Meie Elu = Our life, May 23, 1985

              ,,uJEIE ELU" - r
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Torc|ntö, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 ' '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Vöidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parmlng,473 Luhmann p r . , Ni^w Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 2fe077l.
' „ivieie Elu" väljaandjaks pn Eesti Kirjastus Kanadas.
;' Asut. A. Weileri algatusel 1950..
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6iCanada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 h m . ^
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm;~aõ.. laup. kl/9 hm. - - l p 4.
,,MEIE E L U " tellimishinnad: Kahadasl a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k. $15.50. USA-sse(US$) 1.a. $44100,6k. $25.00, 3 k. $17.00.
üUmeremaadesse - 1 a. $48.cio, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $2^.50,' 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostiiisa.USA-sse:.1 a. $30.80, 6 k.\$15.40. Õhupostilisa
üllemereraaadesse: l a . |58.00, 6 k.^29.00.
^ , Üksiknumber—755S ^. ••
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis Š5.00, kuulutuste küljel $4.75.
i(gis9iiiiiiiiiiiniiiinigiiiiiniiiiiii)iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiN
oo.
MÕNE REAGA
ga 66
Ameerika kemiatööstuse hiiglane
Du Pont on lasknud müügile uudse
ime-tõrjevahendi umbrohu vastu
võitlemiseks viljapõldudel, nime all
Glean. Sellele kemikaalile omista-,
takse nii suurt täMsust, et National
Society of Professibnal Engineers in
USA on valinud GleanM ,,1985 Nev\^
Product of the Year"'iks suurtöötuste
kategoorias. See on esimene kord
selle tehnilise ala „Oskari" ajaloos,
kus üks põllumajanduses tarvitatav
aine sellise tunnustuse osaliseks
saab. Mulluse „Oskari''sai näiteks
Kodaki nn. Ketasljiaamera (Disc Ca-mera).
N^uide, ^ka Gleani leiutaja sai
erakordse tunnustuse osaliseks, kui
talle kaks aastat tagasi aunimi „Dis-tinguished
Inventor for 1983" omis­tati.
Gleäni peale pannakse suuri lootu­si.
Ennustatakse suuri sääste teravil­ja
kasvatajaile ja toodangu kvalitee­di
tõusu. Nagu Gleani tutvustavast
, 23. MAIL - THUESDAY, MAY 23 „Meie EIM" nr, 21 (1838) ISIBS
Moskva statistika;
Ottawas istub Helsingi järelkoia- mis on kõik „e8iinesed'V amdmed,
verents kinniste uste taga. Selleks, mis trükikirja näinud. Teiste sõna-et
inimõigused välja ei saaks. Balti dega endareklaam ja pettus. Ta lõ-riikides
valitseb Staliniaegajäljen- petas Tartu ülikooli 1920. aastal
dav terror inimõiguste vastu. Ur- Öpp(is Lewis instituudis Chicagos,
vaste pastor Harri Mõtsnik on tead- lõpetades kahe diplomiga. Dokto-matusse
vajutatud. Rahuapostel- reerus Columbia ülikooli juures
paavstile karjusid massid surma Nevir Yorgis. Korraldas 1939.a. ja
Hollandi külaskäigul. Massid 1940.a. San Francisco maailmanäi-
Ameerikas karjuvad „maha" rel- tusel,,Eesti küla", mis sai nimeks
vastuse katsetustele. Kreml instal- „LaüIude ja muinasjuttude maa",
leerib uusi relvi ja keegi ei protes- Oli ametlikuks vastuvõtjaks küm-teeri
jne. jne. nendäl olümpiaadil 1932.a. Los An-
Koduse raamatukogu riiuleilt li- geles-is. On korraldanud mitmeid
biseb esile dr. Elisabeth Juudase näitusi.
mmega,,Rasputin" ja toob vanad Kuid üle kõige esines külaliskõ»
mõtted päevakorrale. Elisabeth nelejena paljudes kohtades üle
Juudas on ikka veel elus, kuigi põeb maa. Ikka antikommunistliku kihu-haigevoodis
on^a vanadusnõrkust.tajana. Näidates ameerika rahvale
Kuidas oleks tarvis sellist haist kommunistlikku ohtu, selle levikut
oma endises nooruses ja energias, ja eesmärke. Ta hoiatas ameerika
sest omaaegne Elisabeth oli ainu- rahvast vabaduse ja demokraatia
laadne ja just sellist vajaks prae- nimal Ta kohtas ka paljusid USA
gune ajastu. „This|s a suppressed §enaBioreid ja poliitikuid, kõneles
book", seisab ühel E.|uudase poolt oma raamatust, saavutas kiituskir-väljaantud
bülletäänil. ju.
1942. aastal publitseeritud „Ras- Olime ise lõpuks New Yorgis,
putin" ei ole sensatiooni otsing sel- Teel Kanadasse. Elisabeth Juudas
le vene munga eluloo aineil. See on mäletas kohtumist Tallinnas, otsis
ajalugu tsaarikojast kuni revolut- meid üles hotellis ja kinkis ka
siooni koledusteni, fcust algas see oma„Rasputini", kes ei olnud.^u-kõik,
mis tänapäeva maailma kum- rat ega pühak",
mitab. Kahjuks ei ole see raamat Nüüd sattus raamat jälle riiuHlt
parast kolme trükki ammugi saada- kätte, kaugete sündmuste kordami-val
lügemiseks-teadmiseks palju- seks koos hoiatustega ameerika
dele ameerika mandri poliitikuile, rahvale kommunistliku sissetungi
muele generat|ioonile meie endi eest. Hoiatuseks meile endile ja
seas ja ka meie vanadele, kelle paljudele teistele.„Tahaksime teid
kätte see raamat pole ulatanud. kõiki siia!" on esikülje artikli pea]l-
Meie esimene kohtumine Juuda- artiklile „Pildipostis", jaanuä-sega
oli kunagi Tallinnas, kohvik «"is 1949.a. Juuresoleval pildil on
Kultases,inWrviuu korras. Ta oIs Elisabeth Juudas, pastor R. Kivi-kodumail
USA-st käimas. Külastas ranna ja teisi. Juudas ja Kiviranna
president Pätsi. Küsis vist riigikas- muretsesid tuhandeile Saksamaa
sast raha San Francisco „Eesti eestlastele tööviisad USA-sse. See
küla" finantseerimiseks ja sõitis o^» tohutu teene ja ener^iaohver-jälle
tagasi USA-sse. Juudas tundis ^us kahe üksiku poolt, et saavu-
Isiklikult Rasputinit, kohtus tsaari *ada omamaalastele väljapääs sõ-perekonnaga.
Oli isiklik sõber An- jajärgselt Saksamaalt,
na Võrubovaga, kes oli lähedane Kas Elisabeth Juudast mälesta-tsaari
perele. Oli reisinud tsaari ta^se? Paljuks leidub neid, kes te-
Venemaal kuni Siberini välja. Te- ma haigevoodi servale ilmuvad ja
ma mees Aleksander Juudas teenis istuvad, et vana veterani kätt suru-tsaari
ihukaitse politseilises üksu- da? Kas on neid uueaja kangelasi
ses. Nii oli autor intjiimselt läheda- seltskondlikult alalt, kes ilmuvad
ne sündmustele, miiliseidta kirjel- mälestus-või austusniärk kaasas ja
dab 1942.a. publitseeritud raama- selle riputavad Elisabethi peatsile
tus. ^ sõnadega: „Sa olid suur rahvuslik
Kuid pärast Juudast on ilmunud ' ° ° ' ' ! f "'"'^ teeninud tähele-veelgi
Raspuufini aineil raamatuid, • ^^
iii)iiiiiiiii:iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii)iiiiiiin
^^^^^^^^^^
yenelase propagandaraamatut
HELSINGI(M.E.J—Nüüd on siis statistikaga püütud tõendada, et N.
selgunud, et soomlased elavad kur° Eesti töölineelab materjaaliselt palju
juses ja viletsuses. Soomes on kõik iJaremini, kui ta Lääne-Saksamaa kol-halvasti.
Nii igal juhul väidab Via- leeg. -^S^ eesti töölise palk on
dimir Petrov. mõnel juhtumil madalam soome töö-
Tema propagandasepitsus poi® lise omast, siiski aga palju kõrgem
muidugi mõeldud soome lugejate- kui lääne-sakslastel, siis millisesse
le, vaid nendele venelastele, kellel järjekorda paigutuvad siis nende
õnnestub kunagi Soome turismi- kolme riigi elatustasemed?"
reisile pääseda. Või siis lihtsalt
soome tv mõju vähendamiseks Ees- PENSIONID >
tis, mida paljud venelased vaata- Selge, et Venemaal on paremini
vad ja imetlevad. lood ka vanade inimeste osas. Pet­rov:
„Praegu üks neljandik pensio-
Peaaegu tervel leheküljel kritisee- naridest võtab osa ühiskondlikult
ris Petrovi teost „Dva berega — dva kasulikust tööst." Soome kriitik seda
obraza zhizni" (Kaks randa — kaks' ei usu, vaid ironiseerib jälle:,,Meelde •
eluviisi) soome suurimas ajalehes tuleb nurjatu kahtlus, et põhjuseks võücs
„Heisingin Sanomat" tuntud estofiil olla ka vältimatu vajadus saada lisa
Seppo Heikinheimo. kitsale elatisele. Kahtluseni viib see,
Artikli pealkirjaks on „Nõukogu- et N. Liidus peavad sugulased hoolit-de
turisti soome-aabits/Eestis trüki- sema seaduse järgi oma pensionä-tud
venekeelne raamat paljastab, mi- ride eest ja vanadekodudesse võe-da,,
kapitalismi vaateakna" tagant takse vaid ainult neid, kel pole hoo-leidub".
litsemisvõimelisi sugulasi.".
Soomes on tööpuudus, saladus see
„ÖHTÜLEHE" STARDIPAUK polegi, Seda teavad kõik. Töötu elab
Algul meenutatakse, kuidas aastal Soomes siiski võrdlemisi hästi ja se-
1982 Tallinna „Õhtuleht" laskis star- -dagi kõik teavad. Mitte aga Petrov,
dipaugu propagandasõjale oma naiiv- kes märgib, et 1982 sai töötu toetust
se väitega, et soome tv pasundab 1 885 marka (u. 41 Kanada dollarit)
Eestisse sihilikku plaanitsetud,pro- kuus. Nõukogude inimene aga seda
pagandat, mille eesmärgiks oli „de- . ei vajavat. Seppo Heikinheimogi
humaniseerida nõukogude inimest", konstateeris, et kui soome tööline
Heikinheimo usub märgatavalt saab toetust kuus 1885 marka ja nõu-rohkem
välisihaal ilmunud Sirje Si- kogude töötaja keskmine töötasu
OPEN HOUSE
NÄIDISKORTER VALMIS
Daüpätiyal,' iZS. mail 1985 k«ll 12-5 p.8.
I 6CALEVA KONDOMilNIUM - KORTERiMAJA
1 Innismore C^escent, Scarborough
Veeäliised relvad
nilinnu andmeid Eesti kohta kui Pet­rovi
sepitsust. Sinilinnu teost autor
iseloomustab: „Kui S. Sinilinnu raa­matut
võib kirjeldada lootusetu sissi-väeosa
poolt lastud ühekordseks tar­vitamiseks
kavatsetud (kertakäyttöi-seksi),
aga tuumalaenguga varusta-.
kuus aastal 1983 oli 202 rubla ehk
1560 marka ehk u. 34 K. dollarit.
Vahe on selles, et soomlane ei tee
töÖd,kuid sellest hoolimata makstak­se
talle rohkem riigi poolt toetust, kui
saab palka töötav nõukogude, tööli­ne.
tud raketiks, siis V.Petrovi teost võib AUTODEST
nimetada hoolega peastaabi poolt Kogu Soome rahvas mahuks ühe
plaanitsetud strateegiliseks manööv- korraga siin liikuvatesse autodesse,
riks. See on aastaid kestnud ihumise Eraautodesse loomulikult. Miks meil
lõpptulemus. Esimene väljaanne 11- siis on neid nii rohkesti? Mingisu-mus
1977. a. ja selle allikmaterjal on g^se vastuse annab Petrov: „Üks
mõjuv oma 384 viitega, alates Urho neljandik neist on erafirmade omad."
Kekkonenist ja ajalehest „Helsingln Heikinheimo vastab: Kui paljudeesti
Sanomat" kuni.kommunistide/stali- vähestest autodest on riigi omad?
nistide häälekandjateni „Kansan Seda Petrov ei puuduta, vaid seletab
Uutiset" ja „TiedonantajaV ning küsib retooriliselt: „Meieeieita
EESTLASTELE MAITSEB LIÜÄI
Uskumatu on Petrovi,,statistika",
mille järgi 1980. a. sööd i:
Soomes Eestis
Liha 56,3 kg 81 kg
Kala 20,0 kg 25,1 kg
Piima 264 liitrit 464 liitrit
Suhkrut 35 kg 46,3 kg
Mune 190 tükki 301 tükki
Puuvilja 46 kg 53 kg
Leiba • — 95 kg
Aedvilja 41 kg 77 kg
Kartuleid 71 kg 122 kg
Neis arvudes on ka. mõned ala­liigid,
näiteks Eestis liha ning kala
alaliigid on neist valmistatud valmis­tooted
ning aedvilja alaliigina ' ka
marjad.
Olukord Soomes on tõesti vilets,
kui uskuda Petrovi sepitsust.
Petrov küsib ka, miks soomlased
nii vähe liha söövad ning vastab, et
Soomes on sellepärast nii vähe toitu,
et„soome tööline töötab üldiselt ra­hulikult
ja ilma suurema innuta, sest
tema teab, et ta töövili läheb eeskätt
peremehele.*' Hoopis teistmoodi töö­tab
nõukogude inimene: ,,Valdav
enamik Nõukogude töötajatest teeb
tööd ausalt ning kohusetruult ja osu­tab
suurt huvi distsipliini säilimiseks
nii toodangus kui ka teenindusame-tites."
Heikinheimo hüüatab: „Kas ka­dunud
president Juri Andropov nägi
viirastusi, kui ta alustas kampaania
töödistsipliini pjarandamiseks?"
PROPAGANDISTLIK VASTUOLU
Seppo Heikinheimo pn lugenud nii
Petrovi kui ka hotelli „Viru" kauplu-seda,
et iga isiku kohta on meil veel
liiga vähe vastupidavaid tarbeese­meid.
Autode hinnad Soomes on suh­teliselt
võttes odavamad kui N. L i i ­dus
seda aga ei tohi võtta elatusta­seme
mõõduks. Mis on parem, kas
ülemäärane ülikond või tasuta haig­laravi
ja saata oma lapsed tasuta
kõrgkooli Õppima?
Kõik vist teavad, kuidas tegelikult
lood Venemaal on nn. tasuta haigla­ravi
või tasuta õppimisega. Nagu
Leila Miller ühes intervjuus mainis,
„elu ilma suheteta N. Liidus on
sama kui elu ilma raha Läänes."
Petrovi venekeelse-raamatu on
avaldanud kirjastus,,Eesti Raamat".
Miks eesti kirjastaja avaldab vene
propagandlist liku raamatu? Kas Le­ningradis
pole piisavalt trükikoda-sid?
Seletuse pakub E K P keskkomit-tee
salajane protokoll B 105 ,,vene
keele omandamise ja õpetamise soo­dustamisest
kõikides vabariikides"
detsembrist 1Ö78. Selle 30-st üksikas­jalikus
paragrahvis nõutakse para­grahvis'
17 mh. ,,igasugust toetust
vene keeles kirjuta väile kirjanikele".
. Üheks kõige paremaks tõetusvahen-diks
on trükkida lasta venekeelseid
raamatuid eesti kirjastuste poolt. Ees­tis
nagu koguN. Liidus kannatatakse
pidevalt paberipuudust ja selle tõttu
Petrovi raamatu trükkimiseks läinud
paber on' ära võetud kelleltki eesti
keeles kirjutavalt kirjanikult — rää­kimatagi
sellest, et poliitiline raa­mat
on tingimata trükisaba eesotsas.
KI.RIUTUSMASINAD
„Helsingin Sanomat" tsiteerib Sir­je
Sinilindu, Soome importeeritud
kirjutusmasinatest 1983.a. tollistatis-informatsioonist
nähtub, on ta väga
jagus. See kõlab küll uskumatuna,
kuid Du Ponti andmeil piisavat
kuuest grammist Gleanist (ilmselt la­huse
sees) umbrohu hävitamiseks
ühel aakril hisü-, odra-, või kaera-põllul
(Pindala umbes ,200 x 200)
meetrit.)
Põhjalikud uurimused näitavad, et
Glean on ohutu inimesele, ulukeile ja
keskkonnale, samuti veeloomadele
veekogudes, kuhu seda uhtumise teel
viljapõldudelt sattuda võiks. Glean
aitavat kaasa ka pinnase rõskuse
säilitamisele kesamail, kuna niiskuse
cadu umbrohuvabast pinnasest on
tunduvalt aeglustatud ja maa.läbi-kündmise
vajadus umbrohu kasvu
takistamise otstarbel üleliigseks teh­tud.
Sellega ühenduses on pinnas
kaitstud ka tuule-erosiooni vastu,
mis — eriti kergemate pinnaseliikide
juures suurte kahjustuste põhju­seks
võib saada. 4s-sest
ostetud Valter Klausoni teost- tika järgi. Neid oli 74 739. Okup.
„Neuvosto-Eestin kasvunvuodet
(N.Eesti kasvuaastad) jä leiab raama­tutest
selgeid" vastuolusid. Ta teeb
järeldusi ja tsiteerib alguL Petrovit:
„Meie ei hakka kinnitama, et eesti
töölise tasu oleks kõrgem soome töö­lisest.
Mõnel juhtumil on see mada­lam.
Sellele leidub mitu põhjust. Kõi­ge
tähtsam on see, et töö produktiiv­sus
on Soomes a j u t i s e 11 kõrgem.
Kui töö tootlikkus oleks sama suur
Soomes ja Eestis, oleksid Eesti töölis­te
palgad umbes kaks korda suure­mad
kui soomlastel."
Eesti ajalehe „Pikker" kohaselt veeti
Eestisse sisse 1980.a. kokku 175 kir­jutusmasinat
ja oktoobris järgmisel
.aastal oodati veel selleks aastaks lu­batud
700 masinat. Sinilind: „Et Ees­ti
jõuaks Soome tasemele kirjutus­masinate
impordis iga isiku kohta,
peaks Eestisse toodama 700 masina
asemel üle 23 000 kirjutusmasina
aastas võtmata arvesse möödunud 40
aastapikkust edumaad Soome ka­suks."
Seppo Heikinheimo teab veel
lisada Tartu ülikooli olukorrast:
„Eesti kirjutusmasinatest muide tea-
Kriitik väidab: „AinSoidla poolt ammust ajast, et isegi Tartu
juhitud EKP keskkomitee propagan- Ülikooli offset-trükikojas pole ühtki
daosakond paistab siiski töötavat ^ ^ ^ i ^ * ^ ^ " ^ ^ ^ ^ " ^ ^ tähestikuga,
longates - parem käsi ei tea, mida ^^^^ vajalikud spetsiaalsed tähed -
pahem teeb. M u raamaturiiuli üheks eeskätt ä - peab alati sulepeaga
aardeks on nimelt V. Klausoni raa-mat„
N. Eesti kasvuaastad" (Kirjas- KELLE JAOKS RAAMAT
tus Perioodika, Tallinn 1977). Selles KIRJUTATUD?
on halvas soome keeles ja rohke Heikinheimo küsib irooniliselt.et
Maailmal jääb võibolla saladu­seks,
mis toimus möödunud aastal
Rootsi territooriumi alla kuuluvas
merepõhjas. Rootsi merevägi ar­vas,
et vene allveelaevad viibivad
tähtsa mereväe varustusbaasi Har-dangeri
piirkonnas luureülesanne-tega.
Rootslased püüdsid veealuste
miinidega kutsumata külalisi vee-peale
sundida või hävitada, kuid
see ei andnud tulemusi ja sisse­tungijad
kadusid sellest piirkon­nast.
Samalaadseid sissetunge on
toimunud ka Norra vetesse, kus
asuvad tähtsad mereväe baasid.
Senini ei ole asitõendina kätte saa­dud
kutsumata külalisi, kes luure-ülesannetel
on rikkunud rahvusva­helist
piiriseadust, kuid tehniliste
abinõudega on kindlaks tehtud, et
need saladuslikud veealused luu-relaevad
kuuluvad venelastele.
Kõik need juhused selgitavad, et
veealune maailm varjab miljardite
dollarite väärtuses sõjavarustust mil­lest
teatakse samavähe kui seal all
toimuvatest teaduslikkudest uuri­mistest.
Arvatakse, et ameeriklastel ja ve­nelastel
on kogusummas 100 allvee­laeva
patrullimas alaliselt kõikidel^
ookeanidel. Relvastuseks on neil
kauglaskepatareid, laskeulatusega
kuni*8000 km. Need allveelaevad on
moodsad ja varustatud aatomimoo-toritega,
mis võimaldab nende sukel­dumise
väga pikaks ajaks, võimalda­des
vee all viibimist kuni pool aastat.
Nendele lisaks on toetusena kahel
suurriigil veel umbes 300 harilikku
allveelaeva mis on varustatud harili­ke
torpeedodega.
Kui Rootsi mereväe andmed vasta­vad
tõele, siis on venelastel olemas
meeskonnata kaugeltjuhitayad väi-kesed
allveepaadid,mida on võimalik
saata allveelaevade kaitseks paigu­tatud
võrkude alt läbi.
VEEALUSED KUULDEPOSTID
Allveelaevad ei ole aga venelastel
ja ameeriklastel ainukesed relvad sü­gaval
merepõhjas. Lisaks nendele on
ameeriklastel ookeanides meeskon­nata
kuulde- ja vaatlusposte, mis va­rustavad
USA-d ja tema liitlasi vaja­liku
informatsiooniga. Need kuulde-postid
on alalises ühenduses maal
asuvate kontrolljaamadega, mis on
mehitatud eriteadlastega, kes kohe­selt
analüüsivad saadud andmed.
Alaliselt vee all olevate vene allvee­laevade
asukohtade kindlakstegemi­seks
kasutavad ameeriklased erilisi
tundelikke laevade järel veetavaid
mikrofone. Kui laej^a asukoht on
kindlaks tehtud, jääl) selle edaspidi­ne
kontrollimine len lukilt alla visa­tud
erilise-pallikujulise elektroonili­se
instrumendi hooleks, mis on
ühenduses rannikul asuva keskuse­ga.
!
Plastilisest materjalist valmistatud
pallid on. mitmesuguses suuruses,
olenevalt ülesannetele. Suurus on
harilikust jalgpallist kuni väikese
veolaeva suuruseni. Samuti on amee­riklastel
alalisi elektroonilisi vaat­lus-
ja kuuldeaparaäte, mis kettidega
merepõhja kinnitatud.
Kuigi arvatakse, et viBnelastel on
aatomijõul liikuvate allveelaevade
arv suurem kui ameeriklastel, väi­dab
enamik asjatundjaid, et veealuse
liikumise jälgimise alal on USA teh-kas
Eestist tuleb Soome, aastas
50 000 turisti vene rahvustest, kelle
jaoks on vaja paljastada, mis,,kapita­lismi
vaateakende" taga peitab? Se­da
mitte, yastab ta ise ning tsiteerib
jälle vene 'allikat. Sel korral ajalehe
..Sovjetskaja Estonia" jaanuari
numbrit, mis muidugi olevat Petrovi
sepitsust ülistanud: ,,Meie aga ei
hakka katkendeid raamatust võtma.
Selle lugemine on tõsine ja huvitav
ülesanne. See rikastab teadmistega
nii propagandisti kui ka poliitilise
kooli või seminari kuulajat. See pa­kub
mõistusele toitu, teadmist mõtle­misele
nii pedagoogile kui ka õppi­jale,
ühesõnaga kellele tahes lugeja­le,
et rahulikult ning eelarvamuste­ta,
kargelt ja realistlikult tutvustada,
mis toimub maailmas."
Ja Heikinheino jätkab: „Suure in­nustusega
ajalehekriitik T. Kännu
jõudis isegi natuke Petrovist kalge­male
ning sünnitas omastpeast väite,
mida raamatust pole leida: „Mitte
mingisugused seadused ei kaitse.soo-me
töölist vallandamise eest." Artik­lis
konstateeritakse, et just „semina-ristidele
läheb Petrovi propaganda
pähe nagu nuga võisse, kuna ta ru­malalt
ei kirjuta: ta võtab omaks iga
puuduse, mis on igal eesti venelasel
teada ja soomlastele jagab kiitust
mõõdukalt.*'
niliselt Venemaast mitniekordselt
ees ja kahtlematult võib USA-d ni­metada
ookeaVide valitsejaks.
MEREPÕHJA VALLUTAMINE
Rootsi vetes esinenud juhuste tõttu
võib aga ütelda, et ei tähenda, kui
kindlad on kaitseabinõud, alati on
võimalik neist mööduda, eriti kui te­gemist
on kitsaste ja sügavate mä~
gedevaheliste lahtedega nagu Norras
ja Rootsis. Nimelt segab kitsus elekt­rooniliste
kuuldeaparaatide täpsust.
Ei ole usutav, et Vene allveelaevad
oleksid pääsenud põgenema avame­rel.
Atlandi opkeani põhjaosa on kõige
tugevamalt kindlustatud ala võrrel­des
teiste ookeanidega. Sellega tahe­takse
võimatuks teha vene allveelae­vadele
pääsemine Ameerika ranni­kule.
Uued jälgimisaparaadid on nii
täpsed, et nende kaudu saab teada
isegi vasta laeva nime. Kuna amee­riklased
kardavad vene järelejõud-mist
jälgimistehnika alal, siis värvi­takse
juba praegu üle allveelaevu
uuelaadilise värviga, mis peab takis­tama
nime ja liigi kindlaksmäära­mist.
Samuti on keelatud Ameerika
allveelaevadel tõmblukuga tuuleja-kid
ja vormiriietus. See näitab, kui­võrd
tundelikud on jälgimise abi­nõud.
Kuigi tehnika on arenenud vii­mastel
aastatel, kurdavad ameerik­lased,
et siiski on praegu veel või­matu
objekti täpset asukohta, kind­laks
määrata, kuigi teatakse tema
olemasolust.
Takistuseks on mitmesugused eri
tfemperatuuri kihid ja samuti sega­vad
veevoolud informatsiooni täp­sust.
Võidujooks merepõhja valluta­miseks
kestab ja mõlemad pooled
kaitsevad kadedalt oma teadmisi ja
tehnikat.
HANS KIVI
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" alJaldab meelsas-ti
oma lugejate ?nõtteaualdusi — Ica
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi^
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Eestluse tulevikust
Palju on räägitud ja kirjutatud kon­verentsidel,
aktusel, koolis, lehtedes,
kirikute ja lastevanemate hulgas eest­luse
säilitamisest. Sageli peale jutu
ei ole palju tehtud.
• Eesti keele õpetamine kodus on
väga oluline lastele algaastates.
Keelt tuleb arendada maast-mada-last
peale kõnega, lauludega, juttu­dega,
mängudega ja eesti keelt kõne­levate
lastega kokkupuutumisega.
Toronto Eesti Seltsi lasteaed (TES)
op seda osa täitnud juba kaua aega.
au neile, kes TES Lasteaeda on käigus
hoidnud. TES Lasteaed ei suuda kõi­ki
vajadu "4 täita, sest töötab ainult
laupäeviti ja täis kapatsiteediga. Las­tel
oleks tähtis käia koos ka nädala
sees, mis on ka paljule vanemate
soov ja vajadus,
Toronto Eesti Baptisti kiriku juur­de
on tublid koguduse liikmed orga­niseerinud
laste „mänguaia". Män-guaed
kestab terve päeva. Üks kord
nädalas eesti keelt kõnelevatele las­tele.
Lastevanemad on väga tänuli-kudlselle
ettevõtte eest! See algatus
olgu eeskujuks teistele kogudustele
ja organisatsioonidele.
Tulemused ühe aasta jooksul on
näidanud, et suur huvi on sellise
mänguaia vastu, nii laste kui ka va­nemate
hulgas.
Mänguaia tegevus algas Estö '84
ajal ja tegevus koosneb mängudest,
lauludest, juttudest, käsitööst ja
muust lastele huvitavast tegevusest.
Mänguaia organiseerijaks on pr.
Hulda Eistrat ja mitmed tema tublid,
heatahtlikud kaastöölised. Lapsed
saavad ka kohapeal valmistatud soo­ja
toitu, magustoiduga. Eriti popu­laarseks
on saanud „kanaklimbi-supp",
mida iga laps sööb mitu kausi-täit!
Aasta jooksul lapsed on mitu laulu
ja mängu õppinud, ja lapsed ootavad
„kirikukooli" päeva pikisilmi.
Loodame, et selline heatahtlik tege­vus
kestab ja laieneb ka teiste organi-
. satsioonide hulka.
Baptisti kiriku mänguaed on hea
näide, kuidas peale sõnavõttude saab
midagi praktilist rakendada eestluse
alalhoidmiskes.
TAIVI MEIPOOM
tiMeie El
VÄLISM]
Meie
et kindlui
kukultui
ka veel üj
kultuuri
da must
muutub [}
kese all k|
vi on ka
fi ja Khul
sandanisi
suureks
minema
ostnud.
Itaalia}]
Vanglast
karistusal
väe majq
juha'tanu{
lia külad(
de atakkl
surma 00
Võib-o
seda moj
valitsusiil
si aktsiod
nonis. Ki
baks, sm
guseis as
laste poo|
sioon Al
, majorite
Võib k{
kuidasjisi
urnile ' (
poolt teo!
mi seks [j|
inimesi st
SISEMAJ
Pealo n
pallivõist
hei, misij
omad ist il
musoks p|
nagu ütl(
tulnud „id
„coronati|
simusos j
vastavaisi
puudus,
suutnud
muidu tol
korral? K|
kärise, V
• saada vee
Kahjuk|
rema pan
vem kui
pühal. A i j
takse säj
naisterah
näivad k
Külmatqd
asi Washi
Igatahej
juba eesp
kristliku
slssejuhntl
Kiri
T
GEISLl
tööliselt)
meelitavi
Tai tüdrl
Siiam)
on kas a|
del neil
letsatest
lõbumaji
Saksa
püüavad
nüüd on
malisedn(
lega Saki
korteri ja
üle. Miimi
nadega ai
esimest ei
Eriti hei
lihunik H|
verist. Ta
hena viibi
nud Saksi
tütarlast,
lõbumajj'il
Seal peavj
Kakate k\
leid. Must
Põhja-S|
liklubi 901
meloslöidl
vahendajal
ku BangkJ
liige abiel]
mandlisih
klubi „kas|
nuiatakse
tele.
Kell ti
ühest ,,sl
Klubi oli i]
kaudu Bai
sai see kl
kuulsaks
ringkonda|
samaale
Kui nad pl
teerisid, ä|
majaga.
Kahiuk!|
Saksamaal
lisedräpaj