Meie Elu = Our life, March 29, 1985

              Kiu" nr. 13 „Meie Elu" nf, 13 , MARCH 29
Elu" ilmub
treigi ajal
on oodata Järje-iHtiämetnike
stireiki.
e katkemisel ilmub
edasi vähemalt 2
lllijad võivad streigi
tte saada ilmumise
tes talitusest Eesti
miltonis õp. Tõnis
ahendusel kirikust
jumalateenistuste/
e j a
ste
u" on streigi ajal
(istes müügikohta-ses
Eesti Majas.
jP.Tampearu klaveri-
|maa väljader (Taani
kannikene" — M.
l i " ; - A. Karindi ja
|F, Säebelmann. Kuu-äerisettpkanded
tuge-
1 ube li puhul tõi ter-
Ibistamiskomitee esi-
:es tule(as meelde en-fud
kellegi poolt ca 10
„Pole mõtet ehitada
(lj pensionäride klubil
kümne aasta pärast
|liikmeid. Tegelik elu
5tus oli vale. „Klubil
mingi salajane võte
liseks" — arvas tervi-
[juõnne ja jõudu šoo-rvitaja,
et 30 aasta
Ime Vabas Eestis.
)i klubile tervitusi tu».
uberg, öeldes: Olge
|larahva pojad ja tüt-
:alliS| emakeel kuna-
N s t i i Eesti rahvas —
llvaku, mu kallis iša-saatis
tervitusi ja
)ikka iga auliige E.
,,Suur tänu" laulu-
Ijuhile, tervisvõimle-
Luidega, külapilli-
|e juhile {A. Tuvike-
A..Sepale ja E.
[aistele ja nende abi-
|ile koosviibijatele,
jvul koosviibimisest
kma.
iid 12 tervisvõimle-
[averisaatel ja vahel
[des esitasid nad L.
Itatud ja juhitud põi-
[võimlemist, saades
jen.itult tugeva ap-
Jüsid jälle .lavale
I' A . Tuvikese juha-
^anu tantsulugusid
luhuvilised kasuta-rutamiseks.
Meie noorteteater Torontos osi
elus ja agaras tegevuses etteval­mistustega
mitmeks ürituseks.
Teatrijuht, lavastaja, näitleja ja
näitekirjanik Elmar Maripuu mai
nis oma vestluses „Meie Elule", et
praegu on tema kodu^ käsil proo­vid
kolmeks lühilavastuseks.
Need näevad rambivalgust esmalt
New Yorgi KultuuripädyadelB. april­lil
sealses Eesti Majis. Teises jär­jekorras
on esinemine 13. apriJlil To­rontos
,,Killapeöl" Eesti'IV|ajas kahe
skitsiga. Kolmandaks on eeskavas
külalisetenduse andmine Lääneran­niku
Metsaülikooli raames Portlan­dis
juuni lõpupoolel jällegi sama kol­me
lühilavastusega. Samas juhatab
Elmar Maripuu ka teatrialast huvi­ringi.
KOLM LAVASTUST ;
Üheks lavastuseks kaasaegne
eesti luuletaja Hando Runneli äsja­ilmunud,
lühiluuletused lüürilises
žhanris; see on mõisteluuie, milles
' autor kõneleb olude sunnil ,,ridade
vahelt". Neid esitatakse osalt kahe­kõnedena,
osalt .monoloogidena Heli
Kivilahe ja. Elfnar Maripuu poolt.-
Luuletused evivad tugeva rütmi ja
rümi, neid kantakse ette paiguti tant­susammude
ja liigutuste saatel. Nii
näiteks tantsitakse iiht luuletust sa-.
maaegselt tangona ja Kaera-Jaanina!
Teise lavastusena kantakse ette
satiiriline „Esto Macho"! mille moo­dustab
monoloogide sari. See nägi
. esmakordselt rambivalgust viimati
K L E N K ' i l üheksa osavõtja poolt,
kelledest igaüks kirjutas oma mono­loogi.
Kandvaks mõtteniidiks on
.naiste ja meeste^ omavahelised'suh-ted
eesti ühiskonna raamistikus.
Neid humoristlikke satiire esitavad
Andres Truuvert; Alan Teder, Ilmar
Soom, Elmar Maripuu, Heidy Niidas
ja Heli Kivilaht.
Kolmanda lavastuse moodustab
lühinäidend „Armujook", mille au­toriks
on Elmar Maripuu. Selle kaas­aegse
komöödia ^ tegevus on viidud
väikelinna Saksamaal, kus elavad
ja töötavad kaks Toronto eestlast.
Naisosalist, balletitantsijat, kehas­tab
Heli Kivilaht, kuna meesosalist,
i : ELMAR MARIPUU ;
i j ' • •:
noort biokeemikut, mängib Elmar
Maripuu. Tegevustik hõlmab kahe
peaosalise vahekorda, kes kumbki
on armunud teistesse,, ja biokeemiku
leiutatud keemilist ainet, mis moraal­seid
probleeme tekitab;
TEATRIKUNSTI VILJELEIAD
On märkimisväärne, kui mitme­külgselt
andekas ja teovõimeline on
ElmarMaripuu. Ta töötas varem Ing-iruari
lõpul toimus St. Pe-tersburgis,
Floridas, järjekordne
suur rahvusvaheline näitus. See oli
kümnendaks näituseks. Kdšk-Flo-rida
Eesti Selts võttis sellestki näi­tusest
osa, nagu ta on osa võtnud
kõikidest eelmistest. Osa võtnud
rahvusgruppide arv ulatus ligema­le
poolesajani ja külastajaid oli
murdu.
Oma korralduselt on see näitus
midagi näituse j!^ näiten|üügi vahe­pealset,
Rahvuslike väljapanekute
kõrval müüakse ka mitmesuguseid,
esemeid ja suveniire. Eraldi välja-
.panekute osakonnast, hoone suurel,
areenil, olid rahvusgruppidel oma
söökide ja jookide Wüügilauad, kus
pakuti rahvustoite kõikidest maail­makaartest.
Kogu näituse, kestel toi­musid
näitelaval mitmesugused ette­kanded.
Esinesid etnilised koorid,
rahvatantsijad ja solistid. N i i oli näi­tus
ühtlasi ka veel rahvapeoks.
Näituse avamise ja kümnenda aas­tapäeva
tähistamise tseremoonia,
. prominentsete poliitikute ja selts­konnategelaste
osavõtul algas värvi­küllase
paraadiga, Iga rahvuse esin­dus
sammus eranditult rahvarõivais
oina rahvuslippudega eesotsas. Järg­nenud
aktuse palvuse pidas õp. Ju­han
Suurkivi.
Eestlaste väljapanek oli sel aastal
suurem eelmisest. See eraldus teiste
Omadest oma maitsekuse, kvaliteedi
ja põhjamaise soliidsuse poolest. Ega
polnud kä kaubitsemist nagu suure­mal
osal teistel. Väljapaneku moo­dustasid
mitmesugused käsitööd,
rahvarõivais mannekeenid ja hukud,
ehted ja Erika Tiisleri nahatööd. Ei
tohtinud muidugi puududa ka mit­med
õllekapad,
Välapaneku kunstiliseks kujunda­jaks
ja ülesseseadjaks oli arhitekt
Tõnis Linnamaa koos abistajatega.
Tema enda tehtud olid ka uued kok­kupandavad
tagaseina paneelid, mi­da
saab korduvalt kasutada. Näituse
kestel andsid rahvarõivais daam.id
seletusi väljapanekute kui ka Eesti ja
tema saatuse kohta.
Sel aastal hinnati eesti väljapanek
kolmanda auhinnaga. Kui väljapane­kute
hindamist alustati neli aastat
tagasi,said eestlased esimestena esi­mehe
auhinna. Ka järgnevaid esine­misi
on auhinnatud. Suurevaevanä-gijaks
väljapandud esemfete kogumi­sel
ja hooldamisel, samuti sideme
lismaal kutselise teatri juures ja õp­pis-
ühtlasi ülikoolis teatriasjandust.
Peale Torontosse ümberasumise 3
aasta eest on ta siin teatrikunsti v i l ­jelenud.
Tema koostatud näitetrupp
pole kindla koosseisuga, vaid sellega,
liitub noori teatrihuvilisi olenevalt
ajast ja võimalusist. Selletõttu ei saa
eriti kõrget kunstilist, taset taotleda.
J^oored asjaarmastajad anduvad in­nu
ja energiaga eesti teatri viljelemi-;
sele ja harjutustega on ka nende eesti
keele oskus rikastunud.
Esinemiseks vajalikke lavalisi või­malusi
pole alati võimalik leida, kuid
näitetrupi tingimused on suhteliselt
väikesed. Nad ei vaja suurt lava ega
kulisse, esinedes intiimteatri žanris
vaid minimaalse lavapildi kujundu­sega.
Kostüümideks on igaühe isik- ,
lik igapäevane riietus. Nimetamis-väärne
on ka vanema generatsiooni
heatahtlik ja abistav suhtumine
noortesse eesti teatri edasikandja­tesse.
It
Bachr ja
helitöö
Musica Divina
kontserdil
, Musica Divina kontsert pühapäe-val,
31. märtsil kell 4 p.l. Peetri k i - '
rikus on rajatud peamiselt J. S. Bachi
ja G.F. Händeli helitöödele; heliloo-jad,
kelle kolmesajaaastast sünnipäe­va
pühitseme sellel aastal. B.ach ja
Händel on kahtlemata barokk ajastu
muusikalised hiiglased, kelle mõju
muusikaarengule on olnud väga suur
ja märgatav tänapäevalgi. ^
Kontserdi kavas peegeldub.Palmi­puudepüha
liturgiline traditsioon, tä­histades
kannatusaja viimase nädala
algust. Hõiskava ja rõõmsa hommi­kuse
jumalateenistusele on vastan­diks
Vaiksesse Nädalasse sissejuha­tav
õhtune Compline. Need meele­olud
on esile toodud ka käesoleva
kontserdi kavaä,mis algab rõõmsa^
meelelise^ Händeli Goncerto Grosso-ga,
millele järgnevad 16.-17. sajandi
kannatusaja kooripalad. Kontsert
lõpeb J.S. Bachi kantaadiga rajatud
koraalile ,,Kes Jumalat nii laseb te­ha":
: ^ ;
Solistidena esinevad Irene Loos-berg,
.Jean Mautner, Lois Bradley,
Margaret Smith ja Harold Leather.
Juhatab Lembit Avesson.
Toronto Eesti Meeskoor laulab oma aaštakontserdil. Foto — S. Preem
Baltimore kutsub
meeslaulu päevale
Sel kevadel, 18. mai! 1985 toimub
x m Põhja AmeerikaEesti Meesjau-lu
Päev kunagises Esto^e kodulin­nas
Baltimore'is, Marylandis. Korral-dajaiks
on seekord Baltimore Eesti
laulumehed, kes möödunud aastal
pühitsesid oma 33 tegevusaastat. Et­tevalmistused
on hakanud jõudma
juba oma lõpufaasi; noodiraamatud
on juba ammu kooridele välja saa­detud
ja koorijuhtide käte a l l h a k k a ­vad
laulud aegamööda vedu võtma".
Uldteemaks ja põhimotiiviks XIII
Põhja Ameerika Eesti Meeslaulu
Päevale on võetud Eesti meeste
laul: enne ja nüüd". Vastavalt sellele
motole, on koostöös Baltimore'i\Nev^
Yorgi ja Toronto meeskooridega ühi­selt
koostatud kava,, mis püüab pak­kuda
linnulennulise ülevaate meie
meeskooride lauluvara paremikust
— alates eesti rahva vaimsest ärka­misajast,
üle Eesti Vabariigi kauni­mate
päevade kuni meie ülemaailm­se
pagulaspõlveni välja. See peegel­dub
ka heliloojate nimedes, kus eriti
esile toodud Kunileid, Läte, Härma,
Simm, Tubin, Ritsing, Toi, Purre,
Mandre jt. heliloojad läbi meie vii­mase
laulusajandi. '
Toronto Eesti Meeskoori
aastakontsert
Toronto Eesti Meeskoori s.a. Jeremy Viinalass, 21-aaslan(8
kontsert toimus 24. märtsil Lawren- noormees, kes oma kindlal arengu-ce
Park Collegiate aulas magister teel on momendil tehniliselt ees
XIII Põhja Ameerika Meeslaulu Päe­va
ühendkoori juhatajateks on see­kord
noorema generatsiooni esinda­jad:
Charles Kippar, Erik Veski ja
Mati Tammaru. Kontsert toimub La­ke
Clifton keskooli saalis. Pärast
meeslaulu päevade kontserti on ka­vas
ta suurem laulumeeste ja nende
sõprade koosviibimine moodsas Bal­timore
sise-sadamas ja nimelt üld­tuntud
Gonvention Genteris, kus pa-
Charles Kipperi juhtimisel ja „£s-tonia"
Orkestri kaasabil. Kontserdi
solistina esines viiulil noor ]eremy
Viinalass Charles Kipperi klaveri­saatel.
Toronto Eesti Meeskoori (TEM)
töökava on sel hooajal kujunenud
eriti tihedaks. Sügisel toimus koori
„Popkontsert", esineti Vana-And*
rese kirikus Tartu rahu tähistamise
jumalateenistusel ja Peietri kirikus
E.V. aastapäeva tähistamisel, koori
jõulupuul ja vabariigi aastapäeva
perekonnaõhtul ning ees seisab
veel PõhjarAmeerika Meeslaulu-päev
Baltimore'is 18. mail. Need
kõik on nõudnud tõsist tööd ning
püüdlikke harjutusi. Koori laulu-kvaliteet
sõltub aga koorijuhist,
mis ilmnes selgesti viimasel kont­serdil.
Ühelauseliselt võiks väljendada,
et TEM on praegu oma parimas vor­mis.
See väljendus pole aga suhte­line
ja pole küllaldane väljenda­maks
koori praegust taset. Võib­olla
õigem oleks öelda, et meeste
hääled on läinud nooremaks, mis
tunduks aga uskumatuna. Tegeli­kult
meeskoori hääled kõlavad
nooremalt, kuna akordid on har­mooniliselt
puhtad ning helisevad.
Kooskõlade puhtus ongi see, mis
teeb koorilaulu kuulamise naudita­vaks
ja ülimalt nauditavaks kuju­neski
see kontsert.
Tähelepanuväärselt on parane­nud
koori diktsioon, mis oleneb
täiesti koorijuhi nõudlikkusest.
Suurima tänu võlgneb koor aga
oma juhile laulude väljenduse vor-tundeväljendusest,
omab kindla ji
puhta poognakäsitluse ning läbi­mõeldud
ja sümpaatse esitusviisi.
Tehnilisölt nõudvaimaks kujunas
viimane pala, millest suurem osa
tuli mängida kahel keelel. Kontser­di
publik hindas noore viiulikunst­niku
esinemist soojalt tugeva ap
lausiga.
Vaheajale järgnevalt TEM esitas
I. Mandre „Lõikuskuul*' ja E. Aava
„Öösse ära kadus'^ mis tuli korda­misele
ning mille järele kolm vii­mast
laulu esitati,,Estonia'' orkes-teri
saatel Uno Koogi ja Charles
Kippari vaheldumisi juhtimisel: T.
Kuula „Nuiamee8te marss'', M.
Härma „Enne ja nüüd" ja H. Meri
„Kalurite laul".
Kontserdi lõppedes järgnesid
tervitused ja lilled. Tervitajaiks
olid Toronto Eesti Segakoor, Vana-
Andrese Segakoor, „Estonia^
Koor , „Estonia" Orkester, TEM
poolt „E8tonia" Orkestrile, Cantate
Domino, Toronto Soome Mees­koor,
kes andis TEM-le kutse osa
võtta Soome pidustustest Torontos
1., 2. ja 3. noy.s.a. ja Baltimore
lauluvennad.
Lõpuks TES esimees H. Paara
avaldas koori poolt tänu meeskoori
naisringile, kes on koori töös palju
kaasa aidanud ning soovis lillekim­bu
üle anda naisringi esinaisele.
Salme Vesile, kes aga viibis kaugel
rõdul. Tema eest võttis lilled vastu
tema abikasa Richard Vesi.
Lisapalana koor laulis orkestri
saatel „Kalevite kants".
Toronto Eesti Meeskoor esines
kutakse sooja õhtusööki, head tuju ja mimisel Täialiku kontrolli all kõ- kontserdil 52-liikmelises koossei-
Läti daam soovib kohtuda
HÄRRAGA 45 — 55
Palun saatke vastus -Maija nimele,
P.O. Box 913, Station F, Toronto,
M4Y 2N9, Ontario.
pidajaks näüuse korraldava pea-toimkonnaga
oli Sylvia Kirsimägi.
Laval esinesid kahel päeval eesti
rahvalauludega tenor Evald Pohl ja
akordionil Ludwig Wahter. Neil oli
see ka kümnendaks esinemiseks-.
. Toitude osakonnas oli seltsil oma
joogipunkt, kus ..kuremariinil:' oli
hea minek. Selle tegevuse peakorral­dajaks
oli Albert Piirand.
hoogsat tantsu orkester „Fortune"
saatel.
Kui kuskil peaks leiduma veel teisi
meeskoore või koguni üksikuid hin-
. .gestatud laulumehi, kes kaugel kaas­maalastest
on nõus oma osad iseseis­valt
ära õppima, siis palume neil
drjalik ühendus noodiraamatute
saamiseks võtta aadressil: Waher
Mägi, 16420 Cambridge Gourt, Mitc-
Hellville, MD 20716. Telefoni teel
võib kasutada numbreid: [301] 464-
1429 ehk (202) 472-4656.
Baltimore Eesti Laulumehed kut­suvad
kõiki laulumehi ja -sõpru XIII
Põhja Ameerika Eesti Meeslaulu
Päevale!
jk
album
Kesk-Florida Eesti Selts rahvusvahelisel EäituseL Vasakul, üleval, Poini ja Ludwig. Wahteir
Äsjasel Esto. albumi toimkonna
koosolekul leiti, et albunii eeltellijate
nimekirja (mis tuleb albumisse trük­kimisele)
võib veel pikendada neile,
kes peale selle teate ilmumist kohe
oma tellimise [koos rahaga] ära saa­davad.
Käsikirjad peavad valmima,
aprilli kuu jooksul. Leiti, et album
pole nagu Esto Teated kuhu veelkor-
. rektuuri ajal sai täiendusi lisada!
Pilte ja diapositiive (slaide] on kok­ku,
tulnud tuhande ümber, millest
umbes üks kolmandik mahub albu­mi.
Album trükitakse paberile „kaal
100", mis on raskem kui 1972.a.
Ü E P albumi paber.
Pihide allkirjad ja pidustusi selgi­tav
teks on eesti- ja ingliskeelne. Mit­med
ürituste korraldajad pole veel
oma aruandeid või ülevaatekirjeldu-si
sisse saatnud. Albumi käsikirja
koostajad ei julge sinna^ omal käel
midagi välja mõelda. Tahatekse siis­ki,
ethga üritus jätaks mõne jälje
albumisse. Käsikirja valmistamise
töö jagatakse mitme toimetaja vahel. .
Millal album valmib? Optimistid
arvasid, et mai lõpuks, pessimistid
kahtlevad, kas trükikoda saab just
kahe nädalaga hakkama. Eeltellijate
sedeleid vaadates näib,.et paljud on .,
tellinud igale lapsele ühe albumi.
ENDEL ARUJA
lasid tasaseimad „pianod" ning tu­gevaimad
„fortissimod", niisama
kontrollitud oli häälerühmade ta­sakaal.
Need viimased omadused
pääsesid eriti mõjule „Sireli! Kas
mul õnne?" väljenduses.
Kontserdi kava koosnes osalt va­remesitatud
paladest, kuid ka es­makordselt
õpitud lauludest, mil­listest
Salme Purre „Me lähme ko­ju"
oli kindlasti „pähkliks" koorile
oma modulatsioonide rohkusega
ning raskete akordidega.
Eksitamisele tulid järjekorras: A.
Karindi „Talvine õhtu", K. Türnpu
„Kevade tunne", G. Ernesaksa „Si-reli!
Kas mul õnne?", mida tuli järg­nenud
aplausi lõpetamiseks kor­rata.
Samal põhjusel tuli kordami-sele
E. Tubina „Sõmeralt sõrmiku­le",
milles eriti silmatorkavalt väi"
jendus koorijuhi absoluutne kont­roll
diktsiooni ja häälerühmade
iseseisvuse, tasakaalu ning dünaa­mika
üle. Selles laulus kuulus väi­ke
sooloosa tenor Karl Rosenile,
millega ta meeldivalt toime tuli.
Järgnesid S. Purre ,,Me lähme ko­ju"
(esiettekandel) ning R. Toi „Pea
vastu".
Kontserdi instrumentaalsolist
viiulil, Jeremy Viinalass, esitas
Charles Kipperi klaverisaatel kolm
pala: K. Raidi „Süit vanas stiilis", J.
Raffi „Cavatina" ja F. Krejsleri
„Praeludium and allegro".
sus. Rõõmustaval kombel on mees­kooriga
ühinenud ka nooremaid
laujaid ning otseselt enne kontserti
võeti pidulikult vastu 3 uut liiget.
Toronto Eesti Meeskoor on vii­mastel
aastatel pidevalt sammu­nud
tõusvat kunstiteed, mille eest
kannab vastutust koorijuht, magis­ter
Charles Kipper, kes nüüd juba
neljandat aastat TEM Maestro ni­me
kannab.
Jõule tööle! S. PREEM
ly, • ;.. ..
Eeltööd igakevadiseks TES Last©-
aia moenäituseks on täies hoos. Tä­navu
moenäitus toimub 14. aprillil
kell 2.30 pj. Eesti Maja suures saa­lis.
Pildil vasakult Vilja ja Juula
Roman harjutamas uute kleitide
demonstreerimist.
EESTLASED — NII SEE OLI
THE ESTONIAKS—FOR THE RECORD
Esto '84 avapäeval näidatud film Eesti ajaloost on nüüd valmis eestikeelses
versioonis!
Huvitav arhiivi materjal meie rahva võitlusest, moodustab väärtusliku
üriku perekonnale ja sõpradele näitamiseks ja ka kinkimiseks. Saadaval
eesti- või ingliskeelses versioonis video lindil kahes Põhja-Ameerika
formaadis (VHS või BETA], hinnaga ^45. Ontario elanikel tuleb lisada 7%
käibemaksu. Kasseti tellimiseks palume täita alltoodud kupong ja
tagastada meile koos rahasaadetisega aadressü:
ESTOFILM CANADA, 314 Järvis St.i Süite 103A, Toronto MSB 2C5,
Ontario, Canada
Austraalias ja Euroopas kasutatav PAL formaadi kassettide tellimiseks
palume pöörduda meile lähemaks informatsiooniks.
Nimi . .,
Aadress
Eestteed — Mi see oSi • Va'' VHS Kassett • BETA Kassett
The Estonlans: For the Record
• V2" VHS Kassett • ^" BETA Kassett