Meie Elu = Our life, October 16, 1980

              SM
NELJAPÄEVAL, U. OKTOOBRIL
OB ^' e.® UR i l F E " = ™ S s f o n t o W e e k l y.
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd.; Esto­nian
Mous.e, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont.Canada.
1 IV|4K 2R6 Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane jaB.Veidenbaüm. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmarin Dr.„ New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 26M773. '
„MEIE ELU" väljaandjaks ön Eesti ^Kirjastus
Asut.;Ä;Weileri algatusel 1950. |
,,^Jeie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
Ave., Toronto, 0nt. M4K 2R6 Canada — Tel. 466-0951.
Teilimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal töõp., kl. 9 li.!
-5 p.l.> e^masp;ja neljap, M, 9 h.-8 õ kl. 9 p.l.
Tellimishinnad: Kanadas --^r 6 k. $14.50, 3 k.
$9.00. USA-^se ~ 1 a. I29.0Õ 6 k. $15.50,3. k. 9.50. Ülemere-maadesse:
l a ; $33:00, 6 k. $17.00, 3 k,$lpO. Kiripostilisä
Kanadas: l a . i 14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ijä, l^nnupostilisa
USÄ-sse:ll k'$16.50; 6 k. $8.25 Lennupp|ti!i^
maadesse: l a . $32.75, 6 k. $16.40. '
>ikü|iel $4.00, teks-.
/OCTÖBER 36 ^MeieEiu'* nr. 42 (1600) l »
• t •II*
Üksiknumber --.50^.
Kuulutushinriad: 1 toll ül
tis $3,75, kuulutuste küljel $3.50. LUGEJA KIRJUTAB
iiiniiiiiiiniiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiitiiiiiiiitiiiiiiiiiiuiiiiiiiiitn iHiiiiiiiiiiiliiiiintMisttiniiH!
ÜSA' 00 olüiüd tehnoloogiliselt .aas- •
takümneid ulatamatu ja tema too-dangulihe
tõus paistis nagu piirama­ta,
kuid oma rahandusijoliitikaga OE
la jooksnud rappa, kuigi sageli enr
dast olenemata põhjustel. Suurt osa
jelikke väärtu-mis
ori osalt
ja on teisalt
ijnängib raha — see te
ši mitteomav vahend
iaotamas oma võim
mängimas osa, mis tekitab inflatsi-oohi
ja tööstuslikku ebaproduktilv-
•süst.," ;
Laenuintressid kerkisid läinud aas-
Sal ootamatult 15 kuni 20 protsendi-m
ja siis langesid jälle tänapäeva
liörmaalsemasse vahekorda. Kuid ju-aastakümneid
on kadunud näi^
ieks 5,5 pro^sendilised laenud, näi­teks
elamülaenudelt siis kui ise alles
soetasiihe oma esimest maja. Kapi-
' tali riisiko on kastfanud, koos nõudlu­sega
j ä iga uus riisiko nõuab uut
vastukaalu, ;
I Ölihinnad, inflatsioon ja aeglane
toodanguUne areng on vajiepeal saa-
•mud ülemaailihseks nähteks ja neid,
ei ole võimelin^ lahendama ükski
maa omaette ja isegi mitt^ blokeeru-des
enam-vähem ühtlaseks rahandus­poliitikaks.
Krediidiprotšendi tagasi­langus
„normaälsele" oli ainult liihi-ajaline
ja nüüd on elamulaen,ud jälle
Hs^gasl 15 protsendi juures.
Küsimuses on uuesti õli. K^s süü­distada
õlisheike vpi mitte, maailm
seisab fakti ees, et Iraani ja iraagi
õlitööstused on purustatud ja leeki­des
ning tõenäolikult ei pääse Pärsia
lahe ümbruse õlimaade õli peagi
enam Pärsia lahest välja, kuna neut­raalsete
maade kaubalaevu on Iraani
poolt põhja lastud ja uued sellesar-liased
sõjasaavutused võivad blokee­rida
väljapääsu. |
Kuigi see ei ple ainus tööstusmaa-dele
voolav õli, ometi on selle osa-jtähtsus
pii suur,l QX tööstusmaade;^ va­rudest
jätkub ainult selle defitsiidi
tõttu vast ainult sajaks päevaks. Tu­lemuseks
on vabalt ÜikuW õli para-tamata
hinnatõus, selle tõttu suure­nev
inflatsioon ja toodanguline pea­tus
I^os kaasuva tööpuuduse suure-
.'memisega./
Õlihlndade tõus, inflatsioon ja ma-
Jandijslik ka^v on infiuutunüd rahvus­vaheliseks
probleemika, milles üks­teist
iaidata |ei suudeta. Ajal, mii
. Ol*EO; niaade ülejäägid on kerkimas
selle afasta lõpuks kun^ 110 mü
Ilseks ülejäägiks, peaj/äd vaesemad
maad kasutama välispidist finantsee­rimist
selleks, et end õliga kuidagi
käigus hoida. Näiteks peab India
suunama kuni 72 protsenti oma eks­pordi
summadest õli ostusse ja] see
maa on vaene isegi ilma selle kulu-postita.
Selles virr-varris püüdleb USA as­jatult
oma dollari stabiilsust hoida
rahanduspoliitikaga intressimprade
abil. Kuid paistab, et ka V$k-\ puu­duvad
õiged eksperdid, kes suudavad
rähanduspöliitilisi reaktsioone vaija-liküs
tasakaalus j hoida. Turul oleva
vaba raha piiran^iseks tõsteti läinud
aastal krediidipiiotsente ja tulemu­seks
oli toodaniguline peatumine,
kuid üha tõusev Wlatsiooii.
Vahepeal katse'tati intressimäära­de
alandamisega ja püüti olukorda
stabiliseerida. Tulemuseks oli küÜ
intreslmäära langemine 11 protsen­dile,
kuid samal ajal ka rahahulga
kasvamine vabaturul 16.8 protsendi
võrra. t)lemäärase raha olemasolu
peab kõigi arusaamade kohaselt ai­nult
toitma hindade tõusu. Uus int­ressimäärade
kasv näiteks mojrtga-igel
turul 15 protšendüe Kanadas on
nähtavasti reaktsioon nende meeste
arusaamadele, kes istuvad USA raha-fohdide
valitsemise, juures, ,
Dollar ja tema väärtus ori muutu­nud
nagu jo-jo'ks, mis pendeldab
ülesse ja alla ja demoraliseerib ük­sikinimest,
rahaasutusi ja rahvusva­helisi
valuutade vahetusi. Kapital,
suur või väike, ei tea kus ta seisab,
mida ta peab ette võ^ma ja miljliselt
ohtudest hoiduda, President "Carter,
kes neli aastat tagasi lubas; tasakaa­lustada
USA eelar i^e, on astunud uu­de
eelarveaastasse 45 miljarililise de­fitsiidiga.
See iseloomustab administ­ratsiooni
enda eelarvelist kriisi, mil­lest
ei osata ilma puudujäägita edasi
saada. Eksisteerivas majanduslikus
segaduses; mis on võtnud ülemaailm­se
ulatuse^ ei ole ette näha ka dpllari-vääringu
stabiliseerimist ka Pärsia
lahe sündimuste taustal. Dollar ,pn
jäämas vii^tsaks vääringuks veel pi­kemaks
ajaks ja kõige selgemini p^-
geldub see läikiva, ! kollase metalli
üha tõusvates hindades ja mille nliiif
onkuld./
„Mcie Elu'\ avaldab meelsasti
oma lugejate mõUeavdldusi-^ kd
neid rriis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku-võtlikult
ja lisada omd nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate Mrju redigeerida ja.
Iti Jiendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.-
Kirjutises „Esto '83 Austraaiias"
(„Meie Elu" hn. 35 s.a.) olin' ekslikult
märkinud, et; P..-Ameerika ja Euroo­pa
rioortele t); E. Päevadeks sobival
ajal on Austraalia kgolides õppetöö.
Siiski seal algab augusti keskel või
.lõpupoolel 3-nädarane koolide vahe­aeg,
mis 1983. a. peaks alganiä lau­päeval,
20. augustil. Pühap., 21. aug.
—pühap., 28. aug. q^eks.sel puhul üle­maailmselt
koolinoorte seisukohalt
kõige vastuvõetavam aeg Estö '83
korraldamiseks. jNadal hiljeni on
USA ja Kanada õpilastel kooli hili­nemise
risk, õppetöö algab teisip.; 6.
septembril. Euroopas koolid vist al­gavad
veelgi varem,, ney^ yõi^
isegi 21.—28.'aug. ei taha sobida.
KUI peale Ü.E. Päevi on veel ka­vas
midagi noortele (skautide-gaidi-de
laager, midagi ,;rtietsaülikooli"
taolist v.m.),: siis neist üritustest
saaksid P.-Ämeerika noored vast
osaaegselt; (algpäevad) osa võtta;
Üliõpilaste, osas ei pealis olema aja
probleeme, ülikoolides üldiselt algab
, õppetöö hiljem (sept. keskel). '
Endel Toiger."
Mõne nädala pärast, 4. novembril otsustatakse, kes saab USA
uueks presidendiks. Käimas on äge valimiskampaania, ja seekord
kölii>e kandidaadi vahel: President J. Cgfrter,senaator^^]^^ Rea-j
gan ja iseseisev kandidaat i . Änderson. Küsimuses ön äšjaolü kum­malt
kandidaadilt J. j^nderson võtab ära rohkem hääli. TV-is esi­nesid
Ameerika rahvale ainult R. Reagan ja X. Änderson, kunia I.
(Carter keeldus, kuid taotles hiljem uut debatti, millest aga H. Rea­gan
keeldus. Valimiskampaania on muutunud eriti ägedaks, kuna
J. Carter, kellele ennustatakse' kaotust tuli välja raskete süüdistus-
'tega/R.:Reagani;yastu./ ^ ^
praeguse USA presidendil J. Cärte- maapoliitikasse praegusel kriitilisel
ri ajal on,^ Ameerika Ühendriigid ja siln^apilgul. Selle tõttu näitas gallup,
kogiilääiiernaailm saanudjsuuri la- et suureriamik USA valijaid pooldas
gasilööke USA kõikuva väHspoliitika küsitlustel R. Reagani kandidaati,
tõttu. I J Carter on kõige väiksema. Nii näitas alles hiljuti Kongressi lijk-härldusegä
USA/president ja tema mete keskel tehtud gallup, et koguni
lähemad kaastöölised Valges Majas, "
kes on pärit Georgia osariigist, osu­tuvad
teovõimetuteks. President J.,
GaFteri joodikust vend Billy Carter
60,4% neist arvasid, et R. Reagan või­dab
ja ainult 31,3% oli arvamisel, et
J. Carter valitakse tagasi. J. Carteri
suureniatekš vigadeks loetakse eba-
Toronto Sun-is ilmus artikkel räs-siprO|
bleemidest Torontos,
„Edith Wail'ace on puhkepaigal,
ülev vanem daam, kes elab oma po­jaga
Toronto äärelinnas oma väike-majas.
Tema vanaduspäevade uhku­seks
on hästi' korras hoitud maja
ümbritsev muru. Naabriteks on In­diast
^pärjitolev£|d sisserännanud pe­rekonnad.
Viimaseil aastail ori Edith
Wallace kor4uvait naabritele tähele­panu
pööranud selle, et nende lapsed
ja ka nad ist ei pea lugu tema mu­rust
ja lilledest, vaid kasutavad mu-'
ru kõijniteena ja sellega rikuvad te­ma
hoolsa töö tulemusi.
Sellest ori tekkinud pahahdus
naabrite vahel ja Iiidiast päritJolev
. pr. Jasumani pöördus Kanada Inim­õiguste
Komisjoni pole, kust saadeti
kohale juurdlusametnik pr. Chopra.
Esiteks ta kuulas ära. naabri pr. Ja-,
sumani süüdistuse ja selle järele; sool
vis kuulda ka pr. Wallace seletust^
pahanduse kohta. Pr. Wallace soovi­tas
tal pöörduda oma advokaadi poo-<
le selgituse j saamiseks, mida, aga
juurdlust toimetav ametnik ei tei­nud.
Selle asemel pöördus ta polit­sei
poole, kust välja saadeti eriosa­konna
ametnikud, konstaablid Char-li"
e Lufifpra ja Ralph Ändreacci.
Ka nemad külastasid,pr. Jasuma-nist
esimesena ja alles selle järele
pöördusid nad pr. Wallace pööle,' kes
tundis end selles't haavununa ja süü­distas
neid omä naabri poole hoidmi­ses.
Kuna ametmehed^ ei saanud ra­huldavaid
vastuseid pr. Wallace'ilt,
saadeti juurdlust toimetama veel
kaks ametnikku'kohalikust politsei­jaoskonnast,
kes samuti kui eelmised
eriosakonna juurdlusametniküd, ei
leidnud, et tegemist on rassivihkami-se
probleemidega pr. Wallace poolt,
pigemini on tegu tavalise naabrite
vahelise tüliga; Teisele arvamisele
on aga jõudnud Inimõiguste komis­joni
anietniküd ja nende aktides ori
pr. Wallace värvilise, rassi vihkaja. '
Ajaleht „Sun'i'- reporteri arvates
pn probleem ainult selles, et üks pool
on valge ja teine pruun ja nad ei saa
oriiavahel läbi.
ajas tähtsaid riigiasju kommünistli- kompetentsust riigi majariduse juh-ku
Liibüaga. J. Garteri loetakse pea­süüdlaseks
selles, et USA kõige tuge­vam
liitlane shahh R.Pahlavi Iraan
langes moslemite fanaatiku Khomei-rii
revolutsionääride haardesse. 52
,i USA Teherani saatkonna ametnikku,
kellest enamik olid otse süüdlased
shähhi rezhiimi hävitamises, on ju-
. ba üle aasta moslemi revolutsionää­ride
vangis: Nende päästmiskatse
ebaõnnestus ja viis U$A' prestiizhi
nullpunktile. Selle ebaõnnestunud
Iraani poliitika tulemusena puhkes
Iraani ja Iraaki vahel sõda. Mõlemad
riigid hävitavad üksteise qliallikaid,
õliseädmeid ja õlitorustikke. On tek-timisel,
võimetust juhtimisel, sõjali­se
valmisoleku laokile jätmist ja
kõikuvat välispoliitikat.
Kuid olukorrad Valimiste päevade­ni
võivad veel muutuda. Tavaliselt'
ön USA presidendid peagu alati ta­gasi
valitud. J. Carteri suuremaks
vastaseks oli tema oriia partei libe­raalne
tiib eesotsas Ed. Kennedy^'ga.
Kuid pärast seda, kui E. Kennbdy
kaotas J. Carterile, asus. E. -Kenriedy
oma pooldajatega J.. Carteri kandi­daati
toetama^ ; ' 1
USA presidendi, vanust ja tervist
peetakse valimistel tähtsaks"' tegii-riks.
J. Carter on 56. aastane, kuna
kinud iiriine oht, et •strateegiliselt R; Reagan 69. aastane. J. Carteri ja
tähtis Hormuzi õlitee suletakse ja R. Reagani peavad arstid terveks ja
91
II
„MEIE ELU'' talitus 958 Broadview Ave! Torontos, võtab-.Ö
0 vastu annetusi selleks. Annetuse alammäär $5.--. TšKekid
ume kirjutada ,,Canadian. Cancer. re:
EESTll KIRJASTUS KAMADAS : Ö
F. Limbergi teos „Isamaa eest"
annab ülevaate E. Vabariigi ^ohvitse­ridest,
ent 'kahe-silmä-vahele on jää­nud,
et koi. Jaan Maide oli E. Vaba- •
riigi sõjavägede viimane ülemjuha­taja.
20. sept.! 1944 avaldati Eestis'
„Riigi Teatajas" nr. 1 määrus, milles-
J. Uluots Peaminister Vabariigi Pre­sidendi
ülesandeis nimetas Eesti sõ­javägede
ülemjuhatajaks koi; J. Mai­de.
VR n/3^kesOli vareni 4-da divii­si
üleni; oskas end varjata kommu­nistliku
19^0/41 okupatsiooni ajal.
Koi. Jaan Maide sündis 3. 5. 1896 ta­luperemehe
pojana Vana-Kariste val­las
Pärnumaal, õppis linnakoolis ja
Riia polütehnikumis, lõpetas 1916
Kiievi lipnike kooli I maailmasõjas
ja 1918 Vabadussõjas 6. jalayäe rüge­mendi
kompanii ülem, siis kindral­staabi
operätiiv osak. ülema k.t.,
1925—34 Kaitseliidu peastaabi ülem
ja 1939 Viljajndis 4-da divüsi ülem.
Saksa okup. aegu 1941^4 oli J: M.
Eesti Omakaitse ülem. KooS pearrijn.
k.t. 0. Tiefiga oli koi. Maide vii'n\a-.
seid, kes Tallinnast lahkus ja vang s-tati
Matsalu rannas, kuna Roolsfst
saadetud paat millegi pärast ei saa­bunud
õigele kohale. See vapper ees­ti
sõjariiees mõisteti 2/3. -juulil 1945
Soveti Ülemkohtu lavastatud prot­sessil
Moskvas surma ja mõrvati 49
aastasena N. Vene võimude poolt.
teatage meile ja kutsuge välja LIBRA AtJTÖ GLASS, Urmas Kaini.
KMobile service). Meie tuleme teie; koju või töökohale. Meie tegeleme
ka kindlustusnõudlustega. Tel. 463-1385
ICWiUi'giI!!
Ave., Toronto,
Tel. 862-7115
,iM5l2H7
JA
PEREKONNA SAUN
Sunset Beach Rd., PQ. Box
Oak Ridge, Ontario LOG IPÖ
Johan KrulU julitimi^el.
Bga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa-sisukamale
JBjalehele.
Pärsia lahe õlid vaba maai 1 ma riiki­dele
lõigatakse ära. ^See on N . Liidu
unistuseks j ai kõige suuremaks taga­silöögiks
USA-le ja vabale maailmale,
KÕIKUV POLIITIKA . • •:, ';
U3A-d ja' tema kõikuvat poliitikat
peetakse vastutavaks, et Afganistan
langes, Moskva okupatsiooni alla ja
ei ÜSA ega teised vaba maailma rah­vad
ei suiida Afganistani vabadus­võitlejaid
vajalikul määral toetada.
Kuid kõige suuremaid tagasilööke
on saanud USA Kesk-Ameerikas,
oma riigi tagahoovis. ÜSA' hakkas
Nikaraagua ^ presidenti A. Spmozat
vihkama. Võttis talt ära igasuguse
toetuse, tuleniuseks oli, et Nikaraa­guas
tulid võimule F. Castro Kuuba
saarelt transporditud Moskva kom­munistid
ja J, Garter toetab uut
kommunistlikku võifnukorda suurte
toetustega, mille üle ei osata ei naer­da
ega nutta. Praegu on järg San S a l ­vadori
käes.
J.*Carterit süüdistatakse, et ta bn
jätnud USA riigikaitse hooletusse ja
prae^fa ön N; Liit kõikidel aladel sõ­jaliselt
USA-st tugevam. Vaatamata
sellele, et N. Liit okupeeris Afganis­tani
ja' ähvardab Lähis-Ida õlisid,
teatas J. Carter oma vajimiskampaa-nias
,et kui ta tagasi ^'alitakse, siis
ta sõlmib N. Liiduga SALT 11 kokku­leppe.
See tähendab seda;- et Moskva
hakkab jälle saama ÜSA-It suuri toe­tusi
ja laenusid ,oma rpske majan­dusliku
olukorra parandamiseks. See
aitab Moskvat üle majanduslikest
. raskustest ning N. Liit on võimeline
hoidma koos oipa kommunistlikke
liitlasi Aasias ja Aafrikas. Kokku-
" võttes kõikjalt märgitakke, et J. Car­teri
välispoliitika on armetu, majan-dusjuhtimine
veelgi halvem, sest in­flatsioon
suureneb ja tema välispo­liitiliste
vigade tõttu kaotab tõenäo­liselt
ÜSA ja tema liitlased Eurö0F>as
ja mujal- Lähis-Ida õlid.
REAGANI LUBADUSED- V '. \.
Tema vastaskandidaat Ronald
Reagan lubab Ameerika panna jälle
uuesti tööle. Ta lubab panna suur^-
iitiat rõhku USA riigikaitsele,'pidurr
dada inflatsiooni ja mis kõige täht^
sam lubab tõmmata selge piirjoone
N. -Liidu laiutamiselev On päris sel-,
ge,, et R. Reagani, kui vabariiklase
tulek Valgesse -Majja toob suurii
rnüu^^^^^^' ÜSA ja' kogu vaba maail-võimeliseks
presidendi ametit pida-
^ ma. J. Carter hoiab ennast heas vor­mis
igapäevase jooksmisega, kuna
R. Reagan armastab oma mõisas rat­sutada,
.': ,
Koos presidendi valimisega on ka'
Senati ja Esinduskoja ning kuberne-rite
täiendusvalimised. Praegu on de­mokraatidel;
niolema kojas absoluut­ne
enamus president R. Nixohi ta-,
gandamise tõttu. Üldine arvamine
on, et see olukord muutub eeloleva-ter
valimistel tublisti vabariiklaste
. kasuks. Kuid see demokraatide üle­kaal.
Kongressil aitab tublisti päästa
J. Carteri kõikuvaid aktsiaid eelole­vatel
valimistel. Kuigi praegu osa-
' riikide kaupa arvatakse R. Reaganil
olevat teatud ülekaal valijameestie
saamisel. Kuid on ka neid, kes ar­vavad,,
et eplolevad" valimised kuju­nevad
väga itäsavägiseks.
AIR •;
BEN, MALKIN, Canadian Seene'
Ottawa kaastööline
,iVa§tavalt sellele seadusele..
isik kes on (a) Kanada kodanik või
(b)jelab alaliselt Kanadas 1976. a. im­migratsiooni
seaduse sätete koha­selt
. . . on Õigustatud soovikorral
pääsema juurde kõikidele informat-sioönikogudelei
mis on valitsuse val­duses.";
; .
Nende sõnadega Juhatati sisse uus
inf ormatsioonivabaduse seadus
alamkojas riigisekretäri Franci§
Foxi poolt enne kui parlament suve­puhkuseks
laiali läks. Seega oii Ka­nada
rahvale avatud senini hermee­tiliselt
^suletuduks^
- Kui4 uue seaduse kehtestamine ei
tähenda aga kaugeltki seda, et kõik
valitsuse protokollid ja ürikud olele­sid
rähple avatud. Sõnad „vastavaiit
sellele .seadusele" peidavad endas
erandeid. Kuid need erandid pn aru­saadavad^
ja vajalikud, kuna isegi va­litsuse
oppösitsioon leiab, et teatud
informatsioon ei ole mõeldud kõigile.
Selle informatsiooril hulka, mis ei
kuulu avalikkusele, oii arvatud usal­duslik
informatsioon, kiis on saadud
teiste/riikide valitsustelti rahvusva­helistelt
brganisatsioonidelt, provint­si
ja kohalikelt valitsustelt — välja­arvatud
kui selle informatsiooni and­ja
on nõus selle avalikuks tegemi­sest.
Avalikkusele ei kuulu ka infor­matsioon;
mis võib rikkuda rahvus­vahelisi
sidemeid, mis on ühenduses
riigikaitsega või vastuluurega või
mis hõlmab föderaalvalitsuse vahe­kordi
provintsivalitsüstega majan-dusküsimusis.
Avalikkusele ei kuulu
ka informatsioon kriminaaluurimüs-test
ning valitsuse dokiimentidest.
Kui avalikkusele keeldutakse and­mast
küsitud inforniä^siooni, oii in­formatsiooni
küsi j a|l ^ võimalik asi ot­sustamiseks
esitada iinformatsiooni
või privaatsuse komissarile (Infor­mation
or, Privacy Commissioner).
Kui informatsiooni küsija aga ei jää
rahule komissaari otsusega, võib ta
edasi kaevata föderaal kohtus. Koh­tule
antakse nõutud dokumendid va­baks
ja kohus otsustab kas need-dp-,
kumendid tuleb an^ä vabaks või mit­te.'
Seega on nüüd mindud samm kau­gemale
kui endine liberaalide ettepa­nek,
kus riigiministril, kelle pädevus­se
dokumendid kuuluvad, võib üksin­da
otsustada missugused dokumen­did
anda vabaks ja missugused mit­te.
Seega oli ainult minister vastutav.
Uue seaduse kohaselt on aga see vas­tutus
üle kantud kohtule — muuda­tus,
mille eest opt)ositsioon praegu­ses
valitsuses kibedalt võitles.
Francis Fox tõi näitena ette Infor-matsloonlnõude,
kus sõjaminister
Gilles Lamontagnellt küsiti doku­mentide
vabaks andmist, mis käsita-yad
F-8 rünnaklennukeid. Need len­nukid
on ostetud: Ühendriikidest. Mi­nister
Lamontagne võib nõude otse-l|:
ohe tagasi lükata, kuna see infor­matsioon
hõlmab sõjalisi saladusi.
Pöale selle aga on see ühendriikide
allikaist saadud informatsioon ning
selle vabaks andmhie võib rikkuda
Kanada-Ameerika suhteid.
Eraisikud võivad nõuda vabaks im-lormatsiooni
nende eneste kohta. Se­da
on juba nüiidki tehtud teatud
kraadini Inimõiguste seaddse alusel,
kuid uus seadus avardab informatsi­ooni
nõudja õigusi selles mõttes, et
nõudjal on õigus edasi kaevata koh­tusse
ning kui kohus leiab, et see in­formatsioon
tuleb anda vabaks, siis
ministri otsus on kehtivuse kaota-
Seda ^ seadust tutvustades ütles
Fox:„See seadus kriipsutab alla tä­napäeva
avatud valitsust hing on õig­lane
nii organisatsioonide kui eraisi­kute
suhtes, ühtlasi aga kaitseb ta
valitsuse õigusi." Nii näiteks k\š
John Smith s(^ovib näha informatsi­ooni
enese kohta, kiis ametiühing te­ma
kohta valitsusele on andnud,
jpeab valitsus enne pöörduma ameti­ühingute
poole loa saamiseks selle
informatsiooni avalikuks tegemiseks.
Samuti on lugu informatsiooniga,
mis organisatsioonid valitsusele ori
andnud ja mida näha soovivad kol­mandad
isikud, sest ka siin tuleb
lõplik otsus kohtust ja mitte vasta­valt
ministrilt, kes seadust võib tõl­gendada
ehk liiga kitsarinnaliselt.
•s;
,,Meie Elu'; ni
Eesti
RE
Meed kef
taniisväärsusi
endise poliit^
ligi kiiiniiesst
laagritesse. \|
välisturistidel
omal käel.
^Autor vabancl
Eesti' Dsas. on!
teadlik iiiruill
vanglast ja ül
luiiglast.
Pealinnas Tal
ger hariliku (ki
tuiiande vangigj
32. Laagrijubt o|
tier on niõeldiu
I - •
jatele.kuitl sea|
guslasi nii eesli
lest. Vangid lüi)|
ehitamisega.
Tallinnas' on
neist ().n uurin.il
vangiga. Scc a.d
vai ja sinna saa
ja number 2. V|
•hid 'kriminaail
vangide vastu.
Teine vangla
la Pagaritanaval
takse ainult poi
seal l^okkii iiml
on endi Iie börsil
; Tarjtus aj^ib v
leb sõjaväeliste
Kolmapäeval,
KiUamängudc o|
olek; kus juhatu]
tud eeltöödest.
hääleõiguslikku
Harju-; Tartu- jil
] jad. Lühikese ül|
töödest ja kavj
andis koosoleku I
hannes Vihma.
valiti Anne Liis 1
Killamängude i)j
kava koosta jaks J
• •
.Killamangud
1.981 Moqnstone']
geinist on. suuil
üritusega, siis
pjiig Müonslone']
tus on kolm kor
et maakondlikkl
järgmisteks pidij
.Koosolekul luj
Killamängude n
valmistanud kiu
Märgi põbileenul
varõivas poiss
rabvus värvid sil
. Kilkrmängud 'Slj
vi kusi on kavas
. muulia. • ';
Jür.i Punno or
kunstnik eesti
skautide õnnelaa|
^ -ta jO(jksul • on U
Mld. Skautlikkud
riie või teiste 'SL|
märkide ka\'andj<
nud rabvuslikusti
• musest. ;
Killamängude
j andjaks onadv.
.1 tall koostada vasI
! stone omanikugip)
bivad kobapeal
Vanaselja jä dr.
Pääsmele müül
• ; raldama paluiak]
skaudid. Pääsmei
. ' sulada rinn.as.kanl
' võib kirjutada nii
Kavas on- koiil
; ne kabest kobast
cucl" valmistalui
küJmtoit, et ära
, du müük toin\ul
. ga, ei kiirendada
läbirääkimised oi
tajaga.; Et ära
ametivõimudega,
.; sete; jookide servj
yastavalt perei
go Lateri nõuandl
mängudele. enlin|
' tus.
Pikem läbirääki
tüse poolt esitatul