1985-10-17-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Ifötiooal Library of
Colleetion Öevelop^r
395 l/ellinston 3tr«
2t
Nr. 42 (1859) 1985
Second Glass Mail Registration No. 1354.
NELJAPÄEVAL, 17. OKTOOBRIL-THURSDAY, 0CT0BER17 XXXVI aastakäik
95 Meie Elli" jäi
Möödunud nädala „Meie Elu"
jäi seisma postil, kuna Mississauga
sorteerimiskeskuseš oli illegaalne
tööseisak, 30 töölist väitsid, et pata-fföiruum
on ohtlik ja lõpetasid töö.
Töötülide lahendamise komisjon
saatis nad tagasi tööle, kuid paari
, päevaga oli kuhjunud ligi 4 miljo-
Kanada valitsnisel ei ole võimalik sõjaroimades süüdistatuilt võtta ära koidakondsust põhjusel, et maa jiit postisaadetist millede edasitoi-valetasid,
kuna puuduvad vastavad dokumendid. Paar aasta tagasi hävitati sajad tuhanded immigratsioo- metamine võtab aega selle nädala
ni-paberid, mis oleksid olnud tõendmaterjaleks valeandmete kohta. Miks ja k^^ .
did jahvatati, ei ole selge^ kuid immigratsioõnimimster Flora MacDonald lubas alustada uurimist. »,Meie Elu" talitusele tulnud kaebustest
selgub, et tellijad pole ku
USA robotristleja „Ticonderoga" ei ole teretulnud Stockholmi sada-raasse,
nagu ka robotfregatt „Halyburton". Rootsi valitsus otsustas
külastuse ära ütelda, kuna samal ajal oli ette nähtud ka Inglise
hävitaja „Liverpooli" visiit ja seega oleks korraga liiga palju NATO
sõjalaevu Rootsi pealinnas, mis häiriks N. Liitu. NATO sõjalaevad,
nende hulgas ka maailma suurim lahinglaev, USA „Iowa" sõitsid
Läänemerele manöövritele.
USA lahinglaeV Läänemerel
Dokumentide hävitamise kü^imu- ütles et kaustade hävitamine toimus
ses, millest juba varem olnud napisõ- ajal, kui juudi ühiskond nõudis vali-nalisi
teateid, andis nüüd informat- Isuselt aktsiooni sõjakuritegudes
siooniDeschenes'i-komisJQnieeseel- kähtlustatute vastu ja algas, kuiHel-mise
valitsuse kohtuminister Robert mut Rauca vahistati väljaandmiseks
Kaplan, kes väitis, et kuulis immi- Lääne-Saksamaale, kus teda süüdis-gratsioonipaberite
hävitaniisest tati 11 584 leedu juudi ja teiste hävi-varsti
pärast seda, kui ta tegi korral- tamises. Rauca suri Saksamaal vang-duse
föderaalpolitseile (RCMP) ka- las,enne kui tema protsess algas.'
sutada neid dokumente andmete kogumisel.
Kaustad, mis sisaldasid LEGAALSED TÕKKED
immigratsiooniavaldusi päralt Teist Varem Deschenes'i uurimiskomis-maailmasõda,
kogutud andmeid isikute
kohta jne., oleks olnud aluseks
sõjaroimades süüdistatuilt kodakondsuse
äravõtmisel. Kui isikud ise
oma süüdi ei tunnista, oleksid need
dokumendid ainsaks tõendiks.
12. dets. 1983.a. tegi minister Robert'
Kaplan RCMP-le , korralduse
alustada nii ru^^tu kui võilnalik dena-turaliseerimise
uurimistega.
DOKUMENDID HÄVITATUD
Neli kuud hiljem RCMP commis-sioner
Robert Simmonds kirjutas, et
kaustad on hävitatud ajavahemikus
veebruari kuust 1982 kuni septembrini
1983. 30. aprillil 1984 dateeritud
kirjas üteldakse, et RCMP on
valinud välja väikse arvu sõjaroimades
kahtlustatuid, kelle vastu taotletakse
süüdistust. Kaplan laskis siis
omaabil Fred Gibson'ilteh^ lähemat
uurimist, kes 22. mail 1984 informeeris,
et ikka ei ole veel selkust, kas on
tegu süüditamisväärse tahtlikkusega
või halva eksitusega.
joni ees seletusi andes ütles õigusministeeriumi
advokaat Martin Low,
et kaalum.isel on kohtuliku menetluse
alustamine ühe või rohkema arvatava
sõjakurjategija deporteerimiseks,
kuid ei nimetanud nimesid.
Valitsusel on üheks võimaluseks
kodaniku denaturaliseerimine ja deporteerimine
tema päritolumaale, g kii lehte saanud, kuigi see viidi
mida avaldas õigusministeeriumi ad- postile tavalisel ajal, möödunud
vökaat Christopher Amerasinghe, iädala kolmapäevaL
kes oli Rauca süüdistajaks kohtus,
kirjas kohtuministrile, Robert Kaplanile.
Amerasinghe ütles, et kui pole
riiki, kes esitab natsi - sõjaroimari
väljaandmise nõudmise, võiks taotleda
kodakondsuse äravõtmist kohtu
kaudu. Kui see ei anna tulemusi, siis
on parlamendi asi muuta seadust de-naturaliseerimise
võimaldamiseks
või võtta vastu uus seadus taoliste
juhtudel rakendamiseks. Öigusminiš-ter
MacGuigan kirjutas, et koda-
Tiirismilaeva
kaaperdajad. Itaalia
• vaiglas
Neli USA lennukit hõivasid Egiptuse
lennuki neljap. 10. okt. koos
Septembri viimasel nädalal saabus
Kopenhaageni Ühendriikide
sõjalaevastikust lahingulaev U.S.S.
lowa. See on esimest korda pärast
II maailmasõda, kus sellest klassist
sõjalaev on sisenenud Läänemerre
— mida peetakse strateegiliselt
tähtsaks piirkonnaks nii NATO kui
Varssavi-pakti ringkondades. Lahingulaev
lowal asuvad teada olevalt
Harpoon ja Tomahawk rakettide
alused, ent USA ametiisikud
keeldusid vastama, kas laeval on
tuumarelvi. lowa ühineb
seal NATO manöövritega Läänemeres,
millest võtavad osa ka
Lääne-Saksa, Norra, Taani j.t.
sõjalaevade
9 9
Minister jagas toetusi
i moOO dollarit Toronto
kondsuše äravõtmiseks tuleb ületada nelja terroristiga, kes kaaperdasid
mitmed legaalsed tõkked, nende hui- n^^w^ turismilaeva ja pidasid
gas piisavalt tõendeid, et isik immig- pantvangideks laeval olevad 511
mitmekultuurilistele
reerimisel valetas või esitaa ebaõigeid
andmeid.
EEST8 fgyVALUDE TOETAV ^AüSBSff^G TOROMTOS
D • A l
Pühapäeval, 27. oktoobril 1985
a suures
reisijat. Nad nõudsid lis"
raeli valituselt 50 PLO liikme
vabastamist vangistusest. Kui Iisraeli
valitsus sellele nõudmisele
vastu ei tulnud ja hõivatud laevale
Übki sadam ei andnud luba sisse-suduks,
siis piraadid alistusid
Egiptuse võimudele Port Said sadamas,
Mitte teades, et terroristid olid
laeval mõrvanud ühe ameerika
juudi, Egiptuse valitsus lubas neil
lahkuda Egiptuse lennukil Tuneesiasse.
-
President Reagani korraldusel
USA jahilennukid lennukikandjalt
„Saratoga" piirasid sisse Egiptuse
'(Järg. lk. 3)
I
EI OLE, SELGUST v
Kaplan ütles komisjonile, et ta oli
siis kohe lasknud küsida immigrat\
siooniministeeriumist,' miks dokumendid
hävitati, kuid kuna algasid- i
valimised, ei saanud ta vastust. Ta ei
väljendanud oma arvamist, kaskaus-tade
hävitamine oli osa konspiratsioonist
sõjaroimarite kaitsmiseks
või lihtsalt püüe teha ruumi valitsusasutuses.
Kuid prof. Irwin Cotler, kes
esindab uurimisel juutide organisatsiooni
„Canadian Jewi^h Congress",
EESTI RAHVöSTEATRi esitusel pühapäeval 3. nov. s.a.
M 3.00 p.S. Castle Frank High Schoolis ( 7 l l Bloor St. E.
VEL! TALI komöödia •
Lavastus: Endla Komi. Lavapilt: Allan ja Manivald Meiusi. Kaastegevad:
Erik Kastein, Endla Komi, Piret Komi, Richard Laanvere, Meeri Lehesalu,
Glen Leis, Sandra Rannu, Hillar Sõrra,PeeterSõrra, Kalle Viires ja Enno
Õunapuu. ® Pääsmed $10.00 ja $8.00 eelmüügil Eesti Abistamiskomitees
ja kohapeal onne etendust.
7. okt. tegi Kanada mitmekuUuu-ri-
minister Otto Jelinek teatavaks
toetussummad ligi neljasaja tuhande
dollari ulatuses 28-le projektile.
Need hõlmavad ja iseloomustavad
Toronto etnokuituuriliste ühiskondade
eriilmelisust ja eelistusi kultuurilise
rikastumise, gruppide arengu,
kultuurilise terviku moodustamise,
ettekandeliste ning visuaalsete kunstide,
kirjanduse ja kirjastuse alal ning
kultuuride vahelises kommunikatsioonis.
Toetused varieeruvad 500.00-st
dollarist kuni 43 tuhande dollarini
Suur-Toronto skautidele ,,kultuuri-lise
terviku moodustamiseks").
Eesti organisatsioone egä.üksikisi-kuid
toetuste dsasaajate nimekrijas
ei esine. Samuti puuduvad sealt lätlased
ja leedulased.
Otto jelinek kinnitati Kanada mit-mekultuuri-
ministriks 20. aug.
(Järg lk. 3) MINISTER OTTO JELINEK
Pühapäeval, 8. dets. kell 6 p.l.
Royal Conservatory of Music
T l n T II » N S T I T U UT
I A K I U ' 3^CBL00RST.WEST
; TORONTO, M531W4
SisseküiK; Madi^on Avünue — Spadina jaam
evai
5.00 il Eesti tCynstnikeiCoGBides Tomüitos
a
a
ILMAR MIKIVER
ANNELI ANDRE-eARpglFT EVI VALGE
OMÄR DANIEL
LINDA KUKEC
Kohv, taamatudl
ElESTe K9RJANIKE KOO^ERATBQV
TARTU INSTITUUT
i:^P OQklaverikontsert
*• Kavas: Beethoven „Pathetique", Lembo klaverisonaat
ARMAS MAISTE
>. 2 ja džäss improvisatsioonid.
789 Yong® St. (1
). okt. 22-28/35
67 TOOGA
Avatud raamatukogu aagadol Taisjp., kolmap.,
10 h.-9 ö., read© ja laup. 10 h.-6 ö., pyhagj. 1.30 P.I.-5.
p.l., ©smaspäev okt. 28.
A.IC. korraldusel
OMAL VIISIL
TULLA LEMMIKLAUUANA EHK LAULUNA
18. oktoobril 1985 kell 8.00 õ.
Tartu College'is
SISSEPÄÄS - S5.00
;
ast&g@vad (kava järjekorras): IREt^E LOOSBERG, ASTA BALLSTADT,
MAARIKA JÄRVI, NEEME JÄRVI, TIINA MITT-KREEM, AVO KITTASK,
CHARLES SC8PPER, ESTONIA KOOR ja ROMAN TOI
<i AVASÕNA: MAESTRO NEEME JÄRVI
Pääsmed (aktsiooni tootusona) hinnaga S20.00. ® Eolmüügil: Toronto Eesti Segakoori, Cantate j:
Domino, Estonia Koori, Toronto Eesti Meeskoori liikmetelt ja Abistamiskomitees ning kontserdi- ; I
is.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 17, 1985 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1985-10-17 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E851017 |
Description
| Title | 1985-10-17-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Ifötiooal Library of Colleetion Öevelop^r 395 l/ellinston 3tr« 2t Nr. 42 (1859) 1985 Second Glass Mail Registration No. 1354. NELJAPÄEVAL, 17. OKTOOBRIL-THURSDAY, 0CT0BER17 XXXVI aastakäik 95 Meie Elli" jäi Möödunud nädala „Meie Elu" jäi seisma postil, kuna Mississauga sorteerimiskeskuseš oli illegaalne tööseisak, 30 töölist väitsid, et pata-fföiruum on ohtlik ja lõpetasid töö. Töötülide lahendamise komisjon saatis nad tagasi tööle, kuid paari , päevaga oli kuhjunud ligi 4 miljo- Kanada valitsnisel ei ole võimalik sõjaroimades süüdistatuilt võtta ära koidakondsust põhjusel, et maa jiit postisaadetist millede edasitoi-valetasid, kuna puuduvad vastavad dokumendid. Paar aasta tagasi hävitati sajad tuhanded immigratsioo- metamine võtab aega selle nädala ni-paberid, mis oleksid olnud tõendmaterjaleks valeandmete kohta. Miks ja k^^ . did jahvatati, ei ole selge^ kuid immigratsioõnimimster Flora MacDonald lubas alustada uurimist. »,Meie Elu" talitusele tulnud kaebustest selgub, et tellijad pole ku USA robotristleja „Ticonderoga" ei ole teretulnud Stockholmi sada-raasse, nagu ka robotfregatt „Halyburton". Rootsi valitsus otsustas külastuse ära ütelda, kuna samal ajal oli ette nähtud ka Inglise hävitaja „Liverpooli" visiit ja seega oleks korraga liiga palju NATO sõjalaevu Rootsi pealinnas, mis häiriks N. Liitu. NATO sõjalaevad, nende hulgas ka maailma suurim lahinglaev, USA „Iowa" sõitsid Läänemerele manöövritele. USA lahinglaeV Läänemerel Dokumentide hävitamise kü^imu- ütles et kaustade hävitamine toimus ses, millest juba varem olnud napisõ- ajal, kui juudi ühiskond nõudis vali-nalisi teateid, andis nüüd informat- Isuselt aktsiooni sõjakuritegudes siooniDeschenes'i-komisJQnieeseel- kähtlustatute vastu ja algas, kuiHel-mise valitsuse kohtuminister Robert mut Rauca vahistati väljaandmiseks Kaplan, kes väitis, et kuulis immi- Lääne-Saksamaale, kus teda süüdis-gratsioonipaberite hävitaniisest tati 11 584 leedu juudi ja teiste hävi-varsti pärast seda, kui ta tegi korral- tamises. Rauca suri Saksamaal vang-duse föderaalpolitseile (RCMP) ka- las,enne kui tema protsess algas.' sutada neid dokumente andmete kogumisel. Kaustad, mis sisaldasid LEGAALSED TÕKKED immigratsiooniavaldusi päralt Teist Varem Deschenes'i uurimiskomis-maailmasõda, kogutud andmeid isikute kohta jne., oleks olnud aluseks sõjaroimades süüdistatuilt kodakondsuse äravõtmisel. Kui isikud ise oma süüdi ei tunnista, oleksid need dokumendid ainsaks tõendiks. 12. dets. 1983.a. tegi minister Robert' Kaplan RCMP-le , korralduse alustada nii ru^^tu kui võilnalik dena-turaliseerimise uurimistega. DOKUMENDID HÄVITATUD Neli kuud hiljem RCMP commis-sioner Robert Simmonds kirjutas, et kaustad on hävitatud ajavahemikus veebruari kuust 1982 kuni septembrini 1983. 30. aprillil 1984 dateeritud kirjas üteldakse, et RCMP on valinud välja väikse arvu sõjaroimades kahtlustatuid, kelle vastu taotletakse süüdistust. Kaplan laskis siis omaabil Fred Gibson'ilteh^ lähemat uurimist, kes 22. mail 1984 informeeris, et ikka ei ole veel selkust, kas on tegu süüditamisväärse tahtlikkusega või halva eksitusega. joni ees seletusi andes ütles õigusministeeriumi advokaat Martin Low, et kaalum.isel on kohtuliku menetluse alustamine ühe või rohkema arvatava sõjakurjategija deporteerimiseks, kuid ei nimetanud nimesid. Valitsusel on üheks võimaluseks kodaniku denaturaliseerimine ja deporteerimine tema päritolumaale, g kii lehte saanud, kuigi see viidi mida avaldas õigusministeeriumi ad- postile tavalisel ajal, möödunud vökaat Christopher Amerasinghe, iädala kolmapäevaL kes oli Rauca süüdistajaks kohtus, kirjas kohtuministrile, Robert Kaplanile. Amerasinghe ütles, et kui pole riiki, kes esitab natsi - sõjaroimari väljaandmise nõudmise, võiks taotleda kodakondsuse äravõtmist kohtu kaudu. Kui see ei anna tulemusi, siis on parlamendi asi muuta seadust de-naturaliseerimise võimaldamiseks või võtta vastu uus seadus taoliste juhtudel rakendamiseks. Öigusminiš-ter MacGuigan kirjutas, et koda- Tiirismilaeva kaaperdajad. Itaalia • vaiglas Neli USA lennukit hõivasid Egiptuse lennuki neljap. 10. okt. koos Septembri viimasel nädalal saabus Kopenhaageni Ühendriikide sõjalaevastikust lahingulaev U.S.S. lowa. See on esimest korda pärast II maailmasõda, kus sellest klassist sõjalaev on sisenenud Läänemerre — mida peetakse strateegiliselt tähtsaks piirkonnaks nii NATO kui Varssavi-pakti ringkondades. Lahingulaev lowal asuvad teada olevalt Harpoon ja Tomahawk rakettide alused, ent USA ametiisikud keeldusid vastama, kas laeval on tuumarelvi. lowa ühineb seal NATO manöövritega Läänemeres, millest võtavad osa ka Lääne-Saksa, Norra, Taani j.t. sõjalaevade 9 9 Minister jagas toetusi i moOO dollarit Toronto kondsuše äravõtmiseks tuleb ületada nelja terroristiga, kes kaaperdasid mitmed legaalsed tõkked, nende hui- n^^w^ turismilaeva ja pidasid gas piisavalt tõendeid, et isik immig- pantvangideks laeval olevad 511 mitmekultuurilistele reerimisel valetas või esitaa ebaõigeid andmeid. EEST8 fgyVALUDE TOETAV ^AüSBSff^G TOROMTOS D • A l Pühapäeval, 27. oktoobril 1985 a suures reisijat. Nad nõudsid lis" raeli valituselt 50 PLO liikme vabastamist vangistusest. Kui Iisraeli valitsus sellele nõudmisele vastu ei tulnud ja hõivatud laevale Übki sadam ei andnud luba sisse-suduks, siis piraadid alistusid Egiptuse võimudele Port Said sadamas, Mitte teades, et terroristid olid laeval mõrvanud ühe ameerika juudi, Egiptuse valitsus lubas neil lahkuda Egiptuse lennukil Tuneesiasse. - President Reagani korraldusel USA jahilennukid lennukikandjalt „Saratoga" piirasid sisse Egiptuse '(Järg. lk. 3) I EI OLE, SELGUST v Kaplan ütles komisjonile, et ta oli siis kohe lasknud küsida immigrat\ siooniministeeriumist,' miks dokumendid hävitati, kuid kuna algasid- i valimised, ei saanud ta vastust. Ta ei väljendanud oma arvamist, kaskaus-tade hävitamine oli osa konspiratsioonist sõjaroimarite kaitsmiseks või lihtsalt püüe teha ruumi valitsusasutuses. Kuid prof. Irwin Cotler, kes esindab uurimisel juutide organisatsiooni „Canadian Jewi^h Congress", EESTI RAHVöSTEATRi esitusel pühapäeval 3. nov. s.a. M 3.00 p.S. Castle Frank High Schoolis ( 7 l l Bloor St. E. VEL! TALI komöödia • Lavastus: Endla Komi. Lavapilt: Allan ja Manivald Meiusi. Kaastegevad: Erik Kastein, Endla Komi, Piret Komi, Richard Laanvere, Meeri Lehesalu, Glen Leis, Sandra Rannu, Hillar Sõrra,PeeterSõrra, Kalle Viires ja Enno Õunapuu. ® Pääsmed $10.00 ja $8.00 eelmüügil Eesti Abistamiskomitees ja kohapeal onne etendust. 7. okt. tegi Kanada mitmekuUuu-ri- minister Otto Jelinek teatavaks toetussummad ligi neljasaja tuhande dollari ulatuses 28-le projektile. Need hõlmavad ja iseloomustavad Toronto etnokuituuriliste ühiskondade eriilmelisust ja eelistusi kultuurilise rikastumise, gruppide arengu, kultuurilise terviku moodustamise, ettekandeliste ning visuaalsete kunstide, kirjanduse ja kirjastuse alal ning kultuuride vahelises kommunikatsioonis. Toetused varieeruvad 500.00-st dollarist kuni 43 tuhande dollarini Suur-Toronto skautidele ,,kultuuri-lise terviku moodustamiseks"). Eesti organisatsioone egä.üksikisi-kuid toetuste dsasaajate nimekrijas ei esine. Samuti puuduvad sealt lätlased ja leedulased. Otto jelinek kinnitati Kanada mit-mekultuuri- ministriks 20. aug. (Järg lk. 3) MINISTER OTTO JELINEK Pühapäeval, 8. dets. kell 6 p.l. Royal Conservatory of Music T l n T II » N S T I T U UT I A K I U ' 3^CBL00RST.WEST ; TORONTO, M531W4 SisseküiK; Madi^on Avünue — Spadina jaam evai 5.00 il Eesti tCynstnikeiCoGBides Tomüitos a a ILMAR MIKIVER ANNELI ANDRE-eARpglFT EVI VALGE OMÄR DANIEL LINDA KUKEC Kohv, taamatudl ElESTe K9RJANIKE KOO^ERATBQV TARTU INSTITUUT i:^P OQklaverikontsert *• Kavas: Beethoven „Pathetique", Lembo klaverisonaat ARMAS MAISTE >. 2 ja džäss improvisatsioonid. 789 Yong® St. (1 ). okt. 22-28/35 67 TOOGA Avatud raamatukogu aagadol Taisjp., kolmap., 10 h.-9 ö., read© ja laup. 10 h.-6 ö., pyhagj. 1.30 P.I.-5. p.l., ©smaspäev okt. 28. A.IC. korraldusel OMAL VIISIL TULLA LEMMIKLAUUANA EHK LAULUNA 18. oktoobril 1985 kell 8.00 õ. Tartu College'is SISSEPÄÄS - S5.00 ; ast&g@vad (kava järjekorras): IREt^E LOOSBERG, ASTA BALLSTADT, MAARIKA JÄRVI, NEEME JÄRVI, TIINA MITT-KREEM, AVO KITTASK, CHARLES SC8PPER, ESTONIA KOOR ja ROMAN TOI |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-10-17-01
