Meie Elu = Our life, January 19, 1984

              NELJAPÄEVAL 19. JAANUARIL - THURSDAY, JANUAHY19 ,;M8ie ^lu" m, 3 (1768) 1984
fi irrBPH
„gyiEIE E L U " —
Publishedby Estonian Publishing Gö. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Bi-oadview Ave., Toronto, Orit. Canada, M4K 2R6
' ' Tel.466-0951 "
Toimetajad: H. Rebane ja S. yeidenbaum.. Toimetaja New
Yorgis^B. Pärming, 473 Luhmann Dr., New Milford, M.I.,USA.
Tel. [2011 262-0773. ;
,,MeieElu'Vväljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas,
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie E l ^ " ; toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. k l . 9 hm.—
; 5 p.L, esmasp. jä neljäp. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k.$15.50. USA-sse - 1 a; $44.00,6 k. $25.00,3 k. $17.00. Ole-merema^
des^ - 1 a. $48.0^, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostiiisai Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k, $14.25, Kiri- ja
õhupostilisa USA-sLe: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
. : ülemeremaadeisse: l , a . $58.00, 6 k. $29;0ö.
: Üksiknun^
;K,uulutüshinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutusi^ küljel $4.75.
Kiri Inglismaalt
Nooriise • • 0
{(!!llllllllllllt!llillillUllllllliltllllllllllllllli!lilllillill|lli!^^
Kuidas tuleb, et Kanpda töötute
hulk on 11,9 protsenti kogu tööliste
väest ja USA-š on töötute hulk 8
protsenti? Kas ei tüle arvata, et Ka­nada
ja USA, mõlemad vabamajan­duse
maad, tohiksid olla sühteli-selt
sarnased töptajate rakendus-võimaluste
poolest; Koguni on Ka­nada
oma loodusvarade poolest
jõukam lõunanaäbrist, nagu mets,
õlid, gaas, vesi ja kaevandused.
Kusagil näikse midagi viltu olevat.
Kas on see rakenduskapitaii puu­dus
või olemasoleva kapitali usal­damatus
olukordade kujunemise
vastu.
Võibolla vastust tuleb otsida mõ­lemas
küsimuses. Algas see nn.
kanadiseefimise protsessis, kus
tekkis nõye, et võõrkapitaliga töö­tavad
ettevõtted peavad moodus­tama
oma juhatused pariteetlikül
alusel ÜSA ja Kanada kodanike
vahel. Sellega nõudis valitsus, et
HSA: kapitalil peabmahadas oma
siliti peal olema. Võib ainult arva­ta,
millise õhkkonna see loob ma­janduslikus
ettevõtffe^,! kus kindel
autpriteetsus on vajaliK. Kui palju
selles olukorras võõrkapitali Kana­das
välja tõmbus, peaks teada ole­ma
valitsusel.
Kuid samadel põhjustel muutus
tagasihoidlikuks ka uue võõrkapi­tali
juurdevool,'mis varem otsis
Kanadas tegevusvõimalust. Veelgi
enam, valitsus asus kontrollima
võõrkapitaliga asutatavate ettevõ­tete
võimalust erilubade näol.
Võõrkapitali juurdevoolule pidi
see panema kindlad pidurid peale.
Kuid veelgi hullem, Kanada oma­kapitalil
sailõpuks valitsuse vahe-lesegamistest
villand. Õlifirmad
monteerisid t)ma maapuurid ja sead­med
lahti, pakkisid veoautodele ja
siirdusid üle piiri USA-sse. Samuti
leidus ehitusfirmasid, kes siin
kohvrid kokku panid ja siirdusid
le piiri. Nendega koos
läks kapital ja siia jäid töötatööln-
Juba see mõjus ka teiste ettevõte­te
peale, kes asusid koosseise pii­rama,
et uuele olukorrale vastu
pianna. Lisame sellele tuhanded
pankrotid ja elamute sundmüügid,
kus tööta jäänud ei suutnud oma
rahalisi asju korraldada juba kõr-
. gete laenuprotsentide tõttu. Valit­suse
sammud olid tekitanud olu­korra,
kus majanduslik usaldus oli
murtud, maal polnud küllalt riisi-kokapitali,
mida ei saa taastada
aasta ega kahega. Nii ongi Kanadas
praegu ametlikult üle 1,3 miljoni
töötu, üha lagunevad kodud ja pe-
;rekonnad ning mure paljude süda­mes.
Nähtavasti on USA-s toimu­nud
midagi vastupidist ja on suude­tud
töötute hulk vähendada 8 prot­sendile
lootustega olukorda veelgi
pärandada.
Aastad 1981 ja 1982 kannatasid
ka ebamäärase finantspoliitika pä­rast.
Kas oli see sundolukord või oli
see mõtteviis, et Kanada Pank kru­vis
oma laenuprotsendid ebamää­rasele
kõrgusele, see annab tagant­järgi
nüüd tunda. Oksjoneeritud tu­handed
majad ja pankroteerunud
ettevõtted On endiselt majandusli­kus
augus, küst need ei roni maa­pinnale
lähemal ajal, kui nad seda
suudavad üldse. Kanada keskvalit­sus
ise oli rahalistes raskustes,kui
ta maksis siselaenu bondidest (Ca­nada
Savings Bönds) 19,5 protsenti
selle siselaenu pealt. See intress
makseti küll välja nagu seadusega
nõutud, kuid meie kõik tagantjärgi
omapoolset lõivu, et neid siselaenu
kohustusi aeg-ajalt katta.
Kuidas sai valitsus end nii vaes­temaja
lävele töötada, selle kohta
saavad majandusteadlased ja eks­perdid
palju analüüsiainet tulevas-tel
aastatel
•;' • :'• • • V.
Qliliiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiliiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiii^
Kanada raamatukogudes talleta­tud
ajakirjanduslikust kroonikast
võime lugeda.kuidab Nõukogude Lii­du
(NL) välisminister kinnitas aastal
1939, et nenäe eesmärgiks on kaasa
aidata rahu kestmisele kõikjal maail­mas,
ning vajaduse korral oma riigi
piire kaitsta võimalike vallutajate
vastu. Ka praegu kuulutavad NL
võimumehed sama sõjiumi rauge­matu
hooga. Vaatamata, et möödu­nud
55 aasta jooksul on NL vägi­valdselt
orpa riiki laiendanud mitme­te
teiste riikide arvel, leidub vabas
maailmas küllalt riigimehi, rahva­saadikuid
ja poliitilisi asjatundjaid,
kes NL esindajate sõnu nende tege­like
arvamiste avaldusteks peavad.
Oleks ülimalt oluline, et keegi hak-
:kaks oma asukohamaa riigimeestele,
rahvasaadikuile, poliitilistele asja­tundjaile
ja ajakirjandusele süštemaa-liselt
selgitama, e^ NL võimumehed
ei ole mitte iseloomult põikpäised
niinagu seda Kanada välisministeeri­umi
tegelased hiljuti EKN esindajai­le
väitsid, vaid osavad"^poliitilised
silmamoonutajad. Nii kaua kui vaba
0 . § v ©
maailma riigimehed ei saa aru, et
üksikute lahusolevate, perekondade
ühendamine pole mingi märkimis­väärne
saavutus venelastega kauple-.
misel, ning et NLvOsalemine igasu­gustel
konverentsidel on mõeldud
ainult siinse avaliku arvamise mõju­tamiseks,
põle loota NL valduses
olevate endiste suveräänsete riikide
iseseisvuse taastamist. KAS VÕIKS,
selle asemel et igal aastal Parlamendi
mäel kanada rahvasaadikuid lõbus­tada,
hakata neile selgitama, kuidas
NL esindajate sõnad tegudest ja taot­lustest
erinevad? Tuginedes kanada
allikmaterjalidele ja siinses ajakir­janduses
avaldatud ajaloolistele fak­tidele,
tuleks hakata väljaandma NL
tegelikke taotlusi analüüsivat ajakir­ja.
Kõigi ikestatud rahvaste koostööl
ei tohiks sellise trükise toimetamine
ning kõigile olulistele tegelastele
saatmine ülejõu käivaks ettevõtteks
kujunöda. On ka mõeldav, et need
Kanada suui'ettevõtted, kelle sissetu­lek
oleneb NL vastasest meeleolust,
seda tööd võiksid majanduslikult
toetada. mmi KIVILO
aaza
OVER 5Q YEARS OF GM SALES ÄNO SERVICE
OGANm Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Chev Ol^s Limiteci
5000 Sheppard Ave, E., Scarborough, Ont. MIS 4L9
APN karjala päritoluga toimetaja
Rudolf Sykiäinen esines hämma§°
tust tekitanud sõnavõtuga ajaleht
„Kaleva" ruumides paljudele asja­huvilistele.
Tema ettekannetekitas
paksu verd soome kuulajate hul­gas.
Sykiäinen töötas Stalini ajastul
N. Liidu välisministeeriumi Soome
osakonnas kui sõlmiti YYA-leping.
• ' • • .
Üheks tähelepanuväärsematek[3
punktiks venestunud karjalase SÕHE-võtus
oli väide, et soomlastel pol,e
praegu peremeest majas, küna kirju­tatavat
palju laimujutte N. Liidust.
Näiteks Soomes avaldatud väärju-tud
vene keele seisukohast Eestis.
Tekkib küsimus, kas Sykiäinenl
jutu Eestit puudutav osa oli juhus või
sihilik vihje? Arvatavasti mitte ju­hus,
vaid tõenäolikult Moskva on
pannud tähele, et-Soomes ajalehed
kirjutavad sündmustest hõimumaa!
ja mujalgi N. Liidus vaba'malt kui va^
rem. Moskva on saatnud omi propa-gandiste
välismaadesse, et uue riigi­juhi
Andropovi poliitikat tutvustada
ning hoiatada riike,, nagu Soome, et
need oma „sõbralikke suhteid rahu­armastava
N . Liiduga ei rikuks". Jutt
Eestist oligi ilmselt vihje sellele, et
venelased kaua taolisi ,artikleid ei
"taha lugeda.
Sykiäinen igatseb tagasi Kekköše
ajastusse,, mil Soomes olevat olnud
hea distsipliin,eriti just välispoliiti­liste
kirjutiste osas: „Soomes puu­dub
nüüd peremees. Tormai<as maail-
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh-tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress..Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida JG;
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Vanim pilt eestlastest
aastast 1253
Tartu Ülikooli Eestimaa õiguse
ajaloo professor J. Uluots avaldas
i935. a. uurimuse Eestlaste lepin­gud
võõrastega 13. sajandil". Käsit-lusalune
ürik (UBI, 262] on harulda­ne
dokument ja sisaldab ka ainsa
teadaoleva piltkujutuse 13. sajandi
eestlastest, nimelt Liivimaa peapiis­kopi
Albert Suerbeeri pitsat a. 1253.
Suerbeer oli teoloogia magister, Bre­meni
kapiitli skolastik ja põlvenes
Kölnist. Mainitud pitser ühtlasi tõen­dab,
et eestlased olid talle tollal allu­tatud
lepingulisel alusel.
Pitsat-pilti ümbritsev kiri kõlab
tõlkes järgmiselt:,,Albert, Jumala ar­must
Preisi peapiiskop, ristin rah­vaid,
kelle meeli pese puhtaks Ju­mal".
Sellel piltpitsatil on eestlased
kujutatud vandetõotuse andmisel.
Ristimise sümboliks on veevalamine
kruusist. Mis selle piltpitseri teeb^
ainulaadselt väärtuslikuks, on sellel
esitatud 4 eestlaste ülikut. Peapiis­kop
Albertile allusid Ugaunia (tartu­maa],
Sakala, Rotalia (Läänemaa] ja
Osilia (Saaremaa] ning seega on pit­seril
kujutatud mehed nonde maade
vaaned-ülikud. Meie oma ajaloode
kohaselt too periood pidi ju juba
ol^ma puhas „orja-aeg"! Nagu pitsat
näitab,.eestlased -kandsid maani-ulg-tavaid
vöödega kinnitatud mantleid
ja lapergusi kübaraid. Prusi (preis-
. lased] livoi (liivlased] on esitatud aga
paljaste peadega piiskopi ametkepist
kinnihoidvaina. Seega ilmselt rõhu-
'tati nende suuremat alluvust maa-isandale
ja kirikule. Eästläste lepin­gule
toetuvat õiguslikku eriseisundit
ilmselt tahab märkida ka ,,8stoni"
asetamine erilahtrisse.
J. 'Uluots märgib omalt poolt, et
senini pole sellele piUpitsatile üldse­gi
.tähelepanu kingitud, kuigi juba
tolleaegse rõivastuse osas see peaks
pälvima erilist huvi. Tollal kandis
kübarat ja mantlit vaid iseseisev
MAUNO KOIVISTO
mapoliitilises olukorras,selline hõre
demokraatia toob probleeme."
Peab imestama, miks kodanlikaja-leht
„Kaleva" võtab vaevaks taolisi
laimamisi avaldada. Too karjalane
oli arvamusel, et Soome pöördub ta­gasi
Kekkose ajastusse.
Ei saa ühineda Sykiäise väidetele,
et Soomes ollakse „ükskõiksed" aval­datud
artiklite suhtes. Hoopis vastu­pidi..
ollakse rahul, et Kekkose ajastu
suuri sisepoliitilisi moonutusi Mosk­va
abiga öh hakatud pä lj ast a m a. Soo­me
rahvas' on väga" rahul president
'Köivistogö'. šed•a'kitihit'ä^yäd kõik gäf-lupid'ki
ja seda peaks ka teadniä
Andropovi ustav ülistaja, ,.gospo-din"
Sykiäinen..
- a -
COVENTRY („Meie Elu" kaastööliselt) - Inglismaa! ilmus statisti»
ka keskbüroo poolt raamat kuritegevuse ja moraalse allakäigu kohta,
mis kannab pealkirja „SociaI Trends 1984" (^Sotsiaalsed kaldumu^
sed"). Sellest nähtub briti rahvastiku tänapäeva kaksikpale.
Üheh poolt-materialistlik jõukus, on tõusnud poole v õ r r a , - 159.000
nn. affluent society-keskkütted elu- lahutust aasta jooksul. Ligemale
majades ja puhkeaja veetmine valis- pooled 65-aastased naised elavad ük-maal,
millega kaasneb osaliselt ka smduses. Alkoholi tarvitamine rahva
eluea pikenemine. Lisaks.värvilised keskel on üldiselt kasvanud. Siin on
televisiooniaparaadid miljonites ko- kulutatud £ 12.275.000 möödunud
dudes. Teisalt aga kuritegevuse tõus, aasta jooksul. Kinoskäimine on vä-eriti
noorte keskel. Keskküttega ma- henenud -võistlejaks kodune televi-jade
arv on tõusnud, võrreldes anno siooni-aparaat või ,,teler" nagu ko-
1971-34 protsendih 60%-ni. Valis- dumaal öeldakse. Inglase toidulaud
maal puhkust veetjate arv on kahe- on tavaliselt kesine -populaarse lam-kordistunud.
See piirdub nüüd 14 baliha asemel võtab maad sealiha
miljoniga (Inglismaal eluneb ca 54 (pork] ja kanaliha söömine,
miljoni inimest]. Kuid näilisele rah- Rahva, peamiselt nooruse, üldist
vastiku jõukusele vaatamata 18 mil- moraalset allakäiku pannakse labas-jonist
elamust paaril miljonil majal te televisiooni-programmide (BBC ja
puuduvade elementaarsed lisandid - ITV], samuti üldise töötaolu (3 mil-käimlad,
veevärk jne. jonit töötut!] arvele. Kui tänapäeval
leiduks Inglismaal teine Edurard Gib-kURITEGEVUSE
bon (1737-94], tuntud ajaloolane, siis
Tulles tänapäeva kuritegevuse ta kirjutaks „Rooma impeeriumi al-probleemi
juurde, siis statistilinekä- lakäigu" asemel „Tänapäeva Inglis-siraamat
märgib, et vaatamata polit- maa languse" teemal,
•sejjõudude suurenemisele möödu- „EESTI H Ä Ä L E " UÜS TOIMETUS
nud aastal (26 protsenjü], on kurite- viimasel Inglismaa Eestlaste
gevus tõusnud. Politsei poolt regist- fihingu juhatuskoosolekul rahulda-
. reeriti 3.miljonit roima,seega 10 prot- ^^^^^^ Hääle" väljaandmisega se-senti
enam eelmisest aastast (1981]. nini tegelenud Zinaida Hiiemäe ame-
Neist 6 miljonit vargust, kaks ja ^^^^ vabastamise avaldus ja juhatus
pool miljonit tuli- kirjutada vandalis- kinnitas lehe toimetajaks A . Lembra
mi arvele, ja poole miljoni juhtumi (endine meremees], kuna. talituse võ-ümber
politseil oli tegemist füüsilise ^le- Lembit Turva. Aruande .,E.
vägivallaga. Tulemuseks,, naised ja Hääle"' praegusest ja edaspidisest te-vanemad
inimesed ei julge linnades ggvusest esitas A. Helbemäe. Trük-enam
õhtuti välja mmna, ilma et kivisega seosesolevate kulude suu-neile
pimeduses kallete ei kiputaks ^enemise tõttu kavatsetakse edaspidi
' käekottide .röövimise otstarbel. Sel- jg^te välja anda vaheldumisi 12- ja 8-
lest hoolimata 59.000 meest ja 4000 Muljelisena. TeUimise hind £ 10 aas-naist
kuulati üle poitsei poolt eeluu- j^äks endiseks. Ostetud on spet-rimise
korras, kellest ainult 3 prot- siaal-kirjutusmasin,, mis automaat-senti
pääsesid taas vabadusse ja 4 gelt trükib soovitud veeru laiusi,
protsendi arreteeritu kohta lõpetati Sellel trükiladumisele vastaval masi-süüdistus.
Tulemuseks - vanglad on ^al töötavad praegu prouad A. Eist-ülekuhjatud
vangidest (ca 44.000] ja ^^^^ ^ Helbemäe. Lehekülgede ku-uus
siseminister Leon Brittain mõt­leb
tõsiselt vanglassüsteemi reformi­dele.
Kuritegevuse statistikast selgub,et
suurem osa kuulub neist noorte hul­ka
ja pooled kurjategijatest siirduvad
pärast karistusajakandmist, tagasi
jundamisel aitab kaasa Henni Posti
ja korrektuuriloeb Tamara Maripuu.
Fotografeerimiseks kujundatud lehti
viib trükikotta ja toob valmis ajalehti,
väljasaatmiseks Jaan Rajamets..
Kuuldavasti Inglismaa Eestlaste
Ühingu ertdine esimees ja „Eesti
kuritegevusele. Siin on tegemist ai- Hääle" toimetaja Väino Pärtel on
gajate , pikanäpu-meestega. kelle DüsseldsVfis raskesti haigestunud,
esialgne vanglakaristus piirdub vaid T '
3-kuise vangistusega.' SÜNDI^VIIS EESTI IL^ST
. Vanadusprobleemi suhtes kehtib Nagu p,raost emeritus dr. J. Taul
maksiim — naised elavad meestest oma jõululäkituses kirjutab, siis sel
kauemini. Lesknaiste arv tõuseb pi- aasta! on jiimal õnnistanud viit pere-devalt
ja nad elavad keskmiseh 75- konda laste sündimisega.
Londoni eesti koguduse elfist
märgitakse, et organist, hr. Smart,
esitas oma lahkumispalve tervislikel
põhjustel pärast ta abikaasa surma.
Õpetaiäl õnnestus saada uueks orga-
Peapiiskop 'Albert Siicrbccri
pitser.
isand, ja sellistena on ka eestlasi esi­tatud.
Seda nad ka tegelikult olid,
nagu paljud muudki ürikud tõenda­vad.
On vajalik, et Eesti ajalugu kä­sitlevad
ja õpikuid koostavad ning
selles osas arvamisi avaldavad kirja­mehed,
pastorid, seda prof. Uluotsa
kaalukalt esitatud dokumendi ana­lüüsi
arvestaksid selle asemel, et 700-
se orjapõlve tõele mitte-vastavat, an-tieestilikku,
negatiivset propagandat
levitada.
V. SAKS
Veie väeosades moraal
on langemas
Kaks vene sõdurit, kes Jooksid
iile Afganistani vabadusvõitlejate
poole ja andsid üle endid vangi,
toodi mõni aeg tagasi salajasi teid
kaudu välja Afganistanist ja kuulati
üle Brüsselis, rahvusvahelise vas­tupanuliikumise
organisatsiooni
esindajate poolt. Üks ülekuulajaist
oli Euroopapärlamendi liige Nic-holas
Bethel.
Mõlemad ülejooksikud on sele°
tanud, et neile on kujunenud vastu­meelseks,
kuidas venelaste poolt
hävitatakse Afganistanis asulaid ja
mõrvatakse massiliselt kohalikke
elanikke. Kuni möödunud aastani
on Afganistani vabadusvõitlejad
ära tapnud kõik venelased, kes
nende kätte vangi on langenud.
Viimasel ajal on nad hakanud koht­lema
vangilangenuid inimlikult ja
see on kujunenud põhjuseks, miks
vene sõdurid pn hakanud jopksma
üle vabadusvõitlejate poole. Sõda
Afganistanis on ebapopulaarne ve­ne
väeosades. Seal e! taheta sõ-
76-aastani, mehed sellevastu sure­vad
70-aastate ümber.
ENESETAPUD
Kiire elutempo läänemaailmas ei
jäta oma tolli võtmata ka enesetap- nistiks St. Johni koguduse organisti,
jäte arvel. Üldise depressiooni taga- hr. Bramwell Cook'i
järjel see on aastate jooksul tõusnud' Koguduse majanduse osas on
tuhande võrra. Kui 1975. a. sooritas praostil teatada: „Koguduse nõuko-enesemõrva
4000 inimest, siis 1981. gu koosolekul, 16. oktoobril, andis
a. statistika näitab 5000. — Sellest koguduse esimees pr. S. Aareandi
ajast, kui autojuhtimisel möödunud kogudusele üle annetus-tsheki £ 500,
aasta jaanuarist alates võeti sundkqr- mille ta oli saanud oma inglannast
ras tarvitusele kaitserihmad üle õla sõbrannalt Mrs. E. Campbell-Ellis'
autojuhi kabiinis, autoõnnetuste arv eit. See erakordne annetus on eriti
on. vähenenud, 20 protsendi võrra, teretulnud kulude suurenemise tõttu
Möödunud jõuluperioodil politsei kiriku kasutamise eest ja samuti kor-autoteedel
oli eriti valvas joobnud teri üüri tõstmise pärast Kiriku Ma-autojuhtide
tabamisel ja vastava hin- jas. 1984. a. eelarve on koostatud £
gamistesti järele autojuht võis ker- 5250. Sellest on õpetaja palgaks
gesti pühadeks sattuda pokri ja kao- 2000, üürideks £ 2050, toetusteks ja
tada sõiduloa, mis on tähtis vahend muudeks kuh-deks kokku £ 1200.
tänapäeva läänemaailma töölisele ja Koguduse liikmemaks 1984. a. pe^le
ametnikule üldises liiklusprotsessis. jäeti endiselt £4 - igalt täiska'svanult
75.000 joobnud autojuhti karistati liikmelt".
1982. aastal, mis läks riigikassale Käesoleval aastal saavad Inglis-maksma
100 miljonit naela. maal 70 aastat vanaks kaks tuntud
Suguhaiguste protsent on aasta- rahvuslikku tegelast — Bradfordis
päevade jooksul tõusnud 8 protsendi eesti meeskoor „Koit" juht,õpetaja-võrra.
Samuti väljaspool abielu sün-, abiline Ernst I^uuk (2;. veebr.) ja
dinud laste arv — ligemale paaritu- praost Albert-Enno Aaviksaar (9.
hande võrra eelise aastaga võrreldes veebr.] Leicesteris.
(29.000!]. Samuti abielulahutuste arv ARTO
USA pidurdab
kommunismi laienemist
vabas maailmas
Ameerika ühendriikide kaitsemi­nistril
on kavatsus suurendada Amee­rika
sõjavägesid seniselt 2,1 miljonilt
2,3 miljonile 1989. aastaks. Loode­takse
Euroopa pinevuse vähenemist
ja sellega sealolevate väeosade osa­list
ümberpaigutamist. Praegu on
Ameerika sõdurid 128-as vaba maail­ma
riigis. Ameerika sõjaväe baase
leidub igas maailmajaos. Meeskon­dade
suurus on mõnemehelisest
kuuldepostist Hiina—Mongoolia pii­ril
248.000-mehelise armeeni, mis on
vastukaaluks Euroopat ähvardavale
kommunistliku idabloki vägedele.
Kogusummas on Euroopa kaitseks
rakendatud 345.000 ameerika sõdu­rit,
kellest 250.000 asub Lääne-Sak-samaal
ja 25.000 Inglismaal. Inglis­maal
asub ka NSA luurekeskus, mis
ei allu sõjaväele. Selle luurekeskuse,
teeriistuses on umbes 120.000 isikut.
Inglismaal asuvad ka moodsate luu­relennukite
R.C. 135 baasid, mida ve­nelased
vihkavad enam kui teisi len-nukitüüpe,
nende kiiruse ja lennu-kõrguse
tõttu, mis teeb nende allatu-listamise
praktiliselt võimatuks.
. i><g>«CT"Nv» ' ; o < n i i f f f c i ( > i i r«»o^»octp<>«p><>«ii>oc^^
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
KiSMKn»o«n««i»(Mni><Mi»o«BMKn»«
Kesk-Ameerika ja Kariibi saartel
on arvuliselt umbes 16.000 sõdurit,
kellest Panama kanali piiilkonnas on
lepingu alusel 10.000, kelle ülesan­deks
on USA huvide kaitseminp seal­ses
piirkonnas ja sõbralikkude Lõü-na-
Ameerika riikide ohvitseride väl­jaõpe
lähedalasuvas sõjakoolis. Vii­mase
37 aasta jooksul on sealasuvas
sõjakoolis väljaõppe saanud 42.000
välisriigi ohvitseri.
Kaug-Idas USA-1 on Jaapanis
50.000 ja Lõuna-Koreas 40.000 meest.
Filipiini saartel asub USA mereväe
toetuspunkt ja umbes 20.000-meheli-ne
mereväeüksus.
Kogusummas asub USA 2,1-mil-jonilisest
armeest väljaspool kodu­maad
umbes 1,9 miljonit meest, kes
on omale vabatahtliku kohustuse
võtnud pidurdada kommunismi eda-\
situngi lääneriikide suunas.
H. KIVI
„Meie Elu" nr. 3 (1768) 1984
amsM
Eesti Rahvu
(Algus esiküljel)
Eesti Rahvusühtsus tahab olla ko- ,
dumaa organiks, kes koondab rah­vast
võitluseks iseseisvuse eest, an­des
oma täieliku toetuse toimivatele
konsulitele, Eesti^ Rahvuskomiteele
ja Eesti Rahvusnõukogule. Eesti
Rahvusühtsus tervitab ja tänab sü­damest
Ameerika Ühendriike ja eriti •
president Ronald Reaganit 14. juuni
kuulutamise eest Balti rahvuste soli­daarsuse
päevaks. Rahvusühtsus
saadab tervitused vabadele Ameeri­ka
ühendriikide kodanikele, tänu
kellele tähistatakse juba 25 aastat ^
juulikuu kolmandat nädalat ikesta­tud
rahvaste nädalana."
" E E S T I K U L T U U R I V A R A"
Edasi Rahvusühtsus teeb teata­vaks
nn. „]^esti Kultuurivara" loomi­se
ja teeb teatavaks selle avalduse nr.
1: „Okupeeritud Eestis toimub ini­mõiguste
pidev ja kotrollimatult jõh-ker
rikkumine, eesti rahvuse huvide
häbematu mahasurumine, hoogus­tub
venestamine, hävivad kultuuri­väärtused."
Läkituse lõpuosas teatatakse veel,
et Rahvusühtsus toetab tuumavaba
Põhja-Euroopa moodustamise ideed
tingimusel, et tuumavaba tsooni hul­ka
lülitatakse ka Eesti, Läti ja Leedu
• territooriumid ning et nende piirkon­dade
kontrollimiseks moodustatakse
rahvusvaheline komisjon. Punkt ka­hena
öeldakse ka, et „Eesti rahvas
loeb Tallinna süvasadnma ehitamist
rahvuse vastu suunatud kuriteoks
ning loeb välisriigi valitsust, kes sõl­mib
ehitustegevuse lepingu Nõuko­gude
Venemaaga, ebasõbralikuks,
ning lepingut ebasõbralikuks ivktiks
eesti rahvuse vastu." (Teatavasti on
Muuga sadama ehitamine nüüd an­tud
Soome firmadele).
Läkitus saabus kodumaalt enne
jõule Arvo Hormi nimele ja selle
saatekirjas on öeldud: ,.Eesti Rah­vusühtsus,
lühendatult ERÜ, on ot­sustanud
pöörduda Teie poole isikli- '
kuh, kuna oleme veendunud, et Eesti
Rahvusnõukogu on kõige põhimõtte-kindlam
ja kodumaale lähedasem
Eesti vabaduse eest võitlev organi­satsioon."
ERN on nüüd need materjalid eda­si
saatnud kõigile, kellele seda kirjas
.on palutud teK^, samuti Ameerika
Hääle raadiojaamale Wüshingtonis,
ja Vaba Baltikumi raamojaainale
Münchenisrnagu seda kirjas samuti
on palutu4 iGha.
]
Ü A V I D M , C O L L E N E T T E
Mitmekultuuri-ministri
„sillapea'*
Torontos
Tihedama kontakti loomiseks
oma valimisringkonna ja samaaeg-seh
kõigi etno-kultuuriliste rahvus-gruppidega.
avas föderaal-parlamen-diliige
(East York) ja Kanada mitme-kultuuri
minister Hon. David M.
Collennette Torontos oma esindus-büroo.
Kanada uus mitmekultuuriminis-ter
— 10 aasta jooksul seitsmes -
David Michael Collennette on juba
varem oma mitmekultuuri rakenda­mise
põhimõtteid tutvustanud etni­listele,
ringkondadele ja etniHse aja­kirjanduse
esindajaile.
Seekordne vastuvõtt toimus ühen­duses
ministri esindusbüroo avami­sega
Torontos, 797 Don Mills Road,
Süite i304, 11. jaan. 1984. a.
Minister Collennette'i, kes peale
inglise keele väidab vabalt ka prant­suse,
keelt, erialalised huvid hõlma­vad
ökonoomia (sise- ja eksport),
energia, välispoliitika, riigikaitse ja
senati reformid. Mitte-poliitillste
huvialade hulKa kuuluvad klassika­line
muusika ja teater.
Vastuvõtul vestles minister küla­listega
paljudel eriteemadel, pearõ-