Meie Elu = Our life, August 5, 1982

              ,;üele Elu" si. Sl (1692)1982
Teadaanne
p^nsionärideb
.lädiiltoni Eesti Pjenslonäride KIw-j
jä Eesti Pensionäride Klubi To^
Vtos korraldavad kiliise väljasõidw
fdriorule neljapäieval, 26. augus-
J Sõiduliind liiknietel |5{.00, küla-kt
18.00. Ärasõit ^Eesti Maja juu»
'kell 9 hommikul. Registreerimf.
H. Parsons, tel. 4634K)09, teisi-
,ifal/ 10. augustil õhtul kell 7-.9.
Mägi, tel. 766-5914, kohnapäeval;
I augustU õhtul kell 7-9.
MEREREIS
KANADASSE
)ntarios ilmuv ajakiri Recollec-
Ins (Horizons toetusel) 10 a. juube-numbris
(juuli 1982) oli intervjuu
Instnik Joajin Saarniitlga kahe le-
Külje ulatuses, 34 a. jooksirl kuns-
(sesf tegevusest Kanadas. Pike-ilt
põhjustest miks 1948. ai oli eri-
|e timg Euroopast põgeneda kom-listliku
terrori eest, juttii lekki-
5t Walnuti laevast Atlandi ületami»
3^7 inimesega kes enamuses on
[nelikult leidnudrrahulolu ja tege-
Ist ning elavad alatiselt Torontos.
arhitekt
Stpkholmist nõu^
Indjaks Austraaliat
lELBOURNE (MJK.) - Siin on
^vatsusel ehitada v liiklemisõnnetus-vigastatud
inimeste esmaabiks ja
Jviks ajakohane haigla. Selle ehitu-
'kavandamise nõuandjaks kutsuti
)hale Euroopas }a mujal tuntud ja
[situd haiglate ehituste eriteadlane,
)loogia doktor Ervin Pütsep,
iile nõuannete ja kavade kohaselt
haiglaid diitatud peale Euroopa
feel Iraanis, Alzheerias,Lõuna-Aaf-
[kas ^ ja nüüd on ka kavandami- ,
*1 * Austraalias. Ka ühe uue linna
litamine 18000 inimiesele Alzhefe-las.
sündis tema kava kohaselt.
Jutuajamisel selgus, et Võrus sün-inud
ja keskhariduse "saanud noor
testi põgenik lõpetas Stokholmi üli^
ooli arhitektina 1950. Saavutas teh-oloogiä
litsentsiaadikraadi 1954 jar
romoveerus doktoriks 1968. l*ema
Ofktoritöö käsitles haiglate operat-iooniosakondade
planeerimist ja on ;
Igitud mitmesse keelde." Oma tea-iusliku
töö kõrval ehitas üles oma
eseisva firma, kus töötab üle poo-aja
kv^ifitseeritud kutsega isiku,
•öeg on majandusteadlane, lõpeta-i|
d diplomaatide kooli. Tütar samu--
lõpetanud ülikooli ja töötab Upsa-
'ai kirjastuse alal.
Oma pingerikaste ülesannete kõr-äl'leidis
dr. Pütsep aega ka tund-õppida
siinsete arhitektide —
Imst Kesa ja Heino Raadiku elu ja
egevust ning külastada mitmeid tei'|
i kaasmaalasi.
EESTI OHISPANK
Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
465^50,465^59
tAEKUD KAASMAALASTELE
P I9i0%
D 18.25%
indlustatud kuni $30,000 ulatuses
lustatud kuni $10,000 ulatuses
MLEJAD ESINDASID
6YMNASTRADAL
ühe ja kahe'pailliga, rõngaga ja tehti
dzässgümnastlkut, mis on praegu
I Euroopas väga populaarne.
I , ICalev-Estienne grupp on saanud
mitmed esinemiskutsed rükidesse
I kus peetakse mini-gymnastradasid.
Kutsed on faani. Soome, Shveitsi^
I Iisraeli ja ÜusJMeremaale, kus võim-lemisjuhina
töötab Emmi Tõke Befll-wood."
•Kalevlannad on oma võimlemis-koõlji
üle maailma tutvustanud ja
jmänginud suurt osa moodsa voimhö-mise
arengus, nagu näiteks 1978 a.
Hiinas. Ön kavas 1983 a. veebruaris
demonstreerida ja anda rida semlna-^
te Itidias.
Shveitsist Kalevi tüdrukud lähe­vad
edasi Saksamaale kus on rida
esinemisi Ja iuSlakse koju augusti
lõpüš. Ees Ootavad esinemised Käha-da
häitusel Hakatakse hoolega tööj
tarna kä koos 'Nätiohal Film Boärdi'
ga, mida loodetakse kaöütada ka
rO ^elreklaartlJksj
,^ele Elu" lJi r.. SJl (1692) m MEIiAPÄEVÄI, S. AUGUSmc^ f HURSDAY, AÜGUSff 5
3SBS |jMBM,tfJiia,jfJll!
ineGRAMMATICA, iL^inVOCABVLÄ.
RIVM, III.PROVERBIA. IV./ENIGMA-»
• TA, V.COLL0(^IA.
ändUelicateksen ,
' 2B51 Lüwrence Ave: 261-1
ide Plaza Briihley nurgšl])
SOOMEPÄGAR : >
leIS». MaStsjrad tordid Ja muud ^p@al lEäpsetatud euroopaniaitse«
ll0«d pagarisaadused. ® Spetsiaa! toidid Ja sünnipäeva kringUd tel­limise
peafis. 9 Euroopa d^llkatesäd, konservid, Juustud, suitsusin-fikS^
suitsuribid Ja soolaheeringa^^ ^ Sultsukalkunid tellimise i»eale.
OMANIK ASCE SÄAÄINEN
ööm 5laglant)em, m\%%^it im hm Mefer © p i f e m
1 S.XheohPifofcfroris PnmariijUnD crficn Superint. JtJ 6 i e f e
, anoenEDiTOREM,
g | i i f ® i U b e f i n l ) ^ n D e ^ | ) c r t n A V T 0,R I-S^ •..
• i - Eesti Arhiivi
üheiidriikides ' juhaitaja Emfn Lue-biki
teate kohaselt loovubvad Salme
ja Aksel KoUlst aiihiiiiile nendega
kuuluva Anton Thor Helle koosta­tud
eesti keele käsiraamatu Kurtz-gefasste
Anweisung zur Ehstnischen
Sprache, mille toimetas trükki Eber-hard
Gutsleff,|ün., Halles 1732. aas­tal.
Arhiivi valduses on juba selle
raamatu kserokoopiad, mis valmisid
arhiivi äbijuhaiaja Alfred Saare as­jatundlikul
kaastegevusel
sajanditevanusest eesti kõnekee­lest
sai karjakeel^ 16. sajandil, kuid
otseselt eesti keelt käsitlev erikirjan-dus
on suhteliselt väike osa ^ meie
457.aastase trükisõna rikkalikus • ko­gus.
Jga keeieraamat on väärtuslik
ja veerand aastatuhat tagasi ilmu­nud
raamat on tõeliseks haruldu­seks.
I
KEELEöPIK PASTORITELE
. Helle eesti- ja saksakeelse keele-õpiku
eesmärgiks oli peamiselt eesti
keele õpetamine Saksamaalt tulnud
pastoreile. Öppdraamt sisaldab 41 +
419 lehekülge, jagatuna viide ossa. I
osa „Grammatica esthonica" on
grammatikaõpetus, kus selgitatakse
konsonantide väldet, häälikuõpetust,
rõhku sõna esimesel silbil, diftonge,
käänamist, pööramist, jms. II os^
„yocabularium.esthonicum" on 7000-
sonaline ' sõnastik! koos saksakeelse
registriga,) lillede, ja taimede eesti-,
saksa- ja'ladinakeelsete nimedega,
lisaks puude, kuiide, pühade, Tallin­na
tänavate. Eesti valdade Jm. nime-
I tused. III osa ,yProverbia esthonica"
ja IV osa ,Aenigmata esthonica" pa­kuvad
ainulaadse kogu eesti rahva­luulest:
525 vanasõna ja 135 mõista­tust.
Nii ulatusliku kogu eesti rahva-ioominguvara
trükis avaldamisega
andis Helle esimesena väärilise täht­suse
eesti rahvaluulele. V osa „Col-loquia
esthonica" sisaldab kümme
juttu kahekõnevormis, rööbiti eesti
ja saksa keeles, mis on sisult õpetlik­ku
laadi, vastavalt tollö aja vajadus­tele.
Neid rahvuslikus kõneviisis ju­tukesi
peetakse eestikeelse proosa­kirjanduse
algeiks.
SÜNDIS TALLINNAS
Anton Thor Helle (1683^1748) Ä -
dis Tallinnas, kus tema esivanemad
olid mitu sajandit elanud, õpingute
järel Tallinnas ja Kieli ülikoolis ta
sai a. 1713 Jüri kihelkonna kirikuõpe^
tajaksi Eestit oli laastanud Põhja­sõda,
nii et Jüri kihelkonnas oli ellu
jäänud vaid 221 inimest, kellest üksi­kud
oskasid lugeda. Nendes oludes
asus Helle oma töökohale, kus ta
muuhulgas suurte raskuste kiuste
asutas iköätrikooli 1721. aastal. Ta oli
kä õpetaja koolis, tolle aja parim
eesti keele limdja ja valdas iihtlasi
saksa, kreeka ning heebrea keelt.
1742. a. valiti Helle Ida-Harju praos-tiks/
Ta oli ka 1739. ä. Tallinnas J. J.
Köhleri juures trükitud eestikeelse
Piibli tõlkija. See MlS-leheküljeline
• Piibli Ramat; se on keik se Jumma-la
Sänna fiksseris põhjaeesti keele
ametlikuks kirjakeeleks.
VIIES ÕPIK
Anton Thor Helle eesti keele käsi-f
raamat oli viies selline õpik, millele
r eelnesid H. Stahli Anführung zu der
; Ehstnischen Sprache (1637), J. Guts-lef
f i Observationes grammaticae
circa linguam esthpnicam (1648), H.
Gösekerii Manuductio ad Lmguam
Oesthonicam (1660) ja J. Homungi
Gramfnatica Esthonica, (1693). Eel»
nenud keeleraamatuid peeti liialt
võõrapäraseiks ja ühekülgseiks, kuid
Hell^ püüdis vältida muukeelseid
sõnu ning väljendusviisi ja tarvitada
võimalikult Tallinna ümbruses, või
laiemalt tuntud eestikeelseid sõnu
ning väljendeid. Helle ja osaU ica
tema eelkäijate keeleõpetuse alused
jäid. püsima pikemaks ajaks, kuni
E. Ahrensi grammatikaraamatu il­mumiseni
a. 1843. He;^^ raamatus
leiduvale rahvaluulevarale ei obud
võistlejat järgmisel sajandil.
Külastajad Eesti Arhiivi Ühendrii­kides
on alati tere tuhiud. Külastu-
ILõuna-Austraalia pealinnas Adelal-dle'i8
toimuvad 30. detsembrini
2983 XII Ee$a Päeivad Austraalias ja
XXV Eesti Mängud Austraalias. Nen-dle
läbiviimiseks on moodustatudl
iidtoimikondjäiigmises koosseisus:
Üldjuht Ene-Mai Reinpuu, üldjuhi
abi Valdek Kangur, peasekretär Mil-da
Rahumäe, selkretär Eduard Selge,
majanduse juiht Villi Reinpuu, ma­janduse
juhi abi Heino Sommer, in-formatsiooniala
juhf ja majutaja
Ruth Auväärt, albumi toimetaja õie
'Haas.'; > • -y - ^ - '
Üksikute ürituste läibiviimiseks
moodustatud eritoimkondade juhti­deks
on järgmised isikud: teater
Reet Tuul, rahvatants ElfriedeBuck,
muusika Lembit Härm, võunlemine
Tiiu Hoiie, tiäitused Peeter Kopli,
noorteala iMati Kangur, naistealad
dr. Silvia Klaar, sport Ivo Tuul, ki-rik
abipraost Juhan Aarik, -vana-aasta
ball Ilmar Mägraken.
EneMai Reinpuu, kauaaegne Ade-laidel
Eesti Seltsi sekretär on tun-tud
ema "organiseerimisvõimete poo:
lest ja cmab suure staazhi selts-kondliku
ja rahvusliku töö alal. Ka
kõik üldtoimkonna liikmed kui ka
eritoimk( ndade juhid on vüunud ja
võimelised isikud.
Eesti^ Päevade juhatus loodab, et
need päevad äratavad huvi ka väl­jaspool
Austraaliat ja et mujal
maailmas elavate rahvuskaaslaste
osavõtt neist kujuneb rohikearvuli.
"•seks.-: -.J :. .. "
Üldme raamkava* on koostatud.
Sellekohaselt algavad Eesti Päevad
jumalateenisfusega Püha Peetruse
katedraalis, mis kuulub anglikaani
kirikule ja on üks kahest suuremast
jumalakojast' Adelaide'is. 'Eesti !P|e.
vade: ametlik avamine toimub samas
peale jumalateenistust. Järgnevalt
suundutakse Eesti' Majja (mis asub
katedraali läheduses) kodusele sõp­radega
kohtumisele B.B.Q'ga. Kuid
enne seda on kõik palutud osa võt­ma
kunstinäituse avamisest Green-hillGallery's,
mis asub Eesti Majast
ainult mõni maja eemal.
Järgmise päeva, s.o. 27. detsembri
peasündmuseks on teatrietendus
Eesti Majas. 'Näidend ei ole veel va­litud.
Etenduse kordamiseks on järg­misel
päeval matinee. Teisipäeval
toimub ka Austraalias traditsiooniks
saanud laulurahva vastuvõtt Eesti'
Päevadel. Kolmapäeva õhtul leiab
aset ./kabaree dinner-dance" Morp-hettville
Reception Centre'is.
Neljapäeval, 28. detsembril toimub
ülalmainitud väljakul uudse vabaõhu
üritusena Rahvapidu, mille raames
toimuvad rahvatantsijate ja võimle­jate
esinemised. Rahvapidu algab
kell 15.30 välisetendustega, neile
sest palutakse ette teatada arhiivi ju­hatajale
aadressil: Hr. Ernst Lue-bik,
Estonian Archives in the U.S.,
Inc., 607 East 7th Street, Lakewood,
New Jersey CÄ701, USA.
järgneb koosviibimine õhtusöögiga
ning ettekannet^a Reception Cent-re'i
ruumides. ParaleeMiritusena
leiab aset Eesti Majas solistide kont­sert,
algusega ikell 20:30.
Reedel, 30. detsembril cn peamise
üritusena eitte nähtud päeval naiste
kongress Eesti Majas ja õhtul pidu­lik
kontsert Adelaide'! raekoija kontr
selt saalis. Laupäeval, 31. detsembril
toimuvad päeval koosolekud Eesti
Majas ja õhtul vana-aasta ball Moip-hetville
R.C. suursaalis.
Kaalumisel on veel tefve rida
muid, nagu •maleturniir, kirjandus­õhtu,
' eriloengud, akadeemiliste
koondiste kokkutulekud, golfivõist-lus
j.t.
Kunstinäitusest loodetakse osavõt­tu
ka mujal maailmas elunevate ees­ti
kunstnike poolt. Samuti loodame
välismaa eestlaste osavõtule ka teis*
test Austraalia Eesti Päevade üritus­test.
XII Eesti Päevade osavõtjate ma­jutamise
eest hoolitseb majutamise
toimkond. Majutamine korraldatak­se
niihästi kohaliikkude eesti pere­kondade
kui ka motellides ning võõ­rastemajades.
Isikud ja organisatsioonid, kes
soovivad astuda peatodmkonnaga
või mõne eritoimkonnaga ühendus­se,
palutakse teha seda eelkõige järg­mistel
aadressidel: Ene-Mai Reinpuu^
5 Mountam Road, Eden Hills, S.Ä.
5050, Australia ^ Ruth Auväärt, 3
Kirkdale Ave. HazelwoodPark, S.A.
5066, Australia.
Süda, mille ummistunud sooned on BseiidMud.uutega (tõmbsoon-
. tega,misvöettiksepatsiendijalg&fiesi), *
LILIAIN BSOP
Vana-Eesfii
pidytseti rohkesti
' Kristianiseer|imisest peale katoliik­liku
Vana-Eesti aja-arvestus oli ^uge-valt
mõjutatud Piiblist ja see kestis
nii, kuni Luteri u^ku üleminekuni.
Muinas-Eestiv kalender, mida meil
kahjuks ei tunta, painutati katoliku
pühakute kohaselt. Alljärgnevad pü-.
hakute päevad on registreeritud n.n.
vana kalendri järgi:
Jüripäev, 23i aprillü
Markusepäev, 25. aprillil
Püha Viltuse päev, 15. juunil
Jaani- või JohannescMpäev, 24. juimil.
Peetrus-Pauluse päev, 29. juunil
Maarja koduotsimise või kätsma
mmeku päev, 2. juulil i
Maareti päev, 13. juuülil i
Jakupi^päev, 25. juulil
Ristija Johannese päev, 29.iiiigU9til'
.Matteuse päev, 21. septembril
Mihkli-päev ja vakkusepidu, mis kes­tis
sageli jõuludeni, 29. septembril
Mardi^päev, 10. novembril
Lizabi-päev, 19. novembril
Nagu see näitab ':atoliiklikus Ees­tis
oli pühitsemise ja pidutsemise
päevi üsna ohtrasti. Kõigi nende
päevade juurde kuulusid torupillide
saatel tants ja lõkketuled, nagu seda
ka protestantlik eestlasest pastor
Rüssow oma kroonikas üsna põlasta-
Arstiteaduse arenguga on südame,
operatsioonid muutunud tavaliseks
ja neid tehakse kõigis suuremates
haiglates. Peale veresoonte A^ljava-hetamise
pannakse südamesse kunst-ilikke
klappe. Taoline operatsioon
maksab näiteks Rootsis umbes 50 000
kuni 7000D krooni, kaasa arvatud
14-päevane haiglas vübSmins.
Lundi thoraxkirurgilises klünikus
on üheks südanieoperatsioonide tegi­jaks
eestlane dr. Peeter Jõgi. Nädalas
pannakse seal neli südant seisma ja
vastav masin võtab ajutiselt üle sü­dame
ülesanded, mis „kübnuiatakse
maha" umbes 10—15 kraadüe. Kirur­gid
asendavad! unmiistunud veresoo-ni
südames tõmbsoone tükkidega,
mis on välja opereeritud patsiendi
enda jalgadest; -
Operatsioon j kestab ü; 3,5 tundi
ja sellest võtab osa kaheksa inimest.
Paari päeva pärast käib patsient ju­ba
oma jalgadel !
ÄNGINA PECffOMS.i
Diagnoosiks on harilikult ängina
pectoris. Südame 'veresooned on
seest lübjäštuMüd jä kitsenev^d. Ik­ka
vähem verd ipääseb neist läbi^ Pin­gutuste
puhul ei saa süda küllalda-^
selt verd, tekivad ägedad valud. Hal­val
juhul ummistub veresoon hoopis,
tekib südameinfarkt. Kui see on kül-lalt
suur, võib patsient surra.
Opereeritud elavad kaua, vnmasel
ajal pole ketegi surnud seoses operat­siooniga.
Pärast operatsiooni peab
patsient olema ettevaatlik rasvase
toiduga ega tohi suitsetada. 70—90%
patsientidest on oma hädadest lõpli­kult
lahti saanud.
Möödunud aastal pandi haiglas
seisma 282 südant. Peale veresoonte
väljavahetamine pannakse südames­se
kimstlikke klappe.
palume talitusele anda KUMI
KL 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
st kindlustada nend® Ilmumine
Järgmises lehes..
CM
vait kirjeldab ja lei^b, et ,rahvas
elas, liig-söömises ja -joomises patu»
• ^ fSks.
,JPACEMAKEa"
Sellele lisaks pannakse haiglates
südame juurde nn. pacemaker —-
elektriga töötav stimulaator, mis ai­tab
südamel re^lipäraselt lüüa. Tao­line
aparaat sarnaneb oma omadus­telt
peagu raalile, see reguleerib end
ise automaatselt, i
Neid südame abistajaid on ka pal­judel
eestlastel.
Kõik need operatsioonid nõuavad
väga suurt sõrmeosavust ja suurt
füüsilis vastupidavust kirurgidelt,
kuna on vaja pikaajalist kesker^du-mist
ja tundide kaupa ,vtäpset tööd"
püstiasendis. , I
Kuldas peawad
vaesed ollema
üks noor mees, kes kõrvast hakkas
nõudma, teadis kül, et mito sellega
ennesele rangid kada võtnud, mis
rasked-kanda olÜd. Ta olli seepärast
väga kartlik ja ettevaatlik, et ta tub-ba
mitte laulatse päewaga ;ei hak­kaks
läbbitrlkuma ja ei tilguks künni
surma tunnini. Tä teadis, et mitme
mehhe luggu nenda olli. (Ma ütlea
sekka: mitme naesel weel hullem!).
,AIissuggust sinna siis arriiastak-sid?*
küsisid temma sõbrad. — Sel?
le peale Avastas mees: ,JNaesterahwas
on Jummalast l lodud amastusse ja
auustusse wäärt loom; agga ta peab
oUema kenna, puhhas, tassane, kan­natlik,
järrelandja, lahke ja rahho-nõudja
kes maia mõistab piddada ja
mehhe sovimessi ta silmist nähha:
s e d d a armastaksin minna ja) kan-naksin
kätte peal. Agga sedda nad
ammo keik ei olle, waid mõnned on
just kyl tuillesrauad, limiMiarjad, ah-jorobid
ja kandled, kegi he^le ei' sa.
AMati nurrin ja kärrirx, tülli ja riid,
kortsus kulm ja wingus näggo, nago
pahhase kassil; pum! pum! pum!
hommikust õhtuni, ja säddemed len­davad,
nago seppa lõõtsa suust, ja
naese näggo on kui ökulli pessa ehk
ödika kruus, allati >küned wäljas ja
hambad hirrewU, neid armastago se,
kelle samatsed nenunad on;— wan-na
sarwilenne/' •
Mähherdxist kõrwast nwnmetud
mes on sanud, et tea mitte tõeste: ag­ga
oli nago kuulda, et mis ta kart­nud,
on ka kaela langenud. Se jug-enamist
ikka nenda.—
J. V. JANNSEN
„Perno Postimees" m-. 19, 1861
eo 0 RGENSm JANNO
peret Romulys Tiituse
|l Teine huvitav isiksus ,^osiimeW
toimetuses oli Richard Janno. Kui
Richard Jknno 1928. aastal ,4Postime.
he" toimetuses ajakirjanikuna kanda
kinnitas, olid tal Juba mõne<i avaliltu
elu tegelase tiitlid, kaasa arvatuid
ka ^igavese tudengi" aukraad nagu
:mõne kuldse sio^cm^ allüiridsga
dupõletajaL >
— Jah, elupõletaja oli Jannogi, ent
selle mõiste vastupidises tähenduses.
Vara orvuks jaärtud Richard asus
juba 10—11 aastaselt Ta linna täna­vatel
oma kõlava häälega^ „eluineest''
mängima. „Päävaleht tänane, palju
uudist sees!'' Kondikava tugevnemi­sega
laienes ka tegevuspõld. Suviti
käis muskli jöul tülundustegevus, et
kooliuste avamiseks uued saapad jalh
ga saada ja talviti vaimselt kerge-riiate,
fent rahakotilt raskeinate kooli­vendade
tarkuse ifipstamlne, kalv uti­litaarsetel
kaalutlustel iSaanud Hel­singi
ülikoolis aasta stipendiaadina
filoloogilist lihvi, asus Janno Tartu
keskkoolides eesti keelt ja kirjan­dust
propageerima ning peatselt ka
Juhan Pahlbärgina följetone kirju­tama.
1927/28. a. oli ta Tartu Üliõpi­laskonna
esimees ja aasta hiljem
kirjastuse ,iLx)odüse" romaanivõist­luse
(,jMetsmees" — romaan hõimu­romantika
taustal Ä.) laureaat.
Selline oli Janno minibiograafia
„Postimehe" „leheneegrit€" perre as­tumisel.
1936; aastal avastati Jartnol
juba õige levinud kopsutubeiiuloos,
millele lisandus peagi tuberkuloosne
meningiit. ,E1 selle haiguse vastu tol
ajal mingit ravimit ei tuntud ja elu­ga
pääses tuhandest üks, s<iovitasld
arstid Jännö sõpradel juba matus*
teks ettevalmistüsij tegema hakata.
Ent meditsiinimaaUmä hämm£istu^
seks sai Janno mpnihgiidist' võitu,
/kuigi tfe silmad olijd ju|ia tardühuH
' iihte punkti. vahtinud;-NiMitS- siirdas •
Janno Elva mändide alla vaiksesse
miljöösse tubericuloosiga võitlema ja
meie teed läksid lahku. (Richard Jan-
Kio suri 1942. aasta lõpul."
Ühes kodumaises kodu-uurimise
broshüüris mainitakse: ,yNoorsoo-kirjanik
ja följetoinist iRichard Janno
on samuti korduvalt suvitanud Elvas
ja siia kalmistule ka maetud. Tema
vahepeal unustusehõlma langenud
kalmul asub nüüd graniidist hauar
tahvel. Ka kirjaniku l^iimane elukoht
J, Kärneri 1.18 on tähistatud memo-riaaltahvliga"
Kuid igal rahal on olemas ka tei­ne
pool ja vaatame, mis ütleb ,;Posti.
mehe" kunagihe toimetuse sekretär
Arno Raag oma memuaarides
„Kõuepilvede saatel" (EKK, 1971)
Jaan Tõnissoni, Anton Jürgensteini
ja Romulüs Tiituse isikute taustal.
Kõigepealt Jaan Tõnisson, keda ta
näeb idealistilküö valguses: ^Tõnis­soni
isiku suur auväärsus, tema hii.
gel elutöö eesti rahva poliitilises kas-vatämises,
eesti ajakirjanduse eden-dawiises,
ta haruldaselt suur tead­miste
pagas, tema siigavasti haritud
ja kõlbeline isik lõid kogusummas
.^ellis^ autoriteedi, mida enese sise-
'tundesi aetuna tuli austada, kuigi
noorustuhinas ollakse autoriteetide
vastane. Tõnissoni ei saanud Võtta
kui harilikku ametala ülemust, vaid
kui märksa kõrgemal seisvat isik­sust"
(lk. 96).
Ja A. Raag Anton Jürgensfleini koh­ta:
i,Kui astusin ,>Postimehe" toime-tusliikmeks,
oli lehe vastutavaks toi­metajaks
ning peatoimetaja asetäit­jaks
Anton Jürgenstein, eesti ajakir-
Jaiiduse senior, totud ka kirjandu­se
arvustajana, ja omaaegse agara
seltskonnategelasena, nagu seda tuli
olla pea kõikidel tema põlvkonda
kuulunud ajakirjanikel. Nüüd oli ta
seitsmekünmele eluaastale lähenev
vanahärra ja tema töö piirdus ^/Pos­timehega"
ning Eesti Kirjanduse
Selt;,;ga, kus ta tol ajal oli esime­heks.
Kasvult keskmine ning räsajas,
ümmaravõitu näoga ja pikkade pool-rippuvate
vurrudega, lõug habemest
puhtaks aetud, jättis ta tüüpilise ees­ti
talumehe mulje" (lk. 68).
Ka RomüIus Tiitusele, oma kollee­gile,
on A. Raag oma mälestustes pü­hendanud
terve peatüki. Tsiteerigem
siinkohal paar iseloomustavat joont
..Postimehe" endisest karikaturistist
toimetuse sekretäri vaatevinklist:
..Romulus Tiituš oli andekas karika­turist
ning följetonist, oma eluviisi­delt
boheemlane ja' vahel ka lUitsa-meelne.
Viimast omadust kasutasid
kolleegid tema altvedamiseks...
Kord kui Tiitus seal (toimetuse sekv
retäri toas — A.) lehed oli läbi vaa­danud
ja istuma jäänud (nähtavasti
mõtles mõne äsja leitud aine iile),
tüli sinna Tõnisson. Tiitust tegevuse­ta
nähes, küsis peatoimetaja: ,,Kas
te olete siin külaline" / „Ei ole, ma
olen „Postimehe" toimetuse liige" /
,.Siis tehke tööd!" Tiitus, kellel mui­du
alati oli\ vastus valmis, kui keegi
teda osatas, ei lausunud sõnagi. Tõu­sis
toolilt ja kadus teistesse ruumi­desse"
(lk. 119-122). •
Toslemi i)riginaalist: „Samas te^
gevtoimetaja Oskar Mänd tuli idee­le:
Janno ja Tiitus kasutagu Toslemi
nime, kirjutagu selle all följetone.
Juba lähemas „Sädemete" numbris
algas Titus„Tosiemi kirjadega" ja
karikatuuride seeriaga. Ta oli Tosle-mit
kujutanud lihtslameelse piiratud
võimetega mehena. Karikatuuris
andnud Toslemile näojooned, mis
mõnel määral meenutasid tookord­set
magister (praegu doktor) August
Ännistit, kellel aga rahvuskirjanike
ühinguga polnud vähimatiki ühist.
Varsti tuli toimetusse kuuldus, et
poisikesed olevat tänaval Annistile
järele jooksnud ja karjunud: „To§-
lem!" (A. Raagi mälestused ,iKõue-pilvede
saatel,').
ROMULUS T A T U S E
LÜHINÄGELIKKUS
'i '
R. Tiitus o|i lühinägelik (kandis
muste sarvraamidega prille!). Selle
,/korapleksi" kohta mainib R. Tiitus
oma memuaarides: „Pime oled või"
— nägemisvaegus; see minu ebaleva
käitumise ja saamatuse põhjus hak­kas
ajapikku ikka vähem ja v ä h^
häirima. Iga defektiga inimene ko:
haneb lõpuks oma olukorrale, ^ing
paljud mu hililsemad ^mängukaasla-sed
ei võinud aimatagi, et m a suh­teliselt
pimedavõitu veljeiene olen.
Vist aitas selleks kaasa mingi vaist­lik
nähtuste' ja olude tajumine"
11).
üldiselt on Stomulus Tiituse me­muaarid
huvitav ajavnte-jraamat ja
pakub 'kultuurikx>Iiselt ühheist meie
l ^ m a ajaloo uurijkle/ eriti peatü­kid
„Ühe romaanivõistluse taustal'''
ja „Haakrist ajab Võsusid", R. Tii-tuse
karikatuurid teevad raamatu lu^
gemise kdduseks, eriti huvipaikkuv
on see raamat tartlastele.
ARTO