuski toomas, et kinkida ..Ehatarele" ja ..Eesti Kodule^ Kalevi lipkonna juht nskm Margus Tae andis hundudele puude saagimise õpetust. Peale rasket tööd nautisid poisid sooja kakaod ja küpsis.eid. Väljasõidust võtsid osa hundud: Heikki ja Kalev Jaason, Erik ja Markus Otema, Mihkel ja Daniel Schaer, Michael Sutt, Mark Tuvikene, Mart Kaljurand, Priit Rosenberg, Eerik Ilves, Daniel Wells, David Byers. Autojuhtidena, olid abiks isad: Riivo Ilves, i l m a r Kaljurand, Mati Tuvikene, Jaan Schaer, Mart Rosenberg. Kolm värsket jõulukuuske kingiti „Ehatarele". Vastu võtmas olid Malle Kalm ja Endla Kpngla. Hundud kinkisid ka naabrile, „Eesti Kodule" jõulukuused, mis Annette Koppel „Eesti Kodu" nimel tänulikult Vastu võttis. Kuigi sel päeval lumi puudus, oli tulevastel „metsameestel" võimalus loodust nautida. Lund saavad küllalt jaanuarikuul talilaagril Kotkajärvel Toronto Kalevi lipkonna hundud soovivad kaasmaalastele häid pühi ja head uut aastat ja kärsitult ootavad 1988.a. tegevuskava. Värske kuuse viisid „taarapojsid" kingiks „Ehatarele". Ees Priit Rosenberg ja Michael Sutt Taga - nskm Margus Tae, Daniel Wells, Markus Otema, Daniel ja Mihkel Schaer, Malle Kalm, Elna Kungla, Alice Kullango ja Erik Otema. ; Foto - Mart Rosenberg EI MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu Kesk-Floridast Sügis toob nagu uut elu sün lõunas. Talvitajad ehk ..lumelinnud", nagu neid siin heatahtlikult, hüütakse, hakkavad kohale jõudma koos turistidega. Temperatuurid on mõistlikumad ja päriselanikudki ei pelga enam päikest. See pn see aeg. kus päikesest rõõmu tuntakse, võib õhujahutusest välja tulla ja nautida vabas õhus viibimist. Irvrästaski (mockingbird) on jälle laulma hakanud. N i i on kohalike eestlaste seltskondlik tege-vuski uuesti ärganud. Kesk-Florida Eesti, Selts alustas oma tegevust sel hooajal pärast lühikest suve vaheaega jällegi kaasmaalaste traditsiooniliste kokkusaamistega. Need kokkusaamised, tassi kohvi juures kaasatoodud hea ja parema kõrvalisega, toimuvad iga kuu esimesel pühapäeval kell 2 pl. Kokkutuleku kohaks on SPiFF(rahvuste seltsi] maja, 2201 First Ave., North, St. Petersburg. Neil kokkusaamistel on päevakohaste juttude kõrval hari-likuh ka mingi ettekarjne. - Esimene kokkutulek! sel hooajal toimus 5. septembril. Sellel esines ettekandega Egon Nurmet oma mälestustest ohvriterikkast (60 surnut. 40 vigastatud) Suure-Männiku plahvatusest 1936.a., mille ta kaasa tegi, kuid ainult kergete vigastustega pää- .ses. i Järgmisel kokkutulekul, 4. oktoobril, esines 'seltsi uus liige dr. Juta Kolk meid kõike huvitava ettekandega südameprobleemidest ja kolesteroolist. E.E.L.K. j Kesk-Florida Koguduse eestikeelsed jumalateenistused peetakse iga kuu kolmandal pühapäeval kl. 2 p.l. Trinity Luteri kirikus, 401 Fifth Street North, St. Petersburg. OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE • • 1 • ja rentimine Äris 1291-5054 Kodus 423-5716 5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. M I S 4L9 ilSllllllllltillillllliilllllillllllllilllllllililllilillllllillllllllliliill EESTI KODUS terrassmajas 2. korral 2 magamistoaga, parkimiskoha ja panipaigaga KORTER MÜÜ Helistada 757-7864 • või 751-0323 «iiiiitiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigiiiisiiiiiiiiHGi Eesti qrst valvekorro} 25., 26. ja 27. detsembril dr. R. Vanaselja . . . . . . 921-7777 KVTTED ja TORUTOOD ROLAND KULLIK 275-1280 TMEKULTUURILISÜS ON KANADALANE Viimane oli ka selle nüüd üle maailma levinud eesti gaidide ja skautide metsajõulupuu traditsiooni algataja. Gaidide poolt pakuti kõigile tass kuuma kakaod ja piparkooke. Hetk hiljem vurasid eestlaste autod tagasi tuledesäras askeldavasse linna, jättes maha tusaselt hilissügi- .sese linnapargi - . • /' , • • ^E.A. . Hiljuti tutvustati alamkojas ajaloolist Kanada . Mitmekultuurllisuse Akti) (Canadian Multiculturalism Act) Hon. David Crombie, Secretary of State of Ganada and Minister Responsiblefor Multiculturalism, poolt. See kpnstitutsionaalne vabadus tagab igale kanadalasele õiguse vabaks valikuks oma algupärasele päritolule, et oma kultuuri- ' pärandit säilitada ja suurendada. Esitatud akt tugevdab üksmeelt, kindlustab meie kanada identsust, parandab majanduslikku väljavaadet ja tunnustab Kanada rikast mitmekultuurilist tõelisust. See tähtis akt; , 0 suunab Kanada mitmekultüurilisuse poliitikat; « tunnustab kõiki kanadalasi äheõigus-likeks partneriteks Kanada ühiskonnas; Q suunab föredaalvalitsuse tähelepanu sellele, et Kanada mitmekultuuriline erinevus peegeldub nende tavades; ja » võimaldab mitmekultuurilistele programmidele seaduslikku alust, mis tõstab Kanada kodakondsete väärtust, aitab kaasa kultuuri alalhoiule ja võitleb diskrimineerimise vastu. Kanada Miisüekultuurilisuse Akt . 0 . tänaseks ja 21.-ks sajandiks. Enamaks informatsiooniks akti kohta palume kupong välja lõigata ja posti parina. BJIu DäMrtin®fltofth®Sscretary Secrõtariat dttat | ¥ ofStaleofCanada duCanada MuiticulturaUsm TilultIcuKuralisnKa) gprr» Q2III flOEDü B33DB DC03 8XXD mXBI UD Please send me more information, in English or in French, o|i the proposed Canadian Multicultu.ralism Foto — Ervin Aleve |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-24-03