Meie Elu = Our life, April 11, 1985

              NELIÄPÄEVAL, 11. APRILLIL THÜRSOÄY, AMPRIL 11 „Meie Elu" nr. 15 (1832) 1985
no
Eestlaste KesknõukogiB Kanadas
järjekordne juhatuse koosolek
peeti 20. märtsil.EKN esimees Laas
Leivat informeeris, et kõik EKN
poolt korraldatud üritused Vaba-rjiigi
aastapäeva puhul läk&id hästi
korda, nimelt, lipuheiskamine rae­koja
ees, väliskülaliste vastuvõtt ja'
küünlavalge demonstratsioon To­ronto
raekoja ees.
Kanada Helsingi leppe parlamen-digrupp
on alustanud oma tööd. See
on ebaformaalne ja ajutine. Esimees­teks
on sen^torid Stanley Haidasz ja
Fred King. Aadvokaat Toomas Õu­napuu
ön inääratud kandidaadiks
Ontario p|rovintsivalimistel. Kuna
see on esmakordne juhus, siis otsi­takse
eesti ühis)connast abi ja toetust
tema kampaania läbiviimisel. On i l ­munud
dr. A. Roosi poolt koostatud
Eestit tutvustav ingliskeelne raamat
Estonia — A Nation Unconquered".
EKN korraldusel tulevad raama­tud
varsti niüügile Kanadas.
Udo Petersoo teatas, et Kanada
luteri kirikute konverents toimub
Waterloos juunikuu keskpaiku. Kõ­nelejaks
tahetakse kutsuda Sergei
Soldatov. Kui Soldatov tuleb, siis ta
tuleks saata ringreisile Põhja-Amee-
Kiideti heaks Endel Lindaja ette­panek
korraldada lähemas tulevi­kus
organisatsioonide nõupidamise
eesti keele säilitamise küsimuses.
Kuigi EKN-ul seisavad ees valimised
ja.Ottawa konverents, katsutakse ke­vadel
sellise nõupidamise läbi viia.
Kolmapäeval, 27. märtsil oli Ikes-tatud|
Rahvuste esindajatel koosole-
Peggy MasonM^a, kes on välisminis­ter
Joe Clark'i poolt määratud
kontakti pidajaks ministeeriumi ja
Ikestatud Rahvuste vahel. Eestlas­test
olid kohal Eestlast Kesknõuko­gu
Kanadas esimees Laas Leivgt ja
peasekretär Wiit Aruvald.
Koosoleku peateemadeks olid mi­nister
Clark'! eelolev reis N. Liitu ja
Ottawa inimõiguste konverents. Dr.
Lennarts Lukss omas avasõnas mai­nis,
et Lääne ajakirjandus nähtavas­ti
tahab Jätta mulje, et uue N. Liidu
juhiga Gorbachev'iga algab uus ajas­tu
N. Liidu ja lääne vahekordades.
Lukss hoiatas aga, et midagi pole N.
Liidu poliitikas muutunud, N. Liit ei
ole kunagi oma lubadustest kinni
pidanud ja on vähe lootust, et see
olukord muütu,h. Helsingist saadik ei
ole olnud perekondade taasühenda­mist,
vabamat informatsioonivahe­tust,
ega vabamaid kontakte ida ja
lääne vahel. Olukord on tegelikult
ainult halvenenud.
Peggy Mason vastas, et minister
Clark'i sihiks Möskva-reisil on aren­dada
kömunikatsiooni võimalusi Ka­nada
ja N. Liidu valitsuste vahel. Kui
meil ei ole võimalusi rääkida N. Lii­du
valitsusega siis ei ole meil või­malik
ka teha edu samme inimõigus­te
pinnal. Mason ütles, et välismi­nisteerium
ei ole mitte naiivne maail­ma
olude ja N. Liidu suhtes. Ta lisas,
et valitsus kavatseb üles tõsta ini­mõiguste
rikkumiste juhtumusi Otta­wa
konverentsil.
Ikestatud Rahvusgrupi esindajad
rõhutasid mitmel korral, et tugev ja
avalik seisukoht N. Liidu inimõigus­te
rikkumiste osas ei halvusta edu­sammude
tegemist inimõiguste pin­nal.
Tegelikult, kogemused näitavad
N. Liiduga, et just tugev ja avalik
seisukoht ühe riigi poolt võib tuua
tulemusi. Rõhutati ka, et õigus enese­määramiseks
on lahutamatu inimõi­gustest.
Koosolekust võtsid veel osa uk-rainlastelt
Christina Isajiw, lätlastelt
Talivaldis Kronbergs, poolakatest
Jarl Kaszuba j t. Koosolekul viibis ka
tuntud tšehhi kirjanik Joseph Skvo-recy,
kes mõne aasta eest oli Nobeli
auhinna kandidaat kirjanduses.
KFistuse seitse viimast sõna
Kanada meeste korvpalli meist­rivõistlused
peeti 21 • 24. märtsiisi
WinnipegMs, sealse ülikooli spor­dihallis,
kus „Estonia" korvpalli­meeskond
võitis neljandat korda
Kanada mieistritiitli, saavutades se­da
järjest kolmel viimasel lastal.
Võistlustest võtsid osa meeskbn^-
nad: Alberla'st Saskatchewan'ist,
Manitoba'st, Ontario'st ja Nõva
Scotia'st. „Estonia" meeskond,
esindades Ontario'!, võistles iz-m-liikmelises
koosseisus.
Meeskonnad võistlesid omavahel
ja pärast kaks parimat meeskonda
finaalis Kanada meistritiitlile. „Esto-nia"
meeskond esimisena mängis
Manitoba meeskonnaga, võites neid
109:102. Teisena Saskatchewan'i
vastu, võitesll9:96, kolmandana Al­berta
vastu, võites 116:95 ja neljan­dana
Nova Scotia vastu võites
108:97.
Finaalmäng meistritiitlile toimus
„Estonia" ja Noya Scotia vahel; mis
lõppes samuti ,,Estonia" võiduga
138:87. '
Võitlused äratasid W?nnipeg'is
suurt tähelepanu ja s e a l Ä suurle­hed
„The Winnipeg Sun" ja ,,Win-nipeg
Free Press" tõid pikki kirjel­dusi
koos piltidega võistluste käi­gust.
„ Winnipeg Free Press'i" võist­luste,
kirjelduse pealkiri laupäeval.,
23. märtsil oli — ,,Ontaria Estonia
4
HARRYLIIV
continues to rcill" ja pühapäeval,24.
m ä r t s i l ^ ,,Estonia keeps string
intact".„The Winnipeg Sun'i" kirjel­duse
pealkirjas puhapäeval,24. märt­sil
oli — ,,Estonia wins in a romp".
Kirjutistes märgiti Estonia meeskon­na
kõrget mängutaset jä Harry Liiv'i
suuri võimeid meeskonna õpetami:
sel. Kirjutistes.oli märgitud ka „Esto-nia"
meeskonna eelseisvat võistlus­reisi
Euroopasse, kus nad võistlevad
Hollandis, Belgijas ja Prantsusmaal,
esindades Kanadat. Estonia mees­konnaga
oli Winnipeg'i võistlustel
kaasas ka abitreener Peter Masako-wetz,
kes on suurfirma MacDonalds
of Canada abipresident.
H.R. -
Theodore Glement Frangois
Dubois' kantaat Kristuse seitse
(viimast) sõna" (Les Sept Paro-les
du Christ) ettekane Vana-
Andrese kiriku segakoori poolt
Suurreede kontsert-jumala-teenistusel,
5. aprillil Asta
BallstadfijuhtimiŠl, solisti"
dega ja oreli saatega.
„Kristuse seitse viimast sõna" tee­mal
leidub heliloomingut mitmeilt
heliloojailt, kaasaarvatud Haydn,
kuid populaarseimaks neist on kuju­nenud
Dubois' helitöö. Dubois(1837-
1924) sündis Prantsusmaal, õppis Pa­riisi
konservatooriumis, 23-aastase­na
võitis „Atala" kantaadiga„Grand
Prix de Rome" auhinna Roomas eda­siõppimiseks,
töötas organistina Pa­riisi
suurkirikus, hiljem harmoonia ja
kompositsiooni professorina ning lõ­puks
direktorina Pariisi konserva­tooriumis.
Dubois oli väga viljakas
akadeemik-helilooja kiriku-, oreli-,
orkestri-, ooperi- ja balettimuusika
alal.
.,Kristuse seitse sõna" valmis
1867. aastal. Kuigi see helitöö on lii­gitatud
kantaadina, kuulub see oma
dramaatilisuse ja umbes 50-minutili-se
kestvusega rohkem oratooriumite
valda, sisaldades sealjuures rikkali­kult
paljusid helivärve nõudvaid ro­mantilisi
harmooniaid. Dubois on
sellele kantaadile kirjutanud suhteli­selt
mahuka ja paljunõudva orelisaa-te
nii eelmängudes kui ka hilisemas
dünaamilises orelisoolos. „Krlstuse
seitse sõna" peetakse Dubois' paire-mini
õnnestunud helitööks.
,,Kristuse seitse sõna" koosneb: 1)
Isa anna neile andeks, sest nad ei tea.
mis nad teevad! 2) Tõesti ma ütlen
sulle, veel täna pead sa minuga koos
Paradiisis olema! 3) Naine, vaata, spe
on su poeg! 4) Mu Jumal, mu Jumal!
Miks oled Sa mind maha jätnud? 5
Mul onjanu! 6] Isa, Sinu kätte annan
ma oma vaimu! 7] Kõik on lõpetatud.
Kri&tüse osa laulsid tenor Georg
Soans ja bariton Jaan Medri. Neil
mõlemil on Kristuse osasse sobivalt
pehmed ja meeldivad hääled ning
nauditav esitusviis. Jaan Medri töö­tab
kutselise solistina ja Koon seM-siooni
juhina suures St. Pauli kirikus.
Kristuse ema, Maria dramaatilist osa
laulis metsosopran Irene Loosberg,
esitades selle jõuliselt ning tunderik­kalt.
Koor kujutas rahvast ning oli
paiguti saateks solistidele. Orelisaa-te
eest hoolitses meisterlikult noor
Daniel Bickle. keda võiks nimetada
andekaks perfektsionistiks, pakku-,
des koorile ja solistidele väga tasa­kaalustatud
saate. Daniel Bickle oli
varemalt muusikaõpetajaks Lea.side'
i Gümnaasiumis, kus Asta Ballstadt
on muusikaosakonna direktoriks.
Asta Ballstadt tegutseb Vana-And-rese
Segakoori juhina teist aastat ja
on koori kunstilise arenemisega väga
rahul. Koor on võimeline õppima
küllalt raskeid helitöid lühikese aja­ga
ning on suuteline alluma kooriju­hi
kontrollile nii dünaamika kui ka
intonatsiooni osas. Asta Ballstadt
taotleb koori muusikalist puhtust he­lilise
kõla ning selge diktsiooni alal,
mistõttu koori esinemine on kuju­nenud
kunstiliselt nauditavaks. Lü­hikese
õppeaja jooksul Asta Balls-ladfi
taktikepi all on Vana-Andrese
Segakoor juba edukalt esinenud pal­jude
vaimulike lauludega ning kahe
suure helitööga; Vivaldi „Gloria'ga"
ja nüüd Dubois' ,,Kristuse seitsme
sõnaga", mida esitati esimest korda
Torontos „Cantate Domino" sega­koori
poolt, jällegi Asta Ballstadfi
juhatuse all.
Asta Ballstadfi ja Vana-Andrese
Segakoori tulevikuplaanid ei piirdu
ainult Torontoga, vaid kooril on ka­vas
laulumatkad Sudbury ja Sault Ste.
Marie'sse, võibolla ka USA-sse.
I Sellele aktiivsele ja kestvalt arene­vale
laulukoorile palju õnne ja edu
tulevikus!
S. PREEM
miiufimafud EgSTf ULLMÄRI
i065 STEELES AVE W
NORTH YORK ONT
M2R 289
736-1170
OCüdus 223-0201
FLORIST
Avatud 7 päeva nädalas ® Ülejinna kohaleviimine LTD
New Yorgi osariigi kuberner M.
Cuomo atakeeris president Reaganit
seepärast, et viimane oli ütelnud ära
Saksamaal DachauKZ-laagri külas­tamisest
ühenduses presidendi kavas
olnud matkaga Lääne-Euroopasse
40.a. möödumisel lääneliitlaste suu­rest
invasioonist ehk V-E Day'st. Juu­di
ringkonnad näinuks heameelega,
et presidendile tehtud ettepanekuga
selpuhi^l, külastada Dachaud, olnuks
allakriipsutatud nn,Holocaust'i, juu­tide
6 miljoni hukkamise küsimuse­ga.
President oli kaalunud Dachau
külastamist ja sellest loobunud. Ta
oli tagasihoidlikus sõnastuses märki-hud
nelja aastakümne möödumist v i ­hasest
ajaraevust ja rahu ning sõpru­se
ehitamise algust, Kuna veel väga
vähe sakslasi on elus — kes mäleta­vad
sõda ning peaaegu mitte neid,
kes olid siis täiskasvanud ja osalesid'
mingil viisil selles, siis ma tunnetan
nagu oleks see (D:aphau külastamine)
saksa rahvale süütunde süvendamise
pealepanek, ütles president.
Presidendi äraütlemine tekitas
juudi etnilises grupis meelepaha ja
sellest haarasid kinni ka poliitilised
vastased. Kuberner Kuomo saatis
presideijidile süüdistava kirja ja tegi
selle sisu avalikuks Albanys toimu­nud
pressikonverentsil. Kuomo, kes
kuulub USA Holocaust Memorial
Counciri ja kellest kõneldakse, et ta
on üks presidendi kandidaat a. 1988
demokraatide peres, ütles et 6 miljo­ni
juudi hukkamist holocausti näol
•on kuritegu, mida maailm, ei tohi
kunagi unustada, ja et presidendi
hoiak Dachau mitte külastamiseks
võib jätfa mulje, et president ei lu­genud
seda külastamist enesele sobi­vaks.
Holocaust on inimõiguste küsi­mus,
vastas Cuomo, kui temalt küsiti
— mis on temal Hui kuberneril selle­ga
tegemist. Samutiküsiti,mis põhjus
oli temal iirlaste paraadil marssida
nõudmise lindiga, — et U SA mää­raks
oma saadiku Põhja-Iirimaale.
või et lennata Itaaliasse veeuputuse
abistamisele, kommenteerida Lõu-na-
Aafrika „õiguse-nõudja" piiskop
Õngitsejate ja
ahiijieeste Klubi
esimeheks
Helmuth Riko
Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahi­meeste
Klubi liikmete korraline pea­koosolek
peeti Eesti Majas 17. märt­sil.
Pärast koosoleku avamist esime­he
Helmuth Riko poolt mälestati lei­naseisakuga
klubi liikmeid: Bern-hardRistmägi
18. juulil 1984.a. Juhan
Käis 12.novembrii 1984. a. Elmar Roo
9. märtsil 1985.a. Peakoosolekut ju­hatasid
H. Kore ja H. Viiding; Pro-tokollisid
A. Nüüd ja J. Ramjalg.
1984. a. tegevusaruande esitas esi­mees
H. Riko. Pärast revisjonikomis­joni
aruande ärakuulamist kinnitati
aruanded üksmeelselt.
1985. a. liikmemaksuks jäi senine
määr — $18.00. Klubi liikmed^kes ei
ole 1985.a. liikmaksu veel tasunud,
soovitame seda lähemas tulevikus
teha. Liikmemaksu võib saata posti­teel
klubi aadressil: 39 0'Connor Dr.,
Toronto ,M4K2K3 või klubi, kassa­pidaja
aadressil J. Ramjalg, 10 Deau-ville
Lane Apt. 624, Don Mills, Ont.
M3C 312. Pangatšekk tuleb kirjutada
klubi nimele. T
Peakoosolekul on juhatusse
(Board of Directors) valitud järgmi­sed
isikud: H. Riko, H. Suurna, M.
Rand, E. Saar, M. Mae, J. Ramjalg, A.
Luick, H, Kore ja J. Summa.
Revisjonikomisjoni: K. Paap, H.
Sõrmus ja A. Tomband. Auliikmeks
valiti Johannes Säägi ja Fromhold
Aadli.
1986. a. liikmemaksuks, mis kinni­tati
peakoosoleku poolt, on $20.00.
aastas.
V K K S '
Tutu seletusi, või minna oma tütrega
öölokaali raha korjamiseks puudust-kannatajaile
Ethioopias, jne. Kuber­ner
õigustas omi samme Ja kritiseeris
lisaks Lõuna-Aafrika rassipoliitikat,
lubades kaaluda,milliste vahenditega
avaldada viimasele New .Yorgi osa­riigist.'
vastusurvet.
Austerlased võitsid
Toronto Eesti Maleklubi külastas
Austria klubi Edelweissi 27. märts j.
Peeti järjekordselt teine meeskonda-devaheline
malevõistlus. Mängud
toimusid 16-el laual 32-ne osavõtja­ga
ja mänguaega oli igal maletajal 7.5
minutit. Turniiri kohtunikudeks olid
L. Joselin [TEM] -ja R. Neumann
(Acc). • : . '
Turniiri algus hilines ja siis peale
mitmetunnilist pingerikast maleta­mist
asusid austerlased juhtima ning
mängude lõppedes saavutasid eest­lased
ainult 6,5 punkti, kuna austria
klubi võitis 9,5 punktiga. Turniirist
osavõtjad laudade järjekorras: 1. J,
Triefeldt 0.5 - J. Savage 0,5; 2. H.
Jürman 1 — N. Zimninski 0; 3. A.
Kõresaar 0,5 — A. Holubec 0,5; 4. V.
Raag 1 — B. Kroulik 0; 5. J. Järve 1 —
D. Trankmann 0; 6. V. Pikkand 1 -
R. Vagner 0; 7; V. Puna.0 - K.
Sternberg 1; 8. M. Pentre 0 - H.
Bauerl; 9. E. Türner 0 - l. Berkal;
10. A. Mustel 1 - B. Vistrovici 0; 11.
Mati Pajo 0 - H. Bittner 1; 12. Lya
Alang 0 - N. Bay 1; 13. E. Pajo 0 -
W. Göller 1; 14. U. Limit 0 - J.
Gregory 1; 15. 0. Naelapea 0 - V.
Bonaventura 1; 16. Barbara Charlaiid.
0,5 - A. Martin 0,5.
ärgmine TEM meeskonna turniir
on 18. aprillil algusega kell 7 õhtul
Toronto Eesti Majas,kuhu on külla
kutsutud Etobicoke Maleklubi. TEM
maikuu maleõhtu peetakse 16. mail
algusega kell? õhtul Eesti Majas.
®
: Märtsikuu T EM maleõhtust võtsid
osa 15 maletajat. Peeti vooruline
kiirmale (2x10 min.) turniir, millest
osa võtsid 9 maletajat. Turniiris saa­vutas
esikoha J. Järve seitsme võidu
ja kähe viigiga. Teiseks tuli J. Tiie-feldt
(6,5 p.) ja kolmandal kohaloli E.
Talve, kes sai viis võitu.
dD
Kanada Maleliit (CFG) kavatseb
korraldada manalasse varisenud Ka­lev
Pügi mälestus-maleturniiri ja sel
otstarbel peeti 5. märtsil Toronto Ma-leklubis
koosolek,kus arutati turniiri
korraldamise üksikasju. Koosolekut
juhtis Martin Jaeger ja eestlasi esin­das
Lembit Joselin (TEM). Koosole­kul
selgus, et korraldav komitee ot­sib
eestlaste abi ühe seitsmevooru-lise
malemeistri kandidaatide ja
meistrite vahelise nialeturniiri kor­raldamiseks
Toronto Eesti Majas.
Turniirist .võivad osa võtta maleta-jad,
kelle rating on üle'2000. Eest­lastest
võiksid osavõtta L Liitoja, P.
Matsi ja M . Veltmann. Turniir kavat-
Squashi
meistrivõistlused
Seekord juba kolmandad eestlaste
squashi meistrivõistlused toimuvad
laupäeval, 4. mail algusega kell 13.00
Toronto Ülikooli Scarborough Colle-ge
spordikeskuses.
Võistlused onette nähtud meestele
A, B ja.C klassis ja naistele A ja B
klassis. Möödunudaastal osavõtnute
soovitusel kasutatakse sel aastal nn.
„round robin" süsteemi. Seega saab
iga võistleja mängida kõikide oma
klassi võistlejate vastu. On rohkem
mänge ja vähem ,,survet" igat män­gu
võita. Rahvusvahelised reeglid
on kehtivad ja mängitakse ,.kolla­se"
pehme palliga.
Registreerimislehed on saadaval
Jaan Läänistelt, Scarborough Colle-ge
Recreation Center, 1265 Military
Trail, West Hill, MIC 1A4. Telefon:
284-3121. Registreerimine ainult ku­ni
teisipäevani, 30. aprillini, kell
17.00 Hilisemaid sooviavaldusi pole
võimalik vastu võtta. Osavõtumaks
on ^8.00 isikult.
Korraldajad loodavad.rohket osa­võttu,
kuid vähemalt 4 mängijat igas
kategoorias, et oleks võimalik meist­ritiitleid
väljakuulutada. Karikad esi­mesele,
teisele ja kolmandale kohale
tulijaile igas võistlusgrupis antakse
üle võistlusele järgneval seltskond­likul
koosviibimisel.
. Toetusrahasid
EESTI SAATKONNAHOONE
KORRASTAMISEKS LONDONIS
mtab vastu Toronto Eesti Ühis­pank,
958 Broadview Ave.
Arve #7908-0.
Teadaanne
Linna II Tütarlaste
Gümnaasiumi endiste õpilaste kok­kutulek
Torontos toimub esmas­päeval
,15. aprillil. Lähemaiks tea-teiks
helistada Elsale, telef. (416)
277-3470.
„f\AEIE ELU" asutas Eesti ühisicond
|Q seissib e@sti ühiskonni teenlsty-
80S.
Lääneranniku
Eesti Päevad
lähenevad
Käesoleval aastal korraldavad
Lääneranniku Eesti Päevi l-5.juulini
Portlandi eestlased. Pere on väike,
kava on suur ja teha on palju. Kõigi
tuli asuda,,adra" ette. Praegu ei leidu
Portlandis ega selle lähemas ümbru­ses
eesti peret, kust kedagi ei oleks
,,ikkesse" rakendatud. Küll on aga
peresid, kust kõik liikmed on tul­nud
ja asunud tõmbama „veonööri".
Eesti naise tuntud, tublidusega on
mitmed noorikud liitnud oma mitte-eestlasest
abikaasad eesti ühiskon­naga
ja „muudkui tööle" homse vaba
Eesti heaks.
Osavõtt pidustusest lääneranniku
,,omaküladest" on alati olnud rohke­arvuline.
See traditsioon elab edasi.
Rõõmustavalt on tänavu ka kaugete
külaliste arv kujunemas suuremaks,
kui varem.
Ulatame terekäe: — E.V. aukonsul
Ernst Laur'ile,EELK piiskop Karl
Raudsepp'ale ja ERKU esimees Ju­han
Simonson'ile, Chicago laulurah­vale,
kes tubli saatjaskonnaga too­vad
meile külakosti, Metsaülikooli
õppepäevadest osavõtjatele, kes lii­tuvad
meie pidulistega, Toronto
gruppidele, kes otse, kes Alaska
kaudu jõuavad Portlandi pidusada-masse
ja neile,kelle tulekust me
praegu veel ei tea, kuid kelle saapa­ninad
on seatud siiapoole.
setakse 7-päevane,algusega 25. det­sembril,
kuid asi on veel lahtine ja
läbirääkimised jätkuvad.
Aeg.
Isikuid ja organisatsioone, kes soo­vivad
korraldada erakokkutulekuid/
koosolekuid ja vajavad selleks ruu­mide
reservatsiooni, palutakse sel­lest
teatada hiljemalt 15. maikis 1985
korraldajale. Vajalik on teada tõe­näolik
osavõtjate arv. Kokkutulekud
kavandada 4. juulile ajavahemikul
kella 9:00 kuni 15:00. Kokkutuleku­tega
seotud majanduslikud küsimu­sed
kuuluvad täies ulatuses nende
algataja/organiseerija valdkonda.
Päevade juhatus ei saa olla vastutav
kulude suhtes. Teaterf: korraldajale:
Jaan K. Laaman
ootab kohut Bostonis
FBI ja liidukohtu prokurör teatasid
äsja pressikonverentsil, et 1.a, sügisel
Ohiös tabatud 5-liikmeline jõuk, mil­lisest
veel üks mees ja naine on ta­gaotsitavad,
teostas United Freedom
Front nime all New Yorgi metropo-litan
piirkonnas 1982-1984.a. vahel
kiimne majandusliku suurkorporat­siooni
hoonetes ja sõjaväe seadme­tele
pommiatentaate, kellede suhtes
on nüüd koostatud vormiline süü-distusakt.
Süüdistatud isikute hulgas
on ka jaan Karl Laaman, 36 a.v. ja la
naine Barbara Curzi, 27.a.v. J.K. Laa­man
ootab ka kohut Bostonis, ühen­duses
1982. a. seal piirkonnas asil
leidnud statetrooperite vastase tulis­tamisega,
ja la naine kohut Ohios
jõugu liikmetele kui tagaotsitavaile
varjupaiga võimaldamises. Ameti­võimud
seletasid, et 7-liikmeline
jõuk oli omavahelises tihedas koos­töös
ja kasutas marksistlikke pahem-
' poolseid lööklauseid, nagu — USA
välja El Salvadorist!, USA välja
Kesk-Ameerikast!, samuti ägedaid
väljendusi Lõuna-Aafrika Unioni
rasside eralduspoliitika (apartheid)
vastu. Atentaatide tõttu nimetati
neid terroristideks, üks liige neist,
kes veel tagaotsitav, on süüdistatud
New Jersey osariigi politseiniku mõr­vas,
p.s. on jõuk segatud ka panga­röövide
osas. Kaks nende kaitset kor­raldavat
advokaati aga süüdistasid
FBI-d, et see olla neile omase sekku­misega
keerutanud ,,hüsteeriat hir-
. mutatud ühiskonda" ja et,,ametivõi­mud
tembeldavad igat anti-imperia-
' listi ning tavalise lihtrahva vaateid
pooldajaid" terroristideks. Selles
valgete jõugus oli ka üks mustana­haline.
Eestlase: Jaan K. Laamani
kohta on varemalt märgitud, et ta on
pärit Saksamaalt, vist sisserännu
kaudu.
Fred Haas, 11960 SW Bowmon
Street, Portland, OR 97225.
Ootamatult esilekerkinud takistus­te
tõttu ei ole Chicago Näiteringil
võimalik esitada Einar Sandeni ko­möödiat
2. juulil Portlandis. Täname
asjaosalisi heasooviliku algatuse
eest, mis kahjuks aga ei viinud teos­tumiseni.
Ettetellitud piletite raha ta­gastatakse
Pidupäevade alul infor­matsiooni
keskuses, Marriott hotel­lis,
teiste ettetellitud piletite kätte­saamisel
või vastava soovi korral
varem.
Kui kellegi elus-olus tekib selline
muudatus, mis tingib Portlandi Eesti
Päevadeks ettemakstud raha tagas­tamise,
siis palutakse seda teha enne
15. juunit 1985. Hilisemaid sooviaval­dusi
ei ole juhatusel võimalik rahul­dada.
O.K.