1984-11-08-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lational Libj?aä?F of Cantvda . ' |
GollQCtion DeveloptMnt 'Jyanen.
Second Class Mail Registration Mo. 1354.
Nr. 45 (1810) 1984 NELJAPÄEVAL, 8. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 8 XXXV aastakäik
^aidJusfaurfkond EKN köösoliökul.
ja Enn Kiilaspea. All kuulaj&d.
Sie^g«rVöidei i, LaašLeSvatiRein Polli, jütal^istsöO^
Foto — S. Preem
Ilma eesti keeleta ei püsi eesti kultuur, kuid eestluse hoidmiseks vajab meie ühiskond vahendeid,
võimalusi ja ideid, et kaasa tõmmata noori kes on võõrdunud või otsivad abi ingliskeelest, et olla eestlased.
Need mõtted koordusid välja mitu tundi kestnud sõnavõttudestEestlaste Kesknõukogu Kanadas üldkoosoleku
raames toimunud arutlusest, kus eesmärk kõigile näis olevat ühine — olla eestlane.
Indira Gandhi
põrm tuhastati
India peaministri Indira Gandhi
põrm tuhastati laupäeval, 3. nov.
lamuna jõe kaldal miljonilise rahvahulga
juuresolekul Tema põrm
siidist rahvusriides oli asetatud
kõrgele seedri- ja sandlipuu virnale,
vaatamiseks suurele rahvahulgale.
Tule süütajaks oli Indira
Gandhi poeg Rajiv Gandhi, kes pärast
ema atendaati nimetati India
peaministrika. Ta võttis tõrviku,
puudutas tulega 7 korda ema huuli,
käis mitmed korrad ümber tuleriida
ja süütas siis selle. Lõõmavad
leegid haarasid Indira Gandhi keha.
Kui päike hakkas loojuma, siis
poeg käis veel mitu korda ümber
tuleriida ja purustas bambuskepiga
ärapõlenud ema pealuu, et tema
valm lõplikult vabaneks maapealsest
kurjusest. Pühapäeval korjati
kokku tuhk, asetati 22-te urni, mis
saadetakse igasse 22-te India osariiki.
Seal siis tuhk visatakse igasse
jõkke kui sümboolne tähis India
kuulumisest ühte.
Indira Gandhi tuhastamine ja tuha
levitamine möödus palves ja
rahus. Pärast atendaati peaminisri-le,
raevutsev rahvas ründas sikh -
rahvuslasi, mille juures kuni 1000
inimest said surma.
Viimase austuse avaldamiseks
Indira Gandhile kogunesid New
Delhi ligemale sada välisriikide
esindajat, nende hulgas Kanada vä-ji^
üiini&ter! Joe Clark,^ USA välisminister
George Shultz, Briti pea-,
ninistr Margaret Thatcher, N. Liidu
peaminister Nikolai Tikhonov,
j&apani peaminister Yasuhiro Na-kasone,
Prantsuse peaminister
Laurent Fabiüs ja teised.
Samal ajal sikhide eksiilvalitsuse
juht Jagjit Singh kinnitas, et
Indira Gandhi pojale saab osaks
sama saatus kui tema emale, kui
india ei anna iseseisvust sikhi rahvale
Punjabi osariigis. Sikhi rahva
arvu Punjabi'osariigis hinnatakse
11 miljonile.
Toronto Eesti Ühispanga laekur Ants Kütt, juhataja Linnu
Peters ja esimees Villem Noolandi sini-must-valge lipuga,
^ mille kinkis pangale endine esimees. Pärnu viimane linnapea
Voldemar Ernesaks, kes selle tõi kaasa kodumaalt. Lipp
lehvis tema Poska tän. 5 asuva maja lipuvardas 8. juulist 1941
kuni 22. septembrini 19M. Foto — 0. Haamer
Edu jätkub
aasta
kolmveerand
$214.000
Toronto Eesti Ühispank, mis veel mõni aasta tagasi koos
paljude teistega töötas puudujäägiga, on nüüd saanud üle
raskustest ja taas jõudmas normaalsele alusele. Andes informatsiooni
eesti ajalehtede esindajatele, ütles panga esimees
Villem Noolandi, et iga kuu näitab ülejääki ja 198*4. a. eelarve
täideti juba poole aastaga. Tänu stabiilsemale majanduslikule
olukorrale, kaetakse puudujääk ja kogutakse vajalik
Ühispanga laekur Ants Kütt lõpuks. Põhjuseks on osalt püsi-lisas
täpsemaid arvusid. Kolm; vad intressimäärad, hoiuste ja
veerand aasta jooksul kasvas üle- - laenude kasv.. Septembri lõpus
jääk 214 000 dollarile. Eelarve oli hoiuseid $130 000 rohkem kui
näeb ette 171 000 dollarit aasta (Järg. Ihk. 8]
Debatt toimus teemal „Mis suunas
eestlus? Eesti keel ja eestluse tulevik"
möödunud lau^päevai Eesti Majas.
Vaidluslaudkonda kuulusid Juta'
Ristsoo Ne^w Yorgist, Laas Leivat,
Rein Polli ja Siegfrid Veidenbaum
Torontost. Vahendaja cs oli Erin Kiilaspea.
Oma lühikeses sissejuhatuses Enn
Kiilaspea teatas, et järgnev mõtte-'
vahetus on selleks, kuidas leida teid
parema eestluse suunas ja kas meil
ön vaja selleks inglise keele abi. Eeldame,
et kõigil^ ori ühine eesmärk,
kuid erinevad meetodid, milledest
ükski pole ainuõige.
SSEGFRIE VEIDENBAUM •
Arutluse korra kohaselt andisata
kõigepealt sõna laudkonna liimete-le,
neist esimehena Siegfrid Veiden-baumile.
1
S. Veidenbaum oma sõnavõtu alul
esitas küsimuse, V^as 10 aasta päijast
EKN peab oma koosolekuid pidama
inglise keeles, või on koosolijatiB
hulgas veeliküllalt neid, kes eesti
keelt valdavad? See kahtlus johtub
Esto '84 Noorte Konverentsist, kus
avaldati arvamust, et 10 aasta pärast
pole eesti keelt tarvis, kuna siis pole
enam eesti keele oskajaid. S.V. avaldas
selle väite kohta tugevat kahtlust,
manades silmi ette osa Esto '84
rongkäigust, kus üks eesti ema kandis
oma väikest imikut rihmadega
rinnal koos sildiga: I^äägi minuga
eesti keelt. Kahtlemata see ema õpetab
oma lapsele eesti keelt.
Räägitakse, et meie noorem generatsioon
ei oska eesti keelt; see pole
päris õige. Paljud noored ei,valda
eesti keelt vabalt, või kirjas, kuid nad -
siiski räägivad. Kuidas on võimalik,
et noored, kes on õppinud eesti keelt
a seda niipalju kuulnud, järsku seda
enam ei oska? Oleks huvitav teada,
kuidas New Yorgis eestlaste poolt
, toimetatud ingliskeelne ajakiri
„Esto-America" saaks edendada
eesti keelt — või kujutab ajakiri seda,
mis järgneb eesti keelele lubatud 10-
aastasele armuajale?
Enn Kiilaspea andis siinkohal vas-
TOROiyTO EESTI BAPTBSTI KOGUDUS
883 Broadview Ave.
hapäeval, 11. nov. keBS 18.00
Warnsr Brothors film
TOSti koGlos „väga iSus ja tõetruu
tasuta ®
tuseks sõna „Esto-America" peatoimetaja
Juta Ristsoole, kuid Rein Polli
arvas, et tema võiks sellele paremini
vastata.
REIN POLLI
Tutvustanud oma isikut, nentis ta,
et ta on tige nende kaasmaalastega,
kes on „Esto-America'' vastu. „See
kõmujutt on tulnud peamiselt vanematelt
eestlastelt. Pidevad lahingud
vanema ja noorema generatsiooni
vahel on eemaldanud noori meie
ühiskonnast. Vaadake ise, kui vähe
noori on siin seltskonnas koos."
Rein Polli jätkas, et alles siis saame
eesti keelt säilitada, kui äratame
noortes huvi olla eestlane. Ta süüdistas
korduvalt vanemat põlvkonda,
kes kohtlevat 30- või 40-aastaseid
noori lastena, kes töötavad pidevalt
noorte püüdluste vastu eestluse edasiviimiseks
ja kes noorte ideede edutamise
asemel on oma elu seisma
jätnud 1944.a. septembrile. Noori ei
saavat sundida eesti keelt rääkima
ega osa võtma sellest, millest nad aru
ei saa. Populaarsemaiks sündmusiks
Esto '84 raames pidas ta Maakondade
Päevi ja Rahvapidu. „Minu generatsioon
eelistab reedeõhtust kokkusaamist
sõpradega mõnes kohalikus
lokaalis" kinnitas Rein Polli.
Ta pidas vajalikuks teha eestlus
elavamaks lastele, neid meelitada
uute ideede vastuvõtmisele pakkudes
neile ässitavat ja teravmeelset
neile arusaadava keele , tasemel,
võib-olla ka inglise- keeles. Selleks
otstarbeks olevat ,iEsto-America"
üks imeväärne vahend. Ta luges ette
rea artikleid, hiis seni ilmunud „Esto-
Americas." Peagu kõik ajakirja kaas-
(Järglhk.4l
' i ' * - ^ ^ T W r r - " - ^ ••r'r'-rrfnBBWVflnVi'-'- • •.•.•A'..»• •.
EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
[Pühapäeval, 11. novembril kell 11 hommikul
Peetri kirikus
LANGENUTE MÄLESTUSJUMALATEENISTUS
Soomepoiste ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu osavõtuQ.
Teenib, õp. E. HEINSOO.
Laulab CANTATE DOMINO dr. ROMAN TOI juhatusel.
Rohke osavõtuga toome austust ja tänu kodumaa vabaduse
eest langenud sõduritele, kes on ohverdanud oma elu isamaa
altarile • Pärast jumalateenistust filmi etendus.
INDIRA
HAMILTONI EESTI SELTSI
UUE-AASTA-BALL
Hamilton Convention Centre's, 115 King St. West,
algusega kl. 19.30
Kaastegevad: HILDA SEPP, EDGAR KINK ja B. RUHNOTRIO
Õhtusöök (rootsi laud sooja ning külma tpiduga),
vein ja vahuviin.
Pääsmed: Seltsi liikmed $35.- mitteliikmed $40.-, õpil ised
$25.-. Laudade ettetellimine koos pääsmete lunastamibega
hiljemalt 17. dets. Merike Koger, tel. 385-8210 või
\ Maks Pertens, tel 522-0159.
maret maist®
maalide näitus
toronto eesti maja väikosss i
laupäevsil
. nov. 1-6
17. nov. ^0-7
. nov. I 10-2
TORONTO EESTI VÕITLEJATE ÜHING
korraldab laupäeval, 1. dets. algusega kl 7.00 õ.
Eesti Maja keskmises saalis
EESTI
VABADUSSÕJA
aOgjuse 66. aastapäeva tähistamise koosviibimis®.
Kavas: HARALD MANDEL ® TAMARA NORHEIM
LYDIA TORI I
Uudade ottetelBmine J. Kirsipuu, tel. 481-5793 (õht.). Pääse $10.00.
EINELAUD ® BAAR • TANTS
ja
oliportreed
võtan vastu tellimisi
maalin ka teie fotodelt
AASTAKS.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 8, 1984 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1984-11-08 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E841108 |
Description
| Title | 1984-11-08-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | lational Libj?aä?F of Cantvda . ' | GollQCtion DeveloptMnt 'Jyanen. Second Class Mail Registration Mo. 1354. Nr. 45 (1810) 1984 NELJAPÄEVAL, 8. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 8 XXXV aastakäik ^aidJusfaurfkond EKN köösoliökul. ja Enn Kiilaspea. All kuulaj&d. Sie^g«rVöidei i, LaašLeSvatiRein Polli, jütal^istsöO^ Foto — S. Preem Ilma eesti keeleta ei püsi eesti kultuur, kuid eestluse hoidmiseks vajab meie ühiskond vahendeid, võimalusi ja ideid, et kaasa tõmmata noori kes on võõrdunud või otsivad abi ingliskeelest, et olla eestlased. Need mõtted koordusid välja mitu tundi kestnud sõnavõttudestEestlaste Kesknõukogu Kanadas üldkoosoleku raames toimunud arutlusest, kus eesmärk kõigile näis olevat ühine — olla eestlane. Indira Gandhi põrm tuhastati India peaministri Indira Gandhi põrm tuhastati laupäeval, 3. nov. lamuna jõe kaldal miljonilise rahvahulga juuresolekul Tema põrm siidist rahvusriides oli asetatud kõrgele seedri- ja sandlipuu virnale, vaatamiseks suurele rahvahulgale. Tule süütajaks oli Indira Gandhi poeg Rajiv Gandhi, kes pärast ema atendaati nimetati India peaministrika. Ta võttis tõrviku, puudutas tulega 7 korda ema huuli, käis mitmed korrad ümber tuleriida ja süütas siis selle. Lõõmavad leegid haarasid Indira Gandhi keha. Kui päike hakkas loojuma, siis poeg käis veel mitu korda ümber tuleriida ja purustas bambuskepiga ärapõlenud ema pealuu, et tema valm lõplikult vabaneks maapealsest kurjusest. Pühapäeval korjati kokku tuhk, asetati 22-te urni, mis saadetakse igasse 22-te India osariiki. Seal siis tuhk visatakse igasse jõkke kui sümboolne tähis India kuulumisest ühte. Indira Gandhi tuhastamine ja tuha levitamine möödus palves ja rahus. Pärast atendaati peaminisri-le, raevutsev rahvas ründas sikh - rahvuslasi, mille juures kuni 1000 inimest said surma. Viimase austuse avaldamiseks Indira Gandhile kogunesid New Delhi ligemale sada välisriikide esindajat, nende hulgas Kanada vä-ji^ üiini&ter! Joe Clark,^ USA välisminister George Shultz, Briti pea-, ninistr Margaret Thatcher, N. Liidu peaminister Nikolai Tikhonov, j&apani peaminister Yasuhiro Na-kasone, Prantsuse peaminister Laurent Fabiüs ja teised. Samal ajal sikhide eksiilvalitsuse juht Jagjit Singh kinnitas, et Indira Gandhi pojale saab osaks sama saatus kui tema emale, kui india ei anna iseseisvust sikhi rahvale Punjabi osariigis. Sikhi rahva arvu Punjabi'osariigis hinnatakse 11 miljonile. Toronto Eesti Ühispanga laekur Ants Kütt, juhataja Linnu Peters ja esimees Villem Noolandi sini-must-valge lipuga, ^ mille kinkis pangale endine esimees. Pärnu viimane linnapea Voldemar Ernesaks, kes selle tõi kaasa kodumaalt. Lipp lehvis tema Poska tän. 5 asuva maja lipuvardas 8. juulist 1941 kuni 22. septembrini 19M. Foto — 0. Haamer Edu jätkub aasta kolmveerand $214.000 Toronto Eesti Ühispank, mis veel mõni aasta tagasi koos paljude teistega töötas puudujäägiga, on nüüd saanud üle raskustest ja taas jõudmas normaalsele alusele. Andes informatsiooni eesti ajalehtede esindajatele, ütles panga esimees Villem Noolandi, et iga kuu näitab ülejääki ja 198*4. a. eelarve täideti juba poole aastaga. Tänu stabiilsemale majanduslikule olukorrale, kaetakse puudujääk ja kogutakse vajalik Ühispanga laekur Ants Kütt lõpuks. Põhjuseks on osalt püsi-lisas täpsemaid arvusid. Kolm; vad intressimäärad, hoiuste ja veerand aasta jooksul kasvas üle- - laenude kasv.. Septembri lõpus jääk 214 000 dollarile. Eelarve oli hoiuseid $130 000 rohkem kui näeb ette 171 000 dollarit aasta (Järg. Ihk. 8] Debatt toimus teemal „Mis suunas eestlus? Eesti keel ja eestluse tulevik" möödunud lau^päevai Eesti Majas. Vaidluslaudkonda kuulusid Juta' Ristsoo Ne^w Yorgist, Laas Leivat, Rein Polli ja Siegfrid Veidenbaum Torontost. Vahendaja cs oli Erin Kiilaspea. Oma lühikeses sissejuhatuses Enn Kiilaspea teatas, et järgnev mõtte-' vahetus on selleks, kuidas leida teid parema eestluse suunas ja kas meil ön vaja selleks inglise keele abi. Eeldame, et kõigil^ ori ühine eesmärk, kuid erinevad meetodid, milledest ükski pole ainuõige. SSEGFRIE VEIDENBAUM • Arutluse korra kohaselt andisata kõigepealt sõna laudkonna liimete-le, neist esimehena Siegfrid Veiden-baumile. 1 S. Veidenbaum oma sõnavõtu alul esitas küsimuse, V^as 10 aasta päijast EKN peab oma koosolekuid pidama inglise keeles, või on koosolijatiB hulgas veeliküllalt neid, kes eesti keelt valdavad? See kahtlus johtub Esto '84 Noorte Konverentsist, kus avaldati arvamust, et 10 aasta pärast pole eesti keelt tarvis, kuna siis pole enam eesti keele oskajaid. S.V. avaldas selle väite kohta tugevat kahtlust, manades silmi ette osa Esto '84 rongkäigust, kus üks eesti ema kandis oma väikest imikut rihmadega rinnal koos sildiga: I^äägi minuga eesti keelt. Kahtlemata see ema õpetab oma lapsele eesti keelt. Räägitakse, et meie noorem generatsioon ei oska eesti keelt; see pole päris õige. Paljud noored ei,valda eesti keelt vabalt, või kirjas, kuid nad - siiski räägivad. Kuidas on võimalik, et noored, kes on õppinud eesti keelt a seda niipalju kuulnud, järsku seda enam ei oska? Oleks huvitav teada, kuidas New Yorgis eestlaste poolt , toimetatud ingliskeelne ajakiri „Esto-America" saaks edendada eesti keelt — või kujutab ajakiri seda, mis järgneb eesti keelele lubatud 10- aastasele armuajale? Enn Kiilaspea andis siinkohal vas- TOROiyTO EESTI BAPTBSTI KOGUDUS 883 Broadview Ave. hapäeval, 11. nov. keBS 18.00 Warnsr Brothors film TOSti koGlos „väga iSus ja tõetruu tasuta ® tuseks sõna „Esto-America" peatoimetaja Juta Ristsoole, kuid Rein Polli arvas, et tema võiks sellele paremini vastata. REIN POLLI Tutvustanud oma isikut, nentis ta, et ta on tige nende kaasmaalastega, kes on „Esto-America'' vastu. „See kõmujutt on tulnud peamiselt vanematelt eestlastelt. Pidevad lahingud vanema ja noorema generatsiooni vahel on eemaldanud noori meie ühiskonnast. Vaadake ise, kui vähe noori on siin seltskonnas koos." Rein Polli jätkas, et alles siis saame eesti keelt säilitada, kui äratame noortes huvi olla eestlane. Ta süüdistas korduvalt vanemat põlvkonda, kes kohtlevat 30- või 40-aastaseid noori lastena, kes töötavad pidevalt noorte püüdluste vastu eestluse edasiviimiseks ja kes noorte ideede edutamise asemel on oma elu seisma jätnud 1944.a. septembrile. Noori ei saavat sundida eesti keelt rääkima ega osa võtma sellest, millest nad aru ei saa. Populaarsemaiks sündmusiks Esto '84 raames pidas ta Maakondade Päevi ja Rahvapidu. „Minu generatsioon eelistab reedeõhtust kokkusaamist sõpradega mõnes kohalikus lokaalis" kinnitas Rein Polli. Ta pidas vajalikuks teha eestlus elavamaks lastele, neid meelitada uute ideede vastuvõtmisele pakkudes neile ässitavat ja teravmeelset neile arusaadava keele , tasemel, võib-olla ka inglise- keeles. Selleks otstarbeks olevat ,iEsto-America" üks imeväärne vahend. Ta luges ette rea artikleid, hiis seni ilmunud „Esto- Americas." Peagu kõik ajakirja kaas- (Järglhk.4l ' i ' * - ^ ^ T W r r - " - ^ ••r'r'-rrfnBBWVflnVi'-'- • •.•.•A'..»• •. EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS [Pühapäeval, 11. novembril kell 11 hommikul Peetri kirikus LANGENUTE MÄLESTUSJUMALATEENISTUS Soomepoiste ja Toronto Eesti Võitlejate Ühingu osavõtuQ. Teenib, õp. E. HEINSOO. Laulab CANTATE DOMINO dr. ROMAN TOI juhatusel. Rohke osavõtuga toome austust ja tänu kodumaa vabaduse eest langenud sõduritele, kes on ohverdanud oma elu isamaa altarile • Pärast jumalateenistust filmi etendus. INDIRA HAMILTONI EESTI SELTSI UUE-AASTA-BALL Hamilton Convention Centre's, 115 King St. West, algusega kl. 19.30 Kaastegevad: HILDA SEPP, EDGAR KINK ja B. RUHNOTRIO Õhtusöök (rootsi laud sooja ning külma tpiduga), vein ja vahuviin. Pääsmed: Seltsi liikmed $35.- mitteliikmed $40.-, õpil ised $25.-. Laudade ettetellimine koos pääsmete lunastamibega hiljemalt 17. dets. Merike Koger, tel. 385-8210 või \ Maks Pertens, tel 522-0159. maret maist® maalide näitus toronto eesti maja väikosss i laupäevsil . nov. 1-6 17. nov. ^0-7 . nov. I 10-2 TORONTO EESTI VÕITLEJATE ÜHING korraldab laupäeval, 1. dets. algusega kl 7.00 õ. Eesti Maja keskmises saalis EESTI VABADUSSÕJA aOgjuse 66. aastapäeva tähistamise koosviibimis®. Kavas: HARALD MANDEL ® TAMARA NORHEIM LYDIA TORI I Uudade ottetelBmine J. Kirsipuu, tel. 481-5793 (õht.). Pääse $10.00. EINELAUD ® BAAR • TANTS ja oliportreed võtan vastu tellimisi maalin ka teie fotodelt AASTAKS. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-08-01
