Meie Elu = Our life, November 20, 1986

              m im
•m.
47 (19151 1986
AN
lONS
lE AND
GIFT.
'TWRAP
:E A V E . E.
lACY)
lUGH
IDAYS
IK
parandused,
)i ettevõltetes.
IG
»MISSI
INISTIDEGA
^äts - 1918.
»<\mm i i i i i i i i Q.
: E SERVICE
.Ml
|t^ — igat lilM
räktikat Jr
Peter
l Ö J Ä T
1/2 ja 3.1
lehi 7.30-5 5.
(St Clair
|br.)
illa 6 õhtuO
16.
iJliUHilUllilUtUIUIUIE
XNÄ?
õngitsejate ja
Igispidu Eesti
1.30.
lAiandusklubl
is", Eesti Ma-
1^ õ.
)v. Eesti kul­id
Chicagos.
ibadussõja al-^
Ifitamihe Eesti
(.30.
Isitöõde müük
lega ^1.13.00.
iköbr„Leelo"
Itimajas algu-joann
Saarnii-liltonis,
Christ
loria St. Algu-artu
Ülikooü
:tti Gollege'is
Pensionäride
li Majas algu-lesti
õppetooli
lhtu8Öök„Hart
il. 18.30.
[eeskoori Isa-iti
Majas algu-
[s. Eesti Maja
ball algusega
[uametkellukad
näitas ka val-
|usi vähem tun-
)liku liilia (Hy-
[sinti(Galtonia)
Idis huvitava ja
Ivükatest sibul-
E.K.s.
„Meie Elu" nr. 47 (1915J198E NOVEMBER 20 5
liii
m 0
Sügis
Tead mis on laiskus? Mina tean,
äga ma ei taha teda enam tunda. Ta ei
ol6 enam minu sõber. Tead, mis ta
tegi?!
Ta sundismind hommikuti voodis
Ismama.
Ta ei lasknud mind õhtul hambaid
pesta. •
Ta õpetas mind valetama.
Ta käskis koolitööd tegemata jätta
js õpperaamatud ära kaotada.
Laiskusele ei meeldinud, kui kõne-
Lehed on muutunud värviliseks, ^^^in sõpradega eesti keelt.
Linnud lendavad ära lõunasse. Sageli laiskusele meeldis kui kogu
on vihmane ja puhub vali tuul. Siis ^ ^ ^ ^ f " ]^^''\ Ja krobistasm
langevad ilusad lehed puudelt-on ^ ^ ^ ^ ^ nn et lõualuud rägise-kõik
paljas ja kõle. Kaks tähtsat päe- ^ ^
va on sügisel: lõikus-tänupüha,- mil- f^^°^ selle laiskusega, aga ma
perekonnad kogunevad tänupüha sa^n sellest lahti. Ma ei julge ütelda,
söömaajaks,ja mardipäev, mil lapsed vahend see oli, et ta mu sõpruse
saavad palju nalja. is^^ ^^^^ ^^^^^^ ^^^^ """^
KRISTIINA SERMAT SELLE JUTU RÄÄKIS TÄDILE
Toronto E.S. Täienduskool ' ANNIKA.
KUHU
Kuhu kadus kaunis
kuhu suikus siiras suvi?
Kuis vaimustusin e st, "
esimesest lõbusalt ladisevast laululinnukesest
Olin õnnelik meelespeade sinisest küllusest
ning lõhnavate valgete liiliate üllusest.
Välja võlus mind hommikkaste niiskus,-^
püsima jäi ristikheina mu jälgede liiklus.
Ei ohusta ega kohusta
vaid kestaks kaua suvi,
sünge sügis.
Möödusidpäikesekül.lased suve- midagi erilist mõelda, kuid memme
päevad. Ajaratas on juba veerenud seletas mulle, et nirgid on ohtlikud
suurde sügisesse, novembrisse — kodu- ja metslindudele. Ei suutnud
mardjsaedi ehk halloweeni aega. uskuda' ma sellest tulukesest elu-
Sõbrad unistavad huvitavatest kast oma lindudele halba. Linnu-mardipidudest,
mardijooksukt ja kesed ju minu kaitse all. Ma olek-mardikostüümidest.
Olen j samuti sin kohe appi jooksnud, kui häda-nendele
käikudele mõelnud, kuid kisa kuulda. Tõttasin siis järjekord-täna
tuli memmelt üllatav„korral- selt oma toidupoolist pojukestele
dus^.Mü seelikut pikemaks tdhes pakkuma,
lausus ta: „Sina, Katre, oled nii imelik. Kuurikaluse all redeli-pikaks
tüdrukuks sirgunud, et sinu- laudadel oli kõik vaikne. Mind nä-sugusele
ei sobi enam mardijook- hes kädistasid sääl alati linnupoe-
Aga ta
Salasammul
Kahju. Kurb. Jäädvat pola suvel püsi.
Ei küsi öökülm linnult, lillelt luba,
on neil varuks, varjuks mõnus, soe tuba?
Ei köita suuda suve meelitused, keelitused
taas õue hoovavad halla, öökülma petlikud peibutused.
HELLA LEIVAT
Meie Ei pea paika!
Meie pere liikmed.on: ema, isa. Väide, cl elame ..vabal maal" oi
mina Martin, mu vend ja mu õde. Õe pea paika. Vabadus ei ole mitte loha-nimi
on Marja-Leena ja venna nimi kuse ja halbade harjumiste väljendu-on
Riki. . seks. Vabadus ei seisa mitte minna-
Kodulooma mul enam ei ole, aga laskmises, laiskuses ja räpakuses.
sust ega ka ukse taga maiustuste gade papa-mamma. Mu südamesse - vennal on valge merisiga, kelle nimi Vabadus ei ole mitte hoolimatuses ja
norimisest osa võtta. Eesti mardi- tekkis hirmus kahtlus. Kikivarvule, on Lumi. Õe koduloom on beež ja inetustes kommetes. Vabadus ei tohi
päeval võid sõbrad meie seltskond- tõustes nägin vaid selle lindude valge rott, kelle nimi on Mimps. soodustada ebaviisakust ja hoolima-likku
ruumi paluda, mina hoolitsen kodu tühjust Ei ainustki jälge ümb- Meil on ka isa ja ema vanemad, tust välimuses, Ärgu keegi põhjen-hapukapsaste
ja praetud linnu ruses mu lemmikutest Võtsin selle Isa vanemad elavad „Old M i i l i " ligi- dagu „vabadusega" valetamist ja
eest, nagu seda kodumaalgi;tegin!" hästiehitatud pesa oma kätte. Selle dal. Ema vanemad elavad Davisville eraomandite purustamist. Vabadus
Mulle meeldis see ettepanek, ja põhjas oli suur auk. Milline ehma- ümbruses. Meie vanemad ja vanava- ei ole see, et on võimalus omandada
tean ka seda, et suure tüdrukuna tus, milline kaotus... Usun, et see
tuleb mul sel õhtul koduseid roh- oli esimene suur kaotus minu kahe-kem
aidata. Juba suvel võtsin enda- teistaastase tüdruku elus, ei
lerohkem ülesandeid kui eelmisel nud ma hoida pisaraid...
aastal. Olin vanaemale ahiks aia- Mu süütud, kallid, virgad ja
töödes ja kodustes toimetustes. sad sulelised-sõbrad on langenud
Ühel kevadsuvisel päeval maal salakavalale mõrtsukale saagiks!
olles, vajas vanaema just seda re- Miks pidi see nirk iust minu kulu-delit,
mis rippus kuuri seinal, ka- linnukesed endale kõhutäiteks vali-tuse
all. Jooksin memmele seda ma? Metsas küllaldaselt igasugu-tpomal.
Sellega hakkama ma kui- seid putukaid ja mutukaid, mis
dagiei saanud, ega see redel raske oleksid mõrtsukale süüa kõlvanud,
pole, kuid linnupaar oli redeliast- Leinan oma tillukesi linde veel
meie meisterdanud toreda pesa, praegu, mardisandiajal. Hoian se­mule
sees neli helesinist muna kui da tühja linnupesa oma raamaturii-pärlid.
Olin õnnelik selle leiu üle! uiil. I ,
Mõttes olid need nüüd minu lin- Memme trööstib, et suvel tule­kud!
vad jälle uued linnud meie aeda ja
Kõik päevad jälgisin salaja kuuri taha puude otsa. Ma siiski
„oma" linde ja nende tegutsemisi mõtlenkurbu8ega„oma" linnukes-pesa
ümber, pärnapuu ja akaaisia tele, nende askeldustele. Nende
juures, mis kasvavad kuuri taga. pojukeste lühike eluõli mulle kao-
Meie kiisu armastas selle kuuri tuseks ja kurvaks elamusekjs,
katusel istuda, tukkuda ja magada­gi.
Nüüd ta seda enam teha ei tohti- HELLA LEIVAT
nud, sest tema võis saada lindudele
ohtlikuks. Võtsin endale veel uue
oilesande: valvata kiisu j^rgi, et ta
kuuri poolegi ei saanud lipata.
Nägin ja kuulsin kuidas linnud
mindki pelgasid ja kisa tegid, kui
mind peSa poole piilumas nägid või
veidike sinna lähenesin.
Ühel päike
märkasin pesas halles
nupoegi. Põnev oli jälgida nüüd
linnulaste isa-ema askeldusi oma
pere ümber. Linnulapsed kasvasid,
arenesid. Kasvas ka nende söögil"
su. Otsustasin seda perekonda
abistada toitlustamises. Viisin lin-nubeebidele
seid memme piimas
Ikesed aina kosusid.
Mõne aja päraiit nägin nirki
Jooksmas üle meie Õuemuru. Ma ei
.dBsanud sellest uuest i„kü
nemad on kenad ja armsad. „metsaliste" elulaadi ja käitumist.
Meie kodus on raal, mis seisab Vabadus seisneb selles, et meil on
külaliste söögitoas. Meie raal on võimalus kõnelda ja õppida oma esi-
Apple Macintosh. Ma käin kahes vanemate keelt. Hoida elus nende
koolis. Kodus kuulen raadiot. Kui traditsioonid ja kultuuri. Vabadus on
vaher leian vaba aega, vaatan ka see, et saame,endid meeldivateks
. isiksusteks kuju|idada ja elada vabal
maal tublide ja Respekteeritud koda­nikkudena.
Vabk maa ei vabasta ke­dagi
enesekasvatamisest, vaid soo­dustab
seda.
Kui sulle see kirjutis selgusetuks
jääb, siis küsi selle üle oma vane­mailt,
vanavanemailt või õpetajalt.
TÄDI
televiisorit.
MARTIN ROOS
Toronto Eesti Täienduskool
OHTU
köitis jutuheided
unejätkuks puhkama,
pimedus käib väljas ringi,
laulab, nutab tuulega.
Tiksub kell, ja ahju taga
kilgid tasa laulavad,
vanaema kustund silmad
pilgul vaatavad,
isa, puhkab ema,
kuulda üksi hingamist,
nagu unenäo
9 0 0
Mis siis saab, kui kaevad maad ja
[S. ?
s t*
uinutada
1) Enne vqodisse panemist pead sa
lastega mängima! Aga vaata ette:
mängi vaikselt ja ara räägi liiga val­justi.
2) Enne voodisse panekut küsi väi­keste
käest, kas nad soovivad, et sa.
loeksid neile, või räägiksid ühe jutu.
3) Ole ettevaatlik viieaastastega.
Enne magama saatmist saada nad
vannituppa!
Ütle kenasti: head und, head ööd!
PILVI LEESMENT
Toronto Eesti Täienduskool
Peretoas kõnnib keegi,
tuli nagu vuhises,
keegi nagu vaatab aknast,
tares nagu kõlises...
Pimedus käib väljas ringi,
laulab, nutab tuulega —
ööde varjud täitvad südant
üksilduse-tundega.
Tiksub kell ja ahju taga
tasa laulavad—
aastasajad tõusvad,
reas rändavad.
VASTUS: • :^
Siis saab kaks vihmaussi, sest
mõlemad pooled on võimelised
edasi elama.
-
M^\l ELU" osutas Eesti ühiskond
1^ f elsab eesti ühiskonna teenistu-noorte
K. Ainveer MARIA : $10.00
H. Kerstel! MINA ISA
A. Lindgren KUI VÄIKE IDA TAHTIS TEHA VEMPU
A. Lindgren & J. Wikland VAATA MADICKEN
-LUND SAJAB
A. Lindgren MINA TAHAN KA KOOLIS KÄIA
MIKS TALLINN VALMIS El SAA
MINU PILDIRAAMAT
S. Raatmaa JÄNESEPOEG LENDAS KUU PEALE . .
S. Raatmaa MINU KARU
S. Raatmaa SINISED ÕUNAD .
K. Ristikivi SEMUD
E. Ojasoo NII MÄNGISIME MEIE . ..
M. Sillaots TRIPS-TRAPS - TRULL
K. Torvall ÕHTUJUTUD ANDRESEST, varsti 4. . . .
LAULE-MÄNGE VÄIKELASTELE
4.00
10.50
14.60
11.50
300
2.50
4.00
4.50
3.00
. 3.00
7.80
4.00
16.50
5.00
RAAtViATÜD) I^OORTELE:
V. Kimberg-Kotkas KARJANE LÄKS KARJAGA 12.00
M.J. Eisen KAVAL ANTS JA VANAPAGAN 10.00
R. Kreutzvald KALEVIPOEG — jutt kahekümnes laulus . , 4.00
0. Luts KEVADE I 6.00
A. Mägi VALIMIK LUGEMIST NOORTELE 5.80
A. Vaks ÜHEKSA KAJAKAT 9.60
EESTI AJALUGU t ä i e n d u s k o o l i d e l e 4.50
EESTI AJALUGU TÄIENDUSKOOLIDELE - töövihk I . 2.50
H. Jänes MAAILMA KIRJANDUSE PEAJOONI . . . . . 7.50
A. Kajasaar EESTI MAATEADUSE VIHK I (kodu jd koduümbruse
loodus[ . . , 3.50
A. Kajasaar EESTI MAATEADUSE vihk II (elust ja olust
Eestis) . . 3.50
KODU-KOOL 1.50
V. lenk EEST KEELE HARJUTUSTIK I . 3.00 •
MEIE KODUMAA . . . . . . . . . r .,; 4.50
E. Muuk & H. Rajamaa VÄIKE ÕIGEKEELSUSE SÕNA- •
RAAMAT 8.00
J. Manning ETNOGRAAFILINE SÕNASTIK . ... . 10.00
E. Muuk LÜHIKE EESTI KEELEÕPETUS . . . 4.50
0. Parlo&J. Aavik EESTI KIRJANDUSLUGU I . . . .\. . . , . . .4.50
H. Rajamaa EESTI l^UGEMIK II 8.00
H. Rajamaa & H. Leivat MEIE EESTI KEEL I 10.40
H. Rajamaa EESTIIALGLUGEMIK III 3.50
H. Rink EESTI KEEf.E LÜHISÕNASTIK . . 9.50
Saareste KAUNIS^EMAKEEL II 6.00 .
A. Teder NAPOLEONI JÄLGEDES ...;.) 2.50
V, Tauli KEELE KORRALDAMISEST J A NORMEERIMISEST 3!00
TUNNE EESTIT - EESTI RAHVASTIK (vihk) 4.00
Õ P E T A M I N D LUGEMA I (algajatele) 5.00
ÕPETA MIND LUGEMA II . . . 5.00
EESTI SKAUTLUS 1912-1982 -70.a. juubelialbum . . . . . . . 24.00
GAIDERI T Ö Ö - EESTI RAHVUSLIKUD TOIDUD .1.50
E. Laosaar KOMPANIIPOEG 2.00
H. Michelson SKAUTLIKUL TEEL l , 3.25
H.Michelson,KODUMAALT VÕÕRSILE 10.00
H. Michelson.NOORSOQTÖÖ RADADEL 4.00
H. Michelson EESTI RADADEL 9.00
H. Mäelo VÕIDUKARIKA MÄRGI ALL 2.50
TULEHOIDJA Eesti Skautide ajakiri 1980-1986 .a. . . . . . . . 2.50
NOORTE LAULIK 4.00
NOORTE LAULIK - nootidega /' 8.00
J. Nigol KALLIS KODU — (Luuletused) 1.50
J. Luur & A. Arumäe USUÕPETUS KODULE J A KQOLIDELE 5.00'
J. Kaup SÜGISLAUL (luuletused). 4.00
A. Vaks LÕKKERAAMAT . . . 3.60
Postiga tellides lisandub saatekulu.
üügil „MEIE ELU" talituse
958 Broadview Ave. Toronto, Ont., M4K 2R6
Mul on UUS sõber
Minu uue sõbra nimi on Mitzi. Tal
on mustad lokkis karvad ja mustad
Hallowöen Ameerika mandril ja Arvati, et esivanemate hinged võt-mardisandid
Eestis. Kuuldavasti ula- sid mõne looma või tundmatu inime-tuvad
halloweenitamis-juured isegi se kuju ning näitasid ennast siis ini-vana-
Kreekani. Kas meie mardi- ja mestele. Arvatavasti mõned nalja-
" kardisandi komme peaks ka põhine- hambad kasutasid seda usku, möön­ma
eesti-vanas usus? -Näib küll nii. dasid ennast ka mõneks loomaks või
Mardi- ja kardisantide aeg langeb võõraks inimeseks ja läksid siis ma-muistsele
hingede ajale. Sel ajal on' jadesse vaatama, kuidas.neid vastu
ka hingede päev, ka kirikki pühitseb võetakse. Majarahvas ei olnud va-surnute^
püha novembri lõpupoole.
Hingede ajaks peeti seda aega, kus
hingedel oU luba tulla maa peale
omakseid külastama ja armsaid kohti
kuulda üksi hingamist,
nagu unenäo sõudu.
ENNO
silmad. Talle meeldib joosta, hüpa- vaatama, kus nad oma õnne- ning
ja mängida. Ma söödan tialle„Pup- rõõmupäevadel olid liikunud. Meie
py'ChoWd". "Ta sööb kolm korda esiisade vana usu järgi pidid hinged
päevas. Usun, et tunnete teda eelmi- asuma Topnelas ehk Manalas, kus
sest lausest Ta on kümnenädalane Tooni ehtMana neid valitses. Ainult
tilluke koerapoeg. Ta on minu lem- kõige pimedamal ajal oli neil võima-j
Lehekülg Meie Noored" ilmub Kanada Eesti Õpetajate Ühingu
1' üritusena Toimetajad: Hella Leivat ja Valeria Kotkas. Toimetute
Ä . Ma jalutan temaga ligal hommi
l^^l enne koolitunde, i'
Oh, talle meeldib mängida karuke­sega,
mille talle kinkisin; Seda'män­gukaru
ta raputab ja tassib toast tup-
P^' Kõik kes teda näevad ja tunnevad,
lus lühikeseks ajaks tulla välja, et siis
jälle kogu aastaks vastu minna rõõ­mutule
ning igavale olelusele.
Hingede aja hinged oli teretulnud
esivanemate vaimud. Nad tõid õnne
ning õnnistust inimestele, loomadele
aadress :c/o Hella Leivat 16 Cortland Ave., Toronto,
Ont.M4R 1T8
ahastavad teda. Mina aga armastan ning järgmise suve viljakasvule. Sel-teda
väga ega annaks teda ära ka lepärast kaeti neile söögilaud pari-
^lljon dollari eest! Ta on kõige tore- mate külalistoitudega. Neid esivane
ja targem loom maailmas! mate hingi ei tohtinud tülitada egi
KATRIINA KÜNG pahandada. Muidu,võis õnnistuses
Toronto Eesti Täienduskool
hest ka päris kindel, kas on tegemist
naljategijatega või tõeliste hingede­ga.
Ohutum oli neid hästi kohelda
ning kihke anda. Hiljem läks see
käimine moodi ja siis hakati juba
lauldes küsimas kingitusi. Mardid
andsid siis lubadusi: mart toob sulle
lehma õnne, annab vilja õnhe, lauta
lamba õnne, sulgu sea õnne.
Eesti rahvaluule professor M.J. Ei­sen
seletas, et nimi Mart on meile
tulnud uuemal ajal. Vanemal ajal
olnud tegu mardusegai Mardus oli
mingi endise usu vaim. Inimene teda
lÄnagi ei näinud. Inimesed aga kuul­sid
tema kiljatust või koputust, kui
mõni õnnetus oli tulemas. Imelik, et
seda usuvad isegi veel praegu mõned
hästiharitud inimesed.
Vahel nimetati Eestis novembri­kuud
ka mardikuuks.
A.Õ.
mm