Meie Elu = Our life, September 2, 1982

              \
rUASTE A J A L E H T PAGULUSES
Second Class Mail Registration No. 1354.
Nr. 35 (1696) 1982 NELJAPÄEVAL, 2. SEPTEMBRIL - THURSDAY, SEPTEMBER 2 }CXXIII aastakäik
p prantsuse vaUtsusön otsustanud
müüa Punahilnale omaj vilihlstletud
võltlušlennukeid ,prage 2000", mis
võimaldavad Punahiinal ajakõrguse.
|e viia oma lemiuvägi. Seni on Puna-hiinas
kasutamisel olnud N. Ludu
võitluslennukid „MIG m ja„MIG
19", mis on 20 aastat vanad ja kasu­tamiseks
kõlbmatud. ,3Airage 2000"
on prantsulse viimistletud viõltlus-lenhukid,
viimaste elektrooniliste
seadmetega.
Prantsuse valitsus nähtavasti ei ar­vesta
seda, et neid lennukeid Hiina
Võib hakata is€ produtseerima ja ka­sutama
NATO riikide vastu, nagu s®o
4a tegi Argentiina nende lennukite­ga
rünnates Prantsusmaa liitlase sõ­jalisi
Jõude Falklahdi sõjas.
Ü.E.V.K. esimees
päeval Seedrionil^
Jurs tervitamas Eesti Sõjameeste Suve-
Foto Toompalu
Lippude Icolonn „Hõbejärve" suurlaägri lõpuparaadil Ees skautlaagri juht nskm. Evald Oder ja gaid-laagri
juht rigdr. Anne-Mai Kaunismaa. USA esiridusüksuste ees gaidide juht ngdr. Selma ReinpõW
ja skautide iüht nskm. Peep Rebane. Foto -L Ervin Aleve
Kolm färelvaliinist
Ontarios
Äktusekõnelejas
VABADUSVÕITLUS
ON ENBEPEHUS''
i@stl Sõjameeste S
Seedriorul
Eesti sicautide ja Gaidide Malevate poolt korraldatud „Hõbejärve" suurlaager, iiiis 9-
vuse jooksul mõningal määral oli kannatanud ilmataadf tujukuse all lõppes Kotka.'^*-"
jkese^aisfes möödunud pühapäeval.
päevase
säravas
Nädalalõpuks oli laagrist osavõtja-,
te arv tõusnud 350-le, neist 86 Amee­rika.
Ühendriikidest. Neile lisandus
samapalju külalisi: lastevanemaid,
noortesõpru, endisi gaidide ja skau­tide
organisatsioonide liikmeid ja
teisi kaasmaalasi, paljud neist lah­ked
annetajad Uudismaa ostu teosta­misel.
Olji neid; kes olid esmakordselt
Kotkajärvel või i teisi, kes siin viibi^
nud aastakümneid tagasi noorte
poistena ja tüdrukutena. Köök töö­tas
täie koormatusega, toites .regu­laarset
laagripere ja" arvukaid küla-
.. lisi. • • • \
Lõpuparaad algas kell' 13.00. Sisse­marss
toimus alMaagrite järjekor­ras,
väljaarvatud Ühendriikide male­vad,,
kps olid .koos. Riigi- ja üksuste
lipukoionni järele liikusid USA gaid-maleva
esindusüksus, USA skautma-
Icva esindusüksus, kelledele järgne-.,
sid vancmgaidide all-laager, vanem-skautidc
all-laager, seejärele gaidide
ja hundude all-laagrid. Juhtide all-laager
marssis viimasena. Mängis
bravuurselt Kanada maleva skautide
neljaliikmeline orkester (kaks trum­mi
jätkaks akordioni), mis võimen-dajatc
kaudu edasiantuna pani kaja­ma
Anton Õunapuu väljaku.
Toimus mitmesuguste võistluste
auhindade väljaandmine. Hundude
auhinnad jagas poistele nskm. Mar­gus
Tac,sulirematele poistele ja tüd­rukutele
(suurlaagris tegutsesid se=
gasalgad) andis võistluste auhinnad
üle laagri programmijuht skm. Jaan
Lepp.. •:' •• . ' •
Nüüd^oli kord tervitusteks. Tervi­tasid
Ühcndrikide gaidide esindus-üksuse
juht ngdr. Sclma Reinpõld ja
' .sama riigi skautide esinduse juht
nskm. Peep Rebane. EKN esimees
Laas Leivat ütles, et skatitlikud noo­red
korraldavad alati oma suurüritu­sed
hästi. Leedu skautide ja gaidide
esindajana oli saabunud laagrisse
ja tervitas gaidjuht Brigitta Paliu-
\lyte. Hundud ja hellakesed, kes oma
programmi raames oli nädala sees
küp.setanud eesti leiba, andsid kaks
ümmargust pätsi üle suurlaägri juht­konnale,
koos juuretisega samäkis
lööks järgmises suurlaagris.
Et „Hõbcjärve' õnnestus hästi, see
olenes.väga palju noorest juhtkon­nast.
Mende tänamine toimus gaid-laagri
juhi ngdr. Anne-Mai Kaunis-maa
ja skautlaagri juhi nskm. Evald
Oderi poolt kõigi juhtide rivi ette
kutsurpisega. Samaaegselt tänati ka
all-laagrite vanemaid.
Põale tlradilsiooniliste kinkide va-helamisl
külalisüksuste ja Kanada
juhtkonna j vahel oli aeg suurlaägri
juhi s|cm. Silver KitNc jõpusõi
Bsaminister Trudeau kuulutas
ja 24. aug. kolm järelvalimist Onta­rios,
üks Torontos, teine Timiškav
ming'is ja kolmas teeds-Grenvillels.
Järelvalimiste tulemused ei kõiguta
praegust valitsust kel on suur üle-ikaal
parlamendis. Järelvalimised
teostuvad 12. oktoobril. Liberaalid
ja NDP on vaikselt üles seadnud onia
kandidaadid jiiõjte^iaprüsringto
dades. konservatiivid sellega veel^
ole toime tuhuid. Kandidaadi üles-seadmine
toimub 9. septembril. Kan­didaadiks
soovijaid on 8. Arvatakse,
et teatud eelisödkandidadiks saada
on „Toronto Sun'Vpeatofarietajal Pe-tier
WorthingtöniL '
nädalalõpul peeti Seedriorul Viiendad Põhja-rika
Sõjameeste Suvepäevad, kus osavõtjaid oli USÄ-st ja Ka­nadast.
Kõn^jaks oli Ottawa Eesti Võitlejatiei Ühingu ' esimees
Raimond Piirvee, Jkes tugevas sõnastuses kritiseeris meie vabadus­võitlust
paguluses, 1
Latipäeya õhtupoolikul toimus pa­raad
ja aktus, kuhu Hamiltoni,'To-jühingute
lipud Ikanti Adar Voode
juhtimisel. Palvuse ipiÜaš õp. "Tõnis
Nõmmik, mille järele asetati lilli mä­lestussambale
ja ausambale. Aktuse
avasõnad ütles T.E.V.Ü. esimees Räf-
Kanada Skautide Maleva orkester,
kogunemistel
ja lippude langetamiseks. „Hõbe-järve"
juht/leidis, et vaatamata mõ­ningaile,
looduslikele takistustele on
suurlaager hästi õnnestunud ja või­me
00tuscarevusega vastu minna ES-
10.84 ajal toimuvalemaailmalaagrile
samas kohas. Sinna on aega- veel
kaks aastat.
Eesti Hümni saatel tuli kõrgest li­puvardast
-viimast korda alla sini-mu.
šl-valge rahvuslipp ja kahest .lü­hemast
"v^ardast langetaU kanada
vahtralehe ja Ühendriikide tähelipj),:
„Hõbejärve" oli lõpetanud tegevuse.
Laupäeva õhtul toimunud suurlõk-kel
oli ilm haruldaselt selge, taevas
tähine riing kuu peegeldus Kotkajär»
ve läincH.
• •: Kella; pool üheksaks oH lõkkcör^
täitunud küialistest ning'oodati suur­laägri
saabümisl; I^oisid ja tüdrukud
all-läagriie' kaupa asusid pimeduses
sellek.s varutud kohtadele. ,Lõkkeva-ärve-:
suüir-
Foto — Ervin Aleve
6.-9. septembrini on
panganduse juhid Torontos osa võt­maks
Maailmapanga aastakoosole­kust.
Tähtsamaks päevakorrapunk­tiks
on arengumaade rahaiise toeta­mise
küsimus. See on kujunenud erL
Hseks probleenüks |>õhjusei, et „rik-kad"
riigid ise on ,suurtes võlgades
.la ei suuda anda Rahvusvahelisele
Ärengüühingule (International Deve-lopnient
Associatiön) lubatud toetu­si.
Kanada, USA, Prantsusmaa^ L-Saksamaa
ja Holland ori Õm^ luba­dusi
ainult osaliselt täitnud.! Teiste
abistavate riikide juures olukord on
sama. Selle tõttu RahVusvähelisef
Arensuühiiieul pole olnud võimalusi
abistada vaesemaid rahvaid, kus elao
nJku kieskniine sissetulek aastas ei
ole olnud suurem kui $750 (USA).
^Jendele maadele ön antud laenu ta­valiselt
ilma protsendita kuni 50 aa&.
tat. Tagasimaksu algus 10 aastat pä­rast
laenu saamist.
nana tegutses skm. Egbert Runge>
keda abistas ngdr Änn^Koorits
Ühendriikide gaidniälevast. Lõkke
süütamiseks oli Väljatöötatud erili­ne
tseremoonia, miflega taheti tähis-lada
eesti skautluse 70-datsünnipäe-
•i va. Lõkkeväljakul oli seitse skauti,
sümboliseerides oma isikliku varju­lisega
seitset aastakümnict. Seal -sei­sis
70-aastane eesti iskaut ühe rivi
otsas ja teises otsas 10-aastäne hun-du,
viihcpeal; 60, ;5Ö, 40, 30: ja Äaasia-sed.
tõrvikut hoidev vanim skäiit,
kes oii sündinud eesti skaut]üse asu-,
lamise aastal, andis selle iile järgirii-;
sele skaudile,' kuni tõrvik jõudis väi-
: kese hunduni, kes siis koos hellake­sega
süütas ülevalt poolt allapoplc^
põleva lõkke. , • :
Lõkkeõhtu ettekannete osa algas
suurlaägri hüüuga: |„Hõbejärve/kaü-nis
kuu, kuldne päike naerev suu. Hõ
V — be — järv — ^e." Lauldi suur-
: laagri läuiu .iHõbejärve matkiija",
•;/(Järg. .lk. j ) /;
^Wö^ kuulda on USA kongress tü­dinenud
areneurahvaste tänamatust
la määras käesoleval aastal nende
^netamiseks $700 milioriit, lubatud
SllÖa miliqni asemel. Teiste rahvas­se
juures olukord on sama. 70-est an­netusi
teinud riigist ainult 33 täitsid
osaliselt oma lubadused.
Enamik Maailmaoangale antud,
^etustest on läinud arengumaadele^
elaniku aastane sissetulek on ol­nud
kuni $2.750 aastas. Nendele on
^ntud laenu kuni 20 aastat, protsen-
••^'ga;H.43.:V;
. "Toronto konverentsil loodetakse
Kokku leppida selles, millisel määral
^fengumaid toetavad riigid on nõus
ENESEPETTUS
: Aktuse kõnes „Eesti vabadusvõit-:
lus kodumaal ja paguluses 38 aastat
hiljem ^pettekujutus või tõik-' Rai-mundPiirvee
ütles muuhulgas:
,^eie paljukõneldud; nn. vabadus­võitlus
paguluses on enesepettus.
Meie väikene arv, suur ümberrahvus­tumine:
anglö-sakslaste tõu paranda­miseks
ei tõota midagi head. Eesti
vanaisa ja, vanaema kiigutavad põlvil
lapselapsi, keda nad ei mõista ja kes
ei mõista neid juba keelte erinevuse
tõttu rääkimata lastest, kes kadusid
ümbritsevasse iihiskonda ja pere­konna
side vanematega püsib ainult
niikaua, kui vanematel on võimalus
katta pmamtibkeelsetele lastele toi­dulaud
ja anda katusealune. Ena­masti
aga lapsed unustavad oma! va­nemad,
sest suur perekond, oleks
koormav. Tegelikkus ei rõõmusta sü­dant
ega silmi. Vaba Eesti kirjan­dus
kiratseb, helikunstis Mušsöfski
ja Tshaikovski helilooming asendab
eesti heliVara, samm edasi ja vene
rahvalaul „Volga, Volga" on muutu­nud
eestiliseks. .Kes ei usu, lugegu
kahte meie ajalehte .Torontos. Vae­valt
seal. kiqutati' meie heliloojast
ja dirigendist Olav Rootsist, kelle
heliloohiing oli lehtedele tundmatu
või vastuvõtmatu võrreldes Mussorsi
kiga käesoleval aastal.
Võitlusega pole midagi ühist iga-
: aastaste pidudega^ Parlaniendimäel
Ottawas, kus palutakse ja tänatakse
võimuta ja võimetuid nn. .ieesti sõp­ru"
pugemise seebivahus. Nõudmis­test
pole juttu, sest" see ei sobivat
kultuursele inimesele; Hoia mokk
maas ja rooma või kirjuta alanda­j
a i d tänu märgukirju. MiUine ajav ja
energiaraiskamine!
Erksamad rahvuskaaslased pagu­luses
on murelikud ja püüavad leida
otstarbekohast lähendust ja tegevust
nn. Vabadusliidu näol, mis raken­daks
tööle reklaamifirma, kes infor-
•:^meerik& ameerika avaliikkust Balti
küsimuses sularaha eest. Kuid ka see
võib 'kergesti muutuda pettumuseks,
sest palgatud.eestkostjad võivad olla
saamatud Balti küsimuses ja ava­likkus
sarna ükskõikne nagu ennegi.
Sõpru on raske leida eluteel, ^kuid
riigid ei otsi neid. Riikidel on huvid
ja need on omahuvid, nagu järelda­me
viljalaevade liikumisest Põhja-
Ameerika Ühendriikidest Venemaale
ja kõrgtehnoloogiliste toodete ja va­hendite
e'kspordistLääne-Euroopasr
samasse sihtkohta. PoO|lä pärast va­latud
pisarad olid teeskluse pisarad,
ei jUSu et poola rahvast sellega pe-
;:teti. !' •.•^•'^ • :
VABADUS POLE OSTETAV
Vabadust ei saa osta altkäe, vaba­dust
nõutakse orjastajalt^ ja mitte te­ma
sülastelt või kaasajooksjatelt.
Vabadust nõutakse löögivalmis rusi­kaga,
laskevalmis püssiga, heiteval-mis
käsigranaadiga. Seda saab teha
ineie rahvas 'kodumaal ja tema õiged
sõbrad, kelledeks on orjastatud rah­vad
vene ikkes. Meie rahyas^onkül-
'lalt noor ja julge, et rakendada oma
jõudu kui aeg on küps ja Venemaa
varisemas nagu üleküpsenud tomat
närtsinud varrelt.
Mei^ Vabadusideede kandjateks on
kodumaal koolipinke nühkiv kooli­poiss,
hälliliigutav noor eesti ema,
eestlane kolhoosipõllul, tööline töö­pingi
taga,, paguluses aga üksikvõit-
• lejä, keda pole võlunud. Soodoma ja
(Järg. lk. 3)
m m
fa/ffus on suletud
©smospäeval,
„Lobour Day" puhul
m
Sl tegema järgmise kolme aas-jooksul
_^ Konverentsi ajal suurendatakse
!'^rontos;politseilist valve
^^lon Hotellis, kus konverents leiab
3set. Politsei arvestab atentaadi või-
^^lust, kuigi konverents tegeleb pea-
"^'selt arengumaade abistamise küsi-l
j . iA 12! SEPTEMBRIL JÕEKÄÄRUL
Kõik teretulemast
ÕHTUSÖÖK # TANTS-^^^B^ Sissepääs $3.00