1980-06-19-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Elu" nr. 25 (1585) '
„Meie Elu" nr. 25 (1583) MEUÄPÄEVAL, 19. -.THÜRSDAY, JUNE;i9
u
:'0,ooo
v õ i t e .
mnab.
loonus
)ldust.
io ühe
olete
|o,aoo!
)iletit:
lal, 26.
Däeva
rtei]^
Evaks.
I!
ffüseserneid
esti Vabadussõjalaste
tele järgnenud elavas
PSÄ eestlased, peami-ümbruskonnast
an:
^de heaks üle paari
korralikke riietus-
. jalanõusid jä muud.
[eteranide ühing ise
lesk^rina annetusist
Iranspordiga üle yiie-lingu
j uha tusliikmei!
lahemaid kõnelusi Af-
I Abistamise Komitee
ästega, kus vahetati
tmesugust kasulikku
Afgaanid on meile
l i saatusekaaslased,
Ikaotanud oma koduvenelaste
sissetiifUgi
|st aga jätkab mäge-
Tõhimõttel aktiivset
jantidele, tekitades
lärkimisväärseid kao-lilgad
põgenikke, on
Itani. Nende abista-pitakse
rahvusvaheli-
[elased tähendasid, et
[siit on suudetud Af•
imise Komitee New
limda, on praktiliselt
Ihken moraalne. Mõ-aga
selles suutnud
[ka oma tutvusring-isi,
l Nende vabataht-käinud
koos eestlas-
[üdel annetatud ese-pölülemeretranspor-liiiininitjiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
> 4 E E T R ä P I
|/Fahrenheit
llus^ O.S.T0
idavd
lu"iqlitwšes
liiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiii
MinistrY;
of Energy
Hon. Robert Weich,
Energy ^^B^SO^ Minister :
Ontario Ontario
Rootsi kuningriigi pealinn on kuulus ja paljukiidetud oma
ilusa asendi tõttu seal, kus Mälari järve veed voolavad Läänemerre.
„Mälari kuninganna", „Põhjamaade Veneetsia'' ja ,,Ilus Patustaja"
ön mõned nimedest mis sellele Põhjala metropolile antud.
Linna vanim ajalugu kajOb saagade
ja legendite hämarusse. Kuigi Stok-holmi
nimi on esmakordselt dokumenteeritud
aastal 1252,asetses arvatavasti
juba XII sajandi lõpul mingisugune
kastellitaoline ehitus praegusel
,Mnnasaarer'(Stadsholnien). Pärimuste
kohaselt olevat Birger Jarl
XIII sajandi keskpaiku lasknud ehitada
siia esimese linnataohse asula.
. Seilepärast peetaksegü Birger Jarli
§tQkhölmi rajajaks.
• Stokholmi nime tekkimise kohta
leidub mitmeid huvitavaÜ seletusi.
Kõige tõenäolikum on, et palgid —
r.k. „stockar" — millest oli ehitatud
sild üle Norrstrcjmi Linnasaarele, linnale
nime andsid. Võis leiduda ka
palkidest kaldatoestust ja palissaade,
mis eemalt vaadates äratasid tähele- -
panu.
• 1,2 MIUONIT ELANIKKU • ;
Stokholmi arengus sajandite vältel
; võib eristada kolme ajajärku. Esime- Iile ja lihtrahvale.^iia on kavanda-asub
Gustav Adolfs torg (plats), mille
keskel on jTartu ülikooli asutaja
Gustav II"-Adolf i ratsurikuju. Lääne
pool platsi ^äres asub Rootsi välis-ministeeriuni
ja ida poöl; Kuninglik;
Ooper. Oopel asutati 1773 a. kunsti- .
ja teatrisõbrp Gustav III poolt ning
asub praegu|es hoones alates aastast
1898. Konts^dihoone kesklinnas on
tuleval suvel kuuldavasti remondis.
ESTO ÜRITUSTE ASUKOHTI
Ooperi kõrval, üle tänava, asub Ja-kobs
kyrka, kus toimuvad ESTO-80
pidulikud jumalateenistused. .Ehitatud
Johan III valitsemise ajal, 1569—
92, on see üks Stokholmi kaunemaid
kirikuid, ^^äägitäkse, et selle ehita-,
mišt olevat ka Eesti meresõitjad^iraV
•haliselt toetanud.
Samas on ka Kungsträdgärden,
mis juba XV sajandil oli kuninglik:
aed jä hilisemal ajal tuntud ja hinnatud
jalutamispaik kuninglikele, äad-
H|uKtaC<iO.
ne. "neist — linna asutamine, laienemine
ja selle tähtsuse suurenemine
— toimub XIII ja XIV sajandi vahetusel.
Teine langeb kokku Rootsi kui
suurvõimu ajajärguga 1611—1718,
niil Stokholmist kujuneb riigi pealinn.
Kolmas ajajärk lõpuks on suur-
' te muudatuste ajajärkv Sfee algab
XIX sajandi keskel jä ulatub kaasaega.
Stokholmile saab osaks põhjalik
tud ESTO-80 'rongkäigu lõppaktus ja
•võimalik, et ka punktüritusi. Pairgi
eesosas asub Karl XII malestussame
mas, näitamas käega ida pOole.
üle lahe nurga asub Nationalmu-seum
(kunstimuuseum) ja Grand Ho-tel.
Veidi kaugemal, Strandvägeni alguses,
DFamatiskaTeatern, ehitatud
valgest marmorist jä rikkalikult kaunistatud
seest-ja Väljaspoolt.
ümberkujundus, mis jätkuvalt edasi Stockholms Stadshus (raekoda) on
kestab ja annab' 'rikkaliku mulje' maailmakuulus oma arhitektoonilise
mitmekülgselt aren^ast linnast. • kujunduse tõttu. See ehjtati- aastail
Viimase 50 aasta iboksul i n ta vai- 1911—1923 Ragriar östbergi jooniste
:-gunud laiali; üle sui^e n:iaa-ala. Aäre-linnaosad
kannavad kunagiste külade
ja mõisate nimetusi. Siia, kuuluvad
ka satelliitlinnad Lidingö, Solna,
Sundbyberg, Nacka ning teisi linna-taolisi
asulaid, kõik kokjku ligi 1,2
milj. elanikuga. On välditud asustuse
kokkukuhjamist, mistõttu esineb pai-:
ju rohelust. ,1 r r
Kuninglike loss ^ehit|ti Nicodennus mahedat päevavalgust. Siin toimu-vänema
jooniste järgivamale kohale, vad Nobeli banketid jä ka ESTO-80
järgi ja õnnistati 1923 ä., Rootsi rahvusriigi
looja Gustav Vasa Stokholmi
sissemarssimise 400. aastapäeval.
Raekoja Blä Hallen (sinine hall) on
monumentaalne saal irahvakogune-mis^
ekš, mille seinad on punastest
käsitsi raiutud tellistest ja põrand
kaunist Kolmärdeni marmorist.: Lae
all asuvast akende reast saab saal
Hässelby Stranö
Mofby Centrum
[«jEBergshamra
Rždhuset
Midsommar
kransen
Satra A^v" Me?onplah
SKarholmen Hagefstensäsen
Vaster torp
Hogsholan'**'
fj]^ Stadion^^ iardet
Kaflaptan
El
Osterrnalmvtofq
Kentralert
GamlaSun
Slussen
MedborgarpUtsen VA
SkanstuU ,
J&üllmarsplan
Skarmartwink
HammafbY'^;<^«^
kus asus 1697 a. tulekahju läbi hävinenud
loss ,,Tre Kroifor" jä sisaldab
550 rootsi ja prant|pe kunstnike
poolt sisustatud ru^mi. Osa lossi
ruumidest riäidätak|e gruppidele.
Lqssi õuel toimub keskpäeviti vaht- -
konna vahetus muusika saatel.
Storkyrkä lossi kõrval sisaldab uhke
hõbedast ja eebenipuust peaaltari
ning m.h. Bernt Nõtke suure puu-skulptuuri
,,S:t Georg jä Lohe". Va-nälinri
oma kitsas^te tänavatega on
ise vaatamisväärsus. Nimetada võiks
veel hollandi barokk^stiilis (1641) ehi-banket
8. 7. 1980. Gyllene Salen (kuld
ne saal) on imposantseis mõõtmeis
suursugune banketisaal. Selle seinad
ün- kaetud kuldmosaiigiga, mis tule-
(ic; säras annab saalile eriliselt piduliku
atmosfääri. Siin tantsitakse 8.
juulil 1980. Mälari kaldal asetseb raekoja,
aed skulptuuride ja fontäänidega.
Tornist avaneb üllas yaade lin:
Skanseri on Stokholmi vabaõhumuuseum,
kus külastaja võib näha
huvitavaid ehitusi möödunud aegadest
ja erinevatest maakohtadest. Sa-
Nättlinjer i l ,
Anslutahde nattlinjer
Hiss
Isstadion
Enskede Gžrd
ScKkenplan
Svedmyra
4^Bandhsgen
JyKHokafangen
JJgFafsta
fiiT^fafStaSif
1. Eesti Maja, Wallingatan 32 (5-10 min. jal«t.peajaamast). 2
ligidal). 3. Kultuuri Maja: Ääitused. Rongkäigu algus. 4 Raekoda
kongressid 5-10 min. jalutades Eesti Majast. 6. K^^^^
ABF Maja: kirjanduslik-miiusikalinepealelõuna. 9. Põhjala Muuseum: rahvaku^^^
ralen"). 12. JäiUtaadion: Festival Gala. 13.Mässhallid: Laulu- ja Rahvapidu (pendel rongK vd ^"^f 3 » « « ^ ; J"
Esso Hotell (Kungens Kurva). 15. Esso Hotell (Järva K r o g ) : noorte j u W d e konverents. 6. flot^ M S e a ^
jaamast- . k i v Ä s l t e t e t ; ; ) . 17. Hotell DomusCS^^^^^^ Hotell OdenO-peatus
peajaamast:;,Odenplan •>
nii-r
tatud Rüütelkonna hoonet ja XLLL muti vanaaegset linnaosa töötavate
sajandil munkade^poolt kloostrikiri- töökodadega,•rahvariideid, loomaaekus
ehitatud Riddarholmeni^ kirikut, da jm. Sollideni restoran ja terass
kuhu on maetud I^c^otsi kumngaid.
Fühavaimusaarel (Helgeandshol-men).
Riigipäevahoone ees oh praegu
Rootsi riigiauk (Riksgrbpen'iks nimetatud),
kus toimuvad väljakaevamised,
ulatudes linna vanima ajalooni.
Jääb küuldavastj ka ^tulevaks suveks
lahti.; .•
Lossist üle Norrbro põhja poole
oma väljavaatega meelitavad puhkama
ja nautima. ' :
Skansenit ümbritseb suur Djurgär-den'i
(Jüürgoprden) looduslik park.
Siin asub ka Nordiska Museet, suur
loss rikkalike väljapanekutega. M u u seum
•korraldab ESTO puhul eesti ja
: eestirootslaste rahvakunsti . näituse,
koostöös vastava peakomitee rahvakunsti
toimkonnaga muuseumidirek:
tori Liii Käeläse juhatusel, Götebor-
LIPULAEV MEREPÕHJAST ' / •
Samas on „Vasa" muuseum, mi§
on haruldus omaette. Kui uus küt
ninglik lipulaev „Vasä" (vaasä), rel^
vastatud, varustatud ja mehitatud,
10. augustil 1628 esmakordselt täis-;
purjedes sõjasadamast väljus, iöi äge
tuulehoog liig kõrges lastis; oleva laeva
külili. Laev täitus kiiresti-veega ja
vajus kOgu meeskonnaga põhja;
24.aprillil 1961 —pärast 333
mere põhjas — tõsteti ,,Vasa" pontoonide
abil uuesti veepinnale, niis
kogu maailmas tähelepanu äratas.
puhkab ta siin oma alumii-nium-
särkofaagis konserveeritult,
publikule vaatamiseks. Muuseumis
on rikkalikud väljapanekud pardal
leidunud tolleaegse, laeva varustusest.;
Stokholm on muidugi moodne
suurlinn omä valguse- ja yarjukülge-dega.
Viimaseil aastail on siginenud
siia ka rahvusvahelist hõngu. Drott-'
ninggätanil kõnnivad buddausu mungad
kelladega ja tänavakaupmehed
pakuvad eksootilist pudipadi. Hötor-getil
maa-äluseS kaubamajas müüvad
erinevate rahvaste toiduletid oma
/ rahvustoite.
' Alfred
B62 Danforth
Toronto/Ont. M4K 1N8
Td. (416) 466-1951
ILOWEfiS 1 GIFTS
MEIE ÄRIS ON SMDAYAL EIKKÄLIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks ja tähtpäevadeks
Samuti käsitöö kinkeesemeid — >
KULLASEPA, MEREVAIGU,-, KERAAMIKA-,
PUUNIKERDUSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, June 19, 1980 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1980-06-19 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E800619 |
Description
| Title | 1980-06-19-05 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
Elu" nr. 25 (1585) '
„Meie Elu" nr. 25 (1583) MEUÄPÄEVAL, 19. -.THÜRSDAY, JUNE;i9
u
:'0,ooo
v õ i t e .
mnab.
loonus
)ldust.
io ühe
olete
|o,aoo!
)iletit:
lal, 26.
Däeva
rtei]^
Evaks.
I!
ffüseserneid
esti Vabadussõjalaste
tele järgnenud elavas
PSÄ eestlased, peami-ümbruskonnast
an:
^de heaks üle paari
korralikke riietus-
. jalanõusid jä muud.
[eteranide ühing ise
lesk^rina annetusist
Iranspordiga üle yiie-lingu
j uha tusliikmei!
lahemaid kõnelusi Af-
I Abistamise Komitee
ästega, kus vahetati
tmesugust kasulikku
Afgaanid on meile
l i saatusekaaslased,
Ikaotanud oma koduvenelaste
sissetiifUgi
|st aga jätkab mäge-
Tõhimõttel aktiivset
jantidele, tekitades
lärkimisväärseid kao-lilgad
põgenikke, on
Itani. Nende abista-pitakse
rahvusvaheli-
[elased tähendasid, et
[siit on suudetud Af•
imise Komitee New
limda, on praktiliselt
Ihken moraalne. Mõ-aga
selles suutnud
[ka oma tutvusring-isi,
l Nende vabataht-käinud
koos eestlas-
[üdel annetatud ese-pölülemeretranspor-liiiininitjiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
> 4 E E T R ä P I
|/Fahrenheit
llus^ O.S.T0
idavd
lu"iqlitwšes
liiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiii
MinistrY;
of Energy
Hon. Robert Weich,
Energy ^^B^SO^ Minister :
Ontario Ontario
Rootsi kuningriigi pealinn on kuulus ja paljukiidetud oma
ilusa asendi tõttu seal, kus Mälari järve veed voolavad Läänemerre.
„Mälari kuninganna", „Põhjamaade Veneetsia'' ja ,,Ilus Patustaja"
ön mõned nimedest mis sellele Põhjala metropolile antud.
Linna vanim ajalugu kajOb saagade
ja legendite hämarusse. Kuigi Stok-holmi
nimi on esmakordselt dokumenteeritud
aastal 1252,asetses arvatavasti
juba XII sajandi lõpul mingisugune
kastellitaoline ehitus praegusel
,Mnnasaarer'(Stadsholnien). Pärimuste
kohaselt olevat Birger Jarl
XIII sajandi keskpaiku lasknud ehitada
siia esimese linnataohse asula.
. Seilepärast peetaksegü Birger Jarli
§tQkhölmi rajajaks.
• Stokholmi nime tekkimise kohta
leidub mitmeid huvitavaÜ seletusi.
Kõige tõenäolikum on, et palgid —
r.k. „stockar" — millest oli ehitatud
sild üle Norrstrcjmi Linnasaarele, linnale
nime andsid. Võis leiduda ka
palkidest kaldatoestust ja palissaade,
mis eemalt vaadates äratasid tähele- -
panu.
• 1,2 MIUONIT ELANIKKU • ;
Stokholmi arengus sajandite vältel
; võib eristada kolme ajajärku. Esime- Iile ja lihtrahvale.^iia on kavanda-asub
Gustav Adolfs torg (plats), mille
keskel on jTartu ülikooli asutaja
Gustav II"-Adolf i ratsurikuju. Lääne
pool platsi ^äres asub Rootsi välis-ministeeriuni
ja ida poöl; Kuninglik;
Ooper. Oopel asutati 1773 a. kunsti- .
ja teatrisõbrp Gustav III poolt ning
asub praegu|es hoones alates aastast
1898. Konts^dihoone kesklinnas on
tuleval suvel kuuldavasti remondis.
ESTO ÜRITUSTE ASUKOHTI
Ooperi kõrval, üle tänava, asub Ja-kobs
kyrka, kus toimuvad ESTO-80
pidulikud jumalateenistused. .Ehitatud
Johan III valitsemise ajal, 1569—
92, on see üks Stokholmi kaunemaid
kirikuid, ^^äägitäkse, et selle ehita-,
mišt olevat ka Eesti meresõitjad^iraV
•haliselt toetanud.
Samas on ka Kungsträdgärden,
mis juba XV sajandil oli kuninglik:
aed jä hilisemal ajal tuntud ja hinnatud
jalutamispaik kuninglikele, äad-
H|uKtaC |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-19-05
