1982-10-21-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,>Ieie Elu" nr. 42 (1703) 1982
\ • ,;^eie Elu'\nr. 42 (1703) 1982
« ä i
M pildi allkirjaga (tõlkes); Jälle-
Estienne rütmilise võimlemise
igla ja Linda Makk demonstree-mida
nad äsja lõppenud Com-lette
Jtandsid. Kolmeline grupp
Idu osaliseks Brisbanes koos km-
I VÄRVIDEGA
iRDiPIDUSTUSTEL
ine Kungla^, Linda Makk ja Heli
jgi vappi sini-must-valgete värvi-jordivõistlustel
Brisbanes, Aust-
/alil nad esindasid Ontariot ja
Ikõikide esinemiste algul. Lisaks
[midagi lisada julge Heli Oder
ii^na kõnetas kolme eestlannat
|0n Kalev Estienne võimlejad
döks oli eesti kede oskus, üttes Eve-
|]yn 'Koop,
. Anne Kungla, Heli Ojder ja Linda
Makk palusid edasi anda siirama täina
Evelyn Koop'ile selle meeldejää-i
Iva ja meeldiva esindusreisi korraldamise
eest. Nende tänu kuulub kõi-i
Igile, kes majanduslikult kaasa aita-
|:iid sellele reisile.
Muide neljapäeval, 14; oktoobril ii-
|mus Toronto Sun'is nende pilt. Toronto
Sun sept.,kuu levik Oli 248,689.
elna -.
KELLEL ON
ANhfETADA
Pariisi L'Homme muuseumile järg-knised
Eesti rahvarõivaste esemed:
Tartumaa Rõngu linane särk. Rõngu
sinine kampsun ja seelik on neil olemas.
Samuti on 'Prantsusmaa ülal nimetatud
muuseumis Ikolm Setu sär
ki.-Kellel oleks anne
|'Setu sukman, punas
]teine va;]ge Sötü-^ rüi
r/armkalega. Need on tühjalt rippu-lyad
ebakitsad varrukad mis teevad
Ivalge Setu rahvarõiVjä omapäraseks
Imaaiilam rahvarõivas}^ peres. ; ,
ada üks 'sinine
e kantidega ja
afrofeeruvate
vL'Hpmme muuseumi juhataja ma-iame
Fontaines'iga on kontakt, loo-
1ud ja >tema lahket vastutulekut
beaksime kasutama. Kas mõni käsi-
^öör-ingi liige on millegiga nõus kaa:
sa-aitama? Esemed peaksid olema
heas korras ja tehnilisdt^ laitmatult,
[valmistatud.
Samuti oleks vaja mõni fantaasiaküllane
sdna- või kattevaip, mis kõneleks
meie kaugest minevikust ja
kompositsiooniliselt lähtuvad kesik-
[osast'või on triibulised naastu —'
jpindpõime või sõbakirjaga. Üldiselt
oleks soovitav, et vaibad oleks rõõmsa
.koloriidiga. Võtta ühendus tele-
;fcn 2399587.
' EHA TARMET TOOMBERG
MELJAPÄE^|L, 21. OKTOOBML IffiimSMY, JÖCTOBElR 21
Fort William Henry Seward eai!ies'is oli sõjaväe eelpost 1904 kuni 1946 aastani ja nüüd ajalooline
vaatamisväärsus. . ^
MAAL
ALASKA nimi tema erinevates versioonides — Alaksu, Alakshak
või Alashka ori tuletatud aleuutide sõnast ning tähendab SUUR
MAA (Grsat Land).— Äleuudid, Alaska ja Kamtshätka vaheline
vulkaaniliste saarte ahelik, avastati koos Alaskaga 1741. aastal
taanlase Vitus Beringi poolt. Bering, tsaar Peeter Suure teenistujana,
kinnitas Alaska Venemaale kuuluvaks, kuni 1867. aastal amee-riHlased
selle Suure Maa 7,2 miljoni dollari eest ära ostsid. Alaska
oli AmeeHka Tei^ritoorium kuni 1959. aastani, mil Alaska sai Ameerika
Ühendriikide 49. osariig? staatuse.
yaiicouveri, sadade saarte:
küd, Ketchikani,: Wrangelli,, Peters-burgi;
tracy Fjordi, Alasika pealinna
Juneau nirig Mendenbälli hiigeljäS-i .
liustiku.
Maakaart kannab aga ikka veel
vene jälgi: asulad ja saared nimedega-
nagu Bogoslof, Rqmanzof, Ba-
• ranof, Pribilof ja Kupr^^anof tuleta- Matkapäeviku lehekülg ivihjab mere-vad
meelde, et siin 'kunagi „vene reisi lõpuosale: on juba
aeg''kestis tervelt 126 aastat! ' ' ^ ^ £ . - i
Ar\'at'a'kse, et esimesed indiaanla- V . . M - ^-
sed tulid Alaskasse üle Beringi maa- ^^^^^^ "^itab meite täna nii room:
silla,25> tuhat, aastat tagasi ning ^at nägu. nagu pdeks ta palgeil ku-ateuii^
id, eskimod ja indiaanlased on '"^g^ vibmapisaraid olnud! -
,tegelikult Alaska pärisasukad. • HÄINES , ~
Moodne ajaliigli räägib alati Vai- ^.^^^^.^ •^^ .^^^jud mäge-gest
Mehest ku, maade „ayastaja.st . ^^^^ ümbritsetud vaiksesse sadamas-
Venelased harrastasid neite tuuptlist ^^^^ ^^^^ ^^^u^i^,
roovmajandust im. aastal, langesid ^^ Käratsevat-^a pealesun-kasumid
kalliste •karusnahkade muu- ^^^^ j ^ ; ^ , , ^ _ ^y^^,^^
pst - 56 aasta jooksul-oh ametlik- ,^^^5^ _
kude kirjapanekute kohaselt üksnes ^.Teretulemast Hainesl Koto aas-meresaarma
nähku ule 186O0O.valja j^gj, _ Hames ei <)Je laat, siin
veetud! Tsaar Aleksander II aga ya- kunstnikud, Icäsrtöötegijad,
° jas -lisasissetulekuid Krimmi soja
kulutuste katteks ning nii müüsiki ta
Alaska Ameerikale naeruväärse 7,2.
miljoni dollari eest!
Alaska on suuruselt võrdne Soome,
kalurid jä metsatöölised. Tundide
end .koduselt sõbralike alasikalaste
hulgas!" -kõlab tervitus, nai üiiepäeva-külalistele
ikui. ka 'kauemyiibijaile.
Pärastlõunane päiike on lausa hõõ-
. Norra ja Rootsi pindalade koguarvu- ^uum. Pärast lirnia-eksikur-
ga. Elanike arv on aga ainult üte suur Vaheldus li-htsalt la-
300 tuhande. — Siin on veel palju,
ruumi elamiseks kuMaojade ja jäa-jõgede
kallastel!
Oleme oma merematlkal „Prince
,George'iJ' pardal selja taha jätnud
mada laevalael, kuulata salongist
kostuvat' vaikset muUsilkat ning
imetleda i kõrgmägesid' valgete pilve-
'kraede ning lumemütsidega ning taamal
liikumatult lebavaid jääjõgesid.
Meil on täna' õhtul ees veel väga
huvitav ja põnev 'kül'astüs;:
SKAGWAY
Põhja-Tuute-Kodül (Kullapalaviku
ajal oli Sikagway suurim linn Alas j
kas — 20 tuhande elanikuga, nüü^
on seal neid järel ainult —loe ja
kirjuta — -910! . i
'Külastada iSkagv^ayd tähendab as^
tuda aastaid tagasi loodud omapärasesse
maailma.
Originaalsed puumajad ipalistavad
Broadwayd ning tarvitseva<l vaid
puusilutiisega Ikõnniteilt pisut kõrvale
piiluday fcuii Icoged, et ainult majade
eesseinad on „esmduslilfcud". . /
Kapten William Moore oli esimene,'
kes taipas Skagway ja-, White
Pa&s'i täihtsust kui transpordi4orido-riYukoni'kuvaväljadele.
. lElanükkonna kasvades kasvas, ka
hotellide,, mängupõrgute ja trahterite
arv. Vargad, röövlid ja lõbunai-^
sed aitasid 'kergeusklikel küllakaevu-reil
rahakotte kergendada. Skagway
reputatsibon käis kiiresti alla. Üks.
Kanada rafsapolitseinik kirjeldas
tookordset 'Skagway'd kui,,pisut parem
kui põrgu» maapeal!"
Paljud jäidki Skagway'sse: ~ linnakese
kohal mäekülj^el on tKulla-palaviku
kaliiistu — Gold jRusih Ce-metery!
•• / • . ^. . .:'
Tookord võisid' kullaotsijad valida
kahe võimaluse vahel Yukoni pääsemiseks:
35 miili pikkune CMlkoot
Trail või 40 miil: pikk White Pass
Trail. Chilkoot-Trail oli raskesti üte-tatav:
viimane teeosa oli kaetud
murdunud ja kokkulkuhjunud jääga,
— kuid et see tee oli pisut lühem,
valisid paljud, selte. Mehi 'Suri ning
3(|00 hobust hukkus. Sellest nimetuski:
„Dead Horse Trail". — Yuko-ni
jõeni jõudes oli ees veel 450 miili
veeteed Klondike'!.
• Vaikses öös kuuled puusillutisel
oma jalaa.stumisi. Siis ent käristab
vaikusekardina hiigel tingel-tangel:
,;Skagway in'the Days of '98 Show"
kõrvulukustava pillimängu, kullapa-laviku-
aegsete hulude, can-can tantsijate
ning - 'karakteritega ajast, mil
Skagway elas Jefferson „Soapy"
Smithi' hirmuvalitsuse all. — Iga
seikleja; valemängija või muidu võl-lanägu
-Ameerikast ja Kanadast vedas
end 1898. aastal Skagway'sse!
Kuid nagu igas Metsiku Lääne käsikirjas
— „paha mees" saab lõpuks
paraja palga! Frank Reid, linnakodanik,
kõmmutas „Soapy" Smith'i sair-
, nuks, kuid sai ise samuti surmava
kuüji!
'Need lood oli kõik eel-, vahe- ja järelmängud
kullajahile Klondike's,
Yukonts.
Homme oleme meiegi teel Yukoni!
KAS TEIE NIMI ON
VÄÜJÄTE NIMEKIRJAS?
Teil on õigus Toronto Imnas hääletada, kui olete Kanada
kodanik või Briti alam; olete 8. novembriks saanud
aastaseks või vanemaks; olete kas
® elanud Toronto linnas kunagi 7. septembri ja 20. oktoobri
vahel 1982 aastal, või
iö teie või te abikaasa ei ela küll Torontos, aga olete
maaom.anikud või -rentnikud Toronto linna piirides.
Tehke jkindlaks, kas teie nimi on valijate nimekirjas. Seda
saate teha kas oma'kohalikus raamatukogus, koolis, tuletõrje^
hoones või postkontoris, — või siis helis^tades: 367-7800.
Muudatusi valijate nimekirjas võib teha äriij^evitio
SÜDALINNAS
City Hall — 8.30 e.l — 8.30 p.i.
IDAS *
Fire Hall 17,1904 Queen St. E.
PÕHJAS *
Fire,Hall 28, 16 Montgomery Ave,
LÄÄNES "
Fire Hall 14,1285 Dufferin St.
* 2.30 — 8.30 p.l..
Valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks tuleb sooviavaMus
sisse anda hiljemalit kesknädalal, 20, oktoobril, • I
imnavatitsuis
valimised
esmaspäeval,
novembri!
1:*V.\>
Roy VJ Henderson
GityClerk and
Retuming Officer GITY OF TORONTO
TOOMAS ARUSOO
noors järelkasvu hulgast
oma ujumistalendiga laialdast kuulsust
saavutanud Toomas Arusoo, kes
— kui mäletame, võitis mõned aastad
tagad kuldmedaleid Common°
wealth'i ja Kanada ujumismeister-võistlustel
ja oli hiljem mõni aeg
Kaifiadä rsõivusmeeskoima treeneriks,
on nüüd 'kutsutud Kanada ühe
silmapaistvama ujumisMubi Dollarcü
des Ormeaux Swim Clübi ja sellega
koos töötava Aquatic Association o^
DoUard peatreeneriks^ või siinse termi
kohaselt head-coacMks. Sel-puhul
Montreali West Islandi rajooni
ajaleht „Chronicle" avaldas intervjuu
Toomas ^nisooga, kes kiidab
Bollard klubi silmpaistvaid saavutusi
ujumise alal ja ütleb, et ta tunneb
headimeelt oHa selle Wubi teenistuses,
lisades, et ,;i look lorward t®
an exellent season".
SKAUDIB
'Lisaks meie Montreali FensicnSri^
de Klubi sisehooaja avamisele
Montreali eesti sikaudi-lipk^nd alustas
ka oma uut sisetegevu^ hernega,
tultes Icokku oma esimesele koondisele
Endel Rubergiga eesotsas, 'Andes
ülevaate nöoTtete Morkiteali ja
Toronto suvistest laagritest, Endel
Rubert vaatas ettepoole uude hoo*.,
ajale. Meie lehele antud ütevaates ta
kinnitas, et vaatamata Montreali eesti
skautlikkude noorte arvu vähenemisele,
ta jätkab kõike samas vaimus
'kui varem. Leidies esimesel koondisel
ka noorte edasikestvat vaimu, ta ootab
ka sel talvel intensiivset kooskäi-.,,
mistüheskoos kõifei nende talviste
suusapäevadföga Lättemäel
Lisades oma ülevaatele Endtel Ru-berg
märkis, et üks meie skautidest
Toomas Pühvel täitis viimasel .sügisesel
laskeharjutusel Lättemäel
täpsuslaskmise kuldmärgi ja vastav
va diipltomi normi, saavutades 98 absoluutset
täistabamuist sajast. Selte
märgi üleandmine leiab aset mõnel
pidulikumal koondisel.
SUUSATAJAD)
Ja veel ühed meist on tõenäoliselt
varsti vaHmis oma uue hooaja avamiseks.
Need on meite suusahuvilised.
Montrealliis. On nii välja kujunenud,
et neile \ pole tarvidust oma eraldi'
klubi, nagu pensionäride klubi, lipkond
jne. järele, kuna see nende
huvi nad harrastavad oma eraviisi-listes
sõprade gruppides ja meib noor
ri rahuldavad hästi ka nendfe koolide
poolt korraldatavad suusaväljar
sõidud ühesikoos suusatamise õpetamisega.
Niimoodi' iga grupp meie
ringis uurib ka ise eraldi' ilmastiku
välijavaateid' ja tunneb rõõmu juba
nüüd, kuuldies V- nägu esimest korda
27. augusti, et mõnedel mägeddl on
juba sadanud' Ä Ja ilmateated
l^äne ;poolt 'Kanadas nagU' näitavad
ka varajase talve suunas. Mõned en^
nustused näevad ette külmemat
talve, mis Montrealis kunagi on olnuid.
Kuid loodame, et see ei kujune
Kõikideks kindlustusteks
.LATER&miTP
isisurance Brokers
1482 Bathurst St.,
Toronto MSP 3H1
.: 633-7815 Ja 6337816
just täpselt niimoodi, kuna suusatamine
on õteti kõige naudiitavam
niiödda mõnusa talveilma juuies. •
Kuid ükskõik, kuidas see kõik ka
ei kujune — meil on suusatajad valmis
oma uue hooaja avamiseks
noortest peate kuni pensionäriideni
jvällja. Õieti neil viipiastel ongi suusatamine
nüüd kindlasti veel rohkem
nauditav kui varem, kuna nad ei ok
piiratud enam ainult nädalalopu-suu-satamisega
kõigi nende^ töökohustuste
tõttu. Kuulsime, ju sageli; nähes
ilusat talveiilma otse nädala keskel,i
et pagana kahju, et peame sellise
ilusa' illmagj/ tööd vehkima.. 'Nüüd.
võime ju valda igat päeva. Suusa-ja
. suusavarustuse väljamüügid ärides;
täidavaji tnõnevõrra vahepealse
aija ja olema siis vaMis meie uueiks
hooajaks. 'NagJ! teate, Montrealis on
see meile eriti oodatud hooaeg kõigi
• nende tc -redate suusamägede nii
lähedase kättesaamisega.
HENN ARVO
Kiillapalaviki||a]al oli suu-co
iiailiiiiiiiiiiiPiiiiPii^^
Maskestl ületatav 35 miili pikkune Chilkood Trall oli kuUaotsija-lele
üheks juurdepääsuteeks Yukoni
umalateenistyi
mmanuell kirikui
Pühapäeval, 24. oktoobril kell 3 p.l.
toimub ImmanueM kirikus, 21 Swan-wick
Ave., kontsert-jumalateenistus
Kanada tuntuima gospelgrupi „The
Watchmen" esinemisek Möödunud
aastal josutati neile evangeelset kogudust
külastades väga soe vastuvõtt.
Juba siis otsustati korraldada
teine kontsertijumaiateenistus sügisel.
Eeloleval jumalateenistusel esitab
koguduse pastor AUtein Laur lüMt
kõne. Meeskvartett ,,The Watch-menY
'ettekannete hulka kuuluvad
vanemad traditsioonilisedi ja moodsamad
vaimulikud laulud, milliseid
nad esitavad suurepäraselt. See toob
tavaliselt kokku laialdase kuulajaskonna.
Nad: esinevad enamasti 'kiri^
-kutes, kuid nad cnlauünud mitmel
korral ka televisioonis, raadios ja
iseseisvatel kontsertidel. Mdlt on ilmunud
9 heliplaati^
Orupp Kalev-Estienne noori võimlejad, kellest koos eliitvõlmlejatega National Blm
Board valmistas tunniajalise dokumentaalBlmi moodsast võimlemisest. L rida; vasa-kult:
Sheila Alfred, Taimi Toose, Kairi Taul Pia Lindström. 2. rida - Kristina Hogg,
Kathrin Hiir, Silvia Jaason, Taimi PetersoO, Inge Fpulds, Vaiki Taul. Taga - trelener
Reet Aitosaär ja Kaley-Estienne juht Eyelyn Koop. '
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, October 21, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-10-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E821021 |
Description
| Title | 1982-10-21-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
,>Ieie Elu" nr. 42 (1703) 1982
\ • ,;^eie Elu'\nr. 42 (1703) 1982
« ä i
M pildi allkirjaga (tõlkes); Jälle-
Estienne rütmilise võimlemise
igla ja Linda Makk demonstree-mida
nad äsja lõppenud Com-lette
Jtandsid. Kolmeline grupp
Idu osaliseks Brisbanes koos km-
I VÄRVIDEGA
iRDiPIDUSTUSTEL
ine Kungla^, Linda Makk ja Heli
jgi vappi sini-must-valgete värvi-jordivõistlustel
Brisbanes, Aust-
/alil nad esindasid Ontariot ja
Ikõikide esinemiste algul. Lisaks
[midagi lisada julge Heli Oder
ii^na kõnetas kolme eestlannat
|0n Kalev Estienne võimlejad
döks oli eesti kede oskus, üttes Eve-
|]yn 'Koop,
. Anne Kungla, Heli Ojder ja Linda
Makk palusid edasi anda siirama täina
Evelyn Koop'ile selle meeldejää-i
Iva ja meeldiva esindusreisi korraldamise
eest. Nende tänu kuulub kõi-i
Igile, kes majanduslikult kaasa aita-
|:iid sellele reisile.
Muide neljapäeval, 14; oktoobril ii-
|mus Toronto Sun'is nende pilt. Toronto
Sun sept.,kuu levik Oli 248,689.
elna -.
KELLEL ON
ANhfETADA
Pariisi L'Homme muuseumile järg-knised
Eesti rahvarõivaste esemed:
Tartumaa Rõngu linane särk. Rõngu
sinine kampsun ja seelik on neil olemas.
Samuti on 'Prantsusmaa ülal nimetatud
muuseumis Ikolm Setu sär
ki.-Kellel oleks anne
|'Setu sukman, punas
]teine va;]ge Sötü-^ rüi
r/armkalega. Need on tühjalt rippu-lyad
ebakitsad varrukad mis teevad
Ivalge Setu rahvarõiVjä omapäraseks
Imaaiilam rahvarõivas}^ peres. ; ,
ada üks 'sinine
e kantidega ja
afrofeeruvate
vL'Hpmme muuseumi juhataja ma-iame
Fontaines'iga on kontakt, loo-
1ud ja >tema lahket vastutulekut
beaksime kasutama. Kas mõni käsi-
^öör-ingi liige on millegiga nõus kaa:
sa-aitama? Esemed peaksid olema
heas korras ja tehnilisdt^ laitmatult,
[valmistatud.
Samuti oleks vaja mõni fantaasiaküllane
sdna- või kattevaip, mis kõneleks
meie kaugest minevikust ja
kompositsiooniliselt lähtuvad kesik-
[osast'või on triibulised naastu —'
jpindpõime või sõbakirjaga. Üldiselt
oleks soovitav, et vaibad oleks rõõmsa
.koloriidiga. Võtta ühendus tele-
;fcn 2399587.
' EHA TARMET TOOMBERG
MELJAPÄE^|L, 21. OKTOOBML IffiimSMY, JÖCTOBElR 21
Fort William Henry Seward eai!ies'is oli sõjaväe eelpost 1904 kuni 1946 aastani ja nüüd ajalooline
vaatamisväärsus. . ^
MAAL
ALASKA nimi tema erinevates versioonides — Alaksu, Alakshak
või Alashka ori tuletatud aleuutide sõnast ning tähendab SUUR
MAA (Grsat Land).— Äleuudid, Alaska ja Kamtshätka vaheline
vulkaaniliste saarte ahelik, avastati koos Alaskaga 1741. aastal
taanlase Vitus Beringi poolt. Bering, tsaar Peeter Suure teenistujana,
kinnitas Alaska Venemaale kuuluvaks, kuni 1867. aastal amee-riHlased
selle Suure Maa 7,2 miljoni dollari eest ära ostsid. Alaska
oli AmeeHka Tei^ritoorium kuni 1959. aastani, mil Alaska sai Ameerika
Ühendriikide 49. osariig? staatuse.
yaiicouveri, sadade saarte:
küd, Ketchikani,: Wrangelli,, Peters-burgi;
tracy Fjordi, Alasika pealinna
Juneau nirig Mendenbälli hiigeljäS-i .
liustiku.
Maakaart kannab aga ikka veel
vene jälgi: asulad ja saared nimedega-
nagu Bogoslof, Rqmanzof, Ba-
• ranof, Pribilof ja Kupr^^anof tuleta- Matkapäeviku lehekülg ivihjab mere-vad
meelde, et siin 'kunagi „vene reisi lõpuosale: on juba
aeg''kestis tervelt 126 aastat! ' ' ^ ^ £ . - i
Ar\'at'a'kse, et esimesed indiaanla- V . . M - ^-
sed tulid Alaskasse üle Beringi maa- ^^^^^^ "^itab meite täna nii room:
silla,25> tuhat, aastat tagasi ning ^at nägu. nagu pdeks ta palgeil ku-ateuii^
id, eskimod ja indiaanlased on '"^g^ vibmapisaraid olnud! -
,tegelikult Alaska pärisasukad. • HÄINES , ~
Moodne ajaliigli räägib alati Vai- ^.^^^^.^ •^^ .^^^jud mäge-gest
Mehest ku, maade „ayastaja.st . ^^^^ ümbritsetud vaiksesse sadamas-
Venelased harrastasid neite tuuptlist ^^^^ ^^^^ ^^^u^i^,
roovmajandust im. aastal, langesid ^^ Käratsevat-^a pealesun-kasumid
kalliste •karusnahkade muu- ^^^^ j ^ ; ^ , , ^ _ ^y^^,^^
pst - 56 aasta jooksul-oh ametlik- ,^^^5^ _
kude kirjapanekute kohaselt üksnes ^.Teretulemast Hainesl Koto aas-meresaarma
nähku ule 186O0O.valja j^gj, _ Hames ei <)Je laat, siin
veetud! Tsaar Aleksander II aga ya- kunstnikud, Icäsrtöötegijad,
° jas -lisasissetulekuid Krimmi soja
kulutuste katteks ning nii müüsiki ta
Alaska Ameerikale naeruväärse 7,2.
miljoni dollari eest!
Alaska on suuruselt võrdne Soome,
kalurid jä metsatöölised. Tundide
end .koduselt sõbralike alasikalaste
hulgas!" -kõlab tervitus, nai üiiepäeva-külalistele
ikui. ka 'kauemyiibijaile.
Pärastlõunane päiike on lausa hõõ-
. Norra ja Rootsi pindalade koguarvu- ^uum. Pärast lirnia-eksikur-
ga. Elanike arv on aga ainult üte suur Vaheldus li-htsalt la-
300 tuhande. — Siin on veel palju,
ruumi elamiseks kuMaojade ja jäa-jõgede
kallastel!
Oleme oma merematlkal „Prince
,George'iJ' pardal selja taha jätnud
mada laevalael, kuulata salongist
kostuvat' vaikset muUsilkat ning
imetleda i kõrgmägesid' valgete pilve-
'kraede ning lumemütsidega ning taamal
liikumatult lebavaid jääjõgesid.
Meil on täna' õhtul ees veel väga
huvitav ja põnev 'kül'astüs;:
SKAGWAY
Põhja-Tuute-Kodül (Kullapalaviku
ajal oli Sikagway suurim linn Alas j
kas — 20 tuhande elanikuga, nüü^
on seal neid järel ainult —loe ja
kirjuta — -910! . i
'Külastada iSkagv^ayd tähendab as^
tuda aastaid tagasi loodud omapärasesse
maailma.
Originaalsed puumajad ipalistavad
Broadwayd ning tarvitseva |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-10-21-05
