Meie Elu = Our life, October 17, 1985

              „MeieElu" nr. ^2 (1859) 1985
..Meie
„.JE8EELy"-
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,. Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tel. 466-0951 : '
Toimetajad; H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr!, New Milford, N.I.,USA.
• Tel. (201) 262-0773.
' ,,Meie Elu'' väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950. v
nMeie E l u " toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm..— 5 p.l. Alates
okt. 15. teisip. ja neljap. k l . 9 hm, - 8 õhtul. Laupäeviti avatud
kl. 9 hm. - Ip.l;
.„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S43.Ö0, 6 k. S24.00,
3 k, S15.00. USA-sse (USS) 1 a. S47.00, 6 k. $25.00, 3 k. S16.00.
Ülemeremaadesse l a . S52.00, 6 k. S28.00, 3 k. S18.00.
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. 328.50. 6 k. $14.25. 3 k.ROO.
USA-sse 1 a. $33.00, 6 k. $16.50. 3 k. $8.0Ö.>Õhupostilisa üle­meremaadesse:
1 a. S62.00, 6 k. $31.00. 3. k. $15.50. •
Üksiknumber - 75(&
Kuiiliiitushinnad: 1 toll ühel veeru
tekstis $5.00.
esiküljel $6.00.
liiiiiiisiiiiiiiJtiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiitiiiHi^ SttlSllllllli
G errorism areEenU'
Kas on rahvusvaheline riikidö
re täiesti organiseerimata terro­ristlike
aktsioonide vastu? Või on
terroristide grupid inspireeritud ja
varustatud üksikute maade valit­suste
endi poolt? Paistab, et mõle­male
küsimusele tuleb kahjuks an­da
jaatav vastu. Kui terroristide
tõrje oleks, efektiivselt organisee­ritud,
siis ei tolJiks terrorirünnakud
nii sagedased olla. Kui terroristide
taga ei seisaks teatud niaad ja gru­pid,
siis puuduks neil võimalus ha­juda
silmapiirelt, et siis oodata uut
rünnakuvõimalust.
Vahejuhtum Itaalia turismüae-vaga
Achille Lauro Egiptuse ranni­kul
sunnib neid küsimusi tõstata­ma.
Et neli-viis terroristi suudavad
hõivata üle viiesaja turisti ja mees­konnaliikme
ilma igasuguse vastu­panuta,
näitab, ^t laeval puudus
igasugune valve ja tõrje sellise või­maluse
vastu. Analoogiline juhtum
oli aastaid tagasi Lääne-Atlandil,
kus terroristid sõidutasid turiste
ringi päevadei viisi. Kui turistlikud
ettevõtted ei ole paremini kaitstud,
siis peaks reisihimuline publik
meist eemale hoidma.
Mis sundis terroriste lahkuma
laevaltj et Egiptuse lennukiga jõu­da
muule maale, see selgub vahest
tulevikus. Miks subsideeris Egip­tuse
valitsus neid oma reisilennu­kiga,
et anda terroristidele võima-lus
„kaduda". Kuhu? Uks laeval-olevaid
turiste, New Yorgist päri­nev
Leon Klinghoffer, kelle terro­ristid
surmasid ja ta laiba merre
heitsid, andis!USA-le põhjuse oma
lennukeil Egiptuse lennukit ümber
piirata ja seda sundida maandu­misele
Sitsiilias.
Siit algab konflikt Egiptuse presi­dent
Mubaraki ja USA vaheL Mu-barak
oli haavunud ja ägestunud
USA vaheleasti^mise pärast, kuna
reisilennuk kuulus Egiptusele. Siit
ilm neb Araabia maade ja Egiptu­se
vaheline sallimatus Egiptuse
vastu veel Anvar Sadati päevist,
mil Sadat algatas sõprusvahekorra
Iisraeliga. Nagu mäletame, araab­laste,
viha Sadati vastu lõppes at-tentaadiga
Sadati vastu 1981.aas-
Kuid Muba^ak ei ole Sadati polii­tilise
kaliibriga mees. Ta on täiesti
teadlik araablaste kustumatust vi­hast
ja see ilmneb Kairos ulatus­likes
üliõpilaste demonstratsiooni*
des valitsuse vastu. Sellele sisemi­sele
survele peabki nüüd Mubarak
painduma. Siit tulenevad Mubara­ki
teravad süüdistused USA valit­suse
vastu. Ta tahab teenida osalist
rahulolu araablaste juures nii väl­jaspool
kui ka seespool Egiptust
Samal ajal on Egiptus miljarditesse
dollaritesse ulatava te USA toetuste
vastuvõtja. Mubarak on terroristi­de
ootamata aktsiooni läbi sattu­nud
kahe kõva kivi vahele. Ta peab
valima: kas rahu araablastega, va­hekorra
halvenemise Iisraeliga või
kaotama ulatuslike toetuste saami­se
USA-S-. Mubarak ei ole tema
eelkäija Sadat: tal puuduvad tuge­vad
moraalsed printsiibid ja seisu­kohad.
Ta ei saavuta osalistega üh*
tegi kompromissi, kuid ta kompro­miteerib
ainult iseend.
Mubaraki Egiptus on tüüpiline
nähe, mis asetab Egiptuse kahe hei­nakuhja
vahele, mis nõrgestab võit­lust
terroristide vastu. Samas olu­korras
on mitmed teised maad, mis
käituvad oma poliitiliste hoiakute
ja mitte terrori vastu võitlemise
vajaduse kohaselt. Sellel male­laual
mängivad terroristid oma
ohtlikku mängu.
Kui nüüd USA as tus otsustava
sammu, et terroriste Egiptuse len­nukil
tabada, siis on see kindel
samm olukorra parandamise poo­le.
Kuid ometi ei lahenda see terro­ristide
vastu võitlemise olukorda.
Selleks on tarvis rahvusvaheiisi
leppeid paljude maade valitsuste
vahel, et neis terroripesasid üldse
tekkida ei saa. Kuid eriti selleks, et
terroristidelt võtta taganemistee
teistesse maadesse, kus neile või­maldatakse
varjupaika karistuse
eest. On lihtsalt uskumata, et tsivi­liseeritud
riigid ei suuda saavuta­da
sellist kokkulepet omavahel.
Sest lepe ei ole kunagi ühepoolne,
vaid vastastikune ja kaitseb kõiki
osalisi. Sest terroriakt võib täna juh­tuda
ühes kohas ja homme hoopis
teisel maal.
See ei ole ülearune ja võimatu
nõudmine. Sarnased lepped ek­sisteerivad
näiteks politseivõimu­de
vahel paljude riikide vahel ja
annavad tulemusi. Terrorismi ei
saa klassifitseerida teisiti, kui kr­iminaalsuse
ülimaks vormiks, kui­gi
sellele otsitakse poliitilisi ja rah­vuslikke
motiive. Ülima vormina
tuleb sellele s^aavutada karistus
võimalikult paljudes maades.
Need maad, kes sellega ei soovi
ühineda, peavad kannatama kõiki
sellest tulenevaid järeldusi ja sel­leks
on mitmesuguseid sanktsioo­ne,
milliseid riigid saavad omava­hel
ja ühiselt rakendada. Terroris­mi
vastu tuleb ühiselt ravi leida,
sest terrorismi areng osi läinud oht­likult
kaugele.
aillillllllillliiS3igil3lllli9H13illlllllillllllllllllillllSIIIIIHII9ltii8^^
UUED ANDMED
'5 eestlast hukkus
lennuõnnetuser
1. y Ukrainas , •
STOKHOLM (EPLj '
Maikuu keskpaiku teatasid valis-korrespondid
Moskvast, et okupeeri­tud
Eestis ilmuva venekeelse part.ei-lehe
„Sovjetskaja Estonia" teatel on
Tallinnast üle Lvovi Kisinevi sõitev
Aeröfloti liinilennuk alla kukkunud.
Kuna sellele teatele eelnes punaar­mee
ajalehe,, Krasnaja Zvesda" lei-nateade
ühele' grupile surma saanud
kindralitele ja ohvitseridele, siis jäi
mulje, et tegemist on sama õnnetuse­ga.
0
Ajalooraamat püüab väärata tõde
Nüüd, tagantjärele, kuuleme 'Ko-dumaiseist
alHkaist, et õnnetuses,
mis toimus N . Liidus suurejooneliselt
pühitsetud maailmasõja lopu tähis­tamise,
n.n. Võidupäeva (19. mail)
eel, oli tegelikuh tegemist sõja-ja era­lennuki
kokkupõrkega Ukrainas
Lvovi lähistel. Sõjaväelennuk startis
kõrgemate sõjaväelastega, kes pidi
minema võidupidustustele.
Tõusmisel, nähtavasti lennuvälja
liiklusjuhtide eksituse tõttu, sattus
sõjaväe lennuk samale tasemele Tal­linna
reisilennukiga ja lõikas ära sel­le
saba. Tulemuseks oli mõlema len­nuki
allakukkumine, kusjuures mõ­lema
lennuki reisijad hukkusid.
Eestlasi olevat reisilennukis olnud
23-27 vahel
Nõukogude Liidu paviljonis To­ronto
näituseväljakul oli müügil N.
Liidus trükitud raamatuid, mis on
mõeldud inglise keelt kõnelevale
rahvale. Nende seas raamat ,Jhe
Estonian People in the Great Pat-riotic
War" , 150 lhk.,trükitud Tal­linnas
1980.a.
Sissejuhatuse kohaselt see teos
mõeldud nendele, kes on lugenud
raamatuid II maailmasõja koh­ta
ja eesti rahva osa sel­les.
Nendes teostes olevat autori
Aleksander Pank sejevi arvates pa­lu
ebatäpsusi ja valet. Tema on
võtnud enesele ülesandeks kirjuta­da
sündmusi nii nagu need tõeliselt
olevat olnud suure Isamaasõja
kuueköitelise ajaloo kohaselt.
Aleksander Panksejevi raamat on
täis võltsinguid ja peapeale pööratud
kirjeldusi olukordadest, millesse oli
kistud eesti rahvas II maailmasõja
ajal. Kui palju nendest valedest päri­nevad
N. Liidu ametlikust II maail­masõja
ajaloost ja palju „selgitavaid"
valesid on autor omalt poolt juurde
lisanud, ei kuulu selgitamisele käes-,
olevas, kirjutises.
Käesolev" kirjutis tegeleb rohkem
sellega, palju õigeid ja olulisi fakte
A.P. oiiia raamatus on kas sihilikult
või käsukorras mainimata jätnud.
A.P. „ajalooraamat" ei maini üld­se,
et enne II maailmasõda leidis
Moskvas aset Saksamaa ja N. Liidu
esindajate nõupidamjne välisminist­rite
juhtimisel tulevaste huvipiirkon­dade
vahejoone tõmbamiseks. Sellele
kokkuleppele kirjutasid alla Molo-tov
ja Ribbentrop ning ra.tifitseeriti
kiiresti mõlema suurriigi valitsuse
pooh, ilma et parlamendid selle kok­kuleppe
kohta oleks saanud seisu­kohta
võtta.
A.P. ,,ajalugu" ei maini sõnagagi
N. Liidu poolt Balti riikidele peale-,
surutud baaside lepingust ja N . Liidu
väeosade toomisest nende territoo­riumile
selhsel määral, et nende ise­seisvus
jäi veel vaid vormiliselt maks­ma.
LÄBI KOMMUNISTLIKU PRILLI
Esimene peatükk selles raamatus
oh „Aasta 1940". Selles antakse Mi-kene
ülevaade sündmustest Ees­tis
1917. a. revolutsioonist ku­ni
1940. a. revolutsioonini. Seal
ja järgmistes peatükkides lõp­matult
ülistatakse kommunistlikku
korda, kirjeldatakse sündmusi läbi
kommunistliku prilli vaadatuna ning
esitatakse ka mõned tõepärased
andmed, mis annavad põhjust palju­de
küsimuste tõstatamiseks, et sel­gitust
saada. Nii on märgitud akadee­mik
Maamägi uurimuste järgi, et en­ne
I maailmasõda elas vene keisririi­gis,
väljaspool Eestit 200.000 ees­tlast.
Nendest opteerus Eestisse
1920. a. 50.000. Miks, nad tulid ära
tööliste paradiisist?
Aasta 1920 kohta märgib A.P., et
see oli pöördepunktiks eesti rahva
elus. Eesti kommunistliku partei juh­timisel
(selles oli ainuh 120 higet)
teostus juunirevolutsioon. Rahvas
juubeldas. A.P. mainib siiski, et Lai­doneril
ja valitsusel olla olnud kavat­sus
sõjalise jõuga ülestõus maha su­ruda,
kui kuskilt oleks olnud välis­abi
loota (ja kui mitte Eestis ei oleks
olnud juba N. Liidu korpused Le­ningradi
ja Pihkva piirkonnast).
Eestis moodustati uus valitsus ja
korraldati uued Riigikogu valimised.
Rahvas võttis nendest seninähtama­tult
suurel arvul osa (kes ei läinud
valimisele, see loeti rahvavaenla­seks)
ja kodanlikele kandidaatidele
ei antud ühtegi hääh (nendele ei an­tud
üldse kandideerimise võimalust,
isegi jaan Tõnissonile mitte, kuna
temal ei ole olnud vastuvõetavat,
platvormi!).
EEBTl DIVIISID
Enne Saksamaa kallaletungi N.
Liidule oli Eestist evakueeritud (küü­ditati)
N . Liidu tagalasse 60.000 eest­last.
Sõja algusele järgnenud mobi­lisatsiooniga
viidi Eestist ära 50.000
meest. ] : ' . ^
Eesti kommunistliku partei ja va­litsuse
algatusel hakati taotlema N.
Liidu valitsuselt luba„tagalasse eva­kueeritud"
meestest eesti rahvuslike
väeosade formeerimiseks. Loa saa­misel
moodustati komisjon meeste
kokku kogumiseks. Sinna kuulusid
Hendrik Allik, Eduard Avald, peorg
Äbels, Bernhard Veimer, Kristjan ]a-lak,
August Koni, Johannes Käbin,
Leonhard Illisson, Aleksander |a°
kobson,DimitriKuznfiin, Aleksander
Resev, Bernhard Timuri ja Arnold
Kress.
Eesti mehed olevat suure vaimus­tusega
astunud oma rahvuslikesse
väeosadesse ja nendest nioodustati
efesti 7. ja 249. diviis. Tegelikult sun­niti
eesti mehed nälja ja terroriga
astuma oma vaenlase sõjaväe koos­seisu,
suurtükilihaks kuritahtlikult
algatatud sõjas.
Eesti diviisidest moodustati eesti
laskurkorpus ja saadeti rinde kesk­osas
vallutama ülitähtsat strateegi­list
Velikie Luki rajooni. Laskurkor­pus
olevat võidelnud ennastsalgava
visadusega ja täitnud oma ülesande.
Võistluses langes iga neljas sõdur ja
300 ohvitseri. 400 ohvitseri sai haa­vata.
Kui lisada haavatasaanud sõ­durite
arv, mida A.P. ei maini, siis
jäid järele eesti laskurkorpusest ai­nuh
riismed. Kas selle lahinguga ei
tahetud mitte hävitada, ilusate sõ­nade
juures, eesti rahva elujõulist osa?
A.P. ajalugu ei märgi ühegi sõna­ga,
miks Nõukogude väed peatuma
jäid Narva joe joonel ja miks nad
Sinimägedest üle ei saanud.
Kõrvalmärkena Velikie Luki stra­teegilise
tähtsuse selgitamise juurde
A.P. märgib, et Velikie Luki nimi
esineb esimest korda ajaloos 1166.
aastal. 1211. ^. ehitati sinna suur
kindlus Novgorodi vabariigi lõuna­poolse
piiri kaitsmiseks lõunast pea­letungivate
venelaste pidurdamiseks.
Novgorodi vabariigi moodustasid
eesti-soonie idapoolsed hõimud,
Karala rahvast kuni komideni). Veli­kie
Luki koos kindluseg a vallutati
Moskva suurvürsti poolt 1478.ä. (Sa­mal
aastal langes moskoviitide kätte
ka vabariigi pealinn Novgoroi
TORONTO EESTI ÜHISPANK
958 Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
465-4650, 465-4659
Ühenduses on jõud
TÄHELEPANU
Pank on avatud teisipäeva õhtu
esmaspäeva ohtu asemel
alates
15. oktoobrist.
NFÖRMATSIOONIKS HELISTAGE
465-4659
Kiri Saksamaalt
Kuhu tüürivad sotsid?
Võitluste kohta rinde tagalas on
pühendatud mitu peatükki. A.P.
märgib, et selle aluseks sai Stalini
korraldus. Taanduvatel vägedel ei
tule purustamata jätta midagi, mis
võiks sakslastele kasulik olla. Sel­leks
moodustati hävituspataljonid
(mida A.P. ei maini) ja partisanüksu-sed.
Eestis olid vastupanu organisee- ,
rijateks Feodor Okk, Heindrich
Roog, Osvald Tuul ja Artur Vaba.
A.P. jätab mainimata Mihhail Pas-ternaki,
kes oli Eestis formeeritud 13
lävituspataljpni ülem ja laskis teha
Põhja-Eestis põhjaliku hävitustöö.
Purustatud hävituspataljonide
riismed ühinesid metsades langevar­judega
..allalastud partisanidega.
Nende ülesandeks oli teostada keha­likke
kallaletunge, purustada, hävi­tada,
põletada ja mitte anda vaenla­sele
rahu ühelgi päeval. 1943. kuni
1944. partisanüksused hävitasid 5
lennukit, 4 tanki, 138 veoautot, 54
sõiduautot, 15 miinipildujat, 35 kuu­lipildujat,
350 püssi, tapsid 3468
vaenlase sõdurit, 44 ohvitseri, 2 kind­ralit
ja 79 politseinikku. Peale selle
nad hävitasid 6 raadiojaama, purusta-sid34
silda, lasksid roobasteh kõrva­le
joo sta 11 rongil, kusjuures said
vigastada 11 vedurit ja 139 vagunit.
Raudteed lõhuti 109 kohas, kokku
5400 m ulatuses. Sideliine purustati
269 kohas. Üks silmapaistvam parti-sanüksuste
juhtidest oli Ilmar Jüris-son.
Tema partsanüksus saadeti lan­gevarjuritena
Pärnumaale 10. sept.
1943. lühikese ajaga ta laskis õhku
mitu silda, purustas raudteid, rikkus
telefoniühendusi. Sama edukalt teot-sesid
ka Jaan Kalu, Oskar Sall, Tar­mo
Talvi ja.mitmed teised partisan­üksused.
Nende ja teiste poolt levi­tati
pidevalt lendlehti tagalas vaen­lase
vastu võitlemiseks.
Kõik need kallaletungid, purustu­sed,
põletamised ja tapmised teostati
eestlaste maal ja eöstlaste vastu,sest
nemad olid omal niaal korra ja julge­oleku
järele valvajaiks. Pariisa nide
poolt mõrvatud olid peamiselt eestla­sed.
Vastavah sellele koheldi partisa­ne
kui reetureid ning karistati vasta­vah.
GEISLINGEN („Meie Elu" kaas­tööliselt)
— Eelmise legislatsioo-mperioodi
ajal oli sotsiaaldemo­kraatide
fraktsioonil suhteliselt
väike grupp pahempoolseid, keda
opositsioon nimetas pilkekombel
„Moskva fraktsiooniks''. Alates
1983. aastast tuli fraktsiooni uusi.
Saksa Liiduvabariigi ülikoole lõpe­tanud,
värvituid noori intelligente.
Vanu, tõelisi sotsiaaldemokraate
on jäänud Liidupäeva vähe. Suu­rem
osa fraktsioonist oti ka päris
marksistid või sellele väärõpetuse­le
sümpatiseerijad.
Tõendi sotsiaaldemokraatide par­tei
uuest kallakust andis hiljuti endise
riigisekretäri Andreas von Bülovi
poolt koostatud kaitsekontsept ühek-sakümnendateks
aastateks. Selles on
ette nähtud USA vägede lahkumine
Euroopast ning lootus nõukogude
vägede tagasitõmbumiseks kogu
Ida-Euroopast. Igatahes üks vähem
kui utoopiline analüüs, mis on kutsu-nut
esile võõrastuse ja kriitika nii
opositsiooni ridades kui ka Natoliit-laste
juures. Sotsiaaldemokraatide
partei juhtkond ei ole ennast sellest
utoopilisest jaburdusest distantsee­runud.
Heaks märgiks pole ka see, et
Nordhein-Westfaleni peaminister ja
tõenäoline , sotsiaaldemokraatide
kantslerikandidaat Johannes Rau
viibis hiljuti Moskvas, kus tal oli
pikem jutuajamine Gorbatshoviga.
Venelastel on tuntud sakslaste mee­leolud
ning seetõttu püütakse lipi-tseda
juba nüüd ..tulevase kantsleri­ga".
Sotsiaaldemokraatidel on ka in-ternseid
probleeme: veel ei ole selge,
kes kandideerib kantslerikohale
1987.a. Kas Guillaume spionaazhia-fääriga
kahtlasse valgusse langenud
Willy Brandt, praegune fraktsiooni-juht
Hans-Jochen Vogel või Nordrhein-
Westfaleni peaminister Johannes
Rau? SPD varameister Hans-Jürgen
Wischnewski pani oma ameti maha,
süüdistades parteid laiutamises ja
kritiseerides VogeH ülemkoolmeistri
maneere. Igatahes uued pahempool­sed
parteis trügivad vana kooliga
sotsiaaldemokraadid. Nii talitati se­da
ka endise kaitseministri Hans
Apeliga, kes kuulub mõõdukate tii­ba.
Ta saadeti lootusetusse yalimis-võitlusse
Berliini, kus juba ettearva-tuna
pidi võtma vastu ränga kaot­use.
Näib, et vanad sotsiaaldemo­kraadi
kapituleerüvad uute pahem­poolsete
ees.
MÜRGID TOIDUAINETES
Suvel lõi siin suuri laineid veinis-kandaalAustrias,
mille kõrvallaine-tused
tabasid ka Saksamaad. Siin
avastati, ka 50 veinisorti, mille,.ülen­damiseks
lauaveiniks" oli kasutatud
antifriisi nagu Austrias. Vastava
^ veinikeldri pidaja arreteeriti ja veini-tkgavarad
konfiskeeriti. Auslrias is­tub
praegu 50 veinivõltsijad pogris.
kuna nad on võltsinud umb^s 1000
veinisorti. Austria veinimajandus on
saanud ränga löögi.
Pärast veiniskandaali avastati
vabrikutes valmistatud nuudlites
kanasõnnikut ja tibulooteid. Nuudli­tele
lisatavad kanamunad osteti Hol­landist,
kust nad toimetati kokku­klopsituna
Saksamaale. Kavalad ja
. rahaahned ärimehed olid kasutanud
ka pooleldi hautud mune. Baden-
Württembergi liidumaas, kus nuud­lid,
siinmaa keeles ..Spätzle", on na­gu
rahvastoiduks, tekitas see avastus
iuure pahameele. Prokuratuur alus­tas
juurdlust ja uurimislaboratoo-riumid
töötavad täie koormatusega.
Parem lugu pole ka aed- ja puuvil­jaga.
Et saada kõrgemat saaki, väeta­vad
aednikud ja põllumehed maa
,.üle", mistõttu mürke ladestub ka
viljadesse. Puuvili on mürgitatud
pritsimistega taimekahjurite vastu.
Kodanik ei tea enam, mida süüa.
Lihas on loomade kasvamist eduta­vaid
hormooneantibiootika't, piimas
rohus ladestunud pliitolmu, kalas
merevees leiduvaid raskemetalle, sa­latis,
kahjuritemürke. leivas mürke
umbrohutõrjest ja leiva säilitami­seks.
Isegi seentes on raskemetalle,
eriti kaadmiumi. Paljud ostavad
oma. toiduained kas reformmajadest
ja aedvilja alternatiiväridest, kus toi­duained
rangemalt kontrollitud.
•kk
Ülejäänud osa A.P.,,patriootliku"
sõja ajalooraamatust, 67 lk., on pü­hendatud
sellele, kui suure entusias­miga
eesti rahvas hakkas üles ehita­ma
kommunistlikku korda ja sotsia-
Hstlikku ühiskonda. Selle juures oli
teatud vastupanu kodanlikelt kula­kutelt,
keda ei olnud suudetud eva­kueerida
küllaldasel määral N. Liidu
tagalasse enne sõja puhkemist. A.P.
jätab märkimata, et seda viga „pa-randati"
kahe suure massilise depor­teerimisega
1944.a. sügisel ja 1949.a.,
millega eesti talupoja selgroog murti.'
Rahvas ei julgenud enam mõteldagi
vastupanust valitsuse korraldustele
ja. Eesti metsadesse jäänud rahvus­likud
partisanid pidasid lootusetut
võitlust. Miks avaldasid vastupanu
eesti talupojad ja partisanid, sellest ei
kõnele midagi A.P. ,,patriootilise"
sõja ajalooraamat.
A.N.
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Noorte
karistusseadus vajab
revideerimist
Orangeville kooli piänguväljakule,
kus poisid mängisid hokit, tuli grupp
teisi poisse mängu segama. Poiste
vahel tekkis väike lööming, kusjuu­res
üks hokimängijatest, Jeff McLelp
lan, piirati sisse juurdetulnud poiste
poolt, haarati kinni, visati õhku ja
lasti 6 jala kõrguselt kukkuda. Jeff
McLellani käeluu murdus kahest ko­hast.
Poiss tuli viia haiglasse, kus ta
käsi pandi labasse ja hoki mängimine
keelati vähemalt üheks aastaks.
See poiste huligaansus ei ole karis­tatav,
sest kõik kallaletungijad olid
alla 12 aasta vanad. Noorte uue ka-ristusseaduse
alusel, mis hakkas
kehtima selle aasta 1. aprilHl, polit­sei
ei saa noori alla 12 aasta vastutu­sele
võtta ega üle kuulatata. Seadus
kaitseb neid.
Kanada politseinike kogu juhid
saatsid kuu aega tagasi erilise memo­randumi
kohtuminister Perrin Peat-tyMe,
kuid kohtuminister ei ole sel­lele
veel reageerinud.
Toetusrahasid
EESTI SAATKONNAHOONE
i KORRASTAMISEKS LONDONIS
võtab vastu Toronto Eesti Ühis­pank,
958 Broadview Ave.
Arve #7908-0.
Indiaanlaste küsimuste
minister vallandab
1500 bürokraati
Minister indiaanlaste küsimuste
alal David Crombie on teatanud, et
tema tahab lahti saada oma ministee­riumi
1500 bürokraadist ja asendada
need uute ametnikega indiaanlaste
eneste seast, et indiaanlased ise õpiks
oma elu korraldama ja endid sõltu-matuiks
tegema valitsuse hoolda­misest.
Ta ei taha mitte teha kökku-
"hoidu oma ministeeriumi koosseisu
vähendamise alal.
Saksa tl
kuga E(
uil
Kata!
aegade
„Tilani(
on sauM
nõudis
maailml
Kuid
lo veel
mis loid
lõpupiio|
lao va,
20 000 I
pöördolil
F.uroopif
sitoks a
noidki iil
lipulaovl
liinil, m
dolo i;u
laov kaJ
kalastrol
sollo pa|
laagri
Ncnionj^l
Laova
nukid,
pomme,
randa, kl
nuks SS|
kohasol
tastroofj
.Wilh
pulaarnil
jakohagj
ja lõpus
zigi piirj
doti iniit
30, jnl
6250 liii
eraisikul
niluur
pii rasi
dooris i,|
voolaov
doti piiiil
troofi rai
olid ])äii|
..CioiHi
som roil
norniiial
voobrual
rannikul
dal oH
suu roni
10. vfi
ööd,rüiu]
Nöuk
Gorbatš)
ga viil)
Prantsuj
so. Loni
Prantsiil
FabiousI
sõitu 1)1
Prantsul
juhataja
Gorbatš
casso n|
temale
abikaasi
Välisil
kohaselt
juhi küli
poolest,
endistod
xes vmi
maad.
eelmiso(
enesekU
vastust!
mis eeli
— ajadd
USA pr
teisest l |
' Gorbt
Liidu-P'
aastased