Meie Elu = Our life, May 23, 1985

              NELJAPÄEVAL, 23. MAIL - THURSDAY, MAY 23 „Meie Elu" nr. 21 (1838) 1985 „Meio Elu'
lamme
Tavakohaselt tähistati maikuu
teisel pühapäeval emadepäeva tä­navu
Vana-Andrese kirikus erilise
noorte jumalateenistusega, mille
sisustasid leerinoored ja leerieel-sed
niiig sellele järgnenud emade­päeva
aktusel pakkusid meeldejää­va,
kava peamiselt pühapäevakooli
• Jumalateenistus algas noorte ühise
kirikusse saabumisega, mille järele
osalejad kohad võtsid esiritta ja altari
ette. Pärast koguduse õpetaja Udo
Petersoo algussalme ütlesid leeri­noored
Ghris Medri, Moira Kurm ja
Lisa Lambur kordamööda palve ja
lugesid pühakirjast Salomoni Õpe-"
tussõnu 3:1—12 ja 4:1—10, mis ma­nitses
otsima tõde ja armastama Ju­malat.
Usutunnistus loeti ühiselt
kõigi noorte poolt. .
Vaimuliku emadepäeva-kohase
kõne pidas Jeerinöor Erik Türk, mil­le
aluseks oli võetud Ps. 43:3, „Läki-ta
oma valgus ja tõde, need jühatagu
mind." Kõneleja rõhutas, et sageli
elatakse tänapäeval kui pimeduses,
kartes tõde ega hoolita tööst. Tõe
leidmisel saame me aga abi oma
Jumalalt," oma vanemailt ja õpeta­jailt,
kes meile tõe leidmisel teenäi­tajaiks
on.
Muusikalises osas leerinoortest
õed Linda ja Liisa Norheim laulsid
kahekesi dueti A. Lemba „Hälli-laulu",
mida orelil saatis Asta Mitt, ja
Ricky Hiir ehitas akordionil E. Har-rise
heliloomingust,,Sarabande".
Seejärele. ral^endusid jumalatee­nistuse
osalejaina leerieelsed, kus­juures
eestpalve kodumaa eest ütles
Kenneth .Lääs^ kirikupalve lugesid
kordamööda Lisa Lugus, Tõnu Peter­soo,
Ester Lääs j | Alar Petersoo.
Meie Isa palve öeldi peast ühiseU
koigi noorte osavõtul.
AKTUS. . , i .
Ühise lõpulaulu ja vaikse palve
järele siirduti ülakorruse saali, kus
toimus emadepäeva' aktus rohkete
lilledega kaetud rikkalikus kohvi­lauas.
^Piduliki koosviibimine algas
õp. U. Petersoo palvuse ja tänuga
kõigile emadele, nende armastuse
eest, kusjuures ta meelde tuletas ka
neid emasid, kes siit maailmast juba
ära kutsi^tud dn. i ,
Aktusekõne picias pühapäevakoo­li
juhataja Aino Pähn, kes meenutas
ema elu praktilisest vaatevinklist
vaadatuna, kusjuures'lapse kasvata­mine^
sünnist kuni ta täiskasvanud
. saamisenikõige hea ja meeldiva kõr­val
kaasa toob ka rohkesti muresid,
pahandusi ja vaeva. En-t ometi, need
lapseeas lausutud sõnad: ,,E.ma, nia
armastan sind", kustutavad kõik
möödaläinud mured-vaevad ja kõi­gele
vaatamata mõtleb ema siis jäl­legi
nii: ,,Võiks uuesti otsast kõik
a l a t a . . ."
Ühislauluna lauldi ,,Ema süda",
mis on kui alatineemädepäeva hümn
ja kava jätkus pühapäevakooli õpi­laste
ettekannetega.
,,Kuidas sääsk sääreluu murdis"
oli oma kevadise lavapildi ja huvi­tavate
kostüümidega jõukohaseks
näidendiks, kus tegelasiks oli küll
liblikaid, putukaid, lepatriinu, sääsk
oma murtud sääreluuga, keda põrni­kast
arst ravima tuleb ja' palju muud.
Tegelasiks olid pühapäevakooli õpi­lased:
Kalju Kurm, Ingrid Laar, Tai­mi
Petersoo, Heli Orav, MilviTiislar,
Erika Agur, Andrus Agur, Hillar
Aguf, Toomas Orav, • Kristi Laar^
Aleks Kurm, Erik Laar.
Järgnes terve rida üksikesinemisi,
kusjuures klaveripaladega esinesid
kahel ja ka lieljal käel Linda ja Liisa
Norheim ning Ingrid Laar. Akordio­nil
mängisid Ricky ja Kathrin Hiir,
pakkudes ühe dueti ja mitu soolo-numbrit.
Deklamatsiooni,,Minu vanaema"
kandsid ette Kalju ja Aleks Kurm ja
„Olen ema sarnane" Kristi Laar, Tai­mi
Petersoo ja Ingrid Laar. Kava lõ­puks
laulis väike MilviTiislar „Ema-le"
ja ühine lastekoor meeltliigutava
,,Kallis emakene".
Koguduse Naisringi korraldusel
järgnes.rikkalik kohvilaud, millele
üllatusena kaasus veel hiigelkringel,
millega tähistati pastor Udo Petersoo
mõne päeva eest möödunud sünni­päeva
ja lauldi talle ühiselt „Ta ela­gu".
... . ,
Vana-Andrese kiriku nõukogu esi­mees
T. Orav tegi teatavaks tänavu­sed
muusika-ala stipendiaadid: Lin­da
ja Liisa Norheim ning Ricky ja
Kathrin Hiir, kes igaüks said ümb­riku.
Erakordselt oli toetust määra­tud
ka veel kolmele organisatsiooni­le:
„Estonia" koor, Skautlipkond
,,Kalev" ja Jõekääru Sportlaager.
Neile kõigile oli toetuseks ümbrik.
Emadepäeva tähistamise korral­dajaid
ja kaasaaitajaid, eriti esinev
miste osas, tänati punaste nelkidega:
pühapäevakooli juhataja Aino Pähn,
õpetajad Maret Kapp ja Kersti Neps
ning pastori abikaasa Reet Petersoo.
Erilist tänu pälvisid Naisringi tublid
perenaised, kellele seekordne kohvi­laud
oli selleks hooajaks viimane.
Allkirjade kogumiseks käis lauda­del
ringi leht, milles nõutakse, et
vabastataks oma julgete jutluste aval­damise
pärast kodumaal äsja arretee­ritud
õpetaja Harri Mõtsnik.
T.E.S. Täienduskeskkooli lõpetajad ja õpetajad kooli lõpuaktusel Foto —- 0 . Haamer
KOOLIJUHATAJA:
ärg eesti emale
New Yorgi Seenioride Keskus tä­histas
selleaastast emadepäeva pi­sut
enneaegu,Uelle kuu 7-ndal, ku­ina
öeldi ühtlasi head aega lahkuva­le
klubi esimehele Meta Mäekase-le,
kes oli viimased seitse aastat
klubi tegevust oma õlul kandnud
ja võitnud seejuures kõikidelt soo­jad
südamed ja sügava tänu. Lahku­mine
tuli sellest, et abielupaar pidi
ümber asuma teise linna, Chica­gosse.
Nagu see ammu on kombeks kuju­nenud
nii siin kui s^al, ütles õpetaja
- V. Kangro - rahvale jumalasõna,
lauldi koraali ja kuulati palvust. Sel­lele
lisaks olikamuusikaline osa, mis
sisaldas muuseas Händeli Largo viiu­lil;
laulu ja klaverisaatel — või kes
keda saatis. Viiiulilesines õpetaja ise,
laulis aga I Lydia Keerd, kes esitas
hiljem veelgi soolopalu omas tuge­vas.
Eesti Maja saali ületavas sopraa-nos
(või pii see valjuhääldaja?). Lemba
hällilaul esitati taas esialgses an­samblis!.
Istuti kohvi jaoks kaetud laudade
juures tihedalt kokkusurutuh. Kui
omaaegne maja laiendamise tuhin
vaibus ja Eesti Maja saal ei tõmma­nud
enam kokku rahvahulki, siis
nüüd pööra^b ajalugu end ringi. „See-niorid"
on nüüd siin kõige arvukam
rahvusgrupisektsioon ja Eesti Maja
vajaks laiendamist, et neid mahuta­da.
Klubil on ca 300 liiget ja Eesti
Maja saal mahutab (täistuubitult) vast
120 inimese ümb^f — ja kohal oli
veelgi rohkem! f
Kuna seenioridel on ühine kaldu­vus
unustamiseks, eriti laulusõnade
osas, siis oli ettenägelik korraldus,
jagada koosolijaile kaunilt kujunda­tud
lehekesedL. Koidula laulu „Üks
paigake . . . " sõnadega. Seda lauldi
, püstiseistes, niiöeld^ (kahjuks) oma­le,
kuna ühtki teist lauljat polnud.
Nüüd aga tekib küsimus laulusõ­nade
siihtes: kas või mil määralvõiks
või peaks neid muutma, kohandama
või parandama? Kui lehitseda mõnd
käibel olevat laulikut, siis on mit­medki
laulusõnad saanud teise kuju,
kui mäletame neid minevikust. See
on arusaadav, kuna neid sõnu on
edasi kantud suust suhu, nii kuidas
sõnad ühele või tesele lauljate olid
meelde janud. Tühjad mälukohad täi­deti
omaloominguga.
Kui nüüd on tegemist nn. rahvalike
lauludega, pole sellest üldiselt palju
viga. Ka rahvalaulud on kujunenud
sedaviisi. Aga kui on tegemist] eesti
luuleilma klassikutega, siis on siin
ikkagi probleem — kas ei peaks sõ­nad
jääma püsima oma esialgsel ku­jul?
Kuigi nad esindavad omaaegset
keelepruuki, mis on osalt vabane­nud,
kas mitte sellest üle vaadata
meile klassiliselt kalliks kujunenud
lauludes, mis on pähe lauldub juba
lapsepõlves — nagu Koidula: ,,Üks
paigake..."?
Koosolijaile jagatud laululehel esi­nesid
järgnevad kõrvalekaldumised
laulu algtekstist:
Esimeses salmis on kõrvalekaldu­mine
väike — ,,on pelgupaiga (pro:
peljupaika) leidnud sääl". Järgmises
salmis: „rÕõmust rõõmustab" (pro:
rõõmu näeb). Edasi: ,,Kui inimeste
muutuvat" (pro: liikuvat). Veel:,,siis
veel üks paik sul üle jääb" (pro: sul
ilmas jääb). Ja lõpuks viimases sal­mis:
aeg andis muud mul tagasi"
(pro: teised tagasi).
Need muudatused esindavad osalt
uuemat kõnepruuki, osalt on aga
põhjendamata. sul üle jääb" on ik­kagi
muud, kui ,,sul ilmas jääb" —
näiteks.
• Aga — võib olla juhus, kus muuda­tus
või asendamine tundub õigusta­tuna.
See on (samuti) Koidula laulus:
„sind surmani küll tahan ma kalliks
pidada, mu Õitsev eesti rada, mu l e h -
k a V isamaa!" Tollel sõrendatud sõ­nal
on tänapäeval otse yatupidine tä-hendtis
sellele, mida mõtles Koidula.
Roman Toi toimetatud laulik on säili­tanud
tolle ,,lehkava', sõna, kuna aga
Jaan Kuusk („Minu lauluvara") on
lehkava isamaa asemele pannud
T.E.S. Täienduskeskkooli ja Ees­ti
Gümnaasiumi lõpuaktus toimus
Eesti Maja suures saalis 16. mail.
Aktus algas ühislauluga „Kaunis-tagem
Eesti kojad kolme koduvär­viga
. . m i d a lauldi seisties. Kla­veril
saatis lauluIngi-Mai Loorand.
Õpetaja U. Petersoo lühikesele pal­vusele
järgnes koolijuhataja E.
Marten'i avasõna. Koolijuhataja
märkis, et möödunud kooliaasta oli
tublisti Esto mõju all. j,Eesti keele­ta
ei sa eesti rahvas püsida", ütles E.
Marten,„kui tahame eesti keelt säi­litada,
siis peame seda rääkima
eriti oma kodus".
• . • - ' • ^ '
Sisuka ja tuumaka aktusekõne pi­das
Eesti Täienduskeskkooli ja Eesti
Gümnaasiumi lõpetanud Vivian
Oder. Kõneleja käsitas küsimust, kas
eesti keel püsib? Järjest vähenev eest­laste
arv nõuab tugevat kokkuhoid-use
tunnet. Kooli noortel on palju
teha eestluse püsimiseks,
Ingi-Mai Loorand'i juhatusel ja
klaverisaatel esitas rahvarõivais tü­tarlaste
ansambel laulud: „Eidekene
ketrab . . . " ja „Kevad tulnud".
Keskkooli õpilaste nimel .tänati
huumoriga värvitud sõnadega vane­maid,
kes neid kooli saatsid ja Qpk-tajaid,
k'6s neile tarkust jagasid.
Ettekandele järgnes kooli lõputun­nistuste
kätteandmine Keskkooli 19-
le lõpetajale. Iga lõpetaja sai ka
kooli rinnamärgi, mis annetatud Ees;
ti' Ühispanga poolt.
Ee^ti Gümnaasiumi lõpetasid se
aastal 5 õpilast ning said vastava
lõputunnistuse ja.märgi.
Gümnaasiumi õpilaste nimel võt­tis
sõna Andres Ka-sekamp."
Lõppsõnas koolikomitee esimees
H. Lupp .pöördus eriti gümnaasiumi
lõpetajate poole, kes vaatavad tagasi
14- või 15-äastasele tööle. Neist, on
nüüd sirgunud päritolust ja rahvu­sest
teadlikud eesti neiud ja noor­mehed,
kel seljataga eesti keelne- ja
meelne-kasvatus ja õppetöö. Nad
võivad nüüd täie õigusega tunda end
eesti rahva liikmena, et kanda edasi
eesti kultuuri ja rahvusliku.olemas­olu
õigust ning võitlust. Keskkooli
lõpetajatel on veel paar aastat vaja, et
lõpetada gümnaasium ja täita oma
rahvuslik kohustus. Selleks neile
igakülgset edu! ,
No.orte.senised saavutused on osu­tunud
võimalikuks vanemate ja õpe­tajate
abi, toetuse ja noortest arusaa­va
suhtumisega.-
Paludes keskkooli ja gümnaasiumi
õppejõude ette astuda, H . Lupp ütles:
„ Sümboliseerigu meie tänu ja edas-pidisedu
soove noorte poolt üleanta­vad
kevadõied".
Eesti Gümnaasiumi teise lennu lõ­petasid:
Andres Kasekamp, Toivo
Lainevool, Lee Matsalo, Siiri Oder, ja
Peter Poolsaar. .
Täienduskeskkooli XIX lennu lõ­petasid:
Mikk Altosaar, Lisa Kaid,
Margus Kask, Riina Kindlam (kiitu- •
sega), Rita Lees (kiitusega), Pia Met-
. sala, Andres Musta, Andres Nurm.
Kadri Nõmmik, Anne Pedel (kiituse­ga),
Tiina Pedel (kiitusega), Peeter
Roose, Esther Roosipuu, Heiki Sil-laste,
Marcus Silmberg, Lisa Soots.
Christopher Timusk, Allan Vess-mann
ja Särina WesterblOm,.-
„Eestl ema on olnud aastatuhande­te
kestel meie rahva elu- ja jõual­likaks.
Temale kuulub võidupärg.
„Nende sõnadega lõpetas Endel
Ruberg oma kõne emadepäeva ak­tusel
Eesti Kodus.
• Toronto Eesti Kodu Kultuurringi
korraldusel, eesotsas Julie Herma'ga.
toimus 15. mai õhtul, algusega kell
7.00, emadepäeva aktus ,,Eesti Ko­du"
ühiskondlikus ruumis, mis see­kord
ei suutnud mahutada kohaletul­nud
publikut.
Aktuse avas Eesti Kodu esimees
Paul Kents, lausudes teretulemast
kõigile, pühitsemaks aasta kõige sü­damelähedasemat
ja liigutavamat
päeva, emadepäeva. Austades kõiki
emasid, mõtleme esmajoones oma
ema armastuse ja hoole peale. Alus-
' tarne ja lõpetame selle aktuse Lydia
Koidula sõnadega:„Kas ema südant
tunned sa . ..". Au olgu emadele!
PALVUS
Päevakohase palvuse pidas õp.
Elmar Pähn alustades seda koraali­ga:
,,0h ema, sinu armusüda ei väsi
iial tuksumast". Esimesele naisele
maailmas anti nimeks Eva, mis tä­hendab
kõigi eiu ema. Ta on meie
kõikide emaks, meie elu edasikand­jaks.
,,Täna pühendame oma palved
eesti emale, kelle elu on oliiud alati
kannatusrohke. Ikka ja jälle on ta
pidanud saatma oma poegi sõjateele,
kust vähesed elu ja tervisega naasid.
Eesti ema leinamõtted eksivad Siberi
kaugeil tundrarail. või kodusurnuaia
müüride vahel, kus tihtipeale mär­kimata
kalmukünkad varjavad vara-kaotatud,
armastusega üleskasvata­tud
eesti poegi, ja tütreidki. Meie
rahva raske ajaloo jooksul on eesti
emad jaganud märtrisaatust. See, mis
korduvalt on murdnud eesti ema
südame, pole aga suutnud murda
eesti ema vaimu, vaid on selle veel
tugevamaks karastanud, milles kest­valt,
kehastub eesti rahva elujõud.
Veel seisab eesti ema vahipostil tõe ja
õiguse eest. Veel leidub meie kodu­maal
julgeid võitlejaid, kes ei karda
ähvardavat tulevikku, vanglaraudu
ega kauge Siberi „lõvikoopaid". Loo-dame,
et siiski saabub taas päev, mil
eesti ema võiks kasvatada oma lapsi
oma kodumaal jälle õigluses ja vaba­duses."
Õp. Pähn pühendas palve eesti
rahva tulevikule, tema õigusele ja va­badusele.
,,Tänu sulle, eesti ema, si­nu
armastuse ja vaeva eest!"
Järgnevalt noor, Ingrid Silm esines
mõne lauluga lulie Herma klaveri­saatel:
rahvaviis ,,Minu isam^ajake-ne",
rahvaluule ,,Kannel" ja lisapa­lana
,,Sarvehäär'. Noore neiu õrn-pehme
hääl ja sümpaatne esitus mee­litasid
publikut tugeva aplausi ning
korraldajailt kimbukese lilli.
AKTUSEKÕNE
Aktuse kõne oli Endel Ruberg'ilt,
kes osaliselt kasutas teksti oma ka­dunud
abikaasa, Alice Ruberg'i kõ­nest
1978.a. emadepäevalt Montrea­lis.
,,Meenutagem kõike seda kaunist,
mida on pakkunud meile meie lapse­põlvekodu,
meie vanemad, aga eriti
rneie emad oma hoole ja armastuse­ga.
Ema oli see, kes tõusis hommikul
esimesena ja heitis õhtul voodisse
viimasena. Tema kaunistas meie ko­du,
tema hoolitses laste vajaduste
eest ning tegi seda armastusega, sü­damesoojusega
ja tihtipeale koos pi­saratega".
Endel Ruberg meenutas üht juhtu­mit
Soome sõjarindelt, kus ühele oh­vitserile
anti käsk leida paar vaba­tahtlikku
äärmiselt ohtlikule luure-ülesandele.
Ohvitser, tundeks rinde
. olukorda, küsis endalt: kelle ema
poja ma peaksin saatma surma? Ta
tundis ema südant ja emaarmastust.
Ta läks ise sellele ohtlikule luure-retkele,
võttes kaasa vaid ühe vaba­tahtliku.
Õnneks naasid nad mõle­mad
elusalt.
Eesti keele püsimise eest võlg­neme
tänu eesti emale, sest tema on
see,, kes kannab edasi meie emakeelt
põlvest põlve,
Kui mehed võitlesid ja langesid
sõjarindel, valisid paljud emad vaba­duse
oma lastele, asudes põgeniku-teele
mõne pambukesega ja tihtipea­le
mitme lapsega. Need emad on üksi
, üles kasvatanud oma lapsed võõral
maal ja võõras ühiskonnas,sealjuu­res
neile tihtipeale kõrgeimat kooli­haridust
võimaldades. Neile kuulub
meie tänu ja austus ja võidupärg. Nii
on eesti ema olnud aastatuhandeid
meie i^ahva eluallikaks.
Järgnevalt sopran Silvia Preem esi­tas
Julie Herma klaverisaatel kaks
päevakojiast laulu: H, HormaniKan­nikesed
emale" ja A. Läte „Tütro
tänu". Südamlikult ja tunderikkalt
. esitatud laulud pälvisid publikult tu­geva
aplausi ning lillekimbu korral­dajailt.
Aino Pähn deklameeris tundeko-haselt
Marie Undcr'i ,,Sõduri ema",
pälvides selle eest õiglasi aplausi.
Järgnevalt Eesti Kodu Segakoor
Eduard TobrelutK'u juhatusel itsitas
kolm laulu: T. Vettik'u ,,Laul ema
ie", J.-^Aavik'u „Uni tuleb" ja R,
Ritsingu ..Otsin õnne", Kõik laulud
leidsid publikult sooja vastuvcMu
ning nõuti lisapalagi. Selle asemel
järgnes aga iihislaul koori ja publi­kuga:
R. Hansen'! ,,Ema süda".
Lõppsõna ütles julie Herma, kes
Eesti Kodu Kultuurringi nimel tänas
kõiki esinejaid ning, ka perenaisi,
kelle hoole all oli valminud rikkalik
aktusele järgnenud kohvilaud.
-m
m
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
25. ja 26. mail
dr. M . Leesment...... 481-
kaunis isamaa. Sel juhul võiks asen­damist
võtta sisuliselt kui tõlkimist
ühest mõistest teise, kehtivasse.
v
,,Ka|
Eesti ra
mastanud,
maal ja ar
Esto '84 a
teater Prii
põllu oper
diaVohula
kõik tni88{i
teatrihoon
sama opc
kui seda e
19. mail, tö
teatri 40-t
Käesolev
ole arvust
dust, künal
arvustata
Rahvusteaj
on juba aji
rast jääb
seal toimul
Osalised
morgatavol
Luk8epp'8
kasu. Mänj
dat korda
lavastuselt
juvamalt ji
ka ^ee, et
ne teatripj
jooksti igal
ses, vaatai
alati kaasal
Aplausi
mest, nii l
Opereti
kutsus lavi
lasi, kes
töös kuida)
sa aidanud]
moal — ja
rait, kaasa
kolm genci
ta, Ain, Asi
Abilavasl
Soloi^i tärn
nähtamatu]
hooldajat
dekoratsioi
Mihkelsoo'
sejat Sigrij
Eda Loo'd
Söödor'it
juhti dr. R(
Järgnesii
Esimesel
lausus lühi
hutas sodn I
sub teatril i
edasikandi
roose Vohi
juhile dr. Tj
ja nimel (ci
Silm ning S|
Elmo Piil.
Eesti Al
esimees All
on „kaluri|
korral: esil
nias", siis
rontos ningl
neljandat k|
tis. EKN po|
retör Priit
jailt jätkus
le.
Kirjalikul
sul Ilmar H(|
Yorgi Eesti
Teet Koppel
Lydia Vo|
õnnitlejaid
meie noort
kuni kord ti
dupinnalc.
Järgnes vi
silt ja orkes
„Eesti
võ" *
laulab emadepäeva aktusel Eduard Tobrelutsu juhatusel. All — aktusest osa-
Foto ~ S, Preem
„Kalurineiu|
puu, Esko LI
ten (paremi