Meie Elu = Our life, October 16, 1980

              NELJAPÄEVAL, 16. OKTOOBRIL - THURSDAY. OCTOBER 16 „Meie Elu" nr. 42 (1600) 1980,
oo
PSA kotouministeeriumi kriminaalosakonna Jüiirde
erilise uurimisasutuse kaudu iiiäib olevat Tartus Saksa bkupatsioo-
Bii ajal olnud sõjakuritegude otsimise küsimustelehte saadetud
yähemalt IJSA idarannikul üna paljudele kaasmaalastele. See on
kogu eestlaste peres tekitamas ärevust, sest on teadmata kas akt­sioon
piirdulii ainult „isoleeritudüksikjuKu" ja Tartuga või patsub
ehk. eriti pärkst: välimisi --kui praegune/administratsioon püsib,
is.'
Nagu kuuleme, valis Peetri Kogu­duse
nõukogug oma erakorralise^
koosolekul, 9. okt. oma uueks esime
hekš insener Andres Torki, endisi
esiiitehe Tiit Tralla asemele, kes lah­kus
omal sooVil. •
Kahtlasi suhtumist on_ suiirenda-nud
ka asjaolu,, et saatelehe (cohaselt
!sik, kes saadaiks ankeedile,indmeid
..aitaks juurdluse teostamiselikaasa'',.
millest võib .järeldada edaspidiseid
ülekuulamisi või ka kohtusse sattu­mist
jne/ .samuti' see et selle nn.
, eriašutüse- noored advokaadid käisid
oküp. Eestis kommunistlikelt võimu­meestel
t ja KGB-meeste11 saamas
. ..süütõendavat". materjali. Eelnevalt;
eriasütus võttis USA Immigratsiooni
ja Natürališeenmise. Asutuselt üle.
300, sisserändajätoinaikut Euroopa
sefee selle sahke^ahker. iseloom.
Esiteks ei ole tekstiga täidetud an- . . • . / , , i i • J
, , .T , 1 i . ; T ' \ . - ^ r ^ \ c . \ ....Eesti Majandusklubi Kanadas, u-keet
ehe kohtu ikul as^^aamisel -^^ i > n A .V , , .' . . , J- -vov hatuse koosolekul oh kon.c all A fons
keht vust la ankeedi taitia sunnitak- . . . - . '^^ : , , .., T • Pajuste nimelise fondi asutamise ku­se
a istuma uutele ule.kuulamistele, , . . J . > ^ - ^ . . i / o ^ ,
. . , . , • V u^w simus, millest antakse loetust ma- Dinnimistele ia ka tunnistajaks koh- . , . . , , "
^ . . ... , . • landusteadUst õppivatele eesti uliop- tuprotsessLS, mis yoib kesta; aastaid. •
. - Miileks on {uurimisasutise) dir.
Ryanil tarvis teada, missuguses fa­kulteedis
keegi Tartus õppis? Kuna
[lastele.,Fondile on aluseks klubi asu-'
'•taja ja kauaaegse esimehe pärandis
määratud summa mille hooldajaks
,on tema abikaasa Majandusklubi au-higeJulla^
Pajuste. '
..sõjaKurjategi. ate" kohta USA-s,
kuid vahepeal ori seda arvu veelgi
suurendatud 150-mne toimiku võrra.
Washingtonis' D.C. on mõnda aega
tegu tsemas tunt ud nats i de-j äi i ta j a S.
Mr. Ryarii asutisel on väga tihe side
okupeeritud Eesti ametiasutustega,
kaasa arvatud Tallinna KGB, August
Porki Riikliku Julgeoleku Komitee,:
ei; soovi pagulaseestlased meeleldi'
anda enda kohta informatsiooni, mis
võiks ..vahetuse korras" minna korraldab oma XXV aastanäituse lä-
Washingtonist kaugemale. Direktor'; navu. 16.—23. novembrini Peetri kiri-kinnitab
oma kirjas, et ta toimetab ku näituste saalis.' Näituse avajaks
Wiesenthalkeä pressi :teateil on tei-,^^^^^.j^
nud ka üldist jaadi etteheitvaidvar- ;'kohta. Ankeedist on aga ^elge, e;t te- ;rikamaks tähistamiseks;'palutud ;
juviskamisiBajl^ti -rahvaste aadj-essi^ ma^asutis otsib uusi süiidistatavaid, . Hans Luppi, kellel on suuri teeneid /
mis kutsus esil^e kohest selgitavat sõ- kogub kuuldusi ja soovib inimeste • eesti kunstielu käimapanemiäel To- ..
ulesandmisti:kes võiksid veel uusi ta-: roritos >uba viiekümnendate aastate
gaaetaväid aidata vallandada. Ja dir. : alguses. V r ^ ^ ^
Ryan teatab sõnaselgelt, eMa otsib
sõjakuritegusid ja: nendo^' .toimijaid
ainult Saksa okupatsiooiji ajast,
navötmist tema väljenduste vastu
meie üksiki^telt - kaasmaalastelt.
Tähtsam oleks praeguses olukorras
meie kesksete organisatsioonide ava­lik
reageering, samuti E.V. diplomaa­tiliste
esindajate oma. Mõnest kesk- kommunistlike mõrvarite hukkamis-organisatsioonist
on aga peetud ki,i- tt kohta, mitte aga kommunistide
simust ..hellaks" ja vaigitud, mis or^ poolt samal 2:; Maailmasõja a^^^^
väär, kuna see Jtartlik hoiak jätab gül toime pandud veretööde selgita-,
: eksliku mulje nagu süüdis tuste: min- mist. Oma kirjas Mr. Ryan: ütleb, et \
gikujülis^st 6n!iaks\'otmisest. Ka tu- on tõstetud süüdistus ühe Tartus
:;leks süüdistuse alla sattunüile orga- elunenud isiku vastu. Kes tõstis ja
EKKT, juhatus.
SSinjtiures tehakse teatavaks et vastavalt Assjessment Act'i paragrahv 23. Toronto linna
Ässessment Commissioner on arinud City Clerk'ile nimekirj^, millellon näidatud kooli­maksu
osa' tgä isiku kohta, kes pn õigustatud korraldama koolimakse.
Munieipal Äcti paragrahv 516 osaliselt järgnevalt: i
"In ascertaining the names and school support ?of all persons assessed for the,
purpose öf preparation of the collectöi;s T^^^^ addition to the'
Index böok prövided ^6r by Section ll9[of the Educatiori Act, shall be guidted
hy the Ust supplied to him under Section 23 pf The Ässessment Act, as revised
^' mi certified".::-.: 'V:.' ;• r. • • / • • ' :/
Isik, või tema poolt yölitatudagenty võib pöörduda City Clerkl poole, et lisada tema
nimi nimekirjale või teha parandusi kui andmed sellel ei ole õiged.
Iga isik, kes avaldab soovi muudatuste tegemiseks kooli ülalpidamiseks nagu nimekir­jas,
peab kirjutama alla sooviavaldusele, millel kõik andmied on märgitu^ sooviaval­daja
vpiClerk'! poolt, sooviavaldaja nõua^
TEffi LAPSEL ON^Õ
SEE KÖIK OLENEB TEIE TOETUSE^^ , :^ : ••: , *:
Kõik isikud, kes on õigustatud korraldama köölimakse, palutakse revideerida nimekirja
ja astuda samme selle parandamiseks, kui see ei ole õige. Samuti palutakse seda teha
Juhul, kui liimi ori välja jäänud.
VIIMANE PÄEV'KAEBUSTE ESITAMISEKS ON 22.
Iga linnaosa kohta
1980.
tse ülesse nimekiri ja avalduste planketid on saadaval allnime­tatud
kohtades. Kohad ja kellaajad millal ja kus pal^jan^Üusi sa^b teha:
alates 15 oktoobris kuni 22. oktoobrini kl. 8.30 hom. ni kl. 8.30 0/
niseeridavähema)t abi selleks, et nad
saaks õiglase seadusepärase kaitse.; -
„ V Ä B A EESTI SÕNA" • /
-.,KRIITIKA;
:: Pikemalt sekkus nüüd küsimusse
terava kriitikaga New Yorgis ilmuv
.„V. E. Sõna", misi avaldas pea täieli­selt
vastava küsimustelehe punkte,
missuguse: USA kriminaalkoodeksi
paragrahvi põhjal? \
See uurimisäsutis saab aastas ÜSA
riigikassast maksum'akšjä'te raha:- 2
miljonit 300-tuhat dollarit se^ilise
ühepoolse juurdluse: ja jälitamise
jaoks. -Ta asutises on 20 advokaati,
10 kriminaaluurijat ja 5 II Maailma;
sõja ajaloo uurijat. 2,3 milj. dol. 35
Linnaosa
East Yirk . •
Etobicoke
North York^
••II*
Toronto
York
• T e l . - / K o h t V ^ ^^
465-2443 550 Ärtimer Avenue
6264550 Civic Centre
224-6070 5100 Yonge Streetr ,
296-7285 150 Boroügh Oriv^ ]
^67-7036 City Hall
653-2700 2700 Eglinton Ave. West
Mr:..Wm.
Mr..R. F. Gloutler, •;
•Mr.|E. Roberts-.^
Mr.iJ. J.Toots,^/ x^^^^
Mr. iR. V. Henderson,
Mr.'H. :G. Coürtmj^,
Clerk. Borough of East Y^rk
Clerk, Borough of Etobicoke
Clerk, City of North York
Clerk, Borough of Scarborougb
Clerk, City of Toronto
Clerk, Borough of YoJ-k
samuti peatükke saatelehest. Sellega isiku kohta teeb keskmiselt 65-tuhat dub tema kirjas — et nägu kaimaV
ühenduses mairgitakse muu hulgas: dollarit. Lõpus lisatakse, et Mr. Ryari olev aktsioon ei heitvat värju USA
(Kohtuminis eeriumi). kirju on
saanud Tartu elanikud, kelle nimed
ja aadressid ministeerium on. meilt •
^ teadmata teel välja uurinud. Kuiga
tegemist on ametliku aktsiooniga, oni
on Balti rahvaste kohta tema poolt
ameerika ajalehtedele ,antud infor­matsioonis
sühdumste kohta Eestis,
Lätis ja Leedus avaldanud hoopis
teistsueust arvamust kui nüüd lei-eestlaskonnale.
Ryan ei ole küli
senini esinenud erapooletusega, ria-eu
seda nõuab tema kui riigiametnik
ku positsioon.
Vaatleja
Kuigi Esto '80 Õnnestus üle dotus- Isiklikult: tunnen puudust selles
te hästi, juhtub ka kõige "(õnnestunu- osas; et püüti teha asju ilma for-inate
ürituste juures a§|u ja tekife , maalsusteta. Kõige suureniaks puu-oiukordl,
Iilis on negatiifseid ja ri-- j duseks FestivalGala juures iloenas-kuvad
seega head üldmuljet.-Need fjaolu, et esinevatel rühmadel pol-asjad
sünnivad tavalist!„lava taga", 'nud jäetud mingit võimalust ;enda
ega paista publikule alatisilma, küll esitlemiseks, ei mingi defüee ega ka
aga tegelasile, kes peavad tegutsema Hõpuks kas või rühmade viisi: ülesri-laval
ja „kulisside taga". Kuna need
„pisiasjad" on kõik pärandatavad,
siis ongi alljärgnev mõeldud selleks,
et neid välja tuues anda võimalus
järgmiste ÜEP-de korraldajatele
neid asjaolusid arvesse võttes astu­da
samm,e et sarnaseid olukordi ei
tekiks.
vistumise näol,: nagu see sündis To­rontos.
Tulid sisse „mütsakas", hal­li
massina", pealegi veel poolpime-lomeetrit^
tagant, ja kui arvud ei va­leta,
siis oli meid rohkem kui pooled
esinejaist, eriti rahvatantsijate pe­rest.
••'
tJHISED RISETUSRUlJMro :
Üheks väga tähelepandavaks Root­si
,omapäraks", mis leidis palju kom­menteerimist,
oli asjaolu, et üritus­tel
puudusid eraldatud riietusruumid
mees-: ja naissoost tegelastele. See
,,puudus" andis end eriti tunda Fes­tival
Gala ajal, kus tuli ümber riie-;
tuda rahyäriietesse jäJ võimlemis-
Küsimušele, kuidas Stokholm
meeldis, olen pidanud jätma vastuse
dressidesse kohapeal.' Mujalt tulnu-das
ja samal viisil ka lahkuti. Nii tele oli kaunis ebamugaljf
pealtvaatajad, kui,ka esinejad, saak- meeldiv,: kui noorem^ generatsioon
sid sellest palju ;suruema elamuse, Rootsist võttis .end Adama-Eva üli-kui
neil oleks võimalus end näidata ^onda ja paradeeriš ririgiiriietusruu-jaj
nähtud saada, kust:ja kui suurel midts alasti. Kuigi üteläi, et meil.
arvul kedagi oli. See oleks; pikenda- Rootsis on see tavaline, sys oli kuul­nud
programmi vast 10-^15-minuti . 4^ vastuväiteid, et, „meil Kanadas
võrra, ega see oleks end kindlasti ära, yõj USA^s pole see asi siiski veel mit-tasunud.
Nüüdjäj aga õhku rippuma
võlgu,_sesf väga raske on ühe köha ; küsimus — kuigi neid olipalju, kust
meeldivuse üle otsustada, ainult hoo­nete
sisemuse ja allmaaraudtee tun­nelite
järgi. Paistis et rootslased ka­sutavad
väga palju närimiskummi,
sest allmaaraudtee jaamade põran­dad
olid sõna tõsises mõttes i,silluta-
Uid" närimiskummi jäätmetega."
põhjused miks Stokholmiga ainult
1 niisugust .itUtvust" teha sai, olid as-nad
kõik olid kokku tulnud?
Laulupeol i oli küll: korrc^ldatüd de-
• filee, kuid selilest polnud suurt abi
publikule osavõtvate üksustega tut-
. vumiseks, kuna kooridel polnud min-:
git tunnusmärki, kui mitte sellena
võtta koori lippu, •milline mõnedel
: kooridel oli kaasas; Kuigi valjuhääl­dajaist
kostsid osavõtvate kooride
jaolüd, et tegelasena seal olles läks nimed, oh see tegelikkusest niipalju
Ferdinand Kaljuste maja esine Foto — Kadi fcaljustc
Koos perekonnaliikmetega olid
Kaljüste*d palutud Civic Centre vast-tuvõ(
ule(,rnis algas Edward, Harding
ja McLean kontserdiga. jEdasi järg­nes
auhinnasaajate tutvustamine
koos nende majaesise lilleilu valgus­piltide
näitamisega. |
„ S c a r b o r o Mirror" tõi kaksküm-
Aiandusklubi ,Agincourt Garden
Club" ja oScarborough Horticultural
Society" töötavad käsikäes ga anna­vad
igal aastal maja frontide ilu eest
auhindu, n.n. „Scarborough's: Trillum
lesläential Garden Award."
Vasiav komisjon sõidab sügis^su-vel
ringi, siis Ikui lillepeenrad on
lumma^valt kaunid, kas varahommi- mend: auhinnasaajate nime. Väljava-kul
või loojuva päikese säras. Ilma . lituiks osutusid peamiselt uhked
omaniku teadmata tehakse vär\'ili- : majad .juurte maä-aladega. Sündmus
sed fotod, mille järgi auhinnasaajad v oli sedi tähelepanuväärsem; et eest-ja
lillede ilu järjekorda seatakse. ; lase väike maja oli kolmas! Vastu-
Ferdinand Kaljuste, (36 • Bulter- võtt kõfe einega oli olnud-südamli-worth
Ave., Scarboros) sai hiljuti kult sde ja meeltülen^^^^ Tänu
väga meeldivalt kirjjutatud 'kii-ja üteldesImärkinudF.K., et oleks ta
Scarborougb Recreation and Parks seda ette teadnud... „Ma pole veel
aeg ära peaasjalikult proovideks ja
koosolekuteks. (Eriti tihedaks tuleb
pidada Festival Gala J3roove,rriilli-seÜ:
kestsid peaaegu kolm täispäeva,
kaasa arvatud muidugi ^esinemine).
Tõele au andes, üks võin^alus linna- teid polnud võimalikvalmištada.
ga tutvumiseks snski oh, kui rong­käiguga
„kiirmarssi" korras läbi sü-daHnria
„jalutasime". ; ' :
Niisuguste tihedate proovide ja
roovide-proovide kohta oli kuuida
palju nurinat, eritinende keskel, kes
olid tulnud iesimest korda ja kauge­malt,
ning soovisid ka natuke ringi
vaadata. Seepärast siis vast juhtuš-mööda,
et koor, keda parajasti tut­vustati
sissemarsijana, oli juba teel
laululavale oma: kohale. .Ma ei usu,
et tükk, pappi ja.natukene! värvi oleks
nii kulukas, et neid nimedega plaka-
« L E S T U S E S E M E D /' •
T E G E L A S T E L E . ^
Kui rääkida kulukusest, siis ühe
suurema negatiivse tunde jättis as­jaolu,
et tegelastele polnud ette näh-:
tud: peaaegu mingit mälestuseset, ei
Esto '80 rinnamärki ega ka kävaraa-ki,
et esinemise ajaks oli esinejate j ^atut. Festival Galal oH küll tegelas-arv
tõusnud peaaegu kahekordseks flele.: vabakavaraamat, aga puudus
sellest, mis oli proovide ajal. Paistab,
et vaalamata aastastele kogemuste­le,
pol^ me veel siiski ära õppinud,
kuldasi oleks võimahk ühe harjutu­sega
kogu asi ^.lavale panna", seal-i|
innamärk. Laulupeol oli oma rinna­märk
(maksev pääsmena), kuid kava-liaamat
tüli endal lunastada.' Lalilja-itiele
anti küll üks leht kavaraäma-tust/
mille peal,oli esitatavate laulu-juures
muidugi kõikide esinejate k o - : de järjekord, agat see siiski^ei täida
hai olles. Sellele peaksid üldjuhid tõ­siselt
mõtlema, kuidas seda raken­dada,
vastasel juhul'võib tulla edas­pidi
tegemist esinejate leidmisega.
kavaraamatu puudumist. Eelmistel
ÜEP-del olid mõlemad, nii kavad kui '
ka rinnamärgid, vabad igale tegela­sele;
Ma ei usu, et rinnamärgi ja ka­varaamatu
vabalt väljajagamine
oleks Esto '80 pankrotti viinud. Või
oli ka see Rootsi kombe järgi?
Üheks teiseks, korraldajate poolt
Ferdinand Kaljuste oma aian-lega.
osakonna poolt mis kannab aiandus-arhitektiJ.
V. Halvlicek ja linnavalit­suse
komisjoni liikme B. F. FlEurv
allkirju. Nad\ (teatavad, et Kaljuste
perekonna residentsi majaesise'' ilu
on uhkuseks omanikule. Seda tunde
Miiast;looduseilu, mis on suureks
panuseks Scarbofõ linna tänavate
illile on auhinnatud. — Küsin, et mis-stigusest
teisest ametasutusest„ võik­site
saada nii ilusti sõnastatud kirja?
võistlenia siin hakanudki." .
. Perekond Kaljüste'd tulid : Mjont-reähst,
kust neil on sulnis urielm
sealsete võitude üle. Näiteks said nad
juba 1966 aastal „La Salle Hprticul-tural
Society" näitusel 24: auhinda
eri HUesortide eest ja 4 karikat on
veel Royal Panga ja :Quebec'i pro-
„MEIE SIIN. ROOTSIS...":
Juba organiseerimise ajajärgus ja
nii mitmelgi juhul ESTO '80 ajal võis
kohapealsetelt prganiseerijatelt saa- ;„kahelilma vahele" jäänud asjaoluks
da küsimusele, et miks on see nii ja oli see, et rühmadega kaasas olnud
mitte teisiti, vastuse: ^meie siin Root- 'juhtidel, kes ise aktiivselt Festival
sis teeme asju oma moodi. Ega me Gälal kaasa ei teinud ja ka rahvarii-kõiki
asju ei pea tegema nii nägu sc- :deid ei kandnud; puudus igasugune
. . da tehti vTörOhtos ja Baltimores".:^^
Lillede kasvatamine vajah .:asja- Selles vastuses on palju tõtt; sest mingeid ^pääsmeid neile polnud vä-tundlikkust,
.raullasegude tundmisl,: ega ei peagi kõiki asju sama moodi rutud, ka„keerubid" sissepääsudel
putukate tõrje oskust, päikese para- tegema, "sest siis muutuksid ÜEP'd (esinejatele) ei lasknud endale „au-just
jne. / Lillede ^ värvi harrnopnia shablooniliseks ja igavaks, kuid see ' ku pähe rääkida". Nii jäidki mitmed
koostamine nõuab annet ja lillede ettevõte õn siiski ülemaailmne. Selle; iuhid„ukse taha", kuna nad ei taht-eest
hoolitsemine tahte aktiivsust.
Sestap on.: F. Kaljuste üks ilrnins
sellel alal,: kes ka tubades vahetab
vintsi Aiandushidult. (Sellest on jut^ iga kuu seintel maale omakunstiko-tu
ka Eestlased Kanadas" lehk. : gust. t^i
;•••••:'.::^^••^ •' | - - • V ' : . - . .'
tõttu ei tuleks siiski: hiii: väga rõhu- nud .erid„nnnaga sisse pressida",
tada seda oma moodi tegemist. Tea- Kõik need „iludusvead" oleksid
tud põhireeglid on kahe eelmise üle- võinud olemata olla, kui' oleks püü-maailmse
üritusega juba saetud ja tud mõelda ka esihejate vaatevink-neid
reegleid oleks pidäriud ka Root- list, eriti aga just nende osas, J(es tu-si
korraldajad rohkem jälgima. Hd Estole kava andma tuhandete ki-te
nii liberaalseks arenenud. Seda
^iekžid korraldajad pidanud ka ar- :
\/estarha. Nagu eelpool juba maini-
^yd, olid need siiski Ülemaailmsed: ^
Eesti Päevad ja seetõttu oleks kor­raldajad
pidanud arvestama rka nen­de'tegelaste
soovide ja harjumuste­ga,,
kes tulid rohkem ..puritaanlikest"
ühiskondadest. ;
KOORID V Ä H E I
E T T E V A L M I S T A T UD
'Üheks .suureks puuduseks, ja seda I
asjaolu ei saa veeretada Esto '80,kor­raldajate
õlgadele, oli Laulupeost
osavõtvate kooride püüdlik etteval­mistamine
ja seda just eriti kauge­malt
'tulnud kooride osas. See tase
oli is^egi nii'püüdlik, et üks laul pidi
seepärast kavast välja jätma. Mui­dugi
olpkontserdi kavas laule (ka
väljajäänud laul kaasaarvatud), mis
pole kuigi sobivad masskoorile esita­miseks,
aga kyi kooridel oleks Vähe-mait
hääled selged olnud, siis oleks
•ikkagi kuidagi hädast üle saanud.
;Pa|stab, et' kooride juhid ei pühenda
küllalt' aega "ÜEP-de Laulupeo kava
ettevalmistamiseks. Vümane Esto
polnud mitte esmakordne juhus. See
peaks olema: iga esineja kohuseks,
nii mineja ~ kui mahajääja, et kont­serdi
kava oleks küllaldaselt ette val­mistatud.
Kui need palad kõlbavad
Eesti Päevade kavva, siis kõlbavad
need ka kooridele lokaalseteks esita-misteks.
Isegi kui ainult üksikud
lauljad, koorist saavad Eesti päeva­dest
psä võtta, ei ole aus ei nende
ega ka kogu ürituse suhtes, kui nad
peavad„kala moodi" laulma. Muidu­gi
vanade ja tuntud lauludega pole
asi nii hull, sest '„vana rasva" toetu­sel
saat) nendega ikka kuidagi hak­kama.
— eriti vanemad lauljad. Noo­rema
generatsiooniga "on muidugi
lugu teistmoodi, neile on iga asi võõ­ras:
Seepärast kallid kooride juhti- :
vad tegelased ja koorijuhid, ärge jäl­ge
omi lauljaid Eesti Päevade puhul
üksinda,' sest eks ole need päeviid
kogu vaba eestlaskonna ühisüritus
ja mitte ainult nende;;,eralõbu", kes
saavad meist osa võttai
\ ESTQ '80 pakkus muidugi ka pal­ju
sarnaseid momente (ja neid oli tu­hat
korda rohkem), mis kaaluvad
ülesse, kõik need eelpool mainitud
negatiivsetena tunduvad juhtumid.
„Meie El
UI
VüJ
JAELUj
teemal;!
Vahi f(
kalt-laij
Autor
vastusena
olümpialj
kati vaa|
vis ja so^
na,' osuti
maiuste
reks. Eri
vasti'on
kelt kõlal
riiklik
aga selle
linnas on
paradoksi
le ka teil
musj. El
OÜ rest ai
nas nii n;
det ikakj
te arhito
se, vaid
' dega välji
oH ka VI
^ did" Nigil
ri Laia ti.1
;. Meie
lust järsu
•linna ri
läiendavi
nest eh il
gu vabaiil
lismaal.
pikalt. kil
julati Tall
le Poolal
„Bu,dimc:
rest au roe j
, Tesjlav
kes^pom
: nat?
jas^puru;
taaViaminl
rahViiisliki
raatpriam|
.kak!^. Tõi
Illi õhkkoi
ja Gdansl
üleseh ilani
le selle on
taureeritul
niihästi
all olevas
Olles pi]
mate ehid
nud, ön
tähed son
"serveei'1 iilil
dimexi"
teeneid tel
Liidus oli
li ja Talli]
aasta koi
aasta jaan
• gruppi „Pl
täuräatorel
linnast
: Torunist. 1
rtieistrid aj
le koline
, lestiste hl
maks, linnl
davaks p.()l
te objektil
rav, mis kl
te hoonefJ
siks laiene
Poola prd
on siinpuhj
kuivõrd ui
peetakse 1
tüki torni
dajaki; po(j|
meistri Cil
algasidl,Sj|
aastal. Min
. mens Pale
tegi teine
; vai kaunist
, ':(i529) i\ur(;
vöötavad s,
Gdanskist,'
magister
Kuni kui
müüre svc
puudutata:
mi vai min)
ne täht ae JJ,
aga vastu II
im]
Paksu Mai