1986-01-09-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie Elu" nr. 2 (1871) 1986 „Meie Elu" nr. 2 Kui Teise maailmasõja lõppedes ehitustegevus Kanadas hoogu läks, siis jäi urbaniseerimisprotsessi jalgu kä Montreali läänenaabruses asuv väike küla, Cote St. Luc, mille söötijäänud põllumaadele viiekümnendate aastate alul siin ja seal üksikuid uusi elamuid kerkima hakkas. Ehituskrunte oli saadaval külluses ja hinnad madalad, kuna selle piirkonna jaoks kindlaid arenguplaane veel kehtestatud polnud. (Muide, ük^ väike eesti värskete immigrantide grupp ei riskinud seal saadaolevasse maasse paarikümmet tuha^ndet do^arit investeerida. Kümmekond aastat hiljem sellele alale püstitatud hoonestuse väärtust võis hinnata mitmele, miljonile dollarile). Esialgsele sporaadili^sele hoonestamisele järgnes peagi plaanikindel ehitustegevus suuremate *ja väiksemate ehitusfirmade algatusel ja maad olid läinud kinnisvarafirmade kätte. Peagi oli veidi enam kui tuhandehingelisest Cote St. Luc'i külast saanud Ville de Cote St. Lub ja tänapäeval tuntakse seda, umbes 30.000 elanikuga asulat,La Cite de Cote St. Luc'ina, mis juba yarakuh väljatöötatud arenguplaanidb kohaselt ehitatuna on jaotatud kaubanduse, tööstuse ja elamupiirkonda-deks, küll ühe- ja kaheperekonnama-jadega, küll üürimajadega ja pilvelõhkujatega. Mic^agipölfe jäetud juhuse hooleks, vaid kõigele on oma koht, olgu need pargid, spordiväljakud, koolid, haiglad, või pühakojad. Parema ühenduse huvides naabera-sulatega viidi raud|teeliinide alt läbi kaks avarat tunnelit. Jaemüüki hõlbustavad mitu väiksemat ja. üks hii-gelkaubahoov. lÜUTIDE TÜLIÕUN ^ Kuidas on see võimalik, ^t üks poolunes ti^kkuv külakene lünikese ajaga ümbersündida sai moodseks linnaks, rõhuvas enamuses ühte kindlasse etnilisse gruppi kuuluva elanikkonnaga? . . Arvata, et see kõik sai juhtuda spontaanselt, on sama mõistlik kui uskuda jõuluvana ]a toonekure saladuslikku tegevusise. 1 .Pole kahtlust, et organiseeritud juudiühiskond oli Cote St. Luc'i küla juba varakuh välja valinud uueks koduks oma soost immigrantidele ja mööda Suur-Montreali laialipillatud suguvendadele. See oivaliselt läbiviidud operatsioon oli uks rahvusliku üksmeele hiilgav manifestatsioon ja väikses skaalas selle kordamine ühes prantsuse külas, mida juudi immigrandid araablastega asustatud Palestiina ülevõtuks olid teinud. Sellepärast on see lausa üllatav, et kä üks nii monoliitsena näiv ühiskond oma sisemuses tüliõunu peidul hoiab, millede ümber käiva võitluse kär^ kodu-õwe piiridest kaugele üle, kajab. . Poksiringi ühes nurgas on Groupe-ment Sepharade de Cdte St. Luc,1kes omale pühakojaks olid valinud ühe suurema bungalo, mille nad selleks otstarbeks olid ümber ehitanud. Vas-tasnurgas on heakorra eest valvel kodanikke, kes taunivali ümberehitust ilma ehitusloata. Küsimus on olnud juba kuudeviisi arutusel linnavolikogu avalike koosolekute päevakorra punkti all, mis määratud publiku p^oolt ülestõstetud küsimusteks ja nii kärarikkalt, et palju ei puudu käsikähmlusest. Linnapea hoidus kaua oma näppe kuuma kartuliga kõrvetamast ja loopis küsimust ühest komisjonist teise, kuid kui hoolimata kõigi viivitusvõimaluste ärakasutamisest küsimus ikkagi iseenesest ei lahenenud, nõuti Groupementilt ümberehituse plaanide esitamist. Need tunnistas linna planeerimiskomisjpn vastuolus olevaks linna tsoonimis-määrustikuga. Järgnes sünagoogi-plaanide tagasilükkamine linnavolikogu viimasel avalikul koosolekul. Kohaloleva publiku vaimustus kee-lustamisotsuse puhul puhkes selliseks kärarikkaks stseeniks, nagu juubeldataks võidu saamist mingi jäleda monstrumi üle. Sefardim-Grupi esindajaid publiku hulgas ei olnud. Uudishimu ajel külastas nende ridade kirjutaja ühte vaikset umbtänavat, mille §opis vaidluse all olev sünagoog asub. Ainuh dekoratiivsed trellid hoone külgakende ees on välispidiseks vihjeks, et siin tegu on muuga kui tavalise elamuga. Pilt sellest hoonest koos samas linna-kvartaalis, ainult mõne hoone võrra läänepool asuva, ühe teise, majesteetlikult taevapoole pürgiva, mood-seltskulpteeritud fassaadiga olemasolevast sünagoogist, on nagu sümboliks sellele meelsusele, mis juutluse üksmeelekalju rappuma on pannud. Ja huvituseta pole täheldada, et üksmeele rebenemine siin toimub just samu õmblusi mööda, mis Iisraeli poliitilises elus kõige hapramad on. Need ärksad Cote St. Lu ci kodani-kud, kes nii südamesse võtsid linna sundmääruste rikkumist sefradim-sünägogi ehitajate poolt, onashkena-sim- juudid, 'samad, kelle võitlusrel-vaks on Iisraeli tööerakond, mis Ben Gurionist kuni Golda Meyerini riigitüüril on olnud ja ka praegu on, kuigi ainult lõdva kompromissi varal L i - kud blokiga, mille taga seisab praegu ka juudi sefradim hõim. Teatavasti on sefradim, ehk lõuna-juutkond, arvuliselt väiksem hõim, kes pärineb Vahemere kaidailt^ Põh-. jä-Aafrikast, Balkanimailt ja Lähis- Idast, kuhu nad olid emigreerunud XV sajandi lõpul, olles välja kihutatud Ibeeriast pärast Islami võimu all veedetud õnnelikke sajandeid, mida juudi ajaloolased „kuldseks ajastuks" nimetavad. Nende kõne-ja kirjakeel on hispaania rahvakeelest tek-, kinud, hebraismidega läbipõimitud „espanjor' ehk „ladino" ja nad erinevad ashkenasfmitest ra ssiliselt, usuriitustelt, kui ka keelelt. Ashkenasimiga aga tähendatakse Kesk- ja Ida-Euroopa juute, kelle hiilgeaeg kulges Kesk-Euroopa riikides. Nende keeleks on jidish — kesk-ülemsaksa murrakust väljaarenenud, hebreaismidega läbipõimitud ja slaavi sugemeid sisaldav germaani keel. , ' ~ Cote St. Luci võitlustandril on praegu ashkenasim peal ja sefradim all. Kõik võib aga muutuda, kuigi üks kohalik juudi ajakirjanik võimuldeva poole hoolimatust oma nõrgema hõimu vastu Kaini ja Aabeli looga võrdleb. Vahest pole kogu see kärarikas võitlus hõimude vahel lõppeks siiski midagi tõsisemat kui üks ,,fämili fjuudi" mängimine. Isegi Iisraeli va-litsuselaua ümber näib olevat ruumi nii ashkenasimile kui sefardimile, . kuigi aegajalt mõne partneri küünarnukid liiga valusalt oma naabri helli ribiluid puudutavad. . • -ts-^ Tartlaste kokkutulek Tulge, tartlased maalt ja linnadest! Päevad, nädalad ja kuud veerevad kiiremini kui arvame. On aeg tulla uuesti kokku ja käia vanu koduradasid. Tartlaste Seltsi juhatus leidis vaba pühapäeva õhtupooliku 19-1 jaanuaril ja vaba juhtus olema ka Eesti Maja klubiruum kohviku taga. On korraldatud väikene eeskava. Tartlaste kätte jõuab ka esimene number tartlaste häälekandjat „Tuuled Tartumaalt.^* Kõik koosviibimisest osavõtjad — tooge kirjalikult kaasa omi mälestusi järgmise numbri jaoks. Tooge kaasa ka vanu fotosid ja muud, mida olete kaasa võtnud Tartumaalt Kui kellelgi on midagi huvitavat kõnelda, võtame selle kavasse. Toidu korraldame nagu suvisel koosviibimisel {õekäärul. Igaüks toob nii palju kaasa, kui ta arvab, et ta ise ära sööb. Perenaist ^It on ka sooja toitu. Peaasi, võtke kaasa hea tuju, nagu tartlastel ikka. Oodatakse kõiki! i i i f t i i i ii mm Whitehall ja WestminsteF Reisiradadelt Foto — A. Aarma oo l OO Peale Ülemaailmsete Eesti Päevade on Rootsis korraldatud veel kahed kohapealsed Eesti Päevad Stockholmis 1968 ja Göteborgis 1983. Viimane kandis Estivali nimetust ja tõi kokku 5000 eestlast. Tänavu jätkatakse seda traditsiooni suurkokkutuleku läbiviimisega kahes Lõuna Rootsi linnas, Lundis ja Malmös otse üleväina vastu Ko-laageni. Kuigi pidustus algab neljapäeval, 1. mail spordivõistlustega, on Esti-vafi ametlik avamine reedel, 2. mail keil 11.30 ülikooliväljakul Lundis. Selpäeval on kavas veel kirjandus-muusikaline ennelõuna, laulukooride kontserdid, instrumentaal- ja vo-kaalsolistide kcjntserdid, rahvatantsu- ja võimlemisettekanded, lasteteater, rahvapidu, lastepidu ja öökoh-vik. Laupäeval jätkub pidiistus ^ i a l - mbs piduliku rongkäigu jä galaeten-dusega linnateatris. Samuti toimub sel päeval ristlemineÖresundil õhtusöögiga. Linnas on avatud öökohvik. Pühapäeval, jätkub eestlaste kokkutulek uuesti Lundis jumalateenistuse ja piduliku kontserdiga Toom^kiri-kus. Sellega lõpebki Estiyal. Kas ei pealScs ]j:a meie Põhja-Ameerikast uuendama oma sõprust Rootsi ja Euroopa eestlastega Estivalile sõiduga? Kas ei oleks siitki kedagi, kes sinna külakosti viiks mõnel viisil esinemise või kaasategemisega? Root-. sist Oli antud ka mõista,et nad tahaksid meiega meeleldi mitmel alal nõu pidada rahvuslikes küsimustes. Sellepärast on allakirjutanu uurinud võimalusi sinna lennuks. Need on majanduslikult väga soodsad,kui organiseeriksime ühislennu. Meil oleks võimalik neljapäeval, 1. mail arvatava ajaga kell 3.30 p.l. Torontost lennata Kopenhaageni, kus oleksime järgmisel hommikul kell 6.15. Seega võiks grupp.avapäevaks Lundi kohale jõuda. Tagasilend toimuks Kopenhaagenist kolmapäeval, 14. või 21. mail kell 9.30 h. saabumisajaga Torontos kell 11.50 õhtul. Seega tuleks meil otsustada, kumb alternatiiv enamusele sobivam. Lennuhind Torontop' Koopenhaa-geni ja tagasi on |639, mis praeguse rahakursiga on võrdne USA 390 dollariga. Hinnale tuleb juurde arvata lennumaks Kanada $23 ja lennust mõjuvatel põhjustel ärajäämise kindlustus $22, kokku umbes US ^28. Piletid peavad varakult välja ostetud olema/Kanada reisibü JO kaudu. Võrdluseks olgu märgitud, et regulaarne lennuhind Torontost Kop-^.v haageni ja tagasi on Käti. $1395 ja 21 päeva varem ostetud piletiga Kan. 1825. Viimane teeb vahe grupilennu- (Järg Ihk. 5) nud hea — see on teater! Nii sõna-kui muusikalavastused. Londonis on ümmarguselt 50 teatrit, mõni neist suleb ja teine avab uksed, vastavalt kapitalile. Vanim neist on Theatre Royal (Drury Lane), mi§ avas oma uksed aastal 1663. Peab olema Shakespeare'! „nut", kui tahad enamust neist külastada" — ütles isegi meie giid. Aeg näib töötama siiski tänapäeva ameerika muusikalide kasuks. ' Meil osutus võimalikuks pileteid saada: Royal Heymarket Theatre'i sõnalavastusele, Tennessee WüÜ-ams'i ,,Sweet Bird of Yputh", filmistaar Lauren Bacairiga peaosas, siis Prince Edward Theatre's ,,Elvira", Eva. Peroni dramaatiline tähelend, 'muusikal, Amanda Waring peaosas, Edasi Shaftesbury Ave. Lerner &. Loewe'i lüüriline ,,Gigi" ja neljandaks uues Barbican Theatre'is, Royal. Shakespeare Comp; esituses ,,Les Miserables", Victor Hugo Prantsuse revolutsioonile rajatud muusikal. Väga moodne teater, väga hea lavastus ja tehnilise uudsusega lavapildid. Nüüd ei saagi mööda minna, — mida on Londonis uut? Kui Hitleri V-pommid ei tabanud St. Pauli katedraali, siis sellle põhja-ida taguse maa-ala, peagu 70 aakrit, tegid pommid koos tulekahjudega maatasa. Inglastel võttis, aega 20 aastat, kuni said valmis sinna väga moodsa „de-velopmendi", keskusega „lBarbiGan Centre", mis mahutab kinod, kontsert saali, kaks teatrit, näitusruumid, restoranij suveaiaga katusel ja nagu kumerast ehitusest süles hoitud ter-rasskohviku purskkaevude ja taimedega kaunistatud veekogudega mitmel tasemel. Lähedane kirikutorn peegeldus sillerdavas vees, — varblased nokkisid laualt pudenend koo-giraasukesi, mahe tagapõhjämuusi-ka ja soendav pealelõuna päike loid laisa meeleolu. M e i l o l i hea olla . . Üsnagi kontrastne komplekt, - võrreldes senise Londoni nii kind-lakskujunend ehitusstiiliga. Tulevik näitab, kuidas inglased ise seda omaks võtavad, või kujuneb sellest „valge el&vant" nagu Mirabelli len-nujaamast Quebecis. Londonis.on igal ajal ka hulgaliselt häid kontserte, peamiseh Royal Festival ja Albert HalVis, aga jõuad sa inimhing.nii lühikese ajaga igal pool käia! . ' VAATAMISVÄÄRSUSED Kui õhtud kulusid teatreis; siis päevad veeresid muid vaatamisväärsusi külastades. Vahtkonna vahetus Buckingham Palace'i ees meelitas niipalju turiste kokku, et nägime väid vahimeeste karunahast mütse ja rat-saeskadroni säravaid kiivreid, punaseid ja valgeid mütsitutte. St. Jamesi park oli rahvast täis. Mõnigi söötis julgeid veelinde ja tegid pilte. Paris-mendihoonet sai vaid aia tagant vaadata ja Big Ben oli tellingutes, sest Londoni südamikus oli ehituste suurpuhastus, liivapesu, käsil. 'Happevihm (acidrain) ja õhu üldine saastis andvat siingi tugevalt tunda. Picci-dilly CirGus'i5oli isegi ^.erose kup ajutiselt kõrvaldatud, vist noorel-duskuuriks! Westminster Abbey, kus nii paljt-sid„ siniverelisi", on kroonitud kü ka maetud, on nii võimas ja ajaloo-rikas, et siin võiks terve päeva veeta. Kroonimistool oli küll „kirvetöö" ja püha kivi, „Stone of Scone", selle all veel krobelisem, aga selle kaitseks võiks Suur-Britannia ^as või sõtta rhinna. Leidsime siiski aega Abbey kloostristeha „brass-rubbing", vask-sügavtrükist äratõmme Hepry VIII despootsest kujust. Niipaljii siis suveniiriks. Hiljem „Tower of Londonis" võis tunnetada hõngu, milles mõnigi neist ajaloo suurustest peajagu lühemaks tehti. Neist võiks nimetada kahte: Anne Boleyn jaCaitherine Ho-ward, H e n r y y i l l naisi. Viimane tarvitatud raiepakk ja timukakirves on veel säilitatud „White Tower'is". Jalutasime mööda ,,Iron Lady" — iO Downing Street — elamugrupist. Sisse ei lastud, — olgu appointment! Jõudes Trafalgar Square'ile, ajad kaela tagasi, et Admiral Nelson'ile näkku vaadata. Plats ise on tulvil turiste, lapsi ja tuvisid, raske ütelda, milliseid kõige rohkem. Platsi läänepoolse külje võtab enda alla Kanada Maja, võimas vahtra-lipp lehvimas suurlinna tõmbetuules. Põhjapoolses küljes laiutab National Gallery. Astume trepikäigust üles. Palju on siin Rubens'i suure-mõõtmelisi maale, korpulentseid naisideaale ja rasvünd aamoreid. Samuti palju töid Raphaerih, aga silma torkavad ka Renoir ja kollasetooni-line Van Gogh. Aukohal on siiski inglaste oma Constable ja Turner. Trügivaid turiste jätkub ka siia. • Galerii kõrval on St. Martin's Church. Kuna ta olla ilus arhitektuuriliselt ja pühendatud peamiseh vaestele, siis astume kindlasti sisse, ja osutubki vist ainsaks vaikseks "ja tu-ristivabaks kohaks, kus võid jahedas õhus ja vaikuses jalgu puhata, vähemalt poolgi tunnikest. Paar nokastanud napsumeest oli tukastand siia pisut pikemaks ajaks. Vahest kõige enam tuntud ja ka monumentaalsem Londoni kirikutest on St. Patifs Cathedral, ehitatud pärast Londoni hiigehulekahju a. 1666. Üle aegade on siit paljud suu-: rused, teadlased ja riigimehed läbi cäinud, maetud ja mälestatud. Pea-löövis Duke of Wellingtoni sarkofaag ja lõunatiivas Admiral Nelsoni Tomb'i krüp t, — Waterloo ja Tra-falgari lahingute suurvõitjad. 28.000 ameeriklast, kes langesid Teises maailmasõjas, väljudes Inglismaalt, on nieenutatud neile pühendatud mä-lestus- kabeliga peaaltari taga. Aga ka mõnigi suurus on siin paari pandud. Neist üks viimaseid oli Prince Charles ja Lady Diana. Jalutasime veel põhjalinnaosas, Highgate'is, kus oli meie Londonis elamise ,,noorusmaa". ELU K A L L IM Kõhu täitmiseks jäi üldiselt vähe aega ja siis tülitseda teha Inglismaa omapärastes „pub'ides". (brew-pub, tavern, eesti keeles „saepurukõrts".) Seal on teenimine kiire ja korralik, õlu hea ja toidud tühjale kõhule küllaltki suupärased. ,^int of bitter" kuulub sinna juurde. Pisut parem koht, kui istet saad, on „Ye Olde Gheshire Gheese" Fleet Streefil, mille, rostbiif on üle linna kuulus. Või „The Anchor", 1 Bankside, kus Shakespeare olevat olnud regulaarne külaline. Elu üldiselt näib kallim kui näiteks Kanadas. Vähemalt turistidele. Kui vanasti üks naelsterling, pealegi pa- ' berist, oli auväärt rahaüksus, siis. niiüd saab veel vaid paarkohalikku bussipiletit (doubledecker) osia odavamah kui ,,pound", milline nüüd turule lastakse vaskmündina. Paras jootraha taksijuhile või paki-kan djäle, kui see su kohvrit pisut liigutab. Kursivahekord; 1 nael =li-gilähedale Can $ 2,00. Ja sellest hoolimata on London puupüsti täis turiste, eesotsas jaapanlased ja sakslased. Nüüd alles inglane mõistab, milline tüütus ja kannatuse proov on turist, osa, mida ta ise varem mängis kontinendil ringi sõites. Kui sõja ajal, enne Normandia invasiooni, oli Inglismaal niipalju USA sõjaväge, et terve saar uppumise või vajumise ohus oli, siis hoiti saar õhuballoonidega üleval — ütlevad naljamehed — siis nüüd peaks sedasama kordama turistide kaalu kompenseerimiseks., Tänavaliiklus Londonis on väga tihe. Ilma liiklustuledeta üle tänava saada on eluga riskimine.) Bussid, mis sõidavad peaegu iga minuti järele kuskile, tarvitavad diiselõli ja yäike-autod toorest bensiini (47 penny, s.o. 94 c. liiter] — seetõttu õhk) on suitsust sinine. Katsud avarama vaate saavutamiseks sõita ,,doubledecker' i " ülemisel. korral — see on jälle suitsetajatele!" RINGSÕIT Päevad möödusid. Mu reisikaaslane lendas Nizzasse ja minul jätkus jumalast antud ilusaid päevi, — (Ices ütleb, et Inglismaal,on ainult udu ja vihmasadu?) — veel teinegi nädal maal ringisõitmiseks. Veerjad põllud, ülimalt hoolitsetuid roheliste hekkidega eraldatud. Maanteed väga head, sest puudub, karm külm, mis rikuks sillutist. Siin-seal hulgalised looma- ja lambakarjad, suuremad valvatud üksiku karjuse ja paari lambakoera poolt. Inglismaa on losside maa, massiivsed kiviehitised minevikust. Nüüd mõnedki rahvale külastamiseks avatud, et riigimaksude koormust kergendada. Jõudsime viimaks Humberi joesu-hu, Hulli sadamalinna. Siin, linnapiiridest väljas nagu vanajumala selja taga, elab ja veedab mu lapsepõlvesõber, Oskar Männapso oma noore naisega pensionäripäevi. Jätkub mõned puhkuspäevad siin minulegi. Roosid, roosid, ja kõikjal roosid, sest Inglismaa on roosiaed. Rahulik külamiljöö, kus on üks kauplus, postkontor ja peaasi, — inglaste „brew-pub" või baar hilise pealelõuna veetmiseks. Igaüks siin üksteist tunneb. Noorem paar loopis ,,darte" — see nii tavaline ajaviide igas „pub'is". Pint tõrvmusta guinness'i maitseb janunevale kurgule oivaliselt. Mõrkja maitsega, aga lõpuni vahutav, nii et pead iga kord habet pühkima,.. Jutusumin kerkib tellitud klaasidega kooskõlas. Õhkkond on etiketivaba... Kuigi vahest inglastele meie põhjaameerika hääldamine hästi ei sobi ( egas nende oma gi pole just puhas „oxford" ], aga kas see nüüd nüüd on „potato" või ,,potei- , to", aru me üksteisest saame ja läbisaamine'ülimalt sõbralik. Hull ise, mis oli vanasti suuruselt kolmas sadamalinn Inglismaal, on jäänud tahaplaanile. Kuna õli ja maagaas asendab sütt kui kütteainet, on aevadokid Victoria-Alexandria — ja Vajan LAPSEHOIDJAT kes tuleks koju 6-kuuse lapse juurde. Asukoht: Danforth-Jones Helistada õhtuti 465-9344 i • • , Kui Teie olete 60-71 aastat vana ja kui Te soovite oma RRSP-d pidevaks sissetulekuks muuta, võin Teid aidata asutuse leidmisega, fViis pakubTeile kõrgeimat sissetulekut. TARVO TOOMES 495-6805 Qhk 968-1444 MONEYSTRAT Inc. 187 Gerrard St. E. Toronto llUlilillllltltltlllllllillllliiilHIIIIIItlllllllltllIHrtllllllliHH KUHU MINNA? ® Pühap., 12. jaan. Kersti Meema esitab reisipilte Uus-Meremaalt ja Austraaliast Tartu CollegeMs algusega kl. 3 p. 9 Pühap., 12.-26. jaan. Ruth Tul-ving'u kunstinäitus Ukraina Cana-dian Art Föundation'i ruumes, 2118 A Bloor St. W. ® Neljap., 16. jaan. Pensionäride Klubi Pärastlõuna-kohv Eesti Majas algusega kl. 2 p. ® Pühap., 19. jaan. „Tartla8te Pärastlõuna" Eesti Majas algusega kl. 3 p. siiniiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii EELMISE NÄÜALA RISTSÕNADE LAl^lENDUS Põiki: 1. Imik. 5. Skalp. lO.Kate. 14. Siku. 15. Aasia. 16. Orel. 17. Tillukesed. 19. Nuru. 20. Elatus. 21. Igritses. 23. Aras. 25. Eita. 26. Vaasidel. 30. Kaktus. 34. Ilves. 35. Lasu. 37. Tola. 38.Saa. 39. Tamkast. 42. E.T.A. 43. Ette. 45. Sakk. 46. Ainus. 48. Tuiame. 50. Aitamast. 52. Leti. 54. Nime. 55. Valetama. 59. Raadik. 63. Igas. 64. Nasaalsuse. 66. Saak. 67. Uduga, 68. Juur. 69. Armi. 70. Lavad. 71. Urla. , • Püsti: 1. Iste. 2. M i i l . 3. Ikla. 4. Kultase. 5. Saksad. 6. Kae. 7. Assi. 8. Liege. 9. Padrikus. 10. Kontakt.-11. Arus. 12. Tere. 13. Elus. 18. Uurist. 22. Ita. 24. Selma. 26. Viset. 27, Alatu. 28. Avati. 29. Lakka. 31. Toena. 32. Uitus, 33. Saast. 36. Sakin. 40. Ase-tanul. 41. Taamal. 44. Ealeski. 47., Imeasju. 49. Met. 51. Tiraad. 53. Imada. 55.^Visa. 56. Agar. 57. Laam. 58. Asuv. 60..Duur. Cl. Isul. 62. Kera. 65. Aga. George V dokk kinni aetud ja maaala muudetud rahvapargiks; Sic transil gloria mündi. Tajgasi Londonis, tee ühineb jälle elukaaslasega. Veel viimane õhtusöök „Manz'is", Londoni nimekamas kalarestoranis Sohos, kus oma igatsuse „fish & chipsT' järele saime rahuldada, sest tänavaputkades, nagu vanastil põgenike ajal, seda enam ei serveerita. McDonaldi hamburger ja coca-cola on isegi inglase vallutan u d . . . Tagasi Montrealis, sõber küsis: - nKas London meeldis?" Ei saa halba ütelda hea lapse kohta, kes ikka on meeldinud! Montreali linn aga - tagasi saabudes näis nii puhtana ja vaiksena. ' ARNO AARMA Kolm dirigenti aj Neeme Järvi ja Ui Toront Vaimusi AastavahetuBü serdid Toronto : Thompson Hallis paliku maitse ja diks oli Neeme Ji rumeenlanna Silvil Nüüd, kus soomj sed on usaldanud liuse 8Ümfooniat( mist Neeme Järvi dugi põnev oodati tulemusi. Positiivsed üllati ennast kaua oodati Kava algas Sibelj ga nr. 1, mille h( samal aastal (1899) dud helipoeemi „F| Mõned autorid o( meloodiarohkuse ski jälgi. Oleks ülel Tschaikovskil on v| tes lausa monopolj dirigendid leiavad nr. 2. osa juures ts^ ning värvivad siis loodia sentimehtt tarvis. Neeme Järvi juhi 1. sümfoonia nautl liseid scfntimentaa] se vältimist ning k( jamaiselt kargeks Sama „a8jalikki viiulikontserdi juui rumi kontserdi mä tusid ning võrdlus niku vahel jäi otsii ba neist võiks Sibol sele tundele lugedi nuks. Rumeenlannl vici mängis omn elaani ja pingega, diga ülitihe ja -tum mente — nagu süj kande juures — kuj gu ununes kontsert puhas musitseeriml Sibelius armastal dosid väga pikalt vi RudolfTobi suri tuleõ NewYi NEWY0RK(M.E | laupäeva varahomj Manhattani linnoi kuuluva suure elan rai asuvas heliloojal Duesbergi korteris se tema 78-aa8tane| bias, kes oli meie tl Rudolf Tobiase ükf reid. Tuli arvataks] nud elektrikütjast ji Ü magamistoas, sai ka Helene To| kuid sai haiglas abi Silvia Tobias tui aastaid tagasi küli peeritud Eestist ja j{ ma, kus sel ajal Tobiase teised lapsi da ja kaks õde.Silvia| harfimängija ja hai mõni aasta USA-s Korteri põlemise] vasti ka väärtuslikl jali. Helene Tobias- N.Y. Rgulusejaühe duse organistina, tuleõnnetus, elab eesti perekonda.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 9, 1986 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1986-01-09 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E860109 |
Description
Title | 1986-01-09-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie Elu" nr. 2 (1871) 1986 „Meie Elu" nr. 2 Kui Teise maailmasõja lõppedes ehitustegevus Kanadas hoogu läks, siis jäi urbaniseerimisprotsessi jalgu kä Montreali läänenaabruses asuv väike küla, Cote St. Luc, mille söötijäänud põllumaadele viiekümnendate aastate alul siin ja seal üksikuid uusi elamuid kerkima hakkas. Ehituskrunte oli saadaval külluses ja hinnad madalad, kuna selle piirkonna jaoks kindlaid arenguplaane veel kehtestatud polnud. (Muide, ük^ väike eesti värskete immigrantide grupp ei riskinud seal saadaolevasse maasse paarikümmet tuha^ndet do^arit investeerida. Kümmekond aastat hiljem sellele alale püstitatud hoonestuse väärtust võis hinnata mitmele, miljonile dollarile). Esialgsele sporaadili^sele hoonestamisele järgnes peagi plaanikindel ehitustegevus suuremate *ja väiksemate ehitusfirmade algatusel ja maad olid läinud kinnisvarafirmade kätte. Peagi oli veidi enam kui tuhandehingelisest Cote St. Luc'i külast saanud Ville de Cote St. Lub ja tänapäeval tuntakse seda, umbes 30.000 elanikuga asulat,La Cite de Cote St. Luc'ina, mis juba yarakuh väljatöötatud arenguplaanidb kohaselt ehitatuna on jaotatud kaubanduse, tööstuse ja elamupiirkonda-deks, küll ühe- ja kaheperekonnama-jadega, küll üürimajadega ja pilvelõhkujatega. Mic^agipölfe jäetud juhuse hooleks, vaid kõigele on oma koht, olgu need pargid, spordiväljakud, koolid, haiglad, või pühakojad. Parema ühenduse huvides naabera-sulatega viidi raud|teeliinide alt läbi kaks avarat tunnelit. Jaemüüki hõlbustavad mitu väiksemat ja. üks hii-gelkaubahoov. lÜUTIDE TÜLIÕUN ^ Kuidas on see võimalik, ^t üks poolunes ti^kkuv külakene lünikese ajaga ümbersündida sai moodseks linnaks, rõhuvas enamuses ühte kindlasse etnilisse gruppi kuuluva elanikkonnaga? . . Arvata, et see kõik sai juhtuda spontaanselt, on sama mõistlik kui uskuda jõuluvana ]a toonekure saladuslikku tegevusise. 1 .Pole kahtlust, et organiseeritud juudiühiskond oli Cote St. Luc'i küla juba varakuh välja valinud uueks koduks oma soost immigrantidele ja mööda Suur-Montreali laialipillatud suguvendadele. See oivaliselt läbiviidud operatsioon oli uks rahvusliku üksmeele hiilgav manifestatsioon ja väikses skaalas selle kordamine ühes prantsuse külas, mida juudi immigrandid araablastega asustatud Palestiina ülevõtuks olid teinud. Sellepärast on see lausa üllatav, et kä üks nii monoliitsena näiv ühiskond oma sisemuses tüliõunu peidul hoiab, millede ümber käiva võitluse kär^ kodu-õwe piiridest kaugele üle, kajab. . Poksiringi ühes nurgas on Groupe-ment Sepharade de Cdte St. Luc,1kes omale pühakojaks olid valinud ühe suurema bungalo, mille nad selleks otstarbeks olid ümber ehitanud. Vas-tasnurgas on heakorra eest valvel kodanikke, kes taunivali ümberehitust ilma ehitusloata. Küsimus on olnud juba kuudeviisi arutusel linnavolikogu avalike koosolekute päevakorra punkti all, mis määratud publiku p^oolt ülestõstetud küsimusteks ja nii kärarikkalt, et palju ei puudu käsikähmlusest. Linnapea hoidus kaua oma näppe kuuma kartuliga kõrvetamast ja loopis küsimust ühest komisjonist teise, kuid kui hoolimata kõigi viivitusvõimaluste ärakasutamisest küsimus ikkagi iseenesest ei lahenenud, nõuti Groupementilt ümberehituse plaanide esitamist. Need tunnistas linna planeerimiskomisjpn vastuolus olevaks linna tsoonimis-määrustikuga. Järgnes sünagoogi-plaanide tagasilükkamine linnavolikogu viimasel avalikul koosolekul. Kohaloleva publiku vaimustus kee-lustamisotsuse puhul puhkes selliseks kärarikkaks stseeniks, nagu juubeldataks võidu saamist mingi jäleda monstrumi üle. Sefardim-Grupi esindajaid publiku hulgas ei olnud. Uudishimu ajel külastas nende ridade kirjutaja ühte vaikset umbtänavat, mille §opis vaidluse all olev sünagoog asub. Ainuh dekoratiivsed trellid hoone külgakende ees on välispidiseks vihjeks, et siin tegu on muuga kui tavalise elamuga. Pilt sellest hoonest koos samas linna-kvartaalis, ainult mõne hoone võrra läänepool asuva, ühe teise, majesteetlikult taevapoole pürgiva, mood-seltskulpteeritud fassaadiga olemasolevast sünagoogist, on nagu sümboliks sellele meelsusele, mis juutluse üksmeelekalju rappuma on pannud. Ja huvituseta pole täheldada, et üksmeele rebenemine siin toimub just samu õmblusi mööda, mis Iisraeli poliitilises elus kõige hapramad on. Need ärksad Cote St. Lu ci kodani-kud, kes nii südamesse võtsid linna sundmääruste rikkumist sefradim-sünägogi ehitajate poolt, onashkena-sim- juudid, 'samad, kelle võitlusrel-vaks on Iisraeli tööerakond, mis Ben Gurionist kuni Golda Meyerini riigitüüril on olnud ja ka praegu on, kuigi ainult lõdva kompromissi varal L i - kud blokiga, mille taga seisab praegu ka juudi sefradim hõim. Teatavasti on sefradim, ehk lõuna-juutkond, arvuliselt väiksem hõim, kes pärineb Vahemere kaidailt^ Põh-. jä-Aafrikast, Balkanimailt ja Lähis- Idast, kuhu nad olid emigreerunud XV sajandi lõpul, olles välja kihutatud Ibeeriast pärast Islami võimu all veedetud õnnelikke sajandeid, mida juudi ajaloolased „kuldseks ajastuks" nimetavad. Nende kõne-ja kirjakeel on hispaania rahvakeelest tek-, kinud, hebraismidega läbipõimitud „espanjor' ehk „ladino" ja nad erinevad ashkenasfmitest ra ssiliselt, usuriitustelt, kui ka keelelt. Ashkenasimiga aga tähendatakse Kesk- ja Ida-Euroopa juute, kelle hiilgeaeg kulges Kesk-Euroopa riikides. Nende keeleks on jidish — kesk-ülemsaksa murrakust väljaarenenud, hebreaismidega läbipõimitud ja slaavi sugemeid sisaldav germaani keel. , ' ~ Cote St. Luci võitlustandril on praegu ashkenasim peal ja sefradim all. Kõik võib aga muutuda, kuigi üks kohalik juudi ajakirjanik võimuldeva poole hoolimatust oma nõrgema hõimu vastu Kaini ja Aabeli looga võrdleb. Vahest pole kogu see kärarikas võitlus hõimude vahel lõppeks siiski midagi tõsisemat kui üks ,,fämili fjuudi" mängimine. Isegi Iisraeli va-litsuselaua ümber näib olevat ruumi nii ashkenasimile kui sefardimile, . kuigi aegajalt mõne partneri küünarnukid liiga valusalt oma naabri helli ribiluid puudutavad. . • -ts-^ Tartlaste kokkutulek Tulge, tartlased maalt ja linnadest! Päevad, nädalad ja kuud veerevad kiiremini kui arvame. On aeg tulla uuesti kokku ja käia vanu koduradasid. Tartlaste Seltsi juhatus leidis vaba pühapäeva õhtupooliku 19-1 jaanuaril ja vaba juhtus olema ka Eesti Maja klubiruum kohviku taga. On korraldatud väikene eeskava. Tartlaste kätte jõuab ka esimene number tartlaste häälekandjat „Tuuled Tartumaalt.^* Kõik koosviibimisest osavõtjad — tooge kirjalikult kaasa omi mälestusi järgmise numbri jaoks. Tooge kaasa ka vanu fotosid ja muud, mida olete kaasa võtnud Tartumaalt Kui kellelgi on midagi huvitavat kõnelda, võtame selle kavasse. Toidu korraldame nagu suvisel koosviibimisel {õekäärul. Igaüks toob nii palju kaasa, kui ta arvab, et ta ise ära sööb. Perenaist ^It on ka sooja toitu. Peaasi, võtke kaasa hea tuju, nagu tartlastel ikka. Oodatakse kõiki! i i i f t i i i ii mm Whitehall ja WestminsteF Reisiradadelt Foto — A. Aarma oo l OO Peale Ülemaailmsete Eesti Päevade on Rootsis korraldatud veel kahed kohapealsed Eesti Päevad Stockholmis 1968 ja Göteborgis 1983. Viimane kandis Estivali nimetust ja tõi kokku 5000 eestlast. Tänavu jätkatakse seda traditsiooni suurkokkutuleku läbiviimisega kahes Lõuna Rootsi linnas, Lundis ja Malmös otse üleväina vastu Ko-laageni. Kuigi pidustus algab neljapäeval, 1. mail spordivõistlustega, on Esti-vafi ametlik avamine reedel, 2. mail keil 11.30 ülikooliväljakul Lundis. Selpäeval on kavas veel kirjandus-muusikaline ennelõuna, laulukooride kontserdid, instrumentaal- ja vo-kaalsolistide kcjntserdid, rahvatantsu- ja võimlemisettekanded, lasteteater, rahvapidu, lastepidu ja öökoh-vik. Laupäeval jätkub pidiistus ^ i a l - mbs piduliku rongkäigu jä galaeten-dusega linnateatris. Samuti toimub sel päeval ristlemineÖresundil õhtusöögiga. Linnas on avatud öökohvik. Pühapäeval, jätkub eestlaste kokkutulek uuesti Lundis jumalateenistuse ja piduliku kontserdiga Toom^kiri-kus. Sellega lõpebki Estiyal. Kas ei pealScs ]j:a meie Põhja-Ameerikast uuendama oma sõprust Rootsi ja Euroopa eestlastega Estivalile sõiduga? Kas ei oleks siitki kedagi, kes sinna külakosti viiks mõnel viisil esinemise või kaasategemisega? Root-. sist Oli antud ka mõista,et nad tahaksid meiega meeleldi mitmel alal nõu pidada rahvuslikes küsimustes. Sellepärast on allakirjutanu uurinud võimalusi sinna lennuks. Need on majanduslikult väga soodsad,kui organiseeriksime ühislennu. Meil oleks võimalik neljapäeval, 1. mail arvatava ajaga kell 3.30 p.l. Torontost lennata Kopenhaageni, kus oleksime järgmisel hommikul kell 6.15. Seega võiks grupp.avapäevaks Lundi kohale jõuda. Tagasilend toimuks Kopenhaagenist kolmapäeval, 14. või 21. mail kell 9.30 h. saabumisajaga Torontos kell 11.50 õhtul. Seega tuleks meil otsustada, kumb alternatiiv enamusele sobivam. Lennuhind Torontop' Koopenhaa-geni ja tagasi on |639, mis praeguse rahakursiga on võrdne USA 390 dollariga. Hinnale tuleb juurde arvata lennumaks Kanada $23 ja lennust mõjuvatel põhjustel ärajäämise kindlustus $22, kokku umbes US ^28. Piletid peavad varakult välja ostetud olema/Kanada reisibü JO kaudu. Võrdluseks olgu märgitud, et regulaarne lennuhind Torontost Kop-^.v haageni ja tagasi on Käti. $1395 ja 21 päeva varem ostetud piletiga Kan. 1825. Viimane teeb vahe grupilennu- (Järg Ihk. 5) nud hea — see on teater! Nii sõna-kui muusikalavastused. Londonis on ümmarguselt 50 teatrit, mõni neist suleb ja teine avab uksed, vastavalt kapitalile. Vanim neist on Theatre Royal (Drury Lane), mi§ avas oma uksed aastal 1663. Peab olema Shakespeare'! „nut", kui tahad enamust neist külastada" — ütles isegi meie giid. Aeg näib töötama siiski tänapäeva ameerika muusikalide kasuks. ' Meil osutus võimalikuks pileteid saada: Royal Heymarket Theatre'i sõnalavastusele, Tennessee WüÜ-ams'i ,,Sweet Bird of Yputh", filmistaar Lauren Bacairiga peaosas, siis Prince Edward Theatre's ,,Elvira", Eva. Peroni dramaatiline tähelend, 'muusikal, Amanda Waring peaosas, Edasi Shaftesbury Ave. Lerner &. Loewe'i lüüriline ,,Gigi" ja neljandaks uues Barbican Theatre'is, Royal. Shakespeare Comp; esituses ,,Les Miserables", Victor Hugo Prantsuse revolutsioonile rajatud muusikal. Väga moodne teater, väga hea lavastus ja tehnilise uudsusega lavapildid. Nüüd ei saagi mööda minna, — mida on Londonis uut? Kui Hitleri V-pommid ei tabanud St. Pauli katedraali, siis sellle põhja-ida taguse maa-ala, peagu 70 aakrit, tegid pommid koos tulekahjudega maatasa. Inglastel võttis, aega 20 aastat, kuni said valmis sinna väga moodsa „de-velopmendi", keskusega „lBarbiGan Centre", mis mahutab kinod, kontsert saali, kaks teatrit, näitusruumid, restoranij suveaiaga katusel ja nagu kumerast ehitusest süles hoitud ter-rasskohviku purskkaevude ja taimedega kaunistatud veekogudega mitmel tasemel. Lähedane kirikutorn peegeldus sillerdavas vees, — varblased nokkisid laualt pudenend koo-giraasukesi, mahe tagapõhjämuusi-ka ja soendav pealelõuna päike loid laisa meeleolu. M e i l o l i hea olla . . Üsnagi kontrastne komplekt, - võrreldes senise Londoni nii kind-lakskujunend ehitusstiiliga. Tulevik näitab, kuidas inglased ise seda omaks võtavad, või kujuneb sellest „valge el&vant" nagu Mirabelli len-nujaamast Quebecis. Londonis.on igal ajal ka hulgaliselt häid kontserte, peamiseh Royal Festival ja Albert HalVis, aga jõuad sa inimhing.nii lühikese ajaga igal pool käia! . ' VAATAMISVÄÄRSUSED Kui õhtud kulusid teatreis; siis päevad veeresid muid vaatamisväärsusi külastades. Vahtkonna vahetus Buckingham Palace'i ees meelitas niipalju turiste kokku, et nägime väid vahimeeste karunahast mütse ja rat-saeskadroni säravaid kiivreid, punaseid ja valgeid mütsitutte. St. Jamesi park oli rahvast täis. Mõnigi söötis julgeid veelinde ja tegid pilte. Paris-mendihoonet sai vaid aia tagant vaadata ja Big Ben oli tellingutes, sest Londoni südamikus oli ehituste suurpuhastus, liivapesu, käsil. 'Happevihm (acidrain) ja õhu üldine saastis andvat siingi tugevalt tunda. Picci-dilly CirGus'i5oli isegi ^.erose kup ajutiselt kõrvaldatud, vist noorel-duskuuriks! Westminster Abbey, kus nii paljt-sid„ siniverelisi", on kroonitud kü ka maetud, on nii võimas ja ajaloo-rikas, et siin võiks terve päeva veeta. Kroonimistool oli küll „kirvetöö" ja püha kivi, „Stone of Scone", selle all veel krobelisem, aga selle kaitseks võiks Suur-Britannia ^as või sõtta rhinna. Leidsime siiski aega Abbey kloostristeha „brass-rubbing", vask-sügavtrükist äratõmme Hepry VIII despootsest kujust. Niipaljii siis suveniiriks. Hiljem „Tower of Londonis" võis tunnetada hõngu, milles mõnigi neist ajaloo suurustest peajagu lühemaks tehti. Neist võiks nimetada kahte: Anne Boleyn jaCaitherine Ho-ward, H e n r y y i l l naisi. Viimane tarvitatud raiepakk ja timukakirves on veel säilitatud „White Tower'is". Jalutasime mööda ,,Iron Lady" — iO Downing Street — elamugrupist. Sisse ei lastud, — olgu appointment! Jõudes Trafalgar Square'ile, ajad kaela tagasi, et Admiral Nelson'ile näkku vaadata. Plats ise on tulvil turiste, lapsi ja tuvisid, raske ütelda, milliseid kõige rohkem. Platsi läänepoolse külje võtab enda alla Kanada Maja, võimas vahtra-lipp lehvimas suurlinna tõmbetuules. Põhjapoolses küljes laiutab National Gallery. Astume trepikäigust üles. Palju on siin Rubens'i suure-mõõtmelisi maale, korpulentseid naisideaale ja rasvünd aamoreid. Samuti palju töid Raphaerih, aga silma torkavad ka Renoir ja kollasetooni-line Van Gogh. Aukohal on siiski inglaste oma Constable ja Turner. Trügivaid turiste jätkub ka siia. • Galerii kõrval on St. Martin's Church. Kuna ta olla ilus arhitektuuriliselt ja pühendatud peamiseh vaestele, siis astume kindlasti sisse, ja osutubki vist ainsaks vaikseks "ja tu-ristivabaks kohaks, kus võid jahedas õhus ja vaikuses jalgu puhata, vähemalt poolgi tunnikest. Paar nokastanud napsumeest oli tukastand siia pisut pikemaks ajaks. Vahest kõige enam tuntud ja ka monumentaalsem Londoni kirikutest on St. Patifs Cathedral, ehitatud pärast Londoni hiigehulekahju a. 1666. Üle aegade on siit paljud suu-: rused, teadlased ja riigimehed läbi cäinud, maetud ja mälestatud. Pea-löövis Duke of Wellingtoni sarkofaag ja lõunatiivas Admiral Nelsoni Tomb'i krüp t, — Waterloo ja Tra-falgari lahingute suurvõitjad. 28.000 ameeriklast, kes langesid Teises maailmasõjas, väljudes Inglismaalt, on nieenutatud neile pühendatud mä-lestus- kabeliga peaaltari taga. Aga ka mõnigi suurus on siin paari pandud. Neist üks viimaseid oli Prince Charles ja Lady Diana. Jalutasime veel põhjalinnaosas, Highgate'is, kus oli meie Londonis elamise ,,noorusmaa". ELU K A L L IM Kõhu täitmiseks jäi üldiselt vähe aega ja siis tülitseda teha Inglismaa omapärastes „pub'ides". (brew-pub, tavern, eesti keeles „saepurukõrts".) Seal on teenimine kiire ja korralik, õlu hea ja toidud tühjale kõhule küllaltki suupärased. ,^int of bitter" kuulub sinna juurde. Pisut parem koht, kui istet saad, on „Ye Olde Gheshire Gheese" Fleet Streefil, mille, rostbiif on üle linna kuulus. Või „The Anchor", 1 Bankside, kus Shakespeare olevat olnud regulaarne külaline. Elu üldiselt näib kallim kui näiteks Kanadas. Vähemalt turistidele. Kui vanasti üks naelsterling, pealegi pa- ' berist, oli auväärt rahaüksus, siis. niiüd saab veel vaid paarkohalikku bussipiletit (doubledecker) osia odavamah kui ,,pound", milline nüüd turule lastakse vaskmündina. Paras jootraha taksijuhile või paki-kan djäle, kui see su kohvrit pisut liigutab. Kursivahekord; 1 nael =li-gilähedale Can $ 2,00. Ja sellest hoolimata on London puupüsti täis turiste, eesotsas jaapanlased ja sakslased. Nüüd alles inglane mõistab, milline tüütus ja kannatuse proov on turist, osa, mida ta ise varem mängis kontinendil ringi sõites. Kui sõja ajal, enne Normandia invasiooni, oli Inglismaal niipalju USA sõjaväge, et terve saar uppumise või vajumise ohus oli, siis hoiti saar õhuballoonidega üleval — ütlevad naljamehed — siis nüüd peaks sedasama kordama turistide kaalu kompenseerimiseks., Tänavaliiklus Londonis on väga tihe. Ilma liiklustuledeta üle tänava saada on eluga riskimine.) Bussid, mis sõidavad peaegu iga minuti järele kuskile, tarvitavad diiselõli ja yäike-autod toorest bensiini (47 penny, s.o. 94 c. liiter] — seetõttu õhk) on suitsust sinine. Katsud avarama vaate saavutamiseks sõita ,,doubledecker' i " ülemisel. korral — see on jälle suitsetajatele!" RINGSÕIT Päevad möödusid. Mu reisikaaslane lendas Nizzasse ja minul jätkus jumalast antud ilusaid päevi, — (Ices ütleb, et Inglismaal,on ainult udu ja vihmasadu?) — veel teinegi nädal maal ringisõitmiseks. Veerjad põllud, ülimalt hoolitsetuid roheliste hekkidega eraldatud. Maanteed väga head, sest puudub, karm külm, mis rikuks sillutist. Siin-seal hulgalised looma- ja lambakarjad, suuremad valvatud üksiku karjuse ja paari lambakoera poolt. Inglismaa on losside maa, massiivsed kiviehitised minevikust. Nüüd mõnedki rahvale külastamiseks avatud, et riigimaksude koormust kergendada. Jõudsime viimaks Humberi joesu-hu, Hulli sadamalinna. Siin, linnapiiridest väljas nagu vanajumala selja taga, elab ja veedab mu lapsepõlvesõber, Oskar Männapso oma noore naisega pensionäripäevi. Jätkub mõned puhkuspäevad siin minulegi. Roosid, roosid, ja kõikjal roosid, sest Inglismaa on roosiaed. Rahulik külamiljöö, kus on üks kauplus, postkontor ja peaasi, — inglaste „brew-pub" või baar hilise pealelõuna veetmiseks. Igaüks siin üksteist tunneb. Noorem paar loopis ,,darte" — see nii tavaline ajaviide igas „pub'is". Pint tõrvmusta guinness'i maitseb janunevale kurgule oivaliselt. Mõrkja maitsega, aga lõpuni vahutav, nii et pead iga kord habet pühkima,.. Jutusumin kerkib tellitud klaasidega kooskõlas. Õhkkond on etiketivaba... Kuigi vahest inglastele meie põhjaameerika hääldamine hästi ei sobi ( egas nende oma gi pole just puhas „oxford" ], aga kas see nüüd nüüd on „potato" või ,,potei- , to", aru me üksteisest saame ja läbisaamine'ülimalt sõbralik. Hull ise, mis oli vanasti suuruselt kolmas sadamalinn Inglismaal, on jäänud tahaplaanile. Kuna õli ja maagaas asendab sütt kui kütteainet, on aevadokid Victoria-Alexandria — ja Vajan LAPSEHOIDJAT kes tuleks koju 6-kuuse lapse juurde. Asukoht: Danforth-Jones Helistada õhtuti 465-9344 i • • , Kui Teie olete 60-71 aastat vana ja kui Te soovite oma RRSP-d pidevaks sissetulekuks muuta, võin Teid aidata asutuse leidmisega, fViis pakubTeile kõrgeimat sissetulekut. TARVO TOOMES 495-6805 Qhk 968-1444 MONEYSTRAT Inc. 187 Gerrard St. E. Toronto llUlilillllltltltlllllllillllliiilHIIIIIItlllllllltllIHrtllllllliHH KUHU MINNA? ® Pühap., 12. jaan. Kersti Meema esitab reisipilte Uus-Meremaalt ja Austraaliast Tartu CollegeMs algusega kl. 3 p. 9 Pühap., 12.-26. jaan. Ruth Tul-ving'u kunstinäitus Ukraina Cana-dian Art Föundation'i ruumes, 2118 A Bloor St. W. ® Neljap., 16. jaan. Pensionäride Klubi Pärastlõuna-kohv Eesti Majas algusega kl. 2 p. ® Pühap., 19. jaan. „Tartla8te Pärastlõuna" Eesti Majas algusega kl. 3 p. siiniiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii EELMISE NÄÜALA RISTSÕNADE LAl^lENDUS Põiki: 1. Imik. 5. Skalp. lO.Kate. 14. Siku. 15. Aasia. 16. Orel. 17. Tillukesed. 19. Nuru. 20. Elatus. 21. Igritses. 23. Aras. 25. Eita. 26. Vaasidel. 30. Kaktus. 34. Ilves. 35. Lasu. 37. Tola. 38.Saa. 39. Tamkast. 42. E.T.A. 43. Ette. 45. Sakk. 46. Ainus. 48. Tuiame. 50. Aitamast. 52. Leti. 54. Nime. 55. Valetama. 59. Raadik. 63. Igas. 64. Nasaalsuse. 66. Saak. 67. Uduga, 68. Juur. 69. Armi. 70. Lavad. 71. Urla. , • Püsti: 1. Iste. 2. M i i l . 3. Ikla. 4. Kultase. 5. Saksad. 6. Kae. 7. Assi. 8. Liege. 9. Padrikus. 10. Kontakt.-11. Arus. 12. Tere. 13. Elus. 18. Uurist. 22. Ita. 24. Selma. 26. Viset. 27, Alatu. 28. Avati. 29. Lakka. 31. Toena. 32. Uitus, 33. Saast. 36. Sakin. 40. Ase-tanul. 41. Taamal. 44. Ealeski. 47., Imeasju. 49. Met. 51. Tiraad. 53. Imada. 55.^Visa. 56. Agar. 57. Laam. 58. Asuv. 60..Duur. Cl. Isul. 62. Kera. 65. Aga. George V dokk kinni aetud ja maaala muudetud rahvapargiks; Sic transil gloria mündi. Tajgasi Londonis, tee ühineb jälle elukaaslasega. Veel viimane õhtusöök „Manz'is", Londoni nimekamas kalarestoranis Sohos, kus oma igatsuse „fish & chipsT' järele saime rahuldada, sest tänavaputkades, nagu vanastil põgenike ajal, seda enam ei serveerita. McDonaldi hamburger ja coca-cola on isegi inglase vallutan u d . . . Tagasi Montrealis, sõber küsis: - nKas London meeldis?" Ei saa halba ütelda hea lapse kohta, kes ikka on meeldinud! Montreali linn aga - tagasi saabudes näis nii puhtana ja vaiksena. ' ARNO AARMA Kolm dirigenti aj Neeme Järvi ja Ui Toront Vaimusi AastavahetuBü serdid Toronto : Thompson Hallis paliku maitse ja diks oli Neeme Ji rumeenlanna Silvil Nüüd, kus soomj sed on usaldanud liuse 8Ümfooniat( mist Neeme Järvi dugi põnev oodati tulemusi. Positiivsed üllati ennast kaua oodati Kava algas Sibelj ga nr. 1, mille h( samal aastal (1899) dud helipoeemi „F| Mõned autorid o( meloodiarohkuse ski jälgi. Oleks ülel Tschaikovskil on v| tes lausa monopolj dirigendid leiavad nr. 2. osa juures ts^ ning värvivad siis loodia sentimehtt tarvis. Neeme Järvi juhi 1. sümfoonia nautl liseid scfntimentaa] se vältimist ning k( jamaiselt kargeks Sama „a8jalikki viiulikontserdi juui rumi kontserdi mä tusid ning võrdlus niku vahel jäi otsii ba neist võiks Sibol sele tundele lugedi nuks. Rumeenlannl vici mängis omn elaani ja pingega, diga ülitihe ja -tum mente — nagu süj kande juures — kuj gu ununes kontsert puhas musitseeriml Sibelius armastal dosid väga pikalt vi RudolfTobi suri tuleõ NewYi NEWY0RK(M.E | laupäeva varahomj Manhattani linnoi kuuluva suure elan rai asuvas heliloojal Duesbergi korteris se tema 78-aa8tane| bias, kes oli meie tl Rudolf Tobiase ükf reid. Tuli arvataks] nud elektrikütjast ji Ü magamistoas, sai ka Helene To| kuid sai haiglas abi Silvia Tobias tui aastaid tagasi küli peeritud Eestist ja j{ ma, kus sel ajal Tobiase teised lapsi da ja kaks õde.Silvia| harfimängija ja hai mõni aasta USA-s Korteri põlemise] vasti ka väärtuslikl jali. Helene Tobias- N.Y. Rgulusejaühe duse organistina, tuleõnnetus, elab eesti perekonda. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-09-04