Meie Elu = Our life, February 7, 1985

              2 ,
iflT'irniii'HH''im^^
II
01
II
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave,, Toronto, Ont.Canada,M4K 2R6
1.466-0951 • '
Toimetajad: H. Rebane ja S, Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.I.,USA.
V Tel. (201) 262-^0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A.Weileri algatusel 1950.
nMeie Elp"' toimetus ja talitus Eesti Mafä^, 958 Broadview
Ave., lbronto,Ont.M4K2R6Ganada-^ Tel;466-0951
^ . \ •,
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l;, esnjäsp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ., laup. kl. 9 hm.- -1 p.l.
' „MEIE ELU" tellimishinnad: Kaiiadasl a. $40.00,6 k. $22.00,
3 k. $15^50. USA-sse (US$) 1. a. $44.00, 6 k. $25.00, 3 k. $17.00.
Ülemerfemaadesse — l a . $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostiliša Kanadas: l a . $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Öhupöstilisa
iilemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber — 75^
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75,
lifiiilllililliliilliillillliilllilllillllillltlilillllllliliilllillilll^
0
, Eg^I maal ja iga. rahva, hülgas, on '
alati neid, kellel piiudub toit ja
peavari ja kelle eest ühiskondlikud
haolduasutused ei suuda küllalda­selt
hoolitseda. Sellised puudust­kannatavad
tuumikud elavad sage­li
kannatusrikast eksistentsi ja on
ka ümbritsevale ühiskonnale süda­me-
ja hingepiinaks. Peamiseks kü­simuseks
on, kui arvuline on puu­dustkannatajate
hulk ja kas nende
arv kahaneb või kasvab.
Ei ole midagi erandlikku, kuigi
hämmastav, et ka kõige jõukam
ühiskond USA näol ei suuda pea­varju
ning, toidus! pakkuda palju­dele
kodutuile, keda on ühede ar­vates
USA-s 300.000 kuni kaks mil­jonit
inimest („Time"). Küsimus ei
ole tõstatatud poliitilistei, vaid k l i -
maatilistelpõl^justel, sest külm talv
on toonud hooldusasutuste uste ta­ha
rohkem kodutuid ja näljaseid,
kui hooldu^asutused suudavad
vastu võtta.
Just presidendi ametisse vannu-iamisega
seoses olnud pidustiEste
ajal suri üks kodutu külmamise
tõttu mitte väga kaugel Valgest Ma­jast.
Kuid tuhandele kodutule tulid
pidustused omamoodi rõõmuks,
kui neile toodi luksustoitude üle­jäägid
õhturiietuses ooberite pooli,
kes serveerisid paremad suupis­ted,
vähjad ja hännikud j.m.
Kuigi USA majandus on hea,
ometi seda arvukamaks muutuvad
puudustkannatajate hulgad. Kau­geltki
kõik kodutud ei ole ebanor­maalsed,
alkohoolikud või palju­del
teistel põhjustel pätistunud ini­mesed.
Ka tööpuudus on otseselt
s^üdi selles ühiskondlikus nähtes.
USA-s toimub tööotsijate rända­mine
põhjaosast lõunasse, sooje­masse
kliimasse jaioodetavate või­maluste
juurde. Ootamata külmade
puhul on paljudel kätkenud see
rünnak lõunasse, nagu rändlindu-del
hilissügisel, kes on jäänud oo­tamatu
ilmanriuutuse ja lumetormi
kätte, \ ; \. i : ^
Chicagos langes temperatuur-27
kraadi F ja kodutuid koguti täna­vailt
paigutamiseks ajutistesse var­jupaikadesse.
Pittsburghis näitas
kraadiklaas -18 F ja siin kogus po­litsei
öömajadesse 1500 inimest.
New Yorgis pakiti varjupaikadesse
üle 19 tuhande inimese ja politsei­le
anti korraldus teostada sunde-vakuatsiobn
külma käest kuni isegi
arestimajadesse paigutamiseni. .
Kuid nagu alati, leidub proteš-tijate
gruppe, protesteeris New
Yorgi Kodanike Vabaduste unioon,
leides, et sarnane korraldus on põ­hiseaduse
vastane. Leidus ka kodu­tuid,
kes selle protestiga kaasa läk­sid
ja varjupaikadest eemale hoid­sid.
Los Angeleses leidub kodutuile
eriline varjupaik nn. varaste nurga
naoLSiia on kogutud vanu autosid;
autoistmeid segatud linna prügiga,
kuhu siis osa kodutuid ilmub oma
ööd veetma taevatähtede all.
Omaette klassi moodustavad vai­muhaiged.
Neid oli 30 aastat tagasi
vaimuhaiglais 559.000 inimest.
Suurem osa vaimuhaigetest on
hooldusäsutustest välja lastud. Nad
ei leia omale pelgupaika ja segu­nevad
teiste kodututega.
Kerkib küsimus: mida teeb siis
USA administratsioon, et kodutute
ja näljaste olukorda leevendada?
Vastus: Valitsuse summasid ei ole
kunagi nii palju, et neist kõigile
jätkuks. Viimase kolme aasta jook­sul
andis valitsus selleks otstar­beks
210 miljonit dollarit. New Yor­gi
linn kulutab praegu 173 miljonit
dollarit aastas hädasolijate abista­miseks.
Valitsuse kokkutõmbamiste tõttu
on kohalikud valitsused oma abis-tamistööd
pidanud tugevasti kokku
tõmbama. Kuid seda teravamalt
paistab silma inimeste häda ja vi­letsus.,'.
Kuid võrdluses on USA rahvasti­ku
hädad palju vähemad, kui pal­jude
teiste rahvaste, juures. Kui
mõtleme ainult näiteks Ethiopiale
ja teistele Aafrika maadele. Maail­ma
rahvad ei jõua kunagi selleni, et
kõik toidetud ja majutatud oleksid.
V.
iiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Miliufl GVGfud EEmULLEÄm
1065 STEELES AVE
NORTH VÜRK ONT
M2R 2S9
On(iämk üifyOA SEPF
Avatud 7 päeva nädaias
736-1170
SCodus 223-0201
ÄARDVARK
® Ülelinna kohaleviimine LTD
' 958 Broadview Ave.,^ Toronto,
ühenduses on Jõud
LAEfyuo KAÄSIVIÄAUSTEL
Irtf©rmatsiooffilks helistage
' 465-4659
- THURSDAY, FEBRUARY 7 ,Meie Elu" nr. 6 (1823) 1 9^
• Ülemaailmsete 'Eesti Päevade
või Esto Mõttekolle '85 Toronto
Eesti Majas V ÜEP teostamisega
seoses olevate küsimute arutami­seks
om seljataga. Vaatamata selle­le,
et E.P. Sihtasutus Kanadas kui
„mõtlejate" kokkukutsuja juba
aasta algul organisatsioonidele
kutsed välja saatis ja et kolm nä­dalat
tagasi ilmusid Kanada eesti
ajalehtedes vaid väikesed teated
sündmuse kohta, oli kohale tulnud
siiski kogukas hulk inimesi, kelle­del
meie rahvusliku tuleviku küsi­mus
südamel. Päeva jooksul arutati
läbi palju küsimusi, mis kahtlema­ta
rahva hulgas ka edaspidiseid
„mõttekold0id" tekitavad. Eks ole
ju see ka, mida kakkiitulekuga taot-leti.
Esnnalt sõnad, siis teod.
Kahju oli, et Mõttekoldest ei võt­nud
osa ühtki USA eastlaste esin­dajat.
Oleme ju olniid partnerid
USA eestlaskonnaga juba Põhja
Ameerika Eesti Päevade korralda­misest
saadik 30 aastat tagasi. Mõt-tekoldes
selgus, et meie naaber­maal
toimuvat samaaegselt mingi
suurem koosoleki Hiljem on selgu­nud,
et see oli Eesti Rahvuskomitee
koosolek. Kui meie Mõttekolle
oleks toimunud enne seda, oleks
see kahtlemata kasuks tulnud mõ­lematele
nõupidamisele. Miks aja­line
kokkupõrge juhtus, ei tea. IgaJ
juhul viitab see mitteküllaldase
kommunikatsiooni puudumisele.
Kuna ka Rootsist oli sihtasutusele
tulnud telefonikõne nende ÜEP^
sihtasutuse esindajalt, ei selgunud,
mida nad ütlesid. Oleks tahtnud
Mõttekoldel näha ka rohkem njoo-remate
põlvkondade esindajaid,
eriti veel põhjusel, et edaspidiste
vabade eestlaste suurkogunemiste
kavandamise ja korraldamise juu­res
tahetakse näha rohkem noore­maid
jõude. Otsesed kontaktid
meie aktiivsemate noortega enne
kokkutulekut oleks kindlasti selle
küsimuse lahendanud.
Huvitav oli tähele panna, et Mõt­tekoldest
osavõtjad esialgu soovi­sid
suurpidustust näha lühemana
ja kontsentreeritud kavaga. Kui aga
mindi vaatlema üksikuid sekto­reid,
ei tahetud õieti millestkijoo-buda
ja Estot sooviti koguni näha
pikemana, et pisikokkutulekutele
ja koosolekutele rohkem ruumi te­ha.
Probleem sarnaneb nagu Par-kinsoni
haigusega, mis esineb va­litsuste
ja suurte korporatsioonide
administratsioonide juures. Ikka
suuremaks ja suuremaks,kui seda
lasta vabalt arendada. Eesti Päevi
ähvardab seega edaspidinegi f^i^
sumine,kuni jõutakse punktiniret
kellelgi pole enam aega ei harjutu-stelkäia
ega ka paljudest üritustest
osa võtta. S.o. revolutsioon altpoolt
ülesše korraldajateni.
Pärast pikka Eesti Päevade ajalu­gu
on nüüd ometi ka laiem aru­saamine
tekkinud, et ÜEP põle mit­te
üksnes üritus, vaid'pidev ette­valmistustöö
alati järgnevate E.
Päevade korraldamiseks — rah­vusliku
töö koordineerimiseks,
jõudude mobiliseerimiseks, üritu­se
lähemate sihtide selgitamiseks,
tehniliste ja majanduslike problee­mide
lahendamiseks jne. See mui­dugi
nõuab väga mitmekülgsete ko»
gemuste ja kauge pilguga inimeste
rakendamist ÜEP etteotsa. Ära-proovimata
jõududel pole seal koh­ta
üldvastutajatena. Kui me nüüd
räägime noorte juhtide järelkas­vust,
siis on igaühel ütlematagi sel­ge,
et see ei juhtu iseenesest. Seega
on ÜEP sihtasutustel selles sekto­ris
väga suur töö ära teha. Trenti
taoliste nooremate juhtide semina­ri,
mõttekollete ja treeningpäevade
näol. IV ÜEP ülejäägid ei tohi seda
mitte unustada
Mõttekolle arutas ka võimalikke
Esto'88 asukohti. Ühelt poolt soovi­ti
pidustusi USA-s puht senise rotat­siooni
kui ka meie rahvusliku elu
tiivustamise pärast. On ju siin ka­hel
maal kokku umbes 40 000 põge-nik-
eestlast ja nende järeltulijat.
USA rahvasse on peale nende su­lanud
ka umbes 40 000 — 70 000
vana-eestlast. Kui praegu on üldi­seks
rahvuslikuks kõneaineks kui­das
eestlus saaks püsida, siis on see
tegelikult meie kõige tähtsamaks
küsimuseks, mille ignoreerimine
praegu oleks suureks hoobiks meie
eksistentsile kui eestlased. Kurvas­tusena
saabus aga USA-st pärast
MõttekoUet teade, et nad ei saa
ÜEP korraldamist USAs siiski oma­le
võtta. Võibolla aga a. 1992. Kas
oli se USA eestlaste vaikne allaan­dmine
sealseid väikesi eestlaste
keskusi näriva assimilatsiooni-protsessile?
Mõttekoldel oli üllatavalt palju
pooldajad ÜEP Austraaliasse vii­miseks
1988. Austraalia eestlased
soovivat ülemaailmset kokkutule­kut
seal, tõenäoliselt Melbournes,
maa lõunaküljel. Oma suuruselt
võiksime sealset eestlaste hulka
umbes meie Hamiltoni eestlastega
võrrelda. Seega tuleks igalpere-konnal
suur panus anda Esto or­ganiseerimisel.
Kauge maa suure­male
eestlaste asukohamaadega ei
saa olla samuti kerge, rääkimata
ühiste nõupidamiste korraldami­sest,
Isegi praegu kui Austraalia E.
Päevadest kõneldakse, pole me sõ­nakestki
ajakirjanduse kaudu
kuulnud-mis see olukord ja väl­javaated
seal tegelikult on. Oma
võimaluste selgitamine peaks ju
Austraalia eestlaste ülesanne ole­ma.
Igatahes teame nüüd Mõttekol-des
levitatud lendude hindu Sid-neysse.
Sulgudes on ära toodud
võimalikud grupilennu hinnad. To­rontost
maksab edasi-tagasi lend
S4124 (2213), New Yorgist S3761
(2509), Stokholmi.st S3624 ja (?) ja
San Eranciscost S3747 (2470). Selle­le
lisandub muidugi jatkulend peo-linna,
hotelli- ja elamiskulud ning
peopääsmed, s,o. vähemalt üks lisa-tuhat.
On muidugi selge, et Vaikse
ookeani ületaimine massiliseks
ÜEP-st osavõtuks on märgatavalt
raskem kui üle Atlandi minek Root­si.
Nüüd, kui USA on Esto*88 korral­damisest
ära ütelnud, on põhjust
Rootsi eestlaskonnalt küsida.kas ka
nemad saaksid jälle pidustusi läbi
viia. Sellele küsimusele saaks vast
vastuse anda Rootsi Eesti Organi­satsioonide
Kongress Stokholmis
24. märtsil 1985.
ROBERT KREEM
Eesti rahusaatkond Tartus. Vasakult: Ants Piip, kindralmajor Jaan
Soots, delegatsiooni esimees Jaan Poska, Julius Seljamaa ja dr. Mait
Püüman
5 aastat
0 a Tartu rahust
Novembrikuu 28. päeval 1918. .aastal algas Eesti Vabadussõda —
Puna-armee kallaletungiga Narva rindel. 402 päeva hiljem, 3. jaanua­ril
1920 lõppes see sõda, kui Punaarmee oli asjatult püüdnud Narvat
tagasi vallutada 1919. a. lõpul. 402 päeva kestel oli Eesti rahvavägi
kaotanud oma maa kaitstes surnutena 233 ohvitseri ja 3355 sõdurit.
Haavata oli saanud 601 ohvitseri ja 13.174 sõdurit. Punaarmee
kaotuste kohta puuduvad meil lähemad andmed.
Vabadussõda lõppes vahearu le­pinguga,
millele.kirjutati alla 31. det­sembril
1919.a. ja relvad vaikisid
ülemjuhataja kindral Laidoneri 1.
jaanuari päevakäsu kohaselt 3. jaa­nuaril
kell 10.30 kogu Eesti - N.
Vene-rindel. Sellele-järgnes formaal­ne
Eesti-N. Vene sõja lõpetamisele
allakirjutamine 2, veebruaril 1920.
Tartu rahuleping ratifitseeriti ja kir­jutati
alla Eesti Vabariigi Ajutise Va­litsuse
peaministri jaan Tõnissoni
poolt Tallinnas 13. veebruaril 1920.
• K u i Punaarmee oli paisatud välja
Eesti piiridest ja selle juhatusele sel­gus,
et Eesti tagasivallutamine on
seotud suurte vereohvrile ja mater­iaalsete
kuludega, avaldas la lõpuks
soovi sõjategevuse lõpetamiseks.
Eesti valitsus alustab N. Venega va­herahu
läbirääkimisi. Prantsusmaa
esindaja, kes asus Riias, seletas, et
Lääneliitlastel on kavatsus alustada
sõjaretke just Baltikumist punaste
vastu, et kukutada, kommunistliku
korda Venemaal. Inglismaa esindaja
oli aga vaikivalt nõus.
Vaherahu saatkonnad kogunesid
Tartusse 4. detsembril 1919 ja esime­ne
koosolekpeeli 5. detsembril Tartu
Ringkonnakohtu hoones. Eestipool­se
rahusaatkonna esimeheks määras
Eesti Vabariigi valitsus jurist )aan
Poska ja liikmeiks sõjavägede staabi
ülema kindralmajor Jaan Sootsi,
Asutava Kogu liikmed prof. Ants
jPiibu, [uljus Seljamaa ja dr. Mart'
Puumani. Peale nende kuulusid ra-
Esimesl katset tegi Nõukogude Vene husaatkonda mitmed eksperdid sõja-juba
septembris 1919, kuid üritas lisel.kaubanduslikul ja majandusli-.
ee
AREQUIPA/Peruu - Lõuna-
Ameerika riike külastav paavst Jo-hanes
Paulus II rõhutas Arequipas
peetud kõnes vaimulikele, et neil
tuleb olla kuulekas kirikuõpetuse-le
ja mitte segada seda ära polii­tikaga.
Ta viitas sellega mõnede
vaimulike tegevusele, kes aktiiv­selt
on sekkunud klassivõitlusesse
ja pooldavad markstlikku ühis­konda.
Paavsti Peruus viibimise
ajaks on valitsuse korraldusel al-kohooHHst
jookide müümine kee­latud^
samuti on suletud selleks
ajaks kõik lõbumajad. Üksi Lima
linnas arvatakse oleval 50,000 pros­tituuti.
Lõbumajad töötavad legaal­selt.
WASHINGTON - Ühendriiki­des
on tööl 106,4 miljonit ja tööta
8.5 miljonit töölist. Aasta jooksul
töötatööliste arv on tõusnud 7.1%
pealt 7.4% peale,
TORONTO - Ontario uuel pea­ministril.
Frank Milleril ön kavat­sus
suurendada oma valitsuses mi­nistrite
arvu. Praeguses valitsuses
on 29. ministrit, uues valitsuses on
rohkem kui 30 ministrit. Enamik
uutest ministritest on portfellita
ministrid, eriülesannete täitmi­seks.
Portfelliga ministri aastapal­gaks
on $72,000 ja portfellita mi­nistri
palgaks $59,300. Kõik minist­rid
saavad lisaks maksuvaba kulu-raha.
OTTAWA - Kohtuminister El-mer
MacKay teatas Nova Scotia
konservatiivide koosolekul, et va­litsus
tõenäoliselt taastah surma-iai
nädalaste üldisele soovile. Surma­nuhtlus
viimast korda viidi täide
Kanadas 1962.a.
TORONTO — Toronto politsei-valitsuse
esimees Phil Givens, kes
oli varem Toronto linnapea, lahkus
oma kohalt 2. veebruaril. Giveiistin
ö2-aastane. Oma tuleviku kavatsusi
ta ei ole veel avaldanud.
WINNIPEG - Vähjatõve tagajär­jel
ühe jala kaotanud Stephen Fo-nio
jõudis oma käigul idast läände
Winnipegi ja jätkab seda läbi pree­ria,
vaatamata külmale. Winnipe-gis
võeti teda suure juubeldusega
vastu, eriti õpilaste poolt Winnipe­gi
linnavalitsus annetas omalt poolt
$25,000 Fonio fondi, vähjatõvevas-laseks
võitluseks.
.TORONTO — Toronto Apart=
ment Buildings Co. Ltd. omab To°
rontos 3 suurt üürimaja. Üüriliste
komisjoni nõudel Ontario Ülem­kohus
selgitas, et kompanii on võt­nud
liiga kõrget üüri ja määras, et
kompaniil tuleb üürilistele tagasi
maksta $210,000üüri arvel, maksta
trahvi §20,000 ja tasuda kohtuku°
lud $30,000.
OTTAWA — Peaminister Briain
Mulroney teatas, et valitsus on saa­vutanud
kokkuleppe 7-me idapool»
se provintsi peaministriga happeli­se
vihma (acid rain) kontrollimi­seks
tööstuste suitsus väävel happe
vähendamise kaudu kuni 50 %. Kui
see on saavutatud, on Kanadat suu­rem
õigus nõuda USA tööstustelt,
et nemad sama teeksid. Umbes 35 %
Kanada happelisest vihmast tuleb
siiski sama ajal uuesti Eestisse tun­gida.
Need katsetused löödi aga ve­riselt
tagasi. Viimased katsetused;
sooritati Narva rindel 1919.a. viimas­tel
nädalatel ja pärast nende rünna­kute
veriselt kokku varisemist, tegi
ründava 7. armee ülem ettekande
Vene Läänerinde ülemale,et tema
raskeid kaotusi kandnud armee ei oie
enam suuteline korralikku vahitee-nistustki
pidama. Kallaletungi jätka­miseks
on vaja suuri täiendusi ja uut
suurtükiväge, sest vanad suurtükid
on täpse tule andmiseks kõlbmatu­teks
muutunud.^'
LÄBIRÄÄKIMISED TARTUS
Samal määral kui Eesti oli huvi­tatud
sõja lõpetamisest, taotles seda
ka N. Venemaa, sest sõda Eesti kait­sejõudude
vastu oli väga ohvriteri-kas.
Kuid Lääneliitlaste survel, kes
Eestit olid sõjaliselt varustanud, pidi
Eesti valitsus lubama oma territoo­riumil
vene valgetel oma armeed for­meerida
kommunistliku korra kuku­tamiseks
Venemaal. Selle ärahoid­miseks
oli soodus sõja lõpetamine
nõudmisega,et Eesti terrirooriumil
kunagi enam ei lubataks moodustada
N. Venele vaenulikke sõjalisi jõude.
•Esimesed vaherahu läbirääkimi­sed
peeti juba se^ptembri algul Pihk­vas.
Need ei audnud tulemusi ja lõp­pesid
12. septembril 1919. Varsti see-järele
hakati ette valmistuma uuteks
läbirääkimisteks ja seekord Tartus.
Eesti Vabariigi sooviks oli, et vahe­rahu
läbirääkimistest võtaksid osa
ka Soome, Läti ja Leedu esindajad
' ning vaherahu sõlmitakse korraga
kõigi Balti riikidega korraga. Soome
ei olnud sellest ettepanekust huvita­tud,
Läti ja Leedu pidasid vaherahu
läbirääkimiste algust veel liiga vara-:
seks, kuna suur osa nende territoo­riumist
oli veel punaste valduses.
N i i alustas Eesti üksinda ja ise­seisvalt
vaherahu läbirääkimisi N.
Venemaaga. Prantsusmaa valitsuse
esindaja oli ägedasti selle vastu, et
kui alal. '
\ Nõukogude Vene poolel rahusaat-konnaliikmeiks
olid esimees 1. Kras-sin
ja liikmetenaa endine N. Vene
saadik Berliinis Adolf Abrami poeg
offe ja Issidor Emmanueli poeg Gu-kovsky.
N.. Venemaa ametlikuks ni­meks
sellal oli: Venemaa Sotsialist- ,
Une Föderatiivne Nõukogude Vabariik
ning A. Joffe kirjutas alla vaherahu
lepingule kui Ülevenemaalise Töö­liste,
Talupoegade, Punaväelaste ja
Kasakate Saadikute Nõukogude
Kesktäidesaatva Kom'itee liige.
Eesti rahusaatk6*hna esimees [aan
Poska koostas 2 punktist koosneva
põhikava, mille alusel vaherahu lä­birääkimisi
pidada ja Vabariigi valit­sus
kinnitas selle,
Rahusaatkonna peamisteks prob­leemideks
olid piiride selgitamine ja
sõjalised tagatised. Sõjalise tagatise­na
Nõukogude Vene saatkonna esi­mees
I. Krassin nõudis, et iseseisva
Eesti terrirooriumi kunagi ei anta
kasutada mingisuguste N. Venele
vaenulike sõjaliste jõudude formee­rimiseks
ja N . Vene vastaseks võit­luseks.
Eesti rahusaatkond lükka sel­le
nõudmise tagasi põhjusel, et Eesti
ei alustanud sõda N. Venega ja ei ole-mõeldav,
et Eesti valitsus annaks
kellelegi loa N . Vene vastaste sõja­liste
jõudude formeerimiseks oma
territooriumil.
Ühise riigipiiri alal oli venelaste
esimeseks nõudmiseks, et Narva linn
koos poole Virumaaga, Kunda—Tu­dulinna
joonest idapoole peab kuulu­ma
N. Venele koos Petserimaaga,
mis ajalooliselt on kuulunud Pihkva
kubermangu alla. Eesti rahusaatkon­na
nõudeks oli, et piir tuleb nihutada
tugevasti ida poole, et suuremat
kindlustust tagada väiksele Eestile.
Ühise piiri küsimuses peeti mitmeid'
koosolekuid. Küsimus jäi lahtiseks,
kuni N. Vene rahusaatkonna esimees
sõitis Moskvasse ja tema asemele jäi
rahusaatkonna esimeheks A. Joffe,
(lärg Ihk. 3)
^mt\ Vabadussõja maa-alaline ulatus: Har|u rannikult PetrogradI kül|® allap
Viljandist Osüiro^fiss© ning Häädemmtelt Riia vfiravaiss®.
nMeie Eli
105.00
{A|
ruumidesse
summasid
rassi ja ^11
ette ja ho|
suusatajat!
Kavatj
nagu vabal
ehitatud
saun, koo^
annaks o;
muistsest
hea tagapõ]
ma rahval
seal korral
tagapõhi oli
neliste filmi
tamisel.
Meie kii
kohta ,,reti
guduse liiki
, teerima, on
AmeerikasI
dustele ja
kutiividelo.l
Esto Vai
te võis.teldj
teerivato
maaaladeg;
giks on a
. puuduvat tl
Otsest ko
tud möödu i|
Esto'84 kori
aga käiku
5000 ja 1001
mad on tulul
võima Idavd
lase nime
tahvlil, auli
kujunda mi;
'„ ,,Esto Vai
monument
kes võivad
katikus kui
millega oloi
nevikus ja
oleks ,,Est(
siht ja püü(|
asutajate l i i |
näe. Meie
püsimiseks
Abel Lee ktl
Ed
lõi
kellel olid
võimalused
mistele, Lõi
konna töö ;|
des rahusaaj
Poska" leidsi
listes nõupil
Põhimõttl
kõigis oluli.J
dets.,.kuid ^
'rahu lepinj
venelased o|
dele uusj sõ
kord katset
mi sega ja l ij
ritooriumili]
ägedad võit
kusmõlo'md
kaotusi. Eo
kaks vene aj
jaks, nii et
telised korn
veteenistust
kulunud vai
meed vajasj
koosseisus,
sidust, sai >
vaherahuln
valmis olej
kirjutati all
öösel ja sf ei
nuaril 1920
kindrali. La]
levatele vä(
päevakäsugl
nähtud ajal.l
Vaherahu!
mai poole
rini ülesüto!
tades vastal
' Seda ei leht
RAHULEPI
' Vaherahul
tud ka olul
pingu sõlmi
Tiks jäi suuri
süste rindejj