1986-03-27-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
SDAY, MARCH27 T.E. Amndusklubl loenguõhtiuil: 27. veebruaril ütles avasõna E.Kiui-ris. Selgus, et peakoosolekul vaistud juhatus oli tööülesanded jaganud järgmiselt: esimees M. Lepik, abiesimehed Kadri Roman ja E. Kuris, sekretär Jeanette Anton, laekur M.Joasaare, abilaekur Leida lomits jai eriülesanded!. Roand. Õhtu teemaks oli „Toalilled ja nende eest h^oolitsemine". Lektoritena esinesid Lia ja Erik Hess'id,.kellel on Barries Timberline' i puukool, lille-äri, aiandustarvete, iluaedade planeerimise ja korrastamise ettevõte. Ettevõttelon suvel 50 töötajat, 8 avarat kasvuhoonet, 5 meeskonda tegelevad iluaedadega, kaks aiandusarhi-tekti töötavad iluaedade planeerimisel jne. Uuema ajana tehakse lilledega sisedekoratsiOone. Lia Hess on bioloog, kes nüüd täie energiaga on rakeindunud perekonna suurettevõt-tesse. Erik Hess on elukutseh aian-dusarhitekt. Lektorite pooh oli toodud loengule arvukalt toalilli, sibul-illi jamuid aiandustarlbeid. Loengu lõpul oli neid kõiki võimalik osta erakordselt odavate hindadega. Alguses näitas Erik Hess valgus-pilte oma edukast ettevktest. Järgnevalt Lia Hess vaatles toalilli ja nende kasutamise võimalusi. Üheks suuremaks probleemiks toalillede juures on nende kastmine, mis'peab olema mõõdukas.l Boston|i sõnajalg vajab kasvamiseks avarat poUi. Ümberistutamisel võib seda taime poolitada. Rändavjuut (Wandering Jew) on kergesti kasvatataV, kuid vajab hoolsat kastmist. Kastetakse sageli, aga vähe, mitu korda nädalas. Kui kastmine on puudulik, muutub taim keskelt pruuniks. Vastupidav on paksude lehtedega vaha-luuderohi (Wax Ivy). Omapärane on „Piggy-back" taim, mille uued lehed kasvavad varasemate lehtede peale. Neid lõigatakse ja pannakse mujale juurduma. Erik Hess leidis, et taimedel on tuhanded kahjurid. Taimi kahjurite tõrjeainega pritsides pritsitakse lehti alt ja pealt. Toalillede ning suve- ja püsilillede juures soovitas ^ kasutada Aerosol. House Plants Insecticide. Veeslahus-tuvad künstväetised on hästi kasutatavad. Õitsevate lillede juures kasutatakse väetisi^mille keskmine number on suurem. On soovitav, et väetised sisaldaks tavaliste ainete kõrval ka mikroelemente (trace elements), nagu magneesium, raud jt. Enne tõr-jeainete ja ka-väetiste kasutamist on vajalik lugeda nende pakendeil olevaid juhiseid ning nende kohaselt tegutseda. Järgnevalt vaatlesid lektorid begoQ-niaid ja nende ebajahukaste probleeme; leiti, et taimede altkast-misega peab ettevaatlik olema. Vesi ei tohi lillepoti all olla pikemat aega, vaid ainult mõne tunni. Demonstreeriti niisukusemõõtjä käsutamist lillepotis. Vaadeldi mugulbegooniate, amarüllista ja teiste sibullillede kasvatamist. Hesside Timberline aian-dusettevõttes on müügil siniste rukkilillede seemneid ja kullerkuppude taimi. Tänusõnadega .lektoreile lõppes huvitav loenguõhtu. / , EKs „M0ie Elu" M. 13 (1882) 1986 ^»l'»»yitr;Tfi talilaagrites 1-2. märtsil oli Kotkajärvel [eesti skautide alal Musko.l^as) Toronto Kalevi lipkonna vanemskautide talilaager. Ööbimine oli Kalevi hoones. Laagri juht Riki Tae. Abijuht Andres Terts. Toitu tegid perenaised Silvia Birk-Terts ja Linda Roosipuu. Suusatati mitmele poole piki lumi-seid metsaradasid ja üle paksu jääga kaetud järvede. ; Samal nädalalõpul oli Kotkajärvel "ka Toronto Lembitu vendurskautide talilaager. Nende elamine oli Lembil u külas. Juhid Jaan Krillis ja Alrek Mei-poom, Toitlus Christopher Timusk ja Allan Vessnian. Kava: suusatamine, mootorsaanisõit, söömine ja saun. Ilm oli mahe; veidi pilvi, veidi päikest, veidi külma, LuVid oli aga küllalt. Poiste arvamus: ,,Väga tore lu-melaager!" ..Ü.S. ' Skautluse 35- aastase Nigela võitu kalasaak võistlustel Laupäeval, 15. veebruaril korraldas Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi oma talvise hooaja esimese kalapüügivõistluse Simcoe järve jääaukudest. Kella .kaheksaks oli kohale ilmunud 22 mees- ja üks naisõngesportlane. Võistlus lõppeskell 12 p. ja võistlejad kogunesid Royal Beachi lähedal asuvasse perekond Rein Hõbeda tallu, kus toimus kalade kontrollimine ja kaalumine. Kaalus esimees H. Ri-kö, ning kontrollis abiesimees Mati Rand. Kõige raskema kala oli järvest välja toonud Liivi Theodoru, kes sai Kalju Laanemetsa mälestusränd-auhinna ja klubi poolt välja pandud individuaalauhinna, 2. Heldur Suur-na, havi 3 kg 330 g (klubi auhind). 3. Albert Lukk, havi 2 kg 330 g (klubi auhind). 4. Evald Hõlpus, havi 1 kg 180 g [klubi esimehe poolt väljapandud lohutusauhind). Ülo Vilmäe poolt väljapandud auhinna arvult rohkemale saagile omandas Albert Lukk. Ha ' Hamiltoni,.Kotka" skaudilipkond korraldab piduliku kokkutuleku „Jüripäeva koonduse", selle tähtsa tegevusteetulba märkimiseks, pühapäeval, 6. aprillil, algusega kell 2 päeval. Kokkutulek toimub YWCA ruumes 75 McNab Street South, Hamiltonis. Koht asub Ijlamiltoni linnavalitsuse hobne idapoolsel tagaküljel ja autod saab jätta linnavalitsuse parkimisplatsile. Kõik Hamiltonis skautlemisest osavõtnud ja osavõtjad ning nende sõbrad, kes peavad skautlikku noortetööd südamelähedaseks, on teretulnud sellele pidulikule sündmusele. Eriti sooviks „Kotka" näha seal tulevaste skautide, meie pealekasvava nooruse vanemaid ühes oma lastega. Skaut on 'alati valmis' ja tuleme kõik kokku 6. aprillil, et meenutada möödunut ja vaadata vastu tulevikule. LÕUNA-FLORIDAST Eesti Vabariigi 68. aastapäeva tä-liistamiseks korraldas E.E.L.K. L.- Florida Pauluse kogudus kontsert-ju-maläteenistuse. Haigestunud õp. H. Rüdmikut asendas õpetaja K. Kimmel KaUiadast. Jumalateenistust ilustasid instrumentalistid: A. Liivoja - trompet, H. Kõiv - klaver, E^ Allik - orel ja klaverikunstnik ^.Sperkqcz- klaver ja orel. Vokalistid: A. Allik ja S. Vilbas. Pärast jumalateenistust kirikulised kogunesid kõrvalsaali. Noor ukraina rahvusest jkunstriik oma lühikeses kuid südamlikus sõnavõtus tõi esile paralleele Eejsti ja Ul^rainasaa-tusest, meie r(iuusika jä kunsti sar-nadusest ja ka meie ühistest püüdlustest. . y Koosviibimine jätkus kohvilauas. 23 võistlejat jõudsid õnge otsa „meelitada" neli^^havi ja kolm ahve-napojakest. Kui kalad kaalutud ja muud toimingud lõpetatud, siirduti talu ruumidesse, kus oli kaetud pidulik lõunasöök. Abiesimees Mati Rand teatas, et järgmine võistlus toimub samas kohas 1. märtsil ja viimane talve-hooaja võistlus 15. märtsil Oru Beachis. • " . 1.S-gi': Toimkond moodustatud Kanadast mitu ühislendii stoie Austraaliasse 150 informatsioonikoosolekul Pühapäeval, 2. märtsil, kell 5.30 toimus Toronto Eesti Maja keskmises saalis Austraalias toimuva Esto '88 informatsioonikoosolek. Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas esimees Toomas Metsala tervitas kokkutulnuid ja nimetas, et SEP juhatuse poolt moodustatud toimkond on selle koosoleku kokku kutsunud, ka on nad palunud Austraalia lennuliin Quantas'e esindajat informatsiooni andma ning näitama Austraalia ja Quantas'e lennuliini kohta informatsioonifilme.' Filmid osutusid väga huvitavateks. Jagati ka informatiivseid voldikuid ja Masteriie Ontario kergejõustiku sisevõistlustest osavõtjaid. Ees, vasakult- A. Tiidus (treener), V.Kõresaar. Taga-A. Jaago, A . Truuvert, H. Pedel, V. Sadul ja G. Raag. Foto - H. Raigna ^ ^ ^ ^ Toomas Metsalal oli teatada järgmist: Austraaliasse sõiduks ei üürita ühist lennukit, vaid eestlased paigutatakse mitmes eri grupis lennukitele. Ka selle moodusega loodetakse saada soodsaid hindu nii täiskasvanuile kui ka noortele, umbes 10% hinnaalandusega. Ärasõiduks Austraaliasse on antud järgmised lahkumisajad Torontost: 30. nov. 1987 (mis on viimane odavlennu päev väljaspool hooaega ja mis on umbes 200-300' dollarit odavam), 1. dets, 16. dets., 24/25/26/ 27/dets. või hiljem. Austraaliast on • tagasilend samuti mitmes grupis ja mitmesugustel eri aegadel. Nii sinna-kui ka tagasisõidul on vähemalt 3-4 vahemaandumist, kuna sõit on pikk, 27 tundi. Need vahepeatumised kuuluvad üldise hinna sisse, mis on täiskasvanutel esialgsete arvestuste jär- .gi $2100,00. Kui mõni isik soovib enam vahemaandumisi teha, siis tuleb tal lisamaksu maksta $120,00. Kui on suurem grupp soovijaid, on arvatavasti võimalik vahemaandumise hotellid korraldada lennuliini kaudu. Vahemaandumisi võib toimuda Havais, Tahiitis, Fidžis, Uuš-Meremaal, Californias jne. Sõiduhinnale liituvad muidugi Melbournes'i vajalikud kulutused, nagu hotellid, peod, toit ja muud sündmused: üldiselt kulud seal olles. I Üritused Esto '88-1 ei ole kõik veel lõplikult selgunud, kuid teada on laulupidu, rahvatants,- naisvõimlemine, teater, kontserdid, näitused, spordivõistlused, koosolekud ja muud. Kindlasti on teada, et Esto '88 ball toimub vana-aasta õhtul. Üritused toimuvad umbes 2 km ringi ulatuses ning on kergesti juur-depääsetavad ka jalutades. Hotellide hinnad öö-päevaks on võrdsed Toronto hindadega, olenevalt hotellist, alates $80-95, $60-75, $45-60 tuba. Toad võivad olla ka mitmele inimesele. Üliõpilaselamus on üheinimese toa hind $28,00 koos hommikusöögiga. Ülikool asub põhja Melbourne'-' is, umbes 2 km kaugusel, kuhu võib kärme inimene jalutada või siis trammiga 15 minutit sõita. Ülikoolilt saab ruume üürida ka mitmesugusteks koosolekuteks ja loenguteks. Toiduhinnad onTorontoga umbes võrdsed. Temperatuur keskmiselt 20°C. Kuna seal on linnade vahed autoga sõites väga pikad, on kasulik kasutada lennukit. Kui keegi soovib seal teisi linnu külastada, on soovitav lennud juba siin ära maksta, kuna kohapeal on need p^lju kallimad. Esto '88-le sõitja vajab välispassi ja Austraalia viisat, süstid ei ole vajalikud, küll aga on kasulik võtta siin erihaiguskindlustus ettevaatuse mõttes, kui peaks vaja tulema. Pas-sid- viisad korraldab arvatavasti lennuliini. SEP on moodustanud toimkonna siin järgmistest isikutest: Toomas Metsala, FelixKoop, Härnald Toomsalu, Ruho Paluoja ja Maire Lainevool. Üldise pildi saamiseks jagati kohapeal välja eelregistreerimise lehti. Lõpetades lubas Toomas Metsala sõidust osavõtjaid informeerida vajaduste kohaselt. Osavõtjaid oli 150 ümber. E-e R. Masterite-sisevõistlustelt,.Helgi Pedel kiaiilitõukel, Valdek Sadul Noorte tennis F o t o - H . Raigna LauFB Randmaa maailmavõistlustel Prantsusmaal Eestlastel 14 kuld- ja 4 hõbemedalit - Karl Trei kordas oma maailmarekordit Masterite kergejõusftlkuvõistlu-sed peeti laupäeval 8. märtsil North York'i sisehallis. Võistlustest võttis osa 7 eestlast, kes kogusummas võitsid 14 kuld- ja 4 hõbemedalit. Helgi Pedel, N-60, saavutas uue masterite sisehalli maailmarekordi kõrgushüppes tagajärjegal,15 m ja Karl Trei, M-75, kordas 60 m jooksus maailmarekordit ajaga 10,1 sek Kuulitõukes Matti Jaago, M-60, tagajärjega 13,07 ja Antoni Truuvert, M-65, — 11,38 m saavutasid uued Kanada rekordid. Võistlusteks oli registreerinud'238 võistlejat, kuid tegelik arv oli väiksem, kuna kümmekond võistlejat ei ilmunud võistlustele. Võistluste vanusegrupid olid 5-e aasta järele. Võistlused, mis kestsid 8 tundi, toimusid enam-yähem rahuldavalt. North York'i sisehallis on sirgjooneline jooksurada 60 m. Ovaalne jook-suraha 200 m. Odavise, ketta- ja vasaraheide ei ole seal võimalik. HARALD RAIGNA ® Laup., 1.^27. märtsini Eesti Kunstnike Koondise Kevadnäitus Northern District Library - Stair-well Gallery's, 4© Orchard View Blvd. ® Pühap,, aprillil Pärnumaalast@ GollegeMs algusega kl 1.30 p. ® Pühap., 6. aprillil Toronto Eesti Seltsi kevad popurrii Eesti Majas algusega kl 3 p. ® Laup., 12. apr. „Sõduriõhtu" Eesti Majas algusega k l 19.00. ©Laup., 12. apr. Eesti Rahvusteatri kordusetendus ,,Soovin tutvust" Lavtrrence Park Collegiate Institu-te'is algusega kl. 16.00. © Pühap., 13. apr. Asta Luik'i loeng Friedebert Tuglasest Tartu Celle-ge'is algusega kl 17.00. (D Pühap., 13. aprillil Lasteaia moe-näitus Eesti Majas algusega kl. 2.30 •p.l. © Laup., 19. apr. Maakondade Päev Eesti majas. <i Pühap., 29. apr. Korp! Fidentia Kevadkontsert Tartu College'iraT gusega kL 16.00. N-60 Helgi Pedel saavutas esikohad ja võitis kuldmedalid: kõrgushüppes ^ 1 , 1 5 m. Uus naiste sisehalli maailmarekord selles vanusegrupis. Kuulitõukes saavutas — 7,39 m. M-45 Jaan Roos saavutas esikoha, võites kuldmedali, 3000 m kõndimises - 13:56,7. M-60 Valden Sadul saavutas esikohad ja võitis kuldmedalid: 60 m tõkkejooksus — 11,5'ja kolmikhüppes — 8,45 m. Tuli teiseks ja võjtis hõbemedalid: kaugushüppes — 4,08 m ja 400 m jooksus — 1:05,0\ Matti Jaago saavutas esikohad ja võitis kuldmedalid: kuulitõukes [5 kg.) — 13,75 m. Uus Kanada rekord. Kaugushüppes saavutas — 4,27. m. Tuli teiseks kõrgushüppes võites hõbemedali — 1,35 m. 60 m jooksus tuli neljandaks — 08,8. M-65 Antoni Triiuvert saavutas esikoha kuulitõukes (5 kg.) võites kuldmedali - 11,38 m. Uus Kanada rekord. Viktor Kõresaar tuli teiseks võites hõbemedali kõrgushüppes 1,30 m. Tuli neljandaks kuulitõukes - 9,6i4 m. M-75 Karl Trei saavutas esikohad ja võitis kuldmedalid: 60 m jooksus - 10,01. Maailmarekordi kordami- ^416^60 m tõkkejooksus - 1 3 , 0 . Kuulitõukes (1 kg) - 8,63 m, kaugushüpes - 3,44, kolmikhüppes - 7,12 m ja kõrgushüppes-1,15 m. Enno Vaher Kala- ja Jahimeeste Klubi esimeheks •Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi korraline peakoosolek peeti Eesti Majas 2. märtsil algusega kl. l . p . l. Koosoleku^avas esimees Helmuth Riko ja-teatas, et tema on kaheksa aastat töötanud klubi juhtival kohal ja nüüd on aeg lahkumiseks ja soovitas oma järglaseks nooremasse generatsiooni kuuluvat Enno Vaher'it. Peakoosolekut juhatasid Härm Kore ja Heino Viiding. Protokollisid August Nüüd ja F. Aadli. 1985. a. tegevusaruande esitas esimees. Aruandest selgus, et tegevus on olnud sportlike ürituste osas rohkearvuline ja tulemusterikas. Et ma-jandusaruende suhtes oli lahkarvamisi, siis soovitati järgmist juhatust seda rohkem selgitada ja klubi liikmetele sellest aru anda. Juhatusse valiti Avo Poom ja Peeter Milliste, kes mõlemad kuuluvad nooremasse generatsiooni. ' 1986.a. juhatuse koosseis:. Enno Vaher, Härm Kore, Mati Rand, Edward Saar, Avo Poom, Albert Lukk, Johannes Summa, Peeter Milliste. Jüri Ramjalg. 1986. a. liikmemaks, mis kinnitati' 1985.a. peakoosolekul, on Š20 aastas. Selles summas on'kaasa arvatud föderatsiooni liikmemaks ja kindlustuspreemia. Liikmed, kes posti teel liikmemaksu saadavad, palutakse margistatud ümbrik juurde lisada. Klubi aadress jääb endiseks: 39 0'Connor Dr. Toronto, Ont. ]VI4K 2K3. Tel. 425-9978. - . KKS Lamra Randmaa esimene võist-lusretk Euroopasse toimus hiljuti Prantsusmaale, kus TarbesM linnas peeti suured rahvusvahelised noorte tennisevõistlused 14 ja noorem, vanusegrupis, Nendel võistlustel Laura Randmaa koos argen-tiinlanna Christine Tessi*ga saavutasid 3 - 4. koha. See on tal juba teist korda, kus ta maailmavõistlustel on saavutanud sellise tagajärje. Võistlustele pääsemiseks, mis toimus 32, poisi ja tütarlapse vahel, oli nõuetav maailmatasemel olev kvalifikatsioon. Kanada Tenniseliit saatis nendele võistlustele Laura Randmaa ja Robert Janecek'i Ontariost ja Isabelle Leger'i ja Sebastian Laureau Quebec'ist. Laura Randmaal ja Robert Janecek'il oli nõuetav kvalifikatsioon olemas, sest nad mõlemad olid varem heade tulemustega maailmavõistlustel võistelnud. Quebeci võistlejatel Isabelle Leger'il ja Sebastian^Laureau'l kvalifikatsioon puudus. Nendele ja ka teistest riikidest kvalifikatsioonita võistlejatele oli korraldatud eehurniirid kvalifikatsiooni saamiseks. Quebec'i võistlejad ei suutnud kvalifikatsiooni sooritada ja ei pääsenud võistlustele. Tennisevõistlustel, mis peetakse turniirisüsteemis, pääsevad poolfinaali ainuh neli võistlejat, moodustades kaks paari. Nende paaride võitjad finaalis võistlevad esikohale. Poolfinaalis kaotajad jäävad 3-4. kohale. Võistlused peeti kõvapinnaga sisehallides. Peale Prantsuse ja Kanada oli võistlejaid veel Hollandist, Belgiast, Lääne-Saksamaalt, Ungarist, Tšehhoslovakkiast, Portugalist, Hispaaniast, Argentiinast ja USA-st. LAURA RANDMAA TULEMUSED Tema esimeseks vastaseks oli prantslanna Sophie Rasser, keda ta võitis kergelt 6 - 1 , 6 - 3 . Teiseks oli Veronika Martinek, Lääne-Saksamaalt, kes osutas.talle juba tugevamat vastupanu. Mäng oli kolmeseti-line, kus Laura Randmaa võitis esimese, kaotas teise ja võitis kolmanda seti. Tagajärg 6 - 1 , 1 - 6, 7 - 5. Selle võiduga jõudis veerandfinaali. Veerandfinaalis oli talle kolmandaks vastaseks Alexandre Rohner Tšeh-hoslovakiast, keda võitis kergeh 6-1, 6 - 0 . Selle võiduga jõudis poolfinaali. Poolfinaalis oli tal vastaseks hollandlanna Yvonne Grubben, kellele ta kaotas 7 - 5,6 - 3. See kaotus talle üllatuseks, sest võisteldes tema vastu 1984.a. maailmameistrivõistlustel Floridas ta võitis teda just vastupidise tagajärjega 6 - 3, 7 - 5. Peale tema ja Yvonne Grubben'i jõudsid poolfinaali veel Laximi Po-ruri USA-st ja Christine Tessi Argentiinast. Nende Võistlus lõppes Laximi Poruri võiduga 6 - 4, 6 - 4. Finaal-võistlus Laximi Poruri ja Yvonne Grubben'i vahellõppes Poruri võiduga. Punktide vahekord jäi teadmata. Lõpptagajärg: 1. Laximi Poruri, USA, 2. Yvonne Grubben, Holland, 3 - 4. Laura Randmaa, Kanada, ja Christine Tessi, Argentiina. AJAKIRJANDUSE KOMMENTAARID Võistlusi jälgisid prantsuse ajakirjandus, raadio- ja televisiooni saate-jaamad. Tema esimest võistlust prantslanna Sophie Rasse'i vastu oli kirjeldatud suurte' pealkirjadega: „Tütarlašte esimene ring." ,,Laura Randmaa — hämmastav kanadalane." Selles kirjeldati, kuidas neile tundmata Laura Randmaa nende ühe parema võistleja Sophie Rasser'i võttis suure ülekaaluga 6 - 1, 6 - 3. Mängu jälgivate prantsuse spetsialistide hinnangute järgi Laura Randmaa mängis seal väljaspool (beyond) oma vanust, nn füüsilise tugevusega kui ka mõistusega. Tema mänge soovitati edaspidi võistlustel jälgida. Tema teist mängu sakslanna Vero-nica Martinek'i vastu kirjeldati jälle suure pealkirja all „Noored ässad." Selles kirjelduses oli toodud ka Laura Randmaa suur pilt. Kirjelduses märgiti, et võistlust jälgisid üle 1500 pealtvaataja ja et see oli parim mäng, mis tütarlaste vahel senini oli mängitud. Mõlemaid võistlejaid hinnati füüsiliselt väga tugevateks mängijateks. Eriti kiideti Laura Randmaa mängu kolmandas setis, kus Veroni-ca Martinek oli pääsenud juhtima 5-0 ja seejärel Laura Randmaa saavutas seitse võidupunkti järjest ja lõpetas seti võiduga 7 - 5. See kirjeldus lõppes lausetega: ..Missugune finaal!" ..Missugune matš!" Isikukirjeldusena oli märgitud, et Lauira Randmaa on ilus, siniste silmadega ja lokkavate heledate lokis juustega. Selle võistluse järele intervjueeriti teda ka Tarbes'i raadiojaama poolt. HARALD RAIGNA Kfti* J . v . » * ^ « * » ' >w«>.»»s-«<"-v.«. . . . . . . . .. EKK muusikavl vasakult - Leikil Liifl-Anne Kleii Norheim,Ingri( Eesti Kunsti{ muusika võistlusi Vana - Andrese kuulusid Lembi' keel- ja puhkpill laul, Evi Heinurl luste üldjuhiks o( rammi kujundas] Lauluklassis igaüks oma kh nooremad — laul ku„Lapsedtupp| 82; 10-aastused dar Puusi hiulif väike mehekenel taste klassiks - Türnpu ,,Laul sc klaveriklassisl klass — A: l koh| — Hermanni „Si — Erik l!iaar -j blind mice" — Kuulan — Kas( little lamb" - Mari-juhtimi ,,Leelo' 25. veebruul ,,Leelo" oma koosoleku. Eerik Purje, Ann Miller. et aasta o(3sl koor on kindlal kui majandusljj vastu uutele kaf on ette näha misl ühe kogu( anda publikul sama kuu lõpul| serdist. Valimiste jui eelmise or; koormatud leg| pule viinud ei koor keeldus (| Tema asemele namusega Mai valiti neli juhq hei jagasid ai vait: abiesimel ne), sekretär laekur Urmas rivanem Lindi jonikomisjoni mes ja Helmi Koosolekut koorijuht Eeril juhatusele ja „Leelo" lege^ on jätkunud a( Tal&uli Tartu Tartu InslitI endiselt tasuti lektoridkij^ ütlj Aruja oma a? päevi oli 21, 4j umbes 900 töcj Ellen ja Albe| Roos, Evi ja Kangro ja Em\ ka kodutööd tamine. Kirjal nagu varemgiJ
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 27, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-03-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860327 |
Description
Title | 1986-03-27-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | SDAY, MARCH27 T.E. Amndusklubl loenguõhtiuil: 27. veebruaril ütles avasõna E.Kiui-ris. Selgus, et peakoosolekul vaistud juhatus oli tööülesanded jaganud järgmiselt: esimees M. Lepik, abiesimehed Kadri Roman ja E. Kuris, sekretär Jeanette Anton, laekur M.Joasaare, abilaekur Leida lomits jai eriülesanded!. Roand. Õhtu teemaks oli „Toalilled ja nende eest h^oolitsemine". Lektoritena esinesid Lia ja Erik Hess'id,.kellel on Barries Timberline' i puukool, lille-äri, aiandustarvete, iluaedade planeerimise ja korrastamise ettevõte. Ettevõttelon suvel 50 töötajat, 8 avarat kasvuhoonet, 5 meeskonda tegelevad iluaedadega, kaks aiandusarhi-tekti töötavad iluaedade planeerimisel jne. Uuema ajana tehakse lilledega sisedekoratsiOone. Lia Hess on bioloog, kes nüüd täie energiaga on rakeindunud perekonna suurettevõt-tesse. Erik Hess on elukutseh aian-dusarhitekt. Lektorite pooh oli toodud loengule arvukalt toalilli, sibul-illi jamuid aiandustarlbeid. Loengu lõpul oli neid kõiki võimalik osta erakordselt odavate hindadega. Alguses näitas Erik Hess valgus-pilte oma edukast ettevktest. Järgnevalt Lia Hess vaatles toalilli ja nende kasutamise võimalusi. Üheks suuremaks probleemiks toalillede juures on nende kastmine, mis'peab olema mõõdukas.l Boston|i sõnajalg vajab kasvamiseks avarat poUi. Ümberistutamisel võib seda taime poolitada. Rändavjuut (Wandering Jew) on kergesti kasvatataV, kuid vajab hoolsat kastmist. Kastetakse sageli, aga vähe, mitu korda nädalas. Kui kastmine on puudulik, muutub taim keskelt pruuniks. Vastupidav on paksude lehtedega vaha-luuderohi (Wax Ivy). Omapärane on „Piggy-back" taim, mille uued lehed kasvavad varasemate lehtede peale. Neid lõigatakse ja pannakse mujale juurduma. Erik Hess leidis, et taimedel on tuhanded kahjurid. Taimi kahjurite tõrjeainega pritsides pritsitakse lehti alt ja pealt. Toalillede ning suve- ja püsilillede juures soovitas ^ kasutada Aerosol. House Plants Insecticide. Veeslahus-tuvad künstväetised on hästi kasutatavad. Õitsevate lillede juures kasutatakse väetisi^mille keskmine number on suurem. On soovitav, et väetised sisaldaks tavaliste ainete kõrval ka mikroelemente (trace elements), nagu magneesium, raud jt. Enne tõr-jeainete ja ka-väetiste kasutamist on vajalik lugeda nende pakendeil olevaid juhiseid ning nende kohaselt tegutseda. Järgnevalt vaatlesid lektorid begoQ-niaid ja nende ebajahukaste probleeme; leiti, et taimede altkast-misega peab ettevaatlik olema. Vesi ei tohi lillepoti all olla pikemat aega, vaid ainult mõne tunni. Demonstreeriti niisukusemõõtjä käsutamist lillepotis. Vaadeldi mugulbegooniate, amarüllista ja teiste sibullillede kasvatamist. Hesside Timberline aian-dusettevõttes on müügil siniste rukkilillede seemneid ja kullerkuppude taimi. Tänusõnadega .lektoreile lõppes huvitav loenguõhtu. / , EKs „M0ie Elu" M. 13 (1882) 1986 ^»l'»»yitr;Tfi talilaagrites 1-2. märtsil oli Kotkajärvel [eesti skautide alal Musko.l^as) Toronto Kalevi lipkonna vanemskautide talilaager. Ööbimine oli Kalevi hoones. Laagri juht Riki Tae. Abijuht Andres Terts. Toitu tegid perenaised Silvia Birk-Terts ja Linda Roosipuu. Suusatati mitmele poole piki lumi-seid metsaradasid ja üle paksu jääga kaetud järvede. ; Samal nädalalõpul oli Kotkajärvel "ka Toronto Lembitu vendurskautide talilaager. Nende elamine oli Lembil u külas. Juhid Jaan Krillis ja Alrek Mei-poom, Toitlus Christopher Timusk ja Allan Vessnian. Kava: suusatamine, mootorsaanisõit, söömine ja saun. Ilm oli mahe; veidi pilvi, veidi päikest, veidi külma, LuVid oli aga küllalt. Poiste arvamus: ,,Väga tore lu-melaager!" ..Ü.S. ' Skautluse 35- aastase Nigela võitu kalasaak võistlustel Laupäeval, 15. veebruaril korraldas Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Klubi oma talvise hooaja esimese kalapüügivõistluse Simcoe järve jääaukudest. Kella .kaheksaks oli kohale ilmunud 22 mees- ja üks naisõngesportlane. Võistlus lõppeskell 12 p. ja võistlejad kogunesid Royal Beachi lähedal asuvasse perekond Rein Hõbeda tallu, kus toimus kalade kontrollimine ja kaalumine. Kaalus esimees H. Ri-kö, ning kontrollis abiesimees Mati Rand. Kõige raskema kala oli järvest välja toonud Liivi Theodoru, kes sai Kalju Laanemetsa mälestusränd-auhinna ja klubi poolt välja pandud individuaalauhinna, 2. Heldur Suur-na, havi 3 kg 330 g (klubi auhind). 3. Albert Lukk, havi 2 kg 330 g (klubi auhind). 4. Evald Hõlpus, havi 1 kg 180 g [klubi esimehe poolt väljapandud lohutusauhind). Ülo Vilmäe poolt väljapandud auhinna arvult rohkemale saagile omandas Albert Lukk. Ha ' Hamiltoni,.Kotka" skaudilipkond korraldab piduliku kokkutuleku „Jüripäeva koonduse", selle tähtsa tegevusteetulba märkimiseks, pühapäeval, 6. aprillil, algusega kell 2 päeval. Kokkutulek toimub YWCA ruumes 75 McNab Street South, Hamiltonis. Koht asub Ijlamiltoni linnavalitsuse hobne idapoolsel tagaküljel ja autod saab jätta linnavalitsuse parkimisplatsile. Kõik Hamiltonis skautlemisest osavõtnud ja osavõtjad ning nende sõbrad, kes peavad skautlikku noortetööd südamelähedaseks, on teretulnud sellele pidulikule sündmusele. Eriti sooviks „Kotka" näha seal tulevaste skautide, meie pealekasvava nooruse vanemaid ühes oma lastega. Skaut on 'alati valmis' ja tuleme kõik kokku 6. aprillil, et meenutada möödunut ja vaadata vastu tulevikule. LÕUNA-FLORIDAST Eesti Vabariigi 68. aastapäeva tä-liistamiseks korraldas E.E.L.K. L.- Florida Pauluse kogudus kontsert-ju-maläteenistuse. Haigestunud õp. H. Rüdmikut asendas õpetaja K. Kimmel KaUiadast. Jumalateenistust ilustasid instrumentalistid: A. Liivoja - trompet, H. Kõiv - klaver, E^ Allik - orel ja klaverikunstnik ^.Sperkqcz- klaver ja orel. Vokalistid: A. Allik ja S. Vilbas. Pärast jumalateenistust kirikulised kogunesid kõrvalsaali. Noor ukraina rahvusest jkunstriik oma lühikeses kuid südamlikus sõnavõtus tõi esile paralleele Eejsti ja Ul^rainasaa-tusest, meie r(iuusika jä kunsti sar-nadusest ja ka meie ühistest püüdlustest. . y Koosviibimine jätkus kohvilauas. 23 võistlejat jõudsid õnge otsa „meelitada" neli^^havi ja kolm ahve-napojakest. Kui kalad kaalutud ja muud toimingud lõpetatud, siirduti talu ruumidesse, kus oli kaetud pidulik lõunasöök. Abiesimees Mati Rand teatas, et järgmine võistlus toimub samas kohas 1. märtsil ja viimane talve-hooaja võistlus 15. märtsil Oru Beachis. • " . 1.S-gi': Toimkond moodustatud Kanadast mitu ühislendii stoie Austraaliasse 150 informatsioonikoosolekul Pühapäeval, 2. märtsil, kell 5.30 toimus Toronto Eesti Maja keskmises saalis Austraalias toimuva Esto '88 informatsioonikoosolek. Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas esimees Toomas Metsala tervitas kokkutulnuid ja nimetas, et SEP juhatuse poolt moodustatud toimkond on selle koosoleku kokku kutsunud, ka on nad palunud Austraalia lennuliin Quantas'e esindajat informatsiooni andma ning näitama Austraalia ja Quantas'e lennuliini kohta informatsioonifilme.' Filmid osutusid väga huvitavateks. Jagati ka informatiivseid voldikuid ja Masteriie Ontario kergejõustiku sisevõistlustest osavõtjaid. Ees, vasakult- A. Tiidus (treener), V.Kõresaar. Taga-A. Jaago, A . Truuvert, H. Pedel, V. Sadul ja G. Raag. Foto - H. Raigna ^ ^ ^ ^ Toomas Metsalal oli teatada järgmist: Austraaliasse sõiduks ei üürita ühist lennukit, vaid eestlased paigutatakse mitmes eri grupis lennukitele. Ka selle moodusega loodetakse saada soodsaid hindu nii täiskasvanuile kui ka noortele, umbes 10% hinnaalandusega. Ärasõiduks Austraaliasse on antud järgmised lahkumisajad Torontost: 30. nov. 1987 (mis on viimane odavlennu päev väljaspool hooaega ja mis on umbes 200-300' dollarit odavam), 1. dets, 16. dets., 24/25/26/ 27/dets. või hiljem. Austraaliast on • tagasilend samuti mitmes grupis ja mitmesugustel eri aegadel. Nii sinna-kui ka tagasisõidul on vähemalt 3-4 vahemaandumist, kuna sõit on pikk, 27 tundi. Need vahepeatumised kuuluvad üldise hinna sisse, mis on täiskasvanutel esialgsete arvestuste jär- .gi $2100,00. Kui mõni isik soovib enam vahemaandumisi teha, siis tuleb tal lisamaksu maksta $120,00. Kui on suurem grupp soovijaid, on arvatavasti võimalik vahemaandumise hotellid korraldada lennuliini kaudu. Vahemaandumisi võib toimuda Havais, Tahiitis, Fidžis, Uuš-Meremaal, Californias jne. Sõiduhinnale liituvad muidugi Melbournes'i vajalikud kulutused, nagu hotellid, peod, toit ja muud sündmused: üldiselt kulud seal olles. I Üritused Esto '88-1 ei ole kõik veel lõplikult selgunud, kuid teada on laulupidu, rahvatants,- naisvõimlemine, teater, kontserdid, näitused, spordivõistlused, koosolekud ja muud. Kindlasti on teada, et Esto '88 ball toimub vana-aasta õhtul. Üritused toimuvad umbes 2 km ringi ulatuses ning on kergesti juur-depääsetavad ka jalutades. Hotellide hinnad öö-päevaks on võrdsed Toronto hindadega, olenevalt hotellist, alates $80-95, $60-75, $45-60 tuba. Toad võivad olla ka mitmele inimesele. Üliõpilaselamus on üheinimese toa hind $28,00 koos hommikusöögiga. Ülikool asub põhja Melbourne'-' is, umbes 2 km kaugusel, kuhu võib kärme inimene jalutada või siis trammiga 15 minutit sõita. Ülikoolilt saab ruume üürida ka mitmesugusteks koosolekuteks ja loenguteks. Toiduhinnad onTorontoga umbes võrdsed. Temperatuur keskmiselt 20°C. Kuna seal on linnade vahed autoga sõites väga pikad, on kasulik kasutada lennukit. Kui keegi soovib seal teisi linnu külastada, on soovitav lennud juba siin ära maksta, kuna kohapeal on need p^lju kallimad. Esto '88-le sõitja vajab välispassi ja Austraalia viisat, süstid ei ole vajalikud, küll aga on kasulik võtta siin erihaiguskindlustus ettevaatuse mõttes, kui peaks vaja tulema. Pas-sid- viisad korraldab arvatavasti lennuliini. SEP on moodustanud toimkonna siin järgmistest isikutest: Toomas Metsala, FelixKoop, Härnald Toomsalu, Ruho Paluoja ja Maire Lainevool. Üldise pildi saamiseks jagati kohapeal välja eelregistreerimise lehti. Lõpetades lubas Toomas Metsala sõidust osavõtjaid informeerida vajaduste kohaselt. Osavõtjaid oli 150 ümber. E-e R. Masterite-sisevõistlustelt,.Helgi Pedel kiaiilitõukel, Valdek Sadul Noorte tennis F o t o - H . Raigna LauFB Randmaa maailmavõistlustel Prantsusmaal Eestlastel 14 kuld- ja 4 hõbemedalit - Karl Trei kordas oma maailmarekordit Masterite kergejõusftlkuvõistlu-sed peeti laupäeval 8. märtsil North York'i sisehallis. Võistlustest võttis osa 7 eestlast, kes kogusummas võitsid 14 kuld- ja 4 hõbemedalit. Helgi Pedel, N-60, saavutas uue masterite sisehalli maailmarekordi kõrgushüppes tagajärjegal,15 m ja Karl Trei, M-75, kordas 60 m jooksus maailmarekordit ajaga 10,1 sek Kuulitõukes Matti Jaago, M-60, tagajärjega 13,07 ja Antoni Truuvert, M-65, — 11,38 m saavutasid uued Kanada rekordid. Võistlusteks oli registreerinud'238 võistlejat, kuid tegelik arv oli väiksem, kuna kümmekond võistlejat ei ilmunud võistlustele. Võistluste vanusegrupid olid 5-e aasta järele. Võistlused, mis kestsid 8 tundi, toimusid enam-yähem rahuldavalt. North York'i sisehallis on sirgjooneline jooksurada 60 m. Ovaalne jook-suraha 200 m. Odavise, ketta- ja vasaraheide ei ole seal võimalik. HARALD RAIGNA ® Laup., 1.^27. märtsini Eesti Kunstnike Koondise Kevadnäitus Northern District Library - Stair-well Gallery's, 4© Orchard View Blvd. ® Pühap,, aprillil Pärnumaalast@ GollegeMs algusega kl 1.30 p. ® Pühap., 6. aprillil Toronto Eesti Seltsi kevad popurrii Eesti Majas algusega kl 3 p. ® Laup., 12. apr. „Sõduriõhtu" Eesti Majas algusega k l 19.00. ©Laup., 12. apr. Eesti Rahvusteatri kordusetendus ,,Soovin tutvust" Lavtrrence Park Collegiate Institu-te'is algusega kl. 16.00. © Pühap., 13. apr. Asta Luik'i loeng Friedebert Tuglasest Tartu Celle-ge'is algusega kl 17.00. (D Pühap., 13. aprillil Lasteaia moe-näitus Eesti Majas algusega kl. 2.30 •p.l. © Laup., 19. apr. Maakondade Päev Eesti majas. w«>.»»s-«<"-v.«. . . . . . . . .. EKK muusikavl vasakult - Leikil Liifl-Anne Kleii Norheim,Ingri( Eesti Kunsti{ muusika võistlusi Vana - Andrese kuulusid Lembi' keel- ja puhkpill laul, Evi Heinurl luste üldjuhiks o( rammi kujundas] Lauluklassis igaüks oma kh nooremad — laul ku„Lapsedtupp| 82; 10-aastused dar Puusi hiulif väike mehekenel taste klassiks - Türnpu ,,Laul sc klaveriklassisl klass — A: l koh| — Hermanni „Si — Erik l!iaar -j blind mice" — Kuulan — Kas( little lamb" - Mari-juhtimi ,,Leelo' 25. veebruul ,,Leelo" oma koosoleku. Eerik Purje, Ann Miller. et aasta o(3sl koor on kindlal kui majandusljj vastu uutele kaf on ette näha misl ühe kogu( anda publikul sama kuu lõpul| serdist. Valimiste jui eelmise or; koormatud leg| pule viinud ei koor keeldus (| Tema asemele namusega Mai valiti neli juhq hei jagasid ai vait: abiesimel ne), sekretär laekur Urmas rivanem Lindi jonikomisjoni mes ja Helmi Koosolekut koorijuht Eeril juhatusele ja „Leelo" lege^ on jätkunud a( Tal&uli Tartu Tartu InslitI endiselt tasuti lektoridkij^ ütlj Aruja oma a? päevi oli 21, 4j umbes 900 töcj Ellen ja Albe| Roos, Evi ja Kangro ja Em\ ka kodutööd tamine. Kirjal nagu varemgiJ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-27-04