Meie Elu = Our life, September 4, 1980

              ..-il'
1 .
MElLIAPÄEVAL, 4..SEPTEMBRIL - ffl „Meie Elu" nr.^6 (1594) 1980
m
•A I
Püblishedby Estonian P^^ Co. Toröiito Ltd, Esto-i
nian House, 958 Broadview Avcv, Toronto, Oht. Cänada.
.i ,:M4K;2R6V:
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veiclenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Pafming, 473 Luhmann Ör.; N^^ NJ.,;.
USA. TeV!(201) 262-0773. i ,
,,MEIEEL0'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus .
Äsut. Ä.jWeilen algatusel 1^
„Meie EIJLI" töinietus ja talitus Eesti.Majas, 958 Broadview
Ave'., Toronto, Ont. M4K 2R6eanada-- Tel. 466-0951^
; Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp.; kl. 9 h.
-5 esmasp-p neljäp, kl. 9 h.^ õ. Laup. kl. 9 h.4 pj.
Tellimiskinnad-Kanadas ~ i a. $27.00y 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. USA-sse— la. $29.00 6 k. 115.5
maadesse-l a.|33:00,6 k.|l7.0
KanadasV i a. $14.50, 6 k. $7.21 Kirivja^^^
UŠA^sSe: 1 a. $16.50, 6 kv- $8.25 Lennupo^tilisa ülemere-
: maadesse: 1 ä. $32.75, 6 k.
Pi'kemä äjayähemiku jooksul hob-
_ likalt teostatud Eesti NSV Kultuüri-
• ministeeriipii ja loominguliste liitu-'
de häälekandja „Si:rp ja Vasar", sa-rnuti
Eesti NSV Teaduste Akadee­mia
ja Eesti NSV Krjanike Liidu,
;Väärib ,ehk lisada, et isegi „Loomm-gu"
juhtautoriks on Brezhnev ja et
igasj„Sirbi'ja Vasara?' numbris do-iiiineerivad
venelastest autorite ar- ^
Ei saa nende faktide juures takis-
Poola tull vene karu kasukas.
: :Üksikni^li|iber:—.50^. ^;' ; : V,' Ž - V . .
Kuulütusliinnad: 1 tbll ühel veerul: esiküljel
tis $3.75, kiiiulutuste küljel $3.50.
s-ajäkirja„
Keel ja Kirjandus" kui ka tadai mõtteil rändamast mööda kit^
Eesti NSV Kirjanike Ludu kirjan- said poolj3imedaid metsateid, päike-dusliku
ja! ühiskondlik4ultiiürilise sepaistelisele avarale lagendikule.
häälekandja„Loomlng" jälgimine on :^Seal| ori eesti pagulasorganisatsioo-on
kinnitanud kodumaalt mitmesu- ;nid^|rutamas oma algava sügis- ja;
güseid otseseid ja kaudseid teid tiil-^ talvehooaja tegevus-„platvarme". Ja
nud andmeid, iet e^sti oma raamat i samas ^kõrval seisab hunnikus meie
selle: uuslOomi|iguliselt enam-vähem- rahva ..vaimsete ri-kkuste ja kõlbelise
gi ärvestamiselje tulevas väärtuses on te tõekspidamiste varamu" — meil
nimestikest ^ peagu kadunud. Domi- , paguluses juba ilmunud ja odavmüü-neerivadiisult!
ja; vormilt enamikus kidel pakutavad väärtteosed ning .
minimaalse kaaluga värsivihikud, po- teoksilolev kullakaaluline lisa, Nime- •
liitiline sodi ja tõlked kõikidest tarne viimaste hulgast kas-või/näi-moeldavaist
idarahvaste keeltest, teks Karl Ristikivi postuumselt il-esikohaga
vene keelel. Laskumata :muvat lühiloomingut ja tema ning
selles lühikeses mõtlskhases nähtuse Bernard Kangro kirjavahetuse vali-.
ÜPoQla streigid ei ole ainult toitai­ned
ja palgad, vaid selle sügavusest
yaatavad vastu Poola sõltumatuse
püüdlused, inis on aastasadasid va­nad.
Poola on ajaloo kestel olnud mi­tu
korda vallutatud ja jagatud ja orf
seda ka praegu: Nõukogude Liit väl-lutas
Poola idaosa viimases sõjas ja
nüüd hoiab järgijäänud Poolas oma
mõju iseenda poolt dikteeritud puna­ses
süsteemis.; ^
Poolakad vihkavad sellepärast nii
venelasi kui sakslasL Nende ridade
kirjutaja sõitis 1936. arongü Galüt-siast
Warssavi ja püüdis juttu alus­tada
vastasistuva poolakaga: esiteks
vene, sits saksa keeles. Poolakas vaa­las
vastu ja ei lausunud sõnagi. Jät­kuvate
püüdluste peale lõpuks küsis
poolakas: kuhu sõidate? Kui kuulis,
et oliriOeestlane ja sõidan Tallinna,
ütles poolakas: „Miks ei ütelnud teie
seda kohe, sest eestlastega meie ole­me
sõbrad, kuid venelasi ja sakslasi
meie vihkame. Siitpeale oli
juttu küllalt kuni Warssavini.
^ Poolakata rahvuslik enesetunne ori
tugev ja sedäiholab koos ka ka^^^oliku
kirik, kuna suurem enamus poola­kaid
on katoliiklased. Poolakad pole
tänapäevani .andestanud venelaste
sissetungi idast ajal, mil Hitleri väed
sooritasid hävitava rünnaku Poolale
läänest. Poolakad ei ole unustanud
kummagi sissetungija roime poola­kate
va^tu. Nend^' hulgas ka venelas­te
poolt sooritatud Katõrii mõrva
15.000 hukatuga masshauas, nende
hulgas tuhandeid poola armee ohvit-
\ sere.;..' [ •.'
Kuld võitlus elukalliduse ja palka-,
de ümber on sUmapilgul käegakatsu­tav
jal ilma poliitilise alatoonita,
kuigi poliitilise süsteemi ja olukor­ra
tulemusena. Selle ümber on tek­kinud
dissidendid, uued traditsioo-mid
ja rahva jioolt loodud anektoo-did.
Näited: „Naine lihapoes tahab
alul sealiha, siis vasikaliha, siis lam­baliha.
^„0n teil ka mälu", vastab
müüja. Produktsioon lonkab, kui väl­jendada
tagasihoidlikult. Valitsus lu­bab
ja ei-anna. Tööline arvab,- et
makstud saab ühtemoodi, kas seista
masina taga või koguni magama
•••.'heita.^- - ^ ^ ^
tJhke poola rahvas on alati olnud
Jagatud mitmesse majanduslikku
Massi. Tänapäevi Poolas olevat tek­kinud
aga sootuks uued klassid: 1)
need kellel on dollareid, 2) need Isel-lel
ön.^lotid ja 3) need kellel pole
kumbagi. Nü on uus sotsialistlik süs­teem,
mis esimeses järjekorras peab
olema ideoloogia^ ühiskonna lan­getanud
ja, jaganud ainult majandus­likul
alusel. Kuid riiajandus mõjus­tab
ideoloogiat ja on ohtlik süstee­mile,
mida hoitakse Moskvast. Poo­la
süsteemi või selle tunnuste nihku­mine
Moskva liinilt ohustab Mosk­vat
ennast, selle preztiishi ja eriti
Poola seost Warssavi pakti jõutiude-
Mida teeb selles olukorras nüüd
Moskva? Poola valitsus ön töölistele
juba järelandmisi teinud ja wib ol­la
on sunnitud tegema edasii GiereM
lubadused töölistele on analoogilised
'Dubceki liberaliseerimisele Tsheh-his.
Brezhnev likvideeris oma väge­dega
Dubceki püüdlused. Kui Brezh-nevi
doktriin kehtib, siis teeb ta se­da
ka Poolas, kuigi välismaade vaat­lejad
ei arva seda aj^l, niil Moskva
on seotud Afganistanis.
Moskvale ei täheeda Afganistan
midagi. Tal on kaks tankidiviisi pi­devalt
Poolas. Seoses algavate ma­nöövritega
Idä-Saksamaal, liiguvad
vene iiksused läbi Poola. Moskval ei
ole ühtegi raskust oma jõud ka Poo­la
praegustesse sündmustesse raken­dada
ja jälle uus valitsus ametisse
panna. Nii seisab poola tööliskond
ka seekord kraateri serval teadmata,
kunas see tuld purskama hakkab.
Kuid hoopis suurem tõrje on nega­tiivses
propagandas Moskva suhtes,
mis puhkeb süs, kui Moskva suvat­seb
Ungari ja Tšhehhi operatsioone
korrata. See toob päevakorrale Poo­la
probleemid haabeniiaades Mus­tast
Merest kuni Soome laheni. Para­tamatult
viib see probleemid vene
oma rahva hulka, kus olukord on sa­ma
voü hullem. Katoliku kirikul on
küll ainult n.n. shveitsi valvesõdurid
St. Peetri katedraali eel kuid kuula^
jad kõrvad sadandetes miljonites üle
maailma. Ning lõpuks Euroopa va^
bad maad ja Põhja-Ämeerika riigid •
USA ja Kanada, kust ei ole veel mi­dagi
nimetamisväärset kostnud.
Praegune Poola elab ikka veel
1939. a. Hitleri ja Stalini agressiooni
agoonias ja rahvas võitleb oma õi­guste
eest. Poolale ei ole Teine maa­ilmasõda
ikka veel lõppehud. Kuid
mi ei ole s^ ka Balti riikidele. On
aeg, et-vabade; maade suurvõimud
küsimuse vastu hoopis elavamat hu­vi
tunnevad, ikui mitte jõus süs ome­ti
sõnades. Sest sõnadel on võime
uue ideoloogia ja Strateegia kujun^
damisel, mis on nü hädavajalik ajal,
mil Moskva peab oma eesõiguseks
agressiooni ja ülbust mõtlemises ja
millele järgnevad ainult uued vallu­tused.
Aeg on selline, et ei aita pea
liiva sisse peitmisest, vaid see tuleb
kõrgele ülesse tõsta la tõsioludele
; vastu vaadata.
Viimasel ajal on USA-s ja Kanadas kasutamisel laliitiste käte
ja uste poliitika immigratsiooni alal. Sisse lubatakse tulla, sageli
kontrollimata arvul, inimesi maadelt, kus elanikkond on väga eri­nev
USA ja kanada põhilistest, riiklikule korrale aluse pannud
rahvastest. Tulemuseks on? rassilised, ^kultuurilised ja keelelised
konfliktid, mis lõhestavad ning demoraliseerivad rahyast; See põh­justab
siinse rahva mahajäämist omas arengus rahvusriikidest, kus
elanikkond on ühtlane, moraal; kõrge ja rahvas töökas.
juurteni, peame küll täie tõsidusega
iüsima,inillised onsiis selles olukor­ras
eesti rahvuskultuuri väljavaa­ted?
Targad jutud on endiselt suus
ka hästi|;asütävatel„Sirbi ja Vasara"
skribentidel. Nii kuulutab keegi Vee­ra
Arak näit. „S. ja V." 25. aprilli
numbris, et meil olevat „oma lastele
pärandada esivanemate' talletatud,
vaimsete rikkuste • ja^ kõlbeliste
tõekspidamiste varamif!" Pedagoo­giga
olevat „ammu loobunud usku­mast
^medest, nagu võiks käest las­tud
kiilvimaalt head saaki loota. Kui
pinnas ei ole külviks ette valmista­tud,
lokab. seal peagi umbrohi, ja siis
mikku. Arved Viirlaiu tagasipöördu­mist
ajaloo-realismile, Ilmar Jaksi
sügavloodivat „Talu", Aili Holmi üle­vaadet
eesti süütute tütarlaste piina­ja^
surma-^aastaist -^Siberi vägivalla-
•Kas meie majandusi k olukord,
viimaste -aastate välisvõitluslik ^du,
orjastatute armee järjekindel kasva­mine
ning meie vastutustunne tpl^-
viku ees ei sunni võtma selle'sse
koostatavasse „platvormi" ka kind­lat'
soovituspunkti, et iga rahvusli­kult
mõtlev ja oma rahva tulevikust
huvitatud eestlane vabas maailmas
võtaks endale kohustuse osta eelole-
Praegustest tööstuslikest rahvus­riikidest
Jaapan, Löuna-Korea, Tai-va.;
n, Lääne-Säksarnaa ja mitmed tei­sed
jõuavad kiiremini edasi tööslus-liku
produktsioonji tootmise alal kui
USA ja Kanada.: Nad võistlevad'vii­mastega
maailmaturgudel jä mitmel
lise: võimu (,.. like blacks, they have-muscle).
; ; ,
ei j p üle; muud kui ainult sellega vai sügis- ja talveperioodil vähemalt
võidelda." 3 paguluses ilmunud või ilmuvat
• VÄRVaiSTELE RAHVUS­GRUPPIDE
ERILISEID
SOODUSTUSED ,
olulisel alal ujutavad üle kaupa- miskamp^ania' ajal USA presidendi
dega ka USA ja I^anada turu. USA ja kandidaadid Jimmy Carter, Roland
kanada töÖtatööliste arv 'kasvab j a Reagan, Ted Kennedy ja John An-valitsused
on šurinitud andma raha- derson: käivad ühe etnilise grupi juu­list
toetust tööstustde mitmel alal, ^ rest teise juurde, nende häälte kind-et
need oma uksi ei suleks ja töölisi • lustamis^ksenesde eelolevatel Vali-er
vallandaks, Tööstusliku kriisi sel- mistfel; Mustadele, ladina-^meerik-gitamiseks
on tehtud mitmeid uuri.- lastele ja organiseeritud tc^öliskon-musi>
Need tõstavad esile rassilist näle lubatakse rohkem töökohti,.
Seal eioie ühtki konksu ei peda-
-1^^ goOgikäs ega psühholoogias VÕI ühis­konnateaduses,
mis võimaldaksid
vaielda selle vastu. Tõde ön kindel
kui müür. Kuid kuidas (m v õ i mÄ
On silmapaistev, bt praeguse vali- selle müüri hoidmine ja kindlusta­mine,
kui punane_ Kreml kogu oma
4
• J:
tohutute miljonitega .ja verejažnuga
surub müürilojikujäna järjest ees-märgikindlamait
peale? Ega ometi
Moskv^ poolt targasti leiutatud ilu­sad
mänguhohwsed oma kuulekaile
sulepiinajatele Eestis --^ tõlked mõ-netuhände
hingöni- ^ Väljasuretatud
hõimude keeUest punase orjariigi SÜ-,
probleeme ja rahvaarvu kiijremati<:õrgem^t tasu'nm^ gaval sisemaal, kuhu ei ole 60 aasta
suurenemist kui tööstuslik; areng hendades inflatsiooni ja elukallidust, jooksul ulatunud ükski tuuleiil iää:
neid rakendada suudab^ Selle taga­järjel
lahtiste käte ja uste poliitika'im-migratsibdnl
alal ei ole popülaai.
Selle aasta-juulikuu esimestel päe­vadel
USA välisminister E. Mu^kie
esitas .president Carterile ulatusliku
Lubadused tehakse põhirahva ehk
keskklassi.arvel, suurendades nende
maksukoormat. ,
KANADAS LIBERAALID J A , NDF:-
ARVESTAVAD UUSKANADLASTE
HÄÄLI
, Viimastel üldvalimistel konserva­tiivid
ei andnud erilisi lubadusi etni»
uurimise rahvaarvu suurenemise Ustele gruppidele ja ka^bta^id. Libe-kohtamaailnias.
Selle uurimuse ko- raaHd ja NDP andsid, nendele luba-haselt
aastal 2000 elab maailmas 6.33 duši ja mõlemad võitsid konseryatii-miljardit
iriiniest. Juurdekasv lähe- vide arvet; Mõned nädalad tagasi ^
ma 20 aasta jooksul 2.35.miljardit, ^praeguse valitsuse mitmekultüurili';
Sellest pllakse üldiselt teac^lik niOli-.' suse ministeerium avaldas etnilistes
seid probleeme rahyaarvu! suurene- ajalehtedes silmapaistvad kuulutu-mine
enesega kaasa toob ja immi- sed, et Kanada on vabaduste javõi-gratsioon
paljudesse riikidesse on maiuste maa. Mitmed valitsuse liik-rangelt
piiratud. USA ja Kanada j ä t - . m e d onrõhutauiid etnilistele gruppi^
kavad lahtiste käte ja uste poliitiicat; dele peetud kõnedes, et valitsus ;
immigratsiooni alal. Kanadas rahva- püüab kõigiti neiide soovidele vastu
arv on suurenenud'pärast II Maail- tulla ja nende õigusi kaitsta. ;
masõda ühe kolmandiku võrra. Uus-; Ontarios, kus uuskanadlased moo-
. kanadalasi Ontarios on 40% jä To- , dustavad 40% elanike üldarvust, ka
ronto linnas 54%. Praegu on Kana- NDP arvestab nende,hääli. 20. kuni
dasse' vastuvõtmisel .50,000 paadipõ- 22. juunini peeti GuelphisNOP par-genikku;
Vietnamist. Kohal on nen- ; tei kotrgress. Seal võeti vastu re^p^
dest 10,000. Seitsmele iuhandele,on lutsioon, et etnilistele gru|)pide|e
leitud vähemalt ajutised elukohad toetuseks qing nende õiguste' kaits-kuid
3,000 elavat teist aastat Toron- miseks tuleb Võtta Kanada u põ-nest,
— ega's see niängusetukas ei
aita teostada seda, mida Veera Arak
vajalikuks peab! Vaevalt teet)? seda
ka äsja juba 5-ndäs trükis ilmunud
M. Sholohhovi' „Ülesküntud Uudis­maa^'.
(2 köites^336:-f 368 = 704 lk.,
trükiarv 28.000 eks,), millega kasu­tati
ära eesti omaloomingulise raa­matu
mitme kuu paber. Ja see on
ainult üks :,näide paljude hulgast.
emakeelset te^st? Kui meie organi­satsioonid
annavad sellise jparooli,
siis oleme näidanud võitlevale maa-ilmale,'
et väärime omakurtuuri ja va­badust
tiing sundinud ehk jälle ka
orjaperörneest uutele järeleandmis­tele,
nagu ta pii sunnitud seda tege­ma
siis, kui eestikeelse kirjastuste­gevuse
ohjad olid kindlalt pagulaste
käes. Meid on veel kord võimalik haa-ijata,
kui selleks on arusaamist ja ta­het.
Ning seep see ongi; mida kodu­eestlane
meilt ootab — meie otsusta­vat
toetust orjastajat eKmatada
vkimse / tegevuse initsiatiivi: näol.
Vaimses intensiivsuses sünnib ja
kasvab rahvuslus. Ja rahvuslus on
jõuksi, mis murrab orjuse' roosteta-yiult
kriuksuvad.ahelad. )•: '
EI ^ /
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
riikiaesse la
Meie saadame fiid^- jca jalahõupakke kuni 19%
eicaela Rietto/Kõikontäieiikylt kindla
•y meie cins.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. K E S K N Ä D A L A L T E L SULETUD.
Pärast kell 5 p.l. kokkül^pel telefoni teel. '
482 RoncesvalleS Ave., Toronto, Oi|tario M6R 2N5 — Tel. 531-3098
to hotellides maksumaksjate kulul
ja ootavad kuhu neid paigutatakse.
Nendel on õigus valida kuhu nad
soovivad minna,;
Peale teadaolevate immigrantid':
suur arv turistidest või külalisviisa-ga
maale tulnud isikutest jääb iile-,
gaalselt elama Kanadasse ja USA­ga.
Nad ci viljele üksi oma rahvus- rimise rassi, värvi,; sugu, rahvus­likku
kultuuri, vaid hoiavad alal oma ^ grupi j a kehaliste vigastuste põhju-erineva
käitumise, valmistavad teis- sel, et anda paremaid võimalusi tea­te,
seas elades oma eriliselt lõhna- tud etnilistele gruppidele (Section
vaid toite ja ei pea vajalikelt lugu 15, Bill 025). Kõige selle juures ees-puhtusest.
Selle, tagajärjel nendega õigus tuleb anda naistele (preference
kodude ehitamiseks, laste päevako- püütakse vähe tegeleda ja neist hoi- shall be given to women). Valitsuse
dude loomiseks, oma rahvuslikii kee--^ takse eemale. Värvilised loevad seda arvates seda afirmatiivset seiuskoh-le
õpetamiseks jä rahvusliku kunsti diskrimineerimiseks ja. rassismiks, ta "tuleb käsutada kuni aastani 2000..
arendamiseks. Etniliste gruppide millejvastu valitsus peab neid käitš-. Värviliste rahvusgruppide arvates
keeli tuleb hakata õpetama Ontario ma. Valitsus teeb seda ja tulemu- nemad peaks kvoodi alusel jõudma
hiseäduseSse vastavad lõiked. Nende­le,
tuleb, anda toetust etnokultuuri-
• liste komiteede loomiseks, vanade­sse.
Valitsused ei ole- tahtelised ra- koolides, etnokultuuriliste komitee- seks ön, et värvilistel on rohkenij^ui
• • .\
võrdsed võimalused ja õigused. Teis­tel
rahvusgruppidel tuleb õppida
nendega koos elama. : ;
, . " . -•>
VÄRVILISTE ERILISED
ÕIGUSED
oniJiiiniiimiHiiisiiiisHitiHiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
281 DANFORTH AVE. Tel. 463-3331
Soo^e pagarisaadused — kardemoni-saisid,
struudelld, soome tordid, küpsi-sed.
Lihapirukad.
USA ja Kanada põhirahval ja nen­dele
lähedastel etnilistel gruppidel ei
tule' üksi õppida yärvilistega" koos
elama, vaid, on kohustatud nendele
. ruumi andma ja npid eelistama, et
täsateha „ajaloolist ülekohut". USA-s
valitsuse korraldusel tuleb reservee­rida
värvilistele 16% kohtadest koo­ma.
20. mail 1977 USA kohtuminis-teerium
tegi korralduse kõigile mi-
§ U \ ^ P U H K U S E K S : ON MEIE: ÄRI • •
SULETUD 21. juunist kuni 15. jüuliM s.a.
Avatud teisip., kolmäp., rieljap. 9—6,
rejedel 9—7, laup. 8—2
Esmaspäeval suletud.
, 55 University Ave.; Toronto, Ontario, MSJf 2H7
Tel. 862 7115
kendama määrusi, mis piiraks ini- de ettepanekul. Etnilistes keeltes Mr-meste
kontrollimata sissevoolu. USA jutatud raamatuid lubati tõlkida Ka­on
eriti hädas massilise põgenike nada ametlikesse keeltesse, et teha
sissevooliiga Kuubalt. Florida randf need loetavaiks kõigile ka nädalas te-on
nendega üleujutatud sellisel le. Etniliste keelte õppimisks lubati
määral, et see ei ole enam USA eelis- anda stipendiume.
i tatud kuurort ja kohalik rahvas on
hädas. Tulemuseks on turistide mi-' ^9^™^^
nek mujale: ja verised kokkupõrked
mustadega. Lisaks kuuba põgenike-^' : Etnilistele gruppidele lubatud õi-
; le saabub köritrollimata arvul USA- • ^usi kaitseb valitsus, poHtsei, inim­esse
ladma-ameenklasi läbi Mehhiko., õiguste kaitse komisjon^ (Hilman,
Hispaaniakeelt kõnelevaid, isikuid Rights Commission). Etnilistele'inõu-
USA-s arvatakse,:olevat juba^ 16 mil- andev komitee (Ethnic . Advisory
jonit. Nad moodustavad enesest ni- Gommittee) ja lõpuks etniliste grup-metamisväärse
poliitilise jõu musta- pide oma musklijõud. Pohtseiülem ^"'^^ nad sisseastumise katse-de
kõrval, seda arvestatakse eriti Jack Ackroyth :üteluse kohaselt: irii- te tagajärjel peaks koolist välja.jää-praeguses,
valimiseelses kampaanias, mestel on Kanadas seaduse alusel õi-
Kanadas ..aafriklaste: jaVaasialastegus kasutada kõiki võimalusi, 1 mis
;ary; on suhteliselt väiksem, kuid vajalik, et kaitsta iseend, oma pere-
;nehdele antud privileegide tõttu nad konda ja varandust. Seda tehakse,
ei ole vähem agressiivsed enestele ; ja väga sageli löömingute tujul,
apoliitilisi õigusi tapteldes. Kõõrdi- : Metropolita^ Toronto piirkonnas
neeritult teotsedes nad on viinud elab rohkem kui 100,000 'itaallast,
parlamenti saadikuid, kes 'nendele; sakslast,' poolakat, portugaallast,
rohkem lubavad ja jätnud vähemus- juuti, hindusid-paki^taanla^i, hiida-se
neid, kes nendele ei, meeldi. Seda ši-filipiintasi ja muiti. Neli esimest.
võimalust valimistel arvestavad kan- gruopi elab harmoqnilisesikoostoös
didaadid ja parteid ning püüavad põhirahvaga.-J^ väidavad, et
meeldida, eriti silmapaistvate erine- neid vihatakse jä nõuavad erilist
; vustega etnilistele gruppidele. kaitset. Järgmised rahvusgrupid käi-
Golin Brown, kes on jälginud etni- tuvad omapäraselt, väidavad, et neid
liste gruppide osatähtsust Kanada, ei sallita ja süüdistav^ teisi räsis-ühiskondlikus
elus, väidab, et .vähe- mis ning nende diskr
mad etnilised grupid, kes on rassilt Nad b.n eriliseks prob;
lähedased põhirahvale, on maale ka- da ühiskonnas, mida
suks. Nad tavaliselt sulavad asuko- nuks ette nägema nerldei lubamisel
hamaa rahvasse. Suuremad rahvus- tulla Kanadasse sellisel suurel arvul,
. grupid moodustavad enesest ppliiti- et tekkib hõõrumine, kohaliku rahva-teistega
võrdsele alusele lühema aja
kestel; Mitte kaua aega tagasi valit­suse
esindajad külastasid Hamilto­nis
Stelco rauatööstust ja nõudsid,
et tööstus varbaks eelistatud korra
nähtavate erinevustega rahvusgrup-pidesse
kuuluvaid isikuid.
RIIK, KES ON ISEENDAGA
TÜLIS,; LAGUNEB
Seda piibli ajast pärinevat tõde ei
arvestata. Etnilistele rahvusgruppi-dele
antud eriõigused toovad esile
arusaamatusi sellisel määral,..et riik
e: suuda sammu pidada teiste, rah­vuslike
riikidega' tehnilises ja vaim­ses
arengus. Isikute värbamine ame­tisse
mingi kvoodi alusel mõjub hal'-
vavalt töö produktiivsusele ja tÖö hfeSmW"ei"SStŽkr^ii; ."'«'•«alite.^RahvusUmnet ja patno-
.misel. kohtadfele, tas palkon 124300: {^^^ "?«"-al.
või kõrgem, tuleb põhjendada Emp- ^Y^ T '^"I
lovment Review Committee ees, miks ™sest selgub, Kanadas laks strei-sellele
kohale ei võetud naist ega vä- ^i^e tagajarj^^ kadum 7 miljonit
.hemusgruppi, (mustaj kuuluvat isi^:l°°P^^
k^ut. Mustadel ja hispkaniakeelträä- P*aks ,venitatud lõuna-ja .kohviae-liivatel
kooliõpetaiatel Nev^ Yorgis
on õigus saada palka ja vanuse pree­miat
ühel õiguser teistega, vaatama­ta
sellele kas näd ön edukalt soorita­nud
vajalised kutseala eksamid või
mitte.
mineerimises.
eemiks Kana-valitsus
pida-
USA-s on kohustatud rakendama sa­ma
printsiipi palkade määramisel ja
teiste privileegide andmisel oma töö­listele.
Kanadas inimõiguste kaitse sea­dus
(Bill C. 25) keelab diskriminee-
,^eie Elu" nr. 3
gade arvel 80 miljonit tööpäeva. Ku­ritegevus
kasvab ja kokkupõrked
värviliste rahvusgruppidega suurene­vad.
Selle tagajärjel USA (a Kanada •
ei oie enam esimesed riigid oma kõr­ge
elustandardi poolest. Kanada on
juba kümnendal kohal ja temast on
Valitsus^ ^survel ^ ka, tööstused ettejõudnud mitmed rahvusriigid,
nende hulgas ka II Maailmasõja kao-,
tanud Saksamaa ja-Jaapan. Valitsus
ennustab raskete aegade saabumist, -
kuid"jätkab lahtiste käte ja uste po­liitikat
immigratsiooni alal.
I
K
(Algusi
bitsemise eest.
da telia Toronl
kaebealusele püi
narkootilise ainj
retipaberit.
• Etiekavatseti
tüd Daniel Albel
misel, et tema
vata Kanada pel
deau, kuid ei pä|
jä selleasemel
koi. Arthur Wadj
® Moskvas mõij
vangistusse disi
kanova. Yanglj
viieaastane sun<
masuguse süüdis
vUs aastat vanI
aastat sundasui
Yakoninile. MõlJ
esimesed päras]
mänge.
® Valge Majal
Shoob tunnistas!
septi võltsimisej
te saamiseks.'
president Jimni
1977 aastast.
® Toronto adv(
gangl süüdistat
paigutas oma ki|
setutesse neljai
desse ilma klient
olid teadmisel, e|
natud esimeste j
kindlustusel. Kui
tulid suiidmüügij
nud kõiki võlakJ
sld Forgangi k^
Summad.
® Islandil elav
on 106 aastat
kompuuter on,sl
siis saab BjarndJ
siooni ja teateij
välja 6 aasta vai
dottir kes saab
oleval sügisel oo|
riit käsku kooli i
algab kooli kohi
selt. : '
Talli
(Algus]
PISARAD HÜMI
Selline on olni
aad. Politsei- j
olümpiaad, ku!
sportlastel endil
väline roll. Kõij
olid ööd-päevad
giidid. Sportlaste
maiust viia mõn
külla. Rootsi mc
tud kasutada ki
näinud me süiti
konna liikmed,
juhti said need
melt on hulk mi
ja purjetajad lei^
vajanud autot.
Tallinna elanil
piaadi üle uhkej
jollide kuldmed
Reichardtiie mäj
— see laul on v<
laste rahvushüml
• Laul on nimelt ül
latud.
Eesti on aga ti
' kaardile ja vanj
hetkeks maailml
j uks ei olnud
olümpiaad, künal
parimaist pürjetl
Sellegipoolest ol|
kvaliieedilised.
Järelvalve ütles,
vallandatud väi il
rriseerimise pära}
likel andmetel p
petab SvD reporj
^EESTLASED PI
Prantsuse suur
portceris Tallini
pealkirja all
nud":
Regattidest vöt
kümmcnd mees
nende seas ei ok
ajakirjanikust oi
hai. Turiste on nii
hotell liiga suur
se jaoks.
Vernet konstal
lootsid ja ootas j
külalistega, sest
, peamiselt soomh
' küllalt nähtud.
Olümpiaadi pu|
uuesti avastanud
ki positiivne pui
• trükiseid jälgida,!
tuleb artikleid E|
neis on juttu Ee j
sest iseseisvast
.vallutusest ja p]
olukorrast.
Eestlasi kõrvi
"skandinaavlastega
olevat „põhjamai|
dagi ei meenuta J
Seekord on pral
et Eesti ei ole Nol
Sõnumid ja U
metusele anda
HILJEMAl
et kindlustada
järgmise nädali