Meie Elu = Our life, September 11, 1986

              NELJAPÄEVAL, 11.. SEPTEMBRID - THURSDAY, SEPTEMBER 11 „Meie Elu", nr 37 (1905] 1986
Isa ja poeg
õhtul 1984. aastal pole hotellis „La-guna"
vist enam kaua aega
- • ^8
I Siin, Iisraeli lõunatipus,Akaba la-he
äärses kuurordilinnas Eilatis,
nähti esimest korda S-a^stast pois­si,
kes koos oma isaga tegi selliseid
akrobaatilisi trikke, misltäiskasva-nutelt
nõuavad kogu jõu rakenda­mist,
Gerhard Reinthai 85
Selle akrobaatilise-paari, ..Frankja
imelaps"» tekkimine viib meid aga
tagasi Eestisse, Tallinna linna, kus
paar nädalat enne Teise maailmasõja
lõppu Aliide Saarel sündis poeg -
Georg. Selle poisi lapsepõli oli sama
raske kui paljudel temaealistel pä­rast
sõda. Lõpetades algkooli läks
Georg edasi ametit õppima tööstus­kooli.
Umbes samal ajal läks ta aga
ka Vineeri- ja Mööblivabriku (end.
Luther) klubisse sporti tegema. Poisi­le
meeldis väga akrobaatika, ning
peagi muutus ta omasuguste seas
Reinthai sündis Tallinnas 23. sep- üheks parimaks sportlaseks. Georgi
tembril 1901 ja astus Tallinna Real- aga tõmbas lava, ning leides kaas-kooli
pingist vabatahtJikuna Vaba- sportlases Jaan Kreegis omale part-dussõtta.
Määrati algul Ratsapolku- neri, pöördusid nad oma sporditree-de
Tagavara Divisjoni ja lähetati neri Enn Loo poole, kes koostas neile
säält Sõjakooli kadetiks. Lõpetas Sõ- esimeseesinemisekava. Riikliku Fil-jakooli
augustis 1921 ja määrati taga- harmoonia vastuvõtukomisjonile
varaväkke, et jätkata õpinguid Tartu nende esinemine meeldis, ning nqo-Ülikooli
majandusteaduskonnas ja red poisid hakkasid esinema maarah-
Berliini Chärlottenburgi Tehnilises vale määratud kontsertidel.
Ülikoolis. Selle järele teenis kutseli­se
ohvitserina Tallinna Üksikus Es- AKROBAADID
kadronis ja Ratsarügemendis, kust .Nende kontserditegevust katkes-lähetati
üheksa korda riigivanemate tas kolmeks aastaks Qeorgi kutsu--
ja sõjaministriie adjutandiks. Ülen- mine sõjaväeteenistusse. Pärast va-dati
leitnandiks 1927.a, Lahkus omal banemist sõjaväest jätkas paar Saar-soovil
sõjaväeteenistusest 1. mail Kreek esinemist Riiklikus Filhar-
1938. moonias. Esineti nii oma koduriigis
Juubilaril õnnestus vene okupatsi- kui ka mööda kogu Nõukogude Liitu,
oonist pääseda ümberasumise korras ning käidi otsaga isegi Mongoolias
Saksamaale, kus ta tõmmati sõja tei- ära!
sel poolel oktoobris 1944 Wehrmäch- Nendel aastatel tutvus Georg juudi
ti. Langes Vene sõjavangistusse 12. tütarlapsega, kellega ta ka abiellus,
veebruaril 1945. Vabanedes Lenin- Neiu, kes oli muidu väga lahke, jäi
gradi vangilaagrist veebruaris 1947 ühes asjas kangekaelseks, nimelt ei
suunamisega Eestisse, ei ^rvestatud tahtnud ta kuidagi loobuda oma pere-tema
ümberasumist Saksamaale konnanimest, ning siin andis peig
1939, kuigi abikaasa koos lastega järele, loobudes oma senisest pere-asusid
Saksamaal. 1950.a. saadeti konnanimest, ja võttis omale oma* baatika täpselt samuti nagu tema
viieks aastaks asumisele Siberisse noore naise perekonnanime — " isalegi — suurele Georgile.
Tjumeni linna, kus tänu vene keele Frank. Kui number valmis sai, mindi teda
oskusele oli 5. Keskkooli direktori Varsti hakati Tallinna restoranides pakkuma kohalikku varieteesse, ja
asetäitja majanduse alal. 1955.a. su- organiseerima varieteesid. Ka meie esimesest esinemisest peale saatis
vel avanes võimalus tagasi pöörduda akrobaatikapaaril tekkis mõte esine-
Eestisse. 1962 õnnestus Rahvusvahe- da mõnes restoranis akrobaatilise
lise Punase Risti kaudu kindlaks teha numbriga. Esimesteks esinemiste
perekonna asukoht Saksamaal Bad kohtadeks said Pirita jõel laeva resto-
Kissingenis, kuid alles 15. mail 1968 ran„Kihnu-Jõnn", ning restoranid
Harjumaa koondis
tänab
kõiki, kes tasuta aitasid kaasa meie
aiapeo heaks kordaminekuks. „Kü-lakaja"
orkestrit terves koossei­sus,
kes väsimatult meelelahutust
pakkus August Tuvikese juhatusel.
Hilda Seppa, kes oma lauluga kõigi
südamed võitis ja Elga Niglast, kes
oma luuleloominguga meid tagasi
Harjumaa rannikule viis. Bruno
Lindret, kes annetas oma töö sisse-pääsulintide
valmistamisel.
Voldemar Salurand, Kalju Leis,
Villi Mandra ja Heino Lukas, kes en­nastsalgavalt
peotoimkonnale kaasa
aitasid. Maria Älaveret ja tema abir
lisi: Laine Lukast, Irje-Ann Pihlberg,
Viima Allikut, Eda Lood ja Anne
Orunuk'a, kes meid hästi toitlustasid.
HARJUMAA KOONDISE
JUHATUS
362 Danforth Avo.,
Toronto, Ont. IVI4K 1N8
Tal. (416) 466-1951
(416 466-1502
FlOWEltS & GIFTS
ÕLLEDE SAATMIWE Üa-EMAAIL^SES ULATUSES.
Eriti pulmadeks — värsked jatkunstUlled.
Matuseks — pärjad ia lillekorvid,
^nuviljakorvid.
©ö kinkeesemed — kullasepa-, merevaigM-, keraa­mika-;
naha ja puunikerduse alal.
Röögitakse ®esti, läti ja inglise keelt.
Avatud: äripäevadel 8.30-6.00 p.l.Jaupäeval 8.30-5.00 p.l.
EESTI KEELE KURSUS
algab esmasp. 15. sept. 1986. a. kell 7.30 õ. (7.30-9.30 õ.)
täiskasvanuile Toronto Eesti Majas. Lektoriks pedagoog
Endla Kannel.
EESTI ÕPETAJATE ÜHING KANADAS
TORONTO EESTI SELTSI TÄIENDUSKOOLID
Toeta allkirja andmisega
vaatleja'Staatuse
Igasuguseid alumiiniumi ja roostevaba terase
PARANDUS-JA KEEVITUSTÖID
tohakse väljaõppinud keevitajate poo&H.
Igasugused elektritööd; parandused,
uuendused, kodudes või ettevõtetes.
Tel. 762-9190
• Lic. E1044
Harjumaalaste aiapidu Jõekäärul
maid laule saatis akordioniga Tuvi­kene.
Pr. Niglas luges ette oma luuletuse,
viies koosviibijad mõtetega kodu­maa
randadele ja sealt uue kodu ran-ja
imelaps esinemas lis-tähtsamasse
linna — Beer-Shevasse.
Georg hakkas tööle ehitusorganisat-sioonis
autojuhina, kuid ei loobunud
oma suurest unistusest, pääseda uu­esti
lavale, ja nüüd juba koos oma
pojaga. Kui väike Georg sai seitsme­aastaseks,
hakkas suur Georg oma
unistust ellu viima. Kogu oma — ja
ka väikemehe — vaba aja pühendas
ta numbri ettevalmistamisele. Suu­relt
aitas kaasa ka asjaolu, etv.äikese-le
Georgile meeldis kogu seeakro-õnnestus
lahkuda Eestist — pärast 23
aastat lahusolekut perekonnast.
23. juulil 1984 Reinthai tähistas
,,teemantpulmi". Ta on ü|ie tütre ja
kahe poja isa ja kuue lapselapse va­naisa.
Kaotades surma läbi oma abi­kaasa
märtsis 1985, elab praegu Bad
Kissingenis.
Armas kaasvõitleja ja sõber, õnnit­len
Sind kõrge juubeli puhul ja soo=
vin Sinule tugevat tervist.
• ARVOLEHARI
BON AIR' APPLIÄNGE SERVICE
neid edu. Seda ei osanud ju keegi ette
arvata, et laps võib teha akrobaati­kat,
ja veel selliselt!
Tänaseks on akrobaatikapaar
„Frank ja imelaps" tuntud pooles
„Astoria" (end. Gloria) ja Inturisti Iisraelis. Koos kuulsamate Iisraeli
hoteir„Tallinn". , artistidega on esinetud kontsertidel
Viimastel aastatel Georg vahetas Jeruusalemmas, Tel-Avivis, ja palju-oma
partneri, ning Jaan Kreegi ase- des teistes linnades ning muidugi
mel sai selleks Georg Vassil. Esine- oma kodulinnas Beer-Shevas ja teis-miskohaks
jäi aga Inturisti hotell tesLõuna-Iisraeli linnades.
,,Tallinn", kus peatusid ainult valis- , Ja kes teab, võib-olla pole kaugel
maalasedi; mis tänapäeva Eesti tin- seeaeg, kus kaks eestlast, isa ja poeg, Rock-muusikas olevat palju nega-gimustes
tähendab aga palju. ilmuvad ka Euroopa ja Ameerika, tiivsust ja Allan Oolo püüab teha
Akrobaatikapaari v . F r a n k V a s - mandri lavadele, ning pole sugugi
sil" kuulsus kasvas, ja igal õhtul võimatu, et poeg läheb oma isa jäi-esineti
suure menuga. . gedes.
1975.aastal sündis perekonnas tei- Saar-Frankide kodus aga tehakse
kõik, et lapsed ei unustaks eesti kee­le.
Nii on koduseks keeleks eesti
keel, samuti on kodus palju Eestist
kaasatoodud kirjandust. Kuna väike
ALLAN OOLO:
Päeval ravib,
õhtul mängib
^- • m
Kui näete Toronto tänaval sõitmas
„Corvetti", mille 29 a. vanal numbri-plaadil
ilutseb ,,DR 0", siis peitub
selle taga Allan Oolo, kes elab kahe­paikset
elu, olles päeval chiroprae-tor,
kuid õhtu saabudes vahetab rii­ded
ja muutub moodsa muusika talt­sutajaks.
Ajaleht „Toronto Star" avaldas te­mast
pikema jutu koos fotodega. A l ­lan
ütleb, et muusikaharrastus on
temal alanud juba kaheksa-aastase
na, kui vanemad ostsid temale klave­ri.
Ta õppis hiljem edasi konserva­tooriumis.
Nüüd on temal muusikastuudio,
kuhu on investeeritud $70.000, ja
oma muusikagrupp. Takomponeerib
ja teeb heliplaate ning videofilme.
Tema niuuusika, kuigi moodne, otsib
siiski n:ö. kuldset keskteed, vaadel­des
huumoriga moodsuse liialdusi.
Pühapäeval, 24. augustil kogune­sid
harjumaalased kell 2 p.l. Jõekää­ru
Suvekodu köögiesisele murule,
kuhu olid Harjumaa lihingu juhatu-seliikmed
koos abilistega asetanud
väikesed lauad, miile kohal hõljusid dadele.
tuule käes paberlaternad. Ilusa ilma Kell kolm teatas Volli Salurand, et
tõttu oli inimesi kokku tulnudenam söögiaeg olla kätte jõudnud. Toit ser-kui
sada, nende hulgas ka võrulased veeriti suvekodu köögist. Osa osale-arvukalt
esindatud. Maakondliku
keskesinduse poolt võttis külalisena
osa J. Vihma.
Muusikaline osa oli rikkalik, sest
,,Küla Pillimehed" olid kohal oma
tujukiillase juhi Joss Tuvikesega. Pr.
Tuvikene aitas abikaasat laulu osas,
oli-väga meeldiva häälega. Publik
laulis mitmed laulud orkestriga koos
laululehtedelt.
jäid einetasid söögisaalis laudade ää­res,
sest ilm oli veidi tuuline ja tuu­levarjus
söömine mugavam. Teine
osa osalejaist pooldas vabaõhus tuu­le
silitusi. Toit oli maitsev. Peapere-naine
Maria Alaver koos abilistega
võttis vastu kiidusõnu. Ärni Käärid
liikus ringi video-filmi aparaadiga, et
sündmust jäädvustada.
Murul said ka tantsud löödud ja
„Rongisõitu" tehtud Võrumaalt Tal­Peo
avas Juta Kübarsepp, tervita­linnasse.
Oli ju kaunis hulgake võru-des
külalisi ja soovides kõigile head lasi tulnud aiapeost osa võtma.
Pidu lõppes umbes kell 17:30 esi­naise
sõnavõtuga, kes tänas kõiki—
suurevaeva nägijaid, esinejaid kui ka
osalejaid.
Üritus oli hästi korraldatud ja rah­val
oli tuju hea! LM.
UtUjU.
Solistina esines kahe lauluga Hil­da
Sepp , , K ^ i mu meelest kodutalu",
kaks viimast salmi koos J. Tuvikese­ga
ja ,,Tallinn on mu kodulinn", vii­mane
salm koos J. Tuvikesega, mõle-
^ < N1^ I Äi DALA RISTSÕNAD
ne laps, poeg (esimene- oli tütar)jkel-lele
pandi nimeks ka Georg. Juba
pooleaastaselt hakkas isa oma poja­ga
tegema võimlemisharjutusi, rää-külmutuskappe
ja pliite — igat
31 aastat tööpraktikat ^
Tel. 533-9334 - i Peter
kides samal ajalkõikidele, et nüüd on Georg toodi Iisraeli kolme-aä.stasena,
tema unistuseks esineda laval koos õpetab suur Georg oma poega luge-pojaga.
/ ma eesti keeles.
Nende kodu võib vabalt nimetada
ASUSID IISMAELI üheks eesti kodudest Lõuna-Iisrae-
1979.aastal sõitis kogu perekond lis.
Iisraeli, asudes elama Lõuna-Iisraeli ; ; J. FRANK
positiivsemat' muusikat.
Endast rääkides ütleb Allan, et ta
ka oma elus otsib keskteed. Ta hoiab
ennast kehaliselt tervejoostes ja või-meldes;
ja kuigi ta ka suitsetab ja
,,]oob", siis mitte liialdades.
Allan Oolo on olnud oma muusi­kas
üsna edukas," kuigi tal on olnud
raskusi kombineerides muusikat ja
ravimist.
ü.s.
,;WEIE ELU" on asunud oma jär­jekordse
KALENDRMÄHTRÄA.
MATU koostamiselel987.^aastaks.
Kuna ,mi^ ELU" KALENDEE-TÄHTRAAMAT
on organisatsioo"
uidele ja ,JVIeie Elu" laialdasele
lugejaskonnale asendamatuks kä­siraamatuks
ülp kogu vaba maail­ma
asuvate eesti organisatsiooni­de
kohta, siis* on oluline, et Täht­raamatus
oleksid organisatsiooni­de
täielikud õi^ed aadressid.
Organisatsioonide praegjust® õige­te
aadresside saamiseks palutali-
§e kõiki eesti organisatsioone Ka­nadas
ja mujal saata oma täpsed
aadressid Post Codel äramärkimi­sega
Meie EIu'ie"* HlÜ^MALT
15. OKTOOBRIKS sa. aadressil;
„MEIEELU" .
, 958 BROÄDVIEW AVE.,
TORONTO, ONT., M4K 2Ro.
õige aadressi avaldaniine «^Meie
EIu'^ Tähtraamatus on iga organi­satsiooni
enda huvides. Seepärast
saatke oma aadress „Meie Elu"
Tähtraamatu ja^ks kohe viivita­matult!
• ' : I .
„MEIE ELU"
ELIZABETH. ja JAAN LÄÄNISTE
teatavad sõpradele ja tuttavatele,
et neile siJndis poeg
reedel, 22. augustill 986 kell 9.10
hommikul. Mihkel kaalus 8 naela ja
13 untsi ja ta on vend Kristenile ja
Andresele ja 6-es lapselaps Felicia
ja Sergius Laaniste'le.
.apsed on varandus
Ühendriige statistika kohaselt on
viimaste aastate jooksul suurenenud
abiellumiste arv 20-ja 30-aastaste seas
ja laste arv nendes abieludes on ha­kanud
suurenema. Kõneldakse„mi-ni
baby boomist. Ühiskonnateadlas­te
arvates võib selle üheks põhjuseks
. olla tähelepanek, et üksikisikute ja
lasteta abielupaaride kurvaks koge­museks
on see, et kõik mis on eluajal
kogunud, läheb võõraste valdusesse
enne surma hooldajate vahendusel,
kui haigus ja surm ei järgne kiiresti
üksteisele.
Inimene on elav side mineviku ja
tuleviku vahel. See annab temale
suuremat rahuldust. Surmaga ta jää­davalt
ei kao, vaid elab lastes edasi.
Lapsed on varandus, mida õpitakse
alles vanaduses tundma.
II lillini lillil iiiin
teatab,, et teda on rakendatud CENTRAL HAIGLA juurde kirurgia
^ osakonnajuhatajaks.
Nende ülesannete täitmiseks asub ta ümber Orillia'st Torontosse,
kus avab oma kirurgi praksise: -
!11 SÜKsrböume St.
T©l. %4-40Ö0
Vastuvõtt kokkuleppe kohaselt ainult arsti soovituse kaudu. Allan Oolo — päeval arst,
Põikreas: 1. kate; 5. saksapärane
häbistushüüe; 8. sisaldab tavaliselt
metalle; 12. sulgloom; 13. tuleb tasu­da
esitamisel; 14. raske hingeline
olek; 16. lääge; 17. Iisraeli vastane;
18. lind; 19. sellenimeline piibli raa­mat
(käändes); 22. piirkond; 25. kau­du;
26. puu; 27. toimeta vett alla; 29r
selle peale kleebitakse afishe; 34.
jõgi Euroopas; 35. küsi, küsi, küsi!
36. osa Hollandi nimedes; 38. seal
elab enamus Kanada eestlasi (lüh.);.
39. . . . -maad; 40. ei paku lõbu; 42.
küsimus; 43. on esemeteta ala; 44.
esineb enamasti koerte juures; 49.
elamisala Tallinnas; 50. peategelane
Kivikase peamises romaanis; 51. ko­had,
kust pääseb läbi; 52. kõvakoore-line
puuvili (ingl. k.);53. viskas oda
Berliinis omal ajal.
Püstreas: 1. kurikuulus organisat­sioon
Ameerikas; 2. Ameerika auto­omanike
ühing; 3. põikreas nr. 50
mainitu armsam; 4. linn Lääne-Kali-fornias;
5. pilt; 6. ära kahtle; 7. naera-tusviis;
8. tunne suus; 9. tulevad ette
sugupoolte vahekordades; 10. lahti;
11. räägi laiali juttu! 15. asend teiste
suhtes; 19. või; 20! puhas saviaine;
21. astus . . . otsa (murdes);'22. rõhu-märk;
23. ühe linna nime eesosa
Ameerikas; 24. laulja hääletase; aO.
rahvusvaheline organisatsioon; 31.
mõiste geomeetrias, lühend; 32. on
naistel seljas (ingliskeelne lühend);
33. lind; 36. plotski; 37. ilutaim; 39.
teine; 41. eksimused; 42. teadja (ta-gurp.);
44. juures; 45. juhtiv tsent­rum;
46. tööstus saastab . . .; 47.
uurimiskoht lühendatult (tagurp.);
48. mina.
(Koost. R.)
Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
PÕIKI: 1. Elke. 5. Lepik. 10. Kipp.
14. Lõas. 15. 1-tala. 16. Asuu. 17.
Sõrmitsema. 19. Vikk. 20. Arvame.
21. Lillakas. 23. Sira. 25. Kuul. 26.
Kreekast. 30. Kuusik. 34. Linda. 35.
Taga. 37. Sage. 38. Ann. 39. Statist.
42. Aad. 43. Agar. 45. Üksi. 46.
Urbne. 48. Rakend. 50. Adenauer. 52.
Aura." 54. Inna. 55. Puukruvi. 59.
Detail. 63. Arst. 64. Kammitsema. 68.
Unto. 67. Ulaan. 68. Irru. 69. Leer. 70.
Tiree. 71. Neet.
PÜSTI; 1. Elsa. 2. Lõõr. 3. Karv. 4.
Esmased. 5. Litera. 6. Ets. 7. Pael. 8.
Ilmik. 9. Kaalukas. 10. Kavalus. 11.
Isik. 12. Puka. 13. Puks. 18. Imikas.
22. Luu. 24. Astak. 26. Klaar. 27.
Ringa. 28. Ennak. 29. Tatsa. 31. Saa­bu.
32. Igane. 33. Keder. 36. Giidi. 40.
Tüdrukut. 41. Tunnet. 44. Reaktor.
47. Raatsin. |49. Nur. 51. Endine. 53.,
Avali. 55. Paul. 56. Urne. 57. Uste. 58.
Imar. 60. Aere. 61. Imre. 62. Laut. 85.
Mae.