Meie Elu = Our life, November 26, 1987

              Elu" hr.48 (1968)
lA
ffu
ftli kaudu raha
iga arvelt ülal-inada
ja USA.
IE 465-4659
Credit Union
01
I saamisel Liidust."
^t N. Liit oli üks ka-
^Id lepingu, mis val-iasöla
ja nüüd hävitab .
ätat vabadust armas-raljivast
põhjusel, et
svötta kommunist-äl
kõvemini kuulda-enestele
iseseisvust
Kestev apalus.)
itati mitmeid küsi-soji
üks, mis tahtis
jakuritegüde kohta,
emad aitasid kaasa
hele II maailmasõja
e maade okupeeri-
Ipas. Tolstoi ya,stjas,,
sUe.i toodad ;!^llf(gl;,,.
eid süüdistusi ega .
dokumente,
ui pöörduti kohal-vega
teha annetusi
iseks ja tema reisi"
s.^/arsti teatati, et
atud ukraina ühis-
00; kroaatlased on
: üks eraisik $2000
ähemate summade
ustasid pika rivi.
lega teatati annetus-ollarit.
Kokku võis
geh üle ühe tuhän-sehskondlik
ruum
Jt. Ükski Toronto
ei olnud kohale
Ifiorterit ja üheski
1 iei avaldatud järg­igi
N. Tolstoi sõna-ised,
laiustusf^d
Id pidulikkudeks
lULU-lult
I'
äevaL23: ii
9,M©§e E k " i r . m {nU] 1987
Tiit Mädisson Van
välja saade- ka positiivselt suhtunud, näiteks an­tid
vabadusvõitleja Tiit Madisson dis ta K. Vainole hiljuti nina peale kui
dpn üllatatud meie rahva elujõust ja see segalasteaedü Gorbatšovile soo-saavutustest
väljaspool kodumaad, ivitas. Eks ta arenenud inimesena
kuid maintb väliseestlaste argust, .hakka taipama üldist olukorda mis
kes on jätnud hulgana kirju ja pak- 'Eestis praegu valitseb,
ke „Georg Otsa" pesuruumidesse, — Kuidas peaksid väliseestlased
julgemata meid katsudagi edasi kohlSema VEKSA tegelasi?
toimetada, rääkimata avalikust - Neid tuleks vist kohelda kui
kriitikast okMpantide vastu. Valis- inimesi kes„eesti asjale" täiesti vas-
©estlastega Kultuurisidemete tu töötavad, nad on täielikud KGB
Areiidamise Ühingut (VEKSA)^ käsilased.
ta KGB fijiaaliks mis mõeldud — Millega seletate, et inimesed,
neutraliseerimiseks, kes külastavad kodumaad vaid 10°
just noQrte mõjutami- 12 päeva jooksul, räägivad sealse»
et nad ei liituks tegevusega test oludest väga laialt ja lahtiselt,
Mis suunatud Eesti vabastamisele, kes aga seal viibivad kuude viisi, ei
Neid ja teisi aktuaalseid küsimusi räägi peaaegu midagi?
seoses okupeeritud Eestiga selgi- - Neil on arvatavasti olnud pike-tas
Tiit Madisson vesteldes Van- maid kõnelusi KGB ja VEKSA te-couveris
Enno Lepnurmega. -gelastega— mis on õieti sama ja sealt
on mõista antud, et kui nad midagi
on vastupanulii- kritiseerivalt ei räägi kodumaa olu-kodumaal
ja milline korra kohta, võivad nad jälle tagasi
ön koostöö Balti rahvaste vahel? pääseda pikemaks külastuseks.
— Koostöö kolme Balti rahva va- Täielikult isiklikule omakasule põh-on
olnud päris intensiivne juba jenev tegevus.
15 aasta, kujukaks tõendiks selle " .
kohta oli23. aug. (iemonstratsioonid ABI VÄLISMAALT
mis toimusid kõigis kolmes pealin- — Kuidas suhtuvad kodu-eestla-nas
samaaegselt. Mis puutub vastu- sed, kelledel ei ole ühtegi sugulast
panuliikumise ulatusse, siis seda ei välismaadel, nendesse kes pide-saa
muidugi võrrelda sellega mis vait saavad pakke ja majanduslik-toimus
1980. aastal Poöla^, kuid vii- ku toetust,
mase kümne aasta jooksul on ta siiski — Sõltuh muidugi nendest inimes-mitmekordistunud.
Niisugust avalik- test kes toetust saavad, kuid need kes
ku väljaastumist nagil toimus Tallin- oma välismaalt saadud riidehilpe ja
nas 23. aug. ei ole peale metsaven- autosid kipuvad demonstreerima,
dade aega Eestis varem kunagi oi- seda ei saa kuidagi positiivseks luge-nud.\;''
. .• ; da.. •.
— Kuidas käituvad need toetuste
KOHUTAV ÜLElKOHUS saajad i s e - k a s nad on võrdlemisi
^ Mõned kodumaalt siin külas tagasihoidlikud, või kipuvad oma
on väljendanud, et teie- saadud varandustega kelkima?
ohverdavad endid asjatult — On olemas mõlemaid, kuid kah-sest
.vastupanuliikumipel kodu- juks on neid kelkijaid küllaltki palju
maal ei ole mingeid vväljavaateid kes oma välismaise varandusega en-olukordade
muutmiseks paremu- . nast enamaks tahavad pidada.
3ele. — Nii et võiks öelda, et välis"
— Vastaksin-sellele, et kui keegi maise abistamise kaudu silmapais-end
mingi idee nimel ei ohverda, siis tev elustandardi tõstmine üksiku-sureb
see idee ka ise. Arvan ka, et tele ei ole üldrahvuslikust seisu-inimesed
kes niisuguste meeleolude- kohast sugugi positiivne.
ga seal käivad ja sealt tulevad, pole —Kindlasti mitte. Abistamine
eestlaste olukorrast üldiseh küllaltki peaks olema mõõdukas, ei ole mõtet
informeeritud ning nad vahest polegi mitte iga paari-kolme aasta järele
eesti asjast palju üldse huvitatud. autosid saata, sest see teeb sealsed
— Vaatamata Siberi sunnitöö- inimesed varandusest sõltuvaks, nad •
laagri vintsutustele ja ülekuuia- kardavad oma standardi. pärast ja
mistele as.tüsite ikkagi jälle välja, tegelikult ei löö kuidagi kaasa vastu-millega
seda seletate^ panuliikumisele.
— Seda vist seletada ei saagi, te- — Kuidas suhtuls valitsev võim
hes seda kõike kaasa oli vaid tunne, välisabile?
et nähes seda kohuta^vat ulekoht mis — Nemad seda muidugi tervita-tGimub
meie rahvaga, ei ole lihtsalt vad, sest see on üks välisvaluuta
võimalik pealtvaatajaks jääda. saamise võimalusi mis ühtlasi tugev-
— Nagu me teame, ön peamisteks dab nende majandust,
demonstratsioonide avastajateks — Milliseks kujuneb eesti pere-
|a äraandjateks peamiselt meie konnaelu tulevikus? Kui suur on
omad kaasmaalased — eestlased, venestumise oht?
Kui palju meil neid 100% punast© Assimileerumise ohtu üldse ei
• oie — eestlane on venelasest haridus-
Võrreldes Stalini ajaga on neid likult ja kuhuuriliseU nii palju üle, et
ju vähem; et neid on ja ka tulevi- nendega ühtesulamist pole vaja kar-kus
olema saab, selles ei dle midagi ta, välja arvatud suure massi sisse-erakorralist;
Alati on olnud ajaloos toomisega meid lämmatada katsu-quislinguid
ja reetureid — on nii ka mine.
meil, kuid nende osatähtsus ei ole —Millisedon
mingil juhul määrav.
- Kas meie — Korterite olukord on lihtsalt
saamisele kodumaal on kadMiniud, katastroofiline. Võim soodustab kor­tereid
vaid immigrantidele, kes saa-
— Maarvan, et usk onltõesti ole- vad neid peaaegu otsekohe — eest-,
mas ja see vaid Wureneib viimaste lane peab ootama kümneid aastaid.
sündmuste taustal.
— See 081'teie
- Jah.
—Teame j i väga hästi kui kaooti-on
korterite olukord Vene­maal,
selletõttu võiks vast öelda, et
Kuidas näete väliseestlaste te- hõlpsasti saadavate korteritega
gevust—kas on sellest olnud kasu? meielitatakse venelasi skse rän»
Kanada-USA
¥abakaubandus
Etraograafilise Ringi juhataja Ene Runge (vasakul) ja abijubataja Tiina
Tammisto annayad Etnograaffili§el Pärastlõunal rahvale „aiurai
2.
oma see uus turg ikka enam ja enam
ettekannet Eesti Majandusklubi meelepärasem. Siinjuures mitte ai-loengüõhtul
vaadeldes kuidas va- nult ei ole USA finantsasutustel luba
hakaubanduse leping mõjustab ük- tegutseda Kanada väärtpaberitega,
sikuid tööstusharusid Kanadas. vaid nad võivad ka selleks otsta^
beks, sisse tuua piiraniata kapitali
PÕLLUMAJANDUS oma tegevuse laiendamiseks.
Ükskõik kuidas seda ka lahata, Uue lepingu alusel kõrvaldatakse
Ontario l-miljardiline (aastas) põllu- ka viimane kitsendus mis on olnud
majandus kannatab selle uue kok- „okkaks" USA pangandusele Kana-kuleppe
tagajäiljel. Probleem seisab das, nimelt piiratud laenusummad
selles, et Ontai^ios kasvatatavatele neile kes soovi avaldasid väliskapita-põllumajandussaadustele
maksavad li saamiseks laenude näol. Praeguse
nii provintsi- kui ka föderaalvalitsus kokkuleppe kohaselt pankade laenud
juurde. Selle lõpetamine on üks neid võivad olla ainult 20 korda olevast
peamisi nõudmisi mille suhtes amee- algkapitalist ja kuna välismaa pan-riklased
on absoluutsed. gad võivad ainult omada 25 protsen-'
Rääkides aga lihaloomade kasva- ti aktsiatest siis jäi meie oma panka-tajate
võimalustest, siis nende olu- dele väga suur klientuur selles osas.
kord on palju parem. Ekspordiks mi- Paha praeguses olukorras on ka
nev kaup on ainult kergesti maksus- viis kuhu välispangad võivad oma
PühapäevffillS. nov. toimus Eesti Käärid'ipisikontsert. Esinemise alul
Maja suures saalis traditsiooniks ütles vilemees Runge, et Jumal on
saanud „Etnograafiline pärastlõu- inimesele sündimisel kaasa andnud
na". Järjekordselt said eesti rahva
kunstist lugupidajad omaette ela
muse nii näitusest, kui ka ettekan
Teadustajaks oli ringi noor abijuht
Tiina Tammisto. Kava esimene osa
tatud lõuna pool piiri, ja hiljem täie­likult
tollivaba.
Seepärast on inimesed, kes tööta­vad
põllumajanduses, jagunenud
kahte leeri oma arvamuste avaldami­sel.
Tugevaks punktiks selles sektoris
on, et järgmise kümne aasta jooksul
tulevad kõik kaitsetollid kaotamise­le.
Erandi moodustavad siinjuures
aed- ja juurviljakasvatajad kes pea­vad
veel lisaks kümme aastat ootama
tollivabalt saaduste turustamist.
Sisseveo kvootasid on kergenda­tud
kanade, kalkunite, munade ja
munasaaduste osas. Püsima jäävad
ka meile hästi tuntud Turustamise
Nõukogud (Marketing Boards). Nen­de
osatähtsust aga hindade regulee-muusikariista
— vile, tuleb meil siis
seda ka tarvitada. Ettekanne koos­nes
populaarsetest viisidest ja oli
üllatuseks rahvale, ning sai tubli ap­lausi
osaliseks.
Kava teine osa algas Kergusest ko­hale
sõitnud noore pillimehe Tiit Kao
algas juhataja Ene Runge loenguga ; esinemisega. Ta on mees, kes ehitab
näitusele pandud vanadest vaipa- kõik meie vanad rahvapillid ja oskab rimisel on tunduvalt vähendatud,
dest, mis olid üles pandud nende neid ka mängida — on võimeline ka Vastavalt kokkuleppele tõuseks sis-arenemise
järjekorras ja milledele puulehest, kõrrest või kivistki viisi seveetava kanaliha kvoota 6,3%-lt
vastavalt ettekande Sisule osutiga tä- välja meelitama. Seekord oli tal ehi- 7,5%-le kogu Kanada toodangu osas.
helepanu juhtis Kristi Pahapill, kes tatud üks ürgsem kandle eelkäija, pi- Piima saaduste osas peasissetuleku
kandis omatehtud kauneid Kodave- sike küuekeelne pill, millel ta tore- annavad kefiir, jäätis ja spetsiaalsed
re rõivaid. daidlugusid mängis. Samuti esines ta juustusordid. Piimatööstus kardab,
Vaibad piid pubHkule näitamiseks ka torupillilugudega, millel ka ei tea et piir avatakse kaubale mis on USA-seekord'viimast
korda üleval; Nüüd enam teisi mängijaid olevat, ammugi s valmistatud odavama tööjõuga, sel-lähevad
need Royal Ontario muuseu- mitte noorte hulgas. lega kutsudes esile siin suurema hin-mi
valdusse. Kohal oli ka ROM-i Järgnes lavapilt,,Mardi-ja kadri- dade languse,
esindaja Adrienne Hood, kes ise on päev", koostajaks ja läbiviijaks vana- Konkurentsi pakuvad ka tulevikus
väljaõppinud kuduja ja eriliselt vai- meister ja rahvapillide orkestri asutaja suured « ameerika kanakasvatajad.
padest vaimustatud. Tema oli ka see Oskar Haamer. Ettekanne algas El- on peamiselt kolm põhjust miks siin-hea
abiline, kes ESTO'84 ajal aitas lenlrs'i ülevaatega vanadest mardi- setel kasvatajatel on raske võistelda:
Etnograafilist Ringi ROM-is näitust ja kadrikommetest. Oskarile tubliks i . Siinsed talud peavad kütma oma
korraldada ja läbi viia. abiliseks oli noor Marja-Leei^a Roos, lautasid, kuna kõik USA suured ka-
Pärast loengut tpiiriüs rahval,,aju- tei^iä loodetav järeltulija. Ettekandes nafarmid on soojakliimavöös.
raju", Tiina Tammisto ja Ene Runge olid osaliseks terve Roosidepere, — 2. Ontario tootjad peavad võitlema
andsid mõistatusi. See oli huvitavaks isa Jaan, kes oH naljakaks mardi- ka ametiühingutega,
kavalisandiks mida varem ei ole teh- isaks, ema Reet, lokupilli mängija, ja 3. Peamiseks takistavaks teguriks
tud. Üllatuseks oli ka rahvale kahe Ricky Roos vahvaks mardisandiks ja pn aga asjaolu, et USA kanakasvä-
„skaudipoisi", Egbert Runge ja Ärni tantsulööjaks. Rooside pere on üks tajate ettevõtted on väga mehhani-hamldane
eestlaste pere, kes ei hoia seeritud ja suured, tootes 13,5 miljo-oma
andeid enesele vaid annavad ni kana nädalas,
neid lahkelt eesti ühiskonnale. Märkamata ei ole ka jäänud meie
Suurepärased Aino Laanep, Linda kahepalgeline hinnasüsteem rukki,
Toming ja Alvine Toots esinesid ka- kaera, odra ja nisu osas. Välismaale
va raamides toredate mardilaulude müüakse teravilja odavamalt kui si-ja
kaera-jaanidega. Toronto ühis- seturul. Praegu maksab valitsus 50
kond oh rikastunud kahe tubli noore dollarit juurde igale nisu tonnile mis
võrra, Ellen ja Maimu Palumäed, kes läheb ekspordiks.
Sudburyst siia asunud ning vahvasti
mardisantidena tantsuga kaasa lõid. TÖÖ-JA
Valevad tantsujalad paistsid olevat TEENINDÜSVÖIMALUSED
ka Eerika Kääramehel ja Maimu Gai- Väljaõppinud töölistel kui ka pro-sauskasel.
Kõike seda ettekannet fessionaalsetel inimestel avaneksid
saatsid muidugi rahvapillimehed, paremad võimalused töö saamiseks
Oskar ise, Alfred Kuus, Artur Ale, USA-s. Eriti soodsad tingimused näi-see
ei ole mitte üksi Eesti küsimus
vaid puudutab tervet Läänemere
tsooni. See aktsioon peaks EKN-i
vahendusel peatselt käiku mine­ma.
Loodame et see aitab kodu^
Mida peaksime tegema paremini?
— Võiks ehk näidata veelgi suure- — Täpseh.
mat aktiivsust, korraldama rohkem
demonstratsioone, vahendama infor­matsiooni
ning toetama vastupanu­liikumist
kodumaal majanduslikult, juurde on kõige valusamaks küsi-
See tõstaks sea^ moraali ja aitaks asju museks fosforiidikaevanduste ra-praktiliselt
läbi viia. Ei l^ia õieti mi- jamine Pandivere kõrgustikule,
dagi mis oleks just valesti tehtud. Kui kaugele on sellega mindud?
— Kas on olemas oht, et meie Kas rahvas on ohtudest informeeri-tegevus
siin õhutab jpnneaegselt tud?
inimesi välja astuma kodumaal? — Rahvas on väga teadlik. See on
— Eiole, eestlased toimivad kodu- õieti esimest korda mobiliseerinud
maal olenevalt sealsetest tingimus- terve meie rahva selle vastu, sest ta
test ja ei lase end mitte mõjutada mis tunneb, et see on otsene oht meie
toimub välismail, kuid väljaspoolne tulevikule. Kuulduste kohaselt on
aktiivsus muidugi tiivustab, ja mida Kabala kinnise kaevanduse rajamine
rohkem seda tehakse seda parem. edasi lükatud sajandi vahetuseni.
Toolse lahtine kaevandus,kus on ka
VEKSA TEGEVUS uraani, tahetakse aga käiku lasta
•- Mida teie arvate VEKSA paari aasta pärast,
tegevuse kohta? I -Kas on võimalik venelasi sel-
— VEKSA-t pöan mina isiklikuh lest loobuma sundida?
KGB filiaaliks. Ta on mõeldud sel- _ Venelane tunnustab vaid jõudu,
teks, et väliseestlaskonda neütrali- Kui läheb korda mingit suurt de-seerida-
peamiselt just noori, et nad monstratsiooni läbi viia kus terve
enam ei liituks konkreetse tegevuse- rahvas välja astub, võib-olla nad siis
ga mis on suunatud Eesti vabastami- on sunnitud ümber mõtlema.
— Nii" et nende poolt organisee- — Lääneranniku Eesti Päevade
iritud tegevus on meie rahvale tege- lõppedes võttis Eesti Organisat-iikult
kahjulik? sioonide Liit Läänerannikul vastu
— Kindlasti. oma üldkoosolekul otsuse väi jj
— Mida teate teie Ä . Merest ja V. kuulutada ülemaailmne aktsioon
— Arvan et seda hinnatakse ko­dumaal
kõrgelt, see annaks palju jõu­du
juurde, sest oleme ikkagi üks rah­vas,
ja kui väliseestlased ka ori jõu­liselt
valmis välja astuma, mõjutab
see väga sügavalt meie rahvast Ees­t
i s . - " -
on abi loota lätlastelt Ja M o l f Talir E ^ Meri^^^ ^oi^^nJüelSilXi^^n^^
Meiusi, Marja-Leena Roos ja toru- ge viimasesse kategooriasse. Kuna
pillimees Tiit Kao, kes sedakorda Kanada suuremad tööstused ori raja-
,;iauramiga" takti lõi. Ilma nende tud peamiselt loodusvarade ümber-muusikata
poleks ju etendus kuidagi töötamisel, siis kõrg tehnika;' tead-läbiviidav
olnud. On hea meel, et misega inimestel töökoha saamine
leidub veel niisuguseid rahvakunst- siin muutub ikka raskemaks. Kokku-nikke,
kellele selle viljelemine süda- igppe põhjal, kumbki maa ei tee ta-melähedane
on. kistust vastava eriala inimeste tÖÖle
Loterii korraldajaks oli nagu alati rakendamisel väljaspool nende endi
Linda Raudjalg ja nii mõnigi viis lote- territooriumi: Samuti neil on või-riilaualt
koju meeldiva eseme. Inge maius, kuivaja, ületada hõlpsalt piiri
Kao oli välja pannud rahvusliku tööstuste käimapanemiseks,töötami-müügi-
näituse keraamikast. seks laboratooriumites» haiglates
— Teadlaste vahel 0 diskussioon
olemas, rahvas üldiselt seal on sellest
vähem teadlik, sest see on siiski roh­kem
Eesti probleem ja pudutab va­hest
rohkem Soomest ja Rootsit kui
neid.
GORBATŠOVI UUTMISED
— Kuidas on sündivusega Eestis
praegu?
— Sündivus on natuke suurene­nud,
eriti just haritud üksikemade
näol. Eestlaste sündivus, kuigi ma­dal,
ületab siiski venelaste oma.
— Kuidas on rahva arvamine
Gorbatšovi uuenduste suhtes?
— Reaktsioon on mitmesugune.
Haritlaskond on rohkem optimistlik,
sest nüüd saab vabamalt mõtteid va-
Kohvilaud oli Hilda Härmi, Aino j^ne.
Rauni ja Salme Vesi kärmetes kätes. Samaaegselt toovad Kanada rah-abiks
teisi Ringi liikmeid. Kohvikõr- vuslased esile uue olukorra, et USA
vaseks kodusküpsetatud saiad ja personali sissetoomine ei ole mitte
koogid. ainult piiratud spetsiaalteadmistega
..Hästikavandatud eeskava, harul- inimeste rakendamisel vaid ka muu
u^^ A • \.' ' , A T r Tu*i "äitus jahea ühistöö tulemus, personali toomisega siia, kui firmad
h tadaj^ lihtko- k,s kõik Ringi liikmed olid agaralt Lgevad USA valdusesse. Karde-danik
on pessimistlikum. Vastupa- tegevuses, pakkus osavõtjaile meel- takse eriti suurt sissevoolu äritsemi-nuliikumise
tegelased on üldiselt op­timistlikumad
jä loodavad leida uusi
võimalusi. Jalg on ukse vahele seatud
faseda pole mitte enam nii lihtne
sulgeda.
. — Lõpuks küsin veel — • millised
on teie muljed väliseestlastest Põh­ja-
Ameerika mandril?
— Olin ettevalmistatud sealse pro­paganda
tõttu, et eestlus väljaspool
kodumaad on vaibumas. Aga külas­tades
ja nähes väliseestlaste saavutu­si
— Ed'sti Majasid, Lakewoodi arhii­vi
näinud, hulki emakeelseid raama­tuid,
olen isegi teataval määral ülla­tunud
meie rahva elujõust ja saavu­tustest
väljaspool kodumaad. Üld­mulje
on igati positiivne, eriti veel
märgates, et küllaltki palju on olemas
noori kes eesti asjale igati on valmis
kaasa lööma,
m
dejääva rahvakunsti pärastlõuna.
-e
•«a»0433X»JJli04M>0»03WK»
EI
MINGIT
KQIÜPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
Eesti Rahvuslaste Kogu
>tTl>OC»« 8BB4
- A. Mere on N . Liidu „kas%gela- rajamise vastu N. Liidu poolt, kaa-
J", t a on tõeline okupantidele kaa- sä tõmmates ESTO 88 ja ka rahvus-salööja
ja nii tuleb temasse ka suhtu- vahelisi looduskaitse organisat-da.
Beekmsiiiiini m viimasel ajal natuke siöOHa®, eriti SkainidiffiiaavaaSi sesll
ise
nimel Tiit Madissoni"
le palju edu soovides oma uue ek
ENNOLEPNURM
(Küsitluse helilindistas Vic Remnielg
ja sellest on võimalik saada koopiaid)
Kõikideks kindlustusteks
H. LATER & CO. LTD
„lnsurance"
1482 Bathurst St.,
Toronto M5P3H1
Tel.: 653-7815 ja 653-7816
se osas.
Alati on selles osas suuri raskusi
olnud USA ärireklaami kompaniide­ga,
kelle kasutuses on miljardid dol­larid.
Teatud elukutsed on aga kontrolli­tavad
vastava litsentsi väljaandmi­sega
kas provintsi- või föderaalvalit­suse
poolt. Nende hulka kuuluvad
arstid, insenerid, revidendid ja advo­kaadid.
Kuna tavad ja seadused on
erinevad igas provintsis ja kõrge
standardi hoidmine on sarnaste orga­nisatsioonide
huvides hädavajalik
siis võiks teha järeldus, et „üleujuta-mist"
ei tule.
Kaasa aitab ka kindlasti veel asja­olu,
et traditsiooniliselt ei muuda
inimesed oma asukohta nii kergelt.
PANGANDUS JA
INVESTEERIMINE
Pangad, olles omavahel võistluses
hoiu- ja laenutamistegevusega, kind­lasti
pakuvad tulevikus reaalsemaid
tingimusi oma klientidele.
Jälgides USA pankade kommen­taare
näib, et suurtele lõunanaabrite
pankadele ja finatsasutustele olevat
kapitali paigutada. Kuni 1984. aasta­ni
oli lubatud olla osanik 8 protsendi
osas ja osa laenusid oldi sunnitud
andma neile, kellede taotlus 5 kuni 20
miljoni piirides. Uue kokkuleppe
alusel neid kitsendavaid tingimusi
enam ei ole.
Sarnane kontrollitud turg on põhi-mõtteliseh
vähem tulutoov kui lae­nud
suurtele rahvusvahelistele töös­tustele
ja ei ole olnud külgetõinbe-jõuks
USA pankadele. Seepärast on
isegi veel kasutamata jäetud võimalu­sed
praeguste seaduste alusel. Kana-^
da riigipanga andmetel ulatub aktsia­kapital
siinsetes pankades kuni 12%-
ni. Tingimata on selles osas oodata
kaugele ulatuvaid muudatusi, millest
võib järeldada, et oleks oodata suurt
kapitali sissevoolu Kanadasse.
Kuuldu kohaselt oleks siis amee-riklastel
lubat,ud täielik üheõiguslik
tegutsemisevabadus kanadalastega
kusjuures ühe isiku osas see piirduks
10 protsendiga. Uus seadüskataks ka
teised finantsasutused samadel põhi­mõtetel.
Ollakse arvamisel, et põhiliselt
oleks siis ka Kanada finantsringidel
tegevusvabadus lõuna pool piiri sa­madel
põhimõtetel. H^ldiseh aga vä­lispankade
tegevus se^on piiratud
Glass-Steagairi seadusega. Vähe on
aga neid kes usuvad, et Kanada pan­gad
saaksid eelistatud staatuse uue
kokkuleppe põhjal.
Siiani on ainult üks USA börsi­maaklerite
firma saanud tegutsemis­loa
Kanadas a^a sooviavaldusi on
juba tulnud üle 50 firma esindajailt.
(Järgneb)
Lennuväepoiste Klubi
pidas aastakoosoleku
Toronto Lennuväepoisid tulid
kokku 6. novembril Eesti Majas, et
anda liikmetele ülevaadet möödunud
aasta tegevusest.
Klubi esimees Kalju Jõgi mainis, et
juubelipidu Inglismaal ja sellele järg­nev
ringreisi Euroopas oli aasta suur­sündmuseks.
See näitas et sidemed
mis on noorelt loodud on tugevad ja
püsivad. Puhastulu jagati Inglismaa
ja Kanada koondiste vahel.
Ootamatult head sissetulekut on
toonud Zedelghemi vangilaagri mä­lestusmärgi
müümine mille valmis­tamisega
jõuti lõpule möödunud ke­vadel.
Enamus ostjaid on olnud väl­jastpoolt
klubi. Märgi müügihind on
^10,00 ja oli ka saadaval koosoleku
ajal Kalju Jõgi käest.
Tulu märgi müügist on olnud lisa
klubi projekteeritud sissetulekule.
Lähtudes sellest, \ otsustas koosolek
selle sissetuleku jagada kahe orga­nisatsiooni
vahel kellede tegevus sõl­tub
täielikult annetustest, mitte liik­memaksust.
Nendeks valiti Eestlaste
feknõukogü Kanadas — toetus
$500,00 ja Black Ribbon Day Com-mittee
— toetus 5500,00.
Sügiseni kokkusaamine Seedri-orul
õnnestus hästi. Sissetulek ületas
väljaminekud.
Külalistena olid sinna Ikutsutud
Zedelghemi vangilaagris tegutsenud
skautlipkonna „Okaskanner juhid.
Klubi poolt anti neile üle tänutäheks
42 aastat tagasi tehtud töö eest amet­likud
..Okaskanner lipkonna mär­gid.
Siinjuures klubi eriline tänu Hel­dur
Põdersoole kes oma tõhusa tööga
aitas kaasa märgi valmistamisele. .
Tuleviku tegevuse suhtes tehti et­tepanek
ja kiideti heaks loengute
korraldamine tervishoiu alal. Klubi
esimehele jäi ülesandeks teatada
koht ja aeg nende pidamisest.
Kirjalikuh oli saabunud kutse To­ronto
ümbruskonna liikmetele teha
väljasõit suvel Lakewdodi. Idee kii­deti
heaks. Klubi esimeheks valiti
tagasi Kalju Jõgi, abiesimeheks Arvi
Tinits. Teised juhatuse liikmed on
Mati Jaago, Toivo Kõhelik, Ülo Pik-kov
ja Raoul Soobik. Tegevuse kor­raldamise
Seedriorul sai endale Il­mar
Jõgi. Kirjanduse edustamise ja
koordineerimise läbiviijaks nimetati
Eerik Purje.
Arvi Tinits võjtis sõna ja soovitas,
et klubi kingiks ühe „yälgumärgi
kasvandikud*' Toronto Ülikooli Ees­ti
Õppetoolile. Ettepanek kiideti