Meie Elu = Our life, December 26, 1985

              2®. DETSEMBRIL - .THURSDAY, DECEMBER 2S „Meie Elu" nr. 52 (1869) 1985
, Endel Kalam
IN MEMORIAM
11. dets. lahkus optamatalt meie
hulgast väsimatu eesti muusika vilje­leja
Endel Kalam. Ta oli sündinud 19.
detsembril 1915.a. Viljandimaal koo­liõpetaja
pojana. Pärast alg- ja kesk­hariduse
omaiiist VJljandis, kus ta
juba koolipõlves tähelepanu äratas
oma muusikalise tegevusega, asus ta
edasi õppima viiuli^ Tallinna Kon­servatooriumis
prof. Paulseni klas­sis,
olles ühtlasi vioolamängija Riigi
Ringhäälingu orkestris. Lõpetanud
viiuliklassi helikunstniku dipl omi-ga
alustas ta dirigeerimise õppimist
Olav Rootsiga ning täiendas ennast
samal alal Salzburgis clemens
Krauss'i ja Tanglev^oodis Leo Berns-tein'i
juures. 1
Olles alati huvi tupdnud kammer­muusika
vastu, asutas ta 1968.a. Bos-tonis
orkestri, nimega „New England
Chamber Orchestra" ja'dirigendina
viis selle orkestri kõrgele tasemele,
saades kiitvaid arvustusi ameerika
ajakirjanduses -
Kammermuusika oli lahutamata
osa temaelus ja saatusetahtel varises
ta kokku südamerabandusega; juha­tades
parajasti Cambridges Longy
School of Music auditooriumis seal­set
kammerorkestri kontserti, kuna
ta viimased vüs aastat tdöt^s seal õpe­tajana.^
1969.a. kutsuti ta Bostoni
Ülikooli muusikaosakonna juurde,
kus ta oli professoriks kammermuu­sika
alal. Suvevaheaegadel oli ta 21
aasta jooksul Marlboro muusikapi­dustuste!
kavade korraldajaks ja
kaasamängijaks vioolal, samuti oli ta
Bostoni sümfoonia. Bostoni Ooperi
jne. orkestrites vioolamängijate
asendajaks, kui mõni mängija mõ­neks
ajaks puudus. Sel kombel tegi ta
kaasa Bostoni sümfooniaprkestri
kontsertreisi Hiinasse 1978..a.
Aga südamelähedane oli talle eesti
muusika tutvustamine paguluses.
Kuigi Balti rahvaste grupp Bostonis
oli väikene, organiseeris ta kõigi ras­kuste
kiuste Balti kontseijtide seeriad,
alates 1956.a. Ühtlasi oli ta kau emat
aega L. Juhti, nilpaelise muusikafondi
esimees, korraldades kontserte ja
eesti muusika plaadistaniist. Ta oli
otsitud kõnelejaks aktusteli ning esi­tas
huvitavaid artikleid ka ajakirjan­duses.
Üks tema paendumata nõud­mistest
oli, et Eesti Vabariigi aasta­päeva
aktustel esitatavad palad
peaksid olema ainult eesti autoritelt.
Oma iseloomult oli ta^ sirgjooneliselt
kindel ja abivalmis aitpma hädas-olejaid
ning toetama rahvuslikke et­tevõtteid.
Endelit leinavad tema lesk^Erika ja
poeg Tõnu (kes on ka (iirigent] ning
Endeli kolleegid, õpilasedja kõik
tema sõbrad. Temaga kaotasime tub­li
eestlase ja muusikamehe.
-Puhka rahus^armas sõber.
EERIK KÖKKER
^ ^ ^ ^ ^
t
14. novembril 1985 toimus 10 osa­võtjaga
T.E.M. 2x15 min. 6-voöruli-ne
maleturniir. 1-^-2. koht Jaak Trie-feldt
ja Endel Talve 5 p., 3. Jaak Järve
4 p.,4. LeoTamberg3,5 p., 5-6. Max
Pentre ja AndresLoorits 3 p., 7. Olavi
Randoja2,5 p., 8. AndrusKõresaar2
p., järgnesid Ott Näelapeaja Elmar
Väljaspool võistlust mäletasid FL
Aavik, E. tarli ja U. Limit.
•
Kahekümnes spordiala, mida
eestlased Kanadas harrastavad, on
„survival game". Ajakirjanduse
poolt nimetatakse seda ka sõja­mänguks.
Võisteldakse gruppidena
ja on teaduspärast ainukene spor­diala,
kus mehed ja naised on ühe­väärilised
ja võistlevad meestega
koos samas grupis. Äsjaasutatud
eestlate grupp on 15-liikmeIine se-gagrupp,
koosneb 12-st mehest ja 3-
st naisest.
Organiseeriti sel aastal Mati
Rand'i algatusel, kes on ka grupiju­hiks
ja keda abistab Jaan Lee. See
spordiala on lühikese aja vältel Ka­nadas
niivõrd levinud, et peetakse
juba võistlusi Kanada ja Ühendriiki­de
vahel. Ontarios ön selle spordiala
arendamiseks moodustatud juba ka
keskorganisatsioon.
ALGUS
,,Survival garne" on ameeriklaste
leiutis ja sellega alustati esmakord­selt
New Hanipshire osariigis, kus
võistlustega alustati juba 1981.a.
Sealt levis kiiresti teistesse osariiki­desse
ja. on nüüd eriti populaarne
Californias ja Floridas. Ühendriiki­des
arvestatakse selle ala sportlasi
juba üle 200.000 ja on peetud üle 200
võistluse. Peale Ühendriikide ja Ka­nada
on see veel levinud Euroopas ja
Lõunä-Afrikas. Võisteldakse kogu
aasta, nii suvel kui ka talvel. ;
GRUPID .
Võistlusgruppe võib moodustada
ka ainult meestest või naistest, kuid
segagrupid on viimasel ajal muutu­nud
kõige populaarsemateks. Grup­pide
suurus ei ole kindlaks määratud.
Koosnevad tavaliselt 10-20 liikmest.
Vastastikku, võistlejate grupid pea­vad
olema enamvähem ühesuurused.
Vahe võib olla ainult ühes või kahes
liikmes. Võistlejad on kaitsevärvi
riietuses. Lumeperioodil on riietus
valge. Võistlejate gruppide ainsaks
eraldusmärkideks on erivärvi käelin-did.
Silmad on kaitstud kaitseprill-dega.
Igal võistlejal on relvaks õhu-
•püstol, kus kuulideks on värvieralda-'
vad väikesed kummipallid. Riietus ja
püstol laskemoonaga tavaliselt üüri:
takse võistluste korraldajate käest.
VÕISTLUSED
Võistlusväljakuteks on piklikud
20-50-aakrilised metsa ja põõsastega
kaetud maa-alad, kus piirid on märgi­tud
lintidega. Piklikes otsades on
gruppide stardijooned ja sinna on
asetatud sealt startiva grupi lipp.
Võisteldakse turniiri süsteemis. Ühe
võistleva grupi lipp, käeside ja kum-mikuulist
väljuv värv on sama värvi.
Võistlejate gruppide sihiks on hÜMa
läbi metsa ja põõsaste vastase grupi
stardijoonele, sealt näpata nende
lipp, viia see oma stardijoonele ja
asetada oma lipu kõrvale. Võistluse
võidab grupp, kes esimesena on selle
saavutanud. Selle sihi saavutami­seks
katsutakse vastasgrupi liikmete
arvu vähendada. Selleks tulistatakse
püstoliga nähtaval olevaid vastas­grupi
liikmeid ja kui kummipallist
kuul on märki tabanud, jätab see
vastase riietusele värvipleki.Selliselt
tabatud vast'ane^ on ,,surnud" ja tal
tuleb võistluväljakult lahkuda. Pea­misteks
võistlusreegliteks on, et kõik
võistlejad peavad alati olema võist­lusteks
märgitud maa-alal. Eksikom­bel
piiri ületanud ei tohi enam võist­lust
jätkata. Püstoliga ei tohi tuHsta-da
õlajoonest kõrgemale. Tabatud
võistleja peab kohe võistlusväljakuU
lahkuma ja ta ei tohi kellegagi rää­kida,
niikaua kui taon võistlusmaa-alal.
Laskude arv on piiramatu.
Võistlusi jälgivad-vähemalt neli koh­tunikku.
HARALD RAIGNA
Eestlased sõjamängudel Vasakult— Hai Tüll, Peeter Toome jü ieijiLee.
Grupis Avo Poom, Indrek Sarapuu, Jaan Lee, Kathleen Cranley, Rein Lee,
Ülo Isberg, Peeter Toome, Tarmo LõbuJMk Juhani, Liisa Kaunismaa, Kai
Tüll ja Mati Rand. Taga Urmas Sarapuu,Elmar Kajak ja PeeterMilliste.
lestlasteZU-nes spordiala
Pühapäeval, 17. nov. 1985 toimu­nud
Eesti Noorte Malevõistluste tu­lemused
19-aastaste ja nooremate
klassis: 1. Andres Loorits^'- Valter
Puna auhind, 2. Ott Naelapea - N.
Küttise auhind.
.14-aastaste ja nooremate klassis:
1. Alar Petersoo omantjas Aleksan­der
Praks'i väärtusliku auhinna..
Teine koht läks nooremale venna­le;
Tõnu Petersoo sai A. Karu au­hinna.
Lahtine turniii: 12 osavõtjaga 2x20
min. 4 vooru. l . A l a r Petersoo 3,5 p.,
2-4. koht G. Orgusaar, E. Talve, A."
Müstel 3 p., 5. Tõnu Petersoo 2,5 p.,
&-B. koht Max Pentre, Lya Alang, H.
Teder 2 p., järgnesid Uno Liijnit, Hr
• Aavik, E; Pajo ja Ülo Tamm.
Noore Alar Petersoo hea tulemus
on tähelepanuväärt! ^
Max Jensen kinkis T.E.M-le male-alalisi
raamatuid.
(]9ii(iiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiijiiiiiiiiniiiiiiniiim
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused ]a
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
tiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniminiiiiiniiiiiHiiiiiiiniiiiMiii^
Saarlaste Ühing
Torontos
ühing asutati 1956. aastal sihiga
koondada saarlased ühiseks lahuta­mata
pereks saare kommete, omapä­ra
ja keele säilitamiseks.
Ühingu 30-aastase sündmusterik-ka
tegevuse tähistamise puhul on
koostatud lühike ülevaade, mis kä­sitab
Ühingu ja tema üksikute liik­mete
tegevust ja panust Toronto eest­laskonna
poolt sooritatud ürituste
läbiviimisel, kus saarlaste tublidus,
töökus ja abivalmidus on aidanud
elustada ja edasi kanda meie rahva
traditsioone.
Selles ülevaates on püütud kokku-
• võtliknlt luua pilt möödunust, kus
peaaegu iga Toronto saarlane on osa­lenud,
lihtsalt osavõtjana või kaasa­aitajana,
et teatud üritused on teoks
saanud.
Traditsioonilised küi^nlapäeva
peod, eriti algaastail, olid kohaks,
kus me näitasime, et ,,Saaremaa ja
saarlus on jagamatud mõisted. Need
on alles ja elavad. Saarlased on ko­dusaared
enestega igale poole kaasa
toonud", lausub Robert Kreem.
S.U.J. esimene esimees.
Ühingu tegevus ei ole piirdunud
puht saaremaaliste ja saarlaste huvi­alaste
küsimustega, vaid on kaasa
löönud kõikides sektorites, mis on
määravad olnud Toronto eestlaskon­na
vaimsuse kujundamisel.
Saarlaseh pärinevad uued ideed ja
nende rakendamine on sidunud vaba
maailma eestlaskonna ühiseks pe­reks,
kus nii noor kui vana on leid­nud
ühise näitelava.
Kallis kaassaarlane. Paljud sünd­mused,-
kus -ise oled o.lnud osaleja,
kipuvad ununema või jäävad häma­raks.
See ülevaade toob elavalt silma
ette kohad, kus oled viibinud. Elus­tab
sündmusi, millest ise oled osa
võtnud.
Ülevaade, 64 lehekülge, piltidega,
on müügil Toronto eesti ajalehtede
talitustes ja Eesti Abistamiskomi­tees.
. .
S.Ü.J. 30. aasta juubeli küünla­päeva
pidu peetakse Eesti Majas esi­mesel
veebruaril 1986 algusega kell 6
õhtul.
Piletid eelmüügil: Hilda Härm 699-
.1979, 461-1344, Pilvi Niit 223-3469.
LEMBIT KOLK
S.Ü.J.
liisiiitiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiisiiiHiiiiiittiiiiiiu
Vancouveri kiri
lõululaulud ja kuklid
Kuigi talv saabus Vancouverisse
lume ja külmaga juba novembris,
algas detsember siiski vancouveri-lastele
koduse ja armsa vihmaga.
Murud on nüüd jälle rohelised ja
võõrasemad õitsevad. Vihmale va­helduseks
on ka üsna rohkesti kui­vi
päikesepaistelisi päevi, tugeva
hommikuse hallaga maas, mis ka­tab
kõik teed musta jääga (black
ice) ja autod liuglevad sageli ühest
tee servast teise. Põhjus, miks van-
Gpuverlane eelistab talvel ikka vih­ma.
Ilma probleemid kõrvale jättes, on
linnas jõulumeeleolu. Tänavate äär­sed
puud on ilutuledes, majades ak-nad-
uksed kaunistet ja kirikutes ning
kontsertsaalides esitatakse jõulu-kantaate.
Tohutu kuusk tulede ehtes
langetati helikopteri abil finantskes­kuse
platsile, mille ümber laulsid las­tekoorid
ja saagis rõõmus rahvahulk.
Tänava nurkadel kuulutavad rahu-prohvetid
maailmale häda ja hingede^
päästjad otsivad ohvreid. Päästear­meelased
korjavad raha, et aidata
vaeseid ja viletsaid. Neid olla siin
palju, sest terves provintsis on 204.000
tööta töölist!
Ka eesti rahva meeleolu on ülev.
Tavalistele sünnipäevadele eelsed
„paartid", kus võib kohata sõpru ja
ka mitte-sõpru. Ikka kõik üksmeeles,
nagu siin on kombeks väljendada.
Ametlikke üritusi just palju ei ole. Ja
kui neid on, siis tahetakse ka neist
ilmtingimata osa võtta. Nii oli osa­võtt
ka Peetri koguduse jõululaulu­de-
ja kukliõhtust rahvarohke, kuigi
mitte nii, nagu eelmistel aastatel.
Jõululaulude- ja kukliõhtu on üldi­selt
eesti ühiskoLdades tundmatu.
Selle alustas Vancouveris koguduse
õpetaja abikaasa Airi juba aastaid
tagasi. See üritus muutus aastate
jooksul ilusaks traditsiooniks nii ko­gudusele
kui ka üldiselt Vancouveri
eesti ühiskonnale. Küpsetati kukleid
igat sorti ja tuldi kokku. Lauldi jõu­lulaule,
jutustati mälestusi möödu­nud
jõuludest, tehti ettekandeid, ilu-lugemisi,
pillimängu — kõik ilma
ettevalmistamata nii, kuidas igaüks
oskas või andi oli. Meeleolu oli ülev
ja õhkkond soesüdamlikult kodune
ja hubane. Laule juhatas harilikult
koguduse õpetaja, kelle viiside tund­mine
on vist ületamatu.
KUKLIÕHTU
Tänavu peeti jõululaulude-ja kuk­liõhtu
laupäeval, 7. detsembril Eesti
Kodu allruumides algusega kell 5.
Õhtu avas koguduse naisringi esinai­ne
Mai Veemees. Õpetaja Vaga pidas
enne söögipalvet lühikese kõne, mil­le
teemaks oli eesti mustriga ilustet ''
villane riidelapike, mille talle oli kin-
'kinud Viima Abel Saksamaalt, et
katta õpetaja Piibel. Ta võrdles seda
Jeesuse tekiga, „Ja sõna sai li­haks
. . j a ma nitses koosolijaid
katta Jeesuslaps, keda sel aasta ajal
ootame, oma mõtete ja tegudega,
usuga Kristuses, et Ta mitte alasti ei
jääks, nagu maailm seda heamelega
näeks. Laulud, mida oli lauliku vormi
seadnud, trükkinud ja paljundanud
õpetaja abikaasa Airi, olid kõik tut­tavad
,ja meile armsaks saanud
jõululaulud, mõned neist veel kau­gest
minevikus ema süles õpitud.
Laule juhatas seekord Rudolf Oll-jum,
keda abistasid Erli Lepik ja
Valve Värtina. Ja kui jõuti lauluni,
mille viisi keegi ei teadnud, siis oli
abiks alati koguduse õpetaja. Külali­sena
esines Nappa'st Bellinghami
(USA) asunud kandlemeister Martin
Kink kolme jõuluviisiga. Veel esi­tasid
luuletusi Liisa Kann --
Jõulutervitus isamaale" ja Mar­tin
Kink ,,Rändaja". Martin
Kink on USA-s valmistanud viis
kannelt. Mineviku mälestusi meenu­tasid
Rudolf Olljum jaHelmi Tutti ja
Liisa Kann esitas lühikese humores­ki.
Laule saatis klaveril Tarmo Viitre. ,
Lõppsõna lausus Mai Veemees,
tänades ühtlasi kõiki kuklite küpse­tajaid
ja pr. Airi Vagat lauliku val­mistamise
eest. Ilus õhtu lõppes õpe­taja
palvusega. ' '
' ©
Järgmise päeva jumalateenistusel
jagati välja Albert Krugi koostatud
nimestik vangistuses või vangistuse
tagajärjel surnud poliitvangidest,
keda mä lestati Martin Kink'i kan-dolmängu,
„Puhake paremad pojad"
kuulates.. Nimekirjas oli 13 nime,
kelle mälestuseks oli Albert ja Mag-da
Krugi poolt annetatud altarililled.
Samuti tegid Krugid annetuse vangi­de
perekondade abistamiseks Van­gistatud
Vabadusvõitlejate Abista-miskeskuse
kaudu. Sellega kooskõ­las
oli õpetaja Vaga jutlus, milles ta
rohkete näidetega selgitas Jumala ja
inimese poolt peale pandud karistus­te
erinevust ja erinevate pattude
võrdsust Jumala silmis. Haruldaselt
õpetlik jutlus meie rahva praeguses
olukorras. Kahju ainult, et need, kes
seda kõige rohkem vajavad, tavali-seh
kirikus ei käi.
V.J.
NÄDALA RISTSÕNAD
„MEIEELU'V "
.lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamasf
..MEIE ELU"
! KUHU MINNA?
(2) Laup., 28. ja 29. dets. Lembit
Soot8'E portreede näitus Tartu CoI°
legels.
@ Teisip.,^ 31. dets. A/S Eesti Maja
Torontos uueaasta vastuvõtuball
kl. 7 õ.
lllllllliiltlllilHIIIIIIIIIIIillHIillillilllllillllilSllllllllillllliinill]
iio Ui VI j/J
mata. Võistlustest võttis osa 84 klubi
695 võistlejaga. 70
färgmised male võistlused Toronto
Eesti Majas: (Alates 1982. a. on
T.E.M. saavutanud meeskonnaga 4
võitu, 2 viiki ja 2 kabtust.) Pühapäe­val,
12. jaanuaril 1986 kell 13.30
toimuvad Paul Kerese 70. sünnipäe-vaturniirid
kolmes klassis 2x20 min.
4 vooru. Esikohtadele auhinnad.
• T.E.M. '
Novembri ja detsembri kuudel
toimusid Kanadas kolm suurt rah­vusvahelist
ujumisvõistlust, ^m-mene
nendest — Kanada ja Ühen­driikide
ujumisklubide vahelised
võistlused noortele peeti Brant-ford^
is, kus Craig Potsep saavutas
kaks hõbe- ja ühe pronksmedali.
Teine — „ E 8 8 0 International Swim
Meet" tcrimus Etobicoke ujumis-klubi
korraldusel Etobicoke ujulas
ja kolmas Kanada „Youth Cup"
North York Aquatic ClubM 'orral-dusel
samuti Etobicoke ujulas. Ka-nada„
Youth Cup'i" võistlustel Kia
Puhm saavutas kaks kuld- ja kaks
hõbemedalit. Kõik võistksed toi­musid
25 m ujulas.
VÕISTLUSED BMNTFORDIS
^ Peeti 22-24*nov. sealse ujumisklu-bi
korraldusel noortele ll-12.a. va­nusegrupis.
Craig Potsep, kes võist­les
seitsmel alal, saavutas järgmisi
tagajärgi: tuli teiseks ja võitis hõbe­medalid
100 m vabalt — 1:02,80 ja
100 m liblikstiilis - 1:12,19. Tuli
kolmandaks ja võitis pronksmedali
200 m vabalt - 2:14,08. Tuli neljan­daks
50 m vabalt - 29,12, viiendaks
200 m indiv. kompleksstiilis — 2:37, -
35, kuuendaks 400 m vabalt —
4:42,12 ja seitsmendaks 400 m indiv.
kompleksstiilis — 5:30,51. Võistlus­test
võttis oia 852 võistlejat.
ESSO INTERNATIONAL
29. nov. — 1. dets. Etobicoke uju-misklubi
korraldusel Etobicoke uju­las.
Nendest võistlustest võtsid osa
ka Ida-Saksamaa, Inglise ja Ühen­driikide
parimad võistlejad. Vaata­mata
sellele, et Kia Puhm on alles 13'
aastane ja võistleb noorte võistlustel
13-14 a.vanusegrupis, ta võisteldes
^on jõudnud tasemele, et teda oli akt­septeeritud
sellele võistlusele. Esi­kohad
võideti rahvusvaheliselt tun­tud
parimate võistlejate pooh. Kia
Puhm saavutas järgmisi tagajärgi:
200 m seliliujumises saavutas aja
2:24,15, tulles 14-ks.lOOm. seliliuju­mises
saavutas aja 1:08,02, tulles 18-
ks. Võistles veel 200 m indiv. komp­leksstiilis
- 2:30,89 ja 400 m indiv.
kompleksstiilis - 5:14,30. Kohtade
järjestused nendel aladel jäid tead-toimus
5 - 8.dets. North York Aqua­tic
klubi korraldusel Etobicoke uju­las.
Võisteldi 10 ja noor., 11-12 ja 13-
14 a. vanusegruppides. Nendel võist­lustel
Kia Puhm, võisteldes 13-14 a.
gr. saavutas kaks kuld- ja kaks
hõbemedalit. Tuli esimeseks 200 m
seliliujumises — 2:21,40 ja 200 m
indiv. kompleksstiilis — 2:26,30, saa­vutades
kuldmedalid. Tuli teiseks
100 m seliliujumises ajaks 1:07,19 ja
200 m kompleksstiili teateujumise
Etobicoke klubi naiskonna liikmena,
saavutas hõbemedalid. Ujus esime­sena
selili ja saavutas 50 m seliliuju­mises
ajaks 32,88. '
Naiskonna aeg oli 2:08,25. Võistles
mata.
Craig Potsep, võisteldes 11-12 a.
gr. 7-1 alal saavutas järgmisi tagajär­gi:
tuli viiendaks 200 m liblikuju-miseks
— 2:35,60 ja 100 m liblikuju-mises
-1:10,27. Tuli kuuendaks 200
m indiv. kompleksstiilis — 2:36,56 ja
100 m seliliujumises — 1:72,02. Tuli
seitsmendaks 200 m vabah — 2:12,00.
100 m vabalt saavutas aja 1:02,12,
millega tuli esimeseks lohutusfinaa-lis
(consolation final).
Võistlustest võttis osa 64 klubi 689
võistlejaga, nendehulgas klubid oma
võistlejatega ka Inglismaalt ja Amee­rika
Ühendriikidest.
HARALD RAIGNA
73
4- J
7/
74
Põiki: 1. Lühikese tervitusmängu
või -marsi. 5. Üks Eesti kunstnikke.
10. Taar. 14. Selle rahvuse,liikmetel
on äge temperament. 15. Lahti teha.
16. Sõna millega, algab suurem osa
muinasjutte. 17. Ühed vanematest.
18. Õhukesel, vähe vastupidaval -
rahvakeeles. 19. Üks ilmastikunäh-teid.
20. Nahkpaik jalatsi tallal või
kontsal. 22. Lääge. 24. Üks trigono-meetrilisi
lühendeid, ka patt inglise
keeles. 25. Jõgi Venemaal - voolab
Soome lahe idasoppi. 27. Lahtitege­mine.
29. Võluva, sarmika. 32. Köl-mikvokaal.
33. Üks kohamäärsõna­dest.
34. Pisuhänd, puuk. 36. Kõva,
kuiv. 40. Eelmise,aasta kuivanud
rohi. 42. Otsesuunas. 44, Teatud lah­tisel
tuleasemel. 45. Paiguta. 47. Sel­lest
saab autole elektrijõudu. 49. kol-mikkonsonant.
50. Temal. 52. Enne
uut värvimist peab vana pudeneva
värvi maha . . . 54. Noor, kasvav siga.'
58. Ühel põllutööriistal. 59. Ennäe.
60. Rohkem. 62. Maapagu. 65. Tea­tud
spordivahendid. 67. Muhameedi
vaimulik või valitseja. 69. Neid on
terves maailmas rohkeid ja neid on
isegi sõdade põhjuseks olnud. 70.
Toona. 71. Raudteejaam Saku ja Ko­hila
vahel. 72. Üks numbreist.''73.
Üks Doonau lisajõgedest. 74. Ilma
selleta ei pea keegi elule vastu. 75.
Alles.
Püsti: 1. Laske . . . - sõjaväes vaja­lik
harjutuskoht. 2. Ühe talvespordi-vahendi.
3. Teatud suurtükimürske.
4. Muistset, igivana. 5. Raudteejaam
Haapsalust idas. 6. Oma (midagi). 7.
Üks puhastamise riistu. 8. Mõistma,
aru saama. 9. Tulise. 10. Küsimus. 11.
See leidub igas sepikojas. 12. Suure
vihma hääl. 13. Tühja kõhtu kanna­tav,
näljane. 21. Talveti lastele väga
meeldiv asi. 23. Suur turg. 26. Sama
mis 15 põiki. 28. Kunstiteose liik. 29.
.. maa, üks väga endisaegseid pin-namõõte.
30. Mitte surnud. 31. Rün­nak.
35. Poiss - murdes. 37. Mitte
helitul - ühel kaashääliku omadusel.
38. Pettur. 39. Naisenimi, ah ülesse:
üks Eesti luuletajaid. 41. Sombasse.
43. A. Gailiti romaan Eesti Vabadus­sõjast
(2 sõna). 46. Idee. 48. See oli
vana-eestlastele hea või halva ette-kuulutaja.
5i. Kitsa lauakatte. 53.
Ühe puhkpilli. 54. Köideti. 55. Üks
suurtest India jõgedest. 56. Üks Aaf­rika
riike - endine Kulhrannik. 57.
See on köetav. 61. Naisenimi. 63.
Üks raudtee lõppjaam Eestis. 64. See
peab saunas äge olema. 6 6 . . . . Es Sa-laam
- Tansaania pealinn. 68. Eesti
poliitik-kirjanik.
(Koostanud E.V.)
(Lahendus järgmises lehes)