1982-09-02-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
J M E T HOLMES ; ;
4 Kokkuvõte artiklist, imis ilmunud
, Royal Ontario Muuseunü ajakirjas
i ,,Rotundä". Janet Holmes on abiku-iraatbr
R0M1 kanada osakonna juu-
(Canadlan Seene) — Suurem o§ar
maailma suuri muuseume on oma
alguse saanud erakollektsioonidest
Saihuti l^gnevad RpMl kollektsi
sild palju eraisikuile ja nende poolt
austatud kolldclsioo^ |
Eriti kanada os^ond, mille.suurepärane:
18. ja 19. sajandi õlimaalide,
' joonistuste, vesivärvimaalide ja trü"^
kiste väljapanek koosneb peämiselt^
; •) :dr.SigmundSamueIi kollektsioonist.
. : Dr. Samüei; tundis elavat huvi kana- \
: J vda ajaloo, vastu ja' hakkas kpguma
, kuningate, kindralite, poliitikute ja
maadeuurijate portreesid, kes evisid
Kanada arengus psatähtsuse.vSamutr
kogus ta kanada maastikke, maale
; kanada linnadest, kindlustest ja;
' tähtsatest ajaloolistest sündmustest,
Alatesi 1951. aastast on hakatud ka-;
liada osakonda iaiendäma, ning'see •
. koosneb nülid peale pildikogude
I mööblist, hõbetöödest, keraamikast,
puulõigetest ja klaasist! Kõikide
nende koUcktsioonide koostamisel
X3n erakogudel olnud suur ösatäh^
:; VÄÄRTUSLIK ^ANNETUS : .: ^
V Hiljuti annetas John Yaremko
: muuseumile: John ja Mary Yarerüko
•kanada 'klaa$ikogu, mis on oluline
• annetus riing koosneb üle 1,100 ese-
. mestki seega enam kui kahekördis:
tades olemasolevat klaasikogu. Selle
kollektsiooni südamiku moodustab
: 609 kanada pressitud klaasist lauanõud.
Sellele lisak^ on 168 eset
: amerjka pressitud klaasist, 20 eset
puhut klaasist lauanõud, 49 lampi, 33
: iluasjakesi, 68 signeeritud kanada
lihvitud klaasist eset ning 94 pudelit,
= mis kõik pärinevad ajavahemikust
•\;;18;75-i930.:; •7'^ ^
^; ;Selle-.ko]lektšiooni kbostaniihe võt-
:iis üle 25 aasta aega. Lciu^^^
iaatadelc ja- antikvariaatidesse tuli
lükkida härra Yaremko tihedasse
pöliltikiju päevakavasse, kuna oli ta
, ju Oritärio.valitsuse minister.
\ i Gcrakl Stcvens'i raamatu eessõnas
~Xahadian Gläss,: ca. 1825-1925" ;
• (Ryerson Ji:css, 1967), kirjutab härra
Yaremko oma ärkavast huvist ka-nada
klaasi vastu: -
„Sefe oli 1958.. a. suvel kui minu
naise ja minu elus juhtus huvitav
kokusattumus. Me juhtusime koge-mata
ühes külas oksjbiiile, kus muuhulgas,
läks-müügile ter\'e muuseumi-t
ä i ^ raamatuid klaasi kohta. Me ostsime
Gerald Stevensi „The Oid Stp-ne
House" 1954 ning 1955 a. väljaande
„In a Canadian Attic" ning siis
veel 1956 a. väljaande „The Canadian
Collector". .Kujutage ette, et kõik
kolm raamatut korraga! Sellest ajast
peale algas meie huvi ja Jcpgumine,
See oli nagu jahikirg. olime mõlemad
sellest haaratud ja see pakkus .
meile rahuldust, samuti teadmine,-,
et teeme midagi, miillel on väärtust...
^y-''
: Nii sai minust kollektor, kogusime
igasugust,, mis käib üldnimetaja „ca»:-
nadiana" alla, kuid pearõhk oli klaa-sil.
Mul on aga üks tähtis reegel.
„Ära kunagi osta midagi, mis sulle
endale rõõmu ei paku vaadata." Õnneks
klaasi hulgas ei leidugi esemeid,
•mis silmale rõõmu ei tee." '
iAHT;:KLMSILE...;
Sellest esimesest oksjonist algas
jaht klaasesemete järele, hiis kandsid
kanada motiivi vahtra lehe näol..
Pr, Yaremko leidis esimese sellise
eseme ja nii oli klaasikollektsiooni
: algus tehtud.. 1980. aastaks oli kokku
pandud suur klaasikogu. 1963. a. kui
pr. Yaremko leidis esimese vahtralehe
motiiviga võitoosi, andis ta selle
muuseumi hoiule. 1969 ja 1978 ajavahemikul
oli kanada galeriis välja
'pandud 30 eset Yaremko kollektsioonist
Nüüd on aga kogu Yaremko
kollektsioon ROM'ile iile antud ning
Ontario elanikkond võib seda näha
jk sellest rõõmu tunda. Föderaalvalitsus
on selle kollektsiooni rahvusli-kult
oluliseks tunnustaiiud Govern-ments
Gultural Property ReyieW
Boardi kaudu. . . :G
John ja Mary ^^;Y kanada
klaasi kollektsioon, suurepärane kingitus,
mida kaks inimest armastusega
on pikkade aastate jooksul kogu-nud;
saab kättesadavaks kogu kanada
rahvale ROM'i näituste kaudu,
mida korraldatakse üle kogu Kanada.
:/
. („Rotunda", Royal Ontario muuseumi
ajakiri, ilmub neli korda aastas,
selle tellimishind on 8 dollarit
aastas, üksikhind on 2.50 dollarit.
Tellimised tuleb saata Rotürida, Pub-lication
Services, Royal Ontario Mu-seum,
1 100 Qüeen's Park, Toronto,
Öritarib, M5S 2C6.) '
O. Liiiau elu ja ^0miw^Ša ttotm kohad Pa\amue$l.
4
5
6
7
8
S
"
12
13
Palamuse kihgikonnakoolimaia
Palamust kirik.
Pastoraal (praegu bülonõukosti ti.
väntaja).
Ainmt Itei. ••:.
\eskii&rv. '
OnelaläoKikas.
Sooliallikiii.
köstrialliSias,
Kustri sauna usukohi
Viru veskij/irv,
Sellel kohal asus saun. kuhu pulti smst
Kristjan LIU (Lible prototüüp).
Kirikumõisa rentniku maja.
Siin bli hall majake. Lutsude estmeas
elukoht Palamusel (praegu asub telUl
kohal siaekontor).
Lutsude kinisepatõõköda (pras&u apteek).
C. Draii-netiti (tPaunvere» Arak-., pro-totiidbit
riidevilrvirnislMkoda.
Veski.
Palamuic pooä t.Muska. mälesii,sles
Ariiiki piMAi; hiljem Ennust. tl'aiin-vere
» Reenuse rrõtotCtübi kauplus)
A. Pärtelpojä (Raja Teele prototüübi)
kodu.
Palamuse lakoamälä asukoht
Palamuse surnuaed.
Kttbelivahi maja.
ii Kabel.
Tl 0. Ludu vanemais ja vend Arno hauad
J4 mier A. Nieländeri haud.
B. C. Sielmanni haud. \
K. Uile (Lible prototüübi) haud.
Tee Tarlu-Narva maaniaek.
Tee^tärvapera külla (0. Lutsu sünnikohta).
Tee Jõgevale.
Tee yaorepsrt roudftejaama. •
li
30
21
Oak&T Lutsu elu ja loomlhgugaBeotud kohad Palamusel
Kui kolk muud elusolendid käitu-vad
oma järglastega nii, nagu nend®
instinktid seda käsevad, siis inime-ne
kasutab omÄ laste Juures peale
selle veel kä onia niotlemise võiinet.
hakkab oma tähelepanekute koho
ta seisukohta võtma Ja otsima lähen-võhnalikkudele
probleemidele.
Suutlikkus ühte probleemi defineerija
sellele sobivat lahendust leida
sõltub aga täielikult sellest, kui lähe-dale
tõele on inimese teadmised arenenud.
Tõele, mida sellisena aktsepteerib
moodne teadus.
Mida kõik kunagi ori tõe-pähe levitatud,
on säilinud muistseis ürikuis,
kaasa arvatud lastekasvatusse
puutuvais.
LASTEKASVATUS .
Jiiba enne, kui Gutenberg trüki
kunsti leiutas, avaldas katoliku
preester Heinrich von Louffenburg
aastal 1429 oma Noorte laste tervis-hoiüreeglid".
Kogu teos oli kirjutatud
värvivormis. Peale poeetilise
väärtuse oli teose värssidesse panekul
veel see tähtsus, et' tolleaegsel
kirjaoskamatul emal kergem oleks
antud õpetusi meelde jätta.
Raamatus
tänapäevani
on õpetusi, mille kohta,
kellelgi midagi arvusta-
Oskar! Lutsu Tootsi lugudest on
meile tuntud Paunvere köster, keda
kutsutakse seal Julk-Jüriks. Teda on
kujutatud ägedaloomulise kösterkoo-liõpetajana,
kelle peaülesandeks oa
igal väMimlgi juhu! karistada oma
õpilasi. Teda kujutatakse: lühikesekasvulise
V ittmargusena kujuna, kes
kord Tootsi tantsuhoos Raja Teele-ga
pikali tantsitakse.
Julki-Jüri karistab isegi jõkke kuk-kirnud
Teelet ja Arnot nende ettevaatamatuse
pärast ja jõudes Kiire varrudelt
koolimajja^ sunnib ta pühapäeval
oma qpilasi õppima. Ta armastab
pidadli pidusid, käib! külast
raha laenamas ja kui Arno isa seda
talle ei anna, hakkab ta Arnot pilkama
Liblega pummeldamise pärast,
mille tõttu kannatab õirnahirigeline
poiss õige palju.
Küsitalkse sageli, kas leidus selline
kösteivkoöliõpetaja Lutsu lapsepõlve
kodukohas Palamusel. Sellele
saame jaatava vaskse. Palamusel
oli enne Jülk-Jürit k(^strite&S viis
Nieländeritja kuuendana Lut^svi te:
gelase prototüüp Aleksander Georg
Nieländer, &dinud 25. 1844 v^
Palamusel Õppis Yalga;(Zimse),kös-terkooliõpetajate
seminaris 1&2—
66, d i Palamuse kihelkonriaicpolr
õpetaja; 1865—190. ja selle kõrval
köster 1874—1908. Pärast: seda oli
Nieländer Jõgeva algkooli juhataja.
: Palamusel tegutses ta seltskondlikult
ka laulukoori juhatajana. Suri
JõgeVial 3. 10. 191V ;kj.-ja maeti Palamuse
surnuaiale, kus tema haud
asetsib praost B. Sielmanni haua
'kõrvil ja neist mitte kaugel ka kellamehe
Lille (Lible) viimne puhlce-
•' paik. • •[ . •^"^V;
iKö|ter Mielärider ei vastanud täie-likultj
Lutsu Julk-JiJri kujule. Ta ei
olnu4 paks ega iimmar, vaid kõhn,
hallisegaste juustega mees. Ka on
Luts ütelnud, et ta on. Nieländerit
: kujutanud oma teostes halvema inimesena
kui ta tegelikult oli. Kooliõpetajana
olnud ta vene keeles nõrk.
Ei aidanud selle' paranemiseks kaasa
ka õppimiskäik: sugulaste juurde
Venemaale. Nii opetas: ta kihelkoii-
. n?^koohs ainult tütarlastele vene
keelt.
^Oli tembukas ja edev vanamees;
Toele vastab tema pidutsemistahe ja
rahalaenamised. Kandis vurre ja ümmargust
mütsi. Koolis nõudis ta
oma Õpilastelt eriti saksa keele ja
usuõpetuse õppimist. Oli iseloomult
õel, jonnakas^ äge ^^a võinmahne.
Kõigi nende puuduste juures aga õiglane
inimene. Klassi nurka kutsuti
,,vinkliks", kuhu pandi poisse ahjuroobiga
põlvitama/ '
Praost Sielmanniga ja oma kaas-kooliõpetajatega
ei saanud ta hästi
läbi. Ainult Roose, Lutsu kujutatud
kooliõpetaja Laur, saanud köster
Nieländeriga hakkama püsides Palamusel
mituteistHümmend aastat.
Vastandina köstrile olnud Roose ka
hea vene keele õpetaja.
Kui praost Sielmanni/ tavaks oli
ütelda:- „Also, annas inimene", jäljendas
teda tema köster „kuuie, armas".
Kunagi ütelnud ta vaestemaja
vanatüdrukule Maiele: ,,Kuüle, armas
Maie!" Maie vastanud: •,Misar-raas
mina.teile olen, teie oma emand
on teil^ palju armsam." Köstri
emand olnud hea ja lahke inimene
ja vajadusel ravinud ümbruskonna
haigeid.
Aleksander Georg Nieländerit nimetatakse
mõnedes dokumentides
ka Nyländeriks, iNylenderiks ja Nie-lenideriks.
Palamuse Mhelkonnakoo-^
jis, oli ta kooliõpetajaks 1844—1873
ja kooli juhatajaks 1873—1907.. •
^ .. ELMAR-VRAÖER(EPL)'; ^
vat ödlda pole, iiagu •
,,Ettõbesiii;eeii[iale peletada,.
seks last tujeb sageli vannitada "
Umbusuga suhtuvad aga tänapäeva
emad kindlasti' nõuannetesse, na-
,,lloosiõliga hõõru ta keha ja
jäsemeid, 4^ ]
et nii sitkeiks ja. tugevai^kg v
muuta neid.
Ja jalad — kui paindlikud vpel
• nende luud ; i ^.
: — saagu sirgeks ja jsaledaks
koolutatud. ^ ^ r
: Ka õrnalt ta kõrvu ja isegi pead •
sa aegsasti nägusaks vormima
Nõnda kerkis mum&a merest. 1. Kõpu saar. 2. Paluküla saar. S.
HHu saar. '4. Tubata säcr. 5:Nömba sä&r. 8, V&htrepa saar: l.önsu
laguun. 8. Harju saar. 9. Undma laht. '
veel armastatakse kirj
et hiljuti olnud Hiiumaa tiihi ja paljas
(insulä deserta), kiis hiidlased alles
ujusid oma saare kohal vees ja
hingasid lõpustega. Paljastagu kirju-lajad
sellega oma rumalust või näidaku
heatahtlikku naljasoont, kadedus
on see igal juhul. Hiidlastel on
aga heameel, et nad juba siis hingasid,
ükskõik kuidas, vastasel korral
neid praegu polekski ja Hiiumaa
seisaks tänaseni ju tühjalt.
Kuid Hiiumaa ci kerki mitte üksinda,
veepinnast rjähtavalc; Scc haarab
kogu Ecsti-Uiäncrannikul koos Saare-
ja Muhumaaga, Vormsi ja teiste
sanriega ning see kerkimine kcsläb
ikka veelgi edasi. Ükskord tuleb aeg,
mil Hiiumaa kaotab oma geoloogilise
iscscisuvsc ja muutub Vormsi
kaudu mannermaa osaks, poolsaareks.
Aga seda päeva meie silmad
<:nam ei näe. :
^ ; STOraOIJ^CiEPL) ~;N.Liiduslöodi a. 1978 uus tse^^
^iormatsioöni" levitamiseks välismaal. Tegelikult on see mõeMud
desinformatsiooni ja valeanjdmete levitamiseks,
j \ Uus asutus on olnud agaralt tege- lutusi taani ajakirjandusse. Neis tear
: vuscs. USA' välisniinisteerium on tasid mõned taani haritlased oma
i Juhtinud maailma avalikkuse tähel- poolehoiust tuirmarelvävaba tsooni
panu mitmele faktile: loomise^e Skandinaavias.. Petersen
Sügisel. -1981, kui: vene allveelaev ^öimetas vene dokumente PõhjaJKo-abitult
tüllcrdas Rwtsi saarestikus,^^ ^ et need tulev
saadeti kahele ÜSA: ajakiijanikulc: vad ühe USA ajakirjaniku käest. Pe-lelegramm
kahe USA välismiriistec-tcrsen varustas venelasi andmetega
riumi ametniku allkirjaga, milles taani vasakradikaalide kohta. .
räägili salajasest lepingust USA ja ^^P° cs\i3}) omalt poolt
Rootsi vahel. Selle lepingu järgi pi* "^ite venelaste taolisest„inf6rmat-;
di USA-i olema; õigus kasutada sioonitcgevuscst": Möödunud aastal
Xarlskrona laevastikubaasi 'spioncc- ^^'"^'^^^^^ ,iäärmiseir salajased!' do-
•rimiscks; USA kasuks. Ajakirjani- 5^^'f"^"^''^ venelaste poolt pöl itiku-
• küd ci langenud lõksu.' Venelasiefcic.. kes tegelesid küsimusega, kas
jnõlleks oli põhjendada N. Ludu all- paigutadaVNato roboteid Norra tcr-j^
tooriumilc. Dokumendid öeldi tuleval
USA vägede peakorterist Euroopas.
Kaks suuremat norra ajalehte
said andmeid, kuidas USA saatkond
kaisus kukutada Norra, Taani ja
• Tal lõpuks käed ja jalad sirgeks
. tiri • -fv'\.''
; j a mähkmeisse laps tiigevasti /
, ikinni keri."
Lapse mähkimine nii kõvasti, et
see tema loomulikku liigutamist, piirab,
on üks selge näide sellest, kuidas
inimene oma tarkust usaldades
kahjustavalt Vahele segäš lapse loomulikule
arengute. Inimlaps suruti
: abitumasse olukorda kui see osaks
sai ühegi muu elusolendi järglasele,
kelle kohanemine uue keskkonnaga
sai alata kohe tema ilmätuleku hetkest
alates. Öhieti ulatub laste mähk^
metesse kinniriöörimise komme sügavasse
minevikku ja püsis tarvitusel
möödunud sajandi lõpuni, käjasa
ar\'ätud meiegi esivanemate juures.
Apostel Luukas, kui arst, jjüdas ilmselt
mähkimist nii tähtsaks, et ta seda
ebaolulist fakti mainimata jätta
ei saanud Jeesuse sündi kirjeldades
(Luukas 2:7). Või omistas tai mäii.
'kimisele liituäaiset tähtsust? Ndnie-tab
ju prohvet Hesekelgi (|II sajand
e.Kr.) mähkimise ärajätmist „häbi-teoks"
(Hesekel 16:4). / : ; ;
Ka muud üle tuhande sasta vana
tarkust tutvustab Löuffenburg pma
poeemide varal: - l '
,,'Kui hammaste tulekul lapsed on
rahutud, '
vaevas piina ja valuga,
siis igemed saagu neil:^tublistS
hõõrutud ''. ; .
kana rasva ja jänese ajtiga.''
või-teisal':
„Sool, viiruk ja lagrits mee sisse
segatult —
kui lapse keelt võlad sa sellega,
siis rääkima hakkab ta varakult
ja ilma suurema vaevata." ; ./
Louffenburgi raamatu populaarsus
pii.si^ veel sadakond aastat pärast
selle ilmumist, kuigi tänu trükikunsti^
leiutamisele vahepeal talle võistlejaid
ilmus.
LASTEHAIGUSEID
Esimese : proosas kirjutatud öpe-tusraamatuna
ilmus a.-1427 Paolo
Bagellardo pi)pülaame' „Lastehaigus-te
Raamat",' mis iseloomustab tolle
aja ravimisviise.
Kranipidepiahul tuli last vannitada
vees, mille söes oli keedtud noorte
sigade, kohioinaste või kitsetallede
päid kuni need lagunesid. Pärast
vanni tuli^ lapse kaela määrida salviga,
mis tehtud keeduvee äräkaiia-misel
jäänud paksust. Ka valgete
liiliate või iisopi (Hysšöpus, offici-nalis)
oli pidi hea blema krampide
vastu. , •..••;••!•;:•,:;:•;•
.Autor Võtab väga tõsiselt voodi
märjakstegemise probleemi laste
poolt ja täi on külluses mõjuvaid
abinõusid selle vastu, nagu: ;
Jook jänese purukshõõrutud ajust
või noore emise põiest (neist esimest
\ soovitas kreeka arst Dipskuridis juba
I sajandil pwKr.).
Pasteet kitsetalle kqpsust.
'Kuivatatud kukeharja peenekshõõrutud
puru salaja; puistamine lapse
voodi ümber. (jRhasese, IX s^p.'Kr.
araabia arsti, meetod).
Siili liha söömine.
• Kana kõhukete sisse võtmine
kuivatatud ja pulbristatud kujul.
Lapse mähkimist pidas Bagellardo
väga tähtsaks. Kohe pärast vastsündinu
vannitamist tulid ta jalatallad
; vastu tuharaid suruda, et põlveliigesed
õigesse asendisse koolduksid.
Seepeale tulid käed ja jalad sirgeks
venitada ja „õigešse asendisse" seatult
nii ikõvasti m*ahkmeisse siduda.
; et laps neid liigutada ei saaks. Lõpuks
keerati laps lambanaha või teki
sisse ja pandi pimedasse ruumi ma-
^'gäma.
, ; |Piirjooned ravimise ja musta kunsti
ning soolapuhumise vahel olid Bagellardo
ajastuil väga ähmased. Selle
asemel, et õppida midagi ümbritsevast
loodusest, ripüti jonnakalt
muistsete traditsioonide ja nendest
tuletatud teooriate küljes. Ja.konflikti
puhul nende teooriate ja tegeliku
elu vahel ei tulnud kellelegi pähe
oma teooriat kriitilise piigu alla võtta,
vaid suruti vägisi tegeliku elu
nõuded ja; patsiendi inStinIktiiysed ^
funktsioonid teooria raamide kam-mitsasse.
Ometi liäkas ka juba sei; ajal
kostma nende arstide hääli, kes usaldasid
onia loogilist mõtlemist roh--
kem, kui küsitava väärtusega teooriaid.
Tänu .kirjutistele, nagu Bartho-lomaeus
iižtlinger'i:,,Juhendid noorte
laste: kõh^a" (1473), Felix,Wuriz'i
,.Laste raamat" (1563) ja.t. on dokumenteeritud
vägivalda, mille osaliseks
Uuš-aja lävel väetid lapsukesed
said nende eest hoolitsemise nimel.
viLAPSELOOPIMINE ;
Mähkmeis lämbumine oli; tavaline,
kuna mähkmieisse 'vahgistatud
laps ei saanud oma pead pöörata
vedelikkude suust valjavoolata laskmiseks
ilaštamise või oksendamise
puhul. Hea hoolitsemise nimel ahju
taha sooja magama pandud lapsi
lämbus palavuses ja õhuniiskuse
puuduses. Sellele lisandusid barbaarsed
kombed, lastega mängides. Lastele
arvati näiteks meelelahutust pakutavat
sellega, kui nende paindumatuks
puntraeks mähitud kehi käest
kate loobiti. Wurtz mainib;ühe.lapse-loopimise
mängu traagilist lõppu,
kus isa oma; lapsukese nii kõrgele
oli visanud, et ta selle langemise
suunda, valesti hinnates teda enam
kinni püüdma ei niatanud.
Louffenburgi poeemi ilmumisest
oli juba enam kui poolteist sajandit
möödunud, kui lastekasvatusse puutuvate
õpetlikkude teoste avaldamisel
poeedid jälle juhtivat osa etendama
hakkasid.
:jatele lea^miseks ja selgituseks
toome siinkohal mõned pildid,
näitamaks kuidas Hiiumaa ID 000
aasta jooksul endale tee läbi lainete
'ülcspooie murdis.: Piirjoontega' on^
• märgitud:praeguse Hiiuimaa suurus
ja mustaga kõrgendikud; nagu need
järjcšlikku veest nähtavale.il musid:
Vasaku] keskmisel pildil ön selgesti
näharmillisc vaikse: javarjalud
tjama; moodustas praegune Tihujärv.
Veel viikingile ajal oli sadam osall-:
.sell kasulalav ning Järve' põhjamudas
arvalakseJ leiduvat viikingi laeva
vrakk. ' r-^^ir- v •-:•:•:
, „MEIE ELU" on eestluse
hoidja ja ühendaja paguluses,
isüüdes kaasa aidata eesti kee^
ie säilitamiseks 4 ja kasvava
noorsoo hoidmiseks meiö rah
vuserupi liikmena seepärast
lugege ja tellige ..MEIK ELU".
veclacVa viibimist -Karlskronaligidü-
' ses, , ^
USA välisministeerium on avasta-nud.
tcrvc rea teisi taolisi aktsioone.
taktikaks on paigutada valeinfos
matsiooni kuhugi/lääne ajalehte i c - Hollandi solsiaaldcmokraatlikke vada
tsiteerib siis kiiresti Tass--ja ' i * ^ * ^ ^ ' - ^
sellega on :,,üudis''saaniid tõeks V toimub taolineAvalein^
• Sügi<iei: 1981 katsuti ajakirl-ini^
..kinkida" k i r i . mille olevat'nresi- Vietnami sõjast. Büroo üha häbema-denl
Reagan kirjutanud Hisnaaniä^^^^^
kuningale Juan Carloscle. Kirja 'är- riklasi ja teisi asjaosalisi avalikult
gi; manitses Reagan Hispaania lu- reageerima.
oi ngat; jätma tähelepanemata vasak- ' • :
p(K>Isete .t^gkondadc oposiisiöoni ' ^-:::'- .•••X •.::.
Jlispania uhinemi.scle Naioga. Sama • '
sa, ik tasij.oa,-lo nM ...ka..do rririad,tiis' jükluüsc ol'ok^ii'cnria^.i i.,Jl e^v*il,^a.rl^t.' ^"
kolgile l.aanedelcgalsioonidclc i rvsl-ja
arvatud USA.ja Hispaania delUat'^
• T.ani kirjanik Arne Pe^^- P^'»^"'*»"'* ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ' ''
Üks välismaa delegatsioon külas
tab hullumaja Ida-Saksamaal. Üks
delegaat küsib haigelt, et miks ta
siin on. Haige vastab:
. ..'Katsusin põgeneda."
Delegatsiooniliige kutsub arsti kõrvale
ja küsib:
„Miks see mees pole vangimajas?"
„Ta peab ju segane olema. Ta tahtis
põgeneda N..Uitu." :
Neiu telegrafeerib vanematele:
• ,,Ei saa tulla. Olen gastritisegävoo-dis."
:;; V;-.:,'-./ /
Isa telegrafeerib vastu:
,.TuIen ja viskan selle kreeklane
välja."
,,Isa", - küsib väike Matu. ,;Kuidas
oli võimalik, ei Jumal lõi maailma
kuue päevaga?"
„Mis seal imestada. SeK ajal .polnud
veel antvärke ega ametnikke" ;
Kuidas näeksid küll kümme käsku
välja, kui Mooses oleks pidanud need
otsustama parlamendis häälteena-musega.
:•;•..•..
Demokraatia on üks menetlus, et
•meid ei valitseta paremini kui seda
oleme teeninud.
Pressivabadus on õigus trükkida
valesid, ilma et keegi oleks sundi-nud.
'' \ •
.Maailm pole • muutunud halvemaks,
ainult teadete edasiandmine
pn muutunud pjaremaksv
Sugupuu on« ainuke puuliik, millel
oleks sageli põhjust oma juuri var-iala.
Kogunud,NIHITŠ
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, September 2, 1982 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1982-09-02 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E820902 |
Description
| Title | 1982-09-02-08 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
J M E T HOLMES ; ;
4 Kokkuvõte artiklist, imis ilmunud
, Royal Ontario Muuseunü ajakirjas
i ,,Rotundä". Janet Holmes on abiku-iraatbr
R0M1 kanada osakonna juu-
(Canadlan Seene) — Suurem o§ar
maailma suuri muuseume on oma
alguse saanud erakollektsioonidest
Saihuti l^gnevad RpMl kollektsi
sild palju eraisikuile ja nende poolt
austatud kolldclsioo^ |
Eriti kanada os^ond, mille.suurepärane:
18. ja 19. sajandi õlimaalide,
' joonistuste, vesivärvimaalide ja trü"^
kiste väljapanek koosneb peämiselt^
; •) :dr.SigmundSamueIi kollektsioonist.
. : Dr. Samüei; tundis elavat huvi kana- \
: J vda ajaloo, vastu ja' hakkas kpguma
, kuningate, kindralite, poliitikute ja
maadeuurijate portreesid, kes evisid
Kanada arengus psatähtsuse.vSamutr
kogus ta kanada maastikke, maale
; kanada linnadest, kindlustest ja;
' tähtsatest ajaloolistest sündmustest,
Alatesi 1951. aastast on hakatud ka-;
liada osakonda iaiendäma, ning'see •
. koosneb nülid peale pildikogude
I mööblist, hõbetöödest, keraamikast,
puulõigetest ja klaasist! Kõikide
nende koUcktsioonide koostamisel
X3n erakogudel olnud suur ösatäh^
:; VÄÄRTUSLIK ^ANNETUS : .: ^
V Hiljuti annetas John Yaremko
: muuseumile: John ja Mary Yarerüko
•kanada 'klaa$ikogu, mis on oluline
• annetus riing koosneb üle 1,100 ese-
. mestki seega enam kui kahekördis:
tades olemasolevat klaasikogu. Selle
kollektsiooni südamiku moodustab
: 609 kanada pressitud klaasist lauanõud.
Sellele lisak^ on 168 eset
: amerjka pressitud klaasist, 20 eset
puhut klaasist lauanõud, 49 lampi, 33
: iluasjakesi, 68 signeeritud kanada
lihvitud klaasist eset ning 94 pudelit,
= mis kõik pärinevad ajavahemikust
•\;;18;75-i930.:; •7'^ ^
^; ;Selle-.ko]lektšiooni kbostaniihe võt-
:iis üle 25 aasta aega. Lciu^^^
iaatadelc ja- antikvariaatidesse tuli
lükkida härra Yaremko tihedasse
pöliltikiju päevakavasse, kuna oli ta
, ju Oritärio.valitsuse minister.
\ i Gcrakl Stcvens'i raamatu eessõnas
~Xahadian Gläss,: ca. 1825-1925" ;
• (Ryerson Ji:css, 1967), kirjutab härra
Yaremko oma ärkavast huvist ka-nada
klaasi vastu: -
„Sefe oli 1958.. a. suvel kui minu
naise ja minu elus juhtus huvitav
kokusattumus. Me juhtusime koge-mata
ühes külas oksjbiiile, kus muuhulgas,
läks-müügile ter\'e muuseumi-t
ä i ^ raamatuid klaasi kohta. Me ostsime
Gerald Stevensi „The Oid Stp-ne
House" 1954 ning 1955 a. väljaande
„In a Canadian Attic" ning siis
veel 1956 a. väljaande „The Canadian
Collector". .Kujutage ette, et kõik
kolm raamatut korraga! Sellest ajast
peale algas meie huvi ja Jcpgumine,
See oli nagu jahikirg. olime mõlemad
sellest haaratud ja see pakkus .
meile rahuldust, samuti teadmine,-,
et teeme midagi, miillel on väärtust...
^y-''
: Nii sai minust kollektor, kogusime
igasugust,, mis käib üldnimetaja „ca»:-
nadiana" alla, kuid pearõhk oli klaa-sil.
Mul on aga üks tähtis reegel.
„Ära kunagi osta midagi, mis sulle
endale rõõmu ei paku vaadata." Õnneks
klaasi hulgas ei leidugi esemeid,
•mis silmale rõõmu ei tee." '
iAHT;:KLMSILE...;
Sellest esimesest oksjonist algas
jaht klaasesemete järele, hiis kandsid
kanada motiivi vahtra lehe näol..
Pr, Yaremko leidis esimese sellise
eseme ja nii oli klaasikollektsiooni
: algus tehtud.. 1980. aastaks oli kokku
pandud suur klaasikogu. 1963. a. kui
pr. Yaremko leidis esimese vahtralehe
motiiviga võitoosi, andis ta selle
muuseumi hoiule. 1969 ja 1978 ajavahemikul
oli kanada galeriis välja
'pandud 30 eset Yaremko kollektsioonist
Nüüd on aga kogu Yaremko
kollektsioon ROM'ile iile antud ning
Ontario elanikkond võib seda näha
jk sellest rõõmu tunda. Föderaalvalitsus
on selle kollektsiooni rahvusli-kult
oluliseks tunnustaiiud Govern-ments
Gultural Property ReyieW
Boardi kaudu. . . :G
John ja Mary ^^;Y kanada
klaasi kollektsioon, suurepärane kingitus,
mida kaks inimest armastusega
on pikkade aastate jooksul kogu-nud;
saab kättesadavaks kogu kanada
rahvale ROM'i näituste kaudu,
mida korraldatakse üle kogu Kanada.
:/
. („Rotunda", Royal Ontario muuseumi
ajakiri, ilmub neli korda aastas,
selle tellimishind on 8 dollarit
aastas, üksikhind on 2.50 dollarit.
Tellimised tuleb saata Rotürida, Pub-lication
Services, Royal Ontario Mu-seum,
1 100 Qüeen's Park, Toronto,
Öritarib, M5S 2C6.) '
O. Liiiau elu ja ^0miw^Ša ttotm kohad Pa\amue$l.
4
5
6
7
8
S
"
12
13
Palamuse kihgikonnakoolimaia
Palamust kirik.
Pastoraal (praegu bülonõukosti ti.
väntaja).
Ainmt Itei. ••:.
\eskii&rv. '
OnelaläoKikas.
Sooliallikiii.
köstrialliSias,
Kustri sauna usukohi
Viru veskij/irv,
Sellel kohal asus saun. kuhu pulti smst
Kristjan LIU (Lible prototüüp).
Kirikumõisa rentniku maja.
Siin bli hall majake. Lutsude estmeas
elukoht Palamusel (praegu asub telUl
kohal siaekontor).
Lutsude kinisepatõõköda (pras&u apteek).
C. Draii-netiti (tPaunvere» Arak-., pro-totiidbit
riidevilrvirnislMkoda.
Veski.
Palamuic pooä t.Muska. mälesii,sles
Ariiiki piMAi; hiljem Ennust. tl'aiin-vere
» Reenuse rrõtotCtübi kauplus)
A. Pärtelpojä (Raja Teele prototüübi)
kodu.
Palamuse lakoamälä asukoht
Palamuse surnuaed.
Kttbelivahi maja.
ii Kabel.
Tl 0. Ludu vanemais ja vend Arno hauad
J4 mier A. Nieländeri haud.
B. C. Sielmanni haud. \
K. Uile (Lible prototüübi) haud.
Tee Tarlu-Narva maaniaek.
Tee^tärvapera külla (0. Lutsu sünnikohta).
Tee Jõgevale.
Tee yaorepsrt roudftejaama. •
li
30
21
Oak&T Lutsu elu ja loomlhgugaBeotud kohad Palamusel
Kui kolk muud elusolendid käitu-vad
oma järglastega nii, nagu nend®
instinktid seda käsevad, siis inime-ne
kasutab omÄ laste Juures peale
selle veel kä onia niotlemise võiinet.
hakkab oma tähelepanekute koho
ta seisukohta võtma Ja otsima lähen-võhnalikkudele
probleemidele.
Suutlikkus ühte probleemi defineerija
sellele sobivat lahendust leida
sõltub aga täielikult sellest, kui lähe-dale
tõele on inimese teadmised arenenud.
Tõele, mida sellisena aktsepteerib
moodne teadus.
Mida kõik kunagi ori tõe-pähe levitatud,
on säilinud muistseis ürikuis,
kaasa arvatud lastekasvatusse
puutuvais.
LASTEKASVATUS .
Jiiba enne, kui Gutenberg trüki
kunsti leiutas, avaldas katoliku
preester Heinrich von Louffenburg
aastal 1429 oma Noorte laste tervis-hoiüreeglid".
Kogu teos oli kirjutatud
värvivormis. Peale poeetilise
väärtuse oli teose värssidesse panekul
veel see tähtsus, et' tolleaegsel
kirjaoskamatul emal kergem oleks
antud õpetusi meelde jätta.
Raamatus
tänapäevani
on õpetusi, mille kohta,
kellelgi midagi arvusta-
Oskar! Lutsu Tootsi lugudest on
meile tuntud Paunvere köster, keda
kutsutakse seal Julk-Jüriks. Teda on
kujutatud ägedaloomulise kösterkoo-liõpetajana,
kelle peaülesandeks oa
igal väMimlgi juhu! karistada oma
õpilasi. Teda kujutatakse: lühikesekasvulise
V ittmargusena kujuna, kes
kord Tootsi tantsuhoos Raja Teele-ga
pikali tantsitakse.
Julki-Jüri karistab isegi jõkke kuk-kirnud
Teelet ja Arnot nende ettevaatamatuse
pärast ja jõudes Kiire varrudelt
koolimajja^ sunnib ta pühapäeval
oma qpilasi õppima. Ta armastab
pidadli pidusid, käib! külast
raha laenamas ja kui Arno isa seda
talle ei anna, hakkab ta Arnot pilkama
Liblega pummeldamise pärast,
mille tõttu kannatab õirnahirigeline
poiss õige palju.
Küsitalkse sageli, kas leidus selline
kösteivkoöliõpetaja Lutsu lapsepõlve
kodukohas Palamusel. Sellele
saame jaatava vaskse. Palamusel
oli enne Jülk-Jürit k(^strite&S viis
Nieländeritja kuuendana Lut^svi te:
gelase prototüüp Aleksander Georg
Nieländer, &dinud 25. 1844 v^
Palamusel Õppis Yalga;(Zimse),kös-terkooliõpetajate
seminaris 1&2—
66, d i Palamuse kihelkonriaicpolr
õpetaja; 1865—190. ja selle kõrval
köster 1874—1908. Pärast: seda oli
Nieländer Jõgeva algkooli juhataja.
: Palamusel tegutses ta seltskondlikult
ka laulukoori juhatajana. Suri
JõgeVial 3. 10. 191V ;kj.-ja maeti Palamuse
surnuaiale, kus tema haud
asetsib praost B. Sielmanni haua
'kõrvil ja neist mitte kaugel ka kellamehe
Lille (Lible) viimne puhlce-
•' paik. • •[ . •^"^V;
iKö|ter Mielärider ei vastanud täie-likultj
Lutsu Julk-JiJri kujule. Ta ei
olnu4 paks ega iimmar, vaid kõhn,
hallisegaste juustega mees. Ka on
Luts ütelnud, et ta on. Nieländerit
: kujutanud oma teostes halvema inimesena
kui ta tegelikult oli. Kooliõpetajana
olnud ta vene keeles nõrk.
Ei aidanud selle' paranemiseks kaasa
ka õppimiskäik: sugulaste juurde
Venemaale. Nii opetas: ta kihelkoii-
. n?^koohs ainult tütarlastele vene
keelt.
^Oli tembukas ja edev vanamees;
Toele vastab tema pidutsemistahe ja
rahalaenamised. Kandis vurre ja ümmargust
mütsi. Koolis nõudis ta
oma Õpilastelt eriti saksa keele ja
usuõpetuse õppimist. Oli iseloomult
õel, jonnakas^ äge ^^a võinmahne.
Kõigi nende puuduste juures aga õiglane
inimene. Klassi nurka kutsuti
,,vinkliks", kuhu pandi poisse ahjuroobiga
põlvitama/ '
Praost Sielmanniga ja oma kaas-kooliõpetajatega
ei saanud ta hästi
läbi. Ainult Roose, Lutsu kujutatud
kooliõpetaja Laur, saanud köster
Nieländeriga hakkama püsides Palamusel
mituteistHümmend aastat.
Vastandina köstrile olnud Roose ka
hea vene keele õpetaja.
Kui praost Sielmanni/ tavaks oli
ütelda:- „Also, annas inimene", jäljendas
teda tema köster „kuuie, armas".
Kunagi ütelnud ta vaestemaja
vanatüdrukule Maiele: ,,Kuüle, armas
Maie!" Maie vastanud: •,Misar-raas
mina.teile olen, teie oma emand
on teil^ palju armsam." Köstri
emand olnud hea ja lahke inimene
ja vajadusel ravinud ümbruskonna
haigeid.
Aleksander Georg Nieländerit nimetatakse
mõnedes dokumentides
ka Nyländeriks, iNylenderiks ja Nie-lenideriks.
Palamuse Mhelkonnakoo-^
jis, oli ta kooliõpetajaks 1844—1873
ja kooli juhatajaks 1873—1907.. •
^ .. ELMAR-VRAÖER(EPL)'; ^
vat ödlda pole, iiagu •
,,Ettõbesiii;eeii[iale peletada,.
seks last tujeb sageli vannitada "
Umbusuga suhtuvad aga tänapäeva
emad kindlasti' nõuannetesse, na-
,,lloosiõliga hõõru ta keha ja
jäsemeid, 4^ ]
et nii sitkeiks ja. tugevai^kg v
muuta neid.
Ja jalad — kui paindlikud vpel
• nende luud ; i ^.
: — saagu sirgeks ja jsaledaks
koolutatud. ^ ^ r
: Ka õrnalt ta kõrvu ja isegi pead •
sa aegsasti nägusaks vormima
Nõnda kerkis mum&a merest. 1. Kõpu saar. 2. Paluküla saar. S.
HHu saar. '4. Tubata säcr. 5:Nömba sä&r. 8, V&htrepa saar: l.önsu
laguun. 8. Harju saar. 9. Undma laht. '
veel armastatakse kirj
et hiljuti olnud Hiiumaa tiihi ja paljas
(insulä deserta), kiis hiidlased alles
ujusid oma saare kohal vees ja
hingasid lõpustega. Paljastagu kirju-lajad
sellega oma rumalust või näidaku
heatahtlikku naljasoont, kadedus
on see igal juhul. Hiidlastel on
aga heameel, et nad juba siis hingasid,
ükskõik kuidas, vastasel korral
neid praegu polekski ja Hiiumaa
seisaks tänaseni ju tühjalt.
Kuid Hiiumaa ci kerki mitte üksinda,
veepinnast rjähtavalc; Scc haarab
kogu Ecsti-Uiäncrannikul koos Saare-
ja Muhumaaga, Vormsi ja teiste
sanriega ning see kerkimine kcsläb
ikka veelgi edasi. Ükskord tuleb aeg,
mil Hiiumaa kaotab oma geoloogilise
iscscisuvsc ja muutub Vormsi
kaudu mannermaa osaks, poolsaareks.
Aga seda päeva meie silmad
<:nam ei näe. :
^ ; STOraOIJ^CiEPL) ~;N.Liiduslöodi a. 1978 uus tse^^
^iormatsioöni" levitamiseks välismaal. Tegelikult on see mõeMud
desinformatsiooni ja valeanjdmete levitamiseks,
j \ Uus asutus on olnud agaralt tege- lutusi taani ajakirjandusse. Neis tear
: vuscs. USA' välisniinisteerium on tasid mõned taani haritlased oma
i Juhtinud maailma avalikkuse tähel- poolehoiust tuirmarelvävaba tsooni
panu mitmele faktile: loomise^e Skandinaavias.. Petersen
Sügisel. -1981, kui: vene allveelaev ^öimetas vene dokumente PõhjaJKo-abitult
tüllcrdas Rwtsi saarestikus,^^ ^ et need tulev
saadeti kahele ÜSA: ajakiijanikulc: vad ühe USA ajakirjaniku käest. Pe-lelegramm
kahe USA välismiriistec-tcrsen varustas venelasi andmetega
riumi ametniku allkirjaga, milles taani vasakradikaalide kohta. .
räägili salajasest lepingust USA ja ^^P° cs\i3}) omalt poolt
Rootsi vahel. Selle lepingu järgi pi* "^ite venelaste taolisest„inf6rmat-;
di USA-i olema; õigus kasutada sioonitcgevuscst": Möödunud aastal
Xarlskrona laevastikubaasi 'spioncc- ^^'"^'^^^^^ ,iäärmiseir salajased!' do-
•rimiscks; USA kasuks. Ajakirjani- 5^^'f"^"^''^ venelaste poolt pöl itiku-
• küd ci langenud lõksu.' Venelasiefcic.. kes tegelesid küsimusega, kas
jnõlleks oli põhjendada N. Ludu all- paigutadaVNato roboteid Norra tcr-j^
tooriumilc. Dokumendid öeldi tuleval
USA vägede peakorterist Euroopas.
Kaks suuremat norra ajalehte
said andmeid, kuidas USA saatkond
kaisus kukutada Norra, Taani ja
• Tal lõpuks käed ja jalad sirgeks
. tiri • -fv'\.''
; j a mähkmeisse laps tiigevasti /
, ikinni keri."
Lapse mähkimine nii kõvasti, et
see tema loomulikku liigutamist, piirab,
on üks selge näide sellest, kuidas
inimene oma tarkust usaldades
kahjustavalt Vahele segäš lapse loomulikule
arengute. Inimlaps suruti
: abitumasse olukorda kui see osaks
sai ühegi muu elusolendi järglasele,
kelle kohanemine uue keskkonnaga
sai alata kohe tema ilmätuleku hetkest
alates. Öhieti ulatub laste mähk^
metesse kinniriöörimise komme sügavasse
minevikku ja püsis tarvitusel
möödunud sajandi lõpuni, käjasa
ar\'ätud meiegi esivanemate juures.
Apostel Luukas, kui arst, jjüdas ilmselt
mähkimist nii tähtsaks, et ta seda
ebaolulist fakti mainimata jätta
ei saanud Jeesuse sündi kirjeldades
(Luukas 2:7). Või omistas tai mäii.
'kimisele liituäaiset tähtsust? Ndnie-tab
ju prohvet Hesekelgi (|II sajand
e.Kr.) mähkimise ärajätmist „häbi-teoks"
(Hesekel 16:4). / : ; ;
Ka muud üle tuhande sasta vana
tarkust tutvustab Löuffenburg pma
poeemide varal: - l '
,,'Kui hammaste tulekul lapsed on
rahutud, '
vaevas piina ja valuga,
siis igemed saagu neil:^tublistS
hõõrutud ''. ; .
kana rasva ja jänese ajtiga.''
või-teisal':
„Sool, viiruk ja lagrits mee sisse
segatult —
kui lapse keelt võlad sa sellega,
siis rääkima hakkab ta varakult
ja ilma suurema vaevata." ; ./
Louffenburgi raamatu populaarsus
pii.si^ veel sadakond aastat pärast
selle ilmumist, kuigi tänu trükikunsti^
leiutamisele vahepeal talle võistlejaid
ilmus.
LASTEHAIGUSEID
Esimese : proosas kirjutatud öpe-tusraamatuna
ilmus a.-1427 Paolo
Bagellardo pi)pülaame' „Lastehaigus-te
Raamat",' mis iseloomustab tolle
aja ravimisviise.
Kranipidepiahul tuli last vannitada
vees, mille söes oli keedtud noorte
sigade, kohioinaste või kitsetallede
päid kuni need lagunesid. Pärast
vanni tuli^ lapse kaela määrida salviga,
mis tehtud keeduvee äräkaiia-misel
jäänud paksust. Ka valgete
liiliate või iisopi (Hysšöpus, offici-nalis)
oli pidi hea blema krampide
vastu. , •..••;••!•;:•,:;:•;•
.Autor Võtab väga tõsiselt voodi
märjakstegemise probleemi laste
poolt ja täi on külluses mõjuvaid
abinõusid selle vastu, nagu: ;
Jook jänese purukshõõrutud ajust
või noore emise põiest (neist esimest
\ soovitas kreeka arst Dipskuridis juba
I sajandil pwKr.).
Pasteet kitsetalle kqpsust.
'Kuivatatud kukeharja peenekshõõrutud
puru salaja; puistamine lapse
voodi ümber. (jRhasese, IX s^p.'Kr.
araabia arsti, meetod).
Siili liha söömine.
• Kana kõhukete sisse võtmine
kuivatatud ja pulbristatud kujul.
Lapse mähkimist pidas Bagellardo
väga tähtsaks. Kohe pärast vastsündinu
vannitamist tulid ta jalatallad
; vastu tuharaid suruda, et põlveliigesed
õigesse asendisse koolduksid.
Seepeale tulid käed ja jalad sirgeks
venitada ja „õigešse asendisse" seatult
nii ikõvasti m*ahkmeisse siduda.
; et laps neid liigutada ei saaks. Lõpuks
keerati laps lambanaha või teki
sisse ja pandi pimedasse ruumi ma-
^'gäma.
, ; |Piirjooned ravimise ja musta kunsti
ning soolapuhumise vahel olid Bagellardo
ajastuil väga ähmased. Selle
asemel, et õppida midagi ümbritsevast
loodusest, ripüti jonnakalt
muistsete traditsioonide ja nendest
tuletatud teooriate küljes. Ja.konflikti
puhul nende teooriate ja tegeliku
elu vahel ei tulnud kellelegi pähe
oma teooriat kriitilise piigu alla võtta,
vaid suruti vägisi tegeliku elu
nõuded ja; patsiendi inStinIktiiysed ^
funktsioonid teooria raamide kam-mitsasse.
Ometi liäkas ka juba sei; ajal
kostma nende arstide hääli, kes usaldasid
onia loogilist mõtlemist roh--
kem, kui küsitava väärtusega teooriaid.
Tänu .kirjutistele, nagu Bartho-lomaeus
iižtlinger'i:,,Juhendid noorte
laste: kõh^a" (1473), Felix,Wuriz'i
,.Laste raamat" (1563) ja.t. on dokumenteeritud
vägivalda, mille osaliseks
Uuš-aja lävel väetid lapsukesed
said nende eest hoolitsemise nimel.
viLAPSELOOPIMINE ;
Mähkmeis lämbumine oli; tavaline,
kuna mähkmieisse 'vahgistatud
laps ei saanud oma pead pöörata
vedelikkude suust valjavoolata laskmiseks
ilaštamise või oksendamise
puhul. Hea hoolitsemise nimel ahju
taha sooja magama pandud lapsi
lämbus palavuses ja õhuniiskuse
puuduses. Sellele lisandusid barbaarsed
kombed, lastega mängides. Lastele
arvati näiteks meelelahutust pakutavat
sellega, kui nende paindumatuks
puntraeks mähitud kehi käest
kate loobiti. Wurtz mainib;ühe.lapse-loopimise
mängu traagilist lõppu,
kus isa oma; lapsukese nii kõrgele
oli visanud, et ta selle langemise
suunda, valesti hinnates teda enam
kinni püüdma ei niatanud.
Louffenburgi poeemi ilmumisest
oli juba enam kui poolteist sajandit
möödunud, kui lastekasvatusse puutuvate
õpetlikkude teoste avaldamisel
poeedid jälle juhtivat osa etendama
hakkasid.
:jatele lea^miseks ja selgituseks
toome siinkohal mõned pildid,
näitamaks kuidas Hiiumaa ID 000
aasta jooksul endale tee läbi lainete
'ülcspooie murdis.: Piirjoontega' on^
• märgitud:praeguse Hiiuimaa suurus
ja mustaga kõrgendikud; nagu need
järjcšlikku veest nähtavale.il musid:
Vasaku] keskmisel pildil ön selgesti
näharmillisc vaikse: javarjalud
tjama; moodustas praegune Tihujärv.
Veel viikingile ajal oli sadam osall-:
.sell kasulalav ning Järve' põhjamudas
arvalakseJ leiduvat viikingi laeva
vrakk. ' r-^^ir- v •-:•:•:
, „MEIE ELU" on eestluse
hoidja ja ühendaja paguluses,
isüüdes kaasa aidata eesti kee^
ie säilitamiseks 4 ja kasvava
noorsoo hoidmiseks meiö rah
vuserupi liikmena seepärast
lugege ja tellige ..MEIK ELU".
veclacVa viibimist -Karlskronaligidü-
' ses, , ^
USA välisministeerium on avasta-nud.
tcrvc rea teisi taolisi aktsioone.
taktikaks on paigutada valeinfos
matsiooni kuhugi/lääne ajalehte i c - Hollandi solsiaaldcmokraatlikke vada
tsiteerib siis kiiresti Tass--ja ' i * ^ * ^ ^ ' - ^
sellega on :,,üudis''saaniid tõeks V toimub taolineAvalein^
• Sügi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-02-08
