1984-12-27-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
- THURSDAY, OECEMBER 27 „MeSe Elu** nr. 52 (1817) 1984 wa „Mele Elu" n Pensionärid viisid jõulurõõmu Taara" hoolduskodusse T.E.S. Lasteaia jõulupuul laulis lastekoor kasvatajate kaasaaitamisel. Vasakul lasteaia juhataja Helle AFFO. Lasteaia Foto — 0. Haamer T.E.S. Lasteaia jõulupuu laupae- , 15. detsembril algas tervitus-sõnadega koosviibijatele lasteaia juhatajalt Helle Arro'lt,kes märkis, et lasteaed on saanud kingina toetust $2000.-. Lasteaias on praegu 88 last. Kavatsus on jagada esimene Noored tõid koosviibimine Abistamiskomitee Kanadas juha-ning palgata juurde tus kogunes koos külalistega 13. kaks kasvatajat. Juhataja tänas detsembril ühisele jõulukoosviibi-kõiki juhatüseliikmeid, kasvata- misele, kus rahuldustundega mee-jäid ja abistajaid tehtud töö eest j® nutali möödunud edukat tegevus- (Algus esiküljel) - / Näidendis olid huvitavad rekvisii- 24., 25. ja 26. detsembril did ja kostüümid. Sündmustik tihe. . . J, . dr. M . Leesment . . . . 481.6834 Sirgats, Sorgats ja Põnn panid oma ^hatare" teenistujad^ ja Eesti 29. ja 30. detsembril tempudega noored lõbusalt naerma. dr. j . Marley . . . . . . . . 921-7777 Ka õnnelik lõpp oli kõigile meelmöö-da, et kelm Sarvikeit oma perega sai teenitud palga. soovis kõigile h ä i d pühi. aastat. Tõsteti eriti esile esimehe Lühikese palvuse pidas õpetaja Alfred Sepa teeneid, keda tunnus- A.Laur, millele järgnes ühislaul „Et tati äsja Ontario Bicentennial me-tulge, oh lapsed". Lasteaia lastekoor Heidi Klaaman'i juhatusel laulis „Tümma, tümtea",„Lume- Koosviibimine vanade puhkekodu •"^ Näidendi lõpul laulis ,,lumehel- , ves" Rutt Küng, oma lüürilise sopraniga, päevakohase Püha öö". Koolikomitee esimees Hans Lupp tänas kõiki esinejaid. Lilletänu jõulu-kodudesiaHEliatares'' liHega said lavastaja Endla Komi, muusika eest hoolitseja Georg lital Peetri kogudus vanu memm, sa naljamees" ja „Sajah nägusas seltskondlikus ruumis algas Meie rahvusgrupp Torontos on "^"^^^^f'f.'^^'^^^^^^ ^ . lund". Järgnesid laste ringmängud õpetaja Oskar Gnadenteichi jõulu- jõudnud ajaperioodi, kus need, kes samuti lanas KooiiKomn^e esiti ja la kl): „Karuke" ja „Muri". kõnega. Siis võttis sõna EAK juha- keskeas jõudsid siia mandrile, on mees vaimuliku kone eest pastor Os- Mari - • " ' — - 1 . I ^ari Leesment esitas klaveril tusliige Leo Puurits, et tänu avaldada nüüd juba kõrges eas. Paljud nendest kar Puhmi. ^ Hans l u p p tegi teata- .S.Bach'i,,Bouree", Tähti Lees- ja õnnitleda esimeest tema medali veedavad vanadusepäevi vaikselt vaks et mitmekul uuri komitee on Peetri koguduse õpetajad ja nõu-annetanud Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolile toetuseks S5.600. Noorte seas käis ringi kõlakas, et ^^T^ä^taš^VPeaJ^^ usSs^äliWtead^^^ ön^BO'aastana" üle, "nende'^^^ l?^^'!!^!!!,,!!!^!^^? i ! ! ^ ' ^ ! ! ! ! ^^ tulge, oh lapsed^'esitati IV klassi nekumedali^^^^^ "^"'^ ment esitas meisterlikult puhul Ta ütles, et tänu oleme võlgu oma kodudes. F.B.Burgmüller'! „B'allade" ja. ka ElnaKunglale, kes.ainult aupea- kogu Moami Hoppe laulis klaveri saatel konsul Ilmar Heinsoo ja paari teise kogu otsustasid külastada kõiki, kes • Alfred Sepa oma sõnavõtus meenutas, et „Phatare" õnnistamisest on piparkooke ja usulist kirjandust nen Selleks organiseeriti 20 koguduselii- Elevus suurenes. Lapsed kogunesid get, kes viisid igale ühe roosi, jõulu- ^^^^ i^^r^^- ^ujiu peagi ilmus pika habemeline jõulutaat (alias Ülo Tamm). Noored said jõuluvanalt rik- See aktsioon viidi läbi laupäeval, katikud maiustuspakid. _ H.L. Lõuna-Fioridast poolt näidendid: ,,Küi jõulud tule° vad" ja „Päkapikud oleme". Lasteaia esinaine Maimu Schaer möödunud 3 aastat ja need on koi- dele, kes seda soovisid, tänas õp. A.Laur,'i, lasteaia juhata- mandad jõulud vanadepuhkekodus, jat, kasvatajaid, pereema ja toim- mille ehitamine oli kau-aaegseünis- 15. detsembril enne lõunat, külasta-kondi ning loterii korraldajaid, tuse täitumine! Kui kolm aastat tagasi- des 151 perekonda. Samuti külastati „Tere, tere jõulumees" laulis las- kartsime, kas saame hakkama selle koguduseliikmeidselles eas, kes olid tekoor ja uksest astuski sisse su^ asutuse majandamisega, siis nüüd või- Haiglates. me ütelda, et oleme raskustest üle saa- Pärast lõunat toimus Peetri kogu/ ix. novembril pidas Lõunä-Florida, nud. Esimees loetles nimepidi amet- duse noortekoori Margit Viia juhatu- Eestlaste Koondis korralise aasta konda ja tänas kõiki kaasaaitajaid. sel ja, Cantate Domino dr. Toi'ga, peakoosoleku. Koosoleku avas Aupeakonsul Ilmar Heinsoo ütles, külaskäik „Ehatarre", kus toimus li- kauaaegne Koondise esimees Harald et „Ehatare" on uhkuseks meile kõi- turgiline jumalateenistus õp. praost Hinno, mälestades surma läbi lah-gile, mida saab tuua näitena eesti A.Tauri;teemmisel. kunuid liikmeid ja tänas juhatust hea rahvusgrupi ühispingutuse eeskuju- Enne jumalateenistust viidi tuba- koostöö ja eduka Koondise juhtimi-likust tulemustest. desse igale üks roos ja pakk jõulu- se eest. Samuti tänas kõiki, kes olid Puhkekodu juhataja 0. Tralla oma piparkooke. Koondise ja juhatuse tööle nõuga ja Teatavasti on Toronto Pensionäride Klubi üks aktiivsemaid organisatsioone siinses eesti ühiskonnas. Selle organisatsiooni ühel harul, sötsiaalringil, on õilsad ülesanded ja kohustused: olla toeks ja lohutajateks haigetele ning väetitele. Kuna „Taara" hoolduskodus on arvukalt eesti vanu ja haigeid kaasmaalasi, siis ei unusta sotsiaalring neid külastamast. Teisipäeval, 17. dets. toimus järjekordne külaskäik Mis-sisaugasse — „Taarasse", et viia kaasmaalastele vaimulikku jõulusõnumit, muusikat ning jõulupaki-ke. ,,Taarasse" sõitsid sotsiaalringi esinaine Elfride Loosberg, liikmed Renate Sõrra, Niina Teders, Ella Kumm, Uno Sõrra ja pastor Albert Roost, muusikud August Tuvike, Meinhard Nünvee. Samal ajal viibis „Taaras", oma patsientide juures, dr. V. Kasari. Alates esikust olid ,.Taaras" kõik eluruumid jõuludekorat-sioonides. Tervituskõne kaasmaalastele pidas Elfride Loosberg, soovides häid pühi ja heldet jõuluvana. Vaimulik kõne oli pastor Albert Roostilt. Kõne juhtmõte: . Ära jäta mind maha. Jumal, kui ma lähen vanaks ja hälliks. Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb! Ps. 71: 9,18 Pastor Roost kõneles:Varsti ongi jõulupühad, Jeesus Kristuse sünnipäev. Külap tuleb Jõululaps meiegi juurde, kui ta meie südameuksele koputab, võime talle rõõmuga ukse avada ja ta sisse lasta. Kui meie tnda oma elu juhtida laseme, siis kaob ka meie üleliigne muretsemine ja kartus selle üle, mida tulevik võib tuua. Kui me nüüd elatanud kristlastena käime veelgi läbi tõelistest katsumustest. siis peame meeles, et Jumal on juhti- > nud meid läbi meie eluaja jooksul nii paljudestki katsumustest ja haigustest, aga ta pole meid kunagijmaha, jätnud. Piiblissalm ütleb: | . ,,Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teid teinud ja tõstah teid üles, mina.kannan ja päästan (eid!"_ Eeloleval jõuluajal laotab Jõululaps oma varjavad käed õnnistades meie kõigi üle. Ta ütleb meilegi oma inglite kaudu: Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigile rahvale; sest teile on täna Taaveti linnas Õnnistegija sündinud, kes on Issand Kristus!" Jäägu Jõululapse õnnistus ja ligiolu meie kõigiga, selle aasta viimastel päevadel kui ka eeloleval aastal. Läheme meiegi koos karjastega, Jumalale tänu ja au andes, sellele jõuluvalgusele vastu. M. Nünvee akordioni-ja A. Tuvikese viiulimuusika saatel kõlasid eestikeelsed jõululaulud: ,,Ma tulen taevast ü l e v a l t . . . " ja „Neil karjastel v ä l j a l . . ." Hiljem jagasid sotsiaalringi esindajad ,,Taaras" viibivaile tänulikkudele eestlastele kinkepakke puuviljade ja maiustustega. Meie muusikud, Nünvee ja Tuvike, mängisid kahel akordionil kodumaiseid, populaarseid lauluviise: ,,Seal,kus rukkiv ä l i . . .",,,Ma tahaksin kodus olla . . . " ja teisi. ,,Taara" kanadalasist juhtivad isikud kostitasid külalisi kohviga. Eriti meeldisid kanadalasile aga meie muusikud, kuid neile ei ole veel aeg tulnud alaliseks hoolduskodusse jäämiseks. Helmi Karu, kes hiljuti saabus Taara" hoolealuseks, palus ,,Meie Elu" jtema poolt tervitada kõiki eestlasi ja öelda kõigile kaasmaalasile; „Rõõmsaid jõule!" H.L. kinkide kotiga JÕULUVANA. uurim eesti skautide esindusüksus Kanada kuuendale Jamboreele Toronto Eesti Segakoori peres / Toronto Eesti Segakoori pere kogunes laup., 15. detsi Eesti Majja, et ^gj^g^gj^^^ (j(,gg^ et'ehitasime ühe Esialgsete muljete järgi aktsioon atigälcrasa ddai^^^^^ Koos om_a ^oprade )a külalistega vee- ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^; gapäe- kujunes kõigiti südamlikuks, kus ko- Nagu aruannetest selgus, on Koon-ta jõuluõhtu perekondlikus rmgis ^^^^ elu paljude koostöös, kes kõik gudus ulatas oma käe paljudele, kes ^is majanduslikuh heas olukorras. ^ KQori/esimees^A.Keider t^^^ käärivad tänu. ise enam pole võimelised tulema ki-: Annetusi oli tehtud umbes S800. Kas-kokkutulnuiü luniKese sõnavõtuga. jagati välja kingid ja koosviibimi- rikusse, mida nad ise aitasid vare- ^a juurdekasv oli üle SIOOO. Koosne kulges pühademeeleolus, mida ai- nialt üles ehitada. olek võttis juhatuse tehtud töö ja , , . .J > . tasid tõsta E A K juhatusliige sopran Paljud nendest elavad täiesti ük- aruanded kiiduavaldusega vastu, pduteemahse^^^ saatis klaveril sinda, kellel ei ole enam ei elukaas-* Valimiste juurde asudes valiti vana . Me Hepma. sooiiilaste .ansambel j a : last ega ühtki sugulast, • juhatus ühe erandiga tagasi. Esimees rohked ühislaulud. —^———. — — i — H. Hinno, laekur E. Luning, abiesimees B. Suik, perenaine, majandus •M. Lembit, kirjatoimetaja E. Reis-maa, abilaekur A. Koppel, ametita liige V. Kittask (uus), juhatuse liikmete asemikkudeks valiti 0. Riisma ja A. Haavaniit. Revisjoni-komisjoni L Szeliga (endine), E. Totsas (uus), E. Hendrikson (endine). Asemikud; H. Jansen ja A. Vikati. Võeti vastu 1984—85 esimese poolaasta kava: avapidu — Lõbus Laupäevaõhtu',' 24. nov. Jõuluõhtu 15. dets. Jaanuarikuu jäi lahtiseks. Veebruari 24. k e l l a p.l. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Moose Klubis 1201 N.E. 7 Ave. Ft. Lauderdale (samas kohas,kus on peetud viimased aastad E.V. aastapäevad). Kuna viimastel aastatel, osavõtt Vabariigi aastapäevast on suurenenud, kavatsetakse tänavu lauad üm-berkorraldada nii, et suuremad selts-t konnad 12-14-16 inimest saaksid' ühes lauas istuda. Sooviti veel.siia saada ühte näitetruppi. Kui on või- „Etiatare" raamatukogu juhataja Hilda Eerme, „Elliatare" abi- maius, siis jaanuari lõpul või märtsi juhataja ElnaKungla, Eesti Abistamiskomitee Kanadas esi- ^ Läbirääkimiste all tõsteti üles mees Alfred Sepa ja „Ehatare" juhataja Olev Tralla vanade küsimus kuidas saaks vanade ja hai-ui 1 ji • • * • V > xy^J ^ lu 4 -lu» 1 I , gete eest paremmi hoolitseda. See puhkekodu teeiistujate ja EAK juhatuse ühisel joulukoos- küsimus jäeti uue juhatuse lahenda-viibimisel <^<, Tervituse lõppedes lauldi ühiselt „Neil karjastel väljal". lauluna ..Püha öÖ". Järgnevalt koori liige sopran S.Preem esitas koorijuhi U.Kook'! klaverisaatel kaks laulu — Max Re-ger'i „Maria hällilaul!' ja „ 0 mib bambino earo" — G .Puccini ooperist „Gianni Schicchi". ]\llõlemäd laulud võeti vastu ärateenitud aplausiga. Jõuluõhtu jätkus ,,hästivarustatud" peolaudades, millede korraldamisega oli eeskujulikult toime tui-' nud koorivanem L.Päjur, kes ühtlasi õhtu jooksul tegutses ka teadustajana. Keelekaste pideva voolu eest hoolitses V.Voikai „kassameistrina" tegutses p.Pajur. Elav vestlus, mida aeg-ajalt katkestasid ühislaulud/ iseloomustas, tervet Õhtut,- mille hilisemas faasis astus veelkord ette esimees, tinades kõiki, kes nii selle jõuluõhtu korraldamisega kui kä muidu on möödunud aasta jooksul koori suhtes teeneid üles näidanud, tõstes eriti esile koor'juhti U.Kook'i ja koori endist esimeest S.Preem'i, keda siis ka vastavalt ..premeeriti". Koduselt hubane jõuluõhtu lõppes, nii nagu sellised õhtud ikka lõppevad — liiga vara, juba südaöö piiril. C)8S — selle märgi all kogunelb tuleval suvel 3;12. juulini Guelphi linna lähedale üle 17,000 Kanada skaudi — 6. Kanada (amboreele, millest ka eesti skaudid suurearvu^ Ilselt osa võtavad. Arvuliselt on see, suurim skautide kogunemine Kanadas, isegi 83-dal Albertas peetud Maailma jamboreel oli „ainult" 16,000 osavõtjat! Kanada skautjamboreesid peetakse iga nelja aasta järele, kesk-, ida-, või lääne-Kanadas. Seekord Torontost ainuh 70 km läänepool, 6 km Guelph'i linnast, Grand River Con-servation Authority pargi maa-alal. Viimases organisatsioonis on eesti skautidel häid sõpru, nskm Ilmar Kao, kes kuulub ka Eesti skautmale-va ridadesse, on G.R.C.A. peadirektori abi (AssisUnt General manager) ja veekontrolli divisiooni juhataja. Samas organisatsioonis töötab ka Niki Kiidum.äe, olles paisutus-tam-mide inspektoriks. Nii oli skautmale-val juba sügisel täielik informatsioon ja all-laagrite jaotuskaart maa-ala kohta olemas. 13 000 SKAUTI Üldse on oodata jamboreele 13,000 skauti ja vendurit 2100 juhiga, teenindusse (staffi) kuulub 1700 vabatahtlikku skaudijuhti. Kokku on oodata Kanada jamboreele 17,200 elanikku, neist suurim kontingent on loomulikuh Ontariost — 7000! Ühendriikidest 375 ja väismailt (siiani 18 riigist) 130. Poiste vanuseks skautlaagrisse on 11-14 aastat, vendurlaagriss.e 14-17 aastat. Skaudid elavad eraldi vendu-ritest. Jamboreest võtavad osa ka tütarlapsed, kes on registreerunud vendurrühmades. • - I Jamboree väljakuks on 1000 aakri-line, tasane, osalt põõsastega kaetud lausikmaa, mille tehniline väljaehi-tus on praegu lõpetamisel. Maaalune veetorustik ja elektrisüsteem on kohal, teed on rajatud ja püsihooned püstitamisel, neist suurim 200 kom-puuteri paigutamiseks vajalik hoone, püstitatud ilma sisesammasteta, on katuseall. Jamboree on jagatud 15 all-laag-riks ja laagriala hõlmab ka 890 aakri- Hst paisjärve, milline on ideaalne ujumiseks, veespordiks ja purjetamiseks. Kaheksapäevane tegevus jamboreel on ülihuvitav (ülejäänud päevad on saabumine ja lahkumine). Programmis on 28 huvitavat eri-ala, kõrgpunktiks ..Tuleviku Maailm", kus. igale poisile tahetakse anda võima-' lus paari tunniline oma käega kom- — programmi-deks moodsad alad, nagu robotite juhtimine jne. Voetakse isegi ühendus sateliidiga. Poiste päevad tahetakse küllastada aladega nagu; kanuu ja süstasõit, purjetamine, orienteerumine maastikul ja isegi vee all!, parvetamine, kanuu kärestiku laskumine, ujumine ja veešport, õhuballooniga sõit, skautlikke maastikumänge ja palju niuud. Tegevus leiab aset nii maal, vees, kui õhus, kompuuter teritab mõistust ja õhtused külastused ja esinemised soendavad sõprust! Eriliseks huviobjektiks kujuneb sõit Wönderlandi. Ette on nähtud kolm toitu päevas, mille poisid valmistavad ise! Kogemuste põhjal on jamboree toit küllaldane ja maitsev, ning poisid on keet- Igisega alati hästi toime tulnud. REGISTREERIMINE Jamboree maks on S350.-, millest $100.- tulib sisse maksta registreerimisega koos meie skautidel-juba l.dets., milline summa siis edasi toimetatakse Toronto skautide peakorterisse, ülejäänud $250.- tuleb tasuda 1,veebruariks 85. Kui osavõtu tasu ja registreerimine jääb hiljemaks kui 12.dets., tuleb täis summa tasuda kohe. Skautjuhid, kes soovivad teeninduses osa võtta (staffis) peavad samuti registreerima, nende laagri-maks on $250.-. Loomulikult on skautidel ja veu'- duritel kvalikfikatsioon: nad peavad omama pronksi laagri-katsejärgu, peavad olema osavõtnud vähemalt kahest nädalalõpu laagrist, ning on eeskujulikud käitumises. Kaijada eesti skaudid võtavad jamboreest osa — suuremaarvuliselt kui kunagi varem. Skautmaleva staap sai erikutse Kanada skautide peakorterilt rühma (32) skaudi ja 5 juhi jamboreest osavõtuks. Nüüd on võetud kontakt Suur-Toronto skaut-piirkonna juhatusega (GTR), et suurendada eesti skautide kontingenti. Praeguste andmete järele on eelregis-treerinud 58 osavõtta soovijat meie skautmalevast. 30 skauti, 20 vendurit ja 8 juhti, moodustaksid võimsa esin-dusüksuse meie ridadest. Kui dets.algpäevil selgub kindel osavõtjate arv, algab kohe tihe ettevalmistustöö jamboreeks. Ei aita üksi poiste heast tahtest ja juhtide os-kusist sarnase suure esindusüksuse väljasaatmiseks, tõsist muret valmistab majanduslik külg. Käies aga vana juhtlause järgi; skaut aitab ennast ise — seepärast on mitmed poisid juba alustanud säästu-aktsiooniga, kus iga skaut peab ise Järg Ihk. 8) Kuidas ka takse kodumai tu ja eestilisel bas maailmasi üheks meie vt kuimaks aasti mentaal- ja aj| alal. Tuleb laiem lugejas) kidele mõeldi vaid väärikalt Kui alustad matest töödest mestena nima .Euroopa rahv| ev Üibopuu „] ning esimesel! sama autori 19 j va ajaraamat".I tud" kirjnsta! Stokholmis. IJ| jaks oli Eesti Arvo Mägil^ tema Karvikul peatükid tug| meie rahva aji bopuu möödaij sid kirjutama p hakkas idee Ml meil eestikeol olemas ainult „Eesti Raamati Stokhohiiis il masG ,,Eo'sti ajl jastusolt 194"[ Algma-Koifi,.: Iile", siis oli \ i Eesti saatust käsitleva väljnJ dav. Aastate p[ tulemuse;ia, m| (ooteose, läbiti valmis esimesd ja eestlaste ajj nika ajavaheml tat enne Kristi sisaldades lisa* resoome koeltl arengust, meiel javiisidest ja kd lid selles värvi illustratsioonil vad statistika kumistest ajahj sel ajavahemil seadusandlikej 1940 ja Vabai 1918--1940. KJ Oodatult eh vastu avastas kl nemere-ruumi näidata ka nonJ rahvaste üldf^ Eriti kuna meij gu üldse puudi autoril ajaval] mahult eelmise ja 264 lk.) „Euij mat" 16 kaani Euroopa a){| 118.000 aastat 1984, lisaks ar japerioodidest praegu elavals (28 leheküljel) ühe ajalukku, roopa maailma te nimederogis „MEIE )A ME - Kuna sellise endid ise, siis kohal ü.ksikasj Seda enam, et panu Valev U ges kaane ,,Meie ja meie sai oma löpuk hoolsa töö tui lest, et taolise ne ka teistes ke ILMUNUD SAARLAI Hind $1 EE ESTi Hind Sl| Kan) \ I 4
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, December 27, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-12-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E841227 |
Description
Title | 1984-12-27-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | - THURSDAY, OECEMBER 27 „MeSe Elu** nr. 52 (1817) 1984 wa „Mele Elu" n Pensionärid viisid jõulurõõmu Taara" hoolduskodusse T.E.S. Lasteaia jõulupuul laulis lastekoor kasvatajate kaasaaitamisel. Vasakul lasteaia juhataja Helle AFFO. Lasteaia Foto — 0. Haamer T.E.S. Lasteaia jõulupuu laupae- , 15. detsembril algas tervitus-sõnadega koosviibijatele lasteaia juhatajalt Helle Arro'lt,kes märkis, et lasteaed on saanud kingina toetust $2000.-. Lasteaias on praegu 88 last. Kavatsus on jagada esimene Noored tõid koosviibimine Abistamiskomitee Kanadas juha-ning palgata juurde tus kogunes koos külalistega 13. kaks kasvatajat. Juhataja tänas detsembril ühisele jõulukoosviibi-kõiki juhatüseliikmeid, kasvata- misele, kus rahuldustundega mee-jäid ja abistajaid tehtud töö eest j® nutali möödunud edukat tegevus- (Algus esiküljel) - / Näidendis olid huvitavad rekvisii- 24., 25. ja 26. detsembril did ja kostüümid. Sündmustik tihe. . . J, . dr. M . Leesment . . . . 481.6834 Sirgats, Sorgats ja Põnn panid oma ^hatare" teenistujad^ ja Eesti 29. ja 30. detsembril tempudega noored lõbusalt naerma. dr. j . Marley . . . . . . . . 921-7777 Ka õnnelik lõpp oli kõigile meelmöö-da, et kelm Sarvikeit oma perega sai teenitud palga. soovis kõigile h ä i d pühi. aastat. Tõsteti eriti esile esimehe Lühikese palvuse pidas õpetaja Alfred Sepa teeneid, keda tunnus- A.Laur, millele järgnes ühislaul „Et tati äsja Ontario Bicentennial me-tulge, oh lapsed". Lasteaia lastekoor Heidi Klaaman'i juhatusel laulis „Tümma, tümtea",„Lume- Koosviibimine vanade puhkekodu •"^ Näidendi lõpul laulis ,,lumehel- , ves" Rutt Küng, oma lüürilise sopraniga, päevakohase Püha öö". Koolikomitee esimees Hans Lupp tänas kõiki esinejaid. Lilletänu jõulu-kodudesiaHEliatares'' liHega said lavastaja Endla Komi, muusika eest hoolitseja Georg lital Peetri kogudus vanu memm, sa naljamees" ja „Sajah nägusas seltskondlikus ruumis algas Meie rahvusgrupp Torontos on "^"^^^^f'f.'^^'^^^^^^ ^ . lund". Järgnesid laste ringmängud õpetaja Oskar Gnadenteichi jõulu- jõudnud ajaperioodi, kus need, kes samuti lanas KooiiKomn^e esiti ja la kl): „Karuke" ja „Muri". kõnega. Siis võttis sõna EAK juha- keskeas jõudsid siia mandrile, on mees vaimuliku kone eest pastor Os- Mari - • " ' — - 1 . I ^ari Leesment esitas klaveril tusliige Leo Puurits, et tänu avaldada nüüd juba kõrges eas. Paljud nendest kar Puhmi. ^ Hans l u p p tegi teata- .S.Bach'i,,Bouree", Tähti Lees- ja õnnitleda esimeest tema medali veedavad vanadusepäevi vaikselt vaks et mitmekul uuri komitee on Peetri koguduse õpetajad ja nõu-annetanud Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolile toetuseks S5.600. Noorte seas käis ringi kõlakas, et ^^T^ä^taš^VPeaJ^^ usSs^äliWtead^^^ ön^BO'aastana" üle, "nende'^^^ l?^^'!!^!!!,,!!!^!^^? i ! ! ^ ' ^ ! ! ! ! ^^ tulge, oh lapsed^'esitati IV klassi nekumedali^^^^^ "^"'^ ment esitas meisterlikult puhul Ta ütles, et tänu oleme võlgu oma kodudes. F.B.Burgmüller'! „B'allade" ja. ka ElnaKunglale, kes.ainult aupea- kogu Moami Hoppe laulis klaveri saatel konsul Ilmar Heinsoo ja paari teise kogu otsustasid külastada kõiki, kes • Alfred Sepa oma sõnavõtus meenutas, et „Phatare" õnnistamisest on piparkooke ja usulist kirjandust nen Selleks organiseeriti 20 koguduselii- Elevus suurenes. Lapsed kogunesid get, kes viisid igale ühe roosi, jõulu- ^^^^ i^^r^^- ^ujiu peagi ilmus pika habemeline jõulutaat (alias Ülo Tamm). Noored said jõuluvanalt rik- See aktsioon viidi läbi laupäeval, katikud maiustuspakid. _ H.L. Lõuna-Fioridast poolt näidendid: ,,Küi jõulud tule° vad" ja „Päkapikud oleme". Lasteaia esinaine Maimu Schaer möödunud 3 aastat ja need on koi- dele, kes seda soovisid, tänas õp. A.Laur,'i, lasteaia juhata- mandad jõulud vanadepuhkekodus, jat, kasvatajaid, pereema ja toim- mille ehitamine oli kau-aaegseünis- 15. detsembril enne lõunat, külasta-kondi ning loterii korraldajaid, tuse täitumine! Kui kolm aastat tagasi- des 151 perekonda. Samuti külastati „Tere, tere jõulumees" laulis las- kartsime, kas saame hakkama selle koguduseliikmeidselles eas, kes olid tekoor ja uksest astuski sisse su^ asutuse majandamisega, siis nüüd või- Haiglates. me ütelda, et oleme raskustest üle saa- Pärast lõunat toimus Peetri kogu/ ix. novembril pidas Lõunä-Florida, nud. Esimees loetles nimepidi amet- duse noortekoori Margit Viia juhatu- Eestlaste Koondis korralise aasta konda ja tänas kõiki kaasaaitajaid. sel ja, Cantate Domino dr. Toi'ga, peakoosoleku. Koosoleku avas Aupeakonsul Ilmar Heinsoo ütles, külaskäik „Ehatarre", kus toimus li- kauaaegne Koondise esimees Harald et „Ehatare" on uhkuseks meile kõi- turgiline jumalateenistus õp. praost Hinno, mälestades surma läbi lah-gile, mida saab tuua näitena eesti A.Tauri;teemmisel. kunuid liikmeid ja tänas juhatust hea rahvusgrupi ühispingutuse eeskuju- Enne jumalateenistust viidi tuba- koostöö ja eduka Koondise juhtimi-likust tulemustest. desse igale üks roos ja pakk jõulu- se eest. Samuti tänas kõiki, kes olid Puhkekodu juhataja 0. Tralla oma piparkooke. Koondise ja juhatuse tööle nõuga ja Teatavasti on Toronto Pensionäride Klubi üks aktiivsemaid organisatsioone siinses eesti ühiskonnas. Selle organisatsiooni ühel harul, sötsiaalringil, on õilsad ülesanded ja kohustused: olla toeks ja lohutajateks haigetele ning väetitele. Kuna „Taara" hoolduskodus on arvukalt eesti vanu ja haigeid kaasmaalasi, siis ei unusta sotsiaalring neid külastamast. Teisipäeval, 17. dets. toimus järjekordne külaskäik Mis-sisaugasse — „Taarasse", et viia kaasmaalastele vaimulikku jõulusõnumit, muusikat ning jõulupaki-ke. ,,Taarasse" sõitsid sotsiaalringi esinaine Elfride Loosberg, liikmed Renate Sõrra, Niina Teders, Ella Kumm, Uno Sõrra ja pastor Albert Roost, muusikud August Tuvike, Meinhard Nünvee. Samal ajal viibis „Taaras", oma patsientide juures, dr. V. Kasari. Alates esikust olid ,.Taaras" kõik eluruumid jõuludekorat-sioonides. Tervituskõne kaasmaalastele pidas Elfride Loosberg, soovides häid pühi ja heldet jõuluvana. Vaimulik kõne oli pastor Albert Roostilt. Kõne juhtmõte: . Ära jäta mind maha. Jumal, kui ma lähen vanaks ja hälliks. Ära heida mind ära mu vanas eas, ära hülga mind, kui mu ramm lõpeb! Ps. 71: 9,18 Pastor Roost kõneles:Varsti ongi jõulupühad, Jeesus Kristuse sünnipäev. Külap tuleb Jõululaps meiegi juurde, kui ta meie südameuksele koputab, võime talle rõõmuga ukse avada ja ta sisse lasta. Kui meie tnda oma elu juhtida laseme, siis kaob ka meie üleliigne muretsemine ja kartus selle üle, mida tulevik võib tuua. Kui me nüüd elatanud kristlastena käime veelgi läbi tõelistest katsumustest. siis peame meeles, et Jumal on juhti- > nud meid läbi meie eluaja jooksul nii paljudestki katsumustest ja haigustest, aga ta pole meid kunagijmaha, jätnud. Piiblissalm ütleb: | . ,,Teie vana eani ma olen seesama ja hallide juusteni ma kannan teid; mina olen teid teinud ja tõstah teid üles, mina.kannan ja päästan (eid!"_ Eeloleval jõuluajal laotab Jõululaps oma varjavad käed õnnistades meie kõigi üle. Ta ütleb meilegi oma inglite kaudu: Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigile rahvale; sest teile on täna Taaveti linnas Õnnistegija sündinud, kes on Issand Kristus!" Jäägu Jõululapse õnnistus ja ligiolu meie kõigiga, selle aasta viimastel päevadel kui ka eeloleval aastal. Läheme meiegi koos karjastega, Jumalale tänu ja au andes, sellele jõuluvalgusele vastu. M. Nünvee akordioni-ja A. Tuvikese viiulimuusika saatel kõlasid eestikeelsed jõululaulud: ,,Ma tulen taevast ü l e v a l t . . . " ja „Neil karjastel v ä l j a l . . ." Hiljem jagasid sotsiaalringi esindajad ,,Taaras" viibivaile tänulikkudele eestlastele kinkepakke puuviljade ja maiustustega. Meie muusikud, Nünvee ja Tuvike, mängisid kahel akordionil kodumaiseid, populaarseid lauluviise: ,,Seal,kus rukkiv ä l i . . .",,,Ma tahaksin kodus olla . . . " ja teisi. ,,Taara" kanadalasist juhtivad isikud kostitasid külalisi kohviga. Eriti meeldisid kanadalasile aga meie muusikud, kuid neile ei ole veel aeg tulnud alaliseks hoolduskodusse jäämiseks. Helmi Karu, kes hiljuti saabus Taara" hoolealuseks, palus ,,Meie Elu" jtema poolt tervitada kõiki eestlasi ja öelda kõigile kaasmaalasile; „Rõõmsaid jõule!" H.L. kinkide kotiga JÕULUVANA. uurim eesti skautide esindusüksus Kanada kuuendale Jamboreele Toronto Eesti Segakoori peres / Toronto Eesti Segakoori pere kogunes laup., 15. detsi Eesti Majja, et ^gj^g^gj^^^ (j(,gg^ et'ehitasime ühe Esialgsete muljete järgi aktsioon atigälcrasa ddai^^^^^ Koos om_a ^oprade )a külalistega vee- ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^; gapäe- kujunes kõigiti südamlikuks, kus ko- Nagu aruannetest selgus, on Koon-ta jõuluõhtu perekondlikus rmgis ^^^^ elu paljude koostöös, kes kõik gudus ulatas oma käe paljudele, kes ^is majanduslikuh heas olukorras. ^ KQori/esimees^A.Keider t^^^ käärivad tänu. ise enam pole võimelised tulema ki-: Annetusi oli tehtud umbes S800. Kas-kokkutulnuiü luniKese sõnavõtuga. jagati välja kingid ja koosviibimi- rikusse, mida nad ise aitasid vare- ^a juurdekasv oli üle SIOOO. Koosne kulges pühademeeleolus, mida ai- nialt üles ehitada. olek võttis juhatuse tehtud töö ja , , . .J > . tasid tõsta E A K juhatusliige sopran Paljud nendest elavad täiesti ük- aruanded kiiduavaldusega vastu, pduteemahse^^^ saatis klaveril sinda, kellel ei ole enam ei elukaas-* Valimiste juurde asudes valiti vana . Me Hepma. sooiiilaste .ansambel j a : last ega ühtki sugulast, • juhatus ühe erandiga tagasi. Esimees rohked ühislaulud. —^———. — — i — H. Hinno, laekur E. Luning, abiesimees B. Suik, perenaine, majandus •M. Lembit, kirjatoimetaja E. Reis-maa, abilaekur A. Koppel, ametita liige V. Kittask (uus), juhatuse liikmete asemikkudeks valiti 0. Riisma ja A. Haavaniit. Revisjoni-komisjoni L Szeliga (endine), E. Totsas (uus), E. Hendrikson (endine). Asemikud; H. Jansen ja A. Vikati. Võeti vastu 1984—85 esimese poolaasta kava: avapidu — Lõbus Laupäevaõhtu',' 24. nov. Jõuluõhtu 15. dets. Jaanuarikuu jäi lahtiseks. Veebruari 24. k e l l a p.l. Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Moose Klubis 1201 N.E. 7 Ave. Ft. Lauderdale (samas kohas,kus on peetud viimased aastad E.V. aastapäevad). Kuna viimastel aastatel, osavõtt Vabariigi aastapäevast on suurenenud, kavatsetakse tänavu lauad üm-berkorraldada nii, et suuremad selts-t konnad 12-14-16 inimest saaksid' ühes lauas istuda. Sooviti veel.siia saada ühte näitetruppi. Kui on või- „Etiatare" raamatukogu juhataja Hilda Eerme, „Elliatare" abi- maius, siis jaanuari lõpul või märtsi juhataja ElnaKungla, Eesti Abistamiskomitee Kanadas esi- ^ Läbirääkimiste all tõsteti üles mees Alfred Sepa ja „Ehatare" juhataja Olev Tralla vanade küsimus kuidas saaks vanade ja hai-ui 1 ji • • * • V > xy^J ^ lu 4 -lu» 1 I , gete eest paremmi hoolitseda. See puhkekodu teeiistujate ja EAK juhatuse ühisel joulukoos- küsimus jäeti uue juhatuse lahenda-viibimisel <^<, Tervituse lõppedes lauldi ühiselt „Neil karjastel väljal". lauluna ..Püha öÖ". Järgnevalt koori liige sopran S.Preem esitas koorijuhi U.Kook'! klaverisaatel kaks laulu — Max Re-ger'i „Maria hällilaul!' ja „ 0 mib bambino earo" — G .Puccini ooperist „Gianni Schicchi". ]\llõlemäd laulud võeti vastu ärateenitud aplausiga. Jõuluõhtu jätkus ,,hästivarustatud" peolaudades, millede korraldamisega oli eeskujulikult toime tui-' nud koorivanem L.Päjur, kes ühtlasi õhtu jooksul tegutses ka teadustajana. Keelekaste pideva voolu eest hoolitses V.Voikai „kassameistrina" tegutses p.Pajur. Elav vestlus, mida aeg-ajalt katkestasid ühislaulud/ iseloomustas, tervet Õhtut,- mille hilisemas faasis astus veelkord ette esimees, tinades kõiki, kes nii selle jõuluõhtu korraldamisega kui kä muidu on möödunud aasta jooksul koori suhtes teeneid üles näidanud, tõstes eriti esile koor'juhti U.Kook'i ja koori endist esimeest S.Preem'i, keda siis ka vastavalt ..premeeriti". Koduselt hubane jõuluõhtu lõppes, nii nagu sellised õhtud ikka lõppevad — liiga vara, juba südaöö piiril. C)8S — selle märgi all kogunelb tuleval suvel 3;12. juulini Guelphi linna lähedale üle 17,000 Kanada skaudi — 6. Kanada (amboreele, millest ka eesti skaudid suurearvu^ Ilselt osa võtavad. Arvuliselt on see, suurim skautide kogunemine Kanadas, isegi 83-dal Albertas peetud Maailma jamboreel oli „ainult" 16,000 osavõtjat! Kanada skautjamboreesid peetakse iga nelja aasta järele, kesk-, ida-, või lääne-Kanadas. Seekord Torontost ainuh 70 km läänepool, 6 km Guelph'i linnast, Grand River Con-servation Authority pargi maa-alal. Viimases organisatsioonis on eesti skautidel häid sõpru, nskm Ilmar Kao, kes kuulub ka Eesti skautmale-va ridadesse, on G.R.C.A. peadirektori abi (AssisUnt General manager) ja veekontrolli divisiooni juhataja. Samas organisatsioonis töötab ka Niki Kiidum.äe, olles paisutus-tam-mide inspektoriks. Nii oli skautmale-val juba sügisel täielik informatsioon ja all-laagrite jaotuskaart maa-ala kohta olemas. 13 000 SKAUTI Üldse on oodata jamboreele 13,000 skauti ja vendurit 2100 juhiga, teenindusse (staffi) kuulub 1700 vabatahtlikku skaudijuhti. Kokku on oodata Kanada jamboreele 17,200 elanikku, neist suurim kontingent on loomulikuh Ontariost — 7000! Ühendriikidest 375 ja väismailt (siiani 18 riigist) 130. Poiste vanuseks skautlaagrisse on 11-14 aastat, vendurlaagriss.e 14-17 aastat. Skaudid elavad eraldi vendu-ritest. Jamboreest võtavad osa ka tütarlapsed, kes on registreerunud vendurrühmades. • - I Jamboree väljakuks on 1000 aakri-line, tasane, osalt põõsastega kaetud lausikmaa, mille tehniline väljaehi-tus on praegu lõpetamisel. Maaalune veetorustik ja elektrisüsteem on kohal, teed on rajatud ja püsihooned püstitamisel, neist suurim 200 kom-puuteri paigutamiseks vajalik hoone, püstitatud ilma sisesammasteta, on katuseall. Jamboree on jagatud 15 all-laag-riks ja laagriala hõlmab ka 890 aakri- Hst paisjärve, milline on ideaalne ujumiseks, veespordiks ja purjetamiseks. Kaheksapäevane tegevus jamboreel on ülihuvitav (ülejäänud päevad on saabumine ja lahkumine). Programmis on 28 huvitavat eri-ala, kõrgpunktiks ..Tuleviku Maailm", kus. igale poisile tahetakse anda võima-' lus paari tunniline oma käega kom- — programmi-deks moodsad alad, nagu robotite juhtimine jne. Voetakse isegi ühendus sateliidiga. Poiste päevad tahetakse küllastada aladega nagu; kanuu ja süstasõit, purjetamine, orienteerumine maastikul ja isegi vee all!, parvetamine, kanuu kärestiku laskumine, ujumine ja veešport, õhuballooniga sõit, skautlikke maastikumänge ja palju niuud. Tegevus leiab aset nii maal, vees, kui õhus, kompuuter teritab mõistust ja õhtused külastused ja esinemised soendavad sõprust! Eriliseks huviobjektiks kujuneb sõit Wönderlandi. Ette on nähtud kolm toitu päevas, mille poisid valmistavad ise! Kogemuste põhjal on jamboree toit küllaldane ja maitsev, ning poisid on keet- Igisega alati hästi toime tulnud. REGISTREERIMINE Jamboree maks on S350.-, millest $100.- tulib sisse maksta registreerimisega koos meie skautidel-juba l.dets., milline summa siis edasi toimetatakse Toronto skautide peakorterisse, ülejäänud $250.- tuleb tasuda 1,veebruariks 85. Kui osavõtu tasu ja registreerimine jääb hiljemaks kui 12.dets., tuleb täis summa tasuda kohe. Skautjuhid, kes soovivad teeninduses osa võtta (staffis) peavad samuti registreerima, nende laagri-maks on $250.-. Loomulikult on skautidel ja veu'- duritel kvalikfikatsioon: nad peavad omama pronksi laagri-katsejärgu, peavad olema osavõtnud vähemalt kahest nädalalõpu laagrist, ning on eeskujulikud käitumises. Kaijada eesti skaudid võtavad jamboreest osa — suuremaarvuliselt kui kunagi varem. Skautmaleva staap sai erikutse Kanada skautide peakorterilt rühma (32) skaudi ja 5 juhi jamboreest osavõtuks. Nüüd on võetud kontakt Suur-Toronto skaut-piirkonna juhatusega (GTR), et suurendada eesti skautide kontingenti. Praeguste andmete järele on eelregis-treerinud 58 osavõtta soovijat meie skautmalevast. 30 skauti, 20 vendurit ja 8 juhti, moodustaksid võimsa esin-dusüksuse meie ridadest. Kui dets.algpäevil selgub kindel osavõtjate arv, algab kohe tihe ettevalmistustöö jamboreeks. Ei aita üksi poiste heast tahtest ja juhtide os-kusist sarnase suure esindusüksuse väljasaatmiseks, tõsist muret valmistab majanduslik külg. Käies aga vana juhtlause järgi; skaut aitab ennast ise — seepärast on mitmed poisid juba alustanud säästu-aktsiooniga, kus iga skaut peab ise Järg Ihk. 8) Kuidas ka takse kodumai tu ja eestilisel bas maailmasi üheks meie vt kuimaks aasti mentaal- ja aj| alal. Tuleb laiem lugejas) kidele mõeldi vaid väärikalt Kui alustad matest töödest mestena nima .Euroopa rahv| ev Üibopuu „] ning esimesel! sama autori 19 j va ajaraamat".I tud" kirjnsta! Stokholmis. IJ| jaks oli Eesti Arvo Mägil^ tema Karvikul peatükid tug| meie rahva aji bopuu möödaij sid kirjutama p hakkas idee Ml meil eestikeol olemas ainult „Eesti Raamati Stokhohiiis il masG ,,Eo'sti ajl jastusolt 194"[ Algma-Koifi,.: Iile", siis oli \ i Eesti saatust käsitleva väljnJ dav. Aastate p[ tulemuse;ia, m| (ooteose, läbiti valmis esimesd ja eestlaste ajj nika ajavaheml tat enne Kristi sisaldades lisa* resoome koeltl arengust, meiel javiisidest ja kd lid selles värvi illustratsioonil vad statistika kumistest ajahj sel ajavahemil seadusandlikej 1940 ja Vabai 1918--1940. KJ Oodatult eh vastu avastas kl nemere-ruumi näidata ka nonJ rahvaste üldf^ Eriti kuna meij gu üldse puudi autoril ajaval] mahult eelmise ja 264 lk.) „Euij mat" 16 kaani Euroopa a){| 118.000 aastat 1984, lisaks ar japerioodidest praegu elavals (28 leheküljel) ühe ajalukku, roopa maailma te nimederogis „MEIE )A ME - Kuna sellise endid ise, siis kohal ü.ksikasj Seda enam, et panu Valev U ges kaane ,,Meie ja meie sai oma löpuk hoolsa töö tui lest, et taolise ne ka teistes ke ILMUNUD SAARLAI Hind $1 EE ESTi Hind Sl| Kan) \ I 4 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-12-27-04