Meie Elu = Our life, September 5, 1985

              'nr. 36 (1853) 19^S
ma
Ituvõtmost
md St. W^st
L2C^ -
korda esitanud eda-
[d.kui ometi kord te­il
helises" ja Felix
lelarve on vastu võe-il..;
' :\
3 endale küsisin 10%
lis oleks katnud mu
Ito polnud üldse selle
Isukoht oli järgmine
fame sulle niipalju,
Ji/ad ka küsima raha.
da, et Esto,juhatus
litud rahast Peeter
Ima rahahankimise
m Liik, Peeter Agur
plaani, et Esto saab
^t, ülejäägi minnes
[orariks esinejatele.
'Koop koos Rein
Inaluba hankimas ja
lalatenne Estot oli
lüüa alkoholi kella
ivä ja reede õhtul,
intud viinaload ka.
kui kolmapäeval,
JsitasLCBO kirja,
laloa nii hilise õhtu
n\ oli palju pahan-
[jifb^ hakanud oma^
.t nad saavad juua
nime: pidi Esto ju­lguses
oli ,,Sala-ay
nimi, aga siis
käsu seda muuta,
inu ettepanek, see
tav. Siis esitasin
aga läksin Esto
in, et ööklubi nimi
1 nii juba trükitud
älismaadeie. Nen-otsusega
kaotasi-ust
paremini kor-oli
väike sfaapel. '
esed pugesid traa-isse.
Meil oli saba
ga, sest juhatus ei
bilisi palgata, kui"
ja rohkem baari-
|id ja kontrollijaid.
raha. Üks. süui"
est peale lasksime
se tasuta. 01eksi=
alt $3.00,nõudma
loleksime võibolla
raha sis~se toonud
Išiis võibolla olek-
Irari maksta suure-
Itades. Ja isegi El­ule
midagi anda.
lööklubi juhatust.
ei "oleks ööklubi
[hästi vastu võetud
|olid meil peakor-rve
[nüüd Liik] ja
hoolitsesid toidu
[meni igal hommi-lks,
kes korraldas
[samal ajal nimeta-piiras
meie baari-illegi
pidurdas ser-r
Agur jä Toomas
;üritele, kes pidid
hduma Esto juha-ridüsreeglite
järgi,
ilttäriada Toomas
tis igal õhtul ja kes
idhtusest Esto uri-tarvis.
killa Karl
|s oli meie abimä-ndja.
, ,
[ogrammijuhatajat
Allan Liiki, kes
it ja erinevat ees-iia
kaheksast kuni
Imikul. Kõik kok-
|a oli 48 tundi ees-mitu
laulugrüppi,
võimlejad, ,,Mr.
Inne Tüll ja Mihkel
Isel, Elmar Märi-
^ERESTO", nalja-
|iicag.o'st ja video-jspeari
tänama Tiit
fis abi ja nõu meie-ilesseadmisega
ja
Ive nädala jooksul.
Innlik ja kahju,,et
la neid isikuid pa-eest.
Siin juures
mida teie kavat-
|788,00 ülejäägiga?
lasime pika nädala
|an teada, mis Esto
Hd paremini ma-faada
selle nädala
3l ütlen Esto'le, et
I ja truud kaasmaa-meile
pool sellest
jist, et meie saame
|a nende inimestele,
ja vaevaga välja
JAAK JÄRVE
1 \
1
U.:
Kr,.
ii
•ii
li •
1^.
„MeieESiD" BHP.
Lõuna-Aafrikas
arahda surve valitsusele
99
99
on asutatEscl uus
The EvangelicalLutheran Church
In Canada", mis koosni^b endisesJ
Canada Sinodist" ja „Ev. Luth.
Church of Ganada", mõlemad en­dised
ameedka luteri kirikute osad
Kanadas. Selle uue kiriku juures
on osakond „Special Interest Con-ference",
kuhu kuuluvad eestla-jt.,
kelledel qn võima­lus
esitada oma soove ja teha ette­panekuid
nende kirikupäevadel.
Eestlaste osas vajab see aga koon­dumist
selle sinodi juurde. Kuidas
seda teha, küsis „Meie Elu" vaimu­likelt.
Toon&e vastused anonüüm­selt
(piiskop ja praost küsimusele
®i vastan"-^^^
— „Special interest group" on
moodustamisel eesti koguduste ja
õpetajate soovil. Praegu on meil kül­lalt
kogudusi ja õpetajaid, kes on
ELCiC liikmed, et sellist moodusta­da.
Sooviavalduse peab esitama-järg­misel
ELCiC üldkoosolekul kahe
aasta pärast, l
MISSOURI SINOD \
„Soovitakse,et ka teised eesti ko­gudused,
kes seal veel ei ole, selle uue
kirikuga ühineksid — s.t. Lutheri
Kirik — Missouri Sinodi eesti kogu­dused
ja õpetajad.
Sellega ühenduses olgu tähenda­da,
et kirikutevahelised piirjooned
peavad olema selged, et ära hoida
kiriklikku ja usulist ebapiäärasust.
Uus kirik on^ iseseisev kirik, nagu
Eesti Ev. LJLiteriusu kirik ja nagu
Lutheri Kirik-Missouri Sinod, kes
korraldavad oma usuelu iseseisvalt
ja ei ole üksteise osad.
Kui uue kiriku eriosakonda kuu­luvad
eesti kogudusi ja õpetajaid, siis
ei tuleks seda vaadelda nagu oleks
see Eesti Ev. Lutheri kiriku praost­kond
selles osakonnas. See tekitas
segadust ja killustaks eest|askonda,
nagu mineviku kogemused seda kin-
' nitavad. Inimesel võib tekkida küsi­mus,
kas nad enam kuuluvadki
EELK-isse, või ^ Special Conferenci
kaudu ainult uude Kanada kirikusse.
EELK-1 jä tema praostkonnal Kana­das
pole mingit tegemist uue loodava
Kanada Lutheri kirikuga, sest EELK
on iseseisev kirik, nagu ins loodud
kirik Kanadas. Luterlikku maailma-
, liitu kuulumine ei tee kajhte kirikut
veel üheks kirikuks. j
Kui EELK poõh on vaja ettepane­kuid
teha Eesti osas, siis on seda
teinud rahvusvahelistel konverentsi-
,del peapiiskop K. yeem sõnas ja
kirjas.
Kui on soov, et kõik eesti kogudu-sed.
peaksid kuuluma uude kirikusse,
kes seni on kuulunud Missouri Sino­disse,
siis ori selline soo\f ebakristlik
ja ebamoraalne teguviis Missouri
Sinodi eesti koguduste ja^ õpetajate
poolt kahel põhjusel: Lutheri kirik —
Missouri Sinod oij kindlal piiblilisel-luterlikul
alusel ja selle kiriku Kana­da
osa ei ühinenud uue asutatava
kirikuga, sest uues kirikus dominee­rib
usuline liberalism Piibli Jcäsitle-miöe
suhtes: Naisi ordineeritakse
õpetajaiks, mis Piibli järele on tund­mata
maailma loomisest saadik, sest
pole kunagi olnud naispreestreid
ega-õpetajaid ristiusu kirikus nii na­gu
Uue Testaniendi kirikule eriti
Paulus võtab Jumala käsul teatada 1.
Kor. 14,34-38. Ka ei leia näiteks tun­nistamist
mõned Jumala imed.
Teiseks põhjuseks on lojaalsus
Missouri Sinodile, kes esimese ja
ainukese luteri kirikuna Ameerika
kontinendil on eestlaste usulist tee­nimist
toetanud alates» aastast 1896
üle Esimese ja Teise maailmasõja.
Jätkas oma toetust ka pärast 2. maail­masõda
Torontos^ kuhu saabus esi­mesena
õp. Puhm: aitas Peetri kiriku
ehitada ja toetas viit eesti kogudust,
neist üht 29 aastat, teist 26 aastat,
majanduslikult. Kui nüüd soovitak­se,
et need kogudused pööraks selja
Lutheri Kirik-Missouri sinodile, siis
on see asjaliku südametu külma kalr
kulatsiooni tulemus. Keegi ei peaks
pöörama selga oma aitajale. Lutheri
Kirik — Missouri Sinodit on eriti
varemail aastail halvustatud, vaata­mata
et see sinod kunagi ei ole sega­nud
teiste kirikute tegevusse. Ta on
alati valmis pühakirja alusel rääkima
koostööst ja ühinemisest teiste luteri
kirikutega. Olgu igal kirikul, kogu­dusel,
iseseisvus ja vaba valiku või­malus."
TEISED VÕIMALUSED
Avaldati veel kolm erinevat soovi,
kuidas seda organiseerimist korral­dada.
\
Liituda lätlaste ja leedulastega,
kuid ainult ELCiC kuuluvate kogu­duste
raames.
Ühineda soomlastega. See peh­mendaks
poliitilise värvingu, mis ta-hes-
tahtmata bältlastega koostöös
esile võib kerkida ja kuna kirik ei
saavat pooli võtta poliitilistes mah­hinatsioonides,
siis võivat koostöö
bältlastega ebapopulaarseks muutu­da
ja meie probleemide esitamisel
loodetavat edu vähendada.
Kolmas mõte esitati, et minna koos
kõikide kommunistide all kannata­vate
luterlastega, kusjuures võiksid
aktiivset rolli etendada ka laiedele-gaadid.
rtMff Valk oma mõistetuspilti kokku psHiemas. Foto - R. Kreem
Kes Otsib,'see leiab
Mida teha ajaga? /
Mõnel on seda liiga palju, teisel
vähe. Ühed ei ole rahul, mida aeg
neile toob, teised kasutavad aega ise
eesmärgikindlaks ja rahuldustpak­kuvaks
tegevuseks, seda rriuidugi
igaüks omal v i i s i l 76-aastane Harju-rtiaa
mees, nüüdne torontolane, Ar­tur
Valk Davenport Roadilt, ütleb, et
tema on leidnud õnnetoova vaba aja
kasutamise võtme. Hakkas kord kar­pides
müüdavaid tükkideks tehtud
maastikupilte (jig-saw puzzles) kok­ku
panema ja nüüd ei saa selle töö
juurest enam ära lühikesekski ajaks.
Esimese maali kokkupanemine võt­tis
10 kuud, viimane 3000-s tükis pilt
aga ainult 3 kuud ja see oli palju
suurem. Nüüd on lapsed isale kin­kinud
5000-tükilise pildi..Kõik val­mis
maalid on raamitud ja kaunista­vad
ta mugava kodu seinu. .
Otsimine ja leidmine ongi, mida
me kõik peame üha rohkem katse­tama,
soovitab Valk oma pensionäri­dest
kaaseestlastele. Ka Artur Valk'a
aed on nagu kunstiteos oma lillede ja
?a.
ESTOR
Kas maailma avalikkus on tead­lik,
mis võiks pätuda, kui
rahvuslikud varad globaalselt
Saksamaal laieneb
Seoses vastuluure ülema Hans
Tiedge põgenemisega Ida-Saksa-maale
ja kolme tähtsa mehe sekre­täride
jäljetu kadumisega on Lää-ne-
Sakšamaal suurem spionaazhl
skandaal, mis kunagi olnud.
Saksamaa spioonide võrk on ula­tunud
Inglismaale ja Shveitsi. Ing­lismaal
on vangistatud abielupaar,
kes pärit Ida-Saksämaalt ja Shveit-sis
on arreteeritud 2 isikut, keda
0 0 0 Balti küsimus
(Algus esiküljd|
komisjoni koosolekul Genfis aval­danud
oma eitavat seisukohta N. Lii­du
käitumise kohta Poolais, Afganis­tanis
ja Balti riikides, .(^valduses rõ­hutas
ta, et Austraalia valitsust ja
avalikku arvamist häirib inimõiguste
rikkumine Eestis, Lätis j^ Leedus.
Vägivallaga surutakse maha kõik
rahvuslikud, kultuurilised ja usulised
püüdlused, kuigi nende taotluste juu­res
kunagi ei kasutata vägivalda.
Ka käesoleval aastal, septembri
kuus, korraldab Balti Nõukogu Can-berras,
parlamendi restoranis Balti-dinee.
Kuna Balti resolutsiooni aru­tamine
alamkojas peaks lähemal ajal
päevakorda tulema, on dmee jooksul
võimalik veel põhjalikumat selgitus­tööd
teha. Enne seda aga toimub
päeva jooksul Balti Nõukogu ja balti
ühiskonna esindajatega kohtadelt
omavaheline nõupidamine ühiste
probleemide arutamiseks.
' , :,-MARET OSER
Balti Nõukogu Austraalias
sekretär
Ida-Saksamaa vahel.
Boiinis arreteeriti üks vastuluu­reameti
töötaja, kuid vabastati pro­kuröri
poolt tõendite puudumisel.
Lääne-Saksamaa kantsler Helmut
Kohi pidas valitsuse erakorralise
koosoleku vastuabinõude raken­damise
kohta, vallandas vastuluu­reameti
üldjuhi Herbert Hellen-broichi
ja määras uueks ülemaks
senise Lääne-Saksamaa suursaa­diku
NATO peakorteri juures,
Hans George Wieckl.
Lääne-Saksamaa spionazhiskai-^
daal võis avastada ka Ida-Saksa-maal
vastuluure tegevuse. Arva­takse,
et seda kartes ida-Saksamaa
saadik Argentiinas lahkus omalt
kohalt, läks Lääne-Saksamaa saat°
konda ja varjab end seaL
Salapolitseid Inglismaal alar"
meeriti kuulutusest ajaleht „Ti-mes",
milles teatati, et Saksamaal
suri 21. aug. Margarit von Hessen.
Kuna Hessen-nimelist surmajuhtu
ei pinud registreeritud, hakkas po­litsei
uurima. Tehti kindlaks, et ai­nukene
sellenimeline oli printsess
Margaret von Hessen, kes oli para­jasti
külastamas kuninganna Eliza-bethi
Shotimaal. Temal lapsi ei ole.
Politsei on veendel, et oli tege-salaiase
ning kokkulepitud
lahkuda maalt.
Taolisi mõttekäike on kuuldud ju­ba
pil^emat aega mitmeis ringkonnis
ja ka üksikute skribentide sulest,
kuid alles mõne aasta eest — 70-te
lõpul ja 80-te"algul ei pandud neid
ei^am kalevi alla. Lääne-tsivilisat-siooni
kaitsjaile torkas silma mit­meid
küsitava sihiga äri-, tööstus- ja
rahandusettevõtete koondamine või
liitmine (merger) võimsateks konglo-meraatideks.
Väliselt jäeti küll mulje,'
et tegemist on vaba kokkuleppega,
kuid tegelikult kasutati „sophisti-kaatset',
tehnikat ka majanduses,
kus huviobjekt juhiti nagu kärbes
ämbliku võrku. Loomulikult esineb
ju ka juhte, kus haigus, surm ja elu-kohamuutus
põhjuseks, kuid ka neil
korril on pandud tähele, et rahame­hed
tunnevad objekti vastu huvj vaid
siis, kui see eeldab vara, rikkuse ja
rahavõimu suurenemist.
„Toronto Stär'i" majandusekspert'
Jack McArthur märkis, et eraettevõ­tete
kontsentratsioon suurteks ja
võimsateks konglomeraatideks on
võtmas lumepalli toiniet ka väljas­pool
Ameerika mandrit ja näib, et
valitsustel puudub poliitika selle
mõistmiseks. Ta nimetas Kanadas
vaid üksikuid, nagu Canadian Paci­fic,
Bay-Simpson-Thomson, Bronf-man's
Seagram-Brascan-Royal Le
Page, Reichman's01ympia-York jne.
Viimase kohta lisatakse ka, et sinna
on juba liidetud rida rahandusinsti-tutsioone,
kinnisvarade vahendusi ja
ka Abi-Tibi, kus ekspluateeritakse
Kanada metsi ühes maailma suuri­mate
trükipressidega. Lisaks nimeta­tuile
CP teatas.s.a., et Reichman's on
omandanud ka Canadian Gulfi $2,8
miljardi kasutamisega.
ÄMGUMENTATSIOONE
Teatavasti ühe- ja samaliigi äri- ja
tööstusettevõtete koondamine 0J^
vana tuntud toime põhimõttel, et
„raha teeb raha", kuid viimasel ajal
on tekkinud segadus just sellepärast,
et asjaosalised propageerivad sinna
juure liita ka veel kõik rahandusette-võtted,
nagu pangad, trustkompa-niid,
börsimaaklerid ja kindlustus­seltsid.
Avalikkust rahustatakse sel­lega,
et kui kõik nimetatud ettevõt­ted
on koondatud.ühe katuse alla, siis
rahval on palju tiõlpsam ja meelepä­rasem
korraldada oma tehingud kor­raga
ühes ja samas kohas.
-Viimastel aastatel on USA-s teh­tud
sellesisulist propagandat vahet­pidamata,
kus jooksva aasta algul
isegi nende föderaalse Kaübandus-komisjoni
esimees James Miller soo­vitas
valitsusel võtta revideerimisele
Antitrusti seadus, et kergendada ette­võtete
liitmist vaatamata sellele, et
sama komisjoni esimees Miller oli
määratud postile valveks, et Anti-trusti
seadust ei rikutaks. Reuteri
andmetel pidavat ka Valge Maja toe- -
tarna James Miller'i seisukoht^ loo­tuses,
et selkombel võiks.riigi- ja
rahvamajandus muutuda ef ektiiv-semaks.
Vastased aga hoiatavad
rahvast, et kavandavate super-konglomeraatide
kujundamine on hä­daohtlik
kestvatele investeerii^gute-le,
kahjulik aktsionääridele ja lõhub
kogukondlikku struktuuri ühes va-bavõistluse
elimineerimiseks, milles
õieti seisabki eramajanduse edu.
Mis puutub Kanada ettevõtete liit-misse,
siis lõunanaabri mõju on siin
leidnud harva vastuaktsioone ja pea­legi
veel siis, kui rahavõimu aroom
lööb ninna . Nii juba märtsis föde­raalvalitsuse
rahaminister Barbara
McDougall esitas valitsusele kõnes­oleva
probleemi lahendaniiseks n.n.
/.Rohelise paberi". Seni on seda tuu­lutatud
ettekannetel, parlamendi ra­handuskomisjonis
ja Kanada pressis
— pooh ja vastu — argumentidega ja
momendil pole selgust, misvärvili-seks
see „Robeline paber', võiks ku­juneda
sügisekSj kui asi jõuab parla­mendi
foorumile.
Mäletavasti üks taoline probleem
oh Kanadas üleval Trudeau valitsuse
lõpul rahaminister Roy McLaren'i
algatusel, kuid seda juhiti vastupidi­ses
suunas, et takistada illegaalselt
juba aastaid praktiseeritud huvide
ristlemisi kõigi rahaasutiste vahel.
Valitsuse vahetusega kadus ka Mc-
Laren'i kava ja nüüd seisame otse
vastassuunalise kava rakendamise
eel, kus asjatundjad ei näe midagi
lead, küll aga mitmesuguseid huvide
kokkupõrkeid ühes vabamajanduse
ruineerimisega, vähemate aktsio-nääride
kadu ja kõigi kodanike pae-
^ nutamist rahavõimu kui monopoli
alla hindades ja teenustes, mis juba
praegu nähtav mitmete' suuremate
üksikfirmade mõjul.
KUHJUMISE MOTIIVE '
Nagu eelpool märgitud tähelpane-kutest
selgub, on kõnesolevate ma­janduslike
ettevõtete koondamisidee
pärit rahvusvaheliste äri- ja raha­meeste
ringidest koos oma sõprade­ga
valitsusaparaadis, just nagu see
ilmne ka otsustamata vabakaubandu­se
pohitikas, sest vaba kauplemine
on kõigi ärimeeste sihiks, vaatamata
sellele et niiviisi võidakse ajada
pankroti lävele väheare nenudtöös-tusriike.
Mitmeid poliitilise ökonoo­mia
tundjaid ja inimese vaimuvalla
uurijaid — psühholoogid on leidnud,
et antud eramajandusettevõtete
koondamisega on võimalik jõuda
maailma rahvaste valitsemisele ilma
kommunistliku rezhiimi rakendami­seta,
sest nende kestva hüpoteesi
kohaselt inimene võitleb oma eksi-tentsi
pärast loomusunniliselt kõigi
ärg Ihk. 4]
Moraalse enamuse ning parem­poolsete
usklike juht ÜSA-s Jerry
Falwell, kes koos 9 USA vaimuli­kuga
teostas S-päevase ringreisi L.­Aafrikas,
kõneles president Botha'
ga, kõigi rahvuslike jä rassiliste
gruppide juhtidega, tuli sealt tagasi
veendunult selles, et surve L.-Aaf-rika
valitsusele kiireks maa demo­kratiseerimiseks
ja apartheidi
(erinevate gruppide eriolukorras
hoidmine) lõpetamiseks L.-Aafri-kas
on liiga varajane ja võrduks
vähktõve operatsioonile, mis sur­mab
patsiendi.
L.-Aafrika vajab rahu, aega ja vaba
maailma majanduslikku toetust, et
asjalike läbirääkimiste kaudu viia
maa sellisesse olukorda, kus erine­vad
rahvad ja rassid võiksid demo­kraatlikus
vabaduses ja rahus elada
üksteise kõrval. Selle kiirustamine
surve avaldamisega L.-Aafrika valit­susele
võib olukorda ainult terava­maks
ning halvemaks muuta ja maa
lõpuks Nõukogude Liidu kätte män­gida,
nagu on juhtunud varem mitme
teise maaga. .
Ka mustade rahvusgruppide juhid
olid selle juures avaldanud arvamist,
et sanktsioonid valitsuse vastu või­vad
esimeses joones põhjustada töö­puuduse
suurenemist L.-Aafrikas ja
muuta raskemaks töötava rahva olu­korda,
suurendada nende omavahe­list
rahulolematust ja muuta töölis-rahutused
verisemateks. Nad ei aval­danud
ka soovi, et valgete asemel
tuleks L.-Aafrikas valitsema suuri­ma
mustade rahva enamusvalitsus,
demokraatliku valimiskorra alusel.
See tooks maale vaid uue ning veri­sema
terrori, nagu ta on toonud mit­mele
teisele mustade maale.
Oma tähelepanekutest Aafrikas
' pastor Falv^rell kõneles oma mõtte­kaaslastele
lennuki saabumisel USA
lennuväljale ja kaitses oma vaateid
mustade pastori Jerry Jacksoni vastu
ühes TV-debatis, Ta nimetas piiskop
Tutu't isehakanud mustade juhiks,
kelle tähtsuse on üles puhunud rah­vusvaheline
meedia, nirnetades teda
L.-Aafrika musta rahva tähtsaimaks
juhiks võitluses valgete ülemvalitsu­se
vastu, ilma et tal oleks ühegi mus­ta
rahva või selle juhi volitus. Oma
vaimulikes TV-saadetes, „The Old-
Time Gospel Hour", pastor Falwell
lubas hakata selgitama vajadust toe­tada
president Reagani vaadet, et L.-
Aafrika rahvast ja valitsust tuleb toe­tada
rahaliste investeeringutega, pa­randada
tema majanduslikku olu­korda,
vähendada tööpuudust ning
suurendada kaubanduslikku läbikäi­mist.
Sanktsioonid ei aita parandada
olukorda L.-Aafrikas.
Pastor Jesse Jackson, kes oli üheks
USA presidendi kandidaadiks vii­mastel
presidendivalimistel, nimetas
Falweiri TV-debatis Reagani agen­diks,
rassistiks ning täiesti valel aru­saamisel
olevaks mustade olukorra
kohta Aafrikas ja eriti L.-Aafrikas,
kus on veel valgete vähemuse valit­sus,
mida mustad ei talu.
Mitmed demokraatlike riikide va­litsused
on võtnud omaks rahvusva­helise
meedia kampaania L.-Aafrika
valitsuse vastu ja rakendanud sankt­sioone.
Seda on teinud ka Kanada
valitsus, vaatamata sellele, et ajaleh­tede
veergudel on ilmunud ka vastu­pidiseid
kirjutisi, kus on juhitud tä­helepanu
sellele, et L.-Aafrika on
kärbes N. Liidu kui elevandi kõrval.
Föderaal- ja Ontario valitsus on vaa­danud
sellest üle ja vasak­poolsete
ringkondade rõõmuks bn
teinud korralduse L.-Aafrika veini
müümise lõpetamiseks ja teised
sanktsioonid on kavandamisel.
Samal ajal samad valitsused on
tihedas kaubanduslikus vahekorras
N. Liiduga, kus miljonid ja miljonid
teisitimõtlejad on vaevlemas Siberi
sunnitöölaagrites. Valitsus lubas sis­se
tuua Lada autosid, kaaviari ja
mitmeid teisi produkte. Ta peaks ar­vestama,
et N. Liidus on sunnitöö­laagrid
ja L.-Aafrikas neid ei ole; N.
Liidus on range tsensuur ja välismaa
ajakirjade ning ajalehtede lugemi le
laiemas ulatuses ei ole võimalik; L.-
Aafrikas tsensuuri ei ole, igasuguse
kirjanduse lugemine on lubatud ja
igasuguse meedia esindajatel on va­badus
liikuda ringi maal. N. Liidu
diplomaatilised esindused on täis
väljaõpetatud ' spioone, L-Aafrika
diplomaatilistes esindustes neid ei
ole. Selline kahesugune suhtumine
valitsustesse, kes inimõiguste kasu­tamist
piiravad, on imestust äratav.
A.N.
Näitus „Market Gallery's"
Toronto raekodadest
Huuroni indiaanlaste sõna „To-ronto"
tähendab „kohtumise paik",
ja see mõiste kirjeldab ka Toronto
raekodasid (ehk linnavalitsushoo-neid)
linna 150-aastases ajaloos.
Nii esimene linnavalitsuse hoone,
mis teenis vana „Tov\^n of York'i, kui
ka järgmised raekojad, mis ehitatud
kiiresti kasvavas Ontario pealinnas,
kuni viimase Toronto moodsa rae­kojani,
on olnud väärikad sümbolid
keskustele, mida nad esindasid.
Okt. 26. kuni veebr. 2. (1986) kes­tab
Toronto „Market Gallery's" näi­tus
Toronto raekodadest ja nende
arhitektuurilisest, kuUuurilisest ja
poliitilisest ajaloost, mida on uuritud
ja dokumenteeritud.
Näitusel on esitatud arhitektuuri­lisi
jooniseid, ajaloolisi fotosid, aja­lehelõikeid
ja muid ürikuid ja ese­meid
Toronto arhiividest.
Näitusel on ka mudel esimesest
linnavalitsuse hoonest (mis seisis ko­hal,
kus nüüd oh St. Lawrence Hall),
mis ehitati aastatel 1831-33, ja asus
vana „Town of York'i" äride kesku­ses.
,
Kui Toronto inkorporeeriti aastal
1834, siis sai sellest peahoonest
(Town Hall) raekoda (City Hall),
mille ümber olid ärid, kontorid, töös­tused
ja poed.
See esimene raekoda ja selle lähim
ümbrus hävis tulekahjus aastal 1849.
Järgmine raekoda, neoklassikali­ses
stiilis St. Lawrence Hall, ehitati
aastal 1850. Selleks oli kuulutatud
välja kavandite võistlus, mille võitis
arhitekt Henry Bowyer Lane.
Kavand pidi olema mitmekülgse
kasutusega: ja tulemuseks oli, et St.
Lawrence HalHs oli. linnavalitsus,
turg, politseijaoskond ja rida ärisid.
Lõunasse oli vaade üle sadama. Hil­jem
on Ontario järve seal täidetud.
(Torontos oli sel ajal ainult 20.000
inimest.) ,
Kui linnavalitsus kolis aastal 1899
Queen ja Bay tänavate nurgale, muu-
Toronto uus
raekoda.
tus St. Lawrence Hall lihtsaks turu­hooneks.
Aastal 1974 alustati St. Lawrence
Hairi restaureerimisega. Endise lin­navalitsuse
ruumides (nüüdne „ Mar-ket
Gallery") on nüüd Toronto arhii­vide
ja kunsti näitus.
Järgmine Toronto raekoda avati
aastal 1899, ja on tuntud nüüd kui
uus-romaneskses stiilis „Vana Rae­koda"
- „Old City Hall". Ka selleks
oli kuulutatud välja kavandite võist­lus
— ja selle võitis arhitekt E. J.
Lennox. Hoone on ehitatud tugevast
kivist, kõrge kellatorniga ja dekoree­ritud
seest ja väljast.
Vanast raekojast läände asub To­ronto
uus raekoda, kavandatud soo­me
arhitekti Viljo Revelli poolt, esin­dades
oma kahetornise võimsa kuju­ga
eeskujuliseh moodsat suurlinna.
Uus raekoda avati aastal 1956. Sel­le
kavandite võistlus oli rahvusvahe­line.
Saabus 520 kavandit 42-lt maalt.
Uus raekoda on aidanud tõsta arhi­tektuurilist
standardit kogu kesklin­na
arenemisel,
,,Market Gallery" asub ajalooliselt
St. Lawrencis Markefis (lõunapool­ses
osas, teisel korrusel), 95 Front St.
East. Sissepääs on vaba.
Ajad: kolmapäev kuni reede, kl.
10.00 kuni kl. 4.00 p.l. Laupäeval: kl.
9.00 kuni kl. 4.00 p.l. Suletud esmas­päeval,
teisipäeval ja riigipühadel
(civic holidays).
Informatsiooniks ja gruppide kü­lastuseks
helistada: 947-7.604.
silustab oma uut tegevusaastad
[r®gis^r@(Brimis8ga 9. s®pt®mbrä!l kella S-9 õhtul, GLENVIiW SE|yiOf§ pyiLIC §CHOOL'is, 401^osewell Av®. (Avenue Rd.Ja LawreBnce
Tunnid erirajoonides mudilastele, tütarlastele, teismelistele Ja naistele: Toronto, Beaches, MIssissauga, Etobicoke, North York, East York, Richmond Hill, Markham.
lBiformatslooffiik@ helistada 889-789^ (Laupäevased klassid alustavad tegevust 14. septembril)