Meie Elu = Our life, September 17, 1981

              r
,j^eie Elu" nr. 35 (1646) WOI
Q2B
sm
SB
Published by Estof^ian Publishmg Go. Toronto
nian House, 958 Btoadview Ave., Toronto, Ont
Esto-
:H. Rebane ja;S;
Yorgis B. Parming, 47^ Luhmann Dr., New
USA. Tel. (201) 262-0771
„MEIE ELUrl"l v_ a..l|j .a anajaKs
Äsut.Ä. Weilen algatusel 1950.
,,Meie Elu''toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., ToroBtp> Ont. M4K, 2R6 Canada -~ Tel. 466-0951.
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., k l 9 h.
-5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 h.-8 õ.
„MEIE ELU", tellimishinnad: Kanadas la.
116.00, 3 k. 00; USA-sse — la. $32.00, 6 k. |17.00,3 k.
fll.50; Ülemel-emaadesse: 1 ä. ?36.00, 6 k. $18.00. 3 k.
ItlOO. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri^
ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25.
postilisa ülemeremaaidesse: l a . $32.75;6 k.
Üksiknumber «~.55C
PARADIISIS Sü
"AUahonsuurjB
väga raskekunst"
olenta prohvet. Aga riigi vaUtsemine on ikka
Kuulutu$hinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
$4.50, kuulutuste küljel $425. ' •
stis
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiititiiiiiitiiiiiiiiitüiiiiiü^
Id
Nõukogude Liit suurendab oma sõ-jakära
Poola tööliskonna vastu, kes
oh laiendanud oma nõudmisi demo­kratiseerimiseks
ka teiste Ida-Euroo-pa
maade peale. Lisaks 100:000-le rel­vastatud
üksustele Läänemere ja
Poola piiride lähikonnas, on nüüd kä­sutatud
nõukogude oma tööliste hul­gad,
esiteks selleks, et ära kuulata
partei propagandistide süüdistused
Poola iseseisva ametühingu „Solida«'
rity" vastu ja ^iis ette lugeda süüdis­tavad
resolutsioonid paratamata Me-tõstmisega.
. ^
Poolas lõppenud „Solidarity" kong­ress
teeb vehelastele nähtavat mu­ret.
Liikumine on läinud hüüd nii
suureks, et tööliskond julgeb nõuda
vabu ja kontrollimata valimisi. See
tähendab, et igaüks võib kandideeri­da;
iirna eelneva heakskiiduta partei
poolt. Nõukogude korra „vabad vali­mised"
seisnevald aga selleg, et ainult
need võivad kandideerida, keda
kompartei on selleks. lubanud, s.o.
kompartei oma li^kmed^ Meie ise ko­gesime
neid Valimisi Eestis, kui toi­musid
viimasedVvaiimised nõukogu­de
diktaadi all.
Kuid poola tööliskond on veelgi
julgemaks läinud. Nägu kivi viskami­seks
nõukogude aeda^ nõuti neidsa­mu
vabadusi kogii^ ida Euroopa maa­de
blokile. Nähtavasti on „S(^idari-ty"
grupp tulnud arusaamisele, ii
neiide unistused vabadusele ei täitu
kunagi, kui nad oma poliitilist kaalu
ei suuda laiendada teistele nõukogu^'
de maadele. \
Vaatamata oma jõudude suuruse­le
punane juhtkond Kremlis tunneb
pinget. Nüüd seatakse ülesse nõuko­gude
oma tööliskonni ähvarduste ta-gapõhjaria,
kust lahetatakše maail­ma
„Solidafity" vastane 1 vaenulik
propaganda. Nende ähvardJiste kau­du
saab lõpuks ka nõukogude oma
töötaja informatsiooni selle kohta,
mis toim<ib Poolas; v^Meie oleme tea­teid
Poolast lugenud ja need ei si­salda
muud, kui vaenu sotsialism!
vastu. Sarnased provokatsioonid osi
äratanud nõukogude rahva hulgas
alati vaid viha Ja protesti. Nõukogu­de
Liidust ei ole oodata ühtegi süm­paatiat
neile, kes tõstavad oma käe
maa ja rahva vastu, kell€[le Poola Ja
tema rahvas võlgneb onui eksistent­s
i " - ^ ' - ^ ^ " ^
Pole teada, millised meeleolud Va­litsevad
Moskva ähvarduse all elava­tes
teistes naabermaades. Janult Ida-
Saksamaal on märgatud uusi tuuli,
millised pole veel jõudnud lõkkele
lüüa. Moskva otsest ja relvastatud
kallaletungi ootav Poola on Järjekor­ras
kolmas, Tshehhi Ja Ungari kõr­val,
kus Kreml oma sõjajõududega
„õige" korra majja toonud. Kuid
Poola oma ro1;ikem kui kolmekümine
miljoni elanikuga on suurrahvas ja
see ongi põhjuseks, miks Kreml on
jällekordse kallaletungiga niikaua
viivitanud. Kallaletungil Poolale olek­sid
aga ulatuslikud järeldused. See
paiskaks segi Poola oma majanduse
ja muudaks rahvamassid vaenuli­kuks
okupatsioonivägede vastu. Tei­seks
puudub igasugune ettekujutus
milliselt nakatuvad sellest Poola naa­bermaad
ja isegi Nõukogude oma
tööliskond. Poola käekäigu kujune­misest
on huvitatud demokraatlikud
tööstusmaad, kes on Poolat aastate
jooksul ulatuslikult finantseerinud,
Ning lõpuks Istub Washingtonis uus
president ja uus valitsus, kes ei suh­tu
Nõukogude Liitu erilise sõbri=
iikkusega.
Süt tulenebki poola „Solidarity"
üha tõusev toon liberaliseerimisele ja
nõukogude viivitus vastureaktsiooni­ga.
RahU asemel läheb maailm vastu
uutele agressioonidele. Kui midagil
juhtub, siis teab maaihn, et sõjatule
süütaja istub Kremlis Ja haudub
kallaletungi mõtteid. Et need mõtted
võivad ka realiseeruda, sest Kremli
isandad ei ole midagi Õppinud Sta-lini,
Hitleri Ja MussoMni kaekäiku-
• Küsitakse, et mis saab Kanadast ja
kas senine Jõukas heaoluriik ei lähe
mitte vastu tumedale tulevikule. Va­lulapseks
on Kanada majandus, liig.
kasulis^d hüpoteegilaenude protsen­did,
mis ulatavad üle 22.he protsendi
ja mille tõttu paljud kanädlased kao­tavad
oma kodud. Kuid veelgi suure­mat
muret valmistab hiljuti sõlmi­tud
õlikokkulepe Alberta provintsi ja
lliduvalitsuse vahel Ottawas, millega
kütteõli Ja bensiini hind eeloleva viie
aasta Jooksul tõuseb nelj akordseks.
Kanada on külm maa ja kanädlased
ei suudia enam omi kodusi kütta. To­hutuid
kulusid nõuavad ka Kanada
ühiskondlike hoonete kütmme ja
transpordi kulud. Senine Kanada jul­geoleku
süsteem hävitati kolmeliik­melise
komisjoni poolt ja koos uue
põhiseadusega on karta, et võim Ka­nadas
läheb ühe etnilise grupi kätte,
keda.mõjutavad N. Liidust-väljasaa.,
Näib, et 'Kanadas on lähenemas
ajastu, mida 'kutsuti suure depres­siooni
ajaks Esimese ja Teis;e maail­masõja
vahfel. Valitses ikohiiav töö­puudus,
inimesed kaotasid hulgali-;
selt oma võlgadega koormatud ko­dud.
Tulemuseks olid streigid, rahu­tused
ja vägivallateod.
on kõik märgid, et selle i
Laske isoleerida oma maja $30i00 eest„The Canadian Home
Insulation Progranil" alusel ---C.H.tt
INSULATION 4 .V
Awp coMPANY Ltmes Äsjatimdllk isoleerimme ,
klaasvilla puhumisega.
_
5)w mt
Esbidaja Torontos: ENN LIGE, tel. 425
eas
e
l i l
24—28 Howard Ave. Toronto, Ont.
AUTODE PARANDAMINE
MEHAANIKA |TÕODE
W ÄRAVEDU Uc. Ja nõuaxm©
Filtsos Brothers^ Assc^date
depressiooni sünged varjud lähene ^
vad. Senine Kanada suhteliselt jõu­kas
ja külluse ajastu on möödumas.
\Kanada elu oli ehitatud võlgadele.
Perekonnad ostsid oma majad, suvi­lad
ja isegi oma torteri sisustuse ja
autod võlgadega. Võlaprotsendid olid
suhteliselt madalad ja ikuna hinnad
kogu aeg tõusid, siis oli selline võlga-dega
koormatud elustiil isegi tulu-kas:
Aastate jooksul maksti alatasa
tõusvate palkadega kõik võllad ja ol­di
kõige selle omanikulks, mis. võla­ga
oli ostetud. ICuid see kõik muutus
sellega, et võlaprotsendid suureneva
inflatsiooniga tõusid mitmekord­seks.
Raha laenajad ei taha 'kaotada,
sest nad on peremehe seisundis. Inf­latsiooniga
nad is:egi saavad tohutu
suuri tulusid ja- rikasituvad üle öö.
'Sellistel suurettevõtetel, pankadel ja
teistel rahäasutistel on suur mõju po­liitikutele,
kes omi mehi toetavad
valimiskampaanias.
KÕRGE ÕLIHIN©
JCuid liigkasulistele Tahaprotsenti-dele
lisaks tekkis ülks uus kunstlikult
kujundatud koormus ja see on kütte­õli
ja bensiini hinna tõusmineAlber-ta
ja Ottawa liiduvalitsuse kokkulep­pe
järele mitmdkordseiks, et- rikasta­da
ühte provintsi, rahvusvahelisi õli-kompaniisid
ja liibefaalide poolt jujii-tud
liiduvalitsust. Selle kokkuleppe­ga
tahetakse näidata, §t Kanada
maksumaksjai, tavalisel kodanikul ei
ole midagi ütelda. Praegune keskva­litsus
kodanikust ei hooli. Praegune
^'peaminister teeb^ sõite Aafrikasse ja
naujale ning jagab seal heldel käel
toetusi, et ema isikut rahvusvaheli-sel
areenil tõsta.
'Kõige hämmastavam on,, et kok­kuleppe
järgi laekub Alberta provint.
sile Ja õliette võte teie ning Ottawa lii-duvalitsuse
kassasse fantastilisi sum­masid.
Alberta provintsi puhaskasu
arvatake tõusvat 48 miljardile. Kuid
seoses sellega samal määral tõuseb
rahvusvaheliste õlikompaniide kasu.
Muidugi ka ;liiduvalitsuse kassasse
laekub tohutuid summasid. Selle juu­res
kavatseb Alberta ainult murdosa
laekunud kasust rakendada Kana­das.
Raha laenatakse sinna, kust le-kub
suuremaid kasusid ja seega vä-lismaadde.
RahvüsvaJielistele õli-kompanndele
laekunud suured kasud
lähevad muidugi välismaadele. Ka
Ottawa liiduvalitsus jagab nimeta­misväärse
osa oma suurest tulust,
mis ta maksudega õlist saab, Aafrik­kasse
ja mujale nn. kolniändatele
riikidele. Seega muutub Kanada
maksuimaksja selleks koormakand­jaks
eesliks, kelle ülesandeks on ai­nult
ahneid poliitikuidrikastada. As­jatundjad
arvavad, et sellega muu­tub
Kanada üh-cks maailnia 'kalli­maks
maaks.
Kõige rohkem arusaamatu^ teki--
tas peaminister P. ,E. Trudeau jutt,
kus ta võrdles 'Kanada' tõusvaid õli-hindu
Euroopa maade, Laäne-Säksa-ma.
Prantsusmaa, Inglismaa õli hin­dadega,
mis on suhteliselt kõrged.
Kuid Kanada peaminister unustab,
et Euroopa maad on võrr^Mes Kana­daga
suhteliselt soojad maad, kus
kütteõli tarvidus on minimaalne.
Ka on väär võrrelda Kanadat USA­ga.
USÄ-s lõunariikidel ja Kalifor-nias
ei vajata kütteõli. Kanada on
aga karm ja külm maa, kus enamik
aastast vajatakse tohutu suurt hulka
kütteaineid, et majasid, koolimaja­sid
ja muid ühiskondlikke hooneid
kütta. Sellega tõusevad maksud ja
seda ainult selleks, et ühte provintsi,
rahvusvahelisi ettevõtteid ja liiduva­litsust
rikastada.
J^uudisoost revolutöioomiapostlite
|a kõrgete soveti ametikandjate hiil­geaeg
Venemaal on küll juba oma
kõrgpunkti mhietanud, kuid Juutide
kaudne mõju soveti võimule on en­diselt
märgatav — asugu siis selle
taga olevad Jõud kas sees» või väl­jaspool
raudset eesriiet.
Millise muu, vene võimu all oleva
rahvuse liikmeile antaks näitdks lu­ba
tuhandete kaupa vabasse maailma
välja rännata? Pealegi veel olukor­ras,
kus kogu maailma juutlus Vene­maa
vastu ebasõbralikult häälestas
tud on ja kus juutide kurss vene
võimukandjate sümis madal juhtub
olema. :
Nõukogude Vene ja juutluse vahel
praegu valitseva pinge põhjusi on
mitu, kuid üks tähtsamaid tuleneb
Iisraeli territoriaalsetest ambitsioo­nidest
oma naabrite arvel. Selles kü­simuses
on Venemaa visanud oma
mõju Iisraeli ägedate vastaste pool­sele
vaekausile. '
See pole esimene kord, kus tüli
põhjuseks juutide ja sovetivõihiude
vahel on juutide püüdlus oma rah­vusliku
kodu rajamise poole. Kui
Teise maailmasõja Idarinne tagasi
rulluma hakkas, võttis maad vabas­tatud
alade kodanike massiline Sibe­risse
saatmine. Neid süüdistati Saksa'
okupatsioonivõimudega koostööta­mises.
JUUDID TAOTLESID
Millisekes ^:ujunevad Kanada jul­geoleku^
probleemid seoses MacDo-naldi
komisjoni rapordiga ettevõetud
muudatustega? Senini hoolitses Ka­nada
julgeo ,411 eest: Kanada Ku^
ninglik RatSupolitsei. Selle komisjo­ni
ettepanekute järele on ,,möuntid"
teinud ülekohut peamiselt kommu­nistidele
ja nende .kaasajooksikutele.
Nad on kogunud andmeid ja kannud
kartoteeki rieist, kes hävitasid Kana»
da julgeolekut ja spioneerisid kom­munistlikkude
riikide kasuks. Nüüd
otsustas valitsus need kartoteegid
hävitada. Kommuniste tuleb edaspi­di
võtta riigiteenistusse ja edutada
juhtivatele kohtadele. Vaatamata
sellele, et nad on Kanada' riigi vas­tased
ja töötavad ööd ja päe^va sel­leks,
et praegust demokraatlikku kor­da
hävitada ja asendada seda Mosk­vast
juhitud kommuinistlüku ühe-pariei
diktatuuriga, mis peab viima
välja kogu maailma Mosikva ülemva­litsuse
alla.
Kanada Kõrgem kohus peab varsti
andima oma otsuse uue põhiseaduse
asjas. Kanada politseijuhid oma
koosolekul tõid ette, et võim Kana­das
kippub minema ainult ühe väi­kese
etnilise grupi kätte. Valgel me­hel
ja eriti Ida-^Euroopast pärit ka-nadlastel
võib tekkida suuri raskusi,
sest N. Liidu mÕju Kanadas kasvab.
AJK
Juba 1943. a. lõpul deporteeriti itta
mitmesuguseid vähemusrahvusi, na­gu
kirgnse, kalmõkke, ingushshe jne.
tuhandete perekondade kaupa. Kui
küüditamise järjekord ükskord
Krimmi tatarlaste kätte jõudis ja
nende autonoomne vabariik ilma pi­kema
jututa maakaardilt kustutati,
esitas n.n.,,Juudi Fashismivastane
Komitee" kirjaliku ettepaneku Stali-nile,
et reetlikest tatarlastest tühjen­datud
Krimmi poolsaar antaks juu­tidele
oma rahvusliku nõukogude va­bariigi
rajamiseks Nõukogude Liidu
raamides. -\
Sellise maiuspala kinkimine juuti­dele
(neil oli juba 1928. a. saadik —
ja on praegugi Olemas — oma auto­noomne
piii^kond Siberis) ei leidnud •
isakese Stalini heakskiitu . ja kogu
Fashismivastane Komitee langes põ­lu
alla ning selle aktiivsemad liikmed
likvideeriti. Neist silmapaistvaim oli
kompartei keskkomitee liige ja endi­ne
Prof interni esimees S. Lozovski,
kes oli hästi tuntud lääne ajakirjani­kele
ametliku informatsiooni andja­na
Teise maailmasõja ajal. Ta lasti
maha. Teine, mitte vähem tuntud
tegelane, kuulus ja paljuimetletud ji-dish
teatri näitleja, Solomon Mi-hoels,
sõideti veoautoga surnuks ja
maeti siis suurte auavaldustega. Juu­di
riigi asutamise afäär nõudis ränku
ohvreid^* kõrgetel positsioonidel asu­nud
juutide hulgas, kes Juudi Fashis-mivastasese
Komiteesse olid kuulu­nud.
Komitee väheste eluga-lpääšenud
"liikmete hulgas oli vast silmapaist­vaim
sms. Zhemtshuzhina, ^kes Riik­liku
Kosmeetikatmsti direktorina oli
see, kes nõukogude noortele andis
tagasi huulepulga ja lõhnaõli, mis se­nini
oli kuulunud burzJhuaasliku luk­suse
hulka. Ta saadeti asumisele,
kust ta alles pärast Stalini surma
tagasi pääses oma abikaasa, Stalini-aegse
kurikuulsa välisministri Molo-tovi
juure. Hoolimata oma naise eba­soosingusse
langemisest jäi Molotov
oma isandale endiselt truuks, millega
ta rahva hülgas oli teeninud endale
hüüdnime, mis küll trükimusta ei
kannata, kuid võiks vabas tõlkes kõ­lada
Vast „kivitagumik" (oskus oma
positsioonile ikka istuma"jääda, mis
ka ei juhtuks). Isegi Stalini raeVu-hoo
elas ta üle kui ta oli ainsana ju-lenud
erapooletuks jääda kui.tema
naise "Väljaheitmine partei keskkomi­tee
administratsioonist keskkomi­tees
hä'äletusele tuli.
AUTONOOMNE PIIRKOND
Venemaa juutide poolt oma rah­vusliku
kodu jaoks ihaldatud Krim­mi
poolsaar liideti Ukrainaga. Juuti­dele
kuuluv autonoomne piirkond
(36.000 ruutkilomeetrit) Mandzhuria
piiri ääres oli 1970 a. rahvaloenduse
andmeil asustatud 173.000 elanikuga
(s.o. vähem kui 5 inimest ruutkilo­meetri
kohta). Kui võtta arvesse, et
samal ajal arvestati juutide koguar­vu
soveti impeeriumis 2,5 miljonile,
siis näib, hagu poleks Juudi Auto­noomsel
Piirkonnal kuigi suurt tõm-bejõudu
Venemaa juutide hulga?.'
Kas oleks Juudi riik Krimmi popi-,
sac^rel venemaa juutluse huvisid pa­remini
teeninud? Aja märgid näita­vad,
et venemaa juutlus on kaota­nud
lootuse paremale tulevikule so­veti
riigisüsteemis. Juutide, käsi on
alati kõige paremini käinud seal, kus
. nad on elanud sellise võõra valitsuse
all, mis nendesse on heatahtlikult
suhtunud, või siis nende ellu mitte
vahele seganud, nagu see on aset
leidnud teatud piii^koildades juba eel­kristlikust
ajastust saadik ja mille
hiilgavamaks näiteks on n.ri. „Kuldne
Ajastu" Hispaanias moslemite kaua­kestnud
ülemvalitsuse perioodil.
Käesoleva põlvkonna juutide käe­käik
on parim jõukates, demokraatli­ku
riigikorraga maades, mille koda­nikuõigusi
nad .täiel määral kasutada
saavad. Juutide kohanemisvõimet tär
heldas juba kreeka geograaf Strabon
(63 e.Kr. -p-19 pjKr.):„Juudid on im­bunud
juba igale maale nii et raske
on leida kohta maailmas, kus nende
tõug poleks vastuvõttu leidnud ja
kus nad poleks saanud domineeri­vaks."
,
Seevastu Juudi riigi, kui poliitilise
ühiku kujundamise püüded on kogu
juutluse ajaloo kestel, alates esimes­te
juudi suguharude tungimisest Pa-iestiina
. algelanike hulka üle 3000
aastat tagasi, kuni tänapäeva konf­liktideni
Iisraeli vaenulikkude naab­ritega,
üks lakkamatu võitlus elu ja
surma peale. .
HELJOB-S-SON
SOLDATOVI
GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) --München-Schw^
bingiš asüüloigust ootava eesti vabadusvõitleja Sergei Soldatöviga
tegi jutuajamise Lõuna-Šaksamaa nimekama ajalehe „ Süddeutsche
Zeitungi" toimetaja Christian Schneider. Jutuajamise tulemusena
ilmus veidi üle poole lehekülje täitev reportaazh, mille sissejuha­tuseks
öeldakse: ' '
agiffig
ILMUS
Pange kütted korda enne talve Ahjude gaasiküttele vahetamine.
Kasutage riiklikku toetust. Igasugused kütteseadmete parandused.
Mõõdukad hinnad, oskustega
.00 (b) 140 Ihk.
c.
958 BfoadvievvÄve. Toronto, Oiit., . U L 3X2 TORONTO i-INEi766.9478
,Alguses oli kiri ÜRO peasekretär
Kurt Waldheimile. Selles nõuti muu
hulgas nõukogude vägede väljavii-mist
Eestist — ühest nendest kol­mest
Balti vabariigist, mis 1940. a.
Hitler—Stalini pakti järeldusena pu-
, naarme poolt okupeeriti ja 1945. a. '
lõplikult N. Liiduga- liideti- • Edasi
nõuti, vabu .valimisi ja enesemäära­misõigust
eesti rahvale. Aga vastus
sellele kirjale ei tulnud pilvelõhku­jast
East Ri veri ääres New Yorgist,
vaid KGB-lt Moskvast, kes tegi kirja­kirjutajatega
lühikese protsessi. See
toimus 1974. aastal. ;
Soldatovi juhus on järjekordseks
näiteks selle kohta, kui armutult N.
Liit kohtleb teisitimõtlejaid. Oma all­kirja
eest Waldheimi kirjale, kui ka
tegevuse eest Eesti Demokraatlikus
Liikumises, põrandaaluse kirjanduse
kcostamise ja levitamise eest vahis­tati
Soldatov 1975. a. jaanuaris ja
'mõisteti kümme kuud hiljem range
rezhiimiga töölaagrisse."
Alapealkirja all „Survevahendid
isa vastu" on juttu tema abikaasa
Ludmilla Grünbergi vaenamisest,
poeg, Aleksandri vahistamisest kui ka
•KGB ettepanekust Soldatovile, et see.
lõpetaks poliitilise tegevuse, kahet­seks
senitehtut ning saaks kohe va-
, baks. Soldatov ei võtnud ettepanekut
vastu, vaid organiseeris Mordva
laagris lOO-päevase streigi. Ka on
selles peatükis juttu „administratiiv-sest
järelevalvest" pärast Soldatovi
vabakslaskmist, mil ta ei tohtinud
Tallinnast lahkuda, ei tohtinud öösel
väljaspool korterit olla, pidi ennast
iga nädal miilitsas meldima ega toh­tinud
külastada teatreid, kinosid ega
lokaale.
Kii^jutise loigus alapealkirja all
,,Üllatav väijareisiviisum" öeldakse:
„Maikuu 18> viidi Soldatovid esialgu
Moskvasse, kus neile "pisteti pihku
väijareisiviisa Iisraeli, ehkki kumbki
pole juut: „Meile oli selge, et meie ei
lähe kunagi Iisraeli. Oli ainult teada,
et teeme Viinis vahemaandumise ja
lahkume sel puhul lennukist." Sõb­rad
viisid Soldatovid Münchenisse.
Selleks oli tasandanud tee inimõigus­te
organisatsioon „Amnesty Interna­tional",
kes oli võtnud ta hooldusele
juba vangisoleku ajal.
I Soldatovi kokkuvõte pärast 49 aas-tat
N." Liidu kohta: „Bolshevismi saa­vutuseks
on hirm ja umbusaldus.
Ehkki olen olnud kogu aja vägivalla
vastu, karistati mu perökonda kogu­summas
11-aastase vangiilaagriga (isa
ja poeg), kolmeaastase töökeeluga
(ta abikaasa) ja maalt väljasaatmise­ga.
On tehtud kõik, et meid moraal­selt
ja poliitiliselt vagaseks teha."
Hoolimata sellest ei taha Soldatov
om^ võitlust lõpetada: Sest piinavam
kui mure tulevase eksistentsi kind-lustimiseks
„võibolla saan koha
(Järg. lk, 3)