Meie Elu = Our life, April 7, 1983

              NELJAPÄEVAL, - 7. APRIIin. ^ THUKSDAY, APRIL 7
Üks väsii^at
'Võitleja
Soome Vabariigi Aasta^
päev Fort Myersi
izassxzaKZiicB
..Möie E8u nr. M (m?) 1983
>A4
13. aprillis korraldab Chicago Eesti
Maja Meeskor ja Sibeliuse Soome
Meeskoori 1^ aasta juubeli tähista
miseks.
Koorid on k oos laulnud 1977 aastast
alates. Kuna iii eesti kui soome laule
lauldakse alg ceeles, on koostöö teki­tanud
elavamat huvi nii naaberrahva
koorilaulu kili ka keele ja muusika
vastu.
Sibeliuse koor asutati a. 1933. Samal
aastal hangiti Sibeliuselt kirjalik nõu­solek
tema niine kasutamiseks. Asuta­ja
ja esimene koorijuht oli ameerika
soomlane Edwin Karhu.
mmm sm • • mfl;
Eesti koor
tal. Esimene
Temale
Eduard Loo, 1
järgnes
eestlaste arv
nud poole ja
vust.
•Meie rahvuslikus elus ja võitluses on
mehi ja naisi, kelle panus on olnud
suurem ja väljapaistvam, kui seda saab
oodata ja loota tavaliselt tublilt kaas­maalaselt.
Need on olnud inimesed
meie keskel, kes on end ennastohver-davailt
pühendanud kaaseestlaste ja
nende rahvuslike eesmärkide teenimi­sele
täie panusega.
Selliste meeste ja naiste panus on
kandnud meie ühiskondlike organisat­sioonide
ja ettevõtete edukat tegevust.
Need inimesed on olnud eestluse püsi­mise
kandetalad. :
Üheks selliseks kandetalaks, Toron­to
eestlaste keskel, on olnud EnnSalu-rand,
kes 13," aprillil saab 80-ne aasta­seks.
Tundub uskumatuna, et see ärksa
vaimu, nobeda mõtlemise ja kiire sõna
ja sammuga.me.es on jõudnud mär­kamatult
aukartustäratava vanuseni,
ilma et sellest saaks hoomata erilist
välist tundemärki.
Kas tuleneb see'mingist geneetilisest
sugemest tema vaimses ja füüsilises
konstruktsioonis või on see päritud
eesti talu tervislikust õhkkonnasts,
kust juubilar pärineb, sellele^küsimu-sele
ei oska ta vist isegi vastust anda.
Kõigile on a'ga silmatorkav, et Enn
Salurand on üks üpris nooruslik ka­heksakümnene,
kes oma puhkepõlvp
juba ammuaega on välja teeninud, se -
lest hoolimata on ta aga jätkanud oma
rahva elust ja võitlusest täie panusega
•osavõtmist.
Tema energiat on jätkunud paljude
meie organisatsioonide ja ühis-ette-võtmiste
juhtimisele. Kõige markant­semaks
on kahtlematult tema panus
Eestlaste Kesknõukogule Kanadas,
millise organisatsiooni peasekretäriks
ja tegeliku, jooksva töö juhtijaks ja ot­suste
rakendajaks on Enn Salürand ol­nud
pidevalt 25 aastat. Seda tööd on
juubilar teinud suure hoole, armastuse
ja (sügava rahvusliku veendumusega,
et Eesti rahval on vääramatu õigus va­badusele
ja iseseisvusele.]
Vaadelgem siis lähemailt selle Eesti
patrioodi elukäiku. Er^n Salurand
sündis 13. aprillil 1903 Kuusalus, Har-juniaal.
Keskhariduse omandas ta Tal­linnas
Westholmi gümnaasiumis. Va-
/badussõjäst võttis ta osa noore õppur­sõdurina.
1930-dal aastal lõpetas ta
Tartu ülikooli juristina. Ta ei astunud
aga ihitte advokatuuri voi riigiteenis­tusse,
vaid sukeldus vahenditjUlt polii­tilisse
ja ühiskondlikku ellu. Nii näe^
me teda juba 1930-dal aastal asutamas
Eesti Rahvuslaste Klubi Tallinnas ja
hiljem nende klubide liitu, mis kuju-
- nes kultuuri, majanduse ja riigipoliiti-liste
küsimuste foorumiks. Ta toimis
liidu sekretärina' ja ajakirja ERK to-metajana.
Tundes kutsumust kutselise ajakir­janduse
töö vastu töötas ta vahelduvalt
„Vaba Sõna", ,,Postimehe" ja „Eesti.
Sõna" toimetustes. 1934. aatsal oli ta
üks nimede eestistamise aktsiooni al­gatajaid,
asudes juhtima Nimede Ees-tistämisis
keskbürood.
Sõ^akeerise põgenike vool toob Enn
Saluranna Berliini, kus töötas esialgu
„Eesti Sõna" toimetuses. Tema julge ja
energilise selgitustöö tagajärjeks oli
paljude eesti perekondade pääsmine
idatsooni läbikäigulaagreist' läände.
Pärast sõda, pääsnuna Taani, oli ta
mõnda aega Kopenhaageni põgenike­laagri
juhatajaks ja eestlaste volini­kuks
Taani ja IRO asutiste juures.
Sügisel 1950 asub Enn Salurand Ka-
' nadasse, kus avardub tema tööväli pa­gulaseestlaste
organiseerimisel ja juh-tjimisel.
Ta liitub ,,Meie Elu" toimetu­sega,
kuuludes Eesti Kirjastus Kana­das
juhatusse. Ta on abistajaks Toron­to
Eesti Seltsis. Ta on üheks tulihin­geliseks
Eesti Maja mõtte algatajaks ja
selle organisatsiooni esimeseks esinle-heks.
Ta ön olnud Kanada eestlaste,
keskorganisatsiooni EKN-u kõikide
koosseisude valitud ja juhatuse liige ja
alates 1958.-dast aastast selle organi­satsiooni
peasekretär. ,
Võib ütelda, et Kanadas ei ole ühte­gi
eestlaste tegevusala, millest Enn
Salurand ei oleks kas otseselt või kaud­selt
osa võtnud. Tema energiat, ideede
rikkust ja positiivset suhtumist on jät­kunud
kõikjale, kus seda on vajatud.
. Minul on olnud võimalus koos töötada
sellp idealistliku ja kindla rahvusliku
hoiakuga võitlejaga paljude aastate
jooksul ja tema 80-dal juubeli-sünni-päeval
võin ma oma kogemuste põhjal
Idniiitada, et meie vaenlase ammu-plai
initsetud läbimurre Kanada eest­laskonda
on ebaõnnestunud just selle
Ühendatud
aastapäevade
soome jum
lustas tegevust 1968 a^s-uhataja
oli Peeter Elias.
mõned aastad hiljem
es praegugi on koori abi-juhiks.
Viimabe kuue aasta jooksul on
ihendatud kooris kõiku-olmandiku
vahel üldar-koor
on pidevalt esi­nenud
nii Eesti kui Soome vabariigi
tähistamisel, eesti ja
lateenistustel, korralda­nud
kevadkojitserte Chicago Eesti Ma-,
jas ja esinenud kahel korral Minneso­tas.
Koori praeguseks juhiks on rnuu-sikapedagoog
Warren Polston. Koori­juhi
küsitleniisel selgus, et ta on ema
poolt kolniarda põlve soomlane, kelle
huvi nii soonie keele kui muusika vastu
tekkis alles kooriga tegelema hakates.
Nüüd valdab ta juba piisavalt soome
keelt. Võrreldes eesti ja soome iauje,
leiab ta suuri sarnasusi rütmis ja too­nis,
arvab aga, et eesti isamaalauludon
.enam südamelähedased ja liigutavad;
eesti rahvalaulud seadelt aga enam
komplitseeritud.
Juubelikontserdist rääkides nimetas
W. Polston, et hiljutine soomlastest
kooriliikmpte kasv oli suure kampaa­nia
tulemus: Võeti teleföniline ühendus
peagu kõigi Chicago ümbruse telefoni­raamatutes
leiduvate soomenimeliste
isikutega. Tulemus — kooriliikmete
arvsuurenes 15 laulja võrra.
16. aprilli juubelikontserdi kavas on
ka kaks eesti laulu — Miina Härma
„Nii tugevad kui kaljud" ja Tamme­veski
„Hiiumaa". Soome laulude hul­gast
on tuntuim Sibeliuse „Finlandia".
Esitatakse ka ameerika helitöid. So­listina
esineb tenor Mauno Kuusisto
Soomest, Torontost on tulemas lige­male
50 soome meeskoori liiget ja abi­kaasat,
peale selle, külalisi Thunder
Bay'st ja Sault Ste. Marie'st.
järgnevatest plaanidest nimetas
koorijuht kevadkontsert! Chicago Ees­ti
Majas maikuus. Mõned koori liik-.
metest võtavad augustikuus osa Põhja-
Ameerika Soome Lauljate Liidu kont­sertreisist
Soome.
Kuna eesti—soome koostöö on ol­nud
harmooniliiie, rõhutab koorijuht,
et tungivalt oleks tarvis eestlastest
kooriliikmete juurdekasvu, et eesti-soome
ühislaul siin Kesk-Läänes ikka
edasi kõlaks.
Seltskondlik tegevus Florida ida-öolses
osas, eriti Miami ümbruses ela­vate
eestlaste keskel, on olnud agaralt
käirnas juba palju aastaid. Viimasel
ajal on aga ka Florida lääne kaldal
kaasmaalaste omavaheline läbikäimi­ne
hakanud muutuma elavamaks.
Nii on Fort Myersi ümbruskonna
eestlased, juba mitmendat aastat tähis,^-
tanud ühiselt ja pidulikult Vabariigi
Aastapäeva.
Seekordne kogunemine toimus 24.
veebr.. Fort Myersi ,,Marines InnMs".
Kuna kiiresti varutud ruum mahutas
kahjuks ainult 30 inimest, siis pidid
mitmed osavõtta soovijad loobuma.
Üritus, millest osavõtjad kõik kandsid
rinnal sinimust-valget linti, kujunes pi­dulikuks
ja ülendavaks elamuseks.
Aktuse avas kokkutuleku organisee­rija
Ilmar Laas. Südamlikud palvesõ-nad
ütles Tabea Korjus, mis paljudele
tõid laugele pisarad. Peokõne, mille
teemaks oli: „Eestlaste kokkukuulu­vus",
esitas H. Männik. Järgnev luule­põimik:
,,Ehast Koiduni" oli koostatud
ja ette kantud Erika Reesalu poolt. See
sai suure aplausi.
Kirjalikke tervitusi Aastapäevaks
Fort Myersi eestlaskonnale olid saat­nud:
Ülemaailmse E. Vabadusvõit eja-te
Keskuse esimees A. Jurs ja Hamil­toni
E. Võitlejate Ühing.
Järelpeoks olid proua ja härra Laas
palunud seltskonna külalistena oma
ilusasse ja mugavasse kodusse, kus
kaetud laua taga, veedeti ühiselt mee­leolukas
pärastlõuna.
Vaipade ja ^mööbli
keemilint puhastus
samuti akende pesemine. ^.Scotch
staingüard" hinna sees. Söögituba,
dutuba Ja koridor $59.95. Pension^»
ride korteritele hinnaalandus.
PEETER VALING - Tel. 69(M961
Eesti Kuliuuri Ühing Kanadas juhatuse liikmeid dr. Karl Auna
loenguõhtjil. Ees, vasakult — Lembit Pütsep (asepresident), küla­line
Karl Aun, Juta Kõvamees-Kitching(president). Teine rida —
Hilja Hanson(kirjatoimetaja), Olga Männik (abikirjatoimetaja),
Paul Lepik (direktor). Kolmas rida —• Juhan Eilau (kassa
Irene Oli jum (direktor), Mara Pütsep (direktor).
Dr Aun külalis m
Vancouveris
Wilfrid Laurier ülikooli poliitiliste
teaduste professor dr. Karl Aun vee­tis
terve nädala Vancouveris Simon
Fra^eri ülikooli kutsel. Ta kõneles
ülikoolis ja eesti ühiskonnas.
Avalik loengute kava oli küllaltki
tihe. Dr. Aun kõneles eri teemadel Si­mon
Fraseri ülikoolis 24. veebruaril,
Eesti Kultuuri Ühingule 25-dal, Victo-rias
Vabariigi aastapäeval 26-dal, Van-cpuveri-
Eesti Seltsi Vabariigi aasta­päeval
27-dal ja eesti seminaris Simon
Fraser ülikoolis 28, veebruaril.
Kuna Simon Fraseron avanud uksed
eesti ainele, õpetamiseks ning annab
esimese kursusena ,,Estoniansin Ca-nada'
and their CulturaLHeritage", oli
kohane kutsuda hilju erru läinud pro­fessorit,
kes nüüd pühendab oma töö'
Kanada eestlaste uurimisele. Karl Aun
kirjutab raamatul ..Estonians' in Cana-da"
föderaalvalitsuse (,,Multicultural
Directorate") huvides. See uurimistöö
äratas tähelepanu siinses ülikoolis,
eriti osakonnas ,,Cenlre for Canadian
.Sludies". Samuti toetasid kutset Eesti
Kultuuri Ühing Kanadas ja Vancou-veri
Eesli Selts.
Oma'avalikul loengul ülikoolis kõ­neles
dr. Aun teemal: Estonian Contri-bution
lo Muhiculturalism in Canada.
Prof. Aun tegi kokkuvõtte eesti immig­ratsioonist
kanadasse alates eelmise
sajandi üksikute sisserändajatega, se­letades
Alberta eesti talumeeste asun­duste
sündimis- ja arenemislugu, ad­miral
J. Pitka koloniid põhja Briti Ko-
„Meie Elu" pühadenumbris on viga
esiküljel ilmunud vaimuliku kirjutise
allkirjas. Autoriks on Londoni Eesti
Ev. Luteriusu Koguduse vaimulik õpe­taja
Ernest Lootsmaa. Palume trükiko­jas
juhtunud eksitust lahkesti vaban­dada.
lumbias, eesti seltside asutamist kol­mekümnendates
aastates ja lõpuks põ­genike
immigratsiooni puhangul aas­tatel
1949-1952. Kanada etnilislesl
gruppidest huvi tundvad pealtkuulajad
õppisid muuhulgas, et 18,500-1 kanada
eestlasel on,, võrreldes teiste rahvus-gruppidega,
kõrgetasemeline haridus,
hea sissetulek ja hea tööoskus. Saadi
ettekujutus eesti ühiskonna organisee­rimisest,
rahva kohanemisvõimest ja
panuse väärtusest oma uuele ühiskon­nale.
V Järgmisel loengul ülikoolis pidas dr.'
• Aun otse maratoni vaimus l^olmelun-nilise
seminari. Üksikasjalikumall'sai
teada kirikutest ja kooridest,! teatritest
ja rahvatantsust, võimlemisest, spor­dist,
laste laagritest ja koolide sl, skaut­lusest
ning põgenike üldistelt oludest.
Seminari luba oli kuulajaid täjs (40—50
isikut], sest peale klassi oli tulnud veel
rohkelt külalisi.
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas loen­gul
oli dr. Auna teemaks Rahvuskul­tuuri
küsimusi võõrsil. Kultiiurikand-jad,
kirjanikud ja kirjastused, on ületa­nud
õitseaja;..eesti keele lugejaid on
vähenenud nelja kordselt; Kui me üue
.^ümbruse mõjul kaotame eesli keele,
kas me siiski jaksame hoida elus vee­net
ja lahel oma päritolu tundmiseks
ning Eesti aitamiseks? Rahvusgrupp
võõrsil on kui saar meres, kus.lained
uhuvad üle. Dr. Aun andis kaks näidet
kuidas kultuurisaart kõrgendada
saaks, nimelt kultuurautonoomia kau­du,
milleks oleks tarvis raha ja ema-,
keelset kooli, ehk siis kultuuri tagamaa
kaudu, mis võõrsil olijatel tundub ka
kättesaamatu. Küsimusi oli palju, la­hendust
leida raske. ;
Victorias kõneles dr.Aun Eesli sini-must-
valge sünnist, Vancouveris oli
Vabariigi aastapäeva kõneks Mida õp­pida,
mida unustada.
; Õngitsejate ja
jahimeeste pidu
Toronto Eesti .Õngitsejate ja Jahi­meeste
Seltsi talvise hooaja lõpupidu
toimus laupäeval, 26. märtsil Eesti Ma-,
jas hoogsalt ning tujuküllaselt. Eeska-valist
osa sisustasid Jack Billingsi tant­sijad
Kitchenerist Ene Rebase juhatu-
,sel, kes esinesid omapäraste ja huvi­tavate
ettekannetega. Tantsijad said
kiitust suure aplausiga ning nende juht
seltsi esimehe hr. Riko poolt kitnbu
nelgiõisi. Esines ka võlukunstnik (tri-kimees)
mitme, huvitava numbriga.
Tantsum|üusika eest hoolitses hr. Gus-tavsoni
orkester. Loteriil oli väärtus­likke
esemeid. Baari hoidsid ,,korras"
seltsi juhatuse liikmed A. Lukk ja K.
Talpak, kuna kõhumuresid leevendas-
L. Kirss, Lühikese sõnavõtuga pöördus
peoliste poole seltsi esimees H. Riko.
Tantsu vahealaj toimus loterii võitu­de
väljajagamine seltsi esimehe H.
Riko ja abiesimehe Paul Kunstimehe
poolt. Seltsi varahoidja F. Aadli oli
kinkinud kalu mille kaalu peolised
pidid hindama. Kogukaal oli 5 kg 980
gr, kõige täpsemalt ennustas Milvi
Püss — 5 kg 95Ö gr.
f:sgi
^^Kaks kes et
alistunud^^
TEOS MART NIKLUSEST
jA JÜRI KUKEST
Eesti Vangistatud Vabadusvõitle­jate,
Abistamiskeskuse väljaandel
ilmub okupatsioonivõimu poolt 15. a.
sunnitööle mõistetud Mart Nikluse
ja surnukspiinatud Jüri Kuke kanna­tusi
kirjeldav teos ilmub köites, suu-,
res formaadis, 250 lk paljude senia-valdamata
fotode ja dokumentidega.
Eeltellimishinnad, koos saatekulu­dega
kuni 30 aprillini 1983 Kanadas
C A N doll 25.00, U S A - S U S doll 20.00,
Austraalias A doll 21.00. Muudes
maades vastavalt USA hinnale.
Eeltellimishind koos tellija nime ja
aadressi teatamisega saata Kanada
idaranniku osas EW Abistamise
Toimkonni le aadressil: Estonian
House, 95^ Broadview Ave No 208,
Toronto, Ontario M4K 2R6 ning lää­neranniku
osas EW Abistamise
Toimkohn{[le aadressil: c/o Albert
Krug, 303-5560 Arcadia Road, Rich-mond
B.C. V6X 2G9. Muude maade
osas tasuia eeltellimishind EW
Abistamiskeskuse nimele väljakirju­tatud
pangatsheki saatmisega EW
Abistamiskeskusele^ aadressil: Büx
34018, s-100 26 Stockholm, Sverige.
Veinivestlus
BEAUJOLÄIS \
Burgundia viinamägedelt veinisõp­rade
klaasidesse voolav Beaujolais on
hiilgav näide prantslaste turüstamis-kunstist.
Kui mõnikümmend aastat ta­gasi
Beaujolais oli tavaline värske ka:
rahvinivein Pariis bistroodes, siis nüüd
viivad lennukid üksteise võidu vaevalt
käärimise lõpetanud „marjamahla"
isegi Ameerilca mandrile. Ka Torontos
võitlesid veinisnopbid ja uudishimut­sejad
viinapoes kasinalt importeeritud
pudelite pärast. "
Tegelikul Gamay viinamari, millesl
Beaujolais valmistatakse ei ole mitte
esmaklassiline, kuigi selle kvaliteedi
tipp saadakse Lõuna-Burgundia gra-niidisesl
pinnasest. Tavaline iseloo­mustus
— kerge, lahja, aromaatne suu-resõõmu
vein, hõlmab produktsiooni
seda osa, mis ülivärskena'tuleb aasta
viimastel kuudel üleskruvitud hinda­dega
müügile Beaujolais Primeur või
Noveau nime all.. Lähedane onka aasta
läbi saada olev lihtne lühikese elueaga
Beaujolais, mis kunagi oli prantsuse
perenaiste odav köögivein, kuid eks-porlkaubana
saavutanud suure popu­laarsuse.
KÜLAVEINID
Üsna erinevad on aga veinid, mis
tulevad selle 38.500 aakri suuruse piir­konna
põhjaosa 30 külast ja üheksa on
täiesti eriklassis. Viit nendest oli või­malik
võrrelda Eesli Majandusklubi
Kanadas tavaks kujuneval veinimaits-misel
Tartu College ruumes.
Pärast tervitust klubi esimehe Hugo
Lateri poolt ja korraldaja abiesimehe
Ervin Hopi sissejuhatavat sõnavõttu,
toodi pikale klaasidega kuhjatud laua-
Paavsti kõrge
vääristas senaator
le seitse sorti veini. Rohkelt kogunenud
veinimaitsjatele andis seletusi asja­tundjana
Pai Clark George Brown Col-lege'isl.
Sissejuhatuseks maitsti Bur­gundia
kuulsa-viinamarja Pinot Noir
kesisevõitu produkti, millele järgnes
1981. aastakäigu Beaujolais.
BEAUJOLAIS,
Kui lektor soovitas üldiselt Beaujo­lais
veine mitte hoida üle nelja aasta,
siis ta mõtles vaid lavalisi. Nagu selgus
maitsmisel ei ole tuntud „crus" veel
küpsed ja jätsid veinisõprade etteku­jutuse
hooleks, kuidas need võiksid
maitsta aasta-kahe pärast. Võibolla see­pärast
näis kõige populaarsem olevat
teisena maitstud Beaujolais Villages,
Chateaü du Carre, Moillard ($9.55). See
vein on küladegrupi n.ü. ühisyein ja
kraad kõrgem kui lihtne Beaujolais.
Varajaseks joomiseks valmis oli ka
Chiroubles, mida varemalt ei ole juhtu­nud
leidma Ontarios. Kaugeltki valmis
ei ole veel 1981. a. Morgon. Ka kõige
põhjapoolsemast külast pärit Saint-
Amour vajaks ,,küpsemiseks" vähe­malt
pool aastat ja ka kuulsaim ja
kalleim Moulin-a-venl, Raul Clergel
($17.00), mille korki ei ihaksaks tõm­mata
enne aastat. Need „cru" veinid on
hoitud käärimisel kauem koos viina-marjakoorlega,
sisaldavad seepärast
enam parkhapet ja võivad seista aas­taid.
Veinid maitsmiseks olid ostetud On­tario
viinamonopoli eriärist „Rare Wi-nes
and Spirrls Slore".
BAKHOS
Kaheksa
Miss Tallinna'
mehe murdumatu rahvusliku vaimu ja
tahtekindluse tõttu.
Armas Enn, Sinu juubelipäeval õn-nitliBvad
Sind lugematud mõttekaasla­sed,
"kaasvõitlejad ja sõbrad ligidal ja
kaugel. Nad soovivad Sinule head ter­vist
ja jõudu jätkamaks Sinu elutööd,
miile eesmärgiks on vaba ja iseseisev
Eesti. • [.
ILMAR HEINSOO
TULUMAKSULEHTEDE TÄITMIN
Mark Tuciniola,
Eglinton Ave. E., Toronto, ^06 — Soome Ühis­panga
maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—10,
laup, TEL. 488-1801
P, Yuzukule
Ukraina katoliku kirikupea Kana­das
metropoliit Maxim Hermaniuk
andis üle senaator Paul Yuzuk'ule
diplomi, milles paavst Paul II määras
ta Püha Gregori Ordu rüütel-koman-deriks,
Kanada senatis olemise 20.
aastapäeva, pedagoogi kutse 50. aas*
tapäeva ning eelseisva 70. süniai-päeva
puhul.
Senaator PauIYuzuki teeneid on
hinnanud ka Balti Liit auliikmeks
valimisega. Eestlaste Kesknõiukogu
Kanadas on teda;vääristanüd kuld
teenetemärgiga.
iiiiniiiiniiiiiiiiiHtnMiniHininiitnnmniiiiiiiiiiJiiiiiiiiiiie
KUHU MINNA?
)V Reedel, 8. ja 9. aprillil Peeter
Kaupsi maalide näitus Baptisti kiri­kus.
^ Pühap., 10. aprillil Lasteaia moe-näitus
Eesti Majas algusega kl. 230
P-
^ Laup., 16. aprillil mulkide ja valga-laste
Kevadpidu Tartu CoUegels al­gusega
kl. 6 õ.
^ Laup., 16. aprillil Eesti SelUl H
Kevad-popurrii Eesti Majas algusega
kl. 7 õ.
Pühap., 17. apr. T.E. Segakoori
kontsert Lawrence Park Collegiale
Institute'i aulas (Avenue Rd.—Law­rence
Ave.) algusega kl. 3 p.
Esmasp., 18.—20. apr. Evangeli-satsioonipäevad
Peetri kirikus algu­sega
kl. 7 õ.
ii( Laup., 14. mail.„Kungla" Maiball
Cäsa Loma's algusega kl. 6i0 õ.
kandidaati
Karavani pidustuste raames toi­muva
„Mi8s Tallinna" valimisele on
registeeritud juba 8 kandidaati. Va­limine
toimub „Mi88 Tallinna" Ballil
29.mail Eesti Majas.
Ette on nähtud 12 auhinda erineva­tes
klassides. Huvitatudel, 17-25 aas­ta
vanuse vahel palutakse lähemat
informatsiooni küsida Karavani Tal­linn
Paviljoni sekretärilt: Epp Aruja,
tel 447-8958.
Tallinn Paviljoni juhatus koos ..Miss
Tallinna" valimiste korraldajate Kadi
Kaljuste ja Piret Komiga on otsustanud
selle aasta .„Miss Tallinna" valimise
täielikult, muuta et võistlust vähenda­da
ja tervet üritust kaasaegsemaks teha:
Pealiskaudse ilu kummardamisele ra­jatud
võistlused Põhja-Ameerika ku­jul,
kus võistlejad oma andmed ja pildi
saaks postit^^el zhüriile saata, ei pee­gelda
eesti naise osa meie ühiskonnas.
Eesti naiste osa on küllalt tähtis, et
võime seda ka avalikult esile tõsta ja
„Miss Tallinna" valimine pakub sel­leks
haruldase võimaluse. ..Miss Tal­linn
esitab noort eesti naist nagu meie
rahvas on teda juba Idla võimlemise
algusest endale ette kujutanud; värske
vaimuge, terve kehaga, talendirikas,
enesekindel, esinemises kindel, hesi
käitumisega, hea ühiskondliku suhtu­misega,
saab teistega hästi läbi jne:
;Kõik need on vajalikud voorused täna­päeva
elus. Nende liitumine tervikli­kus
inimeses teebselle inimese ilusaks.
Seda viimast iii püüabki„Miss Tallinna"
valimine esile tuua. „Mis8 Tallitin on
noore eesti naise esindaja tema elus ja
tegevuses.
„Miss Tallinn Balli" puhastulu lä­heks
võlgade katmiseks. Kavas on kan­didaatide
esitamine rahvale ja zhüriile,
kes koosneb peamiselt Kanada pressi
ja poliitikute esindajatest. .