Meie Elu = Our life, April 11, 1985

              I
lu" sar: 15 (1832) 198S
•I.
D
II'
„Meie Elu" nr. 15 „ 11. ^ APRIL 11 3
I
laa $1; mujal $3.
[•Raamat on sa-
»s «EESTLASED
lalik teliida koos
saatekuludeks
K c/o E. Kuris, 2
)i tellida Toronto
f š h e k i d kirjutada
lONi nimele.
lamatus ®
WICE -
•i
üL junus i
ja rentimine'
is Ž91.5054
dii^ 423-!
MIS 4L9
i&poteeklaenud
a tulumaks
leile Jtannil
endine
Iskvaljtsuse
iuinaksuj:eifides9t
iiku tööle
enestel ei ole sellest
Selliselt oli Mihhael
loomustanud olukor-idisele
Kapada^põllu-jenie
Whellanilel983.
(as Kanadat ja pii hu-kuidas
Kanada põl-produkiiivsell
tööla-
• • -1 - . . / ^ /-
ilshev paneb nõuko­gu
prpduktüvsell töö-ik.
Ta kindVasW lahab
pFoduktsiooni ^õsta,
799.
jt-augustikuuni
inud $899.
jlla 12 a. $674.
id alla 2 a..$90.
ft- augustik!
inud $994.
liia 12 a. $746.
id alla 2 a. $100.
[la lennu- -
1 päeva enne
£;e; kui on a
lad võivad
tuda
leatamata.
(D (D 0
esiküljel)
kaasa arvestada, slii oli tegelikult
lõpputulemuseks nelja-dollarine ka­pitali
kasv. Revisjonikomisjon oma
aruandes, mille esitas k . Teder, kiitis
Liidu arvepidalmise heaks. Nii tege­vus
kui ka majandusaruanne kinnita-tiilhel
häälel. : 1
Ülemaailmse Eest| Vabadusvõitle­jate
Keskuse tegevusest informeeris,
keskuse esimees A. Jurs, kes oli ka
Esto '84 Peakoinitee liige! ja rongkäi­gu
korraldaja. Ta tänas kaasvõitle­jaid
tõhusa kaasabi eest rongkäigu
läbiviimisel. Eriline tänu kuulus aga
V. Raiendile, kes sõjavigastatute
toimkonna juhatajana temale usalda­tud
ülesande edukalt läbi viis.
ka-Väärilt, kes sellega toetas meie
vabadusvõitlust ja mälestas oma
venda — leitnant Karl Vääri.
Esinduskogu kinnitas üksmeelselt
juba varem Liidu juhatuse poolt vas­tu
võetud kaks muudatusettepane­kut
KEVÜL-u põhikirjale.
järgnesid sõnavõtu^ Kanada Eesti
Võitlejate Ühingu esiridajailt; Otta­wa
aruande esitas R. Piirvee, kes
mainis, et liikmeskond on kokku kui­vanud,
kuid on siiski jätkatud tege­vust
mitmel rindel. Ühingu liikmed
on kaasa aidanud üldrahvuslike üri­tuste
korralda^nisele Ottawas. E. Ru-berg,
kes oli Montreali ühingu esime­heks
kuni äsjamöödunud tegevusaas­ta
lõpuni, käsitles sealset tegevust.
Montreali ühingu tegevuse omapä­raks
on olnud viimaste aastate kes­tel
tihe koostöö kohaliku skautide
üksusega. Nii skautide suuremaid
üritusi kui ka sõjaveteranidele süda-melähedaseid
aktsioone on teostatud
ühiselt. Ka on ühingu liikmed täie
panusega kaasa aidanud üldiste üri­tuste
korraldamisele, nagu seda on
Eesti Vabariigi aastapäev, võidupü­ha,
küüditatute mälestuspäev jne.
Nagu üldiselt teada, ,On Montreali
ühirigu üheks tähtsamaks alaks las-
: kespordi õhutamine ja toetamine
meie noorte seas. Hamilton ühingu
nimel kõneles H. Lember. Ühingu
energilisest tegevusest andis hea
ülevaate kuue-leheküljeline tegevus­aruanne,
mida sõnavõtja ei käsitle­nud
pukt-punktilti väid lisas kom­mentaare
ainult tähtsanjate ürituste
ja aktsioonide kohta. Ühingu liikmed
võtsid osa 34-st üritusest väljaspool
ühingu sisetegevust, millest Esto. '84
kõrval oli tähtsaimaks Seedrioru
„Suveharja" pidustus. Vabadussõja
nädala,aktus toimus koostöös teiste
eesti organisatsioonidega. Esimees^
A. Jursi toimetamisel on ilmumas,
mahukas teos: ,,E,esti vabadusvõitle­jad
Teises maailmasõjas"; Eesti sõ-jaiiivaliidide
heaks korraldatud kor-'
jandustest (kaasa aryatud Icorjandus
ÜEP-84-le toodavate invaliidide sõi­dukulude
abisj^miseks] laekus roh­kem
kui 4000 dollarit, toronto Eesti
Võitlejate Ühingu tegevusaruanne
esimees U. Tamre^esitatuna oli sa­muti
tegevusrohke ja allakriipsuta­mist
vääriv. Tegevuse peamine ras­kuspunkt
koondus ÜEP-de raames
toimunud sõjameeste ürituste läbi­viimisele
(koostöös KEVÜL-u ja teis­a
l e ühingutega], kuid lisaks sellele
jätkus juhatusel energiat üle 20-nele
•üritusele kaasaitamiseks või otse-seks
korraldamiseks. Voeti osa lan-
• genute mälestusjumalateenistusest
• Toronto Peetri kirikus 11. nov. 1984
Ühingulipu ja auvalvega, Langenute
; mälestuseks asetasid pärja TEVÜ-ü
• ja Soomepoiste Klubi esimehed (Ü.
[Tamre ja E. Marten]! Samuti võeti osa
/Tartu rahu 65'-nda aastapäeva piduli-
; kust jumalateenistusest Ühingu llpu-
' ga Vana-Andrese kirikus 10. veebr.
;1985. Koostöös EKN-u, Eesti LiitKa-
-nadas ja Soomepoiste Klubiga kor-
• raldati 21. okt. 1984.a. kodumaalt
llahumise mälestusõhtU|— Sügis '44.
; Ühingu esimees Ü. Tamre kandis ette
; mälestuskilde Sinimägede- ja taan-
' dtimislahingutest Eestis. Korraldati
laske võistlused noortele (25. veebr.
1985). Ühingule soetati uus lip'p ning
kavandati ja võeti kasutusele vormi-särk
suvel kandmiseks, (ideede alga­taja
ja ka peamine läbiviija oli J,
, Reinõja). Esto '84 Sõduriöhtu korral­damise
pearaskus lasus TEVÜ-1.
Enne tegevuskava }a eelarve juur­de
asumist otsustati KEVÜ liikmes-maksuks
jätta endiselt poolteist dol­larit
igalt (ühingute] liikmelt. A.
Woode ettepanek, tõsta liikmemaks
kahele dollarile, otsustati vaatluse
alla võtta tuleva aastasel esindusko­gu
koosolekul. K. Tori tioolt esitatud
tegevuskava 1985-ndak^ aastaks oli
üldiselt väljakujunenud rutiini ko­hane,
väljaarvatud" punkt 6, mis kõ­lab
järgmiselt: (Liit) „Korraldab Põh­ja-
Ameerika niandri eesti sõjameeste
suvepäevad ning tähistab samal ajal
eesti rahva võitluspäeva 10. augustil,
nagu otsusatati VlEesti Sõjameeste
Kongressil Torontos 11. juulil
1984.a." Punkt 2 väljendab kindlalt
• KEVÜL-u (ja ühingute) poliitilist
tõekspidamiset: ..Eiltunnusta N . Ve­ne
okupatsiponivõimu Eestis, ei
"suhtle temaga ega nende poolt siia
Saadetud funktsionääridega. Nõua­me
okupantide lahkumist Eesti Va­bariigi
territooriumilt, nagu see kindf
laks määratud Tartu rahulepingü-ga."
V. Lillakas esitas 1985.a. eelar­ve,
mis on tasakaalustatud 705 dol­larile,
k. Tori teatas selle päevakor­rapunkti
all, et Liidu juhatusele saa­bus
7 5«dollarme toetus MagdaSpir-
K. Tori tõstis üles küsimuse ühen­duses
N . Eestist Kanadat külastanud
punaturistidele osutatud austusaval­duste
osas Vancouveris. Teadagi oli
vasuvõ^jaiks ainult osa sealsest eest­laskonnast,
kuid see lõi sügavaid mõ­rasid
seni suhteliselt üksmeeles te­gutsenud
Vancouveri eesti rahvus-gruppi.
Tekkis rida elavaid sõnavõt­te.
Sõnavõtjad pidasid niisugust vas­tuvõttu
eesti pagulaskonna seisuko­halt
võttes icahjulikuks. Arutelu sei­sis
selles, et kuidas eesti sõjavetera­nide
tundeid ja seisukohta Kanada
eestlaskonnale selgeks teha. Lahen­duseks
oli resolutsioon, mille esitas
R. Moks ja mis vastu võeti ühel
häälel. Arutelus osalesid veel H. Te­der,
A. Jurs, V. Lillakas, R. Piirvee, H .
Mandel, A. Woode,. H. Kore, V.
Raiend. (Resolutsiooni tekst on aval­datud
teisel) J
Kell pool neli asuti ühisele lõuna­söögile,
misoli korraldatud Eesti Ma­ja
kohviku perenaiste poolt ja ser­veeriti
kohviku ruumis. .
Koosolekul algatatud küsimuste ja
läbirääkimiste osa jätkus peale lõu­nasööki.
Koi. Y. Hanson andis põgusa üle­vaate
aktsioonidest, mis on käigus
,USA eesti sõjaveteranide organisat­siooni
algatusel Või koostöös teiste
samalaadiliste organisatsioonidega.
Kõige valusamaks probleemiks on
sõjasüüdlaste kilda sattunud kaas­võitlejate
kaitsmise küsimus. Üha
selgemalt kerkivad esile faktid, mis
tõendavad, et need rünnakud on lans­seeritud
Moskvast ja põhjenevad väl­jamõeldud
süüdistustele ja valetun­nistustele.
On alustatud vastuakt:
sioonidega, kuid lõpptulemusteni ei
ole veel jõutud. On karta, et selline
inimeste jaht kandub üle Kanadasse.
Edaspidine keskustelu kulgeski sa­malaadiliste
küsimuste ümber, kus­juures
osa sõnavõtjaist soovitasid, et
KEVÜL-u juhatus astuks samme sel­leks,
et vastavatele valitsusasutuste­le
ja riigitegelastele saaks selgitatud
selle musta kampaania tagapõhja ja
eesti sõjamehe süütust üldiselt. Jäi
mulje, et meie keskorganisatsiopnide
tegevust sel teemal peeti mitteküllal­daseks.
Läbirääkimiste all võtsid sõ­na:
Ü. Tamre. H. Mandel:M.Prhlak,
K. Tori, V. Raiend. H. Teder, Y. Han­son,
E. Ruberg, R. Moks, R. Tralla, A.
Kängsepp jt.
Koosolekut lõpetades K. Tori tä­nas
Toronto Eesti Võitlejate Ühingu
juhatust, eriti esimees Ü. Tamret.
selle koosoleku tehnilise korralda­mise
eest. Koosolek lõppes Eesti
hümniga.
RESOLUTSIOON
Nõukogude Vene okupandid on
Eesti maad ja rahvast vägistanud
üle40-ne aasta. Tapmiste, vangis­tamiste
ja küüditamisega teostavad
venelased sihikindlalt rahvus —
mõrva meie kodumaal. Venestami­ne
muutub üha rangemaks. Rah-vusvahellseU
määritletud ja tun­nustatud
inimõigusi rikutakse igal
võimalikul viisil.
KGB oma agentide ja käsilaste
kaudu on püüdnud ka Eesti pagu­laskonna
ühtlust lõhestada. Üheks
nende huve teenivaks mooduseks
on olnud nn. kultuurisidemete sü­vendamine
vastastikuste külaskäi­kudega.
Vaenu ja segaduse külva­jaks
oli ka see N. Eesti „kultuurite-gelaste"
grupp, kes alles neli kuud
tagasi külastas Kanada eestlaste
suuremaid keskusi.
Kanada Eesti Võitlejate Ühingu
Liidu esinduskogu oma korralisel
koosolekul 30. märtsil 1985.a. lei­dis,
et möödunud aasta novembris
VEKSA (KGB) poolt organiseeritud
sissemurrukatsetele Kanada eesti
ühiskonda puudus otsene ja kindel
vastureaktsioon meie organisat­sioonide
poolt.
Endiste rindevõitlejatena nõua­me,
et kõik eesti kesk- ja teised
organisatsioonid Kanadas kindlalt
deklareeriksid oma seisukohti sel­liste
„kuituurilise vennastumise''
sildi all teostuvate sissemurrukat-sele
vastu ja hoiataksid oma liik­meid
KGB huve teeniva suhtlemise
eest.
Vastavalt trükikoja tehnilis­tele
nõuetele palume käsi­kirjad
,^eie Elu" toimetu­sele
saata masinkirjas
ja võimaliku)^ varakult enne
lehe ilmumist.
-958 Broadvievv Ave., Torontop
Eesti Gaidluse
aastapäev
ühenduses on lõ
informatsiooniks heiistag®
^i,„i|i.iiiiinTfTTnTnaB
LOS ANGELES (M.E.) -.Pärast VASTUAKTSIOON
aastapäevad tagasi arendatud edu­kat
olümpia-aktsiooni on Balti Va-badusliit(
BVL) vahepealsete Rand-pere-
Milleri külastusreisi organi­seerimise,
USA presidendilt Kong­ressi
resolutsiooniga taas 14. juuni
Balti Vabaduspäevaks kuulutami­se
taotluse, inimõiguste konverent­si
Jm. võtnud käsile Ida-Euroopa
rahvusgruppe ühe tõsisemalt häiri­vale
küsimusele vastava selgitus­töö
ja ka julged vastuaktsioonid.
Nimelt USA koKtuministeeriumi
kontraversionaalse erijuurdluse
asutuse (OSI) koostöö Moskva
KGB-ga, viimaselt tulevate fabrit­seeritud
süüdistuste jm. infiltree-rimine
USA kohtusüsteemi, rah­vusliku
julgeoleku ohustamise jne.
BVL nõuab OSI/KGB koostöö lõ­petamist,
,,sõjakurjategijate" kohtu­protsessidel
vandekohtu (Jury) süstee­mi,
Nõuk. Liitu deporteerimise blo­keerimist,
kohest õiguse ja välispolii­tilise
affääride alast parlamentaarset
avalikku juurdlust (hearings) OSI te­gevuse
kohta ja olukorda parandavat
seadusandlikku aktsidoni. BVL, asu­des
mainitud küsimuste-kompleksi
juurde temale omase kartmatu ja
energilise viisiga, on ühistöö laiema
aluse huvides selleks Iponudrea kon­takte
samu eesmärke taotlevate orga­nisatsioonidega
ning informeerinud
detailseh massimeediat ja valitud
rahvaesindajaid;
Balti rahvusgruppides on BVL õig­lust
nõudvad avaldused ja aktiivsed
sammud tekitanud rahuldustunde,
kuna eelnevalt on mitmelt .poolt
kuuldavale tulnud nurinat, et mõned
instantsid jä organisatsioonid, kel­ledelt
on loodetud neis küsimustes
julgemat selgitustööd, ja muid akt­sioone,
on ilmutanud kas rohkem
pehmet „nurgataha" jäänud tegevust
või vähest kartlikku kriitikat. BVL
üheks tähtsamaks ürituseks koos­töös
ülemaalise uue aktsiooni-koalit-siooni
CCJS-ga (Coalition for Consti-tütional
justice '& Security, mis esin­dab
USA etnilisi ja ühiskondlikke
gruppe) OSI tegevust süüdistava raa­matu
saatmine USA senaäforeile ja
Esindajatekoja l^kmietele ning 22.
märtsil Los Angelesis Pressiklubis
korraldatud sellekohane pressikon­verents.
Eesti Gaidluse 65. aastapäeva tä­histamine
toimus 30. märtsil, kell
10 h. Vana-Andres'e kiriku saalis.
Kogunes saalitäis gaide ja nende
emasid aktusele ja ematütre einele,
enamik ise kord gaidirajal käinud.
Sisse kanti meie kaunis sini-must-valge
lipp ja koosviibimine algas
gaidide hümniga.
Kokkutulnuid tervitas Eesti Gai­dide
Malev Kanadas juhat, ngdr.
Anne-Mai Kaunismaa, tänades va­nemaid,
kes ikka oma lapsi truult
gaidide ridadesse toovad, endiseid
gaide ja juhte, vanu ja noori, sest
gaidluses aastaid ei loeta, vaid iga
gaid on teistele gaididele õde. Gaid-lus
on imepärane organisatsioon, mis
ulatub üle maailma igale poole kus
asub eesti gaide. Igalt poolt leitakse
alati sõpru eest. Ta kõneles, kui tema
gaidi vöörihm „Eesti lipu" laagris
katkes, tuli tal mõte, et eks see ole
BVL ja uue aktsiooni-koalitsiooni märgiks gaidluse tööst tagasitõm-hoogne
tegevus ülalolevas on teatava bamlseks,^ kuid siis leidis ta - ei.
ehmatuse toonud OSI tööd toetavate- gaidluse tuli peab edasi põlema. Seda
le gruppidele, kust on alustatud oma­poolsete
vaštuaktsioonidegä. Emot­sionaalsust
pingutavate pressiartik-lite
kõrval on tegevusse astunud pro­minentsed
rändkõnqlejad jne. Olu­korra
viimase osa üks iseloomusta­vamaid
on „The Journal News" veer-gudei
ilmunud Alan Sneri artikkel
alapealkirjaga ,,Time is against us",
— hoiatab advokaat. Selgub, et adv.
Eli Rosenberg külaliskõnelejana
peame kõik leegitsemas hoidma.
Samas tänas ta kõiki koosviibimise
korraldajaid ja abilisi ning teatas, et
USA-st oli Liidu juhatusse kuuluv
gdr. Siiri Puust isegi laulva tervitus­telegrammi
saatnud, mis temale üle
telefoni ette lauldi.
65-le aastale küünalde süütajateks
olid juhid mitmesugustest gaidor-ganisatsiooni
kuuluvatest osadest.
New Yorgist on kõnelenud Pomona . Praegune peagaid Hilja Kuutma, ma-luutide
majas (Jewish Center) juudi leva juht Anne-Mai Kaunismaa, Gai-nooremale
põlvkonnale sellest, mil­lised
takistused võivad oodata OSI-t
sõjakurjategijate vastutusele võtmi­sel.
Selles on üteldud:
— Praegu on suurim oht OSI-le
koalitsioonis, mida moodustatakse
Balti, Ukraina ja Ida-Euroopa rah-vusgruppidega,
kes tahavad halvata
OSI pingutusi. Need rahvusgrupid
(nations) tahavad kustutada maha
nende ajaloolist kriminaalset päran­dit,
kus nad on segatud süüdlastena
juutide hävitamises. OSI on viinud
neid inimesi kimbatusse, näidates et
Holocaust juutidele ei olnud mitte
ainult saksalaste kuritegu. Edasi
märgitakse artiklis E. Rosenbergi kõ-ae,
l refereerides, et ,,varjamata anti­semitism"
peegelduvat ka OSI pin­gutuste
nurja ajamises. Tuuakse ette,
et näit. leedulaste päevaleht ,,Dar-binikas"
olevat pilganud TV-filmi
„Holocaust". See ajaleht ütles oma
derkogu juht Lisanne Vaher,,,Raja­leidjate"
lipkonnä juht Ingrid Kütt,
.,Põhjala Tütarde" lipkonna juht Sil­via
Terts ning kummagist lipkon-nast
üks hellakene, üks gaid ja üks
vanemgaid.
GAIDIDE TÕOTUS
Maleva juht kinnitas lilled rinda
eespoolnimetatutele, samuti ka ko­halviibivatele
maleva auvanemale
gdr-itele Liis fuskele ja vanemale
Alice Kullangole ning säi ka ise
lilled rinda. Haaravaks hetkeks ku­junes,
kui kõik ühiselt kordasid gai­dide
tõotust. Gdr. Hilja Kuutma andis
ülevaate gaidide ajaloost, nii üle­maailmsest
gaidlusest, kuhu praegu
kuulub 8.500.000 gaidi, samuti ka
eesti gaidlusest algusest kuni tänini.
Ülemaailmsel gaidlusel on tänavu
75.a. juubel. Oleme kümme aastat
nooremad, sellega 65-e»aastased. Ta
lugejaile, et lugu pidanuks algama meenu tas ja mälestas meie esimest ja
(Algus esiküljel) •
Process algatusel. See, poolametlik
organisatsioon tegeleb põhiseadusli­ku
ja juriidilise kaitsega nende amee­riklaste
suhtes, keda süüdistatakse
natsištidega koostöötamises II
maailmasõja ajal.
Koalitsioonil on loodud osakon­nad
suuremates USA linnades nagu
Washington, Los Angeles, Chicago,
New York, Boston fa mujal. Selle
taga seisab enam kui 4Ö miljonit USA
kodanikku.
Möödunud aastaaugustikuulUSA
Välissõdade veteranide organisat­sioon
oma 85. konverentsil Chicagos
võttis vastu resolutsiooni nr. 448, kus
nõuti USA presidendilt otsekohest
ning täit juurdlust OSI tegevuse koh­ta.
Samuti saadeti tuhandeid kirju ja
telegramme ning tehti telefonikõne­lusi
Valgesse Majasse ja USA Välis-ja
kohtuministeeriumi.
Michigani osariigi seadusandlikus
kogus senaator Posthumus, 20.
veebr. s.a. esitas resolutsiooni, mis
nõuab, et USA valis- ja kohtumi-nisteeriumil
tuleb hukka mõista
käesolev OSI-KGB koostöö ja garan­teerida,
et kõik Ameerika kodanikud
oleks üheõiguslikud seaduse ees/
Uus koalitsioon korraldab pressi­konverentse,
võtab ette legaalseid
samme ning teeb laiaulatuslikku sel­gitustööd
USA Kongressi ja osariiki­de
seadusandlikes kogudes, et seal
võetaks vastu samasugused resolut­sioonid
kui Michigani osariigi sea-dustandvas
kogus.
1917. a-st, miks juudid teenisid ära
oma täbara olukorra — kuna nad
juhtisid Venemaarevolutsiooni ja on
mõrvanud 70 miljonit süütut ohvrit.
Adv. Rosenberg on lisanud teisigi
katseid Ida-Euroopa gruppidelt para­lüseerida
OSI tegevust, nagu, et koo­liõpilased
sellest koalitsioonist on
saatnud tundelisi kirju president
Reaganile, et„ .. .vaadake mida OSI
teeb meiega", et koalitsiooni juht­kond
on saatnud 650 eks. 150 Ihk.
paksust raamatut Kongressi liikmete­le,
kus süüdistatakse OSI tegevust,
samuti olevat nad loonud nn. eesrii-de-
taguseid kõnelusi ja nõupidamisi
Valge Maja, julgeoleku Nõukogu,
Valis- ,ja Kohtuministeeriumi tege­lastega
katseis näidata OSI ühendusi
KGB tegevuse ja kommunistide plaa­nidega.
Ta lõpetas sõnadega, et „ . . .
OSI (ja riiklik tulumaksuameti on
kõige ebapopulaarsem asutus. Mai-nitudkoalitsioonigrupid
ei taha mitte
mingi hinna eest peatada oma sihti
meie tegevuse lõpetamiseks."
ainsat Peavanemat Elonore Hüner-son'i
ning tervitas kohalolevat ma­leva
auvanemat gdr. Liis Jusket, kes
oli meie viimaseks Gaiderkogu juha­tajaks
vabal kodumaal Eestis ja esi­meseks
Eesti Gaidid Paguluses juha­tajaks
peale Peavanema surma.
Gdr. H. Kuutma võrdles gaidlust
suure tugeva puuga, selle okste ja
õitega, mille vanu oksi on küllmur-dunud,
kuid asemele on kasvanud
uusi oksi ja õisi, sest tüvi on tugev,
mis on vastu seisnud ajalootormide­le
ning loodame et see seisab veel
aastakümneid. Ta lõpetas oma kõne
gdr. Irene Ruus'ilaulu sõnadega; Me
tuleme, sõprusring köidab (gaidide
laulikus lk. 50)
TERVITUSED
Siis sammusid sisse Skautide ma­leva
mehed eesotsas juhi skm. Eg-bert
Runge'ga, keda saatsid skm-id
Eino Kuris, Jaan Lepp,' Harold Kivi ja
Margus Tae, lisaks kaks hundipoegä.
Humoorikas kõne.s tervitas skautma-leva
juht gaide nende juubelipäeval
öeldes; kuna saite 65 aastat vanaks,
ei sobinud meil ka nooremaid tervi­tama
saata kui halle- ja kulupäid.
kuid siiski ^kaks hundipoegä tuleviku
lootuseks. Ärge häbenege oma 65-
aastaseid murekortse, need on teil
auga teenitud eesti gaidlike noorte
kasvatamisel. Suure armastuse ja
austusega teie vastu toome teile 550
musi! Igal mehel olid lilled gaidide
ametmeestele üle anda, kuid gaid-maleva.
juht sai skautmaleva juhilt
lilledega koos ka musi. Skautide ma­leva
poolt toodi Gaidmalevale kin­giks
Otto Rannamäe.poolt nikerda­tud
imekaunis tammepuust vöö-pandla
kujuline kilp, milleie nikerda­tud
tammepärg koos tõrudega, kes­kel
kuldne metallist gaidmärk. mille
aü nikerdatud aastaarv 65. Anne-:
Mai tänas südamest kauni üllatuse
eest. Maitsti kohvi, sünnipäevakrin-glit
ja kohvikõrvast. Ei unustatud
koosviibimisel ka laulu ja paari lõ­busat
mängu.
SÕPRUSRING
An^etliku lõpetuskõne pidas Gai­derkogu
juhataja gdr. Lisanne Vaher,
kes viis mei\d tagasi gaidluse alguses­se
65 aastat tagasi, millega tema lii­tus
paar aastat hiljem. Ta tõmbas pa­ralleele
tookordse ja praeguse gaid­luse
vahel. Ta kõneles laagritest, kus
iga pott, pann ja telk tuli leanata,
kuna raha oli nii vähe, et nädalases
toidukavas oli kartul heeringaga ja
heeringaga kartul ning laupäevaks
kauaoodatud hakkliha, millest pidi
kastet saama, sõi hulkuv koer salaja
ära. Need mälestused tõid allakir­jutanule
elavalt silme.ette ka tema
tookordsed laagriskäigud.
Tänapäeval, kui varustus on kõik
olemas, toit suurepärane, millele mõ­nigi
laps veel nina kirtsutab, kuid
laagri lõppedes on sellegi toidu söö­mise
ära õppinud, sest teised söövad
ka. ,
Ta kõneles tegevuskavast kodu­maal,
kus pearõhk oli gaidlikkudel
teadmistel, muid teadmisi õpiti koo­lis,
elati ju kodumaal. Nüüd on kavas
ka rahvuslikud teadmised nagu aja­lugu,
maateadus jne., et me siiski
teaksime, kus on meie juured, ja et
noortest kasvaksid head eestlased.
Kuigi meie kavad on muutunud, me
oleme uhked, et võime sammuda ka
siin võõrsil eesti gaididena, gaidi-rada
ning saadame mõttesilla kodu­maale.
Ta lõpetas oma sõnavõtu omaloo­dud
laulu sõnadega — Ajaloo tuuled
gaidide laulikus, lisa. lk. 3). Nende­le
vähestele gaidijuhtidele, kes oma
gaidlust kunagi selle algpäevadel
Eestis alustasid, tõi Lisanne kõne
pisara silmanurka.
Eesti gaidluse 65. aastapäeva pidu­lik
koosviibimine lõppes suures sõp­rusringis
maleva juhi Anne-Mai
Kaunismaa palvega: Armas Taeva­isa,
11' a meil olla homme paremad,
kui olime täna ja eile.
: ENE RUNGE. gdr.
KUULUTUSED
i^alume talitusele anda KUNI
KL. 8 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
«CmHBM>40l»<>«B»4l«!II>«<I)
OH ELU" ESINDAJA
esti luule ja muusika
Pariisis maikuu
keskel
Cavondesh Blvd. Apt.
Montreal P.Q. H4W 2X9
Tel. (514) 488-6228
Riigipööre Südaanig
Sudaanis võttis sõjavägi võimu
ja püüab rahustada rahvast, kes
steerib hinnakõrgenduste
vastu. President Jaffar Numerei oli
teel tagasi USA-st ja peatus Egip­tuses,
kui kodus toimus riigipööre.
Talle anti luba jääda Egiptusesse.
Sudaan on ajanud sõbralikku polii­tikat
USÄ ja Egiptusega. Olles ma­janduslikes
raskusles^on ta saanud
suurt välisabi, kuid selle tingimu­seks
oli murranguliste muudatuste
tegemine riigi majandamises. Sel­lega
seoses tekkisid streigid ja de-
Pariisi Ülikooli (Sorbonne Nou-veile)
Soome-Ugri õppekeskuse al­gatusel
toimuvad Pariisis 13.-17.
maini eesti luule ja muusika päe­vad
kölmkeelsetena: eesti, prant­suse
ja inglise keeles.
Luule- ja muusikapäevade pihiks
on võimaldada süvenevat tutvumist
moodsa eesti luule ja muusika aren­guga,
haarates nii Eestis kui lääne­maailmas
tegutsevaid autoreid. Igale
päevale on ette nähtud kaks kokku­tulekut:
pärastlõunal ülikoolis ja õh­tul
vanalinnas ühes keskaegses võlv-keldris,
mis võimaldab muusikaji,
kuulata heades akustilistes tingimus-,
tes.
Esialgse kava järgi leiaks üksik­asjalikumat
käsitlust luule alaU: Il­mar
Laaban, Artur Alliksaar, Paul-
Eerik Rummo, Jaan Kaplinski,' And­res
Ehin, Toomas Liiv, Ilmar Miki­ver,
Ivr Ivask j t. Muusika osas leiaks
ulatuslikumat esitamist Veljo Tormis,
Kuldar Sink, Arvo Part, Jaan Koha,
Jaan Rääts; Eduard Tubin ja Kaljo
Enne õhtust kokkutulekut toimuks
samas kohas ühiseine omakulude
alusel, (2 või 3 dollarit einelt). Enne
pärastlõunast kokkutulekut on või­malik
einetada Sorbonne Nouvelle'i
. üliõpilassööklasl dollari eest. Soovi­jaile
on võimalik reserveerida ööbi­miseks
hotellituba õhtuse kokkutu-,
lekupaiga läheduses parema kalda
vanalinnas umbes 7 dollari eest päe­vas.
Soome-Ugri õppekeskus loodab
arvukat osavõttu Pariisi külastava­telt
eestlastelt väljastpoolt, eriti
üliõpilaste ja õppejõudude poolt. Te­retulnud
on aga samuti kõik meie
rahvuslikult aktiivsed noored ja kul­tuurihuvilised
üldse.
[ Meie läänemaailmas teotsevaid
noori heliloojaid, luuletõlkijaid või
• luuletajaid palutakse .eriliselt kon­takti
astuda ka nende tööde esita­miseks.
Lähem kava ja registreerimine
aadressii: Centre d'Etudes Finno-
Ougriennes, Vahur Linnuste, Centre
Censier, 13, rue de Santeuil, Paris 5.
- Telefon 271.62.71. • , ,