Meie Elu = Our life, September 4, 1980

              Meie Elu" nr. 36 (1594)
k ehk lisada; et isegi „Loomin-luhtautoriks
on Brezhney ja et
jlSirbi ja yasära'^ numbris do
jriyad venelastest autorite ar-kaatiende
faktide juures takis-linõtteil
rändamast mööda kit-ioolpimedaid
metsateid päike-stelisele
. avarale lagendikule,
tol eesti pagulasorganisatsioo-li^
femas oma algava, sügis- ja
fookja tegfes-,,platvarme''. Ja
kõrval sejsab hunnikus meie
,;yäimsete rikkuste ja kõlbelise
pkspidamist^A varamu'' — meil
ises jüba"iliiiünud ja odavmüü-
, ipakutavad väärtteosed ning
lölev küllakaaluline lisa. Nime-viimaste
hulgast kas-või näi-
IfCarl Ristikivi postuumselt 11-
:,lühiloomingut ja tema, ning
rd.Kangro^(kirjavahetuse vali-
Arved Viirlaiu tagasipöördu-läjaloo-
reali^mile, Ilmar Jaksi
löüdivat :„Tailu", Aili Holmi üle­tees
ti süütute tütarlaste piitia-rmä-
äastaist Siberi' vägivalla-
I meie majanduslik olukord,
lte aastate välisvõitluslik edu,
Jtüte armee järjekindel kasva- y
ling meie vastutustunne tule- •
:es ei ,sünni võtma sellesse •[
[tavasse ..platvormi'' ka kind-pvitüspunkti,
et iga rahvusli-lõtleuja
oma rahva tulevikust. •
Itud' eestlane vabas maailmas
I endale kohustuse osta eelole-ns-
j a talveperioodil vähemalt
ulüses ilmunud või ilmuvat:
Hset teost? Kui meie organi-
[niid annavad sellise parooli, ^
?me|h:aidanud võitlevale maa- }-
[et yäärime omakultuuri ja va- i
niilg sundinud ehk jälle ka '
teni^est. uutele järeleandmis- .
igü ta oli sunnitud seda tege-'
[s, kui eestikeelse kirjastuste-:
ohjad olid kindlalt pagulaste
teid on veelkord võimalik haa- ;
Lii selleks on arusaamist i a ta-.
|ng seep see ongi. mida kodu-e
meilfootab — meie otšusta-
)etu?t orjastajat ehmatada
tegevuse initsiatiivi Tiäol.
ts : intensiivsuses sünnib ja
rahvuslus. Ja rahvuslu|- on :
|:Tnisrri,uirab orjuse, roosteta-
•iuksuvad ahelad.
• E l ; . •^.•
^MINGIT^; .:• ,
KOMPROMISSI y
KOMMUNISTIP^|GÄ
V K. Päts -
jlt k^dlustötud.
iie äris. f
;ni kl. i9 hom.—kl. 5 p.k
.DALALTEL SULETUD.
Iieleforii teel. •
[6R 2N5 - Tel. 331-3098
rassi, vän'i, sugu, rahvus-
;t kehaliste vi|gastüste põhju-nda
paremaid võimalusi tea-istele
gruppidele (Section
CftS). Kõige selle juures ees-leb;
anda naistele (preference
given tö women). Valitsuse
seda afirmatiivset seiuskoh-kasutada
kuni aastani 20(K).
le rahvusgruppide arvates
peaks kvoodi alusel, jõudma
võrdsele alusele lühema • aja
|Mitte' kaua, aega tagasi valit-indajad;
külastasid Haniilto-co
-rauatööstust^^ j ^ nõudsid,
5 varbaks eelistatud korra
erinevustega rahyusgrup-
;kuuluvaid". isikuid:
:ES:ÖN-lSEE]Vn)ÄGÄ/ --^^
LAGUNEB >
. ' ' • i
DÜbli ajast pärinevat tõde ei
a. Jtnilistele 'rahvusgruppi-tüC
eriõigused: toovad esile
:atusi sellisel määral, et riik
la saijimu pidada teiste, rah-riikidega
tehnilises ja. vaiim-guš.
Isikute värbamine ame-.
.igi kvoodi aluseel mõjub hal­loo
produktiivsusele, ja. töö
le. Rahvustunnet ja pätrib-'
hinnata vajalisel määral,
lud aasta kohta tehtud uüri-
;>elgub.et Kanadas läks strei-jgäjärjel,
kaduma T miljonit
ä ja hilise tööletuleku ning
venitatud lõuna- ja kohviae-
.^el 80 miljonit tööpäeva. Ku-s-
kasvab' ja kokkupõrked
rahvusgruppidega suurene-
:e tagajärjel USA ja Kanada
.am esimesed riigid oma kõr-.
ända.rdi poolest. Kanada on
mnendal köhal ja temast on
nüd mitmed • rahvusriigid,
ulgas ka II .Maaümasõja kao-iäksamaa;
Ja Jaapan. Valitsus
[b; raskete ^egade saabumist,
kab lahtiste käte ja uste po-limmigratsjooni
alal. •
Eckville'» vahd eesti
aastaks
(Algus esiküljel)
bitsemiše eest. Ta tabati katsdt se­da
teha Toronto kohtumajas, kiis
kaebealuselt püüdis edasi anda ühe
Markootilise ainega imbutatud «iga-retipaberit;
ö> Ettekavatsetud mõrvas süüdista­tud
Daniel Albert tunnistas eeluüri-misel,
et Vtema ka vaikuseks oli mõr­vata
Kanada peaminister P. E. Tru-deau,
kuid ei pääsemad tema; ligidale
ja selleasemel tungis noaga\ kallale
koi, Arthur Wadele.
0 Moskvas mõisteti neljaks
vangistusse dissidint Tatjaiia Veli
kanova. Vanglakaristusele järgneb
vUeaastane sund^suimine Siberis. Sa­masuguse
süüdistuse alusel mõisteti
viis aastat vanglakaristiast ja vUs
aastalt sundasumlsi preester Gleb
Yaköninile. Mõlemad protsessid on
esimbsed; pärast IM^škva- olümpia-:
mänge. •
® : Valge Maja teenistuja; Steven.
Shodb tunnistas end süüdi.arsti ret­septi,
võltsimises narkootiliste aine­te
saamiseks] Shoojb. pn töötanud
president iimmy Carterile alates-
1977 aastail > ^
© Toronto advokaadi, -Robert For-gangi
süüdistataksfe petmises. Ta
paigutas oma klientide raha väärtu­setutesse
neljandatesse hüpoteeki­desse
ilma klientidele teatamata, kes
olid teadmisel, et nende raha on lae­natud
esüneste ja teiste hüpoteekide
kindlustusel, ü^una need kinnisvara^
tulid sundmüügile ja väärtus ei käi­nud
kõiki võlakohustusi, siis kaota­sid
Forgangi kunded investeeritud
summad. i 1
ö Islandil elav Alldora Bjlarndottir
on 106 aastat vana. Küna riiklik
kompuuter on seatud ainult sajani,
siis saab Bjarnc^ottir kõiki informat­siooni
ja teateid mida saadetakse
välja 6 anasta vanustele. Prou? Bjarn-dottir
kes saab 107 aastaseks käes­oleval
sügisel ootab nüüd kompuute-rilt
käsku kq^M fftinha, kuna Islandil
algab köplikphustus seitsmeaasta­selt;.''
'....^
Võiks arvata, et Poola tööliste streigid ja rahutused lei
USA-s ja läänemaailmas vaimustust ja igakülgset-toetust. Kahjuks
ei ole see nii. lISÄ..valitsuse ametlik seisukoht m, et hoida o
Selleks on eriline põhjus. Viinjiase
kümne aasta jppksul USA valitsuse
survel laenasid USA pangad eescjtsäs
Bank of Americaga rohkem, -kui 20-
mend miljardi dpllarit Poola digile.
Selle eest ehitati kõige moodsamate
UjSA niasinate ja tehnika abil Gdans-kisse
jt. linnadesse suured laevate­hased,
rhiilised ehitasid N. Liidule
moodsaid laevu ja muidugi saia ra­ha
eest. Möödunud kevadel aga tea^
tasid poolakad, et riik on pankrotid
ja nad ei ole võimelised enam laenu
protsente maksma ning nõudsid ,yeel
pool miljardi dollarit ja said 300
miljonit dollarit tingimusel, et Poo-
-las tõstetakse tpitamete.ja tarbekau­pade
hindii. Hinnatõus põhjustas aga
Tahütusi. Selle tõttu on USA ametli­kele
sündmustest informatsiooni. •
Valitsus pani käiku ulatusliku yastü-propaganda.
Isegi Katoliku kiriku
kardinal soovitas töölistel miniia
töple tagasi. Kuid streik levis üle
maa. Töölised ei tagane oma- nõud­mistest.
1. aprillil teatas Poola valitsus, et
ei suudeta enam. 20^e miljardi lae­nu
pealt võla protsente USA panka- ;
delemaksta/Kümmekond USA pan- j
ga esindajat sõitsid Varssavi ja seal
lepiti kokku, et Bank of America lae­nab
poolakatele veel $300 miljoni,
kuid tingimusel, et - Poolas tõste­takse
toitainete ja tarbekaupade
hindu. 1. juulist neid tõstetigi, mil-
Tunnid lastele, teismelistele, maistele.'
Täpsema informatsiooni saamiseks
helistada:
: Siina Kasekamp:222-5751
ELOITUST
• •/ HELSIMGt,(„Meie Elu"'kaastööliselt)^ — Moskva
mängudel toim|inud skandaalide kohta tahavad soomlased selgi­tust
Rahvusvaheliselt Kergejõustikuliidult (lAÄF). Soome kerge-jõustikukoondise
direktor Nisse Hagman andis informatsiöoiii aja­lehtedele.
.Helsingin Sanomat" kirjutas kahel suurel
venelaste ebaõiglustest.
Ka Euroopa ! kergejõustikuliidu rnede peal pidada, kuigi tal oU luba
..X.. ' • ' '' "
Medicine Oru EestiSelts Eckville-
'i§ Albertas müüs hiljuti vana seltsi-maja
ja krundi. Saadud rahast otsus­tas
seltsi peakoosolek annetada ehi--
tatava Eckvillel linha (Gommunity
Halli 4ieaks $20:600, tingimusel et
Eesti seltsil saab seal olema kasuta­da
oma tuba. Peale selle korraldab
Medicine Oru Eesti Selts Red Deerl
piirkonna muuseumis Red Deeri lin­nas
alalise väljapaneku eesti pere­konnast
vastavates rahvariietes man­nekeenidena,
milleks Selts tahab- ku­lutada
5,000 dollarit. Ka pannakse
Gilby kalmu kalmistule mä.lestus-riiärk'
Jaak Kinnale, kes omal ajal
kinkis 19|4. aastal selle kalmistu
j aokä poolteiste aakri suuruse maa­ala;
selleks on Seilts kulusid ett®
näinud 500 dollarit.
Veel antakse endise feesti seltsima-ja
müügist saabud summadest $1000
erifondi Eckville'i Manor House ela­nike
jaoks töönmmi sisseseadmi­seks,
ning' Eckvillel Gommunity Hal­li
seatakse üles vastav plaat Eesti
Seltsi inälestJiseks.
kult kommunisthku Poola valitsuse kle järgnes streik ja praegused rahu- esi^iees Joizif Sir Ungarist'' rääkis selleks Rahvusvaheliselt võistlusars-.
poolel, sest USA pangad ähvardavad
minna pankrotti.
OLUKÖRD^POOMS ^
Poola on üks vabamaid kommu-nisthkke
riike Moskva kommtmismi
orbüdiSi Pocjlaš eksisteerivad veel
vabad talupojad. Dissidentide örga-tused.
See on _asjaõlu, millest USA •skahdaalide^t rõhutades peamiselt
ajakirjandus vaikib, sest praegu sei- odaheite ajal suurte staadioni vara-sab
ÜSA Poola kommunistliku valit- v^te lahti tegemist. Uksed avati iga-suse
poolel. Ainult 'Toronto ,;Sun'is'^ kord, kui nõukogude sportlane oli
kirjutas sellest (seigast dr.: Morton vjskamas, et Õhuvoolu abil oda käu-Šhulman.-
Arvatakse, et USA pangad gemale lendaks. Avaldati neli pilti
muidugi kõik eitasid öeldes, et vära-jäävad
oma laenudest ilma igal ju-
^ hui. Kui töölistele tullakse valitsuse ^^..^^.^
nisatsioonid opereerivad vabalt. Üks poolt vastu ja hinnad alandatakse!, vad avati ainult kaks korda, kui ve-osa
ülikoölei; töötavad dissidentide Siis ei suudeta võlgasid tasuda. Tei^ ne toimetaja läks välja ja naasis. See
sel juhul võib Moskva tungida omaT ei vasta tõele, s^st soomlased filnli-yägedega
Poolasse. Tuua sisse omad sid„tuulutamise".
vene tehnikud ja/siis võtta Poolat Kogu mänguäE^ ajal soome ajale-^
majanduse juhtimise oma kätte. Siis hed kir ju tasid venelaste „oma poole
muidugi ei maksta USÄ-le varem teh-, hoidmisest". Palju ruumi sai just
tud võlgasid. Kui sama olukord laie- odaheitmine, sest esikohale tulnud
neb ka teistele IdarEuroopa satellii- Dainis Kulas'e heiteleleiti „märic''
tidele, siis võivad paljud USA pan- .väljakul hoolimata seflest, et oda
gad isegi minna pankrotti. tüUjmaha täiesti lapiti. Reeglite järgi
tiit, samuti soome arstilt. LÕppVõist-iuse
algul kinnitas veel vene korral­daja,
et asi on kÖrras.^^Kui Stälberg,
aga hakkas tõuikama, nõudis vene li­pumees
„teipi" äravõtmist. Hakkas
vaidlus, kuid soome sportlane: oH
sellest ,,tuulutamisest". .Venelased sunnitud võistlema sidemeteta ja sai
• 00
t (Algus esikiiljel) -
PISARAD:HÜMNI AJAL . "
Sellrne; on olnud Tallinna olümpi­aad.
Politsei^ ;jä julgeolekumeeste
olümpiaad; kus purjetajail, s.o.
sportlastel endil,! on olnud vaid kõr-isikutel
isiklikud
juhtimisel. Põrandaalused lehed il­muvad
avalikult. Katoliku kirikul on
suur mõiu, eriti pärast seda, kui ppor
lakas Johan Pajul sai Rooina paavs­tiks.
Seoses selle olukorraga on
mõeldavad praegused tööliste rahu­tused.
Poola töölised esitasid 21
punkti, kus nõutakse kõigepealt va­bu
ametiühinguid, niiis ongi kõige
raskemaks nõiidmiseks. Muidugi ka
streikimise õigust. Streik on levinud
Gdanskist, Gdyniasse, Elbagi, Sopo­ti,
Kolobrzegi," Szczecini, Wroglawse,
Lozi, Krakowi, Lubini ja mujale.
Selle kirjutamise ajal streigivad ju­ba
ligemale 300.000 poola töölist üle
maa. • r
USA KUMMALINE
väline roll. Kõigil tähtsate'
olid ööd-päevad käsutada
giidid.. Sportlastel ei olnud isegi või­malust
viia mõnda külalist olümpia-:
, külla. Rootsi f meeskonnale õli luba­tud
kasutada:^^aks autot. Neist ei
näinud me suitsugi,: ütlevad mees­konna
liikmed. Meie kaks kõrgeimat
juhti said need oma käsutusse.'-Ni­melt
on hulk maad Piritalt Tallinna
ja purjetajad leiavad, et^nad oleksid
vajariud autot. ; i
Tallinna elanikud olid oma olüm­piaadi
üle uhked. Nuteti, kui finn-jollide
kuldrnedali andmisel Esko
Reichardtile mängiti Soome hümni
— see laul on varem dlmid ka eest­laste
rahvushümn.' Ei lauldud kaasa.
. Laul on nimelt üle 40 aasta juba kee­latud.
: : 'i ••';:-•• ,'•
^ Eesti on äga tillnud taas määilma-
: kaardile ja vana hansalinn Tallinn
hetkeks maailma fookusesse. Kah­juks
ei olnud see aga mingi õige
olümpiaad, kuna nii paljud maailma
parimaist purjetajaist jäid eemale.
Sellegipoolest olid võistlused kõrge-kvaliteedilised.
Kõik funktsioneeris.
Järelvalve ütles, et kuus naisgüdi. on
vallandatud välismaalastega frater-nisecrimise'
pärast. Kõik mitteamet­likel
andmetel pressitsentrurnist, lõ­petab
SvD reporter Lars Pornfe,
...EESTLASED- PETTUNUD".
Prantsuse suurlehes Le Monde ra­porteeris
Tallinnast i Daniel Vernet
pealkirja all ..Eestlased on pettu­nud":
.
Regattidest võtab osa ainult paar­kümmend
iheesikonday Prantslasi
nende seas ei ole. Ja 300-st oodatud
ajakirjanikust on vaevalt pooled ko-i
hai. Turiste on niikuinii vähe ja Viru
hotell liiga suur selle 'käsina liikumi­se,
jaoks. :, \ :
Vernet konstateerib, et eestlased
lootsid jä oQtasid kohtumisi lääne
külalistega, sest seni käib Tallinnas
peamiselt soomlasi, jääneid on juba
iküllalt nähtud.
Olümpiaadi puhul on prantslased;
uuesti avastanud Eesti ja see on siis­ki
positiivne punkt. Ei jõua kõiki
trükiseid jälgida, kuid pit ja sealt
tuleb artikleid Eesti kohta jä kõigis
neis on juttu Eesti ajaloost, lühike­sest
iseseisvast vabariigist, sovetide
vallutusest ja praegusest viletsast
olukorrast. -
Eestlasi\ kõrvutatakse enamasti
skandinaavlastega ja. ka Tallinnal
olevat ^põhjamaine nägu. mis kui­dagi
ei meenuta Moskvat. ; ; |
Seekord on prantslastel küll selge,
et Eesti ei ole Nõukogude Liit. j .
Moskva vanad ja teovõimetud ju­hid
Kremhs. on kabuhirmus, sest
poola tööliste nõudmiste täitmine
tähendaks, kommunistliku korra
lammutamist Poolas. Kuid nad tea­vad
väga hästi, et terves reas Ida-Eu-oleks
see heide tulnud tühistada.
. polnud mõtet protesteerida, sest sel-
^ leks on aega t r ^ l i t e järgi ainult
USA toetas laenudega Poola riiki, pool tundi kohfe pärast lõpptulemus­el
Poola muu tuiks rippumatuks N. te avaldamist. Soome juhtkonnale ei
iLiidust. Kuid selle juures unustati, lubatud väljakule minna# võistluste
et Moskva juhtis osavasti siiski Poo-. kestel. ,,Helsingin Sanomatele::ker;neküulümätu hea õnn: vibuläskmi-la
majandust. USA laenudega asutati gejõustikuliidul direktor ütles: „pro- 1 ses, ujumises jne. venelastele läksid
Poola Baltimere äärsetesse linnades- testi kirjutamine oleks kestnud igal kätte kõig^ paremad ning varjulise-se
kõige moodsamad USA tehnikaga juhul lOk-15 minutit, selle toimeta'- "mad rajad. Vettehüppes lubati vene-neljanda
koha. Muidugi venelane või­tis.
/ •••• : -
Kettaheites esikoht läks venelaste-le.
Rootsi TV-s näidati küll hiljem,
kuidas „mõõtjad" töötasid: ketta
maandumisel jooksis mõõtja maan-
' dumiskphamärgi juurde, astus selle
peale ja kui teine ..mõõtja" jooksis
sinna nii üheskoos ..mõõtsid" um­bes
meetri kaugemalt. TV-s oli seda
näha mitu korda kä aeglustatuna.
Peale selle avaldas vene teadustaja
teise kettaheitja resultaadi juba siis
'kui ketas lendas veel õhus! Seda näi­dati
samuti Rootsi TV-s.
Palju tähelepanu äratasid ka rada­de
loosimised, millega välismaalaste
meelest venelastel paistis olevat en-laevatehased,
millised jooksval lindil
ehitasid N. Liidule igasuguseid sõja
ja. kaubalaevu. USA pangad oleks pi­danud
selle asemel, et nõuda toidu
'ja tarbekaupade hindade tõstmist
nõudma, et il^oolaionia laevadelt, mi-roopa
Moskva satelliitide juures jäl> da N. Ludule ehitatakse 1 võtaks kõr­iga
läinud sek-:
gitakse ' suurema hoolega Poola
sündmusi ja rahutused võivad kan­duda
üle neisse riikidesse, kus vene
väed on paridud alarmi olukorda.
Kuid N. Liidus omal sisemaal jälgi-takse
samuti suurema hoolega poola
tööliste streike. N. Liit on pannud
erilised segajad tööle, et rahvas ei
saaks kuulata välismaa |eateid.
• IPÜHASTUSED lUHTkOMNÄS
mine edasi võistluse
ma palju aega :ija eb
kaua protestil oleks a
retäridelt zhüriifettd jõudmiseks."
Samataolist ,,show'd" oli näha ka
'kolmikhüppes. Hea. küll, parimaks
osutus eestlane Jaak Ulidmäe, aga
gemat hinda. Seda aga ei telitud,' pronksmedali võitnud brasiilia hüp-sekretärilc
sa- j lasele oma.hüpe uuendada, sest ta
aselge oli, kui meelest vaatajad • olevat ta teinud
närviliseks.
sest Moskvat ei tohi vihastada.
TAGASILÖÖK
Olukorrad on kujuneijiud sarna­seks,
et üks kõik kuidas l^pola kriisi
•ka ^ i lahendata, kujuneb see suu­reks
tagasilöögiks kommunismile ja
paja Joao Carlos de Oliveiral- tühis­tati
kaks pikka hüpet, just nägu
Austraalia esindajal. lan Campellil.
Mõlematel oli võimalus kolmikhüp-
: pes esimesele;^kohale tulla.
«Teivashüppes vene treenerid abis-
Jalgrattasõitmise pärast oli pikk
vaidlus pärast seda, kui vene jalgrat­tur
oli loosimisel jäänud stardis Vii­masesse
ritta. Vene võimud soovita­sid
loosimismenetluse muutmist, aga
olid sunnitud järele andma välisrii­kide
protesteerimise tõttu. "
Üheks süüdlaseks Moskvas olnud
lAÄF esimees, hollandlane Adriaän.
Paulen. kes oli nõus sellega, et väl-jakualadel
olid ainult venelased
mõõtmas. Rahvusvahelised kohtuni-u
Poola kommunistliku partei juht
EdwardGierek püüab olukorda la-etidäda'puhastustega
partei kõrge­mas
juhtkonnas. Peaminister kaotas
oma koha koos 4-ja poliitbüroo liik­me
ja 2-he kandidaadiga, biieks pea­ministriks
nimetati Josef Pinkowski.
Samal ajal vangistati ka _ dissidenti­de
juht J. Kuron ja 14 tema mõtte­kaaslast,
kes andsid välisajakirjani-tasid
vene sportlasi sellest hoplima-.
Moä\^7( Ž " k a v a j ^ ^ " ^ P^^^ ^ ^ ^ ^ jrahvusvahe- ' kud istusid Pauleni käsul
pakti riikide manöövrid Ida-Saksa- '^''^^ reeglite järgi. Trefenerid andsid hulgas. Siin ollakse arvaniusel, et
maaljubalähemal^jal jaonvõima- ^^"^^ Paulen tahtis v e n e l p l e j ^
• nast. da, et esimehe kohta kmdlustada
KuiiKtõukamisesc- keelati • soome lAAF-s, kus valimised on järgn|isel
sportlasel Reijo Stälbergilt sidet sõr- aastal. ^ L
lik, et nende abil püütakse poola
töölisi hirmutada.
Kuid eks ole nüüd esmakordselt,
kus Moskva olümpiaadi boikoteeri­mise
ja Afganistani; okupeerimise
hukkamõistmisega on võetud üldine
Moskva kommunismi vastane hoiak.
Tulemused on Poola rahutuste näol
näha. :
ÄJK •
New Yorgi eestlaskond on sellel
siivel rohkem kui kuu aja jooksul pi­danud
ölama olukorras, kus troopi-kaline
kuumus ja niiskus vajutab
oma pitsati kõikidele eluavaldustele.
Eestlaste kokkupuuted teineteisega
toimuvad peamiselt . perekondlike
sõprussidemete kaudu väljaspool tu­likuuma
linna, iVaatamata väga eba^
sobivak ilmale toimus eestlaste ma-tusepaigal
Klšnsico v kalmistul vaba­õhu
jumalateenistus, millest osavõtt
oli rohkearvuline. Lexington Avenue
kogudus peab k.a. veel ühe kalmis-tupüha
jumalateenistuse, millega tä-histatak^
e eestlaste matuseala mu­retsemise
25-ndat ajastapäeva. See
kalmistu on üks suuremaid eestlaste
puhkeipaükü vabas maailmas. Ena­mik
New Yorgi piirkonna eestlasi on
veerandsaja aasta jooksul sängita-tud
viimsele puhkepaigale sellel iW
|al kalmistul. '
','•5 ^ . . ^ •
Äktiiyseih tegevus Eesti organfeat-šicjÕnides
algab alles septembrikunii
keskpaigaga. Rahvuslike ürituste
avataktiks on Eesti Vabariigi esinda­ja
peakonsul Ernst Jaaksoni 7^ a.
sünnipäeva pidulik tähistamine Ees­ti
Majas, laupäeval, 13. septembril.
Peakonsul on väärikalt esindanud
Eesti rahva ja riigi hüve ja on isik­likult
Jkõrgelt hinnatud ja populaar­ne
kaašeestlane. USA on õnnelikus
olukorras, et Eesti Vabariiki esindab
selline heide võimetega kauaaegne
.diplomaat, kes oma tööd jagab nüüd
juba mõnda aega Rootsist siia asu­nud
konsul Aksel Linkhorstiga. Prae­gune
peakonsul jätkab Johannes Ka2-
vi tööd, kes suri Eesti Vabariigi esin­dajana
tJSÄ-s 15 a. tagasi, 21. noi^,
1965.• . ^ l . .
Sügise saabudes alustab oma tege­vust
New Yorgi Eesti Meeskoor, kes
töötab noore juhi Erik Veski juhatu­sel.
Nadskoori tegevust juhib heli­kunstnik
Valdeko Kangro. Naiskoor
ori sellel aastal tähistamas oma töö
30 a. juubelit, mille raames pühap.,
19. oktoobril toimub kontsert Lex­ington
Ave kirikus. Koguduste sega­koorid
töötavad Helen Duesbergl Ja
Meta Noorkuke Juhtimisel.
ajalehe „The Sunday Sun'V Moskya4orrespon|eiiit
Änthony Barier Jr. kinnitab oma muljeis olümpiaregatilt Tallin­nas,
et seal paistis olümpiaboiMt palju rohkem silma kui^^M^
vas/ kus korraga oli palju üritusi. Tallinnas ei olnud korraldajal
tõsiolude varjamiselcs.
STOKHOLM ~ Maailina Anti-Kommunis^^^^ (WACL)
13. aastakongress toimus esimest korda Euroopas Genfis 25.-28.
juulini. 250 delegaati, peamiselt Euroopast, Aasiast ja Aafrikast,
kogunesid Genfi uude kongressikeskusesse 7-Centre Inter^
de Gonference. Kongressi korraldustööd (l>lid paftdud sel aastal
Shveitsi osakonnale, kelle esimees advokaat Peter Schifferli valiti
ka Liidu uueks esimeheks. Balti delegaatide poolt soovitati 1983. a.
peetav maailmakongress pidada Austraalias, kus toimuvad Eesti
PROF. L
Puudusid ju pooled Montrealiregar
ti osavõtjaist, nende seas purjetamis-mäad
Inglismaa ja Prantsusmaa, kes
varem on võtnud 10—18 medalit. Tal­linna
moodsate olümpiaehituste juu­res,
mis ori parimad, mida 1980-nda
aasta olümpiaks üldse püstitativ ol­les
moodsamad ja ajakohasemad kui
Moskva oma olürnpiaehitused.
3000-le isikule, oo,dati aga lO.ObC
mest päeva kohtal
Nagu Moskva, nõnda on kä
Rida Shveitsi parlamendiliikmeid duste ja rahvaste enesemääramisõi-
Läbisõidul -Torontost pidas prof.
Ilmar Tammelo loengu Tartu Colle-. •
ge'i ruura'ides, kolmapäeval, 27. aug.
Teemaks oli „Maailmarahu problee--
rae tänapäeva arusaamal". Filosoofi­liselt
küsimusele lähenedes prof.
võttis osa kongressi avamisest 26. guse komisjoni tööd. Selles komisjo- Tammelo märkis,^ et inimkond üldi-irii-
juulil. Avakõhe shveitsi demokraa- ;nis toimus ka tihe koostöö läti ja
. tiast pidas . parla.meridiliige Andre
Tal- Gautier. Kolme päeva kestel toimus
linn üle ujutatud vormis politseini- rida sisukaid ettekandeid. Suurt tä-kest
ja miilitsameestest. Kuid nen-
Piritalt jääb mulje, nagu oleks min
gi unine suvepäev kuskil Marylandi
idarannikul,"
Sõnumid ja.'teated palum®
metusele anda ^
: HILJEMALT RpEDEL,:
et kindlustada
järmise nädalal lehes.
helepahu äratas Belgia kindrali ja
del on siin liiga vähe tööd. Turistide sõja-poliitilise 0ksi)erdi Robert Close
vähesuse tõttu dommeerivad linna ettekanne: „Eürooipa ilma kaitseta",
tänavatel vormimehed. Head vastuvõttU'leidis ka Ukraina
Olümpiaregatist võtab üldse osa 83 Vastupanuliikumise lihe juhi Valen-Ämeerika
pressimees kirjutab i§e: purjekat — tublisti vähem, kui moö- tyu Moroz ettekanne. Geõrgetowni
Täna on laupäeva pärastlõuna ja dunud suvise Balti regati ajal. iilikooli (Washington DC) i professor
käinias; on olümpiavõrstlused, kuid Ameeriklane ]>uudutab lühidalt Ray S. Gline käsitles suxjirvõimude
Eesti saatust ja ütleb, et vaatamata strateegiat oma ettekandes: „LHdud,
40-aastasele Nõukogude Vene valit- vastuluure ja merejõud".
süsele eestlased polei loobunud oma Afganistani delegatsiooni juht dr.
lääneeüroõpälikust j eluviisist, ta Houmatöun' Shah lAssefy, kõneles
märgib, et eestlased meelsasti oleks vastupanuliikumisest! oma kodumaal
võibolla näinud Tallinnas rohkem
välisturiste, et tutvustada nendele
onia olukorda, kuid ka demonstree­rida
oma läänelikkust ja erinevust
venelastest. !
Kuid läänelikkust näitavad juba
teravatipulised kirikud, mis ori soo­tu
erinevad Venemaa sibulaküplilis-matsiooriilehti
ja kingitusi, mida aga l^st kirikjutest. Eesti rahvuslik vaim loogiline ja majanduslik abi N. Lii-pressimeeste
poolt pole kuigi palju ön endisqlt tugev ja kuigi Eesti on dule, Islam ja kommunism ning
väiksemaid Nõukogude „osariike", i kommunism Aafrikas. ^
(^n tema elustandard kõrgemaid. Kongressi töö toimus neljas töö-
. Ajakirjanik ütleb lõpuks: „Reedel komisjonis. WACL Rootsi osakonna,^
saabus Helsingist laev, mis mahutab samuti Balti Komitee ja Rootsi Va-
1000 reisijat. Kuid laevaga oli tulnud badusnõukogu, esindajad Anders
Tallinna vaid 18 inimest, nendestki l^arsson Stokhölmist ja Ingemar
VIRU HOTELLIS •
Lausa hauavaikus valitseb ka Viru
hotellis, kirjutab ameerika pressi­mees
edasi. Siin on välispressi pea­korter,
kuid ainult 60 pressimeest on
ilmunud kohale, nendest vaevaJt
pooled läänest,
Pirita olümpiakeskuses on pressi-ruumtäi^
reklaamvoldikuid .infor-ja
võitlusest N. Liidju okupatsiooni-armeega:',
Balti Komitee liige prof. H. Hoff-leedu
delegaatidega, kes olid saabu­nud
Inglismaalt ja USA-st,
Töötati välja rida resolutsioone
olukorra kohta Baltikumis, peami­selt
lähtudes Balti vastupanuliiku-
. mise apellidest. Kõigile delegaatide­le
jagati välja ka BK ja ERM poolt
välja' antud brõshüür: „Nõukogüde
agressioon Baltikumist Äfganistani-ni",
millest kongressi jaoks-oli trüki­tud
eriväljaanne. Samuti levitati
muud selgituskirjandus, mida need
organisatsioonid olid välja annud-seoses
ESTO 80-ga.
Pai-alleelselt peakõngressiga toi­mus
Genfis ja WACL Euroopa regio­naalse
liidu kokkutulek, millest võt­tis
osa üle 30 euroopa delegaadi. Se­da
regionaalset konverentsi juhata-man,
kes nüüd elab Pariisis, andis sid selle'esimees Georges Ä; jR.om-üleväate
marksistlikust infiitratsioo- bouts Belgiast. , ;
selt taotleb rahu, kuid rahust on mit-
: mcsugused arusaamised ja tihtr ka­sutatakse
vägivalda, et rahu saavuta­da.
Peamine põhjus, miks te-kivad
konfliktid on inimese. ahnus, millel
ei ole piire.: Kõigile meeldib kõrge
ning mugav elatis'ta.'se. Õn võimatu, '
et kõik rahvad saaks elada selliselt
ikui rahvad PÕhja-Ameerikas ja Eu­roopas.
Selleks ei jätkuks õhust,
veest ja maapõuevaradest. Igale rah-.,
vale jäägu tema elatistase ja ta hoo­litsegu
ise selle parandamise eest,;
oma võimete kohaselt.. .,,
Torontost' prof. Tammelo sõidab
edasi Brasiiliasse, kus tä võtab osa
ühest teaduslikust konverentsist.
iga UUS ,;MEIE ELU" tellija aitab kao*
sa sisukamale alaiehele.
nist maailma kristlikes liikumistes
ja kirikutes. Erilist käsitlemist leid-.
sid veel teemad -nagu Lääne tehno-
Rida Aafrika riike olid saatnud
ametlikud delegatsioonid, mis koos­nesid
parlamentide hikmetest ja dip-lorpaatidest.
Esindatud oHd ka anti-
, võetud, sest pressimehi on lihtsalt
ääretult vähe. " |
Ka turiste on vahenJ tavalisest. Vi­ru
hotellis oli eile, näiteks, ainult 100
välisturisti ebatavaliselt väike
arv. Päevast turistide arvu Tallinrias
hinnati olüriipiä|^gati ajal 2000—
. See oleks esimest kordäT^kus WA­CL
kokku astub Aafrikas. • Teiseks
kontinendiks,' kus WACL veel kokku
kommunistlikud vastupanuliiikumi- ei ole tulnud on Austraalias.'Järgmi­sed
na!gi4 UNITA ja FNLA Angoolast.
Järgmise aasta kongress otsustati
korraldada Aafrikas, kusjuures WÄ-
CL Aafrika Regionaalse Liit järgmi­sel
WACL Nõukogu kokkutulekul en­ne
jõule teatavaks teeb kongressi
13 ajakirjani'kku." Larsson Malmöst juhtisid iriimvaba- asukoha ja esialgse kava.;.
se aasta Aasia Anti-Kommünistliku
liidu kokkutulek toimub Sydneys ja
selle järgi 'ön kavas WACL konve-rents
pidada Austraalias. Balti dele­gaatide
poolt- soovitati see pidada
1983 aastal, kui seal toimub eestlaste
maailmakokkütülek.
A. N.