1984-12-27-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ii
i
[Kii i
52 (1817) 19841
ISPANK
STELE
väikestki võitu,
solekut Belgialt
aa, Laäne-Sak-väd
Moskva ta-lõupidamistuppa
|egia edu, selle
eel küllaltki tuli
ette aimamata
uvad demokraa-
Ite Või teise vjene-se
^ettepanekus-let
kuigi Reagani
alges Majas ei
[ba alanud [kõik
|8.a. presidendiks,
kus demo-ndlasti
võita ja
kindlasti ei jää
I D : U S A , V • /
lunud rahvusva-m
meil praegu
le võib laieneda
(es selguses len-\
liütute reisijate
im mõrvamine
I esimene juhus.
vS ebäõnnestu-
USA saatkon-jüks
deisembril
Ibias. Umbes 33
Ivatus saatkon-parkirtiisplatsi
Ihaiiku elaniku,
)-kordse hoone
ruskonna euka-
Lteha vähimatki
lele. Mis selle
leloomustav, on
idki poliitiline,
lastus vahendite
poolt' vastu-lurnbia
kokku-kokaiinikau-
|s. Uurimise all
USA poolel,
tis J984.a. ka-jksul33.5
tonni
USA tänavail
põletas 1.953
leeris 2.648 as-
147 kokaiini-las
173 uimas-teerivat
lennu-
Irdused on ula-iendini
välja ja
laiati sekkuma
liisi, on raske
[gal juhul vala
sealse saat-leisu,
kutsudes
):ods perekon-ibes
samal ajal
>!uandel Itaalia
iadispojis, 24
liibanonlasest
'sall oma algu-ttsei
tabas 21-
[ussein Hahih
jirutist Rooma,
mitut pommi-ivat
seadet ja
ült '5 naela
plastikainet.
|us samasuguse
kuid Zürich
koheselt Itaa-ite
juurest leiti
jtplahvatusai-lad-
propagan-
| i USA Rooma
(ine, arvata vas-endaohverda-
Jt tegemist on
[a, kes õhkisid
läinud aasta
I kelle poolt lä-le
USA presi-lus,
et sünnib
ameeriklasi.
Ihtumit avalda-
|st, eriti pärast
itkondade jul-siis
paistab
i neid ettehei-hõimud
nimelt
Is Itaalia polit-ladikRabbi40-
itseiülemale ja ^
}, et„Teiemaai
md, et ta sam-js
terroristliku
tb maailma ve-i
l ,;
,,Meie EIM" m, S2 {1817)' 1984 NELIÄPÄEVÄlL, 27. DETSEMBRIS THURSDAY, DECEMBER 27 21
• y
paavpt
ohamies Pauliis'@l
PALVETAN TEIE
TEIE RAHVA EEST
Eesti Evangeeliumi LMteriUsM
Kiriku piiskQp Karl Raudsepp^ale,
kes oli ajaleht «Võitleja "toimetuse
kolleegiumi liikmete kirja edasi'
indjaks paavst lohannes Paulustele,
tema Kanada külastamise puhul,
saabus Vatikani riigisekretä-nlt
E. Martinez'ilt ksH, dateeritud
22. nov. 1984.
Kiri algas sõnadega: Ma kirjutan
Teile Tema Pühaduse, paavst Johannes
Paulus II juhendusel, kinnitamaks
kunstipäraselt koostatud
läkituse kättesaamist, mille Teie
andsite Temale „Võitleja!Vtoimetu-se
kolleegiumi poolt, kus ta viibis
Kanadas. -
Mul on au kmnitada teile, et
Tema Pühadus on tänulik Teile selle
mõtterikka teo eest ja hindab
neid tänuväärseid mõtteid, mis põh-
Tema palvetab Teie ja Teie rahva
Joonas Uulu
Kirjale oH lisatud paavst johan-les
Paulus II ametirüüs pjilt, isikliku
pühendusega piiskop Karl
Raudsepale. See on kirjutatud pildi
tagaküljele paavsti enese poolt le»
dina keeles.
„Elan usus Jumala Pojasse" GaL
2:20. Johannes Paul II.
Apostliku reisi puhul kanada
mdadel. Sept. 9.-20.1984.|
meenutusõhtu
New Yorgi eesti
seniorid:
Välis-Eesti Päeva New Yorgi aktuse tegelasi. Seisavad vasemalt R. Espenbaum, H. Taremäe, 0. Leik ti privaatne, isiklik asi". Ka lapsed ei
(dekl.), dr. V. Oinas (teadustaja) ja mag. A . Balmre (avasõna). Istuvad ees L. Virkmaa (lõppsõna) ja lauljatar ole enam abielu juurde kuuluv, vaid
E. Tfflbuir, Foto — Salme Parming isikliku maitse küsimus. Ühiskond
Euroopas läheb lõdva struktuuri
suunas, et mitte öelda rohkem.
Samal ajal äratab aga tähelepanu,
et inimene püüab teha kõik oma
eluea pikendamiseks,ükskõik milliste
teaduse imede ja uute avastuste
läbi, teadmata ette, kas tuleb sellest
kasu või kahju. Tokios ilmuv Nihon
Keizai Shimbum oli esimene pääsuke
maailmaajakirjanduse hulgas
avaldamas arvamist, et nii nagu omal
ajal kulla avastamine USA lääneosas
tõi kaasa hullumeelse „palaviku",
Nädalalõpu mõtisklus
Need võivad olla ka aastalõpu mõ- . Tokio ülikooli professor Takemochi
tisklused, kes nüüdsel ajal päeva või Ishii. Ta väidab, et taevaruum loob
paari — nädalast-kahest kõnelemata soodsad; tingimused teaduslikeks
— enam ette teab. Olgu sellega nii või katseteks, mis maakeral ei ole võima-teisiti,
mõte kipub tagasi Euroopale, likud. Vähi- ja diapedees-ravi ei ole
südames ikka veel kodukontinendi- enam kauge unistus. Väljaanne lisab,
le, kuigi seal on järel üpris vähe et Yokohamas asuv taimekaitsejaam
rõõmustavat. Nagu tänasedki mõ- kavatseb sapta eeloleval kevadel ühe
tisklused, toetudes demograafide USA atmosfääiisõidukiga üles 10
viimastele teadetele. Viimased ni- miljonit seemet, et aretada siis nende
melt, eesotsas prantsuse prof. Alain abil uusi sorte. „Meil ei ole praegu
Girardiga kurdavad, et küsimus iive, ühtki spekulatsiooni selle kohta, mil-s.
o. juurdekasvu liinil Euroopas aina Ust mõju kosmilised kiired võivad
halveneb. Seda hakati märkama seemnetele avaldada.Tulemuseks
1965.a., millal statistika tõdes, et 3- võivad olla uskumatult maitsvad
lapsega perekondade arv on lange- hiigelredised, riisivarred loendama-mas.
Nüüd on see langus saavutanud tute harudega, üllatava magususega
50%, 4-lapsega perekondade juures pirnid ja viinamarjad." \
koguni 75% ja enam. Prof. Girard, Kas inimene pürib sel viisil pare-kes
on ühtlasi juhtivalt tegev Natio- muse poole? Kui unistame paremast
nai Institute for Demographic Stu- elust ja toidust, siis peab olema selle
dies juures, märgib abielude kohta alustoeks rahu ja inimese kui mitte
üldiselt väga delikaatselt, et mitte armastus, siis vähemalt leplik salli-kaua
tagasi oli abielu ,,avalik, sot- vus teise omataolise vastu. Märgid
siaalne akt, pidulikult tähistatud ja, selles suunas näitavad aga halvene-ametlik,
nüüd on saanud sellest täies- mist. Sõjad laienevad ja hakkavad
Rahvuslik kaotsiminek ja keeleküsimus
väliseestluse aktusel New Yorgis
Kahjuks muidugi pole seniorid läinud
nooremaks, kuid nende keskus
on nüüd tegutsenud juba klemme aastat,
mida 27. nov. tähistati koosviibimisega
lõunalauas ca 150 inimese
osavõtul. Avasõnas tähendas J. Kase,
"et senioride keskus on suurimaks
kohapealseks organisatsiooniks.
Mis on ka tõsi, sest kui mujal tegevus
kipub nõrgenema, siis siin see
aina tõuseb. . .
Pärast lühikest palv^ušt praost Kivirannalt
kostitati koosviibijaidmit- ^
mete ettekannetega. Bass Albert
Vaartlaulis Helen Duesbergi klaverisaatel
kolm Ikulu —,; Väik^ irtajake",
„Vaikne kena kohaks" ja Riho Pätsi
poolt Siberis loodud Kus mu väike
linnuke". Klaverisaate viimasele oli
seadnud Helen Duesberg.
Ülevaate keskuse tegevusest esimesel
kümnel aastal esitas jkeskuse
- kauaaegne esinaine Meta Mäekask.
Üks mõtte algatajaid oli vänaeest-lane
Derrik, kes juba ammu lahku-
• nud. Algusest peale k^kusö tegevust
arendanuist nimetati laekurit Ero
Pärna ja tema abikaasat Evi Pärna,
keda koosolijad aplausiga tänasid.
Siis esitas Olly Leik B. Alveri luuletuse
ja Ada Sepp luges ette Kanadas
koostatud E. Irsi /,Ajaratas".
Järgnevais tervitustes esiiies peakonsul
Jaakson. Samuti esifati tervi"
lusi mitmete organisatsioonide poolt.
• . • • • • / • • . ••. •
Lisada võib veel, et Eesti Seenioride
Keskus New Yorgis on arendanud
õige mitmesugust tegevust, nagu ülemal
nimetatud aruandes märgiti. Esiteks
on peetud õi^epikk>rida mitmesuguseid
ettekandeid mitmesugustel
teemadel; nagu tervishoid, kirjandus,
kunst jne. New Yorgist on korraldatud
väljasõite bussidel Long Islandile
— esialgu maasikale, hiljem külaskäiguna
sealsetele kaasiinaalastele.
Et „ajaga kaasas käia", toimub väljasõite
Atlantic City,,mängupõrgusse"
ja ka mujale abielupaar Pärnade
korraldusel.
Järgnes kehakinnitus külma laua
ja kohvi näol ning sigin-sagin tutta-vate
kohtamiseks ja uudiste vahetamiseks.
Ilus ilm soodustas koosviibimist.
•
I.R.
Kas mäletad neid toredaid laagripäevi
eelmisel suvel Maailma-
Saagris „Ee8ti Lipp"? Kas on meeles
veel see mitmekesine tegevus,
NEW YORK (ME) - Traditsioo- Vanemad kaovad ja nooremaid lan- iJ^eed^pikad noorteread erinevatelt
mlise iga-aastase Välis-Eesti Päeva geb eemalejääjate hulka, eriti USAs jnaadelt, lõkkeõhtud? Sõpru, keda
tähistamine on vabas maailmas jär- oleva laialipillatuse tõttu. Enne II «ohtasid laagris? Saame jälle kok-jekindlalt
hõredama märkimise maailmasõda olnud USA-š ligi 50- talve külmas, et meenutada soo-leidnud,
olenevalt peamiselt nn. tuhat eestlast. Kui see arv oli liialdus Je laagripäevi: M/L „Ee8ti Lipp"
meenutusõhtul pühapäeval, 6. jaa
väikekolletest välja kippudes ähvardama
kogu inimkonda ja maakera.
Afganistanis näiteks ei vali venelane
enam palju, keda ettejuhtuvaist ka-hejalgseist
tappa. Küsimus sai alguse
tänavatel ja tikutoosides levitatavatest
loosungitest, mis tituleerivad venelast
verejanuliseks monstriks ja
avaldavad lootust, et iga Afganistani
talupoeg seida meeles peaks. Tulemus
— Kabulis on hakanud venelane
tulistama surnuks igat sellise loosungi
lugejat.
Teises maailmasõjas külvatud
seemnest on võrsunud suur ja lokkav
nõgipeade põld. Nagu eksinu kaunu
on see varem-hiljem sündimas/; gest minevikust uidab sellel ringi
maailmaruumis. Kirjutise autoriks ei mõni üksik naiivne unistaja, otsides
janaeestlaste kadumisega eestlas- ja arvestada tagasihoidlikult 10-tu- „-;;;if • E ^ ^ J J - ^ ^ . ; " ; ; ; ^^^^^ ole mõni lihtne sulerüütlist reamees, uusi imesid ja elavat kuldset nisu !Ltr;;ü ^:^sVrt^^ P l. K ? V ' ; . ZSZ, -id asiatundUk ia ^ . . e . . . . pead.
omaaegsesse kantsi USA-sse, kus ning nende kõigi järeletulijatega, - laagnfilm, laulu ja mälestuste jaga-selle
üle poole sajandi tegutsenud küsis kõneleja. Tuleb midagi ette võt-peakorter
nüüd Ülemaailmse ta selle kadumamineku vähendami-
Eesti Ühingu nime all,korraldab seks, lisas H.T. ja jätkas seosesole-
New Yorgis veel visalt Ja üsnagi
sisukaid mainitud päeva aktusL
Nende kauaaegseks hingeks - on
ühingu esimees ins. R. Espenbaum,
tegelasiks aga ka juba uuematel aegadel
siia asunud kaasmaalasi. R. Es-penbaumiga
on ÜEÜ juhtivas duettis
toim, H. Raudsepp, kes samuti pikaajaliselt
on ühingu häälekandja ajakirja
,, Meie Tee" toimetaja. Eelne-
Kõik on teretulnud, nii laagrist
osavõtjad kui ka need, kes ei saa°
nud laagripäevi nautida, vanemad
ja sõbrad. (Kandke laagri kaelaräti-vat
nn. eestikeeleta eestlaskonna või
ingliskeelse eestlaskonna küsimust,
üteldes, et see ei ole mitte mingi kut vormiga sellel päeval)
tulevikuprobleem vaid eksisteerib
reaalselt praegu. Probleemi lahendamise
arutamist raskendab see, et tegemist
on küsimusega,millele lähenetakse
emotsionaalsel pinnal.
Ta jätkas, et mis kasu on niisugusest
eestlasest, kes ei oska eestikeeh
Eesti Gaidide Malev Kanadas
Eesti Skautide Malev Kanadas
Laagri juhtkond
md igakuulisest tsüklist on see nüüd või valdab seda puudulikult, — siis
äga taandunud üle kaksiknumbrite
vähemalt'4 korda aastas ja ülemaailmselt
küllaltki hästi levinud välja-
'andeks. ,,Meie Tee" omab valdavalt
erineva näoga sisu, hõlmates oma
ajaloolistes artiklites ülevaateid väi-jaspoole
kodumaad asunud eestlaste
elu-olu, p.s. käsitledes ka rahvuspo-liifilisi
sihte.
VÄLISEESTLUS
tuleb meeles pidada kas või ainult
šeda, et võitlust siin maal ja rohkelt
ka mujal Eesti iseseisvuse taastamiseks
peetakse inglise keeles. Miks
siis kõrvale jätta need inglise keele
oskajad? Probleemi olemasolu näitab
seegi, et näit. ajaleht „ Vaba Eesti
Sõna" avaldas ingliskeelseid lehekülgi;
on eesti organisatsioone, kes
Ottav\^a Eesti Seltsi
juhatus jagas ametid
Peakoosoleku poolt valitud Ottawa
Eesti Seltsi uus juhatus jagas
ametid järgmiselt: esimees — Ene-
Ann Shewchuk, abiesimees — Tormi
Heinmaa, kirjatoimetaja — Kersti
Kimmel (1124 Meadowlands Dr. East,
Apt. 316, Nepean, Ont. K2E 6H9, tel.
613) 226-1797), abikirjatoimetaja —
väljastavad kirjalikke materjale ka- Ene Tikovt, laekur - Tiiu Wallner,
Tä^avuna jõüiuhooaja eelne V.E. hekeelselt jne.Samas ei ole aga teada ' loir Vald^ M c K ^
Päeva aktus tõi New Yorgis Eesti ^^^^^^^ püüet sellele probleemile ' a-
Majja arvuka publiku. Peakõnelejaks
oli Heino Taremäe, kes on Ü.E.
Kesknõukogu liikmeid ja ÜSA eestlaste
arhiivi (Lakewood) juhatuse esimees.
Andes kronoloogilise lühiülevaate
väliseestlaste suhtes ja tsiteerides
P. Speeki 52 a. tagasi avaldatud
definitsiooni väliseestluse mõistest,
siirdus ta pikemalt ja kohati
originaalsete mõtetega väliseestlaste,
eriti noorema põlvkonna kadumamineku
ja emakeele küsimuse juurde
—.millistest viimane pärast Esto
'84-ndat ön muutunud kõigil maadel
eestlaste tähelepanu^osaliseks ja püsib
aktuaalsena.
H. Taremäe ei olnud Välis-Eesti
tuleviku suhtes kuigi optimistlik.
Valitsus kavatseb
henduse otsimisel.
Kõneleja ühines lõpuks Torontos
toim. S. Veidenbaumilt avaldatud
juhtkirjalise mõttega, et — kas kõneleb
eestlasena sündinu head võrpoo-likut
eesti keelt või- ei kõnele eesti
keelt üldse, eesti rahval on neid kõiki
tarvis.
99 MEIE ELU" talitus
ja toimetus on suletud
detsember 24., 25. ja 26.
oo
QTTAWA -r- Peaminister Brian üheks uueks lootuse kiireks, et
Mulroney'l on kavatsus võtta vaS' suurvõimud leiavad tee sõjaohu
tutusele kõrgemad riigiametnikud, vähendamiseks ja tuumrelvade ar-kelle
lohaka_^ tegevuse tagajärjel vu piiramiseks. USA välisminister yT^zuIar LilbänTni^ Mehhikos;
mk on saanud majanduslikku kah* George Schultz on avaldanud arvamist,
et temal ei ole suuremat
lootust, et mingile kokkuleppele
jõutakse sellel kokkusaamisel.
Kommunist sureb
Eooremalt
Euroopa inimese keskmine iga on kõige pikem,
aafriklasellühim
Populatsion Reference Bureau Lõuna-Koreas (kuigi on sealgi pike-äsja
avaldatud andmed inimese nenud 61-U —l66-le aastale), Hiinas,
keskmise eluea pikenemise kohta El Salvadoris, Malaias, Brasiilias,
19i75-1983 vahemaal üllatavad lu- Türgis ja Filipiinidel,
gejat eriti ühes punktis. Samal ajal
kui vaadeldava 53 rahva juures on Veelgi madalamaks on jäänud
51 puhul Ikeskmine vanus tõusnud, inimese keskmine eluiga Etioopias ja
on see langenud N. Venes 70-lt Tshaadis, tõustes 38-lt 40-le aastale,
aastalt 69-le ja Ida-Saksamaal 73-lt Afganistanis (püsivalt 40). Ikka veel
— 72-le samal ajal, kui see Lääne- madal, kuigi pisut tõusutendentsiga
Saksamaal on liikunud vastupidi- on keskmine eluiga Malis (38-43),
ses suunas — 71-lt 73 aastale. Teiste Kongos (44-47), Kameronis (41-47) ja
Ida-Euroopa rahvaste kohta and- Indoneesias (48-49). Püsima on jää-meid
ei looda, välja arvatud Poola, nud see Indias (50), pisut tõusnud
kus keskmine iga on tõusnud 70-lt Pakistanis (50-51) ja Haiitil (50-52).
— 71-le aastale. Tõusutendents ilmneb samuti Keenias,
Iraanis, Iraagis, Egiptuses ja
Andmed näitavad, et vanimaks Marokos 50-53-11 - 55-57-le aastale,
elab inimene Euroopas, alates Islan- Kui inimese keskmiseks elueaks
diga, kus kõnealuste aastate vahe- 1975. aastal oli 55. siis 1983. aastaks
maal eluea keskmine indeks on nih- oli see tõusnud läbilõikes 61-le aasta-kunud
74-lt - 77-le. Eranditena üle- ig. Kuigi andmetele ei ole lisatud
tavad eluea keskmise pikenemise keskmise eluea tõusu või langust
imelikul kombel Lõuna-Aafrika (52- põhjustavaid tegureid, etendavad
61), Saudi-Araabia (45-55) ja Bangla- siin ilma kahtluseta määravat osa
desh (36-47). Euroopas sellevastu on kliima, korteri- ja toitlusolud, eriti
olnud keskmise eluea pikenemine aga ka närvid tingituna valitsevast
vaadeldavas ajavahemikus 1-4 aas- poliitilisest olukorrast, julgeoleku
tat, kõikudes nüüd 72-77 aasta piiri- puudusest, tödtamistingimustest,
des. Püsima on jäänud see Taanis — töötasudest ja muust sellisest, mis
74 aastale. Alla 70 aasta on keskmi- mõjutab inimese nii töö- kyi puh-seks
elueaks inimesele ikka Veel ketunde. *
-u.
)u, nagu märgitud Kanada riigikontrolli
aruandes. Riigikontrolli
aruande kohaselt õn möödunud
aasta jooksul raisatud $35 miljardit
iate raha.
aste ees TORONTO - Endise Kanada
peaministri P.E.Trudeau „Viimase
õhtusöögi" arve — $8,000 on veel
Kanada parlamendil on kavas pü- tasumata. CNE direktor Bill
hendada üks päev jaanuaris selleks, Stockwell kurdab, et ta on mitmel
JsUü.
loteriidesi
$216 miljoni
Ontario loterii korporatsiooni teate
kohaselt on provints saanud tulu
möödunud aastal ^216 miljoriit,'53
miljonit rohkem kui eelmisel aastal.
Suuremat sissetulekut ön' andnud
Lotto6/49.
Tulu loteriidest kasutatakse toetuste
andmiseks, kehalise kasvatuse,
kuhuuri, puhkeaja kasutamise, tervise,
uurimuste ja ühiskondliku elu
korraldamise äial. Möödunud nädalal'saadi
loteriipiletite eest kokku
S661 miljonit. Pileti ostmisel igast
dollarist läheb 51.5 c võitudeks, 32.8
c profiidiks, 8.1 c operatsiooni kuludeks,
5^8 c piletite müüjatele ja 1.8 c
komisjoniks levitajatele. iPeamisteks
loteriipiletite ostjaiks on keskklassi
inimesed.
Ontario üldine tulu loteriidest 9
aasta jooksul on olnud $1.1 miljardit.
et volitada valitsust ametlikult vabandama
jaapani rahvusest kanada-laste
ees, nende deporteerimise pärast
1942.a. Nad deporteeriti oma
kodudest läänerannikult sisemaale
kui mitteusaldatavad isikud. -Nende
majad, ettevõtted, ärid ja paadid konfiskeeriti
ja neil endil tuli maksta
oma ülespidamise kulu uues asukohas.
Deporteerimisele kuulus 21,000
jaapanlast. Küsimus tuleb arutlusele
parlamendis mitmekuhuuri ministri
Jack Murta ettepanekul.
Küsimus on olnud arutlusel ka
'möödunud P.EiTrudeau valitsuse
ajal, kuid trudeau oli kategooriliselt
selle vastu, et tehtud viga ei ole
vabandatav ega hüvitusega parandatav.
EI ,
MINGIT
KOMPROMISSE
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
(Qaxkm ni><><ti»o<nMMX[MKD»o43i><Kn><yai>«4^
korral nõudnud arve maksmist,
kuid seni on nõudmised jäänud
tagajärjeta.
OTTAWA — Kanada suuremate
ametiühingute juhid on otsustanud
hakata ühiselt nõudma kõrgemat
palka jä lühemat tööpäeva. Ligemale
100 Kanada ametiühingute juhti
tulid Ottawas ühisele arvamisele,
et lühem tööpäev tuleb kasuks Kanada
rahvale majanduslikult, sotsiaalselt
ja kultuuriliselt.
BRÜSSEL - NATO riikide sõjaministrite
koosolekul väitis USA
kaitseminister Caspar Weinberger,
et USA ei saa elada maailmas, mis
on alalises N.Liidu kallaletungi
ohus. Ta märkis, et N.Liit on suu-rendan\
as oma SS-20 tuumalaengü-tega
kaugrakettide arvu ja paigutab
»ieid väljalaske alustele oma sate-laitriikide
territooriumil.
. VANCOUVER Kanada saadik
URO juures New Yorgis avaldas
arvamist Vancouverjs, et USA välisministri
George Schultz'i ja
^N.Liidu välisministri Andrei Gro-mmii&
e jaanuaris on
LONDON - Võimalik järglane
Konstantin Tshernenkole N.Liidus,
Mihhail Gorbachev,tuli 30-liikme-lise
saatkonna juhina külla Inglismaale
ja einelas Inglise peaminister
MargaretThatcheriga ühes hotellis.
See on esimene kord, kus
keegi prominentsetest N.Liidu juhtidest
on külastanud Inglismaad,
pärast Kosõgihi külaskäiku 1967.a.
OTTAWA — Kanada valitsuse
erikomisjon Davld MacDonaldi juhatusel
sõitis Etioopiasse tutvune-ma
sealse nälja põhjustega, vajaliku
abi suuruse ja selle korraldamise
võimalustega. MacDonaldiga
sõitis kaasa üks parlament
igast parteist.
Komisjoni ülesanne on sel
mida tuleks ette võtta, et pikaajali=
se põua juures rahvas ei jääks näl=
ga.
Sobiv kink pühadeks
NOORUSE ARMASTU
Saulab HARJO TARS, oraliS GEORG ILTAL
ärides ja „Sam th® Racord Man
1450 Yonge Sl
- Provintsi ülemkohtu
otsusel Briti Columbia valitsusel
tuleb tagasi nõuda massmõr-var
Olsonile antud S100,000 ja anda
see hüvituseks tema ohvrile perekondadele.
100,000 maksti mõrvarile selle
eest, et ta näitaks
oma ohvrite hauad.
— Varssa ro-kide
sõjavägede ülemjuhataja, N.
Liidu marssal Viktor Kulikov teatas
nende riikide esindajatele, et N.
Liit hakkab neid varustama uute
ning võimsamate kaugrakettidega,
et nende sõjalisi jõudu tugevamaks
muuta võimaliku Lääne kallaletungi
vastu. Sellel koosolekul 7-me
Varssavipakti riigi esindajad andsid
kirjaliku kohustuse suurendada
ka onialt poolt oma sõjaliste
jõudude võitlusvõimet riigi eelarve
piirides.
LONDON — Euroopas on 18 miljonit
töötut, kellel ei ole väljavaadet
leida tööd lähemal ajal. Nemad
moodustavad Euroopas uue vaeste
klassi, kelle tulevik on tume. Et
töötuid võetaks tööle suuremal arvul,
on miinimumpalkasid vähendatud
mitmes riigis või nende tõstmine
on külmutatud kinni.
Uustulnukad Eestist
organiseerusid
Rootsis
STOKHOLM - Uustulnukad Ees-tist
asutasid siin oma klubi Margus
Reemetsa ja Toivo Kurmeti organiseerimisel.
Umbes 15 uustulnukat ja 7—8
„vanaoltjat" ehk „lubjakat", nagu
keegi neist ennast irooniliselt kutsus,
olid kokku tulnud.
Koosolek valis toimkonna edaspidise
töö ettevalmistamiseks: Toh
vo Kurmet, Margus Reemets ja
Marju Kuut.
Otsustati kokku kutsuda järgmine
koosolek Eesti Majas.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, December 27, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-12-27 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E841227 |
Description
| Title | 1984-12-27-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Ii
i
[Kii i
52 (1817) 19841
ISPANK
STELE
väikestki võitu,
solekut Belgialt
aa, Laäne-Sak-väd
Moskva ta-lõupidamistuppa
|egia edu, selle
eel küllaltki tuli
ette aimamata
uvad demokraa-
Ite Või teise vjene-se
^ettepanekus-let
kuigi Reagani
alges Majas ei
[ba alanud [kõik
|8.a. presidendiks,
kus demo-ndlasti
võita ja
kindlasti ei jää
I D : U S A , V • /
lunud rahvusva-m
meil praegu
le võib laieneda
(es selguses len-\
liütute reisijate
im mõrvamine
I esimene juhus.
vS ebäõnnestu-
USA saatkon-jüks
deisembril
Ibias. Umbes 33
Ivatus saatkon-parkirtiisplatsi
Ihaiiku elaniku,
)-kordse hoone
ruskonna euka-
Lteha vähimatki
lele. Mis selle
leloomustav, on
idki poliitiline,
lastus vahendite
poolt' vastu-lurnbia
kokku-kokaiinikau-
|s. Uurimise all
USA poolel,
tis J984.a. ka-jksul33.5
tonni
USA tänavail
põletas 1.953
leeris 2.648 as-
147 kokaiini-las
173 uimas-teerivat
lennu-
Irdused on ula-iendini
välja ja
laiati sekkuma
liisi, on raske
[gal juhul vala
sealse saat-leisu,
kutsudes
):ods perekon-ibes
samal ajal
>!uandel Itaalia
iadispojis, 24
liibanonlasest
'sall oma algu-ttsei
tabas 21-
[ussein Hahih
jirutist Rooma,
mitut pommi-ivat
seadet ja
ült '5 naela
plastikainet.
|us samasuguse
kuid Zürich
koheselt Itaa-ite
juurest leiti
jtplahvatusai-lad-
propagan-
| i USA Rooma
(ine, arvata vas-endaohverda-
Jt tegemist on
[a, kes õhkisid
läinud aasta
I kelle poolt lä-le
USA presi-lus,
et sünnib
ameeriklasi.
Ihtumit avalda-
|st, eriti pärast
itkondade jul-siis
paistab
i neid ettehei-hõimud
nimelt
Is Itaalia polit-ladikRabbi40-
itseiülemale ja ^
}, et„Teiemaai
md, et ta sam-js
terroristliku
tb maailma ve-i
l ,;
,,Meie EIM" m, S2 {1817)' 1984 NELIÄPÄEVÄlL, 27. DETSEMBRIS THURSDAY, DECEMBER 27 21
• y
paavpt
ohamies Pauliis'@l
PALVETAN TEIE
TEIE RAHVA EEST
Eesti Evangeeliumi LMteriUsM
Kiriku piiskQp Karl Raudsepp^ale,
kes oli ajaleht «Võitleja "toimetuse
kolleegiumi liikmete kirja edasi'
indjaks paavst lohannes Paulustele,
tema Kanada külastamise puhul,
saabus Vatikani riigisekretä-nlt
E. Martinez'ilt ksH, dateeritud
22. nov. 1984.
Kiri algas sõnadega: Ma kirjutan
Teile Tema Pühaduse, paavst Johannes
Paulus II juhendusel, kinnitamaks
kunstipäraselt koostatud
läkituse kättesaamist, mille Teie
andsite Temale „Võitleja!Vtoimetu-se
kolleegiumi poolt, kus ta viibis
Kanadas. -
Mul on au kmnitada teile, et
Tema Pühadus on tänulik Teile selle
mõtterikka teo eest ja hindab
neid tänuväärseid mõtteid, mis põh-
Tema palvetab Teie ja Teie rahva
Joonas Uulu
Kirjale oH lisatud paavst johan-les
Paulus II ametirüüs pjilt, isikliku
pühendusega piiskop Karl
Raudsepale. See on kirjutatud pildi
tagaküljele paavsti enese poolt le»
dina keeles.
„Elan usus Jumala Pojasse" GaL
2:20. Johannes Paul II.
Apostliku reisi puhul kanada
mdadel. Sept. 9.-20.1984.|
meenutusõhtu
New Yorgi eesti
seniorid:
Välis-Eesti Päeva New Yorgi aktuse tegelasi. Seisavad vasemalt R. Espenbaum, H. Taremäe, 0. Leik ti privaatne, isiklik asi". Ka lapsed ei
(dekl.), dr. V. Oinas (teadustaja) ja mag. A . Balmre (avasõna). Istuvad ees L. Virkmaa (lõppsõna) ja lauljatar ole enam abielu juurde kuuluv, vaid
E. Tfflbuir, Foto — Salme Parming isikliku maitse küsimus. Ühiskond
Euroopas läheb lõdva struktuuri
suunas, et mitte öelda rohkem.
Samal ajal äratab aga tähelepanu,
et inimene püüab teha kõik oma
eluea pikendamiseks,ükskõik milliste
teaduse imede ja uute avastuste
läbi, teadmata ette, kas tuleb sellest
kasu või kahju. Tokios ilmuv Nihon
Keizai Shimbum oli esimene pääsuke
maailmaajakirjanduse hulgas
avaldamas arvamist, et nii nagu omal
ajal kulla avastamine USA lääneosas
tõi kaasa hullumeelse „palaviku",
Nädalalõpu mõtisklus
Need võivad olla ka aastalõpu mõ- . Tokio ülikooli professor Takemochi
tisklused, kes nüüdsel ajal päeva või Ishii. Ta väidab, et taevaruum loob
paari — nädalast-kahest kõnelemata soodsad; tingimused teaduslikeks
— enam ette teab. Olgu sellega nii või katseteks, mis maakeral ei ole võima-teisiti,
mõte kipub tagasi Euroopale, likud. Vähi- ja diapedees-ravi ei ole
südames ikka veel kodukontinendi- enam kauge unistus. Väljaanne lisab,
le, kuigi seal on järel üpris vähe et Yokohamas asuv taimekaitsejaam
rõõmustavat. Nagu tänasedki mõ- kavatseb sapta eeloleval kevadel ühe
tisklused, toetudes demograafide USA atmosfääiisõidukiga üles 10
viimastele teadetele. Viimased ni- miljonit seemet, et aretada siis nende
melt, eesotsas prantsuse prof. Alain abil uusi sorte. „Meil ei ole praegu
Girardiga kurdavad, et küsimus iive, ühtki spekulatsiooni selle kohta, mil-s.
o. juurdekasvu liinil Euroopas aina Ust mõju kosmilised kiired võivad
halveneb. Seda hakati märkama seemnetele avaldada.Tulemuseks
1965.a., millal statistika tõdes, et 3- võivad olla uskumatult maitsvad
lapsega perekondade arv on lange- hiigelredised, riisivarred loendama-mas.
Nüüd on see langus saavutanud tute harudega, üllatava magususega
50%, 4-lapsega perekondade juures pirnid ja viinamarjad." \
koguni 75% ja enam. Prof. Girard, Kas inimene pürib sel viisil pare-kes
on ühtlasi juhtivalt tegev Natio- muse poole? Kui unistame paremast
nai Institute for Demographic Stu- elust ja toidust, siis peab olema selle
dies juures, märgib abielude kohta alustoeks rahu ja inimese kui mitte
üldiselt väga delikaatselt, et mitte armastus, siis vähemalt leplik salli-kaua
tagasi oli abielu ,,avalik, sot- vus teise omataolise vastu. Märgid
siaalne akt, pidulikult tähistatud ja, selles suunas näitavad aga halvene-ametlik,
nüüd on saanud sellest täies- mist. Sõjad laienevad ja hakkavad
Rahvuslik kaotsiminek ja keeleküsimus
väliseestluse aktusel New Yorgis
Kahjuks muidugi pole seniorid läinud
nooremaks, kuid nende keskus
on nüüd tegutsenud juba klemme aastat,
mida 27. nov. tähistati koosviibimisega
lõunalauas ca 150 inimese
osavõtul. Avasõnas tähendas J. Kase,
"et senioride keskus on suurimaks
kohapealseks organisatsiooniks.
Mis on ka tõsi, sest kui mujal tegevus
kipub nõrgenema, siis siin see
aina tõuseb. . .
Pärast lühikest palv^ušt praost Kivirannalt
kostitati koosviibijaidmit- ^
mete ettekannetega. Bass Albert
Vaartlaulis Helen Duesbergi klaverisaatel
kolm Ikulu —,; Väik^ irtajake",
„Vaikne kena kohaks" ja Riho Pätsi
poolt Siberis loodud Kus mu väike
linnuke". Klaverisaate viimasele oli
seadnud Helen Duesberg.
Ülevaate keskuse tegevusest esimesel
kümnel aastal esitas jkeskuse
- kauaaegne esinaine Meta Mäekask.
Üks mõtte algatajaid oli vänaeest-lane
Derrik, kes juba ammu lahku-
• nud. Algusest peale k^kusö tegevust
arendanuist nimetati laekurit Ero
Pärna ja tema abikaasat Evi Pärna,
keda koosolijad aplausiga tänasid.
Siis esitas Olly Leik B. Alveri luuletuse
ja Ada Sepp luges ette Kanadas
koostatud E. Irsi /,Ajaratas".
Järgnevais tervitustes esiiies peakonsul
Jaakson. Samuti esifati tervi"
lusi mitmete organisatsioonide poolt.
• . • • • • / • • . ••. •
Lisada võib veel, et Eesti Seenioride
Keskus New Yorgis on arendanud
õige mitmesugust tegevust, nagu ülemal
nimetatud aruandes märgiti. Esiteks
on peetud õi^epikk>rida mitmesuguseid
ettekandeid mitmesugustel
teemadel; nagu tervishoid, kirjandus,
kunst jne. New Yorgist on korraldatud
väljasõite bussidel Long Islandile
— esialgu maasikale, hiljem külaskäiguna
sealsetele kaasiinaalastele.
Et „ajaga kaasas käia", toimub väljasõite
Atlantic City,,mängupõrgusse"
ja ka mujale abielupaar Pärnade
korraldusel.
Järgnes kehakinnitus külma laua
ja kohvi näol ning sigin-sagin tutta-vate
kohtamiseks ja uudiste vahetamiseks.
Ilus ilm soodustas koosviibimist.
•
I.R.
Kas mäletad neid toredaid laagripäevi
eelmisel suvel Maailma-
Saagris „Ee8ti Lipp"? Kas on meeles
veel see mitmekesine tegevus,
NEW YORK (ME) - Traditsioo- Vanemad kaovad ja nooremaid lan- iJ^eed^pikad noorteread erinevatelt
mlise iga-aastase Välis-Eesti Päeva geb eemalejääjate hulka, eriti USAs jnaadelt, lõkkeõhtud? Sõpru, keda
tähistamine on vabas maailmas jär- oleva laialipillatuse tõttu. Enne II «ohtasid laagris? Saame jälle kok-jekindlalt
hõredama märkimise maailmasõda olnud USA-š ligi 50- talve külmas, et meenutada soo-leidnud,
olenevalt peamiselt nn. tuhat eestlast. Kui see arv oli liialdus Je laagripäevi: M/L „Ee8ti Lipp"
meenutusõhtul pühapäeval, 6. jaa
väikekolletest välja kippudes ähvardama
kogu inimkonda ja maakera.
Afganistanis näiteks ei vali venelane
enam palju, keda ettejuhtuvaist ka-hejalgseist
tappa. Küsimus sai alguse
tänavatel ja tikutoosides levitatavatest
loosungitest, mis tituleerivad venelast
verejanuliseks monstriks ja
avaldavad lootust, et iga Afganistani
talupoeg seida meeles peaks. Tulemus
— Kabulis on hakanud venelane
tulistama surnuks igat sellise loosungi
lugejat.
Teises maailmasõjas külvatud
seemnest on võrsunud suur ja lokkav
nõgipeade põld. Nagu eksinu kaunu
on see varem-hiljem sündimas/; gest minevikust uidab sellel ringi
maailmaruumis. Kirjutise autoriks ei mõni üksik naiivne unistaja, otsides
janaeestlaste kadumisega eestlas- ja arvestada tagasihoidlikult 10-tu- „-;;;if • E ^ ^ J J - ^ ^ . ; " ; ; ; ^^^^^ ole mõni lihtne sulerüütlist reamees, uusi imesid ja elavat kuldset nisu !Ltr;;ü ^:^sVrt^^ P l. K ? V ' ; . ZSZ, -id asiatundUk ia ^ . . e . . . . pead.
omaaegsesse kantsi USA-sse, kus ning nende kõigi järeletulijatega, - laagnfilm, laulu ja mälestuste jaga-selle
üle poole sajandi tegutsenud küsis kõneleja. Tuleb midagi ette võt-peakorter
nüüd Ülemaailmse ta selle kadumamineku vähendami-
Eesti Ühingu nime all,korraldab seks, lisas H.T. ja jätkas seosesole-
New Yorgis veel visalt Ja üsnagi
sisukaid mainitud päeva aktusL
Nende kauaaegseks hingeks - on
ühingu esimees ins. R. Espenbaum,
tegelasiks aga ka juba uuematel aegadel
siia asunud kaasmaalasi. R. Es-penbaumiga
on ÜEÜ juhtivas duettis
toim, H. Raudsepp, kes samuti pikaajaliselt
on ühingu häälekandja ajakirja
,, Meie Tee" toimetaja. Eelne-
Kõik on teretulnud, nii laagrist
osavõtjad kui ka need, kes ei saa°
nud laagripäevi nautida, vanemad
ja sõbrad. (Kandke laagri kaelaräti-vat
nn. eestikeeleta eestlaskonna või
ingliskeelse eestlaskonna küsimust,
üteldes, et see ei ole mitte mingi kut vormiga sellel päeval)
tulevikuprobleem vaid eksisteerib
reaalselt praegu. Probleemi lahendamise
arutamist raskendab see, et tegemist
on küsimusega,millele lähenetakse
emotsionaalsel pinnal.
Ta jätkas, et mis kasu on niisugusest
eestlasest, kes ei oska eestikeeh
Eesti Gaidide Malev Kanadas
Eesti Skautide Malev Kanadas
Laagri juhtkond
md igakuulisest tsüklist on see nüüd või valdab seda puudulikult, — siis
äga taandunud üle kaksiknumbrite
vähemalt'4 korda aastas ja ülemaailmselt
küllaltki hästi levinud välja-
'andeks. ,,Meie Tee" omab valdavalt
erineva näoga sisu, hõlmates oma
ajaloolistes artiklites ülevaateid väi-jaspoole
kodumaad asunud eestlaste
elu-olu, p.s. käsitledes ka rahvuspo-liifilisi
sihte.
VÄLISEESTLUS
tuleb meeles pidada kas või ainult
šeda, et võitlust siin maal ja rohkelt
ka mujal Eesti iseseisvuse taastamiseks
peetakse inglise keeles. Miks
siis kõrvale jätta need inglise keele
oskajad? Probleemi olemasolu näitab
seegi, et näit. ajaleht „ Vaba Eesti
Sõna" avaldas ingliskeelseid lehekülgi;
on eesti organisatsioone, kes
Ottav\^a Eesti Seltsi
juhatus jagas ametid
Peakoosoleku poolt valitud Ottawa
Eesti Seltsi uus juhatus jagas
ametid järgmiselt: esimees — Ene-
Ann Shewchuk, abiesimees — Tormi
Heinmaa, kirjatoimetaja — Kersti
Kimmel (1124 Meadowlands Dr. East,
Apt. 316, Nepean, Ont. K2E 6H9, tel.
613) 226-1797), abikirjatoimetaja —
väljastavad kirjalikke materjale ka- Ene Tikovt, laekur - Tiiu Wallner,
Tä^avuna jõüiuhooaja eelne V.E. hekeelselt jne.Samas ei ole aga teada ' loir Vald^ M c K ^
Päeva aktus tõi New Yorgis Eesti ^^^^^^^ püüet sellele probleemile ' a-
Majja arvuka publiku. Peakõnelejaks
oli Heino Taremäe, kes on Ü.E.
Kesknõukogu liikmeid ja ÜSA eestlaste
arhiivi (Lakewood) juhatuse esimees.
Andes kronoloogilise lühiülevaate
väliseestlaste suhtes ja tsiteerides
P. Speeki 52 a. tagasi avaldatud
definitsiooni väliseestluse mõistest,
siirdus ta pikemalt ja kohati
originaalsete mõtetega väliseestlaste,
eriti noorema põlvkonna kadumamineku
ja emakeele küsimuse juurde
—.millistest viimane pärast Esto
'84-ndat ön muutunud kõigil maadel
eestlaste tähelepanu^osaliseks ja püsib
aktuaalsena.
H. Taremäe ei olnud Välis-Eesti
tuleviku suhtes kuigi optimistlik.
Valitsus kavatseb
henduse otsimisel.
Kõneleja ühines lõpuks Torontos
toim. S. Veidenbaumilt avaldatud
juhtkirjalise mõttega, et — kas kõneleb
eestlasena sündinu head võrpoo-likut
eesti keelt või- ei kõnele eesti
keelt üldse, eesti rahval on neid kõiki
tarvis.
99 MEIE ELU" talitus
ja toimetus on suletud
detsember 24., 25. ja 26.
oo
QTTAWA -r- Peaminister Brian üheks uueks lootuse kiireks, et
Mulroney'l on kavatsus võtta vaS' suurvõimud leiavad tee sõjaohu
tutusele kõrgemad riigiametnikud, vähendamiseks ja tuumrelvade ar-kelle
lohaka_^ tegevuse tagajärjel vu piiramiseks. USA välisminister yT^zuIar LilbänTni^ Mehhikos;
mk on saanud majanduslikku kah* George Schultz on avaldanud arvamist,
et temal ei ole suuremat
lootust, et mingile kokkuleppele
jõutakse sellel kokkusaamisel.
Kommunist sureb
Eooremalt
Euroopa inimese keskmine iga on kõige pikem,
aafriklasellühim
Populatsion Reference Bureau Lõuna-Koreas (kuigi on sealgi pike-äsja
avaldatud andmed inimese nenud 61-U —l66-le aastale), Hiinas,
keskmise eluea pikenemise kohta El Salvadoris, Malaias, Brasiilias,
19i75-1983 vahemaal üllatavad lu- Türgis ja Filipiinidel,
gejat eriti ühes punktis. Samal ajal
kui vaadeldava 53 rahva juures on Veelgi madalamaks on jäänud
51 puhul Ikeskmine vanus tõusnud, inimese keskmine eluiga Etioopias ja
on see langenud N. Venes 70-lt Tshaadis, tõustes 38-lt 40-le aastale,
aastalt 69-le ja Ida-Saksamaal 73-lt Afganistanis (püsivalt 40). Ikka veel
— 72-le samal ajal, kui see Lääne- madal, kuigi pisut tõusutendentsiga
Saksamaal on liikunud vastupidi- on keskmine eluiga Malis (38-43),
ses suunas — 71-lt 73 aastale. Teiste Kongos (44-47), Kameronis (41-47) ja
Ida-Euroopa rahvaste kohta and- Indoneesias (48-49). Püsima on jää-meid
ei looda, välja arvatud Poola, nud see Indias (50), pisut tõusnud
kus keskmine iga on tõusnud 70-lt Pakistanis (50-51) ja Haiitil (50-52).
— 71-le aastale. Tõusutendents ilmneb samuti Keenias,
Iraanis, Iraagis, Egiptuses ja
Andmed näitavad, et vanimaks Marokos 50-53-11 - 55-57-le aastale,
elab inimene Euroopas, alates Islan- Kui inimese keskmiseks elueaks
diga, kus kõnealuste aastate vahe- 1975. aastal oli 55. siis 1983. aastaks
maal eluea keskmine indeks on nih- oli see tõusnud läbilõikes 61-le aasta-kunud
74-lt - 77-le. Eranditena üle- ig. Kuigi andmetele ei ole lisatud
tavad eluea keskmise pikenemise keskmise eluea tõusu või langust
imelikul kombel Lõuna-Aafrika (52- põhjustavaid tegureid, etendavad
61), Saudi-Araabia (45-55) ja Bangla- siin ilma kahtluseta määravat osa
desh (36-47). Euroopas sellevastu on kliima, korteri- ja toitlusolud, eriti
olnud keskmise eluea pikenemine aga ka närvid tingituna valitsevast
vaadeldavas ajavahemikus 1-4 aas- poliitilisest olukorrast, julgeoleku
tat, kõikudes nüüd 72-77 aasta piiri- puudusest, tödtamistingimustest,
des. Püsima on jäänud see Taanis — töötasudest ja muust sellisest, mis
74 aastale. Alla 70 aasta on keskmi- mõjutab inimese nii töö- kyi puh-seks
elueaks inimesele ikka Veel ketunde. *
-u.
)u, nagu märgitud Kanada riigikontrolli
aruandes. Riigikontrolli
aruande kohaselt õn möödunud
aasta jooksul raisatud $35 miljardit
iate raha.
aste ees TORONTO - Endise Kanada
peaministri P.E.Trudeau „Viimase
õhtusöögi" arve — $8,000 on veel
Kanada parlamendil on kavas pü- tasumata. CNE direktor Bill
hendada üks päev jaanuaris selleks, Stockwell kurdab, et ta on mitmel
JsUü.
loteriidesi
$216 miljoni
Ontario loterii korporatsiooni teate
kohaselt on provints saanud tulu
möödunud aastal ^216 miljoriit,'53
miljonit rohkem kui eelmisel aastal.
Suuremat sissetulekut ön' andnud
Lotto6/49.
Tulu loteriidest kasutatakse toetuste
andmiseks, kehalise kasvatuse,
kuhuuri, puhkeaja kasutamise, tervise,
uurimuste ja ühiskondliku elu
korraldamise äial. Möödunud nädalal'saadi
loteriipiletite eest kokku
S661 miljonit. Pileti ostmisel igast
dollarist läheb 51.5 c võitudeks, 32.8
c profiidiks, 8.1 c operatsiooni kuludeks,
5^8 c piletite müüjatele ja 1.8 c
komisjoniks levitajatele. iPeamisteks
loteriipiletite ostjaiks on keskklassi
inimesed.
Ontario üldine tulu loteriidest 9
aasta jooksul on olnud $1.1 miljardit.
et volitada valitsust ametlikult vabandama
jaapani rahvusest kanada-laste
ees, nende deporteerimise pärast
1942.a. Nad deporteeriti oma
kodudest läänerannikult sisemaale
kui mitteusaldatavad isikud. -Nende
majad, ettevõtted, ärid ja paadid konfiskeeriti
ja neil endil tuli maksta
oma ülespidamise kulu uues asukohas.
Deporteerimisele kuulus 21,000
jaapanlast. Küsimus tuleb arutlusele
parlamendis mitmekuhuuri ministri
Jack Murta ettepanekul.
Küsimus on olnud arutlusel ka
'möödunud P.EiTrudeau valitsuse
ajal, kuid trudeau oli kategooriliselt
selle vastu, et tehtud viga ei ole
vabandatav ega hüvitusega parandatav.
EI ,
MINGIT
KOMPROMISSE
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
(Qaxkm ni><> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-27-03
