Meie Elu = Our life, January 5, 1984

              NELJAPÄEVAL, S. JAANUARIL - „MGi8 Elu" m, 1 (1766)
Published by Estonian Publishing GoVTorontoLtdM E
House,958 Broadview Ave., Toronto, Oiit.Canada,M4K2R6
r • T e L . 4 6 6 - 0 9 5 1 ' \ ;
Toimetajad: H. Rebdiie ja S. Veidenbaum. Toimetaja New ; ^
Yorgis B, Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford,'N.J.,USA.
Tel. (201) 262-^0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
• Asut. A. Weilteri algatusel 1950.
„MeieElu'^ toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Önt.M4K2R6 Caoada - Tel. 466-0951
^STRE
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp, kl. 9 hm.—
5 p.l., esmasp. ja neljap.kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.—1 p.l.
„MEIE ELÜ" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k,$i5.50.'USA-^se1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Ük^^
'meremaadesse - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.^5. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
ülemerexiii^adeisse: 1.a. $58.00, 6 k. $29.00.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.50, ^
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
San
nsiiiiiiiiiiissiiiiiniiusiiiiiiiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^^
Matemaataka on äks imeline tea-
, mis kuivade numbritega loob
mõistelisi pilte edaspidise arengu
juhtimiseks. Arvepidamises kuhju­vad
ühele poole plussid ja teisele
poole miinused. Nende kokkuvõt­ted
annavad saldo, mts on plussis
või miinuses. Nii pildistab majan­duslik
tegevus end ülejäägis või
puudujäägis ja ütleb, kas tegevus
m olnud kasulik või kahjulik.
Kuid see on olnud peamiselt ma­janduselus,
kus bilanss on obliga­toorne
ja peegeldab enam-vähem
konkreetseid arve. Arvnde abil on
võimalus muuta kurssi ja teha otsu­seid
edaspidistes suunades. See,
kes arve ei jälgi, jookseb tavaliselt
metsa ja ei tea, kuidas seal välja
jõuda. See kehtib ka individuaal­elus
ja võib mõjutada indiviidi elu­käiku
tema majandusest kuni abi­eluni
ja lõpuks ka närvikavani.
Egas muidu närviarst ei asu uuri­ma
närvihaige elubilanssi sündmu­selt
sündmusele, arengult arengu­le,
probleemilt probleemile koolis,
lühisKonnas ja muidugi ka majah-iduses.
SetenUurimihe laulatab pat­siendist
kaugemale,:tema vanema­te
ja isegi esivanemate juurde. Mis
on juhtunud seal? Sest samuti nagu
ffüüsiline konstitutsioon, nii antak­se
järeltulijailje edasji ka närvikava
tugevused ja nõrkused. See on mui­dugi
halvem lugu, sest esivanema­te
nõrkusi ei paranda sama kergesti
kui patsiendi enda nõrkusi.
Eks siit tulegi pühakirja sõnad:
„Vanemate patud antakse lastele
. @dasi kolmandamast ja neljanda-mast
põlvest peale«Deirrepseiooni-hoovuseid
tekib eriti vanemas
eas, mil noorema hea miinustele
lisanduvad raskenev majandus^
lähemate inimeste kaotus jne. kuni
lõpuks elubilanss hakkab voolama
kaaluvalt miinus poolele. Närvi­arst
ei saa kellegi kadunud omak­seid
tagasi anda^egä ka kellegi
majanduselu parandada, kuid när­viarsti
lohutavad vestlused võivad
anda mõiida abi
sed indiviidid tavalistel juhtudel
peaksid võimelised olema oma
depressiivseid nähteid analüüsima
ja neile iseendas abi leidmavKuid
raskematel juhtudel peaksid psüh­hoanalüütikud
kasutama arvepi­damise
süsteemi (punktide alusel),
et kindel olla patsiendi arengus.
Tööle > palkamisel kasutatakse
siin mandril tabelisüsteemi punkti­de
alusel ja saldo sellel bilansi-lohel
näitab, kas inimene saab tööd
Sarnane punktisüsteem tohiks
nõuatav olla ka poliitilises elus,
eriti rahvusvahelise poliitika alal,
mis võib viia raskete kriisideni.
Näiteks, kas on Nõukogude Liit
võidus või kaotuses Afganistani
okupeerimisega? Kas Grenada akt­sioon
on toonud USA-le kasu või
kahju? Vähe on Gallupi uurimus­test
kitsaste gruppide juures. On
tarvis eriteadlaste arvamust, nagu
neilt, kes ülikoolide juures jälgivad
rahvusvahelisi sündmusi, kuid eri­ti
>ld^kogude Liidu juures. Ka
psühhiaatritel tohiks siin koht olla,
sest inimeste karakterite tundjana
on ka nende arvamine oluline või­malikes
reaktsioonides. Kuid need
arvamused peaksid olema erapoo-letudf
mõjutama isiklikest sümpaa­tiatest
ning antipaatiatest või ühis­konda
kuulumisest.^
Seda tööd peaks tegema vastav
institutsioon, kus jälgitakse infor­matsioone
ning reflektsioone ava­likkuses,
kuid ka Gallupi jälgimis-test.
Sarnane institutsioon võijcs
publitseerida oma aktivad ja pas­sivad
koos saldodega avalike ning
rahvaliste arengute kohta ja mis
saaksid olla autoriteetsed arva­mustena.
Tänapäeva kompuuter peaks
olema võimeline andma kiireid ja
täpseid vastuseid mitte ainult ärile-til
ja köögis vaid ka kõikides ühis­kondlikes
küsimustes, indiviidist
kuni terve ühiskonnani.
ISIillliilllllllllllllllllililllllllilllllllllillllilllllllllllllllllllllll^
H . Ri
MINOORKOLMKÕLA El TIMMI
Kanada Mitihekultuuri-minister
esitas parlamendile 26. mail 1983. a.
seaduseelnõu, seitsme-mehelise töö­grupi
moodustamiseks {Task Force
on Participation of Visible Minori-ties
in Canadiari Society).
Möödunud kahe aastakümne jook­sul
pn Kanada immigratsioonipoliiti­ka
soödustaridsisserändu, ja eriti
Aasia, Aafrika ja Kariibi rassidele.
Lahtiseukse poliitika Kanadas on le­gaalsete
ja illegaalsete immigrantide
arvu tõstnud miljoniteni. Seesugune
valitsuse liialdamine teostati risti-vastu
rahva ei^amuse tahet ja põh­justas
konflikte uustulnukatega.
Suur enamus immigrant^ olid värvi­lised
ja kanadlane, sõnaõigusetu
Vaikiv enamus (Silent Iviajority) ta­lub
lieid vastumeelselt kui paratama­tust,
ega võta neid vastu suure vai­mustusega
ja palava armastusega.
Et vaikiv enamus {Silent Majority)
nähtava vähemuse (Visible Ivjiinority)
võrdvõimalusi ei talfistaks ega neile
muulmoel ülekohut ei teeks, selleks
• on valitsus kehtestanud rangeid sea­dusi
jamäärusikõigi vähemuste kait­seks
ja hüvanguks.
Nüüd võiks tasa ja ettevaatlikult
juttu teha ühest neist. Kanada sotsi­aalse
lõime tähtsast osast, mis on —
Nähtamatu vähemus (Invisibk
Minority), mis mõjutab yaikiva ena­muse
{Silent Majority) elu ja olu. Va­litsus
pole kehtestaijuö ühtegi 'm-
Oleme kuulnud Suur-Torontost
üht kui teist, kuid uudiseks ia|nd
siiski see, et Kanada suurimas kes­kuses,
elanikearvuga 3 miljoni,
asub ka maailmamajanduse ja ra­handuse
Kanada koondis.
Hiljuti „TorontoStar'i" majandus­osas
toodi huvitavaid andmeid, mis
näitavad, et Torontost on kasvanud
globaalse majandussüsteemi^, üks
keskusi ühes sellele omase rahavõi­muga
Kingi ja Bay tänavate ümbru­ses.
Seal asuvad Kanada 300 suurima
tööstusettevõtte peakorteritest 112.
Need 300 korporatsiooni äritsevad
loodusvaradega, tööstustoodete val­mistamise
ja müügiga ning mitmesu-.
guste teeninduste korraldamisega,
kus nende kogu varaline seis kaugelt
üle $100 miljardi. Koguliselt asub
Metros 66 tuhat mitmesugust ettevõ­tet.:
••]••••.' •'
Umbes 1,5 klm. raadiuse piires.
Kingi ja Bay tänavate ristkohalt,
paiknevad Kanada 5 suurimat, eesõi­gustega
{chartered) panka (Royal,;
Imperial jt.) kogu varalise seisuga
$350 miljardi. Nimetatud 5 panka on
ka liikmeks maailmamajandus- ja ra-handusinstitutsioonide
klubis, kus
100 liiget. Muide selle khibi juhtimi­sele
tüürib viimasel ajal ka UNO
rahaagentuur — rahvusvaheline Ra-hafond
{IMF) koos maailma pangaga
Jiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinin^
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, tcstamendi-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad,
suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
E^sti Sihtkapital Kanadas
Icaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— iEesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ri6
isiiiiiiitiiiinniiirninniiiiiiniiinHniiiiiiiniiifSKHfliiiiitiiiis
BON Am APPLIANCE SERVICE
PARANDAME
Idllmutuskappe ja pliite — igat lüM
^ 31 aastat tööpraktikat
Tel. 533-9334 - Peter
dust ega määrust, mis valvaks, et
nähtamatu vähemus {Invisible Mi­nority)
sönaöigusetule vaikivale
enamusele {Silent Majority) ülekohut
ei teeks.
Neil on pangad, ajalehed
ja igalpool on nende mehed
kus on võimu, kus on raha.
Ei nemad lähe saha taha.
Filmistaarid, advokaadid,
kuld, valuuta, kombinaadid,
hiiglamõõtmes kaubamajad —
nad on vilkad äritsejad,
laenutajad, hangeldajad,
liidepoed ja pandimajad, \
— kus igaühte kooriti—
INVISIBLE MINORITY!
{WB). — Üldiselt 50-ne eiurima ra-handusettevõtte:
pankade, trust- ja
finantskompaniide peakorteritest
asub Metros 15. -
Kindlustusseltsidest, 15-ne suuri­ma
peakorteritest asub Metros 8, ko­gu
aktiivaga $30 miljardi. Samuti
asub seal ka suurim aktsijate {väärt­paberite)
turg ühes börsimaakleri­tega
ja investeerimisbüroodega, kus
1982.a. läbikäik ulatas $22 miljardile
ehk 78^ kogu Kanada rahaturu läbi­käigust.
Lisaks Kanada oma rahaasutis-tele,
viimase kahe aasta vältel, on
Metros lubatud rajada ka välisriikide
pangaošakondi. Nende praegune
koguarv ulatab 57-le ja peakontorid
seal 43-1.
Lõpuks ei oleks huvituseta märki­da
ka seda, et metro 3 miljonilise
elanikearvust 600 tuhat töötab ette­võtteis
ja asutistes — juhtivatel, kut­selistel,
tehnilistel ja administatiiv-seil
kohtadel. Ja' — 50-ne tuhande
suurema ja vanema ettevõtte juhti­dest
koos valitsuse esindajatega ku­jundavad
seal otsustandva keskuse!
Nõnda, vaatamata majanduse puu­dulikule
juhtimisele Ottawas, Toron­to
jääb siiski Kanada EL DORA-DO*
KS, kuhu kuld on voolanud
Ameerika avastamisest saadik, lõpe­tab
„Star" oma ülevaate.
A.M,
! UURIJÄ^NALÜÜTiK
Ameerika raadiojaam R F E / R L Infcl Münchenis, otsib Eestiss®
puutuvat fclisimuste ÜURIJAT«iANALtrtrnKUT. Ülesanne
eeldab kursis olemist eluavaldustega* mi Eesti NSVs kui emi­gratsioonis,
võimet &esti koostada ja kujutada kokkuvõtlike
analüiüse ja kommentaare sündmuste ja arengu kohta, tihedas
koostöös raadiojaama ©estüceelsete saadete toimetusega. Kandi­daatidel
pea!ks olema kõrgem haridus ehk muul teel omanda­tud
samaväärsed kogemused, üldised teadmised Nõukogude
Liitu puumvätes küsimustes ning põhjalikud teadmised'Eesti
asjus, võimalikult tõendatult avaldatud publikatskwnides. Eesti
ja inglise keele valdamine on vajalik, vene keele oskus soovi­tav.
Palk mitte vähem kui DM 50.765 aastks, mülele lisandub
prii ^ korter ja teised hüvised. Kandidaatidel palutakse saata
^Mke elulookirjeldus aadressü:
Fessonnel Office
Radio Free Europe/Radio Liberty
1201 Connecticut Avenue, N.W.
Washington, D.C. 20036
Meeldejäävat aastast 1983
LUGEJA KIRJUTAB
• . ,,Meie Elu" avaldab meelsadi
oma lugejate mõtteavaldusi •— ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Kes on põlu all?
Pärast viimast Esto '84 teatrieten­duste
nimekirja avaldamist ajalehis
on pidanud allakirjutanu vastama
paljudele lugejate küsimustele:
„Miks Kanada Eesti Teater puudub
selles nimekirjas?"
Kuna selle teatri nimi oli esimeses,
varasemas nimekirjas, Kanada Eesti
Teater (edasp. KET] palub lugupee-
; rtud ajalelieruumlsellele küsimusel^
vastamiseks.
Ühel Esto koosolekul kinnitati esi­mees
oma ülesannetesse ja samuti ka
mõned toimkondade juhatajad.
Püüdsin selgitada, et ei ole õige pan­na
ühe teatri aktiivset liiget teiste
sama ala truppide juhatajaks või
koordinaatoriks. See olukord loob
juba alguses võimaluse intriigideks
(seda möönab nüüd ka Esto esimees),
mida me oleme varem kogenud. Bal-timores
ja Stokholmis olid teatri-toimkondade
juhatajad mitte-näitle-jad
ja kõik läks sujuvalt.
KET on võtnud osa kõikidest Esto-dest,
käinud San Francisco Lääne­ranniku
Eesti Päevadel, isegi Aust­raalia
Eesti Päevadel. Need külla­kutsed
on häirinud mõnd teist grup-
•pi. • • ; . • , • .
Teatritele määrati etenduste kuu-päeyad.
KET esitas oma näidendi ja
eelarve. Etenduse ajaks määrati teisi­päev;
10. juuli.
Ka. suvel tüli aga KET-le kiri L.
Vohu allkirjaga: KET on esinejate
nimekirjast jkustutatud. Etendusi
olevat liiga palju ja KET-ri näidendit
on varem mängitud. Tõsi, seda näi­dendit
oli mängitud Torontos, kuid
seekord tulevad ju vaatajad peami­selt
väliastpoolt. Kui palju kordi ön
mängitud „Kalurineiut" üle 40 aasia
jooksul?
Kui etendusi on liiga palju, miks
annab siis üks trupp kolm etendust,
kaks Torontos ja üks Seedriorul?
KET lavastajal oli varsti võimalus
teatada, et on saabunud kodumaalt
Hugo Raudsepa näidend, mida pole
siin varem mängitud.
Programmi juhataja nõudis „ma-nuskripti"
lugemiseks. Kui ta mõtles
raamatu alg-käsikirjaga, siis see
võiks olla Tallinna arhiivides või ko-guni
sõjas hävinud.
Kodumaalt tulnud vanale raama­tule
oli esileheküljele trükitud näi-dendi
ilmumise ja esietenduse aas­tad.
Noor-Eesti Kirjastus, Tartus
1926. Esietendus 10. märtsil 1926. a.
„Estonias" Peamised osalised: H.
Laur, a. Lauter, A. Üksip, N. Pinnai
M. Niilus jt. Neist lehekülgedest sai
teatritoimkond fotokoopiad. Selle in-formatsiooni
kohta lausus program^
mijuhataja:,„Selles Estonias mängiti
igasuguseid asju!" Need, kellel oli
õnn selles ilusas kustitemplis kaasa
töötada, mäletavad, et seaf esitati
väga mitmesuguseid lavastusi, kuid
mitte „igasuguseid asju" Kui Rob
Kreem Esto ideega välja tuli, mõtles
ta kindlasti seda kõikide eestlaste
heaks, eestluse säilitamiseks. Juba
hakkavad aga pead tõstma üksikisu-te
ja gruppide isiklikud huvid. Eel­pool
nimet. näidendiga kavatses
KET tähistada meie suurkirjaniku
a. juubelit. H. Raudsepp kir=
Fõhja-Korea ründab
Söulist teatakse, etPõhja-Koreas
on Väljaõpetamisel 2400 terroristi
saatmiseks Lõuna-Koreasse. Üks
väljaõpetatuid terroristidest, kes
end üle andis, on seletanud, et Põh-ja-
Koreas on kuus eriüksust kom»
munistliku partei otsese järelvalve
all. Igas üksuses on väljaõpetami-sel
400 agenti. Väljaõpetatud terro­ristid
toimetatakse Lõuna-Korea
randa erilistel kiirpaatidel. Lõuha-
Korea rannavalvel on läinud korda
põhja lasta mõned kiirpaadid ja
vangistada msalesaadetud agen­did.
KANADA ARMEE
lAANUAR
Nigeeria valitsus Lääne-Aafrikas
andis käsu illegaalsetel töölistel lah­kuda
Nigeeriast 2 nädala jooksul. 2
miljonit musta aeti maalt välja ilma
mingi riikliku toetuseta. Lahkujate
"olukord oli katastroofiline.
Konsefvatiivide partei liider Joe
Clark lahkus oma kohalt, kuna ta ei
lugenud küllaldaseks temale antud I
66,9% usaldust partei konverentsil,
i l . juunil valiti uueks partk liiderikš
Brian Mulroney, kes 29. augusti jä-relvalimistel
pääses Kanada paria-menti
jasai seal legaalse opositsiooni
juhiks.
VEEBRUAR
Kanada valitsus andis põhimõtteli­se
nõusoleku USA ristlevate raketti­de
katsestamiseks Põhja-Kanada lü­himaadel.
See nõusoleku andmine
vallandas vastudemonstratsioonide
korraldamise laine, mis ei lõppenud
aasta vahetuseks ja kandub edasi
käesolevasse aastasse. Vastude-monstratsioonidest
võtsid osa küm­ned
tuhanded demonstrandid. Nad
olid hästi organiseeritud ja rahaliselt
varustatud.
MÄRTS
Lääne-Saksamaa sai parempoolse
kallakuga] valitsuse, kantsler Hel­mut
Kohli juhtimisel. Viimane asus
'kindlalt toetama president Reagani
poliitikat NATO riikide sõjaliste jõu­dude
suurendamise osas.
Kanada eriüksuse Mobile Comand
ülem kindral-leitnant C. H. Belzile
märkis hiljuti, et Kanada armee oma
rahuaegses koosseisus on niivõrd
armetus olukorras, et ta.ei suuda täita
oma ülesandeid rahuaegse kriisi olu­korras
ilma reservväelastiB šissekut-sumiseta.
Armee saab välja panna
ainult mõne lühiajalise rahuhoidva
üksuse, kui see vajalikuks osutub, ja
see on kõik. Sõjaolukorras olukord
on halvem ja suur osa reservväelasi
ön vajalik sisse kutsuda enne kui
olemasolevad üksusi saab lahing-ülesannetesse
rakfendada.
K!a miilitsaüksused on väikesed ja
tihti alla koosseisu. Neid tuleks saa­ta
taktikalistele õppustele koos re-servväeosadega,
kuid selleks puudu­vad
instruktsioonid.
Raamatus „TrueNorth Not Srong
and Free" Peter Nev\^man kirjeldab
Kanada-kaitseprobleeme ja leiab, et
Kanada reservid praegusel ajal ön
vähemad isegi regulaarsest armeest
ja nende rakendamine oluliselt ei
paranda Kanada riigikaitset.
jutas sule ja südamiega oma rahvale ja
suri kommunistide vangilaagris. Es-tol
olnuks sobiv võimalus näidata, et
meie austame ka oma vaimsed võit-
Näidendi leidmise löo tegi KET
näitejuht ka Esto esimehele teata­vaks,
kes rahuldusega lausus: Siis
on ju kõik korras!"
Varsti saabus uus kiri: „Esto juha­tus
jääb oma endise otsuse juurde!"
Rääkides kahe juhatuse liikmega, ei
teadnud kumbki midagi niisugusest
otsusel. Kelle allakirjad olid kirjal,
küsib üks. Kirjale olid alla kirjuta­nud
LVVohu ja E. y^ellner. Kumbki
neist polevat Esto juhatuse liige.
Ei tea.kellele kuulub tänu, kas aja­lehele
või autorile, kuid see kriitiline
nurgake Kas võiks?" on nagu väike
aknake rahvuslikus ahituses,kust tu­leb
aeg-ajalt värsket õhku ja valgust.
Harri Kivilo vaatleb põgusalt, aga
hea eestlase süümega meie armasta­tud
lavakirjaniku saatust („Meie
Elu" 17. nov.). Ta toob terve rea
kaaluvaid põhjendusi H. Raudsepa
loomingu esitamiseks Esto pidustus­tel.
Kas võiks? küsib Harri Kivilo
tagasihoidlikult. „Võiks Küll!" nagu
nähtub eelnevaist ridadest, kui see ei
häiri mõningte tegelaste isiklikke hu­visid.
Surm vabastas H. Raudsepa
okupantide põlu alt, kuid toimkond,
pani ta ka pärast surma põlu alla.
Nuta, või naera?!
KANADA EESTI TEATER
Rein Andre, Esimees
Helmut Kohi
APRILL
Inglismaal korraldati suurim i
tuumrelvade ja ristlevate rakettide
vastane demonstratsioon ligemale
100,000 isiku osavõtul. Peaminister
Thatcher seletas neile, et valitsus
teeb, mida ta riigikaitse seisukohalt
vaadatuna õigeks peab.
USA konsulaadi hoone Beirutis
purustati terroristide poolt lõhkeai­netega
täidetud auto viimisega kon­sulaadi
hoone ette ja selle plahvata­ma
panemisega elektriliselt, kusagilt
kaugemalt.
Prantsusmaal terroristid korralda­sid
16 pommiatendaati. Tekitasid
suurt paanikat ja . majanduslikku
kahju. Atendaatide korraldajateks
olid Korsika saare rahvuslased, kes
saarele iseseisvust nõuavad.
JUULI >
Briti Columbias Sotsial Credit par­tei
valitsus esitas 26 seadust riikliku
kokkuhoiu teostamiseks ja valitsuse
ametkonna vähendamiseks. Riigitee­nijad
vastasid sellele streikide korral­damisega,
et valitsuse otsust muuta.
8. nov. võttis streigist osa 40,000
riigiteenijat ja see sundis valitsust
oma karmi otsust muutma riigitee­nistujate
suhtes. Valitsus siiski tahab
oma kava teostada, et provintsi suur­test
välisvõlgadest päästa.
AUGUST
Prantsuse valitsus saatis suured
langevarjurite uksed Chadi, et toeta­da
valitsust mässuliste ja Liibüa va-litsusevägede
vastu võitlemisel.
Need, vene nõuandjate ja relvadega
varustatud väeosad, tahtsid valluta­da.
Chadi kui üht Kesk-Aafrika riiki,
et sealt kommunismi levitada Aafri­kas.
See oli esimene ja hästiõnnes-tunud
operatsioon ühe lääneriigi
poolt, kommunistliku ekspansiooni
tõkestamiseks.
SEPTEMBER
Lõuna-Korea reisilennuk tulistati
alla Sahhalini saare kohaL269 reisi­jat
ja lennuki meeskond said, surma.
N.Liidu valitsus Moskvas deklaree­ris,
et 'Nõukogude Liidu piirid on
pühad ning puutumatud. Kes nen­dest
üle astub, kannab täit vastutust.
Kogutud informatsiooni kohaselt
N.Liidu hävituslennuki piloot, kes
selle reisilennuki alla tulistas, pidi
olema teadlik, et tema ees sõidab
reeglipärane reisilennuk ja mitte
mõni salajane luurelennuk.
OKTOOBER
Norra pealinnas, Oslos, tunnistati
Poola töölisunionide liidu „SoIidaar-sus"
juht Lech Wälesa selle aasta
Nobeli Rahuauhinna võitjaks. Wale-sa
keeldus sõitmas Oslosse, et seda
rahuauhinda vastu võtta, kartusest,
et temale ei anta enam luba Poolasse
tagasi tulla. Tema nimel võttis rahu-auhihna
vastu proua Walesa. '
Põhja-Korea terroristid k'orralda-sid
pommiatendaadi Lõuna-Korea
valitsuse delegatsiooni vastu Burma
pealinnas Raigoonis. 4 ministrit sai
surma ja 48 isikut haavata.
, Iraani terroristid sooritasid ühe­aegselt
pqmmiatendaadid USA ja
Prantsuse väeosade hoonete vastu
Beirutis. Lõhkeainetega täidetud
veoautod sõitsid ülima kiirusega
nende hoonete ette ja plahvatasid
seal. Mõlemad hooned hävinesid,
Surma said 241 USA mereväelast'ja
58 prantsuse sõdurit. Mõlemad
meeskonna eluruumid'^^ip^^ kül­laldaselt
kaitstud ega vaivatücJ. Pre­sident
Reagan võllis vastutuse enese­le
põhjusel, et nii prantslased kui ka
USA üksused ei olnud harjunud sel­liste,
ennastohverdavate atendaatide
korraldamisega, nagu seda sooritasid
lõhkeainetega täidetud veoautode ju­hid;
USA mere ja õhuväe ükiused maa­busid
Grenada saarel ja vabastasid
saare elanikkonna kojialike, Kuuba
ja N.Liidu terroristide käest. See oli
teine õnnestunud aktsioon, kus pan­di
piir kommunistlikule laiutusele.
Grenadal moodustati ajutine valit­sus,
kuni korraldatakse demokraat-,
likud valimised. Enne jõulupühi lah­kusid
saarelt USA väeosad. Sinna
jäid ajutise valitsuse soovil korra­shoidmise
ülesandega vähesed poilt-seiüksused.
NOVEMBER '
Kanada peaminister P.E. Trudeau
alustas oma pikemat rahuofensiivi,
et saavutada kokkulepet suurvõimu­de
vahel ja hoida ära võimalikku
suursõda tuumrelvade kasutamisele
võtmisega. Ta külastas riigijuhte Eu­roopas,
Aasias, käis president Rea­gani
jutul Washingtonis ja kavatseb
saabunud aastal külastada veel 35
riigijuhti, et neile oma rahu ofensiivi
selgitada ja saada neilt toetust selle
teostamiseks.
Pierre trudeau
N. Liidu delegatsioon lahkus Gen­fis
relvastuse vähendamise konve­rentsilt,
protestiks selle vastu, et
USA esimesed ristlevad raketid saa­busid
Inglismaale ja asetati otsekohe
ettevalmistatud väljalaske alustele.
(Järg Ihk. 3)
„Meie Kiu" t (1768| 1084
ÄNNE-MAI KAUNISMAA
„Eesti lipp meid
kokku toob..
Ma loodan, et aasta 1984 saab ole-ma
elamusrikas meile kõigile ja et
tuleviku mälestuste raamatus on
meeldejääv, ütles Eesti Gaidide Ma­lev
Kanadas juht Anne-Mai Kaunis-maa.
Gaidide ja skautide aastategevuse
kõrgpunktiks on traditsionaalselt ol-
. nud suvelaager. Maailmalaager eriti
süütab uut rahvuslikku tuld; süven­dab
skautlikku vaimu ja annab või­malust
uute sõpruste loomiseks.
Maailmalaager „Eesti Lipp" Kot­kajärvel
just enne Esto '84 pidustusi
on avataktiks meie rahvuslikule kok­kutulekule.
Laagri nimeks sai valituc|
„Eesti Lipp", et saaksime laagri tee­ma
kokku viia meie rahvuslipu 100-a.
juubeliga. Me loodame näha poisse ja
tüdrukuid igast maailmakaarest sõp­radena
koos töötamas ja mängimas
meie lehviva sinl-must-valge all, kus
nad saavad tunda endid ühise Eesti
noorte perena, sellele vaatamata, et
on üleskasvanud erinevatel maadel.
Eesti gaid ja hellake — ma loodan
Sind näha suvel Kotkajärve maail-
EGBERT RUNGE
''Maailmalaager
kutsub"
Noorte silmad on alati suunatud
ette ja nende mõtted tulevikku. Va­nemaid
sunnib aga tegelik elu elama .
realistlikus olevikus ja meenutama
möödunut.
Eesti Skautide Maleva Kanadas
juhi Egberi Runge hinnangult oli
1983 skautidele põnev ja kogemuste-rikas
aasta, Suurearvuline julge retk
skautide maailma-jamboreele Alber­tas,
tihe üksustetöö laagritega, Met>
samärgi kursus ja lepingu sõlmimine
Kanada Skautide Peakorteriga olid
töö kõrgpunktideks.
Ees seisab maailmalaager '84.
„Eesti Lipp" kutsub, kohustab ja võ­lub!
Kutseks on kõlanud laagrlsarv
juba igasse maailmakaarde, ning ki­be
ettevalmistustöö on käigus, sest
sini;mu8t-valge kohustab ka noori
pühitsema väärikalt nende värvide
lOO-aastas^ juubelil.
Maailmalaagril on eriline võlu —
see ori Iöblelamu8,ii;il8 Jääb poisllijl
Skaudid mõtlevad
tänütundes oma
vanematele
DIPLOMEID lA EDUTAMISI
— Tagajärjekat skauttöö aastat eij
saa mitte hinnata ainult juhtide osku­se
ja poiste hea möngutahtega. Täht­sat
osa mängib kindlasti vanematel
abi meie organisatsiooni töös, ütleb]
Eesti Skautide Maleva ringkiri Va-nematepäeva
puhul.
Sellepärast on iga hundu,skaudijij
variemskaudi. kohus Vanematepöe]
vai mõelda tänütundes oma vanel
maile ja lubada; olen homme parem
kui olin täna, õppida hoolega, sooril
tada kõik skaudi katsed ja kanda au|
ga skaudi vormi!
Võime heameelega nentida, e|
poiste vanemad on mõistvalt" suhtu
nud skautluse tähtsusesse noortj
kasvatamisel ja ulatanud tihti käi
juhtidele nende töökoormuse vähen|
damiseks.
Eelseisev ansta on suure tähtsusel
ga meie skautide elus — mr.id kutsul]
maailmalaager „Eestl Lipp". Tugine
des poiste entusiasmile, juhtide ko
gemustele ja vanemate toetusele!
g 0 « Meeldejäävat
(Algus Ihk. 2)
DETSEMBER
Argentiinas moodustatud tsiviij
valitsus andis kohtu alla endise sõjt
väelise valitsuse presidendi Leopo^
do Galtleri ja 2 ministrit massmõrvj
de sooritamise pärast sõjaväelise vt
litsuse poolt. Arvetatakse, et nende!
mõrvades hukkus ligemale 40,00|
valitsuse vastast.
PLO liider Yassar Arafat sunnil
teist korda lahkuma LiibanonisI
mässuliste ja neid toetavate Süüri
väeosade poolt. Arafat lahkus omj
viimaste 4000 ustava võitlejaga
tõotas oma organisatsiooni uues(
võitlusvalmis seada ja võitlust jätkt
ta palesliinlaste kodumaa vabastt
miseks koos teiste araabia rahvaste
gs.
Meie vabadusvõitlusllkest organ
satsioonidest kõige aktiivsema]
teotses Balti Vabadusliit USA lään
rannikul, kes korraldas mitu häst
õnnestunud demonstratsiooni ja es