1984-08-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 33 (1798) 19M
tusa
„Meie E l u " nxJ. 33 (1790)
St
i4„Meie Elule" tervi-lagriuudiste
vahenda-cogüti
2x3 jala suuru-iopdud
vähendus.
Id sama selgusega võib kon-j
i et grupid ei tee kaugeltki
[tööd. iga rühmajuht on tööd
id omamoodi, loonud uut,
|danud vana ja kõike seda
5es mõttes. Ja kõikidel on
vaimustada nii. võimlejaid
ii. publikut.
|ühm on kahtlemata jäänud
luks selleje, mida Ernst Idla
I.tema eluaja jooksul lÖi nii
Bte alal kui koreograafias.
-E8tienne'i juhtEvelyn Koop
lada võimlemise ema", nagu
bduvalt märgiti nii esinemis-
|f^iakir^ahduses; kanadalaste
lljema võimlejad on vägagi
Ijad ja üksikud nendest suure-splistid,
mis ilmnes grupi
Ikavast. Põhjuseks on kogu
[öö pisut erinev suund — siin
itakse ka võistlus võimle jäid,
t rütmilise võistlusvõimlemi-
Isi kuna tööd toetav Kanada
lijäb.
ji rühmade;! sellist erilaadi ei
luba see tekitab teatud ilmse
|se, kuigi ka Kalev-Estienne'|
vaiia Idla.
[dla nimimärgiks olid kõnnid
;; siisEvelynKpopinimimär-kõrged
hüpped — need, mis;
5tiG mpderne'is teatavasti
J: annavad. Neid hüppeid on
võibolla liigagi palju. Prog-joh
hoogne, elav, mõnikord
lidagiviisi ..ameerikalik** oma
Ises,: riistaderohkuses ja kon-
Moonides.
tlemata on ka see hea klassiga
^misrühm, millisest aga maha
i kuidagiviisi jääda Anneli Riga
cia eliit. Juht on Tartu ülikooli
isvatuse osakonna produkt,
[ka tema mõjustatud tugevasti
sõimlemise algest- omapärast,
une kinnitas, et Toronto on
teise tugeva yõimlemisrüh-is
sammub aiva ülespoole.
« K l
JJ' ri- >
irumio.
i
F o t o - S .
MELfÄFÄEVA^, 2 < B . Ä U G U^
iamängud lõppesid
Palju nieda
, AUGUST 16.
Ööklubi „Ankur" oli populaarseks noorte kogunemiskohaks. Peeter
Kopvillem esinemas. A l l — ka „8akkõrtsi" rõdu oli rahvast täis.
Foto — Lembitu Ristsoo
EI • .
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts —1918.
HigistatI irapra
Stokholnliis ilmuvas „Eesti Päevalehes"
kirjutab peatoimetajalu-han
Kokla muuhulgas:
:'"KütStockholmi lä^tö^inllemls- ja
rahvatantsupidu, kandis nimetust
„ Festival Gala", 'siis sama asi Toronto
Estöl kandis nimetust „Esto V i sioon".
Mõlemad peoll toimusid jäähoki
areenidel. Kuna jääpõrand oli
suveks sulatatud ja hoonel puüdug
õhujahutus, siis tabas Torontosse
jõudnud kuumuslaine nii esinejaid
kui ka publikut üsna rängalt: kõik higistasid.
Ent higistati vapralt.
See ei takistanud suuredimensioo-nilise
ettevõtte läbiviimist ega publiku
entusiasmi. Pikk. kolm tundi
kestev etendus suutis süüdata vaimustust.
Kuigi, võiks ütelda, et üldiselt
tehakse meie pidustustel sellelaadilised
programmid liiga pikaks,
kärpimised tõstaksid meeleolu |a annaksid
parima tuumiku.
MÕTTESÄHVATUSi
Kui mehel on ühed sarved maha
joostud, kasvavad uued.
Nõukogude Liit on väheseid riike,
kus 65-aastase.d moodustavad poliitilise
järelkasvu.
Miks ,, Star" ei rääkinud
rong]
Esto-Visioon kujiines visiooniks
vabast rahvast ja tema kultuurist.
Esivanemate rahvariided ja tantsud
katsid esimese osa kavast.
Lavastajaks oli siin Härnald
Toomsal^,.kelle ülesanne ilmseh o l i .
raske olnud, kuna see suur rahvatantsijate
massoli väga erineva tasemega
aga valitsevat kuumust — sellel
kuulsal hiiglahallil puudub Õhujahutus
— siis olnuks otstarbekohasem
iantsude rohkust.piirata ja lasta esile
mõningad eliitgrupid õige tantsu ja
tantsutempoga. Šee oleks lõiganud
ära ühetoonilisuse.
Pärast lühikest vaheaega algas teine,
võimlemisel^ pühendatud osa,
mille juhiksj^ koreograafiks oli Eve-lyn
Koop. Tema^ erikompositsioon
„Meri" Armas Maiste loodud muusikale
oli siin peaosaks. Selle teostajaiks
olid p^ale Evelyn Koopi oma
võimlejate Kaiev-Estienne'ist veel
Idla-ja Malmötüdrukud, Ritmika.
USA-võimlejad ja Montreali Questo.
Kuigi „ võõrad" grupid kandsid lavastuses
silmapaistvaid osi suure
võimekusega, jäid nad kuidagi anor
nüümseks ja etenduse lõpul nende
gruppide juhid täielikult tähele panemata
ja nimetamata, rääkimata sellest,
et teadustaja nende esinemismo-mente
ei tõstnud etenduse keskel
,,Meri" aga oli üldiselt huvitav
lavastus ja teostatud mereliste kõrva-lefektidega
nii valgustuses, kui ka
valge gaasiudu laskmisega vooga-
* vale helesinisele võimlejatemassile.
. Kolmapäeval, 8.. augustil ilmus
..Toronto Star'is" dr. Kõresaare luger
jakiri, milles ta ütleb, et kanadalastel
on midagi õppida eestlastelt. Dr. Kõ-fesaar
nuriseb, et kui 12. juulil toimus
rongkäik, siis „Star"' kasutas seda
ainult taustaks, et rääkida Mülroney
valimiskampaania avakõnest.
„Star" oleks pidanud aga ka rääkima
selle rongkäigu tähtsusest eestlastele,
märkides tugevat rahvustunnet,
Iilis seal esile tuli, ja kuidas need
tunded on seotud rahuldusega, et
meil on võimalik paguluses vabalt
oma keelt ja kultuuri säilitada ja kibedusega,
et tuttavatel ja sugulastel
Eestis pole see enam võimalik Vene
okupatsiooni tõttu, Ta sooviks, et
kanadalased mõtleks nende peale
kelle perekonnad on võõra võimu
poolt lõhestatud. Ta juhib tähelepanu
ka sellele, et vabadusvõitlus peab
olema järjekindelt et tast kasu oleks.
Sellepärast Kõresaare meelest see, et
ajakirjandus ei rääkinud rongkäigu
rahvuslikust küljest, on täielikult
mõistmata.
Paiguti oli valgustus — nähtavasti
hokipalee puudulikust proshektori-süsteemist
— liiaks tume, nn tume, et
detailid kadusid. TV-reporterid. keda
oli tulnud kõigist viiest uudistekanalist,
pöördusid pettunult tagasi, kuna
asi oli isegi moodsatele elektron-kaameratele
lüaks pime. Sellest pub-litsiteedi
kaotamisest oli kahju.
Kogu selle hiiglasliku võimlemis-peo
lavastuse põhiteemaks oli sinimustvalge.
Evelyn Koop oli oma „Merega"
tahtnud sümboolselt edasi anda vabadust
— vabadust, mis kuulub merele
ja teab kuuluma ka sinimustvalgele.
Ikka ja jälle formeerusid sinistes,
mustades ja valgetes dressides
grupid põrandal hiiglaslikuks eesti
lipuks.
See oli meeldejääv
Tänavune suurim sportlik sündmus,
16 jpäeva kestnud kauaoodatud
23. olümpiamängud Los Ange-leses
lõppesid pühapäeval, 12. augustil
juba eelmistest olümpi&°
mängudest tuttavaks saanud tseremooniaga.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee
president Juan Sama-ranch
kuulutas mängud lõppenukSr
langetati olümpialipp ja kustutati
olümpiatuli, ning 23. Mängud on
nüüd vaid ajalugu. Peale ametliku
osa pakuti teisticorda suur revüü
suure tulevärgiga parimas Hollywoodi
stiilis.
Teine nädal hõlmas võistlusi paljudel
aladel jä võimatu on anda ühes
kirjutises ülevaade kõigest, mis oli.
väljapaistev, üllatuslik või mõnel
muul põhjusel märkimist vääriv.'
Piirdugem seetõttu ainuU mõningate
faktidega, kildudega ja tähelepanekutega.
Oli võitjaid, kelle nime polnudpal-jud
enne üldse kuulnud; oli maailma-rekordimehi
ja -naisi, kes läbi kukku- •
sid jne. Kuid kõik see on iahutamatu
osa olümpiamängudest. Oleksigavja
ebahuvitav, kui kuldmedalid läheksid
kõikidele ennustatud ja nn. kind-
'latele võitjatele.
BOIKOTT
Teist korda järjest puudus poliitilise
boikoti tõttu mähgudelt rida
maailma nn. spordi suurvõime ja
võib küsida, kumb — kas Moskva või
Los Angeles kannatas rohkem sportliku
tasapinna ja saavutuste poolest.
Pole vist vaja raali või kõrgema matemaatika
abi väites, et äsjalõppenud
mängud said ses suhtes valusama
hoobi. Moskvas puudusid suurtest
spordimaadest peale USA ainult
Lääne-Saksä ja Jaapan, mõjutades
tulemusi ja medalivõitjate nimestikku
peamiselt kergejõustikus ja ujumises.
N. Liidu, Ida-Sal^sa, Poola, .
Ungari, Tshehhoslovakkia, Bulgaria
ja Kuuba osavõtt seekord oleks aga
suuresti muutnud üldpilti,mitte ainult
raskejõustikus ja kergejõustikus,
vaid ka paljudel teistel,
eriti naiste aladel. Boikott võimaldas
näiteks Austraalial võita oma esimese
kuldmedali tõstmises, USA-l esimest
korda kuldmedalid klassikalises
maaaluses ja naiste võimlemises..
Ning selliseid näiteid võib tuua rohkem.
. Ka|Kanada medalite arv — 44,
neist jcümme kulda, ja mitmekordselt^
suurem kui kjihagi varem, tundub
liiga heana ja maa tegelikele sportlikele
võimeile rahvusvahelises konkurentsis
mitte vastav. Samuti neljas,
koht maade paremusjärjestuses.tugi-.
nedeš medalite või punktide arvule,
Kõikidest kaugel ees oma 174 meda-
Hga, neist 83 kuldsed, oli loomulikult
USA. Kuid paljudel nende ja ka teiste
maade kuldmedalitel on ainult n.ö.
kassikulla väärtus. Olümpiamängude
protokollidesse ja annaalidesse
• lähevad aga kõik võrdsetena» ilma
.selgitavate märkušteta.ning kui neid
lugeda 50 aasta pärast.ei tea keegi
nende vahet. ;
Küsimusele,, kes oli individuaalselt
suurim medalite noppija, on vist
üsna vähe õigesti vastajaid, kui neid
üldsegi on. Sest selleks osutus hiina
meesvõimleja Li Hing, kes kogus
medaleid igast liigist, kokku kuus.
Ka eelmistel olümpiamängudel on
võimlejad peaaegu alati osutunud
suurimateks medalivõitjateks. Kas
see ei näita, et sel alal jagatakse
medaleid liiga heldökäeliselt?
,,Sületäiest" võimlemisemedaleist
palju suurema kaaluga on Carl
Lewise neli kulda mängude tähtsa-mail
alal, kergejõustikus. Võites esikohad
100,200 m jooksudes, kaugushüppes
ja 4x100 m teatejooksus, kordas
see USA neeger oma kuulsa eelkäija
Jesse Owensi sama saavutust
Berliinis 1936. aastal. Naiste poolel
' osutus edukaimaks ameeriklanna
Mary Lou Retton viie medaliga võimlemises.
Kanada sportlastest esimesel nädalal
ujumises kaks kuldmedalit
võitnud Alex Baumann ei jäänud
; ainukeseks selliseks ..rikkaks". Teisel
nädalal kordasid sama saavutust
Hugh Fisher ja Alwyn Morris, võites
esikohad 500 ja 1000 meetris kahelisel
kanuul. Morris on indiaani päritoluga
ja ta on mängude ajaloos kolmas
selle rahva esindaja, kes on jõudnud
kuldmedalini. Esimene oli kuulus
Jim Thorpe Stokholmis 1912. aastal
ja teine Billy^ Mills, kes Tokios
1964.a. lõi üllatuslikult kõiki kuulsusi
10 000 m jooksus,
OSAVÕTJAID REKORDILISELT
' Uute rekordite ja tippsaavutuste
poolest jäid L A Mängud maha eelmistest,
mida osaliselt võib kirjutada
boikoti arvele. Kui näiteks kaheksa
aasta eest Montrealis kergejõustikus
varises kümme maailmarekordit, siis
seekord andis esimest ja ainukest
rekordit oodata kuni eelviimase
võistluspäevani. Ja seegi oli ainult
juuksekarva suurune parandus. USA
4x100 m teatejooksu kvartett kärpis
oma mullusest tippsaavutusest
sekundisajandikku! Ujumises püsti-lati
uusi olümpia- ja maailmarekor-oeid
küll rohkem.kui ühelgi teisel
sJal, nagu tavaliselt, kuid siiski ka,
tagasihoidlikumalt., kui varematel
pängudel. Seda võis põhjustada as-laolu,
et võistlused toimusid välis-basseinis,
kus.olgugi et soojust küllalt,
oli tuult ja lainetust rohkem.
Milles aga ületati kõik eelmiste
niängude arvud, oli osavõtjate jä
pealtvaatajate hulk. Kui mängud 52
aasta eest esimest korda peeti „ing-lite
linnas'', rivistusid sama staadioni
murule avatseremooniaks ainult
39 maa esindajad. Väikeses arvus oli
peamiseh süüdi tollal kõrgpunktis
olev ülemaailmne majanduskriis.
Nüüd oli boikotile vaatamata osavõtvaid
maid 140.
Ning võistlusi jälginud publiku arvud,
ükskõik mis aladel, ületasid
kõik seninähtu, vaatamata üsna soolastele
piletihindadele. Kergejõustik
pole USAs kunagi tõmmanud suuremaid
pealtvaatajatehulki. Nüüd oli
hommikusi eelvõistlusi, mis tavaliselt
igal pool on toimunud pooltühja
staadioni ees, jälgimas kuni 80 tuhat,
pealtvaatajat! Ja õhtused finaalid
läksid alati täismajale.
Samuti ei ole ameeriklane kunagi
tundnud suuremat huvi Euroopa
jalgpalli vastu. Kuid seekord tõmbasid
poolfinaal Itaalia ja Jugoslaavia
vahel ning finaal Brasiilia ning
Prantsusmaa vahel Rose Bowri staadionile
102 tuhat pallihuvilist. Kõikide
eelringi mängudega kokku oli
keskmine publikuhulk jalgpalli-matshidel
veidi üle 44 tuhande.
SOOMLANE-MAAILMA
PARIM SÕUDJA
Väike Soome, kuid spordimaana
. suur, on maailmale andnud terve rea
olümpiavõitjaid, maailmameistreid
jne, paljudel aladel nagu pikamaajooksud
ja odavise kergejõustikus,
maadluses, suusatamises ja laskmj-
Neil aladel kohtame populaar-
Sid nimesid, keda tunneb kogu spor-dimaailm.
iCuid kui palju on lieid, kes
teavad Pertii Karppise nime? See
hiiglasliku kasvuga (2 meetrit pikk)
jakarujõuga soomlane võitis äsjastel
mängudel kuldmedali ühemehe paa-.
dil sõudmises, mille peale üks TV-kommentaator
andis soomlasele tiitli
i.Kõigi aegade parim sõudja".Või-
^ tlust Los Angeleses selleks üksi on
vähe. Kuid Karppinen oli võidukas
samal alal ka 1976.ä. Montrealis ja
nelja aasta eest Moskvas. Võita kuldmedal
kolm korda järjest, sellega polnud
sel alal mitte keegi veel hakkama
saanud.
Karppise Võidu kõrval oli soomlastel
muidugi eriti hea meel kuldmedalist
oma leivaalal,odaviskes (Här-könen),
kuigi see oli veidi kergekaaluline
paremate odameeste (Idasakslased,
eestlane Puuste ja leedulane
Kula) puudumisel. Viimati võitis
soomlane selle ala 20 aastat tagasi
Tokio mängudel.
Võidurõõmu meeste odaviskes tumestas
aga kindlasti Tiina Lillaku
ootamatu lüüasaamine naiste odaviskes.
Lõpuks — oleks huvitav teada, mis
rahvusest on vabamaadluses 68 kilo
kehakaalus hõbemedali võitnud
USA meeskonna liige Andrew Rein.
Seda perekonnanime leidub" üsna
palju eestlaste hulgas nii kodumaal
kui Rootsis ja siin mandril. Ja USAs
ön eesti noored harrastanud maad-to.
EFKA
Eestlased Valges Majas Ikestatud Rahvaste Nädala Proklamatsioonil
tseremoonial. Vasakult: Mäido Kari, Paul Saar, Kaja Kool, Juhan Si»
monson, Henno Parks. All ~ Ühendatud Balti Ameerika Komite®
uuem projekt oli balti inimõiguste võitlejatele tähelepanu ja tuge tõmmata
ameeriklaste hulgas. Allkirjade laud koos loosungiga seati
ülesse 16 ja K tänavate nurgale, Vene saatkonna lähedale. Fotol:
Mäido Kari ja Mari Ann Rikken laua juures. Foto Henno Parks
Kiri Saksamaalt
Kõrged palgad
GEISLIMGEN („Meie Elu" kaastööliselt) - Sakslaste palgad o i
praegu maailmas kõige kõrgemate hulka kuuluvad. Kui palkadele
lisandada tööandja poolt makstavaid sotsiaalandameid nagu puhkuseraha,
jõuluraha, palga edasimaksmine haiguse puhul ja pool töölise
sotsiaalkindlustustest, siis pole see ka mingi ime,kui kunde peab
maksma ettevõtjale 50 marka töötunni eest.
Pärast seda,kui tänavused palga-tariifid
on sõlmitud enamikus tööstus
harudes, on ametnike, teenistujate
ja tööliste brutopalgad järgmised:
Automehaanik 2992 marka kuus,
raali programmeerija 5000, trammijuht
2918, plekksepp 2680, mäekae-vur3127,
nl:kooliõpetaja4085,politseini^
0 .-iü, sekretess 2030, arstiabi-line
2500, kohtupristav 6000, kelner
2552, finantsametnik 3960 ja müüjanna
2040 marka kuus.
'. Liidukantsler teenib kuus 28.713
marka, liidupäevaliige 12.520, üld-arst
17.000, hea praksisega advokaat
12.000, Lufthansa piloot 17.000 ja
päevauudiste lugeja TV-s 7000 marka
kuus..
Tippteenijateks on tööstuste mä-'
nedzherid, ettevõtete järelevalve-nõunikud
ja jalgpalliprofid. Nende
aastasissetulek on sageli pool miljonit
aastas.
MAADLUS
ÕHUSSAASTAMISEGA
Kolmandik Saksa metsadest on kas
hävinenud või hävinemas õhusaasta-mise
tulemusena. Kivisöega köetavate
jõujaamade kõrval on suurimateks
õhurüvetajateks autod. Neid on
siin registreeritud 25 miljonit, kusjuures
on arvestatud ainult sõiduautod.
Nüüd maadlevad poliitikud ja
autotöösturid mürkgaasivaba auto
ümber. Euroopa Majandusliidu riigid
otsustasid tinavaba bensiiniga liikuvate
autode sisseviimise käesoleva
aastakümne lõpuks, osa saksa
poliitikutest juba 1986. aasta alguses.
Kokkulepet pole veel saavutatud,
sest võimsad autovabrikud värisevad
suure kasunii pärast, mis võib minna
kaduma tinayaba bensnniga. See vajab
eriliste katalosaatoritega varustatud
autosid, mis suhteliselt kallid.
Ka pole suudetud viia läbi sõidukiiruse
piiramist maan- ja autoteedel,
ehkki seda mitmelt poolt nõutud.
Noore „autokultuuriga" sakslased
tahavad kihutada ning mõni eriti kaval
-leiab sõidukiiruse piiramises
iseenda isikuvabaduse kitsendamist.
Olgugi, et surmaga lõppenud autoõn-netuste
kaheks peapõhjuseks on liigne
sõidukiirus ja joobnud olek.
TURVAVÖÖ KOHUSTUSLIK
Alates tänavu 1. augustist peavad
autojuht ja kõrvalistuja olema kaitse-vöötatud.
Kui nüüd kedagi tabatakse
sõitmast kaitsevööta, peab süüdlane
maksma 40 marka trahvi. Teedemi-n!
ts6r sbol/itäs turvavööd juba ammugi,
aga tuleiriusteta. On imekspandav,
kui vähe tunneb maa teedemi-nister
oma rahvast. Ta venitas karistuse
sisseseadmisega, kuna lootis
apelleerida autosõitjate mõistlikuse-le.
Kes vähegi autoga teel on olnud,
teab kui vähe on autosõitjate juures
mõistlikust. Selle kohta andis tabava
kommentaari üks venelane, kes sõitis
paarkümmend aastat tagasi ameeriklaste
teenistusesiilga kord kui ta
nägi metsikut sõitjat vandus ta:
, ijehhat kak pervõi tshelavjek!" (Sõidab
nagu esimene inimene).
ROHELISED NALJAMEHED
Roheliste partei on liidupäevae,
alates läinud aasta märtsist, kogusummas
27 isikuga. Teleripildil eriskummalised
kujud: mehed kasimata
täishabemetega ja naised dzhiinides
ning metsikute soengutega. Alguses
olid nad rohkem naljanumbriks, aga
nüüd lastakse kõnepulti inimese
moodi ja käitumisega rahvaesindajaid
nagu advokaat Schily, kes ainsana
fraktsioonis kannab lipsu ja
Petra Kelly. Positiivseks jooneks roheliste
juures on see, et nad on julgenud
puudutada teiste poolt välditud
tabusid ning protesteerinud inimõiguste
rikkumise vastu N.Liidus,
Türgis ja „DDR"-is, kust nad kohe
maalt välja saadetud. Negatiivseks
on sõprus kommunistidega ja riigikaitse
absoluutne eitamine.
Ka Euroopa Parlamenti pääses tänavu
esmakordselt seitse saksa rohelist.
Nende hulgas neli, kes seisnud
mõnesuguste deliktide pärast kohtulaua
ees. Ka Hesseni maapäeva liige
Schwalbach-Hoth, kes tegi endale
„nime" sellega, et pritsis oma verd
US-kindrali mundrile. Ta on endine
Bundeswehri leitnant, kes nüüd degradeeriti
kaitseministeeriumi otsusel
reameheks. j
Praegu on rohelistel sisetülid, ku-na
vastavalt tehtud otsusele vahetuvad
liidupäeva liikmed kahe aasta
takka. Roheliste üks liidreid, Petra
Kelly, aga keeldub seda tegemast. Ta
tahab kleepuda rahvasaadiku toolil
kuni legislatsiooniperioodi lõpuni.
-kk
Alex Baumann (Kanada) — kaks
^Idmedalit, kaks maailmarekor-
RE & RE AUTO COLUSION
TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI
Räägitakse eesti keelt.— R. POLASHEK
Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, August 16, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-08-16 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E840816 |
Description
| Title | 1984-08-16-03 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Elu" nr. 33 (1798) 19M tusa „Meie E l u " nxJ. 33 (1790) St i4„Meie Elule" tervi-lagriuudiste vahenda-cogüti 2x3 jala suuru-iopdud vähendus. Id sama selgusega võib kon-j i et grupid ei tee kaugeltki [tööd. iga rühmajuht on tööd id omamoodi, loonud uut, |danud vana ja kõike seda 5es mõttes. Ja kõikidel on vaimustada nii. võimlejaid ii. publikut. |ühm on kahtlemata jäänud luks selleje, mida Ernst Idla I.tema eluaja jooksul lÖi nii Bte alal kui koreograafias. -E8tienne'i juhtEvelyn Koop lada võimlemise ema", nagu bduvalt märgiti nii esinemis- |f^iakir^ahduses; kanadalaste lljema võimlejad on vägagi Ijad ja üksikud nendest suure-splistid, mis ilmnes grupi Ikavast. Põhjuseks on kogu [öö pisut erinev suund — siin itakse ka võistlus võimle jäid, t rütmilise võistlusvõimlemi- Isi kuna tööd toetav Kanada lijäb. ji rühmade;! sellist erilaadi ei luba see tekitab teatud ilmse |se, kuigi ka Kalev-Estienne'| vaiia Idla. [dla nimimärgiks olid kõnnid ;; siisEvelynKpopinimimär-kõrged hüpped — need, mis; 5tiG mpderne'is teatavasti J: annavad. Neid hüppeid on võibolla liigagi palju. Prog-joh hoogne, elav, mõnikord lidagiviisi ..ameerikalik** oma Ises,: riistaderohkuses ja kon- Moonides. tlemata on ka see hea klassiga ^misrühm, millisest aga maha i kuidagiviisi jääda Anneli Riga cia eliit. Juht on Tartu ülikooli isvatuse osakonna produkt, [ka tema mõjustatud tugevasti sõimlemise algest- omapärast, une kinnitas, et Toronto on teise tugeva yõimlemisrüh-is sammub aiva ülespoole. « K l JJ' ri- > irumio. i F o t o - S . MELfÄFÄEVA^, 2 < B . Ä U G U^ iamängud lõppesid Palju nieda , AUGUST 16. Ööklubi „Ankur" oli populaarseks noorte kogunemiskohaks. Peeter Kopvillem esinemas. A l l — ka „8akkõrtsi" rõdu oli rahvast täis. Foto — Lembitu Ristsoo EI • . MINGIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Päts —1918. HigistatI irapra Stokholnliis ilmuvas „Eesti Päevalehes" kirjutab peatoimetajalu-han Kokla muuhulgas: :'"KütStockholmi lä^tö^inllemls- ja rahvatantsupidu, kandis nimetust „ Festival Gala", 'siis sama asi Toronto Estöl kandis nimetust „Esto V i sioon". Mõlemad peoll toimusid jäähoki areenidel. Kuna jääpõrand oli suveks sulatatud ja hoonel puüdug õhujahutus, siis tabas Torontosse jõudnud kuumuslaine nii esinejaid kui ka publikut üsna rängalt: kõik higistasid. Ent higistati vapralt. See ei takistanud suuredimensioo-nilise ettevõtte läbiviimist ega publiku entusiasmi. Pikk. kolm tundi kestev etendus suutis süüdata vaimustust. Kuigi, võiks ütelda, et üldiselt tehakse meie pidustustel sellelaadilised programmid liiga pikaks, kärpimised tõstaksid meeleolu |a annaksid parima tuumiku. MÕTTESÄHVATUSi Kui mehel on ühed sarved maha joostud, kasvavad uued. Nõukogude Liit on väheseid riike, kus 65-aastase.d moodustavad poliitilise järelkasvu. Miks ,, Star" ei rääkinud rong] Esto-Visioon kujiines visiooniks vabast rahvast ja tema kultuurist. Esivanemate rahvariided ja tantsud katsid esimese osa kavast. Lavastajaks oli siin Härnald Toomsal^,.kelle ülesanne ilmseh o l i . raske olnud, kuna see suur rahvatantsijate massoli väga erineva tasemega aga valitsevat kuumust — sellel kuulsal hiiglahallil puudub Õhujahutus — siis olnuks otstarbekohasem iantsude rohkust.piirata ja lasta esile mõningad eliitgrupid õige tantsu ja tantsutempoga. Šee oleks lõiganud ära ühetoonilisuse. Pärast lühikest vaheaega algas teine, võimlemisel^ pühendatud osa, mille juhiksj^ koreograafiks oli Eve-lyn Koop. Tema^ erikompositsioon „Meri" Armas Maiste loodud muusikale oli siin peaosaks. Selle teostajaiks olid p^ale Evelyn Koopi oma võimlejate Kaiev-Estienne'ist veel Idla-ja Malmötüdrukud, Ritmika. USA-võimlejad ja Montreali Questo. Kuigi „ võõrad" grupid kandsid lavastuses silmapaistvaid osi suure võimekusega, jäid nad kuidagi anor nüümseks ja etenduse lõpul nende gruppide juhid täielikult tähele panemata ja nimetamata, rääkimata sellest, et teadustaja nende esinemismo-mente ei tõstnud etenduse keskel ,,Meri" aga oli üldiselt huvitav lavastus ja teostatud mereliste kõrva-lefektidega nii valgustuses, kui ka valge gaasiudu laskmisega vooga- * vale helesinisele võimlejatemassile. . Kolmapäeval, 8.. augustil ilmus ..Toronto Star'is" dr. Kõresaare luger jakiri, milles ta ütleb, et kanadalastel on midagi õppida eestlastelt. Dr. Kõ-fesaar nuriseb, et kui 12. juulil toimus rongkäik, siis „Star"' kasutas seda ainult taustaks, et rääkida Mülroney valimiskampaania avakõnest. „Star" oleks pidanud aga ka rääkima selle rongkäigu tähtsusest eestlastele, märkides tugevat rahvustunnet, Iilis seal esile tuli, ja kuidas need tunded on seotud rahuldusega, et meil on võimalik paguluses vabalt oma keelt ja kultuuri säilitada ja kibedusega, et tuttavatel ja sugulastel Eestis pole see enam võimalik Vene okupatsiooni tõttu, Ta sooviks, et kanadalased mõtleks nende peale kelle perekonnad on võõra võimu poolt lõhestatud. Ta juhib tähelepanu ka sellele, et vabadusvõitlus peab olema järjekindelt et tast kasu oleks. Sellepärast Kõresaare meelest see, et ajakirjandus ei rääkinud rongkäigu rahvuslikust küljest, on täielikult mõistmata. Paiguti oli valgustus — nähtavasti hokipalee puudulikust proshektori-süsteemist — liiaks tume, nn tume, et detailid kadusid. TV-reporterid. keda oli tulnud kõigist viiest uudistekanalist, pöördusid pettunult tagasi, kuna asi oli isegi moodsatele elektron-kaameratele lüaks pime. Sellest pub-litsiteedi kaotamisest oli kahju. Kogu selle hiiglasliku võimlemis-peo lavastuse põhiteemaks oli sinimustvalge. Evelyn Koop oli oma „Merega" tahtnud sümboolselt edasi anda vabadust — vabadust, mis kuulub merele ja teab kuuluma ka sinimustvalgele. Ikka ja jälle formeerusid sinistes, mustades ja valgetes dressides grupid põrandal hiiglaslikuks eesti lipuks. See oli meeldejääv Tänavune suurim sportlik sündmus, 16 jpäeva kestnud kauaoodatud 23. olümpiamängud Los Ange-leses lõppesid pühapäeval, 12. augustil juba eelmistest olümpi&° mängudest tuttavaks saanud tseremooniaga. Rahvusvahelise Olümpiakomitee president Juan Sama-ranch kuulutas mängud lõppenukSr langetati olümpialipp ja kustutati olümpiatuli, ning 23. Mängud on nüüd vaid ajalugu. Peale ametliku osa pakuti teisticorda suur revüü suure tulevärgiga parimas Hollywoodi stiilis. Teine nädal hõlmas võistlusi paljudel aladel jä võimatu on anda ühes kirjutises ülevaade kõigest, mis oli. väljapaistev, üllatuslik või mõnel muul põhjusel märkimist vääriv.' Piirdugem seetõttu ainuU mõningate faktidega, kildudega ja tähelepanekutega. Oli võitjaid, kelle nime polnudpal-jud enne üldse kuulnud; oli maailma-rekordimehi ja -naisi, kes läbi kukku- • sid jne. Kuid kõik see on iahutamatu osa olümpiamängudest. Oleksigavja ebahuvitav, kui kuldmedalid läheksid kõikidele ennustatud ja nn. kind- 'latele võitjatele. BOIKOTT Teist korda järjest puudus poliitilise boikoti tõttu mähgudelt rida maailma nn. spordi suurvõime ja võib küsida, kumb — kas Moskva või Los Angeles kannatas rohkem sportliku tasapinna ja saavutuste poolest. Pole vist vaja raali või kõrgema matemaatika abi väites, et äsjalõppenud mängud said ses suhtes valusama hoobi. Moskvas puudusid suurtest spordimaadest peale USA ainult Lääne-Saksä ja Jaapan, mõjutades tulemusi ja medalivõitjate nimestikku peamiselt kergejõustikus ja ujumises. N. Liidu, Ida-Sal^sa, Poola, . Ungari, Tshehhoslovakkia, Bulgaria ja Kuuba osavõtt seekord oleks aga suuresti muutnud üldpilti,mitte ainult raskejõustikus ja kergejõustikus, vaid ka paljudel teistel, eriti naiste aladel. Boikott võimaldas näiteks Austraalial võita oma esimese kuldmedali tõstmises, USA-l esimest korda kuldmedalid klassikalises maaaluses ja naiste võimlemises.. Ning selliseid näiteid võib tuua rohkem. . Ka|Kanada medalite arv — 44, neist jcümme kulda, ja mitmekordselt^ suurem kui kjihagi varem, tundub liiga heana ja maa tegelikele sportlikele võimeile rahvusvahelises konkurentsis mitte vastav. Samuti neljas, koht maade paremusjärjestuses.tugi-. nedeš medalite või punktide arvule, Kõikidest kaugel ees oma 174 meda- Hga, neist 83 kuldsed, oli loomulikult USA. Kuid paljudel nende ja ka teiste maade kuldmedalitel on ainult n.ö. kassikulla väärtus. Olümpiamängude protokollidesse ja annaalidesse • lähevad aga kõik võrdsetena» ilma .selgitavate märkušteta.ning kui neid lugeda 50 aasta pärast.ei tea keegi nende vahet. ; Küsimusele,, kes oli individuaalselt suurim medalite noppija, on vist üsna vähe õigesti vastajaid, kui neid üldsegi on. Sest selleks osutus hiina meesvõimleja Li Hing, kes kogus medaleid igast liigist, kokku kuus. Ka eelmistel olümpiamängudel on võimlejad peaaegu alati osutunud suurimateks medalivõitjateks. Kas see ei näita, et sel alal jagatakse medaleid liiga heldökäeliselt? ,,Sületäiest" võimlemisemedaleist palju suurema kaaluga on Carl Lewise neli kulda mängude tähtsa-mail alal, kergejõustikus. Võites esikohad 100,200 m jooksudes, kaugushüppes ja 4x100 m teatejooksus, kordas see USA neeger oma kuulsa eelkäija Jesse Owensi sama saavutust Berliinis 1936. aastal. Naiste poolel ' osutus edukaimaks ameeriklanna Mary Lou Retton viie medaliga võimlemises. Kanada sportlastest esimesel nädalal ujumises kaks kuldmedalit võitnud Alex Baumann ei jäänud ; ainukeseks selliseks ..rikkaks". Teisel nädalal kordasid sama saavutust Hugh Fisher ja Alwyn Morris, võites esikohad 500 ja 1000 meetris kahelisel kanuul. Morris on indiaani päritoluga ja ta on mängude ajaloos kolmas selle rahva esindaja, kes on jõudnud kuldmedalini. Esimene oli kuulus Jim Thorpe Stokholmis 1912. aastal ja teine Billy^ Mills, kes Tokios 1964.a. lõi üllatuslikult kõiki kuulsusi 10 000 m jooksus, OSAVÕTJAID REKORDILISELT ' Uute rekordite ja tippsaavutuste poolest jäid L A Mängud maha eelmistest, mida osaliselt võib kirjutada boikoti arvele. Kui näiteks kaheksa aasta eest Montrealis kergejõustikus varises kümme maailmarekordit, siis seekord andis esimest ja ainukest rekordit oodata kuni eelviimase võistluspäevani. Ja seegi oli ainult juuksekarva suurune parandus. USA 4x100 m teatejooksu kvartett kärpis oma mullusest tippsaavutusest sekundisajandikku! Ujumises püsti-lati uusi olümpia- ja maailmarekor-oeid küll rohkem.kui ühelgi teisel sJal, nagu tavaliselt, kuid siiski ka, tagasihoidlikumalt., kui varematel pängudel. Seda võis põhjustada as-laolu, et võistlused toimusid välis-basseinis, kus.olgugi et soojust küllalt, oli tuult ja lainetust rohkem. Milles aga ületati kõik eelmiste niängude arvud, oli osavõtjate jä pealtvaatajate hulk. Kui mängud 52 aasta eest esimest korda peeti „ing-lite linnas'', rivistusid sama staadioni murule avatseremooniaks ainult 39 maa esindajad. Väikeses arvus oli peamiseh süüdi tollal kõrgpunktis olev ülemaailmne majanduskriis. Nüüd oli boikotile vaatamata osavõtvaid maid 140. Ning võistlusi jälginud publiku arvud, ükskõik mis aladel, ületasid kõik seninähtu, vaatamata üsna soolastele piletihindadele. Kergejõustik pole USAs kunagi tõmmanud suuremaid pealtvaatajatehulki. Nüüd oli hommikusi eelvõistlusi, mis tavaliselt igal pool on toimunud pooltühja staadioni ees, jälgimas kuni 80 tuhat, pealtvaatajat! Ja õhtused finaalid läksid alati täismajale. Samuti ei ole ameeriklane kunagi tundnud suuremat huvi Euroopa jalgpalli vastu. Kuid seekord tõmbasid poolfinaal Itaalia ja Jugoslaavia vahel ning finaal Brasiilia ning Prantsusmaa vahel Rose Bowri staadionile 102 tuhat pallihuvilist. Kõikide eelringi mängudega kokku oli keskmine publikuhulk jalgpalli-matshidel veidi üle 44 tuhande. SOOMLANE-MAAILMA PARIM SÕUDJA Väike Soome, kuid spordimaana . suur, on maailmale andnud terve rea olümpiavõitjaid, maailmameistreid jne, paljudel aladel nagu pikamaajooksud ja odavise kergejõustikus, maadluses, suusatamises ja laskmj- Neil aladel kohtame populaar- Sid nimesid, keda tunneb kogu spor-dimaailm. iCuid kui palju on lieid, kes teavad Pertii Karppise nime? See hiiglasliku kasvuga (2 meetrit pikk) jakarujõuga soomlane võitis äsjastel mängudel kuldmedali ühemehe paa-. dil sõudmises, mille peale üks TV-kommentaator andis soomlasele tiitli i.Kõigi aegade parim sõudja".Või- ^ tlust Los Angeleses selleks üksi on vähe. Kuid Karppinen oli võidukas samal alal ka 1976.ä. Montrealis ja nelja aasta eest Moskvas. Võita kuldmedal kolm korda järjest, sellega polnud sel alal mitte keegi veel hakkama saanud. Karppise Võidu kõrval oli soomlastel muidugi eriti hea meel kuldmedalist oma leivaalal,odaviskes (Här-könen), kuigi see oli veidi kergekaaluline paremate odameeste (Idasakslased, eestlane Puuste ja leedulane Kula) puudumisel. Viimati võitis soomlane selle ala 20 aastat tagasi Tokio mängudel. Võidurõõmu meeste odaviskes tumestas aga kindlasti Tiina Lillaku ootamatu lüüasaamine naiste odaviskes. Lõpuks — oleks huvitav teada, mis rahvusest on vabamaadluses 68 kilo kehakaalus hõbemedali võitnud USA meeskonna liige Andrew Rein. Seda perekonnanime leidub" üsna palju eestlaste hulgas nii kodumaal kui Rootsis ja siin mandril. Ja USAs ön eesti noored harrastanud maad-to. EFKA Eestlased Valges Majas Ikestatud Rahvaste Nädala Proklamatsioonil tseremoonial. Vasakult: Mäido Kari, Paul Saar, Kaja Kool, Juhan Si» monson, Henno Parks. All ~ Ühendatud Balti Ameerika Komite® uuem projekt oli balti inimõiguste võitlejatele tähelepanu ja tuge tõmmata ameeriklaste hulgas. Allkirjade laud koos loosungiga seati ülesse 16 ja K tänavate nurgale, Vene saatkonna lähedale. Fotol: Mäido Kari ja Mari Ann Rikken laua juures. Foto Henno Parks Kiri Saksamaalt Kõrged palgad GEISLIMGEN („Meie Elu" kaastööliselt) - Sakslaste palgad o i praegu maailmas kõige kõrgemate hulka kuuluvad. Kui palkadele lisandada tööandja poolt makstavaid sotsiaalandameid nagu puhkuseraha, jõuluraha, palga edasimaksmine haiguse puhul ja pool töölise sotsiaalkindlustustest, siis pole see ka mingi ime,kui kunde peab maksma ettevõtjale 50 marka töötunni eest. Pärast seda,kui tänavused palga-tariifid on sõlmitud enamikus tööstus harudes, on ametnike, teenistujate ja tööliste brutopalgad järgmised: Automehaanik 2992 marka kuus, raali programmeerija 5000, trammijuht 2918, plekksepp 2680, mäekae-vur3127, nl:kooliõpetaja4085,politseini^ 0 .-iü, sekretess 2030, arstiabi-line 2500, kohtupristav 6000, kelner 2552, finantsametnik 3960 ja müüjanna 2040 marka kuus. '. Liidukantsler teenib kuus 28.713 marka, liidupäevaliige 12.520, üld-arst 17.000, hea praksisega advokaat 12.000, Lufthansa piloot 17.000 ja päevauudiste lugeja TV-s 7000 marka kuus.. Tippteenijateks on tööstuste mä-' nedzherid, ettevõtete järelevalve-nõunikud ja jalgpalliprofid. Nende aastasissetulek on sageli pool miljonit aastas. MAADLUS ÕHUSSAASTAMISEGA Kolmandik Saksa metsadest on kas hävinenud või hävinemas õhusaasta-mise tulemusena. Kivisöega köetavate jõujaamade kõrval on suurimateks õhurüvetajateks autod. Neid on siin registreeritud 25 miljonit, kusjuures on arvestatud ainult sõiduautod. Nüüd maadlevad poliitikud ja autotöösturid mürkgaasivaba auto ümber. Euroopa Majandusliidu riigid otsustasid tinavaba bensiiniga liikuvate autode sisseviimise käesoleva aastakümne lõpuks, osa saksa poliitikutest juba 1986. aasta alguses. Kokkulepet pole veel saavutatud, sest võimsad autovabrikud värisevad suure kasunii pärast, mis võib minna kaduma tinayaba bensnniga. See vajab eriliste katalosaatoritega varustatud autosid, mis suhteliselt kallid. Ka pole suudetud viia läbi sõidukiiruse piiramist maan- ja autoteedel, ehkki seda mitmelt poolt nõutud. Noore „autokultuuriga" sakslased tahavad kihutada ning mõni eriti kaval -leiab sõidukiiruse piiramises iseenda isikuvabaduse kitsendamist. Olgugi, et surmaga lõppenud autoõn-netuste kaheks peapõhjuseks on liigne sõidukiirus ja joobnud olek. TURVAVÖÖ KOHUSTUSLIK Alates tänavu 1. augustist peavad autojuht ja kõrvalistuja olema kaitse-vöötatud. Kui nüüd kedagi tabatakse sõitmast kaitsevööta, peab süüdlane maksma 40 marka trahvi. Teedemi-n! ts6r sbol/itäs turvavööd juba ammugi, aga tuleiriusteta. On imekspandav, kui vähe tunneb maa teedemi-nister oma rahvast. Ta venitas karistuse sisseseadmisega, kuna lootis apelleerida autosõitjate mõistlikuse-le. Kes vähegi autoga teel on olnud, teab kui vähe on autosõitjate juures mõistlikust. Selle kohta andis tabava kommentaari üks venelane, kes sõitis paarkümmend aastat tagasi ameeriklaste teenistusesiilga kord kui ta nägi metsikut sõitjat vandus ta: , ijehhat kak pervõi tshelavjek!" (Sõidab nagu esimene inimene). ROHELISED NALJAMEHED Roheliste partei on liidupäevae, alates läinud aasta märtsist, kogusummas 27 isikuga. Teleripildil eriskummalised kujud: mehed kasimata täishabemetega ja naised dzhiinides ning metsikute soengutega. Alguses olid nad rohkem naljanumbriks, aga nüüd lastakse kõnepulti inimese moodi ja käitumisega rahvaesindajaid nagu advokaat Schily, kes ainsana fraktsioonis kannab lipsu ja Petra Kelly. Positiivseks jooneks roheliste juures on see, et nad on julgenud puudutada teiste poolt välditud tabusid ning protesteerinud inimõiguste rikkumise vastu N.Liidus, Türgis ja „DDR"-is, kust nad kohe maalt välja saadetud. Negatiivseks on sõprus kommunistidega ja riigikaitse absoluutne eitamine. Ka Euroopa Parlamenti pääses tänavu esmakordselt seitse saksa rohelist. Nende hulgas neli, kes seisnud mõnesuguste deliktide pärast kohtulaua ees. Ka Hesseni maapäeva liige Schwalbach-Hoth, kes tegi endale „nime" sellega, et pritsis oma verd US-kindrali mundrile. Ta on endine Bundeswehri leitnant, kes nüüd degradeeriti kaitseministeeriumi otsusel reameheks. j Praegu on rohelistel sisetülid, ku-na vastavalt tehtud otsusele vahetuvad liidupäeva liikmed kahe aasta takka. Roheliste üks liidreid, Petra Kelly, aga keeldub seda tegemast. Ta tahab kleepuda rahvasaadiku toolil kuni legislatsiooniperioodi lõpuni. -kk Alex Baumann (Kanada) — kaks ^Idmedalit, kaks maailmarekor- RE & RE AUTO COLUSION TEEN IGASUGUSEID AUTOKERE PARANDUSI Räägitakse eesti keelt.— R. POLASHEK Helistage: 251 -4544. Külastage: 37 Magnificent Rd., Etobicoke |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-08-16-03
