1987-05-21-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
NELIAPÄEVAL, 21. MAIL ° THURSDAY, MÄY 21 „Meie Elu" nr; 21 (1841) 1987 ;,MEIE ELU^*,,OUR LIFE" - Esftöniaiä Weekly Published by EstonianPublishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broädview Ave., Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6. 1 Tel. 4186-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja Nev\^ Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., NewMilford, N.J. USA. Tel. (201) 262-0773. ' „ M e i e Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada. - Tel. 466-0951, „MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip. ja neljap. kl. 9 h m . - 8 õhtul. Laupäeviti avatud k l . 9 h m . - 1 p.l. „ M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.^43.00,6 k..$24.00, 3 k. $15.00. ®.USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00. © Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. t Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00. US.A-sse l ' a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Öhupostilisa ülemeremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15,50. •ÜKSIKNUMBER - 75(D KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50, tekstis $5.50. eo 00 ndame Meie lehe veergudel m mitmel puhur ilmunud kirjeldusi testamentide ja pärandite korraldamise kohta. On esitatud väiteid kuivõrd tähtis on õigeaegne ja koi^ralik pä-randuskorralduste tegemine eriti nendes olukordades, \^^% üksik mees või naine lähemate sug-laste puudumisel oma elukoha pii^ konnas teadmatult jätab oma vars saatuse asjatult kohtutele ja advokaatidele kulukaks lahendami seks. Püüame veelkord paranduslikest vahekordadest lilatsas keeles üle- 0 0 tuntud inimkoranale maailma algu-^ õest peale ja naise osa sdles. Naise meelitus Aadamale oli see, mis lõppes inimpaari väljaheitmisega paradiisiaiast sellasoe võitluste or° gu, kus viibib inimkond pärast unistuste maad — paradiisi. Kuid mütoloogiline õppetund pole kedagi aidanud ja mees komistab endiselt hea ja kurja tund- Mise puust langenud viljale olgm komistusteta elu nii hea kui tehes. v@nd Richard Oorch heideti väljsi ametist ja positsioonilt ]im Bakke-ri süüdistati ja ta võttis omaks oma oma pn tegeliKuit abielus ja seega oli tema juures otseselt tegemist abielurikkumisega, kuigi teda süüdistati kaasvaimulike poolt ka ho° kurnist taheti vaigistada ja maksti presidendi kandidaat Gary Hart komkias naisele ja pidas oiisä moraalseks kohustuseks oma kandidatuur maha võtta ja loobuda Val-gest Majast-tänapäeva USA par©- diisiaiast Ainult mõni päev seiklu-iga ja öö Harti Washingtosai korts-ris poliitiliselt olematuks teha. Keegi m tea, ka luurajad mitte, kas juhtus midagi Hartil nendel väljasõitudel või mitte. Ometi oli Hart poliitili-oelt kompromiteerituid ja presiden-di kandidaadiks kõlbi^atu. Kas oli reporteritel moraalset õigust luurata Harti eraelu? Esiteks m Hart abielus ja tema seiklustest võis kerkida ühiskondlikku skandaali. Tokeks peab ajakirjandus oma kohuseks jälgida isikute Is@- $265.000. Viimase summa korraldamisel oli kaastegev ka Richard Dorch, kes selle pärast ka kirikust eemaldati. USA evangelistide jälgijaid arvestatakse miljonites inimestes ja sieed jutlustajad on teinud head tööd usu alal. Nad on suutnud igal aastal koguda miljoneid dollareid, ehitada koole, ülikoole ja haiglaid. Eakkeri seksuaalelu väljaspool abielu shokeeris kõiki n^Id kogudusi ja on kahtlemata avaldanud negatiivset mõju ka nende koguduste majanduslikule olukorrale. Nii te tulevasi funktsioone ühiskonnaoi |a võimu juures. Mõjustustele alluv ja kiusatustele võimetu vastu pane« ma inimene võib osutuda isegi oht» USA presidendid ei ol@ vabad oi-iud neist ohtudest, nagu räägivad kirjutatakse näiteks Franklin loo° seveltist. Ike EIsenhow@nst, jack . Kuid nad olid jube USA presidc did ja osaliselt klaltstud oma võimu hililgusest Nende elu eraviisllln® lälgimine oli kaitstud võimu enda poolt, nad oli peagu ligipääsmatud. Gary Hart oli allee kandidaat presi-nende usklikkude usulist elu ja on olnud neile otseselt kahjulik. Ka nende koguduste juhtide elu tohiks ^ ' ei saja vall Riiklikult ohtlikku liiki tuleb lugeda lünka USA riiklikku saladuste valvele, mis selgus USA Moskva saatkonna vastu oma julgeoleku kaasabil teostatud nõukogude vastuluuresse. On otseselt USA administratsiooni süü, et puudus tarvilik valve mereväe kompanii liikmete kohta, kelle otseseks ülesandeks oli kaitsta Moskva saatkonna hoonet Et kaitsta saatkonda nõukogude ai Kuid patulangemine teisi, kes on vene naistega seKSuaalsetes vahekordades ja avada saatkonna uksed vene luureagentidele omsi luuretegvuse arendamiseks. USA julgeoleku taasehltamlne ei maksa ainult miljoneid dollareid, selle jälgimiseks, mis teeb USA. V. DODGE CHRYSLER LTD. • 2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO M1P 2P8 (ATBIRCHMOUNT) SA ED (TIIT) PODRÄ LES & LEASiNG REPRESENTATIVE CHRYSLER. DODGE K CAR EXPO ' SALES 751-7757 KODUNE 640-7893 Kes midagi oskab, te^ab; kes midagi ei oska, õpetab. Kalifornias on nii terve kliima, et seal vaevalt ke^gi sureb loomulikku surma. Meeste truudus rajaneb nugavu-sel, naiste oma harjumusel, Lugemine on ajaraiskamine. Kui kuulata kassetilt Hemingway,,Vanamees ja meri", on kahe tunniga kuulatud. Lugemiseks vajame vähe-terve päeva. i Kogunud NIHITS Viimastel aastatel on meie vanem põlvkond jõudnud sellesse olukorda, kus ajalehtede leinakuulutuste kaudu selgub ühe ja teise tuttava, sugulase või sõbra lahkumine. Leinajate hulgas on tihti puudunud perekonnaliikmed, sest lahkunul neid kas üldse polnud või neid oli nn. raudrimba taga. Ja just sel juhul on kuuldavasti tekkinud raskused, kui lahkunu jättis vajalikud korraldused kas hoopis tegemata või tegi seda oskamatult, nii et asjade kohtulik lahendamine osutus vajalikuks. Viimastel nädalatel on siinses eestlaste peres liikvel kuuldusi, et vanemad haiged inimesed olevat teinud paar uut testamenti ja siis oma käega kirjutatud lehekestel märkinud erinevaid korraldusi, mis tihti korrapä-' rased testamendid on küsitavaiks muutnud. Hiljutisel ametlikul koosolekul oli laudkonnavestlusel antud mõista, et nüüd olevat võimalik ka> eestikeelseid koduseid päranduskor-raldusi teha. Niisugune väide oli päris kohane. Aga selline korraldus oma isikliku testamentaarse soovina jääb tihti õhku rippuma, sest Ontario seaduseandja arvatavasti unustas silmas pidada tõsiasja, et iga tavaline • kodanik ei oma küllaldaseltvajalik: ke kogemusi ega teadmisi ühe dokumendi vormistamiseks, mis ometi on seaduslikuks toimeks olulise- ja tihti ka asendamatu tähtsusega. - TESTAMENT Korduvalt on ajalehtedes rõhutatud testamendi tegemise tähtsust. Tõsi, testament olgu tehtudoma isi^ liku soovi kohaselt. Aga oldagu teadlikud, et päranduskorraldusega'on . seotud teatavad vajadused; Testamendi tegemise kuupäev on tingimata oluline; teiseks kinnitus, et kõik varasemad testamendid ja paranduslikud korraldused pn käesolevaga tühistatud, kahe tunnistaja juuresolek on tingimata vajalik ja tunnistajate allkirjad nende kinnitusele, et on oldud isiklikult juures testamendi a - lakirjutamisel üheaegselt. Edasi on oluline pärandustombu hooldaja või hooldajate nimetamine ja nende õiguste täpsustamine müügiõiguse, investeerimise jne. suhtes. Edasi on vaja kindlalt nimetada pärijad: kes, kus, kui palju jne. • Juba eelnim,etatud üksikasjad on küllaldased saamaks aru asjatundja nõuande vajadusest. Ärgu kuulatagu asjatundmatute sõprade või tuttavate arvamusi ja põhjendusi; need võivad olla omakasust tingitud. Pidagem ka meeles, et oma advokaadi nõuandeid kuulates teil on võimalik mõnekümne dollarilise kuluga hoida kokku sadu. ja vahest isegi tuhandeid dollareid juhul, kui algab kohtulik võitlus teie pärandvara jagamiseks. Tõsiasi on see, et tavalises tsiviilkohtus kaotaja katab kõik kulud. Mitte aga pärandusasjus: Tihtigi kohus mõistab kõik kulud välja pärandvara arvelt ja niisugusel juhul võib oskamatult ja ekslikult tehtud nn. hfolograph — koduselt oma käega kirjutatud „testamendi" puhul luua olukorra, kus pärandvara vaevu katab nn., kohtukulud, arvatud kaasa mõlema poole advokaatide tasud. PÄRIJAD KODUMAAL : Raske küsimuse esitab asjaolu, kui pärandaja soovib tingimatult jätta kas kogu või osa pärandvarast sugulastele kodumaal. On täiesti ebaõige, väide, et sugulased kodumaal saavat ainult kümme protsenti pärandusest kätte jä muu minevat Nõukogude võimudele. Nagu märgitud, pärandaja teeb testamendi oma tahte kohaselt ja kui niisugune tahe tingib pärandvara lähetamise kodumaale sugulastele, siis tuleb pärandustombu hooldajail nii ka talitada. Neil tekib küsimus, kuidas seda teha. Kuulduste kohaselt pn astutud koheseh ühendusse kanada advokaadiga, kes esindab nõukogude asutusi. Ometi on aga võimalus astuda otseselt ühendusse nimeliselt testamendis määritletud pärijatega ja Tallin-ns| s, Tatari tän.15 asuva nn. Injurkol-legiumi ENSV esindajaga kas inglise v6i eesti keeles. On selge, et kodumaa elanikul ole seadusega lubatud omada dollareid ega muud valuutat. Tal on aga õigus saada soodustatud korras kaupasid, mida vabamüügil ei ole.. Kui konkreetselt mainida juhtumit, kus siit saadetud $15.000, 00 eest pärija sai Tallinnas osta kahetoalise korteri isiklikuks omandiks, siis on ju ilmselt ükskõik, kuidas need dollarid vene rubladesse ametlikult arvestati. Tõsiasjaks jäi, et pärija sai korteri, mille taolist siin 15.000-ga ei saa omandada. Muidugi me teame, et kodumaal asuvate ^ ristilaste ja nende omaste toetamine võib olla küsitava toimega. Tihti on ju elus nii, et ristilaste siin asudes poleks pärandaja neist kuigi suurel arvamisel olnud. Pealegi võinuks see ristilaps ju ise koguda ja säilitada oma enese tööga teenitud summasid. MÕELGEM VARAKULT! Me mõtleme nende vanemate ja eriti.haigete eesti naiste ja meeste peale, kes on aastatega jäänud üksikuiks ja oma soovides ebakindlad. Neil tekib raskusi oma säästude ja muu pärandvara suunamisel mõistlikuks, otstarbeks. Pidagem meeles, et juba varakult enne vanadusaastaid olgu pärandusasjad kindlalt läbi mõeldud ja korraldused tehtud ja mitte kuulujuttude ega ka mitte omakasu tagaajajate „sõprade'* soovide järgi. Pidagem meeles, et testament olgu siiski tehtud inglise keeles ja olgu selles toodud väljendus —,,This is my last will and testament". Tahaks eriti, kriipsutada alla sõna ,,MY", minu testament, mille pärandaja teeb oma soovi kohaselt, kuigi tema advokaat peab temale soovitama ja seletama vajalike vormiliste väljendite kasutamist, et hoida ära vastukäivate arvamuste ja otsustamiste võimalusi. Ühe mõttena on vahest päris asjakohane esile tõsta, et kui teil tõesti puuduvad omaksed ja sugulased siin või kodumaal ja te siiski tahate jätta enesest ilusa ja õilsa mälestussamba, miks mitte annetada Eesti Õppetoolile, Vabadusfondile või muule taolisele kodumaad austavale ja eestlust viljelevale in|stitutsioonile. H. MERET TORONTO EESTI ÜHISPANK Broadview Ave., Toronto, Ontario 1Vi4K 2R6 ühenduses on jõud Kinnisvara laenud 9.1 9siklikud laenud alates 10.75% [Informatsiooniks helistag© 465-4659 avatud esmasp.-reedo 10:00-3; Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00 Aktuaalsel teemal Deporteerimine oskva illegaalse võimii faktiline tunnustamine iiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiir Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid pn tulumaksuvabad. Suunake oma amietused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ro Ühel päeval, uudiste saate sissejuhatuseks, ilmus TV ekraanile esiteks (nagu tavaliselt) New Yorgi sadamasuus uhkeldav niinim. vabadussamba kuju. See kuju pöördus aeglaselt kõrvale ja asemele ilmus Karl Linnase Nõukogude Liitu küüditamise stseen. Iroonia oli silmatorkav! Vabadus ei saa seltsida õigusmõistete manipuleerimise ning tallamisega. Kui küsida, milles seisab kogu probleemi tuum, siis tuleb jätta kõrvale kõik ajakirjanduslik propaganda, kõned ja kirjutused ja leida vastav õiguslik ja poliitiline skeem, mis toime tuli.. Isikuid antakse ühest riigist (välja) teise riiki vastava rahvusvahelise lepingu alusel. Väljaandva riigi kohus tavaliselt määrab, kas isik allub teise riigi kohtule legaalselt ja kas tõepoolest on tegemist kuriteoga, mis lubab väljaandmist. Sellist protseduuri pole Linnase asjas toimunud ja Ameerika Ühendriikidel puudub üldse niinim. kurjategijate väljaandmise leping Nõukogude Liiduga. Kõik Rooma paavst. Tshiilis Miks paavst käis Tšiilis? Et tema külaskäik palju rahutusi tekitas ja et Tema Pühaduse varem valmiskirjutatud kõnede tekst mässu õhutas — see kõik oli temale ja tema nõunikele kindlasti ette teada. Miks siis seesugune väljakutsuv rahupropaganda? Kes teab. Optimist söandab oletada, et külaskäik 'fšiili diktaatorile oli eelmänguks ja järelõigustamiseks paavsti järgmisele külastusele — Poolamaale ja. võib-olla ka Leetu. - Optimist arvab ja loodab, et paavst on ikkagi poolakas ja tulevasel külaskäigul kodumaale põhjustab suuremaid suitsupilvi ja kangemat-kõrbehaisu kui oli Tšiilis. Kõik nägime pilti televisiooni ekraanil ja ajalehtedes,, kuidas paavst suudles Carmen Quintanat, seda tšiili tüdrukut, keda Tšiili politsei põ-ema oli süüdanud. Ainult tänu Montreali arstide asjatundlikule ravile, tüdruk jäi ellu. Seda suudluse pilti näeme kindlasti edaspidigi, see pilt on igavene. Just nag\i 'holocausti' pildid ja pilt Kenfi Ülikooli rahutuste ajal surmatud õpilasest, kelle üle üks tüdruk kummardab ja ahastuses käsi ringutab. Need, kes televisiooni vaatamisega oma aega raiskavad, need võisid möödunud aastal sattuda ABC uudistele, kus näidati kuidas Tšiili politseinikud tüdrukuid põlema süütavad. .Sellel pildil võis näha üksikuid mässajaid piki tänavat jooksmas, tulelontidega kõrgel peakohal, et barrikaade ja risuhunnikuid põlema süüdata. Üks tüdruk jooksis kiiresti oma tuletunglaga, kuid ei jõudnud barrikaadini ^ üks tuletukk tunglast kukkus talle selga ja hetk hiljem oli tüdruk leekides. Politseinikud barrikaadi tagant jooksid appi. Sellelt pildilt võis selgesti näha, et politsei ei süüdanud kedagi põlema. Pealegi — politseinikud ei kanna caasas tulelonte ega bensiininõusid. Holocausfi ohvrite ja Kenfi'Üli-cooli rahutuste ohvri pildid on igavesed. Oleme neid näinud mitu korda ja näeme neid jälle — need süüdistused on piltidega tõestatud. Tšiili tüdruku põlema süütamist politseinike pooh peab paavsti suudlus tõendama, kuna vastavat pilti pole. HEINO RIGA DARRELL KENI REAL ESTATE ura REALTDR 268 Jane Street, Toronto, Ont.M6S 3Z2 Olen teie teenistuses kinnis- Ivarade ostu või müügi puhul 'Metro Toronto ja Ontario ulatuses. Tasuta hindamine Hüpoteek-laenude korraldamine Esindaja LIVIA HOLMBERG kodus 233-6482 kontoris 766-4088 süüdistused — kas Õiged või valed — on eraviisiline propaganda andmetel, mis saadud administratiiv-prot-sessidest kodakondsuse küsimuses. Need on vaid andmed ega määra mingil moel isiku süüküsimust m5- nes (raskes) kuriteos. Mis puutub aga nüüd Nõukogude Liidu suveräänsesse (kohtumõistmise) õigusepse Linnase üle, siis teatas välisministeeriumi ametnik Davis R. Robinsoh (kes nimetas end välisministeeriumi õigusnõunikuks — Legal Adviser), et Linnas on küüditatav Nõukogude Liitu, rikkumata Ameerika Ühendriikide ja tema presidendi Reagani poolt põhjalikult proklameeritud Balti riikide annektsiooni mittetunnustamise poliitikat. Robinsoni väite kohta ütleb William Hough oma uurimuses Balti riikide annekteerimise kohta (New York Lav\^ School Journal of International and Comparative Lav^), et see on ülekohtuselt ebaõiglane (unconscio-nable), silmakirjalik ja rahvusvahelise Õiguse vastane. Kuna Ameerika Ühendriikide välispoliitikat juhib president isiklikult välisministeeriumi kaudu, siis taaiidub Robinsoni seisukoht looifiullkult presidendi seisukohaks, sest Linnase küüditamine sai faktiliselt teoks. N i i toimetati ühe Balti riigi kodanik otseselt tema riigis seadusvastaselt viibiva Nõukogude võimu (kohtu) alla. See tähendab, et Nõukogude Liidu seni illegaalseks loetud võim Baltikumis leidis faktilise tunnustuse. Mida Nõukogude Liit oli ka kogu aja püüdnud saavutada. E.N. EI MING5T KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu Eli Rüsenbaum ei tea ega kõnelenud deporteerimise kokkuleppest Seoses ,,Meie Elus" nr. 11 ilmu-nud sõnumiga „Karl Linnase deporteerimine Iv[. Liitu veel kaalumisel", milles toodud lause — ,,Juutide maailmakongressi peanõunik Eli Rosenberg seletas ajalehtedele, et ta ei saa aru, miks kohtuminister veel ootab, kuna kokkulepe on juba olemas N. Liiduga Karl Linnase sinna saatmiseks!' — sai toimetus alljärgneva kirja: ToTheEditor: In your issue of March 12,1987,1 am reported to have referred to an "agreenient" between the United States and the Soviet Union that Karl Linnas will be deported to the U.S.S.R. I certainly never made the state-ment attributed to me by your news-paper. Indeed, I could not have done so, as I am not aware of the existence of any agreement of any kind between the United States and the Soviet Union pertaining to Karl Linnas. 1 must also point out that 1 have never spoken with any reporter from Meie Elu. Sincerely, Eli M. Rosenbaum, General Counsel, Kas teadsid juba. . . . et suurimal pangatshekil, mis eales välja anti, seisis 960.242.000 US dollarit? Sellise tsheki sai suurkau-bamaja Sears, Roebuck & Co. 31. jaanuaril 1961 ,,kõikide olemasolevate aktsiate" eest. . . . et konjakiks nimetada tohib ainult viina, mis on tehtud viinamarjadest Prantsuse linna Cognac' i ümbruses? Ka Prantsusmaal nimetatakse yiinasorte viinamarjadest, millised seal ümbruses kasvanud pole „Eau-de- vie-de-vin". . . . et USA-s trükiti 1934.a. paberrahasid 100.000 dollari suuruses (endise presidendi Woodrow Wilsoni portrfeegaj? Need kullakatte-tõendid ei olnud aga kunagi liikvel. Liikvel on aga veel 10.000-dollarilised paberrahad (Salmon Portland Chase'i pildiga), milliseid esmakordselt 1934. a. ja viimati 1944. a trükiti, Aastal 1941 oli neist veel 4600 tükki liikvel, täna aga ainult veel umbes 400. Aastal 1969 otsustas USA valitsus mitte suuremaid rahasid välja anda, km 100-dpllarilised paberrahad. . . . et Ameerikas kasvatatakse 50 erisugust tubakataime? Mitte kusagil maaümas ei tunta nii mitmeid erilii-ke. Ideaalne kasvukliima on tubakale 15-30*0 vahel. Tubakataimed sisaldavad 2-8 protsenti nikotiini. . . . et ,,Potemkini Külade" all mõeldakse pettekujutust? Grigori Aleksandrovitsh Potemkin oli keisrinna Katarii^na III ehk Suure soosik, marssal ja poliitiline nõuandja. Kui ta 1783.a. Krimmi poolsaart annekteeris, reisis keisrinna läbi Krimmi. Et temale demonstreerida sealset jõukust, lasi Potemkin külasid püstitada, mis koosnesid ainult ilusatest majafassaadidest/esikülgedest. eb(ER) „Meie Elu" nr. 21 (i Kar: PARIIS ( M E ) - K l jasaatmine Nõukog] tas kaunis suurt vas( se ajakirjanduses. _ pühendasid kõik si hod sellele sündmuj dega illustreeritud Vasak- ja paremp] vaatlevad kõik Linnj ku sõjakurjategijat, seejuures oma maail| seisukohta: Kommunistliku pt ja ,,Humanit6" rõõi kauaaegse puhkuse süüdistab ameerika sus-asutisi 20-aastaf Linnase väljaandmif Sotsialistide ajale) Paris" pühendab Lii nda lehekülje^ suure des et Linnas on esh sõjakurjategija keda| tagasi saadetud N( Järgmine, 9. lehekülg likult pühendatud problemaatilisele Demjanjuki protsesl sellele kuidas N. Li| seid natsidest sõjaki „KURITEGU JA Vasakpoolse inte „Lib6ration" võrdle andmist „Kuriteo j maaniga, kuid esit heidetud süüdistusi dades kahtlust nõu Õiglusesse ja erapo b6ratiön'i" arvamise välja peamiselt am ganisatsioonide sur Ka parempoolsed muhud, ajalehed ei Linnase saatuse kä „LeQuotidiende liga „Karl Linnas, jettide juurde". K i sest sarnaneb ül mainitud artiklitel üles rahvusvahelist tide organisatsiooni ka võimudele ja a N. Liidus korraldal protsessi lõppotsusi Päevaleht ,.Le P oma artiklit! , ,N Linnas anti välja M esitatakse koondusi ja 2000 inimese ots Kõige suurem p M l Eesti master spoi ja Art Jaago võisteh lõuna-ida lahtistel RaleighUs, N.C. sai] tagajärgi: Karl Trei (M75)| alal, tuli kõikidel saavutas meistritiill kuldmedalit tagajäi jooks-16,81.2. K(J m, 3. l^olmikhüpe-s e - 26,42 m. 5. K( m. 80 m tõkkejool pes ja kolmikhüppf gajärjed olid nend^ olid 17-d, uued rek^ Art Jaago (M60), saavutas kaks esikl tega ja võitis 2 ku pronksmedalit tagj esimeseks, võitis kuldmedalit. 1. Rai - 12,26 m. 2. Raski 5, 95 m. Kait • *«i vaa kasuka neei FINN' 3 3 Mci! on \i mis garanj Helistage äraloonüsel Tel
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 21, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-05-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870521 |
Description
Title | 1987-05-21-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | NELIAPÄEVAL, 21. MAIL ° THURSDAY, MÄY 21 „Meie Elu" nr; 21 (1841) 1987 ;,MEIE ELU^*,,OUR LIFE" - Esftöniaiä Weekly Published by EstonianPublishing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broädview Ave., Toronto, Ont. Canada, M 4 K 2R6. 1 Tel. 4186-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja Nev\^ Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., NewMilford, N.J. USA. Tel. (201) 262-0773. ' „ M e i e Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri algatusel 1950. „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada. - Tel. 466-0951, „MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmiseks: Esmasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip. ja neljap. kl. 9 h m . - 8 õhtul. Laupäeviti avatud k l . 9 h m . - 1 p.l. „ M E I E E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.^43.00,6 k..$24.00, 3 k. $15.00. ®.USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00. © Ülemeremaadesse 1 a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. t Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00. US.A-sse l ' a . $33.00, 6 k. $16.50, 3 k. $8.00. Öhupostilisa ülemeremaadesse: 1 a. $62.00, 6 k. $31.00, 3 k. $15,50. •ÜKSIKNUMBER - 75(D KUULUTUSHINNAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel $6.50, tekstis $5.50. eo 00 ndame Meie lehe veergudel m mitmel puhur ilmunud kirjeldusi testamentide ja pärandite korraldamise kohta. On esitatud väiteid kuivõrd tähtis on õigeaegne ja koi^ralik pä-randuskorralduste tegemine eriti nendes olukordades, \^^% üksik mees või naine lähemate sug-laste puudumisel oma elukoha pii^ konnas teadmatult jätab oma vars saatuse asjatult kohtutele ja advokaatidele kulukaks lahendami seks. Püüame veelkord paranduslikest vahekordadest lilatsas keeles üle- 0 0 tuntud inimkoranale maailma algu-^ õest peale ja naise osa sdles. Naise meelitus Aadamale oli see, mis lõppes inimpaari väljaheitmisega paradiisiaiast sellasoe võitluste or° gu, kus viibib inimkond pärast unistuste maad — paradiisi. Kuid mütoloogiline õppetund pole kedagi aidanud ja mees komistab endiselt hea ja kurja tund- Mise puust langenud viljale olgm komistusteta elu nii hea kui tehes. v@nd Richard Oorch heideti väljsi ametist ja positsioonilt ]im Bakke-ri süüdistati ja ta võttis omaks oma oma pn tegeliKuit abielus ja seega oli tema juures otseselt tegemist abielurikkumisega, kuigi teda süüdistati kaasvaimulike poolt ka ho° kurnist taheti vaigistada ja maksti presidendi kandidaat Gary Hart komkias naisele ja pidas oiisä moraalseks kohustuseks oma kandidatuur maha võtta ja loobuda Val-gest Majast-tänapäeva USA par©- diisiaiast Ainult mõni päev seiklu-iga ja öö Harti Washingtosai korts-ris poliitiliselt olematuks teha. Keegi m tea, ka luurajad mitte, kas juhtus midagi Hartil nendel väljasõitudel või mitte. Ometi oli Hart poliitili-oelt kompromiteerituid ja presiden-di kandidaadiks kõlbi^atu. Kas oli reporteritel moraalset õigust luurata Harti eraelu? Esiteks m Hart abielus ja tema seiklustest võis kerkida ühiskondlikku skandaali. Tokeks peab ajakirjandus oma kohuseks jälgida isikute Is@- $265.000. Viimase summa korraldamisel oli kaastegev ka Richard Dorch, kes selle pärast ka kirikust eemaldati. USA evangelistide jälgijaid arvestatakse miljonites inimestes ja sieed jutlustajad on teinud head tööd usu alal. Nad on suutnud igal aastal koguda miljoneid dollareid, ehitada koole, ülikoole ja haiglaid. Eakkeri seksuaalelu väljaspool abielu shokeeris kõiki n^Id kogudusi ja on kahtlemata avaldanud negatiivset mõju ka nende koguduste majanduslikule olukorrale. Nii te tulevasi funktsioone ühiskonnaoi |a võimu juures. Mõjustustele alluv ja kiusatustele võimetu vastu pane« ma inimene võib osutuda isegi oht» USA presidendid ei ol@ vabad oi-iud neist ohtudest, nagu räägivad kirjutatakse näiteks Franklin loo° seveltist. Ike EIsenhow@nst, jack . Kuid nad olid jube USA presidc did ja osaliselt klaltstud oma võimu hililgusest Nende elu eraviisllln® lälgimine oli kaitstud võimu enda poolt, nad oli peagu ligipääsmatud. Gary Hart oli allee kandidaat presi-nende usklikkude usulist elu ja on olnud neile otseselt kahjulik. Ka nende koguduste juhtide elu tohiks ^ ' ei saja vall Riiklikult ohtlikku liiki tuleb lugeda lünka USA riiklikku saladuste valvele, mis selgus USA Moskva saatkonna vastu oma julgeoleku kaasabil teostatud nõukogude vastuluuresse. On otseselt USA administratsiooni süü, et puudus tarvilik valve mereväe kompanii liikmete kohta, kelle otseseks ülesandeks oli kaitsta Moskva saatkonna hoonet Et kaitsta saatkonda nõukogude ai Kuid patulangemine teisi, kes on vene naistega seKSuaalsetes vahekordades ja avada saatkonna uksed vene luureagentidele omsi luuretegvuse arendamiseks. USA julgeoleku taasehltamlne ei maksa ainult miljoneid dollareid, selle jälgimiseks, mis teeb USA. V. DODGE CHRYSLER LTD. • 2180 LAWRENCE AVENUE EAST, SCARBOROUGH, ONTARIO M1P 2P8 (ATBIRCHMOUNT) SA ED (TIIT) PODRÄ LES & LEASiNG REPRESENTATIVE CHRYSLER. DODGE K CAR EXPO ' SALES 751-7757 KODUNE 640-7893 Kes midagi oskab, te^ab; kes midagi ei oska, õpetab. Kalifornias on nii terve kliima, et seal vaevalt ke^gi sureb loomulikku surma. Meeste truudus rajaneb nugavu-sel, naiste oma harjumusel, Lugemine on ajaraiskamine. Kui kuulata kassetilt Hemingway,,Vanamees ja meri", on kahe tunniga kuulatud. Lugemiseks vajame vähe-terve päeva. i Kogunud NIHITS Viimastel aastatel on meie vanem põlvkond jõudnud sellesse olukorda, kus ajalehtede leinakuulutuste kaudu selgub ühe ja teise tuttava, sugulase või sõbra lahkumine. Leinajate hulgas on tihti puudunud perekonnaliikmed, sest lahkunul neid kas üldse polnud või neid oli nn. raudrimba taga. Ja just sel juhul on kuuldavasti tekkinud raskused, kui lahkunu jättis vajalikud korraldused kas hoopis tegemata või tegi seda oskamatult, nii et asjade kohtulik lahendamine osutus vajalikuks. Viimastel nädalatel on siinses eestlaste peres liikvel kuuldusi, et vanemad haiged inimesed olevat teinud paar uut testamenti ja siis oma käega kirjutatud lehekestel märkinud erinevaid korraldusi, mis tihti korrapä-' rased testamendid on küsitavaiks muutnud. Hiljutisel ametlikul koosolekul oli laudkonnavestlusel antud mõista, et nüüd olevat võimalik ka> eestikeelseid koduseid päranduskor-raldusi teha. Niisugune väide oli päris kohane. Aga selline korraldus oma isikliku testamentaarse soovina jääb tihti õhku rippuma, sest Ontario seaduseandja arvatavasti unustas silmas pidada tõsiasja, et iga tavaline • kodanik ei oma küllaldaseltvajalik: ke kogemusi ega teadmisi ühe dokumendi vormistamiseks, mis ometi on seaduslikuks toimeks olulise- ja tihti ka asendamatu tähtsusega. - TESTAMENT Korduvalt on ajalehtedes rõhutatud testamendi tegemise tähtsust. Tõsi, testament olgu tehtudoma isi^ liku soovi kohaselt. Aga oldagu teadlikud, et päranduskorraldusega'on . seotud teatavad vajadused; Testamendi tegemise kuupäev on tingimata oluline; teiseks kinnitus, et kõik varasemad testamendid ja paranduslikud korraldused pn käesolevaga tühistatud, kahe tunnistaja juuresolek on tingimata vajalik ja tunnistajate allkirjad nende kinnitusele, et on oldud isiklikult juures testamendi a - lakirjutamisel üheaegselt. Edasi on oluline pärandustombu hooldaja või hooldajate nimetamine ja nende õiguste täpsustamine müügiõiguse, investeerimise jne. suhtes. Edasi on vaja kindlalt nimetada pärijad: kes, kus, kui palju jne. • Juba eelnim,etatud üksikasjad on küllaldased saamaks aru asjatundja nõuande vajadusest. Ärgu kuulatagu asjatundmatute sõprade või tuttavate arvamusi ja põhjendusi; need võivad olla omakasust tingitud. Pidagem ka meeles, et oma advokaadi nõuandeid kuulates teil on võimalik mõnekümne dollarilise kuluga hoida kokku sadu. ja vahest isegi tuhandeid dollareid juhul, kui algab kohtulik võitlus teie pärandvara jagamiseks. Tõsiasi on see, et tavalises tsiviilkohtus kaotaja katab kõik kulud. Mitte aga pärandusasjus: Tihtigi kohus mõistab kõik kulud välja pärandvara arvelt ja niisugusel juhul võib oskamatult ja ekslikult tehtud nn. hfolograph — koduselt oma käega kirjutatud „testamendi" puhul luua olukorra, kus pärandvara vaevu katab nn., kohtukulud, arvatud kaasa mõlema poole advokaatide tasud. PÄRIJAD KODUMAAL : Raske küsimuse esitab asjaolu, kui pärandaja soovib tingimatult jätta kas kogu või osa pärandvarast sugulastele kodumaal. On täiesti ebaõige, väide, et sugulased kodumaal saavat ainult kümme protsenti pärandusest kätte jä muu minevat Nõukogude võimudele. Nagu märgitud, pärandaja teeb testamendi oma tahte kohaselt ja kui niisugune tahe tingib pärandvara lähetamise kodumaale sugulastele, siis tuleb pärandustombu hooldajail nii ka talitada. Neil tekib küsimus, kuidas seda teha. Kuulduste kohaselt pn astutud koheseh ühendusse kanada advokaadiga, kes esindab nõukogude asutusi. Ometi on aga võimalus astuda otseselt ühendusse nimeliselt testamendis määritletud pärijatega ja Tallin-ns| s, Tatari tän.15 asuva nn. Injurkol-legiumi ENSV esindajaga kas inglise v6i eesti keeles. On selge, et kodumaa elanikul ole seadusega lubatud omada dollareid ega muud valuutat. Tal on aga õigus saada soodustatud korras kaupasid, mida vabamüügil ei ole.. Kui konkreetselt mainida juhtumit, kus siit saadetud $15.000, 00 eest pärija sai Tallinnas osta kahetoalise korteri isiklikuks omandiks, siis on ju ilmselt ükskõik, kuidas need dollarid vene rubladesse ametlikult arvestati. Tõsiasjaks jäi, et pärija sai korteri, mille taolist siin 15.000-ga ei saa omandada. Muidugi me teame, et kodumaal asuvate ^ ristilaste ja nende omaste toetamine võib olla küsitava toimega. Tihti on ju elus nii, et ristilaste siin asudes poleks pärandaja neist kuigi suurel arvamisel olnud. Pealegi võinuks see ristilaps ju ise koguda ja säilitada oma enese tööga teenitud summasid. MÕELGEM VARAKULT! Me mõtleme nende vanemate ja eriti.haigete eesti naiste ja meeste peale, kes on aastatega jäänud üksikuiks ja oma soovides ebakindlad. Neil tekib raskusi oma säästude ja muu pärandvara suunamisel mõistlikuks, otstarbeks. Pidagem meeles, et juba varakult enne vanadusaastaid olgu pärandusasjad kindlalt läbi mõeldud ja korraldused tehtud ja mitte kuulujuttude ega ka mitte omakasu tagaajajate „sõprade'* soovide järgi. Pidagem meeles, et testament olgu siiski tehtud inglise keeles ja olgu selles toodud väljendus —,,This is my last will and testament". Tahaks eriti, kriipsutada alla sõna ,,MY", minu testament, mille pärandaja teeb oma soovi kohaselt, kuigi tema advokaat peab temale soovitama ja seletama vajalike vormiliste väljendite kasutamist, et hoida ära vastukäivate arvamuste ja otsustamiste võimalusi. Ühe mõttena on vahest päris asjakohane esile tõsta, et kui teil tõesti puuduvad omaksed ja sugulased siin või kodumaal ja te siiski tahate jätta enesest ilusa ja õilsa mälestussamba, miks mitte annetada Eesti Õppetoolile, Vabadusfondile või muule taolisele kodumaad austavale ja eestlust viljelevale in|stitutsioonile. H. MERET TORONTO EESTI ÜHISPANK Broadview Ave., Toronto, Ontario 1Vi4K 2R6 ühenduses on jõud Kinnisvara laenud 9.1 9siklikud laenud alates 10.75% [Informatsiooniks helistag© 465-4659 avatud esmasp.-reedo 10:00-3; Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00 Aktuaalsel teemal Deporteerimine oskva illegaalse võimii faktiline tunnustamine iiiiiiiiiiiiiiiiiiiliiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiir Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused ja mälestusfondid pn tulumaksuvabad. Suunake oma amietused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2Ro Ühel päeval, uudiste saate sissejuhatuseks, ilmus TV ekraanile esiteks (nagu tavaliselt) New Yorgi sadamasuus uhkeldav niinim. vabadussamba kuju. See kuju pöördus aeglaselt kõrvale ja asemele ilmus Karl Linnase Nõukogude Liitu küüditamise stseen. Iroonia oli silmatorkav! Vabadus ei saa seltsida õigusmõistete manipuleerimise ning tallamisega. Kui küsida, milles seisab kogu probleemi tuum, siis tuleb jätta kõrvale kõik ajakirjanduslik propaganda, kõned ja kirjutused ja leida vastav õiguslik ja poliitiline skeem, mis toime tuli.. Isikuid antakse ühest riigist (välja) teise riiki vastava rahvusvahelise lepingu alusel. Väljaandva riigi kohus tavaliselt määrab, kas isik allub teise riigi kohtule legaalselt ja kas tõepoolest on tegemist kuriteoga, mis lubab väljaandmist. Sellist protseduuri pole Linnase asjas toimunud ja Ameerika Ühendriikidel puudub üldse niinim. kurjategijate väljaandmise leping Nõukogude Liiduga. Kõik Rooma paavst. Tshiilis Miks paavst käis Tšiilis? Et tema külaskäik palju rahutusi tekitas ja et Tema Pühaduse varem valmiskirjutatud kõnede tekst mässu õhutas — see kõik oli temale ja tema nõunikele kindlasti ette teada. Miks siis seesugune väljakutsuv rahupropaganda? Kes teab. Optimist söandab oletada, et külaskäik 'fšiili diktaatorile oli eelmänguks ja järelõigustamiseks paavsti järgmisele külastusele — Poolamaale ja. võib-olla ka Leetu. - Optimist arvab ja loodab, et paavst on ikkagi poolakas ja tulevasel külaskäigul kodumaale põhjustab suuremaid suitsupilvi ja kangemat-kõrbehaisu kui oli Tšiilis. Kõik nägime pilti televisiooni ekraanil ja ajalehtedes,, kuidas paavst suudles Carmen Quintanat, seda tšiili tüdrukut, keda Tšiili politsei põ-ema oli süüdanud. Ainult tänu Montreali arstide asjatundlikule ravile, tüdruk jäi ellu. Seda suudluse pilti näeme kindlasti edaspidigi, see pilt on igavene. Just nag\i 'holocausti' pildid ja pilt Kenfi Ülikooli rahutuste ajal surmatud õpilasest, kelle üle üks tüdruk kummardab ja ahastuses käsi ringutab. Need, kes televisiooni vaatamisega oma aega raiskavad, need võisid möödunud aastal sattuda ABC uudistele, kus näidati kuidas Tšiili politseinikud tüdrukuid põlema süütavad. .Sellel pildil võis näha üksikuid mässajaid piki tänavat jooksmas, tulelontidega kõrgel peakohal, et barrikaade ja risuhunnikuid põlema süüdata. Üks tüdruk jooksis kiiresti oma tuletunglaga, kuid ei jõudnud barrikaadini ^ üks tuletukk tunglast kukkus talle selga ja hetk hiljem oli tüdruk leekides. Politseinikud barrikaadi tagant jooksid appi. Sellelt pildilt võis selgesti näha, et politsei ei süüdanud kedagi põlema. Pealegi — politseinikud ei kanna caasas tulelonte ega bensiininõusid. Holocausfi ohvrite ja Kenfi'Üli-cooli rahutuste ohvri pildid on igavesed. Oleme neid näinud mitu korda ja näeme neid jälle — need süüdistused on piltidega tõestatud. Tšiili tüdruku põlema süütamist politseinike pooh peab paavsti suudlus tõendama, kuna vastavat pilti pole. HEINO RIGA DARRELL KENI REAL ESTATE ura REALTDR 268 Jane Street, Toronto, Ont.M6S 3Z2 Olen teie teenistuses kinnis- Ivarade ostu või müügi puhul 'Metro Toronto ja Ontario ulatuses. Tasuta hindamine Hüpoteek-laenude korraldamine Esindaja LIVIA HOLMBERG kodus 233-6482 kontoris 766-4088 süüdistused — kas Õiged või valed — on eraviisiline propaganda andmetel, mis saadud administratiiv-prot-sessidest kodakondsuse küsimuses. Need on vaid andmed ega määra mingil moel isiku süüküsimust m5- nes (raskes) kuriteos. Mis puutub aga nüüd Nõukogude Liidu suveräänsesse (kohtumõistmise) õigusepse Linnase üle, siis teatas välisministeeriumi ametnik Davis R. Robinsoh (kes nimetas end välisministeeriumi õigusnõunikuks — Legal Adviser), et Linnas on küüditatav Nõukogude Liitu, rikkumata Ameerika Ühendriikide ja tema presidendi Reagani poolt põhjalikult proklameeritud Balti riikide annektsiooni mittetunnustamise poliitikat. Robinsoni väite kohta ütleb William Hough oma uurimuses Balti riikide annekteerimise kohta (New York Lav\^ School Journal of International and Comparative Lav^), et see on ülekohtuselt ebaõiglane (unconscio-nable), silmakirjalik ja rahvusvahelise Õiguse vastane. Kuna Ameerika Ühendriikide välispoliitikat juhib president isiklikult välisministeeriumi kaudu, siis taaiidub Robinsoni seisukoht looifiullkult presidendi seisukohaks, sest Linnase küüditamine sai faktiliselt teoks. N i i toimetati ühe Balti riigi kodanik otseselt tema riigis seadusvastaselt viibiva Nõukogude võimu (kohtu) alla. See tähendab, et Nõukogude Liidu seni illegaalseks loetud võim Baltikumis leidis faktilise tunnustuse. Mida Nõukogude Liit oli ka kogu aja püüdnud saavutada. E.N. EI MING5T KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA Eesti Rahvuslaste Kogu Eli Rüsenbaum ei tea ega kõnelenud deporteerimise kokkuleppest Seoses ,,Meie Elus" nr. 11 ilmu-nud sõnumiga „Karl Linnase deporteerimine Iv[. Liitu veel kaalumisel", milles toodud lause — ,,Juutide maailmakongressi peanõunik Eli Rosenberg seletas ajalehtedele, et ta ei saa aru, miks kohtuminister veel ootab, kuna kokkulepe on juba olemas N. Liiduga Karl Linnase sinna saatmiseks!' — sai toimetus alljärgneva kirja: ToTheEditor: In your issue of March 12,1987,1 am reported to have referred to an "agreenient" between the United States and the Soviet Union that Karl Linnas will be deported to the U.S.S.R. I certainly never made the state-ment attributed to me by your news-paper. Indeed, I could not have done so, as I am not aware of the existence of any agreement of any kind between the United States and the Soviet Union pertaining to Karl Linnas. 1 must also point out that 1 have never spoken with any reporter from Meie Elu. Sincerely, Eli M. Rosenbaum, General Counsel, Kas teadsid juba. . . . et suurimal pangatshekil, mis eales välja anti, seisis 960.242.000 US dollarit? Sellise tsheki sai suurkau-bamaja Sears, Roebuck & Co. 31. jaanuaril 1961 ,,kõikide olemasolevate aktsiate" eest. . . . et konjakiks nimetada tohib ainult viina, mis on tehtud viinamarjadest Prantsuse linna Cognac' i ümbruses? Ka Prantsusmaal nimetatakse yiinasorte viinamarjadest, millised seal ümbruses kasvanud pole „Eau-de- vie-de-vin". . . . et USA-s trükiti 1934.a. paberrahasid 100.000 dollari suuruses (endise presidendi Woodrow Wilsoni portrfeegaj? Need kullakatte-tõendid ei olnud aga kunagi liikvel. Liikvel on aga veel 10.000-dollarilised paberrahad (Salmon Portland Chase'i pildiga), milliseid esmakordselt 1934. a. ja viimati 1944. a trükiti, Aastal 1941 oli neist veel 4600 tükki liikvel, täna aga ainult veel umbes 400. Aastal 1969 otsustas USA valitsus mitte suuremaid rahasid välja anda, km 100-dpllarilised paberrahad. . . . et Ameerikas kasvatatakse 50 erisugust tubakataime? Mitte kusagil maaümas ei tunta nii mitmeid erilii-ke. Ideaalne kasvukliima on tubakale 15-30*0 vahel. Tubakataimed sisaldavad 2-8 protsenti nikotiini. . . . et ,,Potemkini Külade" all mõeldakse pettekujutust? Grigori Aleksandrovitsh Potemkin oli keisrinna Katarii^na III ehk Suure soosik, marssal ja poliitiline nõuandja. Kui ta 1783.a. Krimmi poolsaart annekteeris, reisis keisrinna läbi Krimmi. Et temale demonstreerida sealset jõukust, lasi Potemkin külasid püstitada, mis koosnesid ainult ilusatest majafassaadidest/esikülgedest. eb(ER) „Meie Elu" nr. 21 (i Kar: PARIIS ( M E ) - K l jasaatmine Nõukog] tas kaunis suurt vas( se ajakirjanduses. _ pühendasid kõik si hod sellele sündmuj dega illustreeritud Vasak- ja paremp] vaatlevad kõik Linnj ku sõjakurjategijat, seejuures oma maail| seisukohta: Kommunistliku pt ja ,,Humanit6" rõõi kauaaegse puhkuse süüdistab ameerika sus-asutisi 20-aastaf Linnase väljaandmif Sotsialistide ajale) Paris" pühendab Lii nda lehekülje^ suure des et Linnas on esh sõjakurjategija keda| tagasi saadetud N( Järgmine, 9. lehekülg likult pühendatud problemaatilisele Demjanjuki protsesl sellele kuidas N. Li| seid natsidest sõjaki „KURITEGU JA Vasakpoolse inte „Lib6ration" võrdle andmist „Kuriteo j maaniga, kuid esit heidetud süüdistusi dades kahtlust nõu Õiglusesse ja erapo b6ratiön'i" arvamise välja peamiselt am ganisatsioonide sur Ka parempoolsed muhud, ajalehed ei Linnase saatuse kä „LeQuotidiende liga „Karl Linnas, jettide juurde". K i sest sarnaneb ül mainitud artiklitel üles rahvusvahelist tide organisatsiooni ka võimudele ja a N. Liidus korraldal protsessi lõppotsusi Päevaleht ,.Le P oma artiklit! , ,N Linnas anti välja M esitatakse koondusi ja 2000 inimese ots Kõige suurem p M l Eesti master spoi ja Art Jaago võisteh lõuna-ida lahtistel RaleighUs, N.C. sai] tagajärgi: Karl Trei (M75)| alal, tuli kõikidel saavutas meistritiill kuldmedalit tagajäi jooks-16,81.2. K(J m, 3. l^olmikhüpe-s e - 26,42 m. 5. K( m. 80 m tõkkejool pes ja kolmikhüppf gajärjed olid nend^ olid 17-d, uued rek^ Art Jaago (M60), saavutas kaks esikl tega ja võitis 2 ku pronksmedalit tagj esimeseks, võitis kuldmedalit. 1. Rai - 12,26 m. 2. Raski 5, 95 m. Kait • *«i vaa kasuka neei FINN' 3 3 Mci! on \i mis garanj Helistage äraloonüsel Tel |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-21-02