Meie Elu = Our life, November 16, 1978

              1 .tV-nmmuum
— THURSDÄY, NOVEMBER 16 „Meie Elu" nr. 46(1501) 1978
ÄÄSIIMTSI
Rahäläenajä meie oma ühiskön- tatud saksa marka, Shveitsi franke
mast. leiab, et lühikese aja kestel on ja Jaapani vene, kui esialgseks toeks
Eesti Ühispanga laenuprotsent ker- varutud. Dollarikursi taastamine
kinud uuesti: laenud isiklikuks ots- nõu# pidevaid operatsioone samas
tarbeks 11,4 protsendile ja kinnisya^ suunas ja dollari vääringu restäuree-ra
ostudeks 11 protsendile. Kuigi see rimine võib nõudaaastaid. Seda eriti
oh esimene praktiline .kokkupuude sellepärast, et USA väliskaubandus
krediidi uute intressimääradega on on endiselt tugevalt passivas ja maa-mujal
rahaasutustes üle Kanada ja ilmaturgude pärast võitlevad teised
USA laenuintressid tõusnud samuti, tööstushiiglased, kes on edukad ol-
Jõudnult kursilahgustes madaišei- nud. |
sule vahekorras Lääne-Saksa marga, Samal ajal kuimnitab teine küsi-
Shveitsi frangi ja Jaapani yeniga, oli mus, kauaksl on USAle antud oma
USA ja sellest seostuvalt ka Kanada kursiparandüsteks aega, sest presi-dollar
jõudnud n.n, kokkuvarisemise dent Carteri poolt kehtestatud raha-pürile.
Uued laenumäärad ei ole poliitilised sammud omavad tendent-muud
midagi, kui toed dollariväärin-f si USA majanduslikku kapatsiteeti
gule, mis peavad vähendama käibel- piirata. See oh ohtlik ajal, mil ikka
oleva dollarihulka ja vähemalt hoid- märatseb Matsioon ja valitseb töö-ma,
kui mitte tõstma dollari väärtust puudus, lõigates rahva sotsiaalsesse
mhvusvahelisel rahaturul. Nii siis ei luusse ja lihasse. Juba nüüd nähak-ole
Eesti üWspanga laenumäärade se, et president teostas päästeoperai-tõus
rohkem kui kübe üldises dolla- sioöni dollarile ühiskondliku-sötsl-risüsteemis,
mida domineerib USA aalse hinnaga. •
dollar. Kuid dollar tuli päästa ükskõik
Kanada sündmustele! rahaturul mis hind. Sest dollari kokkuvarise-siin
eelnesid teised ja dramaatilised mine maailma keskse kaubandusliku
sündmused Washingtonis. President vääringuna võib iseendast viia ma-
Carter isiklikult tegi teatavaks föde- jandušlikule refsessiqonile üTemaa-raäl
laenudfe protsendimääratõstmi- ilmses ulatuses ja viia olukorrani,
se 9,5 protsendile, pankade sularaha mis valitses 1929/ a. majanduskriisi
reservide tõstmise sunduse 3 miljar- aegu. Nüüd tõstetud krediidimäärad
di dollari võrra, laenates 30 miljardit võivad küll siseriiklikult tähendada
välisvaluutades USA dollari toetu- vähenevaid investeeringuid ehituste-seks
ja 5-kordistades USA kullareser- gevusse, vähemaid kinnisvarade oste
^detunistämise. ja kahanenud automüüke, ometi oh-
Nehde sammude eesmärgiks oli verdatakse seekõik dollarivääringu
vähendada rahahulka turul, anda ka- päästmisel.
tetja usaldust dollärivääringülevä- Mida siis praktiliselt nähakse USA
lismaal, ja viia kullahind alla, näida- dollarikaitseks teostatud väHslae-tes
paberidollarit paremas hinnaval- mis? Asjatundjate seisukohalt on
jmses .Reaktsioonoli viibimata> sest see vaid ajapikenduse saavutamine
USA dollar tõusis 5% Jaapani yeni, dollarile selleks, et vahepeal peatada
Wo L^Saksa marga ja 1$% Shveitsi inflatsioon ja vähendada kaubabi-frangi
vastu. Kuid'ianges;|23:dollarit: lansi passivat. Kui see on nii, siis
untsilt 215;-- dollari peale. .Nii oli peab administratsioon Washingtonis
vähemalt hetkeks päästetud rahvus- leidma vahendid inflatsiooni peata-vaheliselt.
suurem rahakriis, millega miseks ja võitma välisturgudel uusi
ähvardas USA dollari pidev langus, maid ja suuremat minekut oma kaü-
Kuid küsimuseks j^äb, kui -jfeai». padele. Carter algabki ädministratsi-aks?
Kas jääb dollar pidama või on ooni omakulude piiramisega ja peab
tarvis hoopis drastilisemaid vaheri- sama selgeks tegema tööstusele hing
deid dollari päästmiseks. Küsimus tööliskonnale. Kuid ka need ei ole
on. sedavõrd tõsisem, et ,rahvusvahe- küsimused, mis koidavad vastustes
lisel rahaturul- ön ameerika dollarit järgmisel päeval vaid nõuavad pük
liikvel' .60.0 miljardit1dollarit," millise sirihma pingutust kauemaks ajaks,
summa vähendamiseks kikub roh­kem
kui 30 miljardi dollari eest soe- V.
oiiiiiiiiiiEUiisiiitiiiiiimiitiiiiiiiiiuiiiiiiuiiisiBEiiiiiiiieiHiiiiiiiiiiiiiii
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EEST! ÜHISPANGA
madalaid laenumtressimäarasido
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi
g 0 , , | 0 « 0 D > O ( O O « 9 C >
11% aastas
laenud on lahtised
% aastas
VABADUSSÕJA VAIM
Personaalläenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
AKTUAALSEL TEEMAL
SES
INNAKUOHUST
Pentagoni sõjalised asjatundjad onviimasel ajal eriti häiritud poliiti­liste
olukordade arengust ja kasvavast N. Liidu rünnakuohust aatomrelva-dega.
Tuuakse ette, et paljudel aladel oh N. Liit oma sõjajõududega Lää­nest
mitmekordses ülekaalus nii meeste arvu, M
relvade kvaliteedi poolest. Venelastel on praegu 4,4 miljonit meest relvade
all ja ammndamätud reservid. USÄ-1 on ainult 2,1 miljonit meest ja suhd-
.sõjaväeteenistuse puudusel puuduvad õpetatud reservid täielikult. N. Liidu
tankide• arv -.on tõusnud"- 50.000-le ja. suurtükkide arv suureneb kuni 20.000
kahuri võrra kümneaastakul. On märke, et president J. Titp surma korral
ja siis kui Iraanis ehk Saudi Äraabiastekib monarhia kriis, võib Moskva
alata edasitungi. Moskva aatomrelvade arsenali peetakse nii tohutu suu-^
reks, et nendega võidakse juba esimese löögiga hävitada kõik USA vastan
« 0.9
•; (Algus esi
külalistena osa võtma eesti sõjainva­liide
Saksamaalt,! tegi Viima Belin-fante-
Saidlo ettepaneku, et kutsutaks
ka sõjainvaliide teistest riikidest väl-jaspoöit
Saksamaad, kus nende õi­guslik
ja ma j ancluslik olukord kohati
raskem kui Saksamaal, Isatahes vää-rib
see ettepanek esiletõstmist.
Kuna Ähti Pae tõstis paiguti esile
väikest ebakõla kahe suurema
eestlaste organisatsiooni vahel
••• / Rootsis, ; - ,.
•mis .võib kutsuda esile" 3. rahvus­kongressi
lõhenemise, anti sõna vas­tuseletuseks
Heinrich Mark'ile, kes
nagu Ähti Paegi näitas; kompromissi*
valmidust ning esitas alternatiive
selleks. Sõnade tulevärk Ahti Pae ja
r Heinrich Marku; vaVl jäi asjalikku-
. se piiridesse ning a;fdis koösolijatele
mõlemapoolse seletuse paljukirjuta­nud
„Rootsi tiüidc" kohta.
. 'Lõppsõnas tänas Arnold Joonson
kokkutulnud delegaate hea koostöö
eest ülemaailmses oirganisatsioonis
viimase kolme aasta jooksul. Sama­aegselt
ta.tegi teatavaks oma tagasi-
. astumise peavoliniku .kohalt vana-duskoormuse
tõttu, ning et ta on
oma /otsusest informeerinud ka
• VEK-.d'New•Yorgis. Ta soovitas üle-
; niäaümsel Eesti Kesknõukogul nime­tada
uueks • peavolinikuks Euroopas
Ants Luike.
A. Joonson on teatanud New Yorki
ka võimalikud tööjaotused, kuidas
ÜEK võiks lahendada selle küsimu­se
Euroopa mandril. Uue pekvolMku
nimetamine jääks arusaadavalt ÜEK
New Yorgis otsustada. Oma sammu­ga
on A. Joonson seadnud pööran­gud
noorele generatsioonile, mis on
žeeskuju vääriv.
Delegaatide - nimel [tänas Arnold
Joonsoni senise, sujuva koostöö eest
Viima Belinfante-SaiÄlo. .Konve­rents
lõpetati vastavalt tavadele
meie rahvushümniga, (
; Konverents võttis vastuhäälteta
vastu alljärgneva resolutsiooni 3.
Eesti Rahvuskongressi kohta 1980. a.
Stokholmis: -
. RESOLUTSIOON
„ÜIemaailmse Eesti Kesknõukogu
Euroopabüroo oma \ koosolekul 24.
sept, 1978 Heidelbergis, jköosseisus
A. Joonson, dr. O. lAule ja A, Luik,
otsustas esitada tJEK Euroopa dele­gaatide
konverentsil 20. okt, 1978 Lü-neburgis
vastuvõtmiseks 1 järgmise
resolutsiooni seoses 3. Eesti Rahvus-'
kongressiga 1980. a. Stokholmis:
Eesti 3. Rahvuskongressi ülesan<
deks ön anda juhiseid rahva poliitili­seks
võitluseks ja kultuuriliseks
tööks. Kongress, mis tuleb kokku
võõrsil, esindab ka eestlasi kodu-
Joh. Mfihkels@rt
külaskäigul Torontos'\
Nädalavahetusel viibis Torontos
Rootsis asuva Eesti Rahvusnõukogu
esimees J.Mihkelson, kes eesti sotsia­listide
esindajana võttis osa Vancou-veris
peetud Sotsialistliku Internat­sionaali
kongressist. Torontos viibi­des
külastas Joh. Milikelson laupäe­val
Eesti Maja, saades seal kokku'
EKM esimehe U. Petersoöga, peasek- j
Arvatakse, et Pentagoni alarmeeri­vad
teated sundisid president J . Gar-terit.
andma, käsku neutroonpommi
valmistamisele, asumiseks. Kuid see
käsk võib osutuda liiga hilišeksV
Moskva võib asuda rünnakule enne
kui neutroonpommid saavad valmis.
Samal ajal, kui president J. Carter
ja L, Brezhnev ajavad vaikset rahu-juttu
ja valmistuvad relvade, kont­rolli
SALT kokkulepete allakirjuta­miseks,
tulevad täiesti salajased tea­ted,
et N: Liidul on kõik äkkrünna-ku
plaanid valmis ja rünnakut võib
oodata igal ajal. -
Sõjalised asjatundjad siiski väida­vad,
et N. Liit on täielikuks aatom-rünnakuks
valmis alles 1983. aastal.
Kreml, rahustab kogu aeg maailma,
kuid samal ajal teeb salajasi etteval
^mistusi äkkrünnäkuks. Vaba mäail
ma rahustatakse dissidentide esile
toomisega, mis aga ei mõjuta kuida
gi viisi N. Liidu sõjalist potentsiaali.
Kui SALT kokkulepped ka sõlmi­takse,
siis neil ei ole sõjalistele ette-almistustele
mingit tähtsust.1 SALT
kokkulepped seovad ainult vaba-maailma
riikide kasi ja takistavad
nende riikide kaitsevõime väljaaren­damist,
milleks nad ongi käigus. N.
Liit ori sunnitud aatomrünnakule mi­nema,
sest ta on7 jäänud ideoloogili­selt,
majanduslikult ja poliitiliselt
teistest kaugele maha.
N. Liidu aatomrelvade tagavara
lised kulutused tõusevad igal aastal
5.% võrra. USA võiks^oma sõjalisi;ku­lutusi
tõsta 100 miljardilt 200 kuni
250. miljardini.
Mõnelt poolt arvatakse, et N. Liit
on sunnitud ründama ja paremate
strateegiliste •positsioonide valluta­misele
• minema enne kui Hiina on
oma sõjalisele valmisolekule asunud.
Hiina relvastumisele minekut ennus­tab
Hiina-Jaapani hiljutine sõprusle­ping
ja rahuleping. Moskvat võib
viia rünnakule ka ikka rahutumaks
muutuvad Moskva Ida-Euroopa sa­telliidid.
Need on ülimalt häirivad teated.
Naib, et kulisside taga käib praegu
äge käärimine. Kõige kontroversiaal-sem
on see asjaolu, et Euroopa rii­kide
sotsialistlikud juhid' ja presi­dent
J. Carter oma suurest poliitili­sest
naiivsuses|t mängivad Aafrika
lõunapoolset osa N; Liidu haardesse.
Ühepoolne J. j Carteri inimõiguste
«(kampaania hävitab ainult parem­poolseid
riike, nagu Iraani ja Saudi-
Araabiat.
AJK
Eestlased on pidanud palju ras­keid
võitlusi oma maa ja rahva va­baduse
ja olemasolu säilitamiseks.
Kõik need heitlused on toimunud
mitmekordselt ülekaaluka vastase
vastu. Tihti on ka mitme vaenlasega
samal ajal tegemist olnud.
1918. aastal pomud olukord meie
rahvale ka mitte parem. Ehkki puna
Venemaa vähkres tol ajal ka mujal,
oli tal küllaldaselt massi paisata
meie, mitte millegist loodud, väike­se
armee vastu. Heitlus sellise mas­siga
polnud kerge, liiatigi kui samal
ajal hambuni relvastatud Landes-wehr
küljepealt kallale tungis.
Eesti sõjamees aga teadis, et kao­tus
oleks Eesti rahva häving, ning
võitles ülima jõupingutusega võidu­ka
lõpuni. Ja nagu me nüüd näeme,
oli neil õigus, tuline õigus! Paljud
Nõukogude Venemaa piirides olevad
rahvad olid peaaegu kadunud juba
esimese kahekümne aastaga, nagu
näiteks meie hõimlased ingerlased,
kellele Tartu Rahulepingu põhjal pi­di
antama autonoomia. Teise Maail­masõja
ajal me leidsime neid eksis
teerimas ainult üksikute perekonda
dena laiali paisatuna Peipsi järve ta
ga. Rahvas kui selline oli aga kadu­nud
oma asukohamaalt;
Sama oleks juhtunud kä eestlaste­ga!-^
'
Vabadussõja võit aga hoidis ära
selle katastroofi. Kahekümne aasta
ne iseseisvuse aeg istutas eestlaste
hinge tugevuse mida üksi venelaste
surve ei ole võimeline murdma. Sel
lepärast ka kõik nüüdsete okupariti
de püüded, hävitada Eesti jahvas
rahvusena, pole andnud tänaseni
mingit silmapaistvat tagajärge, vaa­tamata
viieteistkümne protsendi
eestlaste küüditamisele Venemaa ttt-himaadele
ning meie iseseisvuse aeg­sete
juhtide hävitamisele. Tõenäoli­selt,
see kahe Maailmasõja vaheline
vabadusperiood, mis valitses tol ajal
kogu Ida-Euroopa^, saab kord olema
kabelimatsuks Nõukogude Ludule.
Oodatakse ainult parajat aega sel­leks.
Vabadust riajutinud inimene ei lepi
kunagi orjusega, liiatigi võõra rahva
poolt peale surutud orjusega. See
murtakse varem või hiljem.
Sellepärast on Vabadussõda Eesti
rahvale asendamatu tähtsusega, mi­da
üksi eestlane ei saa unustada ku­nagi.
Peame seda aga alati meelde
tuletama meie kasvavale põlvkonna­le.
Seda silmaspidades on ülemaa»
ilmne Eesti Vabadüsvõitiejate Kes­kus
kuulutanud novembri kuu viima­se
nädala; mil algas Vabadussõda,
Eesti Vabadusvõitluse Nädalaks,
üleskutsudes kõiki eestlasi seda tä­histama.
Sellega tuletame iga aasta
meelde seda kangeslaslikku võitlust,
selle algust ja käiku ning ülimat
väärtust Eesli rahvale.
Meie kinnitame oma põlisele vaen­lasele
venelasele, et eestlaste Vaba­dussõja
vaim, mis murdis nende või­mu
kord meie kodumaal, püsib eda­si.
See vaim viis meid võitlustesse
Teise Maailmasõja ajal nende vastu,
ning saab ka taas murdma praeguse
orjaikke meie kodumaal.
.•,;:;A.:JURS: ;\K
;ÜEVK esimees
I00RTEE KUULUB MITM
SCÜLTUURILISUSE TULEVIK
retäri E. Salürannaga ja väliskomis- s" u ^ - * t a , ! f *
v ' : - : . . - J i . ' T ----J— -.'•.>•_!_;_:•-_::_ ' äkilise löögiga hävitada kõik USA
aatomrelvade silod. Sellele järgneb
joni esimehe L. Leivatiga. Kokkusaa
misel vahetati mõtteid jookšvais vä­lispoliitilistes
küsimustes jä Eesti
Päevade ajal Rootsis korraldatava
Eesti Rahvuskongressi üle.
(Lähemalt Ihk; 3)
Esto Mutm\ Fund U±
10. nov. aktsia hind $6.65
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 3644131
õhtul tel. 925-6812
On avatud
kus antakse nõu parimate eksper­tide
kaasabil kõigis eluprobleemi­des,
minimaalse tasu eest; Usalda­tavus
garanteeritud.
Vastuvõtt kokkuleppel, tel. 278-
3529, kella 9.W-11.00 hom.
' '-. AINO LÄÄNEMETS
maal, kus okupatsioonivõimude ta­kistusel
pole Võimalik avaldada oma
vaba tahet.
Kongressi korraldajaks on Üle­maailmne
Eesti Kesknõukogu' koos­töös
Esto-80 peakomitee, Rootsi
Eestlaste Esinduse kui asukohamaa
eestlaste valitud esindusega kui ka
ÜEK liikmesorganisatsioonide ja
teiste Rootsis asuvate eesti organi
satsioonidega.
Arvestades rahvusliku võitluse ras­kusi
kodumaal kui ka paguluses, la­sub
kongressi korraldajatel ja osa­võtjatel
kohustus mõjuvaks üksmeel
seks koostööks eesti rahva kasuks,
loobudes kõrvalistest ja isiklikest
pretiizhiküsimustest.
ülemaailmne rahvuskorigress esin
dab eestlasi kõikidest maadest. Ees­ti
rahvale oleks kahjulik kui edaspidi
levitatakse mõtteid teise samaaegse
ja samasisulise korraläamisest ühi­se
rahvuskongressi kõrval. Selleks ei
oleks asjalikku põhjust, kuna eestla­sed
ja nende organisatsioonid kaht­lematult
taotlevad üksmeelselt sa­mu
sihte: vabastada kodumaa oku­patsioonist
j ä taastada demokraatlik
riigikord."
tõenäoliselt mitmekordses ülekaalus
olevate; sõjajõududega rünnak Eu­roopas.
Ainukene asjaolu, mis sun­nib
N. Liitu .tagasihoidlikkusele on
üha halvenev majanduslik olukord.
Teiselt pool t kasvab H ii na oh t" j a äh­vardus.
< Moskvat hirmutab see, et
Hiina meelitab oma leeri Moskva
Ida-Euroopa satelliite. Vaatamata
oma sõjalisele võimsusele on Mosk­va
jäänud üksi ja ainukene N. Liidu
truu liitlane on F. Castro Kuuba saa­relt.
Kuid F. Castro jõud on väga pii­ratud.
ÜSA Rahvusliku Julgeoleku Nõu­kogu
arvestuste kohaselt ön Euroo­pas
N.- Liit sõjaliselt täielikus üle­kaalus.
See olukord võib kujundada
asjakäigu selliseks, et N. Liit ästub
teatud lepingu vahekordadesse mit­mete
Euroopa riikidega, et pidurda­da
nende sõjalisi ettevalmistusi, na­gu
tegi omal ajal J. Stalin Hitleriga.
N. Liidu huvi näib viimasel ajal ole­vat
koondunud peamiselt Pärsia la­he
piirkonda ja Araabia poolsaarele.
Jaapan ja Euroopa saavad oma õlid
sealt. ., ; . •
Sõjalised asjatundjad registreeri­vad
praegu 6 ohukollet.. 1. Iraanis on
raske sisemine kriis ja shahhi vasta­sed
meeleolud. 2. Saudi-Araabia ar­mees
tõstavad pead radikaalsed oh­vitserid
ja võimu ülevõtmine võib
tulla toime igal ajal. 3. Jugoslaavias
tekib J. Titp surma korral raske
kriis, sest J, Tito saab 83 aastaseks.
4. Aafrika lõunaosas toimuvad Mosk­va
poolt ässitatud rassilised rahutu­sed
ja on karta, et see osa Aafrikast
läheb. Moskva mõju alla. Idi Amin
juba ründas oma naabrit Tanzaani-at.
5. Hiina rindel võib tekkida oota­matusi;
sest-vahekorrad Vietnami ja
Kämbodzha vahel halvenevad. H ü n a
ja Vietnami vahekorrad halvenevad.
6/vSuur ohükolle asub Norras, sest
N. Liit tungib järjekindlalt Norra
territooriumile,. Teravmägedele ; ?a
mujale." ^ IC"
: Kui mõnes nende- ohukollete piir­konnas
tekkis N. Liidule soodne olu­kord,
siis võib Moskva asuda edasi-
•tungile toetudes oma relvajõule. QU
on teinud kindlaks, et N. L i i ( j u s õ ^
mõisteti
STOKHOLM — Septembrikuu lõ­pul
toimunud Baiti Instituudi kinni­se
pleenumi kohta järgmist kuuleb
„Eesti.Päevaleht": ' -
; Peamiseks päevakorrapunktiks sel­lel
pleenumil oli seisukohavõtt Insti­tuudi
juhatuse otsuse kohta 29. juu­nist-
1978 — astuda organiseeritult
„kul tuuri vahetusse" N. Liiduga ning
esijoones vastava Rootsi-Vene sõp­rusühingu
kaudu tuua . N. Eestist
mitmete teadusalade T — peamiselt
kunsti, muusika, kirjandusloo — lek­toreid
Rootsi ettekandeid pidama.
Niisugune organiseeritud lektorite
toomine mõisteti terve rea sõnavõt­jate,
eriti prof. Gustav Ränga, Arvo
Hormi; dr. Ilmar Arensi, mag. I.
Pelakoni j.t. poolt teravalt hukka.
Mingit resolutsiooni kuuldavasti
siiski vastu ei'voetud, aga Instituudi
juhatus lubas sedav üllatavalt oposit­sioonilist
hoiakut siiski, arvestada;
samuti ka sõnavõtjate nõuet, et sel­line
..kultuuritegelaste" või. teadlas­te
vahetus toimugu.ikkagi vastastik­kusel
põhimõttel. Instituudi juhatu­sel
tuleks selle eest hoolitseda, et ka
pagulasteadlased võiksid saada kü-lastLisviisasid
N. Liidu arhiivides ja
keskraamatukogudes- uurimiseks
ning sobivusel;, seal ettekannetega
esinemiseks. .
.; Võeti vastu; 4—5 uut: liiget,- nende
huiizas- prof.. Tõnu Parming USA-st.
Kuna Mitmekultuurilisuse Konve­rents
originaalselt pidanuks aset
leidma möödunud kevadel, siis esi­tas
Nõuandva Kogu liige Valve And­re
juba märtsis ühe noordelegaadi-kandidaadina
Torontost 17 a. eesti
neiu Merike Toomese, kes ka CCCM
poolt aktsepteeriti. Merike osutus
tubliks ja innukaks eesti noorte esin­dajaks
konverentsil. Ta võttis osa
„Pärand-keelte" (Heritage Langua-ges
j töörühmast ning oli seal aktiiv­ne
liige nii sõnavõttudes kui ka ette­panekute
koostamisel hing konve­rentsi
Tõnul plenaaristungil oma töö­rühma
ühe esindajana resolutsiooni­de
ettelugemisel. .
Merikese seisukoht keele ja kul­tuuri
omavahelise sideme osas on tu­gevasti,
jaatav. • Samuti arvab ta, et
ilma emakeele oskuseta kaob etnili­ne
identsus.. Merike jutustab veel, et
elavas diskussioonis väljendati vas­tamisi
oma muresid, kuid tuju ja
meeleolu olid. ülevad. Kõikidel oli
heameel võida osa võtta sellest kon­verentsist
ning loodi palju uusi sõp­russidemeid.
Merike arvab,; et • ta õp
pis kanadlastešt rohkem selle ühe
nädalalõpuga kui kunagi varem koo
lis. Teda üllatas näiteks, et prantsu-se
keele rääkijaid on nii palju väljas
pool Quebeci.. Ta ise kasutas juhust
prantsuse keeles vestlemiseks.; y
Teistes noorte töögruppides aruta­ti
erialasid nagu: haridus, noorte ak
tiivsus-mitmekultuuriiisuses, inimõi­gused
ning kultuuride-vahendus
teadlikkus. — Kõiki noorte töögrup
pe külastas ja tervitas konservatiivi­de
juht Joe Clark.
11. november on Kanadas langenu
f c• mälestuspäev, kuna sel päeval lõp-ryQS
ametrikult eriti ohvriterikas Esi­mene
Maailmasõda. • Langenute mä
le-stussammaste ees toimusid pärga
tie asetämised ja-langenute mälesta-ir
,:,ne. Samal ajal kasutati pahem-püü
TÖÖRÜHMAD"
Noorte töögruppidele,: kes uuesti
kogunesid Parlamendihoone läänetii
ba, lisandusid konverentsi teise päe­va
varahommikul nn. „Communit\
Leaders" ja Nõuandva Kogu liikmed.
Noored jätkasid tööd samades töö­rühmades.
Etniliste ühiskondade ju­hid
ja CCCM liikmed olid jaotatud
vastavalt oma erialalistele teadmis­tele
ja kogemustele. Nende töörüh­made
alajaotus oli järgmine: Kultuu­ride
vastastikune vahetus. Etnö-kul-
-muiiliste organisatsioonide tulevik
Kanadas. — Inimõigused ja rassi va­hekorrad
Kanadas. —.Mitmekultuu-rilisus
ja Kanada identsus. — Kana­da
pluralism meedias ja hariduses;
Eestlaste esindaja Nõuandvas Ko­gus
Valve Andre on juba mitu aas­tat
olnud CCCM etnilise pressi/ ja
massmeedia komitees. Nüüd lisandu­sid
meedioprobleemidele selles töö­rühmas
veel kõik hariduseluga kaas­nevad
küsimused. Ministri sõnastuse
kohaselt oli selle töörühma ülesanne
raske ja komplitseeritud. Sellest, tin­gituna
osutus komitee esimehe prof.
R. RuperVi ettepanekul vajalikuks
isegi töörühma ajutine poolitamine,
et resolutsioonideks .uuesti jõude
ühendada. •
•; Esitatud/ .kohapeal üleskerkinud
•ning käsitatud teemasid oli liiga pal­ju,
ja keerulisi, et neid ühe lühi pea­tükiga
katta. —Üldiselt rõhutati' va­jadust
parema' omavahelise infor-
.matsiöoni-teeninduse järele etnilises
sete. poolt seda päeva rahupro- • pressis. Massmeedia leidis üldist kri-ndaks.,
; . tiseerimist eriti omahoiäku osas; et­niliste
minoriteetide; suhtes.-S^da sei­sukohta
oli ka kohe võimalik väljen­dada
kohalviibinud CBC; esindajaile. .
Sooviti ühendetnilise meediakomitee
oomist. — Hariduselu sektoris avab
dati nõudmisi föderaal- ja provintsi-valitsuste
haridusministrite omava­heliseks
koostööks, riikliku komitee
loomist mitmekultuuriliste haridus­like
aktiviteetide koordineerimiseks
ja olemasoleva informatsiooni kogu­miseks'
etniliste kogemuste ja mit­me
.kultuuri programmide, vahenda­miseks.
Toetussummade järele on
järjest suurenev vajadus nii keskva­litsuse
kui provintside sektoris, nen­de
resolutsioonide teostamiseks'.
Lõunaeinele järgnevalt, kus kõne­ga
esines Kanada kaabeltelevisiooni
Liidu; president C. V. Keating, toi­mus
töörühmade resolutsioonide
lõplik formuleerimine.'
NOORED ESITASID NÕUDMISI •
Konverentsi lõnupäeva varahom- v
mikul koguneti ökumeeniliseks pal­veteenistuseks;
misjärele Chateau ;
Laurier ballisaalis toimus konverent-si
planeer-istung, kus presideerisid
senaator Peter Bosa ja Monica Mat­te.
•
Esitati'koigi töörühmade resolut-sioonid
ja konverentsi üldkokkuvõte.
Mõjuvalt esinesid noored delegaadid,
kes omakoostatud ettepanekuid ise
ette kandsid; vaheldumisi konverent- •'"
sile pühendatud lauluettekande hing
huumoriga vürtsitatud sõnavõttude­ga.
?Uudseks lisandiks kujunes aga
paljude noordelegaatide samasisuli­ne
tänu ja tervitus, esitatuna nende
emakeeltes. Nii oli ka Merike. Too-mesel
võimalus ütelda eesti keeles,
millest paraku küll ainult kohalvii­binud
eesti delegaadid Valve Andre,
EKNn esindaja Stella Kerson, EKN.
abiesimees Walter Pent, Toronto
Mitmekultuurikonverentsi-filmi la­vastaja
Peter Kiviloo ja Mitmekul-tuuri
ministeeriumi üks juhtivaid te­gelasi
Ottawas, eestlanna Helen
Eriks aru said: ]• -
.Nüüd, kus Kolmas Kanada Mit-mekultuuri
Konverents Hakkab lõ­pule
jõudma, meie väike pere läheb
kiires ti lahku.'. Kuid enne, kui me se­da
teeme, me tahaksime tänada Ka­nada
Mitmekultuuri Nõuandvat Ko­gu,
et nad meid nii lahkelt vastu võt­sid
siin kaunis Kanada pealinnas Ot: •
tawas. Me oleme palju õppinud teis­test
kanadlastešt. eriti neist, kellel
on erinev kulUuiriline tagapõhi. Nen­dest
on saamid meile palju uusi sõp-ru.
Tulevikus, kui mitmekultuuri
poliitika areneb, teie kuulete veel
kindlasti meist! Seniks teile kõigile •
suur tänu!" ' . :
Hsusc
Kolmanda\Kanada Mitmekulluüri-onverenlsi-
lõppkokkuvõttena
võib rõhutada kahte: olulist uut mo­menti:
.mitiiiekultuurilisus leiab ni­metamist
Kanada uues; põhiseadu­ses
ja tuleviku seisukohalt:vaga mää-;
ravat noorte itingivat nõuetv — mit-mekuituurilisuse
suunamisel ja ra­kendamisel,
— nende aktiivseks osa:
võtuks,Nõuandva;Kogu liikmeina.-
Tänastele noortele kuulub mitme­kultuurilisuse
tulevik!
- :•• .Valve Andre; •
, Meie Elu
HELK peapiil
100-aastasessI
teenistusele.
Peapiisj
PARIJ
EELKpej
ja Kanadas;
Torontos aset
päeva korralt
valmistamise
kohta siinsel
likest kontakti
Kpnsis looril
peapiiskopi jul
ri kirikus .-laul
osa konsistooj
kop K. Raudsl
O. Puhm ja pi
vändati kaugd
Kiriku päeva
raamides ja
valmistamist
'mides ,loeti vJ
malateenistustl
kirikukongressl
tustes langeks
tutvustamisele I
rikupäeva raail
usuteadlaste k|
kopliku Nõuk(
; Õpetajaäbilisl
.samal ajal U^LJ
korraldusel, kai
gil skäärides
Kursus : oleks
soovitakse sellej
võtjaid .Euroopa
Kokku ..võtt-ij
kirikuelu korral
i-iiges ja Kanac
kis, et temale
on jäänud ki
Kanadast.
See asub esi riiu
ia intensiivsuses
meid soodustav;!
et imihigrantid(
nooremaid inin)
Kanada suurem]
sest. võrdlemisi I
nendes keskustu)
ni omavahel - ko­pal
j u suu liinni
-eestlased :elavad
de piirides ja kai
. gumi.skohtadesyj
ei saa märk imal
kogudused Kaiii
elujõulised ja se!
getõmbejõuks ij
maadelt.
Eesti kirik paij
Ust -kaasatoodud
tele. Ta ei ole mil
•vaid vabade eest
Sellisena, EE t.K
vastu kirikute •
Council of Chur
elajatel on šõmi-
' liidu koosolekutel
• Küsimuse kohti
miks kirikute
terroriste,
kes ründavad Väi
ja on isegi mõrvcl
letas peapiiskop,
de toetamise kiis]
tavalt 1975. a.
Pooldajateks olid
kiriku esindajaid
dajad „kolmändas|
esindajatega soti
blokist. Vähemus
' gu sellele vastu. Tj
le, millest on jutt]
määrata mitte lii
rassismi vastu vi
.Sellesse fondi lael
netused rassivasta)
vate kirikute poolt
Kirikute Maailm|
javaid kirikuid,
oleme võrdsed
EELK-ul on looü
ühe projekti läbivil