Meie Elu = Our life, December 31, 1981

              IIIIQIIOIlBliailOlliliailBllDHillBIIIIIIH9HB««ililllllBII8IIBIIOIimiOIIDllOII0liDIIDII^
PETER GORDON RAPS
Sündinud 23. märtsil 1957 ai õppis
Humberside Collegiate Institutels
kuni 1976. aastani. Pärast selle lõpe­tamist
annetati talle atleedi stipen-dium
Ameerika ülikoolist ja 1981 a.
kevadel l;5pettas TOstertn Mfchigmi
Uriiversity B. A. kraadiga SoclM
Sdence ja Urban Planning
loitluštasnlse sarja viimasi®
M käsitleb pülmatoite.PulnwdpM
perekondlikku laadi[ tähtsad p t e
tused ja võimaluse korral pühitseti
neid kolm päeva või veelgi kauem.
Eelmises tirjutisesi d i juttu jaani­päeva
toitudest mida esivanemad
omale südasuvel lubada said. Kest
suvest kuni Jõuluni suuri pühi ei ol­nudki,
välja arvatud Mardi- ja Kad­ripäev,
millele perenaine pidi mõt-lenia,
et oleks midagi niarddsantide-ie
anda. Uiiibes selliselt nagu Kana.
da kõigi pühakute päev hallo-ween.
Hilisemal ajal sai Eestis pere-kondhkuks
traditsiooniks mardiha­ne
söömine koos maitsevate
kapsaste ja kartulitega!
Pulmas söödi rohkesti liha, nagu
ahijuis praetud sink, suitsusinki, kee-detüd
liha, sülti, vorsti, Hhasuppi
klinipidega, tala, kartuleid, silgusa-latid,
kapsaid, tanguputru võid, ko^
hupiima' ja magustoiduks oli üldi-selit
õllesupp. Õllesuppi söödi sepi­kuga,
ka eriliste; tatra- või nisuja­hust
õhukeste • koogikestega. Mõnel-pool
pandi hapukapsa supis keede­tud
terve seapea lauale. Hilisemal
ajal tervelt keedetud kana. Mulgi­maal
tehti pulmadeks väga maits­vaid
korpe.
'Suure rahvahulga toitmine nõud;<j,
palju toitaineid. Seeparast oli üldi­seks
tavaks, et pulmalised tõid kaa­sa
pulmakoti, mis sisaldas leiba, se.
pikut, suitsusinki, karbiga võid, siiga
või muid kalu (saartel ja rannakü­las),
sõira jm. Toodi isegi
eri veste
Gymnasium Revaliehöe 1631—1981.
Vilistlaskonna juubditounkonna
väljaanne. Trükitud Rootsis 1981.
0
3. •
1
D
5
a
1
5
D
D
S
5
5
2
5
2
5
5
5
õ
E
S
m
m
' Š
5
m
m
Kirikuõpetaja abikaasa 1 on
inimeste teenistuses, kuid ilma ame­ti
nimeta ja tasuta. Nagu; iga teine
ema. Tema ongi koguduse em^a.
ta on olnud ustav,.sus te'
lakse ka;nagu ema.
Kauaaegse Ballimore-Washingtoni
koguduse :õp€taja Uijo'; Plank'i abi-kaasa
Selma: Plank'suri enne: jõule.
Ta ohsündinud Kambja , ühipiha
^ Sotniku : italu peremehe - Rätsep'a
armasta-
Kui võimalik, siis tditi pulmadeks.
Yerijvorsti. Võisid ka valged tangu­vorstid
olla. Vorstid lõigati 3—4 sm.
pikkusteks juppideks ja pandi „ma-kitaldrekule'',
'kust pulmalised neid
võisid süüa. Need aga, kes o-lid ilma
kutsumata pulma tulnud pidid teise­le
taldrekule raha panema. Neid ni­metati
,jnuidumugijäd". Vorstisöö-mist
ülistati kä pulmalaoludes.
,;Hõissa, pulmad -käes!
Rasvast rooga süüakse,
! magust õlut juuakse,
saiad, leivad/värsked voiFsdd,
suured searibi tükid)
kämbiapaksust rasva peale,
öh kui rõõmus meie meel."
Pulmalised' olid [enamasti nii hoos,
et pulma lõppu tuli viisakalt meelde
tuletada kindla lõputoiduga. Saare­maal
ja Lääne-Eestis oli lõputoiduks
klimbisupp, ka koorega kartulid liha
või kalaga. Viru-Nigülas tangdpu-deir.
Kihnus hernesupp ja paljudes
kohtades kapsasupp. Pulmalised tä­nasid
„Aitüma perenaisele, hüva an­di
andemastav kallist ette kande-
;masta"o.-'. :
Ilmunud
'Pulma ajaks tehti n.n.
mis paikkonniti erines valmistamis-
! T ~ V T wf T - f o . . i h r f r . viisi-poolest. Ruhnus küpsetati neid
tütrena. Lõpetas Taittu Tütarlaste _ ^ks ueime tdne pruudi-
Gümnaasiumi ja õppis rohuteadust ^ - ul^s,peigmehe, teme pruum
Tartu Ülikoolis. Abiellus 1940 aastal
pastor Uno Plank'iga jä asusid kõ­he
suurt,: Wastseliina kogudust tee-nima.
Sõda saatis nad veerema Sak-le.
See oli ümmarguse kujuga pätsi-ke
mis 'kaunistatud kodara moodi
jooksvate joontega. Lääne-Eesti
andmetel küpsetati seal pruudile ni­sujahust
või hihsemal ajal rukki-koostanud
Elias Lönnröt
351 lk. — Hhid Can.
uss
samaale, kuS pikem peatus oli Augs- ....... i ;i i n • • " j ' i
burgi linnas. Sealt Ameerikasse, kus P^lrst k.rstukakk, ^mis viidi^ops
varsti kutsutakse. ,Baltimore.Was. ^«mevakaga peiemehe koju. Peig-hingtöni
eesti kogudust teenima.
See kestis 28 viljakat aastat.
Lahkunut, kelle süda lakkas töö­tamast
eeljõulu nädalal,' leinavad
abikaasa, tütar Reet' Kaseoru oma
mehe ja lastega ja• vennad kodu­maal
ja Kanadas. Teda mattis eesti
piiskop koos Marylandi sinodi piis­kopiga,
keda assisteerisid õp. R.
mehe kodus tehti nendest võileivad,
mida anti vnha kõrvale. Iga;üks, kes
sellest leivast ja viinast sai, pidi sel­le
eest raha andma.
P
r
LUULETUSED
Meil on praegu pulmatort, vanas­ti
pidi olema pulmakook nn. pekk-kook,
mida valmi'stati järgmiselt Li-
; hakuubikud praeti; pannil helepruu-
'C.
Troost ja R. Shoemaker l a u p ä e v a l , k õ r g e s a a r e g a plaadi
19. detsembril..
Saadeti lahkunut paljude lillede,
Baltimore meeskoori laulu ja sooja­de
j ärelhüüötega ning suurearvulise
rahva osavõtuga. Koguduse liikmed
olid valmistanud rikkaliku peiete
laua Baltimore Eesti Majas. Oli lii­gutav
näha inimeste siirast armas­tust
oma õpetaja ja ta abikaasa vas°
suuruse paiini peale. Munadest, pii­mast
ja jahust valmisitati. koogitai-gen
mis valati lihakuubikutele. Küp°
setatiahji^s. Söödi 'kuumalt pohla­moosiga.;
^
Albumi põhilise osa moodustab
Jaan Jenseni ,,Tallinna Poeglaste
Humanitaargümnaasium 1631—
1931", välja antud kooli suurjuubeli
tähistamiseks kodumaal 1931. a.
Kordustrükile on lisatud käesoleva­le
albumile „Gustav Adolfi Gümnaa­siumi
Spordiringi ülevaade 1913—
1938" ja„Tuleviku Rajad', mis oli l
Eesti keskkooli ja gümnaasiumi-noorsoo
ajakiri /kuupäevaga 17.
veebr. 1939. a. Kooliõpilaste omatoo­dangust
on lisatud kooli djakiri
„EOS" 1943. a. kevadnumber; osali­selt.
Toodud on vaid juhtkiri nimeta
autorilt pealkirjaga „Tänapäeva sr-h^
i"..
Kuid huvitavad on ka praeguste
paguluses viibivate vihstlaste kirju­tused.
Albumi eessõnas mainib Rain
Rebas, et „tQenäöliselt ei ole maa-paguluses
yõimalik kirjutada Gus­tav
Adolfi Gümnaasiumi ajalugu
1931. a, ja 1981. a.- ajavahemiku koh­ta
ja ka Eestis praegu seda ei ole
võimalik teha" hoopis teistest ainu­laadsetest
põhjustest tingituna".
Kuid süvenedes nii mõnegi vilistlase
mälestuskirjeldusse kerkib udulinik
ka lähema mineviku kohalt. Peaasi
— Gynmasium Revaliense püsib ela­vana
ja tema suurjuubelit pühitse
sid endised õpetajad ja õpilased Tal­linnas,
Torontos ja Stokholmis. Kool
oli ja j'ääb eesti kooliks, olgugi et
hoolimata Rootsi kuninga Gustav
Adolf II heatahthkust soovist pää­ses
üksikuid eestlasi kooli alles 1860.
ja 1870. vahemikus. Eestlastest õpi-
: laste arv kasvas 38% koguarvust
1894. a. ja- suurenes pidevalt kuni tä­napäevani.
Kooli asutamispäevast
. alates jäid aga paljud mitteeestlas­test
õpetajad ja õpilased eesti rah­vaga
ligidasse; seosesse: Gümnaa­sium
on olnud 350. a. vältel eesti
kirjameeste kooliks, seal pandi alus
eesti keele teaduslikule uurimisele,
seal gümnaasiumi trükikojas trükiti
esimesi eestikeelseid raamatuid.
Mitteeestlastest õpilaste ja õpetaja­te
hulgast võrsus tumiustatud esto­fiile,
hiljem aga eesti soost nimekaid
keeleteadlasi ja kirjamehi.
,,Gymnasium_ Revaliense 1631-—
1981" ei ole 'ainult mälestusraamat
vilistlastele ja endistele õpetajatele
vaid eesti kultuuri ja ajalugu kä'si-tav
teos.
Väljaanne on pildirikas. -
• -.R. PIIRVEE
Pärast pühade rüsina ja äre­vuse
möödumist laskusin nagu
ikka vana aasta viimase päeva
filosoofilisse rahumeeleollu. Las'
möödunu jääb möödunuks! —-
nagu Seda kenasti väljendab
siinne rahvas. ' Mõned lähevad
sel puhul isegi lauakirikusse
pattude andestusele. Ma, enesel
suuremaid patte ei teadnud ole­vat;
ehk ainult see Aadamast pä­ritud
pärispatt, mis seal üleval
niikuinii teada. Sellepärast jäin
D '
S
2
S
S
õ
S
š
§
5
5
Q .
Õ . ,
5
õ
õ
a
p
õ
£•
5
u
D
D
Š
n
n
n
E
B
5 .
5
a .
5
D
5
õ
5
:5
5-
n
5
5
S
5 ^
5,
S
õ
õ
m
5
m
m
õ
2
5
- 5
a
a
5
h
õ '
D
Pärast keskööd ja rea klaasi-kesi
veiniga kogusin kokku oma
Santa (Kläudia) 'poolt armuli­selt
mulle pihku pistetud jõulu­kingid
ja asetasin öölauale vaik­seks
imetlemiseks, milleks seni
aega polnud jäänud. Tänase öö
puhul olin nimelt 'Santalt, s.o.
Klaudialt saanud allkirja, et ta
loobub igast kriminaal-, tsiviil-ja
' distsiplinaaraktsioonist või­malike
juhtumite kohta abielu­voodis
öösel kella kaheteistküm­ne
ja hommikul kella kümne va­hel.
Niisiis võisin seadusliku.
kaitse all ning rahumeelel siru­tada
omad sohval magamisest
kokku pigistatud jäsemed sooja
abieluvoodi avarusse. •
Mõnusa unerammetuse levi­des
kontides, langes mu ähma­seks
jääv pilk öölaual asetsevai-le
esemeile. Traditsiooniliselt
seisid seal kuulotsaga pliiats, tu­lesüütaja
ja triibu- ning laigu-gedust
näite!<s käe tõstmist
topsivennal hoiatades ületöö­tamise
eest. Lahtijäänud zipperi
puhul tegi kell „fui!", „fui!",
„fui!". Naistel näitas kell vilku-inisega
kui nina oli läinud läiki­ma
ning vajas puudrit või
muud võõpa. Lapse nutuhääl!
hoiatas kui oli ununenud võtma­ta
too väga vajalik Pill.
Siis hakkas mu ümber hõlju­ma
tasaseid,.Pähklipureja" heli-
^, sid ja teisedki kingid muutusid
elavaiks. Välgumihkel hakkas
pilduma „leizereid",,millega võis
peale muu lõigata kalkunit, puu­rida
hambaid ja sügada selga.
Ka võis kõditada kallimat, lõi­gata
juukseid ja saagida kami-napuid.
Ühtlasi oli välkumihkcl
AM/FM raadioks, helilindistas,
rääkis naljalugusid, hoiatas VD
eest, seletas veinisortide sobi­vust'ja
(naise) i'semiscl ütles
automaatselt: „Shut up!"
Kuid see polnud kõik. Ta moo­dustas
ühtlasi tiivii aparatuuri
ja omas elektroonilise seadeldi­se
pirukate soojendamiseks ja
saiaviilude röstimiscks. Tiivii
ühtlasi fotografeeris, videolin-distas
ja uutest sõjatelmikatest
laenatud kiirte abil jälgis läbi
seina naabrite ööelu, või näitas
X-filmi selle järgi, kumb oli põ­nevam.
Tulesüütamine oli täies­ti
automaatne — välgumihkel
m
n
m
o
(S
3
la
s
5
m
m
m
n
hüppas ise taskust, niipea kui
suits pandi suliu. Seejuures ab-line
kaelaside ehk lips. Uudisena sorbeeris ta samas miljöös reos-esines
tänavu aga (13 dollariga) tava suitsu ja parandas hinge-m
B
m
m
•
5 •
a
5
(Tellimiste täitja: Lembit Väli, Ru- i
bingatah 13, 'S-421 62 Västra Frölun- |
da. Hind |20,00 ; tshekke mitte saata) I
tu.
m
m
m
õ
K.
ts
J.B
• \
Eesti: Kirjanike'Kooperativi kir°
jastusel on tundis äsja ilmunud luu­letuskogu,-
mille . pealkirjaks on ;
„Vorkuta. värsse". Autoriks pn tii­tellehel
antud senitundmatu kirjan­duslik
nimi Annus Rävälä. Kuna
pealkiri osutab kurikuulsale rsunni-töölaagrite
keskusele N; Liidu; tühi-raaadel,
võiks' luuletusi tõlgendada
kui: sunnitöölaagri laule, milline kir"
jandusliik nüüd jõudnud ka eesti',
luulepilti iseseisva teose kujul.'
' Vormiliselt võites valitseb tund-matu
autor—-^kes võib kas kasutada
pseudonüümi või esindada ka post-huümset
toodangut .—. kõige raske-.
' makski peetud värsitehnik'it, nagu
. näit. sonett. Selliseid leidub siin ko­gu
rida, nagu ms/ ,;Nuti sonett",
,„Hilislume sonett", „Sö|iett^ kurvast
kongist" ja^ hulk muid, millel vastav
vorm, Luulepildid, mida siin esitä-
; takse vastavad-elamuslikult pealkir­ja
ainevallale ning esindavad sellega
a
a.
Masterite s.t, üle .40 a. kergejõiiS"'
tiklaste suvehooaeg lõppes 5. dets.
10 km käimisega Torontos, mille
võitis dr. Jaan Roos ajaga 52.41 min.
jättes teiseks rahvusvaheliselt tm-tud
Max Gouldl ...
Ontario ešivõistlusest juunis võt­tis
osa 4 Masterit,. klubidevähelisest
võistlusest 9 (augustis). Balti eši­võistlusest
4 (septembris) ja murd­maa
jooksust 4 (oktoobris). Murd^
i maa teatejooksus tuli 50—59 a. klas­sis
Master .Klubi väärikalt kolman­daks
arvestades jooksjate keskmist
vanust. — 58,7 a!
Klubidevähelisest võistlusest' es­makordselt
osavõttes saavuta.ti 5-es
koht olles ainult 11 punkti järel
saksa '64 klubist (7476 punkti).
õ
•
. 5
müügile tulnud tehnika ime —
elektrooniline käekell. See näi­tab
aastaid, kuid, päevi (olgu
head või halvad!), tunde, minu­teid
ja sekundeid. Ta äratab si­nu
soovi tu d aj ai hommikul või
õhtul või tööajal, kui jäid ma­gama.
Ta piiksub igal täistunnil
ja on kasutatav stoperina spor­divõistlustel.
Ta näitab ka val-
.gust öösel pimeda^ teki all, kui
vaja.
Nendele asjaoludele hakkas
mu unesegane fantaasia lisama
uusi;^ tuleviku arengusuundi ja
ikka moodsama elektroonika
imelisi võimalusi.
Mu silme, ette kerkis kell, mis
ohkamisega 'kuulutas valentiine-päeva,
emadepäeva, (naise) siin-nipäeva,
pulmapäeva ja ämma
külastuse' tuleikut. Ta registree­ris
kohtamisajad ning.meenutas
need indiaani armuohkega. Ars­tivisiidid
märkis kell väikese
nõelapistega käsivarde. Muidugi
märkis kell jom kippuri ja
muud riiklikud ning rahvusli­kud
pühad ja kui oli aeg tasuda
rahvuslikku osamaksu, ilmus
sihverplaadile sini^must-valge l i ­puke,
mis mittetasumisel muu­tus
häbiväärselt punaseks.
Rahakõlinaga teatati tulumak­su
tähtpäeva, ajalehe tellimist
jä kondomiiniumi „morgatsi-maksu"
tasumisaega,' samuti
tähtajaliste intresside tõusu ja
mõõna. Kui „stokid" väga lan-.
gesid, kostis sügav karjatus.
Peale tavalise ükskordühe näi­tas
kell kõik logaritmid ja in­tegraalid,
kinda ja kinganumbri
ja parajasti moes oleva kleidi-pikkuse.
Kui kehakaal hakkas
•ületama lubatud määra, kostis
• tasast matusekella heli, •
õhu suudluskõlvuliseks. i
Kuulotsaga, pliiats sai jvasuta- |
tavaks dikteerimismasinäna, |
I kiirkirjastas, trükkis ja • paljun- |
das, kõik vajaliku, adresseeris' |
ümbrikud ja lakkus kirjamar- |
gid,. Ta toimis ka kui kruvi võti, |
korgitõmbaja, kannuavaja, tas- =
kulamp ja teatri" pikksilm, mille 1
võis paremaks nägemiseks lüka- i
ta läbi eesistuva daami paruka. =
Kõige imepärasem asi toimus |
aga tolle lipsuga. „Pähklipure-ja"
lillede valsi helinail hakkas
' see keerlema ja veerlema. Ta
läks sõlme ja sünnitas nagu
kaks mugurat ja muid kehaku-julisi
osi. Tema otsad lehvisid
õrna paenduvusega mööda mu
eksterioore nagu õrnad siid-nahksed
käekesed. Ta nihkus
ikka enam ja enam mu ligi ning
ma tunnetasin õrna naisearoo-mi.
Mä tundsin midagi pehmet
. oma-käte vahel ja mahe hääl so­sistas
mu kõrva :„01en illegaal­ne
vähsmaalane, mu nimi on
Rosiita. Kuna olen illegaalne,
siis töötan alla seadushku alam­määra
— kaks dollarit tund. Ja
kuna olen illegaalne, pean hoi­duma
politseist ja prefektuurist
ega või tõsta mingeid kohtulik­ke
nõudmisi ning olen su päralt
in corpore!" • , •
Tundsin kuumi hoovusi läbi­vat
mu kalestunud liikmeid, su­rusin
ta enese vastu ja hõiska­sin:
„Rosiita, Rosiita ..," •
Järsku kerkis mu kohale pähk-hpureja
jäme puine lõust. Kos­tis
lõugade kraksatus ja näidagi
lõi rängalt mu pähe. Luud rägi­sesid,
kui lendasin läbi maga-niistoa
ukse -— tekk ja padi ta-o
5
rä
n
n
£
m
m
n
§
gant järgi. Kuulsin veel ägedat
Peale selle registreeris kell paberikrõbinat, kui Santa Kläu­dia
käristas lõhki tolle eespool
mainitud, mulle antud allkirja.
(eriti meestel) pulsilööke ja ve­rerõhku
ning kehahigutuste sa-tlOllflltaillSIIDIIDIIOIIIIIQilBIIIIIIIIIDIIQllSliaillliDIIDIIQIiaiigilDliailllllDIIDIIDIIDIlailDIIDI^
PÕIKREAD: 1. Linn Indias, 8. mine, 22. Mitte peal, 25. Kääbusrah-
Noot; 10. Soome kirjanik, 11. Mehe vä liige Aafrikas, 26. Mangaani kee-hüüdnimi,
12. Kellel, 13. President miline märk, 31. Nöökama, 32.- Pno-
Reagani mõrvata üritanud mees, 15. riteet (õigusteaduses), 33. Lapseva- ^^""^"^^^^ Athletics Internatio-
LinnU'kehaosa, 16. Palestiinlaste^ ^.1^^^ 37, ---- -- • • - - •
juht, 17. Võõrapärane naisenimi, 18. Hüüdsõna, 39. Liii, 40, Kaelaehted
•Rahvaste organisatsioon, 20. Sidesõ- 4L Tegu,, näiteks õlut, 41 Rivis, 44' kolme parima hulka Karl Trei (72
na, 21-. Hüüdsõna, 23. 'Lühend pinna- Kõht, 46. Meie tuntumaid muusika- ^•^^^^^^^
mõõdu ühikust, 24., Peen naine, 26. tegelasi, 47. Roomaja, 49. Itaaha suu- : Nentima peaks veel et tänavu ena-rim
jõgi, 50. Sina. ' mus Mastereid võistles väga vähese
' eeltreeninguga.. Peale selle mitmel
„Sa pole kellegi mees", tögatakse
tuhvlikangelast. „Kui su naine veidi
nai 3399 p. Võitjaks osutus Läti T&F kõva häält teeb, oled kohe voodi
klubi 10357 p. Individuaalselt pääses all."
„Seda nüüd küll", kogeleb mees.
„Aga ma olen väga jultunud näoga."
Lühend vedeliku mõõtühikust, 27.
Lühend siinmaa, raskusmõõdu ühi­kust,
?8. Ingliskeelne artikkel, 29.
Pühapilt, 30. Üks Kesk-Euroopa
keeraest,; 32. Mängukaärt, 34. Naat­riumi
keemiline märk, 35. Noot, 36.
Ameriitsiumi keemiline märk, 37.
Eesti. Ooperilaulja, 38. Doonau lisa­jõgi,
40. Järv Saaremaal, 42. Eesti
Vabadussõja sangar, 45. Pikkusmõõ-du
ühik, 47. Linn Rootsis, 48. Maail­ma
kaar, 49. Püsiva suunaga troopi-katuuli
51. Ääre sisselõiked, 52. Noor
olid lihaste häireid mis pidurdasid
nii tagajärgi kui ka laialdasemat
osavõttu. Novembris alganud sise-treening
peaks: edaspidist kasu too-tiihandete
eesti pnnitöövangidetun-' teravili, 53. Natsisaksamaa elütväe-
• deelu kunstilises tõlgenduses. Ma
sendavusest" hoolimata ei puudu neis
uhke ülevus; mis loob üleolekutunde
ka hukkumises.: : : . j
Selle luuletuskoguga astub eesti
lüürika ajalukku ainevald, mis seali
enne puudiinul, kuid nüüd sinna .kui
•hoiatus tõenäoliselt alatiseks püsima
osa.
PÜSTREAD: 1. Siluetid, 2. Kütte­keha,
3. Saar, Hebriidides, 4; Tagant,
kõnekeeles (tagurpidi), 5. Võõrapä­rane
mehenimi, ,6. Millegi levikuala,
7. Sadamalinn Inglismaal, 8. Hiljuti-
- ' • - : '^S-OS/oj
'W'V?^ 5119N 'öe '10 'Li ma
' iW 'ii 'snmisH '^e 'misBv Head Uut Aastat'
•^1 'lu^qBJX 'Sl ?uoui3J3 'n^;
* n '^m^m "6 '^mri •%
'L 'V^m'9'im'<;'V2m 't; '^uoi
: : V \ 'ss "es 's^jo
'017 -'uuL "8£ 'siO 'uiV '9e 'is -ee ^ Neljap., 31. dets. Eesti-Maja uue=
' ^ N - ' P u ? u i 3 ' -li 'Oe 'uoo)}] j^^asta
, -6z 'wm. 'm 'a 'm -% 'w^^^ ^
m 'iZ '"m^ 'n 'XZ ' M Ü koon kontsert Walter Haivis, Flane
ERMO KULMAR
IIIIJillllltlllllillllllliltllillHIIIIIIIilllltillllllllllllllllil^
'a m -93 'WB^d ^ pühap., n . jaamaril ^Estonia
ne Miss ESTO Kanada, 9: Riik Eu-^:,^
roopas, II. Piljardikepp, 14. Linii - p u i H ^ ^ ^ ^ ^ ^
Itaalias, 15, Satelliit, 19. Naiseks võt-;:,'^^ ,
Pastor kogudusele:
„Armas kogudus! Olen alati öel-•
nud, et kõige vaesemad on mu kiri­kus
teretulnud. Nagu vaatasin vii^
masel korral korjanduskarbist, on
mu soov täide läinud."
,jMillest see tuleb, et teie lapsel on
nii suur teadusejanu?" küsib õpeta­ja
emalt.
,,Teaduse on ta pärinud minult ja
janu isalt."
„Abiellusin seepärast, et olen tüdi­nenud
keetmisest, nõude pesemisest
ja nööpide ette õmblemisest", sele­tab
härra Müravoi sõbrale.. •
,-Ja mina lasin samadel põhjustel
c - a abielu .Išhutada.". '
„|Kuule, Mihkel... hõks... meie
ostsime... hõks... need pudelid
uue aakta vastuvõtuks... hõks...
aga tängj,.. hõks.,. O E Jubla 11. jaa­nuar...
hõks.
„Noh, sõber... hõks... sa oled
täiesti purjus... hõks... sa näed
doppelt... hõks..."
„Kui ma, Mihkel... h õ k s . dop­pelt
näeksin... hõks . . . siis oleks
ju 1111... hõks... aga ma mäletan
hästi, et jaanuaris nii palju päevi ei
c'c,"