1985-03-21-02 |
Previous | 2 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'2: •ti Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadvie3ft^ Ave,, Törbnto, Oht. Canadjs, M4K 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S/Veidenbaum.Toiinetaj^^ Yorgis B.Parmmg, 473 Luhmann Dr.; Itoy Milford, M.|.,ÜSA. Tel (201) 262-:ö7^;^ ', „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut A. Weileri algam^^ • „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview ^ Ave.,TQronto,Ont.M4K 2R6Ganada- Tel.^^^^^^^ Teliimisteya kuulutust® vastuvõtmine igal tööp. 9 llm.— 5 pl,,esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.--8 õ.^la^^k^^ „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22^00, ;3 k.$15.50. USÄ-sse(USÖl.a.$44.00,6k.$25.00, 3k.$17.00. ; Ülemeremaadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 Ic. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa JJSA^sse: /I a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhu ü|emer6maadesse: 1 a^ Üksiknumber — 750 Kuulute^hinnad: I t o l l üli^l veerul — esiküljel tekstis $5.00, kuulutuste küljel |4.75, Protsess USA-s „Meie Elu*' m. 12 (1829) 1985 LOS A N G E L E S - Tuntud juudi rahvusest advokaat, kes kaitses kohtus üht sõjaroimades süüdistatud jugoslaavlast on sattunud teiste ^sess ön esmajärjekordse tähtsusega. Muudatus, mis tehti kongressi poolt 1978. a. immigratsiooniseaduseSjVõt-tis võimaluse sõjaroimades süüdista- TULÜNIAKSULEHPE TÄITMINE B.A. toe Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome Ühispanga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—10, laup. 10—3. TEL. 488-1801 New Yorgi kiri Yorgi Eesti Majas pidulikud vastuvõtud, algul kadunud peakonsul J. Kaivu, siis peakonsul E, Jaaksoni ja viimasel konsul dr. A. Roosi juhti-loiioüisiiisioiiiiiiiiiiiiniiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ Kolmekümne viie aasta jooksul kindralkuberneri: Vincent Mas-on meie ühiskondades mõndagi seyd ja kindral Vanier'i.Peaminist-juhtunud ja mõndagi muutunud, reid St. Laurenti, }ohn Diefenba- Jutt on meie pagulasühiskondadest. K u i d jutt on ka „Meie Elust", mille esimene number ilmus Torontos 22. märtsil 1950.a. Nii pagu-kerit, Lester Pearsoilit ja P.E. Tru-deaud. On tutvunetud paljude keskvalitsuse ministritega. Oiitario osas on kohatud peaministreid: lasühiskond kui ka pagulasajaleht George Drew'd, Lesly Frosti, John peavad käima kä'sikäes ja enamu- Robartsi ja William Davist. Need ses käivadki. Ajaleht on ühiskond- kokkupuuted on võimaldanud kii-juutide põlu alla. Kui Gary Fleisch- t^il pääseda deporteerimisest põhju-mann läks välja kohtusaalist, süli-. sel, et nad nende päritolumaal saa-tasid mõned talle näkku ja hüüdsid, vad tagakiusamiste osalise et ta on raha eest valmis mõrvama oma ema ja et ta kaitseb Hitleri. KUUS DEPORTEERITUD V , " , . Uurimisel on 300 süüdistust ja ka- Advokaat puhkis näo puhtaks ja hei viimasel aastal on kuus isikut ütles, et teoreetiliselt ma võiks kaits-" deporteeritud, ta Hitleri, kuid tunnete järgi maei. Märgitakse, et seda on soodusta-saaks. Ta lisas, et ta kaitseb demo- nud ka poliitilise õhkkonna muutus, kraatiat.kui ta nõustus esindama ad- 1950-date aastate „külma sõja" ajas-vokaädina kohtus 85- aastast kroaati tui USA kaldus vähem sinna poole, Andrija Artukovic'i, keda Jugoslaa- et anda inimesi üle kommunistliku via valitus süüdistab 600 000 serb- bloki riikidele, lase, juudi ja mustlase mõrvamisele. Seoses protsessiga on juutide viha kaasaatamises sõja ajal. Tema välja- eriti, suunatud Artukovici advokaadi andmise küsimus oli otsustamisel, vastu, keda nimetatakse oma rahva ' „ häbiplekiks. Advokaat ütleb, et ta ei ErOLE VÕIMELINE . kahetse, et võttis omale Artukovic'i ^ Kaitseadvokaat väidab, et halli- kaitsmise, kuiia väljaandmise küsi- haigusest täiesti kosunud ning tema päine Artukovic, kes kohtusaalis oli mused on tema eriala ja tema arvates igapäevaste ülesannete täitmisel, ratastoolis ja passiivselt kuulas põhiseaduslike õiguste kaitsmine on pealt, nii vaimselt kui füüsiliselt ei. enam väärt kui muu. ole võimeline ja kohtu poolt nimeta-*' Artukovic oli sakslaste poolt oku-tud psühhiaater leidis, et ta tuleks peeritud Jugoslaavia sise- ja kohtu-paigutada vaimuhaiglasse. minister. Ta toodi iga päev kohtu- 1952. a. Artukovic'! taheü^depor- saali haiglast, kus teda peetakse kin-teerida, kuid otsus seisatati 1959. a. ni alates möödunud aasta novemb-põhjusel, et ta saab Jugoslaavias ta- rist. Ta istus hommikumantlis, käed gäkiusamise osaliseks. USA kohtu- koos ratastoolis. Tõlk sosistas talle ministeeriumi erijuurdlusosakorina kõrva, kuid kohtualune oli sõnatu ja direktor Neal Sher ütles, et see prot- ilmetu. Väliskülalised Eesti Majas ja varjatud medalid arhiivis Eesti Vabariigi aaslapäevil on vastlakuklid. Vastuvõtu ruumiline juba aastakümneid toimunud Nevy korraldus, kus saal oli jäetud vestlus- Saadiku ülesandeis teotsev peakonsul oli küll juba oma hiljutisest likvastupeegeldus. Kuid ajaleht on ka ühiskondlik suunaja, niipalju kui ta seda suudab olla. Kui „Meie Elu" päevavalgust nägi, siis seadis ta ka kindlad toimetamise alused, kus üheks tähtsamaks nõudeks oli: „ H o i d a lehö sisust re sissevaate Kanada avalikku ellu ja on olnud kasuks meie organisatsioonide hilisemaks tööks ja ühendusteks. Ontario valitsus on korraldanud igakevadisi ringsõite provintsi tööstuse ja vaatamisväärsustega tutvunemiseks. Need ringsoi- Kiri Soomest Erakordselt külm talv on teinud rohkesti kahju nii Soomes kui ka mujal Euroopas. Üle 50 pakase kraadi (Celsius) mõõdeti jaanuaris Lapimaal Naruska külas, mis on rekord saja aasta jooksul Veebruaris muutus olukord ka laevaliikluse osas nii halvaks, et jää kattis isegi Taani väinad. Läänemere lõunaosadest rääkimata. Soome jää-eemale kõik, mis meie ühiskonda dud on igakordselt kestnud nädala-lõhestab, Kuid ai^da ruumi kõigele, päevad ja on edasi antud ka meie mis meie ühiskonda ühendab". See lehe veergudel, nõue on püsinud ja püsiv lehe luge- Meie ringvaated ja juhtkirjad on laskpnd on näidanud, et lugejad on käsitanud meie ühiskondlikke, ja sellest ka niimoodi aru saanud. rahvusvahelisi arenguid ja majan- „Meie ilu" toimetus on 35 a. duseSu suundi. Nende arengute jooksul andnud oma parema trüki- kaudu on meie ühiskpnd ja organi-ruumi ja raporteerinud peensustes satsioomdkursis peetud toimuvast lõhkujatelon täistöö, et kaubalae-meie organisatsioonide tööd ja saa- ulatuslikumas perspektiivis üldi- vad sadamatesse tuua ja sealt v%v vutusi. Neid organisatsioone on ar- , sel areeniL Uks tähtsaim on siisks Kokku op neid üheksa. Raskusi on vuliselt palju, kui märkida ainult informatsioonide vaheldamine, kindlasti ka neljal Eesti rannikul mõningaid: Eesti Liit Kanadas, ko- mis soodustab organiseeritud tööd tegutseval jäälõhkujal „Ivan Kru-gudused. Eesti Maja organisatsi- meie ühiskonnas. Teame, et meie zenstern",„Kap.Izmailov*^„Kiiev*' ooni loomine ja ühiskondliku kodu ühiskondlik töö ja püüdlused ei saamine, Rahvuto Välisvõitluse pääse Ingliskeelsesse ajakirjan- Nõukogu — nüüd EKN, Toronto dusse ja seepärast peame selle eest Eesti Ühispank, Eesti Abistamis- hoolitsema ise. komitee, teajrid, ^ulukoorid, üli- „ M e i e Elu" ön eesti ühiskonda õpilaskond, ^Tartu College, laste teeninud nurinata ja iseseisvalt, suvekodud, suvepäevad, skautlik See ei ole alati kerge olnud ei ma-tegevus, „Eestlased Kanadas" ko- janduslikult ega inimlikelt ressur-guteos ja palju teisLjSee on suur ja sidelt. Ometi oleme teeninud oma positiivne panus eesti ühiskonna- lugejate rahulolu Ja seda näitab le, mis on maksnud kirjastajaüe lugejate stabiilsus läbi paljude aas-paberis, ladumises ja trükkimises tate, Arusaadavalt mängib lehe ma-sadu tuhandeid dollareid. Kuid janduses tähtsat osa ka kuulutaja kõik ei ole hinnatav ainult dollari- oma panusega. Omaltpoolt oleme tes, vaid ka heas tahtes, kooštööp ja vastu andnud kuulutajale leheruu-energias nii mõnegi inimese poolt. mi. „Meie Elu" väljaandjana on Kuid inimesed, kes on teinud leh- kirjastus ja tema juhatus tänulik te, peamiselttoii^etajad ja kaastöö- selle koostöö eest ja loodab ainult lised, on ka ise (töötanud kaasa selle jätkumist. Kirjastuse juhatus nendes organisatsioonides ja on tänab ka kõiki toimetajaid ja kaas-andnud tuhandeid tunde koostööks töölisi, samuti kirjastuse seniseid ja koosolekuteks teiste organisee- esimehi ja juhatuse liikmeid, kes rijate kõrval, kes on kutsunud, on oma panuse andnud möödunud küsinud nõu ja on palunud oma 35 aasta jooksul. Ilmainimressursi-koostööd anda, Seda on alati antud deta ei suudaks ükski ettevõte ek-transporteeiib turiste otse Tokiost, Jaapanist. ,,Jõuluvana riiki" tutvustas inglastele suure eduga ka Inarijärvil vene raketti vaatamas käinud soome jõu-utaat. See pilt levis suurte Lääne ajalehtede esilehekülgedele. Arvatavasti taoline reklaam venelastele ei meeldinud hoolimata sellest, et nad otsimisarve on nõus maksma. / J.M; ,• ning „Krasisi" sel talvel olnud. Soomes suri esimene südamesiir-damisipatsient, 40-aastane Heimö Pitkänen 11 päeva pärast operatsiooni. Algul oli ta heas vormis ja jalutas juba haigla koridoridel, siis aga tulid komplikatsioonid. • Leningradis mõisteti süüdi 34-aas-tane soomlane, kes purjuspeaga mässas Moskva-hotellis Leningradis. Rahvakohtu otsus — 2,5 aastat töö-laagrit. Soomlane peksis oma hotelli korrusevalvürit ja avaldas vastupanu teda vahistama tulnud miilitsale. Soomlane jätkas märatsemist vee! miilitsajaoskonnas. Soome iseseisvuspäeval, 6. det-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiHnHiiiiiiiflM Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused jsi mälestusfondid oh tulumaksuvabad. Suunake oma amietused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R^ HiiiiiiiiitiiiiiiiiiiifmniiiiiinniitHiuiiii^niiiflfntitiiiiiiiii^ Vaba Pressiliit nõuab N. Liidu karistamist • GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Nagu teatab Münchenis sembril Leningradis" kadumaläinud tegutseva Vaba Pressiliidu, milles ka 22-aastast Jyrki Mäkelät pole veel eestlasi, informatsioonileht ,,Freie leitud. Soome metsatehnikut nähti Peesse Korrespondenz", on Vaba ega edasi minna. S. VEIDENBAUl ja seda on tehtud heameelega. Ei ole vist ülearune ütelda, et eesti ajaleht paguluses on andnud suure panuse eesti ühiskondliku elu ülesehitamisel paguluses. Kui ® poleks eesti lehti olnud, oleks mõnigi asi teisiti väi ja tulnud või oleks Eesti Kirjastus Kanada asutajad üldse tulemata jäänud. liikmed: Aleksander Weiler(f), Sieg- ; Kanada riiklikus elus on leht toi- ^rid Veidenbaum, Endel Kareda (t), minud sidepidajana asutamisest Paul Truupere (t). Esimehed: prof. peale. Esimene kontakt oli Kanada Mathiesen(t), A. Weiler,ReinWeiler esimene immigratsiooniministerW, Endel Kareda, S. Veidenbaum, Walter Harris, kellega toimus jutu- Albert Rammul, A. Kaigas (f), Albert ajamine. Torontos. Siit peale oli Irs. „Meie Elu" toimetuse koosseis valitsus l^orraldanud eriaastatel 35 a. jooksul: S. Veidenbaum, E. Kakaks kolmepäevast seminari Otta- redä, E. Salurand, H. Rebane, B. Par-was, ettutvu|da Kanada riikliku töö-, ming (USA-s). Ärijuhid ja kontoriga ja seda edasi anda oma lugejailt, juhatajad: A. Weiler, R. Weiler, M . Neis tsüklites on isiklikud kokku- Weiler, W. Kask (t), A. Peel, E. Jär-puuted olnud kõrgemate riigi funk- ^el, Ü. Jürima, R. Antik, pr. Kaasik, tsionääridega. On külastatud kahte L. Jaanberg, V. Krabi. iniiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ viimast korda restoranis „Neva" ja üldine arvamus Soomes ongi, et tema viimaseks peatuskohaks on Neeva jõe põhjamuda. Ka Tallinnas kadus soome turist Pirital, ega temast pole midagi kuulda olnud. Põhja-Põhjamaalt pärit olev kirjanik Antti Tuuri sai jaanuaris Põhjamaade nõukogu poolt kirjandusau-hihna 75.000 Taani krooni oma romaani „Pohianmaa" eest. Kandidaate oli kokku 12. Umbes 10 000 Kanada dollari suuruse auhinna saanud autor ütles, et ta hakkas teost kirjutama 1978. a. ja valmis se^ sai neli aastat hiljem. Kirjanik Erno Paasi- Pressiliit saatnud 40-nele UN-i liikmesriigi valitsusele ja Euroopa, Ameerika, Aafrika ja Aasia juhtiva-- tele riigimeestele üleskutse, milles nõutakse sanktsioonide rakendamist N. Liidu vastu Afganistanis teostatava rahvamõrva eest. Vaba Pressiliit tugineb oma nõudmises UN-i üldkoosoleku poolt vastu võetud konventsioonile rahvamõr-vade ärahoidmiseks ja süüdlaste karistamiseks 9. sept. 1948. Selles konventsioonis seisab: Rahvamõrvas süüdlane on see, kes sooritab akte sihiga hävitada etnilisi, rahvuslikke, rassilisi või usulisi gruppe. N. Liit on Afganistanis selle konventsiooni vastu kõige rängemal kombel eksinud, UN-i üldkoosolek jatulumaks Mk Saniai !983 Daoforli) M. Toronto Ont f®l.694-6241 linnale anti samuti Finlandia-pree-" on N . L i i d u juba kuus korda selles mia 100 000 marka (umbes 20 000 K. küsimuses süüdi mõistnud, ent ei ole dollarit) esseekogu „Yksinäisyys ja ü h m a " (üksindus ja trots) eest. Summa on suurem, mis kunagi kirjanduse alal antud. • . ÜK^sbititsiiSi Rovaniemi linna, polaarjoont ning „Jõuluvana riiki" külastas hulk briti turiste otselennuga Londonist „Con-corde'ga". Visiidist tehti ka tv-prog-ramm, mida Inglismaal vaatas 18 miljonit inimest. Külaskäik osutus nii heaks äriks, et käesoleval aastal lennavad „Concorde'id" isegi neli korda Londonist Rovaniemi. Samal päeval on Lapimaa lennuväljal näha koguni kaks „Concorde'i" korraga ja peale selle veel Finnair DG-IO, mis aga rakendanud mingeid sanktsioone süüdlase karistamiseks või korralekutsumiseks. Sanktsioonidena soovitab .Vaba Pressiliit N . Liidu väljaheitmist Rahvusvahelisest Väärin-gufondist Maailmapangast, krediitide andmise lõpetamist ja toiduainete müügi keelustamist. UN-i eelkäija Rahvasteliit oli ka nõrk organisatsioon, aga ta rakendas sanktsioonid Itaalia vastu Itaalia- Abessiinia sõja puhul kolmekümnendatel aastatel, Aga nüüd vaatab vaba maailm südamerahuga pealt, mil relvastatud suurvõim teostab kõige jõledamat rahvamõrva Afganistanis. . . Ent vastuvõtul, kus külalised saabuvad alates tööaja lõpust veel kuni järgneva kahe tunni kestel, olnuks peayõõrustaja seismine saabujate tervitamiseks „valyeka tinasõduri kombel mitme tunni jooksul" — nagu tähendas humoorikalt dr. Roos meie lehe esindajale, siiski pisut kurnavaks. Niisiis seekord ta noorem ametivend konsul A. Roos koos oma helikunstniku.st abikaasaga seisid saabujaile käesurveks pärast seda, kui need olid saali esikus rahvariietes noorte neidude — Merikese Käo ja Silvia Vaheri südamlikku tervitus-naeratust kohanud ja jäädvustanud küünalde valguses olevasse külalisraamatusse oma nime või ka pühen-dusteksti. Dr. Roos ütles ka peatselt üldise päevakohase, mini-sõnavõtu ning joodi klaasike rammujooki Eesti parema tuleviku lootuste täitumiseks. E.V. esinduse-poolse etiketi täitmist süvendab partnerina Rahvuskomitee oma esimehega. Seekord puudus ka viimane esinemismatka tõttu ja teda asendasid ERKU abiesi-mehi P. Saar koos peasekretäri ülesandeis oleva J. Tiiveliga. ruumiks ühes ad hoc baarinurgaga ja suupistetega lauakate asetatud Sinisesse saali, oli otstarbekas. Kahjuks ei ole aga Eesti Maja endi-sene esinduslik saal enam seda, mis varemalt. Hoone alumiselt korralt on toodud sinna suuri raamatukappe, mis üksnes ei vähenda nagu nii väikese mõõtudega saali,vaid on loonud seal juba pisut ,,pööningukolaga" ilme. Mitte palju aastaid tagasi tehti HS juhatuse ja annetnjate abiga Eesti Maja sisemuse soliidsemaks muutmisel palju tulemusrikkaid uuendusi. Eriti paljud teistest rahvustest grupid ia üksikkülastajad kiitsid eestlaste toredat-meeldivat klubihoonet, mis pealegi oma välisfassaadi poolest on muinsuskaitse all ja hoone asukoht suurepäraselt kesklinnas; Maja administreerivjuhtkond ei tohiks mitte lasta ei hoone sisemust ega väliijnust mingisse tagasilanguse tendentsi. Ka võiks selle rõdult Eesti sini-must-valge koos tähelipuga enamalt lehvida. MEDALID VARJATUKS Eesti Arhiiv USA-s juhatus on oma .Lakewoodis asuvas arhiivis väljapanekute hulgast kõrvaldanud „ajuti-selt" II maailmasõjas eesti sõjaväelasile annetatud (Saksa) teenetemärgid ja medalid. Seda kartuses, et mõned muust rahvusest isikud võivad neid nähes esineda kaebusega, et eestlased demonstreerivad seal ,,nal-sisümboleid" . . . Selles kartuses on iuhalus teinud üksmeelse otsuse, nagu seletati,! olles ühtlasi saanud selles asjas toetava seisukoha ka ERKU esimehelt, samuti sõjameeste liidust. See samm on aga kutsunud osalt esile tugevat nurinat, mitte üksnes II maailmasõja eestlasist veteranide peres, vaid isegi ainult USA armees teeninud eestlaste hulgast. Küsitlusile veteranide hulgas seletati, et nende liidu juhatus ei olla seda küsimust tervikuna arutanud, vaid mainitud probleemi kerkides on liidu esimees saanud konsulteerida kiirelt vaid mõiida juhatusliiget ja püüdnud teada saada ka liikmesühingute arvamist, kusjuures viimaste hulgaS' oli vastu- ja poolthääli. Mõned prominentsed end. rindemehed on tõstnud tugevat protestihäält arhiivi juhatuse (esim. H. Taremäe) sammude pärast. Tuuakse ette, et eesti sõjamehed said neid teeneteriste ja medaleid puht-sõjaliste ja mitte "poliitiliste teenete, s.t. sõjalise vahvuse eest, edasi ka seda, et meie sõjamehed võitlesid oma maa ja rahva kaitseks idarindel Eesti Vabariigi iseseisvuse hävitaja vastu ja mitte läänerindel. Ja et pealegi on antud juhul tegemist arhiivi-liste eksponaatidega kui möödunud sõja aumärkide asitõendid ja mitte seal mingid propaganda või õrritamise" esemed. Leitakse, et neil asjaoludel on ar-hiivitegelaste kartus osutunud põhjendamatuks ning isegi haavavaks end. eesti sõduritele. Lisatakse, et selles vaimus edasi toimides tuleks siis ka kõrvaldada koguteosed, memuaarsed raamatud jne, kus eesti rin-demehi ja lahingusangareid on näha" piltidel samade sõjaliste teenetemärkidega rinnas, j.m. Küsitakse, et kas ei ole tegemist mingi ülesköetud .,natsijahist" ja Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppe ähvardavast liiale läinud laimukampaaniast (kus näit. isegi eesti rahva Omakaitse olnud „natsid") tulnud hirmupalavi-kuga? Veel on toodud ette, et samasuguseid sõjalisi teenetemärke leidub , ameeriklaste endigi arhiivides-muu-seumides ilma, et kusagil oleks tekkinud sellest varjamise yajadust. Nüüd kuuldub, et mainitud teenetemärke olla lubatud (eesriidega kaetud?) vitriinidesse tagasi asetada. On avaldatud! arvamist, et eesti sõjameeste ülemaailmne keskus peaks asjasse selgust tooma põhimõttelise seisukoha avalamisega, mis väldiks edaspidiseid segadusi teistes paikades. AJALEHE UUESTISÜND 36-ndas aastakäigus olev USA eestlasi teeniv „Vaba Eesti Sõna" seisab oluliste muudatuste ees. Esi-ja kohvi kõrvale veebruari-märtsi teks on tehtud mõnda aega etteväl-ajale kombekohased vahukoorega (Järg Ihk. 3) UUS! JA VANU SÕPRU Vastuvõtud kandsid varemalt, kui need tasusid peamiselt E.V. esinduse õlgadel, diplomaatlikku nimetust. Kui aga kogeti, et puht-diplomaatlik-ku külaliskonda ainult kutsuda ja jätta, kõrvale teisi, kelledega kontaktide loomine vajalik, samuti eesti oma ühiskonna tegelasi, — ei ole otstarbekas, muutusid need koostöös ERKÜ-ga E.V. aastapäeva vastuvõ-tu- õhtuiks. Nii saabuvad üheltpoolt veel mõnedki diplomaatilised isikud, peamiselt küll New Yorgis asuvast konsulaarkorpusest, aeg-ajalt ka USA välisministeeriumi esindaja ja Läti ja Leedu vabariikide esindajad kui kindlad külalised, teiseltpoolt kommunistidelt ikestatud rahvaste esindajad, vahest ka mõni nimekam New Yorgi linnaametnik, kõige arvukamalt aga meie oma rahvuskaaslasi aktiivselt tegutsevaist organisatsioonest — eesti elu ja, välisvõit-lusegi edasiviijaid. Viimastest olid seekord kutsutud peamiselt org.-de esimehed. - Meeldiv on kogeda E.V. esinduse austavat meelespidamist neile, kes sõja päevil ja osalt veel vahetult sellele järgnenud perioodil^kui olid veel lahendamata esinduse finantsprobleemid, abistasid otsustavalt ja väärikal viisil Eesti Vabariigidiplomaat-liku esinduse eksistentsi majanduslike raskuste ületamisel; Need' olid maailmameredel sõitnud tublid eesti „merekarud" laevandustegelaste, meie kaubalaevastiku juhtkonna nirig meeskonnaliikmete ridadest. Äsjasel vastuvõtul võis ka nende esindust näha hr. Harkna ja kpt. Suu-bergi näol,, kelledest viimane veel praegugi kui visa muhulane on juhtimas laevu, nüüd juba tankerhiiglasi. Kolmanda tuttavliku kujuna liikus vestlevalt ringi nooruslik vanahärra Earl Backer — omaaegne USA konsul Riias ja hiljem Tallinnas, kes mäletab hästi nende riikide vabadusae-ga ning saavutusi ja on jäänud truuks Balti rahvaste ning nende püüdluste sõl3raks. Prominentsete väliskülaliste hulgas oli New Yorgi suure konsulaar-korpuse sekretär-laekur,' Bahraini peakonsul A. J. Shakari, Trinidad- Tobago peakonsul G. Adams, Läti saatkonnanõunik dr. A. Dinbergs Washingtonist, Leedu peakonsul A. Shimutis j.t. Sinises saalis oli Eesti Maja soomlannast ökonomilt Tuula Malmilt korraldatud maitsekas külmlaud, kus külaliste erilisteks maiuspaladeks kujunesid Soome Lapimaalt imporditud põhjapõdra suitsulihast konservjuustu täidisega rullid )iMeie Elu"! Võ \ ..Estonia"' Windsor'i v{ ,v ja teisel veeri nia kasuks mandal yeei ründamist ji võidupunkte! rast seda sul edu ja Wind?! võimeline,,] Pärast,,El ville elaniki mad peavad na klubiks ]i kirjeldas mail jel avaldades tu kaks suuri dil^kus pall gijate käes. T V 9 - 10 n| Kanada kl sel aastal pe Winnipeg'is,' neljandat kl meistritiitlit, seal Alberta, I loba ja Noi meistriks tui kõige tugeva] klubi. EUROOPAS! Pärast Kai nEstonia" kh Euroopasse, lus on HoUal . aprillil ja Roti vai. Belgias, lus 25. aprillil võistlused on) riisis, kus 27. pa klubide n| neid on kutsul na. Nendest \\ klubid PruntsI giast, Hollan Nõukogude L| lusi tutvustati kondi ajakirji susmua tunni Iseseisvust võistleb sini-| 'riietuses, suuij nimi rinnal ju kavatseb riiet Vabariigi vai) pealtvaatajat! mist vabas mi Sarnastel si levad meeski vad vastatikki laualippe, mi( aeb teha. Sol) õrna meeskoi kümmend eel vajab klubi n See oleks El keeldumisel meie rahvuslil tarna vastava peaks alustalfj on ainult 30 p| ,,Estonia" võistlustele l- 12-ne-liikmoli! sa läheb ka ai žer eestlane A l 1 Välisk (Algi mislusi, et kõij da ajast juba n| dega iadumi.*iv lel alal Irilkitel mile. VuslavatI muuks on invei larit. Lohe ladil otstarbeks võq kõrval olev ruil mõningaid üml! iikuks kasutam kogu viidi iini lislido klubil kil mise ruumi, sai| ja üksikisikud kelledele saal saal ja E K L - i osaliseks lango.'| pid, kes Eesti istasid olla mil mis,vaid saada ehk omaette ok| ka selle välinuu lavalt kohandal Mainitud põh| Maja üldkasuti suuremate üritil võitu, tekitas ki samm Sellel ku meelt ja osalt t| neldi isegi mini misest, „kõvadcJ iidest" ja ähvar/ dusseltsi kui ma] lekul iilesvõtta. see tuljeb, saab dagi muuta. Juui hatud. V E S ei muulil tehnilise külje „ u u e s t i s ü n d " vi nimelt toimetusi toimetajaks oli siis pikka aega Raudsepp, V i in juhtkirjanik, on parima, ent kõrj riva lehetöö juui
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 21, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-03-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850321 |
Description
Title | 1985-03-21-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | '2: •ti Published by Estonian PublishingGo. Toronto Ltd., Estonian House,958 Broadvie3ft^ Ave,, Törbnto, Oht. Canadjs, M4K 466-0951 Toimetajad: H. Rebane ja S/Veidenbaum.Toiinetaj^^ Yorgis B.Parmmg, 473 Luhmann Dr.; Itoy Milford, M.|.,ÜSA. Tel (201) 262-:ö7^;^ ', „Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut A. Weileri algam^^ • „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview ^ Ave.,TQronto,Ont.M4K 2R6Ganada- Tel.^^^^^^^ Teliimisteya kuulutust® vastuvõtmine igal tööp. 9 llm.— 5 pl,,esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.--8 õ.^la^^k^^ „MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. $22^00, ;3 k.$15.50. USÄ-sse(USÖl.a.$44.00,6k.$25.00, 3k.$17.00. ; Ülemeremaadesse — 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 Ic. $19.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja õhupostilisa JJSA^sse: /I a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhu ü|emer6maadesse: 1 a^ Üksiknumber — 750 Kuulute^hinnad: I t o l l üli^l veerul — esiküljel tekstis $5.00, kuulutuste küljel |4.75, Protsess USA-s „Meie Elu*' m. 12 (1829) 1985 LOS A N G E L E S - Tuntud juudi rahvusest advokaat, kes kaitses kohtus üht sõjaroimades süüdistatud jugoslaavlast on sattunud teiste ^sess ön esmajärjekordse tähtsusega. Muudatus, mis tehti kongressi poolt 1978. a. immigratsiooniseaduseSjVõt-tis võimaluse sõjaroimades süüdista- TULÜNIAKSULEHPE TÄITMINE B.A. toe Ave. E., Toronto, Ruum 206 — Soome Ühispanga maja. Avatud: esmasp. — reedeni kl. 10—10, laup. 10—3. TEL. 488-1801 New Yorgi kiri Yorgi Eesti Majas pidulikud vastuvõtud, algul kadunud peakonsul J. Kaivu, siis peakonsul E, Jaaksoni ja viimasel konsul dr. A. Roosi juhti-loiioüisiiisioiiiiiiiiiiiiniiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^ Kolmekümne viie aasta jooksul kindralkuberneri: Vincent Mas-on meie ühiskondades mõndagi seyd ja kindral Vanier'i.Peaminist-juhtunud ja mõndagi muutunud, reid St. Laurenti, }ohn Diefenba- Jutt on meie pagulasühiskondadest. K u i d jutt on ka „Meie Elust", mille esimene number ilmus Torontos 22. märtsil 1950.a. Nii pagu-kerit, Lester Pearsoilit ja P.E. Tru-deaud. On tutvunetud paljude keskvalitsuse ministritega. Oiitario osas on kohatud peaministreid: lasühiskond kui ka pagulasajaleht George Drew'd, Lesly Frosti, John peavad käima kä'sikäes ja enamu- Robartsi ja William Davist. Need ses käivadki. Ajaleht on ühiskond- kokkupuuted on võimaldanud kii-juutide põlu alla. Kui Gary Fleisch- t^il pääseda deporteerimisest põhju-mann läks välja kohtusaalist, süli-. sel, et nad nende päritolumaal saa-tasid mõned talle näkku ja hüüdsid, vad tagakiusamiste osalise et ta on raha eest valmis mõrvama oma ema ja et ta kaitseb Hitleri. KUUS DEPORTEERITUD V , " , . Uurimisel on 300 süüdistust ja ka- Advokaat puhkis näo puhtaks ja hei viimasel aastal on kuus isikut ütles, et teoreetiliselt ma võiks kaits-" deporteeritud, ta Hitleri, kuid tunnete järgi maei. Märgitakse, et seda on soodusta-saaks. Ta lisas, et ta kaitseb demo- nud ka poliitilise õhkkonna muutus, kraatiat.kui ta nõustus esindama ad- 1950-date aastate „külma sõja" ajas-vokaädina kohtus 85- aastast kroaati tui USA kaldus vähem sinna poole, Andrija Artukovic'i, keda Jugoslaa- et anda inimesi üle kommunistliku via valitus süüdistab 600 000 serb- bloki riikidele, lase, juudi ja mustlase mõrvamisele. Seoses protsessiga on juutide viha kaasaatamises sõja ajal. Tema välja- eriti, suunatud Artukovici advokaadi andmise küsimus oli otsustamisel, vastu, keda nimetatakse oma rahva ' „ häbiplekiks. Advokaat ütleb, et ta ei ErOLE VÕIMELINE . kahetse, et võttis omale Artukovic'i ^ Kaitseadvokaat väidab, et halli- kaitsmise, kuiia väljaandmise küsi- haigusest täiesti kosunud ning tema päine Artukovic, kes kohtusaalis oli mused on tema eriala ja tema arvates igapäevaste ülesannete täitmisel, ratastoolis ja passiivselt kuulas põhiseaduslike õiguste kaitsmine on pealt, nii vaimselt kui füüsiliselt ei. enam väärt kui muu. ole võimeline ja kohtu poolt nimeta-*' Artukovic oli sakslaste poolt oku-tud psühhiaater leidis, et ta tuleks peeritud Jugoslaavia sise- ja kohtu-paigutada vaimuhaiglasse. minister. Ta toodi iga päev kohtu- 1952. a. Artukovic'! taheü^depor- saali haiglast, kus teda peetakse kin-teerida, kuid otsus seisatati 1959. a. ni alates möödunud aasta novemb-põhjusel, et ta saab Jugoslaavias ta- rist. Ta istus hommikumantlis, käed gäkiusamise osaliseks. USA kohtu- koos ratastoolis. Tõlk sosistas talle ministeeriumi erijuurdlusosakorina kõrva, kuid kohtualune oli sõnatu ja direktor Neal Sher ütles, et see prot- ilmetu. Väliskülalised Eesti Majas ja varjatud medalid arhiivis Eesti Vabariigi aaslapäevil on vastlakuklid. Vastuvõtu ruumiline juba aastakümneid toimunud Nevy korraldus, kus saal oli jäetud vestlus- Saadiku ülesandeis teotsev peakonsul oli küll juba oma hiljutisest likvastupeegeldus. Kuid ajaleht on ka ühiskondlik suunaja, niipalju kui ta seda suudab olla. Kui „Meie Elu" päevavalgust nägi, siis seadis ta ka kindlad toimetamise alused, kus üheks tähtsamaks nõudeks oli: „ H o i d a lehö sisust re sissevaate Kanada avalikku ellu ja on olnud kasuks meie organisatsioonide hilisemaks tööks ja ühendusteks. Ontario valitsus on korraldanud igakevadisi ringsõite provintsi tööstuse ja vaatamisväärsustega tutvunemiseks. Need ringsoi- Kiri Soomest Erakordselt külm talv on teinud rohkesti kahju nii Soomes kui ka mujal Euroopas. Üle 50 pakase kraadi (Celsius) mõõdeti jaanuaris Lapimaal Naruska külas, mis on rekord saja aasta jooksul Veebruaris muutus olukord ka laevaliikluse osas nii halvaks, et jää kattis isegi Taani väinad. Läänemere lõunaosadest rääkimata. Soome jää-eemale kõik, mis meie ühiskonda dud on igakordselt kestnud nädala-lõhestab, Kuid ai^da ruumi kõigele, päevad ja on edasi antud ka meie mis meie ühiskonda ühendab". See lehe veergudel, nõue on püsinud ja püsiv lehe luge- Meie ringvaated ja juhtkirjad on laskpnd on näidanud, et lugejad on käsitanud meie ühiskondlikke, ja sellest ka niimoodi aru saanud. rahvusvahelisi arenguid ja majan- „Meie ilu" toimetus on 35 a. duseSu suundi. Nende arengute jooksul andnud oma parema trüki- kaudu on meie ühiskpnd ja organi-ruumi ja raporteerinud peensustes satsioomdkursis peetud toimuvast lõhkujatelon täistöö, et kaubalae-meie organisatsioonide tööd ja saa- ulatuslikumas perspektiivis üldi- vad sadamatesse tuua ja sealt v%v vutusi. Neid organisatsioone on ar- , sel areeniL Uks tähtsaim on siisks Kokku op neid üheksa. Raskusi on vuliselt palju, kui märkida ainult informatsioonide vaheldamine, kindlasti ka neljal Eesti rannikul mõningaid: Eesti Liit Kanadas, ko- mis soodustab organiseeritud tööd tegutseval jäälõhkujal „Ivan Kru-gudused. Eesti Maja organisatsi- meie ühiskonnas. Teame, et meie zenstern",„Kap.Izmailov*^„Kiiev*' ooni loomine ja ühiskondliku kodu ühiskondlik töö ja püüdlused ei saamine, Rahvuto Välisvõitluse pääse Ingliskeelsesse ajakirjan- Nõukogu — nüüd EKN, Toronto dusse ja seepärast peame selle eest Eesti Ühispank, Eesti Abistamis- hoolitsema ise. komitee, teajrid, ^ulukoorid, üli- „ M e i e Elu" ön eesti ühiskonda õpilaskond, ^Tartu College, laste teeninud nurinata ja iseseisvalt, suvekodud, suvepäevad, skautlik See ei ole alati kerge olnud ei ma-tegevus, „Eestlased Kanadas" ko- janduslikult ega inimlikelt ressur-guteos ja palju teisLjSee on suur ja sidelt. Ometi oleme teeninud oma positiivne panus eesti ühiskonna- lugejate rahulolu Ja seda näitab le, mis on maksnud kirjastajaüe lugejate stabiilsus läbi paljude aas-paberis, ladumises ja trükkimises tate, Arusaadavalt mängib lehe ma-sadu tuhandeid dollareid. Kuid janduses tähtsat osa ka kuulutaja kõik ei ole hinnatav ainult dollari- oma panusega. Omaltpoolt oleme tes, vaid ka heas tahtes, kooštööp ja vastu andnud kuulutajale leheruu-energias nii mõnegi inimese poolt. mi. „Meie Elu" väljaandjana on Kuid inimesed, kes on teinud leh- kirjastus ja tema juhatus tänulik te, peamiselttoii^etajad ja kaastöö- selle koostöö eest ja loodab ainult lised, on ka ise (töötanud kaasa selle jätkumist. Kirjastuse juhatus nendes organisatsioonides ja on tänab ka kõiki toimetajaid ja kaas-andnud tuhandeid tunde koostööks töölisi, samuti kirjastuse seniseid ja koosolekuteks teiste organisee- esimehi ja juhatuse liikmeid, kes rijate kõrval, kes on kutsunud, on oma panuse andnud möödunud küsinud nõu ja on palunud oma 35 aasta jooksul. Ilmainimressursi-koostööd anda, Seda on alati antud deta ei suudaks ükski ettevõte ek-transporteeiib turiste otse Tokiost, Jaapanist. ,,Jõuluvana riiki" tutvustas inglastele suure eduga ka Inarijärvil vene raketti vaatamas käinud soome jõu-utaat. See pilt levis suurte Lääne ajalehtede esilehekülgedele. Arvatavasti taoline reklaam venelastele ei meeldinud hoolimata sellest, et nad otsimisarve on nõus maksma. / J.M; ,• ning „Krasisi" sel talvel olnud. Soomes suri esimene südamesiir-damisipatsient, 40-aastane Heimö Pitkänen 11 päeva pärast operatsiooni. Algul oli ta heas vormis ja jalutas juba haigla koridoridel, siis aga tulid komplikatsioonid. • Leningradis mõisteti süüdi 34-aas-tane soomlane, kes purjuspeaga mässas Moskva-hotellis Leningradis. Rahvakohtu otsus — 2,5 aastat töö-laagrit. Soomlane peksis oma hotelli korrusevalvürit ja avaldas vastupanu teda vahistama tulnud miilitsale. Soomlane jätkas märatsemist vee! miilitsajaoskonnas. Soome iseseisvuspäeval, 6. det-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiHnHiiiiiiiflM Eesti Sihtkapital Kanadas Annetused, testamendi-pärandused jsi mälestusfondid oh tulumaksuvabad. Suunake oma amietused noortele ja teistele eesti organisatsioonidele Eesti Sihtkapital Kanadas kaudu tulumaksuvaba kviitungi saamiseks. — Eesti Maja, 958 Broadview Ave. Toronto, Ont. M4K 2R^ HiiiiiiiiitiiiiiiiiiiifmniiiiiinniitHiuiiii^niiiflfntitiiiiiiiii^ Vaba Pressiliit nõuab N. Liidu karistamist • GEISLINGEN („Meie Elu" kaastööliselt) — Nagu teatab Münchenis sembril Leningradis" kadumaläinud tegutseva Vaba Pressiliidu, milles ka 22-aastast Jyrki Mäkelät pole veel eestlasi, informatsioonileht ,,Freie leitud. Soome metsatehnikut nähti Peesse Korrespondenz", on Vaba ega edasi minna. S. VEIDENBAUl ja seda on tehtud heameelega. Ei ole vist ülearune ütelda, et eesti ajaleht paguluses on andnud suure panuse eesti ühiskondliku elu ülesehitamisel paguluses. Kui ® poleks eesti lehti olnud, oleks mõnigi asi teisiti väi ja tulnud või oleks Eesti Kirjastus Kanada asutajad üldse tulemata jäänud. liikmed: Aleksander Weiler(f), Sieg- ; Kanada riiklikus elus on leht toi- ^rid Veidenbaum, Endel Kareda (t), minud sidepidajana asutamisest Paul Truupere (t). Esimehed: prof. peale. Esimene kontakt oli Kanada Mathiesen(t), A. Weiler,ReinWeiler esimene immigratsiooniministerW, Endel Kareda, S. Veidenbaum, Walter Harris, kellega toimus jutu- Albert Rammul, A. Kaigas (f), Albert ajamine. Torontos. Siit peale oli Irs. „Meie Elu" toimetuse koosseis valitsus l^orraldanud eriaastatel 35 a. jooksul: S. Veidenbaum, E. Kakaks kolmepäevast seminari Otta- redä, E. Salurand, H. Rebane, B. Par-was, ettutvu|da Kanada riikliku töö-, ming (USA-s). Ärijuhid ja kontoriga ja seda edasi anda oma lugejailt, juhatajad: A. Weiler, R. Weiler, M . Neis tsüklites on isiklikud kokku- Weiler, W. Kask (t), A. Peel, E. Jär-puuted olnud kõrgemate riigi funk- ^el, Ü. Jürima, R. Antik, pr. Kaasik, tsionääridega. On külastatud kahte L. Jaanberg, V. Krabi. iniiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^ viimast korda restoranis „Neva" ja üldine arvamus Soomes ongi, et tema viimaseks peatuskohaks on Neeva jõe põhjamuda. Ka Tallinnas kadus soome turist Pirital, ega temast pole midagi kuulda olnud. Põhja-Põhjamaalt pärit olev kirjanik Antti Tuuri sai jaanuaris Põhjamaade nõukogu poolt kirjandusau-hihna 75.000 Taani krooni oma romaani „Pohianmaa" eest. Kandidaate oli kokku 12. Umbes 10 000 Kanada dollari suuruse auhinna saanud autor ütles, et ta hakkas teost kirjutama 1978. a. ja valmis se^ sai neli aastat hiljem. Kirjanik Erno Paasi- Pressiliit saatnud 40-nele UN-i liikmesriigi valitsusele ja Euroopa, Ameerika, Aafrika ja Aasia juhtiva-- tele riigimeestele üleskutse, milles nõutakse sanktsioonide rakendamist N. Liidu vastu Afganistanis teostatava rahvamõrva eest. Vaba Pressiliit tugineb oma nõudmises UN-i üldkoosoleku poolt vastu võetud konventsioonile rahvamõr-vade ärahoidmiseks ja süüdlaste karistamiseks 9. sept. 1948. Selles konventsioonis seisab: Rahvamõrvas süüdlane on see, kes sooritab akte sihiga hävitada etnilisi, rahvuslikke, rassilisi või usulisi gruppe. N. Liit on Afganistanis selle konventsiooni vastu kõige rängemal kombel eksinud, UN-i üldkoosolek jatulumaks Mk Saniai !983 Daoforli) M. Toronto Ont f®l.694-6241 linnale anti samuti Finlandia-pree-" on N . L i i d u juba kuus korda selles mia 100 000 marka (umbes 20 000 K. küsimuses süüdi mõistnud, ent ei ole dollarit) esseekogu „Yksinäisyys ja ü h m a " (üksindus ja trots) eest. Summa on suurem, mis kunagi kirjanduse alal antud. • . ÜK^sbititsiiSi Rovaniemi linna, polaarjoont ning „Jõuluvana riiki" külastas hulk briti turiste otselennuga Londonist „Con-corde'ga". Visiidist tehti ka tv-prog-ramm, mida Inglismaal vaatas 18 miljonit inimest. Külaskäik osutus nii heaks äriks, et käesoleval aastal lennavad „Concorde'id" isegi neli korda Londonist Rovaniemi. Samal päeval on Lapimaa lennuväljal näha koguni kaks „Concorde'i" korraga ja peale selle veel Finnair DG-IO, mis aga rakendanud mingeid sanktsioone süüdlase karistamiseks või korralekutsumiseks. Sanktsioonidena soovitab .Vaba Pressiliit N . Liidu väljaheitmist Rahvusvahelisest Väärin-gufondist Maailmapangast, krediitide andmise lõpetamist ja toiduainete müügi keelustamist. UN-i eelkäija Rahvasteliit oli ka nõrk organisatsioon, aga ta rakendas sanktsioonid Itaalia vastu Itaalia- Abessiinia sõja puhul kolmekümnendatel aastatel, Aga nüüd vaatab vaba maailm südamerahuga pealt, mil relvastatud suurvõim teostab kõige jõledamat rahvamõrva Afganistanis. . . Ent vastuvõtul, kus külalised saabuvad alates tööaja lõpust veel kuni järgneva kahe tunni kestel, olnuks peayõõrustaja seismine saabujate tervitamiseks „valyeka tinasõduri kombel mitme tunni jooksul" — nagu tähendas humoorikalt dr. Roos meie lehe esindajale, siiski pisut kurnavaks. Niisiis seekord ta noorem ametivend konsul A. Roos koos oma helikunstniku.st abikaasaga seisid saabujaile käesurveks pärast seda, kui need olid saali esikus rahvariietes noorte neidude — Merikese Käo ja Silvia Vaheri südamlikku tervitus-naeratust kohanud ja jäädvustanud küünalde valguses olevasse külalisraamatusse oma nime või ka pühen-dusteksti. Dr. Roos ütles ka peatselt üldise päevakohase, mini-sõnavõtu ning joodi klaasike rammujooki Eesti parema tuleviku lootuste täitumiseks. E.V. esinduse-poolse etiketi täitmist süvendab partnerina Rahvuskomitee oma esimehega. Seekord puudus ka viimane esinemismatka tõttu ja teda asendasid ERKU abiesi-mehi P. Saar koos peasekretäri ülesandeis oleva J. Tiiveliga. ruumiks ühes ad hoc baarinurgaga ja suupistetega lauakate asetatud Sinisesse saali, oli otstarbekas. Kahjuks ei ole aga Eesti Maja endi-sene esinduslik saal enam seda, mis varemalt. Hoone alumiselt korralt on toodud sinna suuri raamatukappe, mis üksnes ei vähenda nagu nii väikese mõõtudega saali,vaid on loonud seal juba pisut ,,pööningukolaga" ilme. Mitte palju aastaid tagasi tehti HS juhatuse ja annetnjate abiga Eesti Maja sisemuse soliidsemaks muutmisel palju tulemusrikkaid uuendusi. Eriti paljud teistest rahvustest grupid ia üksikkülastajad kiitsid eestlaste toredat-meeldivat klubihoonet, mis pealegi oma välisfassaadi poolest on muinsuskaitse all ja hoone asukoht suurepäraselt kesklinnas; Maja administreerivjuhtkond ei tohiks mitte lasta ei hoone sisemust ega väliijnust mingisse tagasilanguse tendentsi. Ka võiks selle rõdult Eesti sini-must-valge koos tähelipuga enamalt lehvida. MEDALID VARJATUKS Eesti Arhiiv USA-s juhatus on oma .Lakewoodis asuvas arhiivis väljapanekute hulgast kõrvaldanud „ajuti-selt" II maailmasõjas eesti sõjaväelasile annetatud (Saksa) teenetemärgid ja medalid. Seda kartuses, et mõned muust rahvusest isikud võivad neid nähes esineda kaebusega, et eestlased demonstreerivad seal ,,nal-sisümboleid" . . . Selles kartuses on iuhalus teinud üksmeelse otsuse, nagu seletati,! olles ühtlasi saanud selles asjas toetava seisukoha ka ERKU esimehelt, samuti sõjameeste liidust. See samm on aga kutsunud osalt esile tugevat nurinat, mitte üksnes II maailmasõja eestlasist veteranide peres, vaid isegi ainult USA armees teeninud eestlaste hulgast. Küsitlusile veteranide hulgas seletati, et nende liidu juhatus ei olla seda küsimust tervikuna arutanud, vaid mainitud probleemi kerkides on liidu esimees saanud konsulteerida kiirelt vaid mõiida juhatusliiget ja püüdnud teada saada ka liikmesühingute arvamist, kusjuures viimaste hulgaS' oli vastu- ja poolthääli. Mõned prominentsed end. rindemehed on tõstnud tugevat protestihäält arhiivi juhatuse (esim. H. Taremäe) sammude pärast. Tuuakse ette, et eesti sõjamehed said neid teeneteriste ja medaleid puht-sõjaliste ja mitte "poliitiliste teenete, s.t. sõjalise vahvuse eest, edasi ka seda, et meie sõjamehed võitlesid oma maa ja rahva kaitseks idarindel Eesti Vabariigi iseseisvuse hävitaja vastu ja mitte läänerindel. Ja et pealegi on antud juhul tegemist arhiivi-liste eksponaatidega kui möödunud sõja aumärkide asitõendid ja mitte seal mingid propaganda või õrritamise" esemed. Leitakse, et neil asjaoludel on ar-hiivitegelaste kartus osutunud põhjendamatuks ning isegi haavavaks end. eesti sõduritele. Lisatakse, et selles vaimus edasi toimides tuleks siis ka kõrvaldada koguteosed, memuaarsed raamatud jne, kus eesti rin-demehi ja lahingusangareid on näha" piltidel samade sõjaliste teenetemärkidega rinnas, j.m. Küsitakse, et kas ei ole tegemist mingi ülesköetud .,natsijahist" ja Ida-Euroopa päritoluga rahvusgruppe ähvardavast liiale läinud laimukampaaniast (kus näit. isegi eesti rahva Omakaitse olnud „natsid") tulnud hirmupalavi-kuga? Veel on toodud ette, et samasuguseid sõjalisi teenetemärke leidub , ameeriklaste endigi arhiivides-muu-seumides ilma, et kusagil oleks tekkinud sellest varjamise yajadust. Nüüd kuuldub, et mainitud teenetemärke olla lubatud (eesriidega kaetud?) vitriinidesse tagasi asetada. On avaldatud! arvamist, et eesti sõjameeste ülemaailmne keskus peaks asjasse selgust tooma põhimõttelise seisukoha avalamisega, mis väldiks edaspidiseid segadusi teistes paikades. AJALEHE UUESTISÜND 36-ndas aastakäigus olev USA eestlasi teeniv „Vaba Eesti Sõna" seisab oluliste muudatuste ees. Esi-ja kohvi kõrvale veebruari-märtsi teks on tehtud mõnda aega etteväl-ajale kombekohased vahukoorega (Järg Ihk. 3) UUS! JA VANU SÕPRU Vastuvõtud kandsid varemalt, kui need tasusid peamiselt E.V. esinduse õlgadel, diplomaatlikku nimetust. Kui aga kogeti, et puht-diplomaatlik-ku külaliskonda ainult kutsuda ja jätta, kõrvale teisi, kelledega kontaktide loomine vajalik, samuti eesti oma ühiskonna tegelasi, — ei ole otstarbekas, muutusid need koostöös ERKÜ-ga E.V. aastapäeva vastuvõ-tu- õhtuiks. Nii saabuvad üheltpoolt veel mõnedki diplomaatilised isikud, peamiselt küll New Yorgis asuvast konsulaarkorpusest, aeg-ajalt ka USA välisministeeriumi esindaja ja Läti ja Leedu vabariikide esindajad kui kindlad külalised, teiseltpoolt kommunistidelt ikestatud rahvaste esindajad, vahest ka mõni nimekam New Yorgi linnaametnik, kõige arvukamalt aga meie oma rahvuskaaslasi aktiivselt tegutsevaist organisatsioonest — eesti elu ja, välisvõit-lusegi edasiviijaid. Viimastest olid seekord kutsutud peamiselt org.-de esimehed. - Meeldiv on kogeda E.V. esinduse austavat meelespidamist neile, kes sõja päevil ja osalt veel vahetult sellele järgnenud perioodil^kui olid veel lahendamata esinduse finantsprobleemid, abistasid otsustavalt ja väärikal viisil Eesti Vabariigidiplomaat-liku esinduse eksistentsi majanduslike raskuste ületamisel; Need' olid maailmameredel sõitnud tublid eesti „merekarud" laevandustegelaste, meie kaubalaevastiku juhtkonna nirig meeskonnaliikmete ridadest. Äsjasel vastuvõtul võis ka nende esindust näha hr. Harkna ja kpt. Suu-bergi näol,, kelledest viimane veel praegugi kui visa muhulane on juhtimas laevu, nüüd juba tankerhiiglasi. Kolmanda tuttavliku kujuna liikus vestlevalt ringi nooruslik vanahärra Earl Backer — omaaegne USA konsul Riias ja hiljem Tallinnas, kes mäletab hästi nende riikide vabadusae-ga ning saavutusi ja on jäänud truuks Balti rahvaste ning nende püüdluste sõl3raks. Prominentsete väliskülaliste hulgas oli New Yorgi suure konsulaar-korpuse sekretär-laekur,' Bahraini peakonsul A. J. Shakari, Trinidad- Tobago peakonsul G. Adams, Läti saatkonnanõunik dr. A. Dinbergs Washingtonist, Leedu peakonsul A. Shimutis j.t. Sinises saalis oli Eesti Maja soomlannast ökonomilt Tuula Malmilt korraldatud maitsekas külmlaud, kus külaliste erilisteks maiuspaladeks kujunesid Soome Lapimaalt imporditud põhjapõdra suitsulihast konservjuustu täidisega rullid )iMeie Elu"! Võ \ ..Estonia"' Windsor'i v{ ,v ja teisel veeri nia kasuks mandal yeei ründamist ji võidupunkte! rast seda sul edu ja Wind?! võimeline,,] Pärast,,El ville elaniki mad peavad na klubiks ]i kirjeldas mail jel avaldades tu kaks suuri dil^kus pall gijate käes. T V 9 - 10 n| Kanada kl sel aastal pe Winnipeg'is,' neljandat kl meistritiitlit, seal Alberta, I loba ja Noi meistriks tui kõige tugeva] klubi. EUROOPAS! Pärast Kai nEstonia" kh Euroopasse, lus on HoUal . aprillil ja Roti vai. Belgias, lus 25. aprillil võistlused on) riisis, kus 27. pa klubide n| neid on kutsul na. Nendest \\ klubid PruntsI giast, Hollan Nõukogude L| lusi tutvustati kondi ajakirji susmua tunni Iseseisvust võistleb sini-| 'riietuses, suuij nimi rinnal ju kavatseb riiet Vabariigi vai) pealtvaatajat! mist vabas mi Sarnastel si levad meeski vad vastatikki laualippe, mi( aeb teha. Sol) õrna meeskoi kümmend eel vajab klubi n See oleks El keeldumisel meie rahvuslil tarna vastava peaks alustalfj on ainult 30 p| ,,Estonia" võistlustele l- 12-ne-liikmoli! sa läheb ka ai žer eestlane A l 1 Välisk (Algi mislusi, et kõij da ajast juba n| dega iadumi.*iv lel alal Irilkitel mile. VuslavatI muuks on invei larit. Lohe ladil otstarbeks võq kõrval olev ruil mõningaid üml! iikuks kasutam kogu viidi iini lislido klubil kil mise ruumi, sai| ja üksikisikud kelledele saal saal ja E K L - i osaliseks lango.'| pid, kes Eesti istasid olla mil mis,vaid saada ehk omaette ok| ka selle välinuu lavalt kohandal Mainitud põh| Maja üldkasuti suuremate üritil võitu, tekitas ki samm Sellel ku meelt ja osalt t| neldi isegi mini misest, „kõvadcJ iidest" ja ähvar/ dusseltsi kui ma] lekul iilesvõtta. see tuljeb, saab dagi muuta. Juui hatud. V E S ei muulil tehnilise külje „ u u e s t i s ü n d " vi nimelt toimetusi toimetajaks oli siis pikka aega Raudsepp, V i in juhtkirjanik, on parima, ent kõrj riva lehetöö juui |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-21-02