1986-09-11-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
37 ( L905) 19@e
I.. / ' , . •
[rühma
iger
ipkonna Virn
[er toimus Kot-ug.
23. Laagri
tus Tae. Abiju-.
fert, Ilmar Kütt,
Is Kaid ja Eerik
kanuude käsi-
|ii purjekat oli.
k
liea (kuigi enda
Il kõlas rõõmus
rahule heade
Ü.S.
„Meie Elu", nr 37
litakjse osa võt-
L mis järgneb
eakoosolekule
jmes, Udoras,
pgunemine kl
jiküstutus kaali
uvid es hei is-k-
8229. Siis on
Irveeritud.
LJUHATUS;
NNA?
paltlaste laeva-
Pensionäride
^ Eesti Majas
ft. op. Andres
i tähistamiseks
feenistus Peetri
1.11.00.
t.Leinna Saare-b
impressionism
p CoIIege'is ai-la
laup. 27. sept.
iMajas. Brunclh
l ,. • ^
mran Vara Viiia-pward
Johnson
algusega kl.
kisti Abistamis-fe"
loterii „Eha-
P3.00.
te nimel, vaba-leda
ei tee, ei ole
li Meie kohustus
l tulemas idast.
]h aeg, et saame
tarele.''-;
LKälurite tants"
Ibit Riis kandis
I.Kalamees" ja
Kääridi kqm-lioni
saatel. Nal-lulsa
muusika-
[ks tööd. .Rikka-lös
tants ja ühistud
organiseeri-
)it. . • : .
L. KOLK
Esko Luksepp
Iga.ja nakatavalt
jlitaskogu säali-p
kaasa laulma.
yaates esitas ta
llukkusin", ,,}u-les"
ja.küll vist
|i' ,,Mu meelen
Ji enof Enno Ou-
I klaveri- ja oma
joome laule, mil-lildane
võimalus
Ibrilises esituses
|. Esitatud laulud
tirssilaulu", .,,11-
)ininen j aval kulda
poolt tehtud
fca. Tamara Nor-
B oma õrna sop-
I esitusega kõigi
|anä vokiratas",
[Sügislehed" G.
peinhard Niin-la
veteran Sõja-ll,
esitas „On elu
p „Sääl kaugel,
limond Trallaga
lind" ja ,,Kõduja
lõppes koori
lauluga". Kõiki
fis ,G. lital oma
te kiiduavaldus-
[poolt ja soojade
ie osaliseks Ü.
)bus õhtu koos
|ega ning nii väidega
vesteldes.
Iie juhtus naera-
|iivÕidu näol, oli
likül andis äbi-
Imaitsva hommi-
)ikk nädalalõpp,
llis^ pühapäeval.
- TBÜRSDAY, S E P T E M B E R 11
KLENK
s
0
Teise maailmasõja tõttu jäid
nit eurooplast kodutuks
Eesti KirjaEikeLiidM
sekretär
,,The Unwanted Eüropean Refu-gees
iri the Twentieth Century"
(„Soovimatud Euroopa pagulased
20-ndal sajandil"). Autor iMichafel
I^. Marrus. Kirjastus "Oxford Umi°
versity Press. \
Michael Marrus bn ajalooprofes-sorTorontO
ülikoolis ja ta on ka enne
kirjutanud raamatuid Euroopa ajaloost.
Ta on võtnud seekord endale
üsna laialdase käsitlusala, millest
ilmneb kui palju on olnud (ja on)
'pagulasi Euroopas — ja kui suur on
olnud (ja on) irahvusvahelise ühiskonna
ükskõiksus selle probleemi
vastu.
Kunagi varem ajaloos ei ole nähtud
niipalju inimesi, kes kodudest põgenenud.
Ön arvestatud, etV neli miljonit
inimest põgenes poliitilise surve
tõttu Esimese maailmasõja ajal. Teine
maailmasõda põhjustas 60 miljonit
kodutut. •
sega sakslastega. Nagu Himmler ütles:
„Meie kohus ei ole mitte Ida-
Euroopa saksastamine, s.t. saksa
keele ja seaduse peale surumine, vaid
läbi viia, et ainult puhastverd sakslased
asustaksid Ida-Euroopat." (lk.
234.). Kuid need jäid ainult kavadeks.
Hitleril endalgi oli muud tegemist ja
ta oli sunnitud kogu oma tähelepanu
juhtima sõja strateegiale. .
Saksa okupatsioonivalitsuses esines
kaks voolu: ühed halvustasid
,,alamrahvaid", i.eda tuleks ajada
kõik Uraali taha (raamatus seisab
isegi, et sel ajal olevat toodud'sakslasi
asumisele Eestisse, Leedusse ja
Ukrainasse (lk. 235), kuid ei seisa, kui
- kuna teised sakslased otsi-
Ka enne Esimest maailmasõda oli
Euroopas pagulasi, kes põgenesid
usulistel, poliitilistel või ka ökönöo-milistel
põhjustel ühest riigist teise,
või ka-üle mere Ameerikasse.
Esimene maailmasõda põhjustas
miljonite põgenemist ühe või 'teise
ülevõimu eest. Sõja ja revoli|tsioo-ni
segaduses kasutasid Soome, Eesti,
Läti ja Leedu võimalust, et võidelda
kätte vabaduse (lk. 56).Kommunistide
võit Venemaal põhjustas aga
suure pagulaste liikumise läände.
Türklaste rün'nak armeenlaste vastu
põhjustas palju armeeriia pagjulasi.
Ka juudid olid saanuid revolutsioonis
kannatada.
Ameeriklased asutasid pärasts
Esimest maailmasõda organisatsiooni,-
et abistada kodutuid. President
Wpodröw Wilson palus Herbert
Hoover'i hakata seda juhtima.- Hoo-ver
saigi direktoriks Ameerika.Abi
organisatsioonile (ARA), mis andis
abi 22-le riigile, (lk. 85. Ei selgu aga
täpselt, millised riigid.) . |
Hoover tahtis anda abi ka bolshe-vikkudele
ja asutas sölleks isegi neutraalse
organisatsiooni, mille juhiks
sai Norra polaaruurija Fridtjof Nan-sen,
kuid see põrkus venelaste vastuseisule.
Hiljem aga, ^kui suur nälg
vist Stalini juhitud) laastas Ukrainat
ja Venemaad, võtsid venelased
Ameerika abi siiski va^tu ja sde abi
päästis 10 miljonit venelast näljast,
(lk. 86.). ' I
Nanseh juhtis hiljem Rahvaste Liidu
pagulaste osakonda, kuigi Rahvaste
Liit ei olnud asjast eriti huvitatud,
j !' . i
Hitleri ja Mussolinivõimuhaarded
(ja ka sõda Hispaanias) iõid uusi
pagulasi, kelledest paljud läksid
Prantsusmaale. '
Stalini ja Hitleri leping (Molotov
— Ribbentropi pakt) andis Hitlerile
võimaluse vallutada Poola, kiisjuu-res
Ida-Poola langes venelastele, kes
alustasid kohe>poolakate Siberisse
vedamisega. '
BALTI RIIGID" ^ l- , • , ; • ;
Saksa-Vene lepingus anti venelastele
ka Soome, Eesti, Läti ja Leedu, Ja
sellepärast toodi Venele lubatud aladelt
sakslased tagasi Saksamaale.
Balti aladelt Saksamaale siirdunud
balti-sakslaste arv oh raamatu järgi
70.000. (lk 224.). '
Kui Lääne-Euroopä tähelepanu oli
seotud Hitleri rünnakule Prantsusmaal,
andsid venelased ultimaatumi
Balti riikidele ja marssisid sisse, asudes
neid riike „inkorporeerima" su-
: vell941.0k. 197.).
NicolaiTolstoy ütleb, et ^esimese
vene okupatsiooni ajal kadus 34.250
lätlast jäljetult ja kogu Balti ^lalt
olevat viidud siis 61.000 inimest Siberisse.
Novembris 1939 ründas Vene Soomet,
(lk. 199). Hoolimata soomlaste
tugevast vastupanust ja venelaste
suurtest kaotustest pidid soomlased
tegema rahu aastal 1940, ja andma
venelastele suurema\ osa Karjalast,
karjalast tuli ära 415.000 inimest
420.po.O-st), kes ei tahtnud jaäjda Vene
võimu alla. Samal ajal, nagu ütleb
Nicolai Tolstoy, küüditasid venelased
ka need soomlased Siberisse, kes
elasid yene-poolses Ida-Karjalas ja
Leningradis.
Soomlased katsusid Karjalat tagasi
vallutada, kui Hitler ründas Venemaad,
aastal 1941, kuid olid hiljem
sunnitud uuesti taanduma. — Ja karjalased,
kes olid vahepeal kodudesse
tagasi läinud, pidid jälle põgenema.
Hitleri rünnak Vene vastu oli alguses
edukas. Sakslased tegid juba
suuri plaane Ida-Euroopa asustami-sid
koostööd Ida-Euroopa rahvastega
võitluses kommunismi vastu.
See vastuoksuslik Saksa poliitika
tekitas segadusi ja terrorit kohaliku
rahva hulgas. Juute hukati sadade tuhandete
kaup^a. Teistest rahvustest
inimesiväryatitööteenistusseSp-ksa-maale.
500.000 KÜÜDITATI
Sakslaste taandumine Ida-Euroo-past
tõi kaasa suure pagulaste laine,
sest nagu Nicolai Tolstoy ütles (lk.
•241), „võitles, Stalin kahel rindel,
sakslaste vastu ja ka oma rahva, ja
eriti vähemusrahvuste vastu". Kui
venelased vallutasid uuesti Balti riigid,
veeti seah 500.000 inimest ida"
suunas (lk. .250). .— Muide, autor
annab siin mõista, etbaltlased" pn
sovjeti rahvas ~ ,,Sovjet popula-tion".
Tundub, et autor on kasutanud
ebakriitiliselt venelastelt saadud
andmeid, sest Tallinna asemel seisab
Tallin; ja Eestist Venemaale .^evakueeritud"
(nagu ta ütleb) olid tõeliselt
deporteeritud (lk. 243). .
Esitatakse: seik sõja-aegsest Tartust,
kus,,linn põles", inimesed põ-'
genesid ja ka ,,venelased ei teadnud
aidata". Jäetakse mulje, nagu oleks
eestlased põgenenud lähenevate
sakslaste eest (lk. 242).
Raamatus pn mainitud, et Rootsi
võttis vastu Balti pagulasi, kes olid
. sovjettide eest põgenenud, ilma nende
arvu nimetamata (lk, 271), kuigi
sakslaste eest Rootsi pagenud inimeste
kohta on täpsed arvud.
Väga põhjalikuh käsitletakse raamatus
Euroopa juutide saatust;
Pärast Teist maailmasõda katsusid
lääneliitlased ja venelased lahendada
pagulaste küsimust neid kodudesse
tagasi saatmisega. Venelased tahtsid
saada.kõik oma ,,kodanikud" tagasi,
kuid õnneks otsustasid lääneliitlased,
et Vene kodanikud on ainult
need, kes elasid Venemaal enne sõja
algust, aastal 1939, seega jättes välja
baltlased, poolakad ja osa ukrainlasi
(lk. 315). Stalin aga ei tahtnud näha
nii palju oma vaenlasi vabaduses ja
lääneliitlased, eriti inglased, täitsid-ki
Stalini tahtmist, deporteerides üle
kahe miljoni inimese vastu nende
tahtmist Venemaade (lk. 316), kus
suur osa neist tapeti.
Sõja lõpul, ja ka peale sõja lõppu,
põgenesid ka miljonid sakslased
idast läände, mida Potsdami konverents
aastal 1945 isegi formaliseeris
(lk. 327), kuid ei humaniseerinud.
150.000 B A L T I P Õ G E N I KU
Omaraamatus manab autor esile
tugevat sümpaatiat liõikide pagulaste
ja kodutute,.eriti juutide vastu.
Teisest küljest vihjab ta, et poola,
ungari, ukraina ja balti pagulaste
hulgas oli„antisemiitilist" ja „Golla:^
boratsioonilist" elementi (lk. 331).
Rahvusvahelise pagulaste organisatsiooni
(IRO) nimekirjas oli aastal
1947 muude rahvuste hulgas ka
150.000 baltlast (lk 3^43). Nähtavasti
arvatakse, et baltimaalased on kõik
üks rahvus, sest eestlaste, lätlaste ja
leedulaste arve ei anta eraldi; Eestist,
Lätist ja Leedust pärit inimesi kutsutakse
raamatus baltlasteks.
Venelased tahtsid kõiki oma vallutatud
alade pagulasi tagasi saada,
kuid see ei õnnestunud; ja paljud
pagulased siirdusid hiljem ülemere-maadesse.
Raamatu lõpus ütleb autor, et suurim
pagulaste ajastu on Euroopas
küll üle, kuid paljud püüavad nüüdki
põgeneda idast läände. Seda takistab
aga sovjettide tugev piirivalve ja poliitiline
kontroll Näiteks, Moskva
survel ei võta Soome vastu üle piiri
põgenevaid baltlasi (lk. 350).
Sellest hoolimata esineb nüüdki
põgenejaid kommunismi maailmast
läände, kuigi üldine tähelepanu on
nihkumas nrö.kolmanda maailma"
•;ü.s.
Moskva agentuuride poolt korraldatud
Nõukogude Liidu „kul-tuuriline"
delegatsioon külastab
juba traditsiooniks saanud korras
ka sel varasügisel jälle Torontot
Kanada — Nõukogude sõprusühingu
Toronto osakonna poolt vastuvõetav
Nõukogude delegatsioosi
külastab olevatel andmetel Torontot
19. ja 20, septembril. Delegatsiooni
edaspidise teekonna kohta
puuduvad andmed.
Selleaastase Nõukogude propa-gandadelegatsiooniga
ön kuuldavasti
kaasas üks eestlane, Nõukogude
Eesti Kirjanike Liidu sekretär
Ülo Tuulik. Ülo Tuuliku kohta kirjutatakse
Nõukogude Eesti entsüklopeedias
ENE:
Ülo Tuulik, eesti nõukogude kirjanik,
on sündinud 22. veebruaril
1940 Abruka saarel. Lõpetas 1963
TRÜ ajaloo-keeleteaduskonlna,
töötanud ajakirjanikuna; oli 1963 -
68 ELKNU KK liige. Avaldanud At-landireisi
päeyiku „Aafrika kuum
meri" (1965), novellikogu „Vihm
Gibraltaris" (1972) ja dokumentaalromaani
„Sõja jalus" (1974), mis
käsitab Sõrve elanik^ saatust
„Suure Isamaasõja" iõpuL
Ka Ülo Tuuliku kaksikvend Jüri
Tuulik pn Nõukogude Eesti kirja-
Kultuurpäeyad
KLENK - GEISLINGENI kultuuripäevad
toimuvad Chicago Eesti Majas
ja selle läheduses asuvas Lincolij-shire
Marriott Resort hotellis 27., 28.
ja 29. novembril 1986. Korraldajateks
on KLENK ja Geislingeni gümnaasiumi
endised õpilased. Esialgses
kavas on loengud neljapäeval ja reedel.
Neljapäeva õhtul kontsert. Chicago
Eesti Majas, reedel Geislingeni
õhtu samuti Eesti Majas, ning laupäeval
Sõprus Ball Marriott hotellis.
Kavad on veel koostamisel, kuid on
loota häid talente igalt alalt. Täpsem
kava ilmub järgmises teates.
Osa võtma on palutud kõik endised
Geislingeni koolide õpilased, õpetajad,
nende sugulased ja sõbrad,
KLENK"! liikmed ning ka kõik teised,
kes huvi tunnevad eesti kultuurist.
Lincolnshire Marriott Resort hotellis
on võimalik soodsate hindade-
. ga ruume üürida. Eesti Maja on umbes
üks miil hotellist ning transport Eesti
maja ja hotelli vahel võimalik hotelli
minibussidega. Täpsema informatsiooni
saamiseks palume ühendust,
võtta peakorraldajatega Chicagos;
KLENK - Urve Auksi 13977
Stonehenge Dr., Oriand Park, Illinois,
60642,tel. 312-460-1837; GEIS-LINGEN
- Astrid Jaanson, 1411 S.
Kaspar, Ariington Heights, Illinois,.
60005,tel. 312-255-7535.
' KORRALDAJAD
ciiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiininiiiniiP
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa-
^ miseks. — Eesti Ma ja, 958, Broaä-
; view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R)5
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisimniiiiiiniiiiiHiiiiiiiiiiiitHn
TÜLE TANTSI
KUNGLA RAHVATANTSU RÜHMAGA
ÜLEMAAILMSETEL EESTI PÄEVADEL
ESfo '88 RAHVATANTSU TREENING ALGAB: '
kolmapäeval, 17. sept. 1986 kill 6.30 p.l.
EESTI MAJA SUURES SAALIS'
L A S T E R Ü HM algab 24. sept. kell 6.30 p.l.
Informatsiooniks helistada PETER JEEGER'ile teL 283-0734.
ILMUNUD
'00
Tõnis Kint
„B^ÄLESTUSKiLDE
E®s^D©Ilia3tja põllumajandusest. 62 Ihk. (B). ® Hind
Hinnale lisandub postiteel tellides saatekulu.
|H MEIE ELU'^ talituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
B^rsscriptooeDS ® Patient Record SvstQm for Senior Citiz@in)
Wedeliver Kojutoomine
255 Momingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281-
LennaS äärekivi
loeng prantsuse
impressionismist
Eesti Kunstide Keskuse korraldusel
toimub kolmapäeval, 24. septembril
kell 7 õhtul Tartu College'i ruumes
huvitav kunstiloeng maalikunstji
suurimast murranguperioodist,
prantsuse impressionismist enam
kui 100 aastat tagasi. Käsitamist leiavad
suurmeistrid Mattisse, Manet,
Monet, Renoir, Degas j t., kes väljakutsuvalt
eksperimenteerides moodsa
reaalelu aineil tulid välja värvirikka'ja
elurõõmsa uue kunstivooluga,
mille nimeks sai impressionism. See
hulljulge pöörang kutsus esile tohutu
skandaali tolleaegses traditsioonilises
kunstimaailmas ja ajakirjanduses.
Kunstiakadeemikud keeldusid
tunnustamast noori impressioniste ja
nende murtud pinstlitehnikat tervelt
40 aasta jooksul
Lektor Lenna Saarekivi — maalikunstnik
ja impressionismi entusiast
ise — on sündinud Tallinnas ja omandanud
kunstilise hariduse ,,Visual
Arts Student League' is New Yorgis ja
,,De la Grande Chaumier" akadee-'
mias Pariisis. Lenna Saarekivi on
esinenud näitustel USA-s ja Pariisis
ning tema töid leidub erakogudes.
Loeng on kaunistatud diapositiividega.
ÜKSIK NAINE, energiline, haritud, paljude
huvidega soovib leida
MEESKAASILAST-SÕPRA
vestluseks, ühiseks tegevuseks, hinge-rõõmuks.
Vanus 65;K. Kirjad sit. „Hellg"
MÕTTESÄHVATUSI
BULin
Raugad kaklevad meeleldi, et. näidata,
et nad ei ole veel vanad.
®
Vanaduses kahetsetakse neid pattusid,
mis nooruses tegemata jäid.
(ö
. Inimene on väärkonstruktsioon.
Ta elab enamasti teiste kulul.
Kogunud NIHITS
Eelteade
Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi
75. aastapäeva
koosviibimine koos külalistiega toimub
18. okt. Tartu CoHege'i kohviku
ruumes, 310 Blopr Str. W. Torontos.
Lähemaks informatsiooniks tel.
226-6128, A. Laanes ja 963-8294, Ao
Kanadas saab igal aastal autoonnetustel surma '
umbes 70 väikelast ja vähemalt 4Ö00 vigastada.
Statistiliste andmete järgi ei ole alla viie-aastastest
lastest 80% küllaldaselt kaitstud
mootorsõidukites.
Transport Canada rakendab range standardi
laste ja imikute kaitseistmete tööstustele.
Teie ise aga saate kõige paremini kaitsta oma
lapsi muretsedes neile oiged kaitseistmed ja
valvates, et need on autos kindlalt kinni.
da on v ä ä r t teha
Transport Canada Transports Canada CäüädsL
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 11, 1986 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1986-09-11 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E860911 |
Description
| Title | 1986-09-11-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | 37 ( L905) 19@e I.. / ' , . • [rühma iger ipkonna Virn [er toimus Kot-ug. 23. Laagri tus Tae. Abiju-. fert, Ilmar Kütt, Is Kaid ja Eerik kanuude käsi- |ii purjekat oli. k liea (kuigi enda Il kõlas rõõmus rahule heade Ü.S. „Meie Elu", nr 37 litakjse osa võt- L mis järgneb eakoosolekule jmes, Udoras, pgunemine kl jiküstutus kaali uvid es hei is-k- 8229. Siis on Irveeritud. LJUHATUS; NNA? paltlaste laeva- Pensionäride ^ Eesti Majas ft. op. Andres i tähistamiseks feenistus Peetri 1.11.00. t.Leinna Saare-b impressionism p CoIIege'is ai-la laup. 27. sept. iMajas. Brunclh l ,. • ^ mran Vara Viiia-pward Johnson algusega kl. kisti Abistamis-fe" loterii „Eha- P3.00. te nimel, vaba-leda ei tee, ei ole li Meie kohustus l tulemas idast. ]h aeg, et saame tarele.''-; LKälurite tants" Ibit Riis kandis I.Kalamees" ja Kääridi kqm-lioni saatel. Nal-lulsa muusika- [ks tööd. .Rikka-lös tants ja ühistud organiseeri- )it. . • : . L. KOLK Esko Luksepp Iga.ja nakatavalt jlitaskogu säali-p kaasa laulma. yaates esitas ta llukkusin", ,,}u-les" ja.küll vist |i' ,,Mu meelen Ji enof Enno Ou- I klaveri- ja oma joome laule, mil-lildane võimalus Ibrilises esituses |. Esitatud laulud tirssilaulu", .,,11- )ininen j aval kulda poolt tehtud fca. Tamara Nor- B oma õrna sop- I esitusega kõigi |anä vokiratas", [Sügislehed" G. peinhard Niin-la veteran Sõja-ll, esitas „On elu p „Sääl kaugel, limond Trallaga lind" ja ,,Kõduja lõppes koori lauluga". Kõiki fis ,G. lital oma te kiiduavaldus- [poolt ja soojade ie osaliseks Ü. )bus õhtu koos |ega ning nii väidega vesteldes. Iie juhtus naera- |iivÕidu näol, oli likül andis äbi- Imaitsva hommi- )ikk nädalalõpp, llis^ pühapäeval. - TBÜRSDAY, S E P T E M B E R 11 KLENK s 0 Teise maailmasõja tõttu jäid nit eurooplast kodutuks Eesti KirjaEikeLiidM sekretär ,,The Unwanted Eüropean Refu-gees iri the Twentieth Century" („Soovimatud Euroopa pagulased 20-ndal sajandil"). Autor iMichafel I^. Marrus. Kirjastus "Oxford Umi° versity Press. \ Michael Marrus bn ajalooprofes-sorTorontO ülikoolis ja ta on ka enne kirjutanud raamatuid Euroopa ajaloost. Ta on võtnud seekord endale üsna laialdase käsitlusala, millest ilmneb kui palju on olnud (ja on) 'pagulasi Euroopas — ja kui suur on olnud (ja on) irahvusvahelise ühiskonna ükskõiksus selle probleemi vastu. Kunagi varem ajaloos ei ole nähtud niipalju inimesi, kes kodudest põgenenud. Ön arvestatud, etV neli miljonit inimest põgenes poliitilise surve tõttu Esimese maailmasõja ajal. Teine maailmasõda põhjustas 60 miljonit kodutut. • sega sakslastega. Nagu Himmler ütles: „Meie kohus ei ole mitte Ida- Euroopa saksastamine, s.t. saksa keele ja seaduse peale surumine, vaid läbi viia, et ainult puhastverd sakslased asustaksid Ida-Euroopat." (lk. 234.). Kuid need jäid ainult kavadeks. Hitleril endalgi oli muud tegemist ja ta oli sunnitud kogu oma tähelepanu juhtima sõja strateegiale. . Saksa okupatsioonivalitsuses esines kaks voolu: ühed halvustasid ,,alamrahvaid", i.eda tuleks ajada kõik Uraali taha (raamatus seisab isegi, et sel ajal olevat toodud'sakslasi asumisele Eestisse, Leedusse ja Ukrainasse (lk. 235), kuid ei seisa, kui - kuna teised sakslased otsi- Ka enne Esimest maailmasõda oli Euroopas pagulasi, kes põgenesid usulistel, poliitilistel või ka ökönöo-milistel põhjustel ühest riigist teise, või ka-üle mere Ameerikasse. Esimene maailmasõda põhjustas miljonite põgenemist ühe või 'teise ülevõimu eest. Sõja ja revoli|tsioo-ni segaduses kasutasid Soome, Eesti, Läti ja Leedu võimalust, et võidelda kätte vabaduse (lk. 56).Kommunistide võit Venemaal põhjustas aga suure pagulaste liikumise läände. Türklaste rün'nak armeenlaste vastu põhjustas palju armeeriia pagjulasi. Ka juudid olid saanuid revolutsioonis kannatada. Ameeriklased asutasid pärasts Esimest maailmasõda organisatsiooni,- et abistada kodutuid. President Wpodröw Wilson palus Herbert Hoover'i hakata seda juhtima.- Hoo-ver saigi direktoriks Ameerika.Abi organisatsioonile (ARA), mis andis abi 22-le riigile, (lk. 85. Ei selgu aga täpselt, millised riigid.) . | Hoover tahtis anda abi ka bolshe-vikkudele ja asutas sölleks isegi neutraalse organisatsiooni, mille juhiks sai Norra polaaruurija Fridtjof Nan-sen, kuid see põrkus venelaste vastuseisule. Hiljem aga, ^kui suur nälg vist Stalini juhitud) laastas Ukrainat ja Venemaad, võtsid venelased Ameerika abi siiski va^tu ja sde abi päästis 10 miljonit venelast näljast, (lk. 86.). ' I Nanseh juhtis hiljem Rahvaste Liidu pagulaste osakonda, kuigi Rahvaste Liit ei olnud asjast eriti huvitatud, j !' . i Hitleri ja Mussolinivõimuhaarded (ja ka sõda Hispaanias) iõid uusi pagulasi, kelledest paljud läksid Prantsusmaale. ' Stalini ja Hitleri leping (Molotov — Ribbentropi pakt) andis Hitlerile võimaluse vallutada Poola, kiisjuu-res Ida-Poola langes venelastele, kes alustasid kohe>poolakate Siberisse vedamisega. ' BALTI RIIGID" ^ l- , • , ; • ; Saksa-Vene lepingus anti venelastele ka Soome, Eesti, Läti ja Leedu, Ja sellepärast toodi Venele lubatud aladelt sakslased tagasi Saksamaale. Balti aladelt Saksamaale siirdunud balti-sakslaste arv oh raamatu järgi 70.000. (lk 224.). ' Kui Lääne-Euroopä tähelepanu oli seotud Hitleri rünnakule Prantsusmaal, andsid venelased ultimaatumi Balti riikidele ja marssisid sisse, asudes neid riike „inkorporeerima" su- : vell941.0k. 197.). NicolaiTolstoy ütleb, et ^esimese vene okupatsiooni ajal kadus 34.250 lätlast jäljetult ja kogu Balti ^lalt olevat viidud siis 61.000 inimest Siberisse. Novembris 1939 ründas Vene Soomet, (lk. 199). Hoolimata soomlaste tugevast vastupanust ja venelaste suurtest kaotustest pidid soomlased tegema rahu aastal 1940, ja andma venelastele suurema\ osa Karjalast, karjalast tuli ära 415.000 inimest 420.po.O-st), kes ei tahtnud jaäjda Vene võimu alla. Samal ajal, nagu ütleb Nicolai Tolstoy, küüditasid venelased ka need soomlased Siberisse, kes elasid yene-poolses Ida-Karjalas ja Leningradis. Soomlased katsusid Karjalat tagasi vallutada, kui Hitler ründas Venemaad, aastal 1941, kuid olid hiljem sunnitud uuesti taanduma. — Ja karjalased, kes olid vahepeal kodudesse tagasi läinud, pidid jälle põgenema. Hitleri rünnak Vene vastu oli alguses edukas. Sakslased tegid juba suuri plaane Ida-Euroopa asustami-sid koostööd Ida-Euroopa rahvastega võitluses kommunismi vastu. See vastuoksuslik Saksa poliitika tekitas segadusi ja terrorit kohaliku rahva hulgas. Juute hukati sadade tuhandete kaup^a. Teistest rahvustest inimesiväryatitööteenistusseSp-ksa-maale. 500.000 KÜÜDITATI Sakslaste taandumine Ida-Euroo-past tõi kaasa suure pagulaste laine, sest nagu Nicolai Tolstoy ütles (lk. •241), „võitles, Stalin kahel rindel, sakslaste vastu ja ka oma rahva, ja eriti vähemusrahvuste vastu". Kui venelased vallutasid uuesti Balti riigid, veeti seah 500.000 inimest ida" suunas (lk. .250). .— Muide, autor annab siin mõista, etbaltlased" pn sovjeti rahvas ~ ,,Sovjet popula-tion". Tundub, et autor on kasutanud ebakriitiliselt venelastelt saadud andmeid, sest Tallinna asemel seisab Tallin; ja Eestist Venemaale .^evakueeritud" (nagu ta ütleb) olid tõeliselt deporteeritud (lk. 243). . Esitatakse: seik sõja-aegsest Tartust, kus,,linn põles", inimesed põ-' genesid ja ka ,,venelased ei teadnud aidata". Jäetakse mulje, nagu oleks eestlased põgenenud lähenevate sakslaste eest (lk. 242). Raamatus pn mainitud, et Rootsi võttis vastu Balti pagulasi, kes olid . sovjettide eest põgenenud, ilma nende arvu nimetamata (lk, 271), kuigi sakslaste eest Rootsi pagenud inimeste kohta on täpsed arvud. Väga põhjalikuh käsitletakse raamatus Euroopa juutide saatust; Pärast Teist maailmasõda katsusid lääneliitlased ja venelased lahendada pagulaste küsimust neid kodudesse tagasi saatmisega. Venelased tahtsid saada.kõik oma ,,kodanikud" tagasi, kuid õnneks otsustasid lääneliitlased, et Vene kodanikud on ainult need, kes elasid Venemaal enne sõja algust, aastal 1939, seega jättes välja baltlased, poolakad ja osa ukrainlasi (lk. 315). Stalin aga ei tahtnud näha nii palju oma vaenlasi vabaduses ja lääneliitlased, eriti inglased, täitsid-ki Stalini tahtmist, deporteerides üle kahe miljoni inimese vastu nende tahtmist Venemaade (lk. 316), kus suur osa neist tapeti. Sõja lõpul, ja ka peale sõja lõppu, põgenesid ka miljonid sakslased idast läände, mida Potsdami konverents aastal 1945 isegi formaliseeris (lk. 327), kuid ei humaniseerinud. 150.000 B A L T I P Õ G E N I KU Omaraamatus manab autor esile tugevat sümpaatiat liõikide pagulaste ja kodutute,.eriti juutide vastu. Teisest küljest vihjab ta, et poola, ungari, ukraina ja balti pagulaste hulgas oli„antisemiitilist" ja „Golla:^ boratsioonilist" elementi (lk. 331). Rahvusvahelise pagulaste organisatsiooni (IRO) nimekirjas oli aastal 1947 muude rahvuste hulgas ka 150.000 baltlast (lk 3^43). Nähtavasti arvatakse, et baltimaalased on kõik üks rahvus, sest eestlaste, lätlaste ja leedulaste arve ei anta eraldi; Eestist, Lätist ja Leedust pärit inimesi kutsutakse raamatus baltlasteks. Venelased tahtsid kõiki oma vallutatud alade pagulasi tagasi saada, kuid see ei õnnestunud; ja paljud pagulased siirdusid hiljem ülemere-maadesse. Raamatu lõpus ütleb autor, et suurim pagulaste ajastu on Euroopas küll üle, kuid paljud püüavad nüüdki põgeneda idast läände. Seda takistab aga sovjettide tugev piirivalve ja poliitiline kontroll Näiteks, Moskva survel ei võta Soome vastu üle piiri põgenevaid baltlasi (lk. 350). Sellest hoolimata esineb nüüdki põgenejaid kommunismi maailmast läände, kuigi üldine tähelepanu on nihkumas nrö.kolmanda maailma" •;ü.s. Moskva agentuuride poolt korraldatud Nõukogude Liidu „kul-tuuriline" delegatsioon külastab juba traditsiooniks saanud korras ka sel varasügisel jälle Torontot Kanada — Nõukogude sõprusühingu Toronto osakonna poolt vastuvõetav Nõukogude delegatsioosi külastab olevatel andmetel Torontot 19. ja 20, septembril. Delegatsiooni edaspidise teekonna kohta puuduvad andmed. Selleaastase Nõukogude propa-gandadelegatsiooniga ön kuuldavasti kaasas üks eestlane, Nõukogude Eesti Kirjanike Liidu sekretär Ülo Tuulik. Ülo Tuuliku kohta kirjutatakse Nõukogude Eesti entsüklopeedias ENE: Ülo Tuulik, eesti nõukogude kirjanik, on sündinud 22. veebruaril 1940 Abruka saarel. Lõpetas 1963 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonlna, töötanud ajakirjanikuna; oli 1963 - 68 ELKNU KK liige. Avaldanud At-landireisi päeyiku „Aafrika kuum meri" (1965), novellikogu „Vihm Gibraltaris" (1972) ja dokumentaalromaani „Sõja jalus" (1974), mis käsitab Sõrve elanik^ saatust „Suure Isamaasõja" iõpuL Ka Ülo Tuuliku kaksikvend Jüri Tuulik pn Nõukogude Eesti kirja- Kultuurpäeyad KLENK - GEISLINGENI kultuuripäevad toimuvad Chicago Eesti Majas ja selle läheduses asuvas Lincolij-shire Marriott Resort hotellis 27., 28. ja 29. novembril 1986. Korraldajateks on KLENK ja Geislingeni gümnaasiumi endised õpilased. Esialgses kavas on loengud neljapäeval ja reedel. Neljapäeva õhtul kontsert. Chicago Eesti Majas, reedel Geislingeni õhtu samuti Eesti Majas, ning laupäeval Sõprus Ball Marriott hotellis. Kavad on veel koostamisel, kuid on loota häid talente igalt alalt. Täpsem kava ilmub järgmises teates. Osa võtma on palutud kõik endised Geislingeni koolide õpilased, õpetajad, nende sugulased ja sõbrad, KLENK"! liikmed ning ka kõik teised, kes huvi tunnevad eesti kultuurist. Lincolnshire Marriott Resort hotellis on võimalik soodsate hindade- . ga ruume üürida. Eesti Maja on umbes üks miil hotellist ning transport Eesti maja ja hotelli vahel võimalik hotelli minibussidega. Täpsema informatsiooni saamiseks palume ühendust, võtta peakorraldajatega Chicagos; KLENK - Urve Auksi 13977 Stonehenge Dr., Oriand Park, Illinois, 60642,tel. 312-460-1837; GEIS-LINGEN - Astrid Jaanson, 1411 S. Kaspar, Ariington Heights, Illinois,. 60005,tel. 312-255-7535. ' KORRALDAJAD ciiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiininiiiniiP Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused Ja mälestusfondid on tulumaksuvabad. Suunake oma annetused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa- ^ miseks. — Eesti Ma ja, 958, Broaä- ; view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R)5 iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisimniiiiiiniiiiiHiiiiiiiiiiiitHn TÜLE TANTSI KUNGLA RAHVATANTSU RÜHMAGA ÜLEMAAILMSETEL EESTI PÄEVADEL ESfo '88 RAHVATANTSU TREENING ALGAB: ' kolmapäeval, 17. sept. 1986 kill 6.30 p.l. EESTI MAJA SUURES SAALIS' L A S T E R Ü HM algab 24. sept. kell 6.30 p.l. Informatsiooniks helistada PETER JEEGER'ile teL 283-0734. ILMUNUD '00 Tõnis Kint „B^ÄLESTUSKiLDE E®s^D©Ilia3tja põllumajandusest. 62 Ihk. (B). ® Hind Hinnale lisandub postiteel tellides saatekulu. |H MEIE ELU'^ talituses 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 B^rsscriptooeDS ® Patient Record SvstQm for Senior Citiz@in) Wedeliver Kojutoomine 255 Momingside Ave., West Hill, Ont. MIE 3E6 - TEL. (416) 281- LennaS äärekivi loeng prantsuse impressionismist Eesti Kunstide Keskuse korraldusel toimub kolmapäeval, 24. septembril kell 7 õhtul Tartu College'i ruumes huvitav kunstiloeng maalikunstji suurimast murranguperioodist, prantsuse impressionismist enam kui 100 aastat tagasi. Käsitamist leiavad suurmeistrid Mattisse, Manet, Monet, Renoir, Degas j t., kes väljakutsuvalt eksperimenteerides moodsa reaalelu aineil tulid välja värvirikka'ja elurõõmsa uue kunstivooluga, mille nimeks sai impressionism. See hulljulge pöörang kutsus esile tohutu skandaali tolleaegses traditsioonilises kunstimaailmas ja ajakirjanduses. Kunstiakadeemikud keeldusid tunnustamast noori impressioniste ja nende murtud pinstlitehnikat tervelt 40 aasta jooksul Lektor Lenna Saarekivi — maalikunstnik ja impressionismi entusiast ise — on sündinud Tallinnas ja omandanud kunstilise hariduse ,,Visual Arts Student League' is New Yorgis ja ,,De la Grande Chaumier" akadee-' mias Pariisis. Lenna Saarekivi on esinenud näitustel USA-s ja Pariisis ning tema töid leidub erakogudes. Loeng on kaunistatud diapositiividega. ÜKSIK NAINE, energiline, haritud, paljude huvidega soovib leida MEESKAASILAST-SÕPRA vestluseks, ühiseks tegevuseks, hinge-rõõmuks. Vanus 65;K. Kirjad sit. „Hellg" MÕTTESÄHVATUSI BULin Raugad kaklevad meeleldi, et. näidata, et nad ei ole veel vanad. ® Vanaduses kahetsetakse neid pattusid, mis nooruses tegemata jäid. (ö . Inimene on väärkonstruktsioon. Ta elab enamasti teiste kulul. Kogunud NIHITS Eelteade Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi 75. aastapäeva koosviibimine koos külalistiega toimub 18. okt. Tartu CoHege'i kohviku ruumes, 310 Blopr Str. W. Torontos. Lähemaks informatsiooniks tel. 226-6128, A. Laanes ja 963-8294, Ao Kanadas saab igal aastal autoonnetustel surma ' umbes 70 väikelast ja vähemalt 4Ö00 vigastada. Statistiliste andmete järgi ei ole alla viie-aastastest lastest 80% küllaldaselt kaitstud mootorsõidukites. Transport Canada rakendab range standardi laste ja imikute kaitseistmete tööstustele. Teie ise aga saate kõige paremini kaitsta oma lapsi muretsedes neile oiged kaitseistmed ja valvates, et need on autos kindlalt kinni. da on v ä ä r t teha Transport Canada Transports Canada CäüädsL |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-09-11-05
