Meie Elu = Our life, November 20, 1986

              MELIAPÄEVAL, 2i. NOVEMBRÜ - THURSDAY, NOVEMBER 20
uhan Kurrik
INMEMORIAM
. Meie sõprus- ja rahvusrivi hõrenes
taas ühe mehe võrra Juhan Kuniku
ootamata asumisega Manalasse 31-
oktoobril südameataki tagajärjel öö­unes
oma kodus Poughkeepsie's,.
New Yorgi osariigis. Lubagem kadu­nud
sõbra mälestuseks meenutada ta
elukäiku ja panuseid meie eesti ühis­konnale.
;
, Sündinud 27. novembril 1939 Tar­tus
Konstantin ja Leonilla Kurriku
kolmanda pojana,asus Juhan peatselt
perega põgenikuteele. Võrsudes Sak­samaal
vaheldumisi Aschafenburgi,
Geislingeni, Kempteni ja Memmin-geni
põgenikelaagreis algas ka seal ta
kooliskäik. Lõpetades Aschafenbur-gi
Eesti Algkooli jätkas Juhan õpin­guid
korrapärases saksa gümnaasi­umis
Memmingenis.
Kaheksateist aastase noormehena
siirdus Juhan vanema venna jälgedes
oma õnne otsima lääne, pool Atlanti.
Elades esialgu Kalifornias Fresnosia /T>i* u «s iw i . , .
San Franciscos tädi juures astusS ^^^^^^'"^"^ ^^^"^ Inglismaalt saabunud Toronto Eesti Baptisti ko­han
peatselt vabatahtlikuna USA sõ- pastor Jaan Andreller oma abikaasa Ingridi, tütre Evi ja
javäkke, teenides aastail 1958-1961 ^^^^ Isakiga. Vasakul pastor Kaljo Raid. Foto— I. Lillevars
sideüksuseis. Elutee viis edasi Kali-ireester
Emanuel Lepik
75-aastane '
29. novembril ületab kolmveerand
sajandi künnise paguluses asuva
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku üks
väljapaistvamaid vaimulikke, Kana­da
ja USA praost ülempreester Ema­nuel
Lepik. Ta on olnud Toronto
Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse
preestriks koguduse organiseerimis-päevadest
alates. Koguduse asutami­ne
toimus juubilari algatusel9. veeb­ruaril
1952 ja avajumalateenistus lei-v
dis aset järgneval pühapäeval. Ta on
olnud koguduse hingekarjaseks see­ga
ligi 35 aastat.,Viimastel aastaküm­netel
ta on olnud ühtlasi New Yorgi
Eesti Apostliku Õigeusu Koguduse
hooldajaks, külastades seda kogu­dust
kord kuus. Usukaaslaste teeni­miseks
viis teekond teda 1982. a.
isegi Austraaliasse.
Aastanumbrite kuhjumine näib
juubilari juures omav'at ebaolulist
osatähtsust, kuna teijna elurüht ja
aktiivsuse tarm kõneleb tänapäeval­gi
suurest vitaalsusest ja avarast ana­lüüsivast
mõttemaailrhast. Isikupä-raseiks
tunnuseiks juubilari juures
on rahulikkus, tasakaalukus, takti­tunne
ja tolerantsus, millele lisandub
muhe saarlase huumoi|imeel.
Ülempreesler Emanuel Lepik sün­dis
29. novembril 1911. aastal Riias.
Vanemate peatse ümberasumisega
Saaremaale sai ta oma alg- ja keskha­riduse
Kuressaares/kus temas are-neski
eluline visadus ja sügav kodu­maa
nitig selle looduse armastus, mis
elustavad tänini ta jutlusi ja kõnesid.
Pärast sõjaväes ajateenistuse ko­hustuse
täitmist ja sõjakooli aspiran-tide
kursuse.lõpetamist juhtis vaim­ne
kutse ta Petseri kloostris asuvasse
Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku vai­mulikku
seminari, mille ta lõpetas
•1935. a. kevadel Sama aasta sügisel
astus juubilar Tallinna Pedagoogi­umi
kooliõpetaja kutse saamiseks,
mis teostus 1937.a. kevadel. Samal
aastal pühitseti* ta Toompea! Alek­sandri
katedraalis diakoniks ja abiel­lus
neiu Maret Valgmaga. Juubilar
pühitseti . preestriks metropoliit
Aleksandri poolt 1938. aastal ja mää-
: rati Tallinna Issandamuutmise Ko­guduse
teiseks preestriks, kusjuures
ta ühtlasi jätkas tööfamIst kooliõpe­tajana
algkoolides.
Aastatel 1940-1*941 oli E. Lepik
lühemat aega töötamas kasvatajana-õpetajana
Piiskop Platoni Nimeli­ses
Lastekodus Riisiperes, Harju­maal.
Sügisel 1941 määrati ta Kures­saarde
sealse õigeusu koguduse
preestriks Ja Saaremaa praostiks.
Samaaegselt ta oli linna algkooli ju­hatajaks
ja usuõpetuse õpetajaks
Saaremaa Ühisgümnaasiumis.
Saatuslikus septembris 1944 põge­nes
praost Lepik koos perekonnaga
suures põgenikevoolus Rootsi. Pä­rast
laagrielu tuli elatist teenida va­rem
tundmata aladel. 1947.a. mää­rati
juubilar metropoliit Aleksandri
poolt Sinodi komplekteerimisel selle
liikmeks, millele peatselt järgnes
ülempreestriks ülendaniine.
Juunis 1951 emigreerus juubilar
koos perekonnaga Torontosse ja
määrati metropoliidi otsusega Kana­das
asuvate õigeusuliste usuelu kor­raldajaks
ja Kanada praostiks.
uubilar on ligi 35 aastat Torontos
koguduse vaimulikuna täitnud oma
ülesandeid suure ustavuse ja kohuse­tundega,
täites neid ülesandeid pi-'
gem kutsumusena kui ametina, kes
armastatud hingekarjasena on suu­nanud
koguduse siseelu lahkhelideta
harmoonilisele koostööle.:
Juubilar on osanud luua ka sõbra­likke
sidemeid teiste eesti kogudus­tega.
Nii on peetud ühiseid jumala­teenistusi
New Yorgis, Lakewoodis,
Montrealis, ja mujal. Igal suvel on
kogunenud EELK Vana-Andrese või
Peetri kogudus oma vaimulikega ee­sotsas
ühisele jumalateenistusele
praost Lepiku tallu Mono Millsis.
Juubilari tegevus paguluses ühis­kondlikul
alal on samuti olnud pa^
nuserikas. Ta on olnud mitmes orga­nisatsioonis
esimeheks või juhatuse
liikmeks. Ta on tuntud hinnatud ja
otsitud sisuka kõnelejana mitmesu­gustel
üritustel.
Eesti Apostliku Õigeusu Kirikule
osutatud teenete eest on juubilari
vääristatud piiskop Platoni II ja I
järgu ordeniga ning mitra ja palitsa
(kuldse mõõga sümbol) kandmise õi­gusega.
Toronto ja New Yorgi kogu­duste
poolt on juubilarile annetatud
kuldrist kalliskividega..
Usukaaslaste poolt on siirad ja sü­damlikud
õnnesoovid ning. tervitu­sed
juubilarile, vaikses palves Taeva­isale,
et talle antaks veel palju aas­taid
teenida oma kogudusi senise
ustavusega.
Palju aastaid!
E: SOOMET
fornia osariiklikku kolledži San ]o-se's,
mille ta lõpetas füüsikuna 1964.
aastal.
Töötades esialgu omal alal väike­ettevõtete
juures asus Juhan peatselt
suurfirma IBM teenistusse, jäädes
sinna surmani. Õppides töö kõrval
edasi saavutas ta 1983. aastal magist­ri
kraadi elektri-inseneriteaduse alal
Syracuse ülikooli juures, rakendades
pidevalt eriteadmisi IBM-i uute kiirra-alide
süsteemide väljaarendamiseks.
Abiellununa ümber asudes 1970.
aastal New Yorki leidis Juhan taht­mist
ja aega ennast pühendada eest­laslikule
tegevusele, mis talle erakor­raliselt
südamelähedane oli. Eelista­tavad
panusalad peegeldasid mitmeti
perekondlikke tavu. Nimeh oli ta
samuti Juhan Kurriku nimeline vana­isa
ärkamisaja lõpupoolses Tartus
tuntud ja hinnatud haritlaseks, kes
muuhulgas oli tähtsaima eesti mate-maatikaõpiku
autoriks ja eesti kiir­kirja
leijutajaid. Onu Johannes oli
Viljandis kooliõpetajaks, tädi.Helmi
osatähtsus eesti kultuuriloos rahva-rõivastuse
alal on üldtuntud.
JV-Nii
oligi Juhan eelnenud kümnel
" aastal agaralt ametis kooliõpetajana
New Yorgi Eesti Täienduskoolis, ent
siiski olulisemaks osutus ta panus
rahvalaulu alale, Juhan osales tihti,
korduvalt lektorina. Kotkajärve Met­saülikoolis,
New Yorgi Kultuuripäe­vadel
ja Kesk-Lääne Eesti Noorte
Šõpruspäevadel. Ta hardumus eesti
rahvalaulu (kui ka ilukirjanduse
vastu oli lausa nakkav. Kuigi see ei
olnud ta kutsealaks,oli Juhan Kurrik
omaealiste ja nooremate peres teadli­kemaks
eesti rahvalaulude asja­tundjaks
välismaal.
Võttes oma huviala äärmiselt tõsi­selt
liikus Juhan kiiresti teaduslikule
pinnale, pidades ettekandeid ja aval­dades
õpetlaslikke kirjutusigi, näi­teks
ajakirjas Journal of Baltic Stu-dies.
Viimaseil eluaastail nägi Juhan
palju vaeva ja kulu teiste elumurede
kõrval rahvalaululise teose käsikirja
koostamisega. Tööviljana ilmus
1985. aastal kakskeelne seletustega
täiendatud eesti rahvalaulu antoloo­gia
„Ilo-Maile" (kirjastus Maarja­maa,
Toronto, 366 L \,]. Ilmunu väär­tust
eesti kultuuripärandi säilitami­sele
ja levitamisele-on kergeim mõis­ta
lugedes avaldatud positüvseid ar-
Elmar Nerep
surnud
Stockholmis suri esmaspäeva, 3.
movembri hommikul Vabadusristi
kavaler, näitleja ja iseseisvusaja
sotsiaalala juhtivaid tegelasi Elmar
Nerep 87 aasta vanuses. Ta oli kuni
viimseni eluga aktiivseh kaasas.
rduard Tobreluts 75
• Eduard Tobreluts sündis 26. ok­toobril
1911.a. Võruniaal taluomani-ku
pojana. Alghariduse sai Rosma,
Peri ja Põlva algkoolis, kust siirdus
õppima Tartu Tehnika Gümnaasiu­mi
ja Tartu Õhtukolledži. Kaitseväe­teenistuses
oli ta Sidepataljonis-Tal­linnas,
kus lõpetas Õppekompanii
raadioklassi nooremallohvitserina.
Eesti Vabariigi Politsei teenistusse
võeti ta vastu 1. jaanuaril 1936.a. ja
teenis Tartu linna I politseijaoskon­nas.
Vabal ajal harrastas muusikalist
tegevust mängides trompetit puhk­pilli
orkestrites ja lauldes laulukoori­des.
Ta kuulus Vanemuise teatri
muusikaosakonna segakoori. Tartu
Ülikooli kiriku oratooriumikoori,
mis kandis nime „Cantate Domino",
ja politsei meeskoori.
Tartus olles abiellus Eduard Tob­reluts
Linda Visse'ga, kes on tema
armsaks ja hoolitsevaks eluseltsili­seks
olnud siiani. Neil on kaks last —
poeg Mihkel ja tütar Mary-Ann.
Sõjakeerises kodumaalt lahkunult
viis neid tee Saksamaale, kus nad
pärast sõja lõppu peatusid Geislin­geni
põgenikelaagris Baieris, Seal
jätkas ta oma muusikaharrastust
lauldes eesti koorides, muuhulgas se­alses
Eesti Meeslaulu Seltsis.
Kanadasse asusid Eduard ja Linda
1948. aastal ja hakkasid siin uut elu
rajama, esialgul talutööl olles
Kitcheneri piirkonnas. Elades hiljem
Kitcheneri linnas, asus juhatama
Kitcheneri Eesti Segakoori, mille al­guseks
võib lugeda 1949. aasta no­vembrit.
Kooris laulis 24 inimest.
Koor esines raadios 1950.a., selle
22. ja 23. novembril
dr. T. Maimets t « ff • • • • 469-1322
„Meie Elu" nr. 47 (1915) 1986
Viies Kodusaarte
õhtu
Eelmisel pühapäeval toimus To­ronto
Eesti Baptisti koguduse ruu­mes
järjekordselt viies Kodusaarte
õhtu. Nagu eelmised, nii oli ka see­kordne
osavõtu poolest rahvarohke.
Õhtu avas 40-nele küündiv saarte
lauljate segakoor Marika Wilbiksi
juhatusel nelja vaimuliku lauluga..
Osa neist lauludest kanti ette keelpil­lide
saatel. Mitmele kuulajale elusta­sid
kuuldud laulud mälestusi nooru­saegadest,
luues kirikus sooja kodu­se
ja ühise pere tunde. Luuletervitu-seks
deklameeris Varje Raid luule­tuse
.,Mere äärne".
Koguduse üldlaulu. Jumala sõna
lugemise ja alguspalve järel esitas
koor veel ühe laulu. Muusikalist osa
täiendas sopran Senta Medri kahe
soololauluga Einar Medri klaveri­saatel.
Selle järel võtsid sõna tervi­tuseks
Hiidlaste Seltsi esimees Edgar
Liik ja saarlaste esindajana Robert
Kreem. Järgnes kaks laulu saarte
lauljatelt, kus ühes neist soolo-osa
laulis tenor Henry Piil.
Sisuka vaimuliku kõne pidas A l ­bert
Luup, mis käsitles kodumaalt
lahkumise aegu. Oma kõnet lõpeta­des
jättis ta kuulajaisse mõtte: ainult
üks paat on kindel ja hukkumatu, mis
meid kord igavesel"! rahurannale
kannab — see on meie Lunastaja
Jeesus Kristus. Pärast koguduse lõ­pulaulu
ütles õnnistussõnad pastor
Kaljo Raid.
Õhtu jätkus all seltskondlikes ruu­mes,
kus nialtsvad võileivad ja koh-vikõrvane
pälvis koguduse perenais-
. te kiitmist.vLõpuks näitasid A. ja E.
Alfred mitmesuguseid slaide Eeslist,
osa neist enam perekondlikku laadi.
Kodusaarte õhtu kujunes nii mit-melegi
rõõmsaks sõpradega kohtu­miseks
ja lahkudes kerkis südamesse
küsimus: kunas on 'siin järgmine
saarte rahvaste kokkutulek?
• ' K.V.
NÄDALA RISTSÕNAD Vii feJvVKivsÄi
. ., T5 1 J tõttu võib lugeda seda koori esime-vusus.
enteadlas.li Raamat ,aad- ^^j^ koorilaulu Kanadas
vustab tulevikule . yagag. olul.se j ^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^^
osa eesti rahvakultuurist, kui ka Ju-
. hani isiklikku armastust oma pärito-lurahva
vastu.
Tegelikult harrastas Juhan ka teisi
PÕIKI: 1. Väga väike veekogu. 5. Soomes. 29. Turk -üks omaaeg-Üks
talviseid sõidukeid. 9. Väga va- seid parimaid Toronto hokimeeskon-naaegne
administratiiv- ja maksu- na väravavahte. 30. Omaaegsel suuri-ühik.
14. Mehe hüüdnimi. 15. Üks mai jõuallikal. 31. Tallinn — ühes
Kesk-Itaalia jõgesid. 16. Vähese võõrkeeles. 33. Mitte laidu flaüus).
mõistusega. 17. Ühe heintepaiguta- 36. , , K a l e v i t e . .— tuntud marsi-mise
koha maal. 18. ,,Vea alt". 19. laul. 37. Väga endisaegne korraval-
Naaritsanahk. 20. Unustusse või vur — vanas rahvakeeles. 39. Ajab
hooletusse jäetud olekus. 22. Pidulik lorajuttu. 40. Kanga.... — süstik. 42.
tervitus aupaukudega. 23. Teritan. Ühe väikese transportvahendiga. 43.
rastarena%'uTsUs"Edi^^^^^ 24 Noor naisterahvas. 25. In^ Laadung. 45. Mitte keeluga. 46.
kogu oma nakatava energia Kitche-. Pogund. 28. Saar Ida-Aafrika ranni- Kaes. 47. Haava jälge. 48. Nobe
neri Eesti Segakoori juhatamisele, ''^]' samanimeline pealinn. '-^ - - -
mis kulmineerus ulatusliku kontser- Ukspuhkpillidest. 33. Hirmu im-
Lawrence Ave. E.,261-222S
(Hillside PlazaBrimley nurgal)
SOOME PAGAR
pagarisaadused jai delikatessid, soome kardemonisai, sepik ja rukki­leib.
Maitsvad tordid ja muud kohapeal küpsetatud euroopamaitse-lised
pagarisaadused. 0 Spetsiaal tordid ja sümüpäeva kringlid tel­limise
peale. ©Eui^ioopa delikatessid, konservid, juustud, suitsusin-gid,
suitsuribid ja soolaheeringad. 0 Suitsukalkunid tellimise peale.
Omanik ÄKE SAARINEN
^ { r r a n r ^ a , ' i i Q f ; i o ^ u . , v ^ o««.jo5o^ ^ ' 3 ^ ' ' ^ ä"3v—P r a i ^ l s u s e k e e l e s . 3 5.
kultuurialasid. Ta teadmised eriti diga 11 mail 1951.a. Kitcheneris ja 111,.^ vees oma iõul 36 fKisubI
eesti nüüdisaegsest ilukirjandusest ^ ^ ^ ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ Äõi e £ ^
nliH laiiqa lillatavaH ia ta vnic! GPI sertidel esines uubilar ka solistina ja . . . , x • 1
ona lausa uiiaiavaa ja la vois Ka sel ^„ ^ aegne asi sisseos ude mahutamiseks.
alal asjalikult keskustleda. Viimasel meeskvarteti koosseisus. 33 Temal 39 Tee midagi ebaseadus-aial
tõusis ta huvi kaasaegsete muu- ^9^4. aasta nägi juubilari juhata- 38. i emal. 39. ee midagi et^aseadus
siKM avooiuae vasiu cesus, ning ta oii masTorontoEestiSegakoori,missiis ^ ^ t ' " . n ' ' c f ' ^'^r ! i^n^o^. ' . halbusi. 40. Samanimelise provintsi
asunud tõsiselt koguma materjale sel, f . ^ Ä n n ! ; ! O\R! Pealinn Põhja-Itaalias. 41 Lõuria-a
l a L P e a l e g i m e e l d i s I u »
laulda, ning ajal mil ta tihti Torontos
viibis seoses ,,Ilo-Maile" kirjastami­se
asjaajamisega, kostis temagi hääl
laulukoori ,,Estonia" ridadest. Ei
saaks ka siinjuures mainimata jätta
Juhani kuulumist lugupeetava eesti
akadeemilise organisatsiooni, kelle
asutajaliikmete hulka kuulus ta onu
Voldemar, Korp. Frat! Estica vilist-kärmas.
49. Väike tükikene või suu­täis.
SOlVäike,,laululind" ahju vahel.
51. Kett. 52. Üks ümmargune arv. 54.
Ameerika naise hüüdnimi.
(Koostanud E.V.),
(Lahendus järgmises lehes)
EELMISE NÄDALA
RISTSÕNADE LAHENDUS
Põikreas: 1. Õhema, 6. Lugema;
sama koori 52 lauljaga. Toronto . , , „. , . 12. Õ,e lus; 13. Ananass, 15. naudi, 16.
Eesti Segakoor andis 11, veebruaril 43,Elay,akasvav,.kall.sk.v, lõuna- Head, 17. U., 18. Etna, 19. Mets, 20.
poolseis meredes. 44. Uks kaardi- Umb, 21. Saelauda, 23. Ahaa, 24.
•1
Juhanit jäävad leinama leskema
Leonilla, ning vennad Lillo ja Too-
1956.a. iseseisva kontserdi tema ju-
- hatamisel, kus laulis56 lauljat. 1957.
aasta kevadel oli sama koor 73-liik-meline.
1959. aastal oli juubilar tegev
EELK Peetri Koguduse segakoori
„Cantate Domino" loomisel.
. Juubilar on tuntud oma vaimus­tava
ja sütitava olekuga ja praegugi,
juba küllaltki kõrges eas, juhatamas
„E.esti Kodu" Segakoori ja ühtlasi ka
ESTATE SERVICES LTD..
325 EVIoor® Ävonu©, Tocoirato
mas Saksa Liiduvabariigis wpnd ^ ^ ^ ^ 0 ° ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ' ^ 0 ^ ° ^ ^ ° ^^^ti Mees- • —- AU nn oo AI
Andres ja õde Malle perekLdadla kooris. Eduard Tobreluts on loonud Alati. 4. Teatud hobusõidukid. 5. ^ ' f , f ^ f' ^^^^^^^
ning teismeline tütar Ilo-Mai Ühend- • ka koorimuusikat, millest vähbsed Piirkonnad hobuse esijalgade üle- ^L^!:^^^^^
riiges, peale selle arvuline sõprade palad on leidnud tee kooride kont- mistes osades. 6. Vanaaegne liivaga
maste. 45. Üks väga vanaaegseid Ada, 25. Sakid, 26. Kübara, 30. Ku-kaaluühikuid.
46. Kahekesi koos. 49. meda, 31. Abile, 32. Aul, 33. Rant, 34.
Ühe Euroopa rahvuse liige. 53. När- Eluaasta, 39. Urg, 40. Elas, 41. Liua,
vis — vanemas keeles. 54 õlut — 42. Lu, 43. Ehis, 44. Ladus, 45. Asuriit,
tegu õlut. 55. Mõru. 56. Evige. 57. 47. Asula, 48. Uuesti, 49. lived.
Vastik. 58. Vorm sõnast „olema". 59. Püstreas: 1.'Õõnes, 2. Heata, 3.
Iga täht pimedas ülesvaadates. ' Elune, 4. Mudal, 5. Asi, 6. Laheda, 7.
60. Avar pind, suurväli. 61. Raudtee Uneta, 8. Gaas, 9. End, 10. Ma, 11.
lõppjaam Läti piiri juures. Asumaid, 14. Sibada, 19. Muda, 20.
PÜSTI: 1. Mängukann. 2. Linn Uhke, 22. Aare, 23. Aam. 25. Sula. 26.
Alžeerias, Vahemere rannikul. 3. ^^^rula, 27. Ubarusu, 28. Bing, 29.
L
T®(. kontoris 424-4900
kodus tSI-l296
-jprade
pere hajuli üle laia maailma. Olles sertlavadele. Toronto Eesti Mees
meie hulgast oma tiivul ära viinud koor on kandnud paaril korral ette
elujõulises eas mehe, eesti rahva tub- ^^^^ loodud vaimuliku „Küürie"
lipoja^kuulguToonelataatmeiemä- "'"'""'^ ^'
lestus- ja kurbuslaulu järelhüüdena:
„Ma laulan läbi murede,
läbi leinatse südame
...suu laulab, süda muretseb.
Eduard Tobreluts'u sabrad tervi­tavad
teda ja soovivad talle jätkuvat
kaetud esinemisväljak. 7. Mehenimi.
8. Esimene ,,suurlaevnik". 9. Uks
kolmanda põlve sugulasi. 10. Aralt,
arglikult. 11. Kitsas vahe või läbi­käik,
ülekäik mägedes. 12. Läbipaist-tarmukust,
hoolt ja armastust kauni matusse veeauru. 13. Sinust. 21. Pe-
TÕNU PARMING
korimüusika. kunsti vallas ja palju
rõõmsaid loomingu- ja koorilaulu-aastaid
meie keskel.
HEIKKI PAARA
sen kullaliiva kullaotsimise pannil.,
22. Naisenimi. 24. Üks Eesti idapool­semaid
linnu. 25. Edvista. 26. Asu-tan,
panen millelegi aluse. 27. Eluma­jade
grupp. 28. Üks suurjärvi Ida-
Kaks sama täishäälikut.
RÄASSAAŽ-TERAAPIA
S^ REFLEKSOLOOGIA
Leili Terts R.M.T.
registreeritud massaaž-terapist
Vastuvõtt kokkuleppel
tel. 757-8679