Meie Elu = Our life, November 5, 1981

              81
ea
Published hyiEstoniali Publishing^^
nian House, 95$ Broadview Ave., Toronto/Ont.
toimetajad / H . Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja
ling, 473 LuhmännDn,
„MEIEELU'^ väljaandjaks on Eesti
Äsut. Ä.Weileri algatusel 1950;
ie Elu" toimetus ja talitus
Ave V Toronto, Ont:>!4K 2R6
. - 1 1 ^
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 li.
-5 p.l., esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup; kl. 9 h.-l p.l,
,,MEIEELU^'tellimishinnad: Kana
116.00,3 k. $11 00; USA-sse— 1 ä.$32.00, 6k.
1.50;: Ülemeremaadesse: i ?36.0Ö, 6 k. 418.00, 3 k.
.00. Kiripostilisa Kanadas: I a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-iV
ja lennupostilisa USA-sše: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25. Lennü-postilisa
ülemeremaadesse: 1 a. 132.75, 6 k.
,,MeleElu'Vnr.42 (1655) 1981
Kuülutushinnad: ' l toll ühel ieerul: esiküljel |5.00, tekstis
S4.50, kuulutuste küljel 1^^
llililllllllülülll
President Reagan ütles: ,JCui an­nad
näljasele täna kala, siis homme
on ta jälle näljane. Kui aga õpetad
näljase kala püüdma, süs ta tulevik
kus enam näljane ei ole.'' §ee oli vist
ka parim õpetus, mis^ Mehhiko Can-cuni
meferanhal peetud riigipead©
konverents saavutas.^ j
ükski vaene maa lõuiiariikides et
saavutanud oma inuneštele kõhutäit
süüa ega suuri lubadusi. Sjeega riigi­peade
konverents näis rohkem ühise
suvitämisena Mehhiko luksuslikus
hotellis, suurepärase vastuvõtul ja ja-lutustega
liivasel mererannal; Muidu­gi
osavõtjaile ise polnud see oluline,
sest nad elavad hästi ilma Gancunita.
Kui rahuldust tunti sellest, et oldi
uuesti valmis samadeks küsimusteks
kokku tulema, ilma tähtpäevata ja il­ma
päevakorrata, siis tähendab see
seda, et vaesete maade miljonid näl­ginud
lapsed peavad jatk^jna oma
surmakäiku, sest mitmesugustel põh­justel
puudub minimaalne toitlustus,
mis hinge sees peab. Sellüie olukord
on barbaarne ja traagiline, kui ar­vestada,;
et igal inimesel on , õigus
elule.-..,.. • '; . •::.•'•!,;•
Et jõukate maade riigipead koos
olid ja neid küsimusi arutasid näi­tab,
"et need küsimused on jõiikate
maade poliitikute hmgel. Vaesed ja
nälgivad maad on küll saanud miljo-neid
dollareid, kiud sellest ei ole jät­kunud.
Kuid mitte selles ei ole rikas­te
süü, vaid hoopis kusagil mujal ja
.kaugel'minevikus. Kõik Euroopa ma­janduslikult
tugevad maad on vae­sestunud
maid ekspluateerinud aas-tasadasid.
Ekspluateeritavatele maa­dele
ei antud samu arenguvõimalust,
hariduse, oskuste' .ja .tehnoloogia
näol, mis oli ekspluateerivatel maa­del.
Ekspluateeritavad peeti maksi­maalses
vaesuses ja nende toode võe-li
neilt mmimaalse tasu eest.
Troopiliste maade tooted nagu
puuvili, kohv, suhkur jne. annab
tootjale minimaalse tasu, kuigi mak­sab
tarbijale impordina tugeva hin­na.
Suurem osa toote rahalisest väär­tusest
jääb pidama kusagile mqjale
ja täidab kaubitsejate, laevaliinide,
ilSlllilillllilililllllllilililllilllilittilllllllllil
lennulluiide siis uuesti äritseja kwfc
rüid jä riikideiiskusi tollide näol.
Maad, kes UN- vastavate organite
kaudu on fhiantseerinud vaeseid
maid sadade mifjonite dollaritega,
Mõuaväd selle raha arvel omasaaduSr.
te, masinate jne. ostmist, ;mis oia
vaestele ülikallis kaup. See dasin on
sageli selluie, et dshunglielattikul ei
ole sellega midagi teha ja ta ei oska
seda isegi ^käsitada; Mida tfijha näi-teks
dshunglis elektripumbaga, kui
puudub elekter? Kuid keegi ^ ei too-da
lihtsat) laudadest kokkulöödud
veepumpay mida võiks ka kohapeal
valmistada.
Selles seisneb rikaste süü ja mitte
selles, et rikkad maad poleks annud.
Nii on' tabav president Reagani üte-lus,
et kalameest tuleb õpetada ka­lastama,
et mitte homme enam näl­jas
olla; Rikkad maad peiavad õpeta­ma
pmtiitüvseid rahvaid enda eest
hoolitsema neil olevate primitiivsete
^vahenditega, ja kui võimalik vähem
prhnitiivsete vahenditega. Iga-aasta-ne
miljonite dollarite Idnkimine e!
päästa nälgivaid tulevaks aastaks,
sest siis on raha juba. otsas.
Kui Cancunis tipp-poliitikud d
jõudnud isegi nende primitiivsete tia*
lemusteni, vaid Jätsid miljonid näi- j
givad edasi puudussurma ootama,'
siis näitab see nende võhlklust tege­likust
olukorrast primitiivsetes maa­des,
Võib olla, oleks õigem, kui järg­mine
selline konverents tolmuks ku­sagil
Lõuna-Äafrika dshungllmaal
kohalike elanikkudega võrdsetes tin­gimustes
selleks, et nad õpiksid te­gelikkust
tundma,
Kuna see on võimatu, siis peaksid
osalised maad välja saatma oma
emissarid oludega tutvuma ja sobi­vama
konverentslpalga leidma. Ilma
selleta on peaministrite ja presiden­tide
kokkutulekud antud küsimuses
ainult elektripumpade saatmine pai­kadesse,
kus ei teatagi, mis elekter
on. Vaesed elavad tänase üle ilma
kalata, kuld honmie peavad nad juBä
9Sa Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2M
Pank avatud: Päeval 10:0>(^3:00 (esmasp.—reedeni)
Ühenduseson jõud i 'õhtul 5:30^8:00 (esmap. ja neljkp.)
Informatsiooni saab pangast lahtioleku aegadel.
Kolk uued laenud on laenuvõtja surma puhul..
$30,WH) ulatuses ja Jäädava töövõimetuse pfuhul kindlustatud kuni
|10,(HH) ulatuses vastavalt kindlustust ting^
Solidaristide vabadusliikumisele
Poolas pandi mõneltpoolt suuri loo­tusi.
Oli arvamisi, et Poola „haigus'-
võiks levida ka teistesse M. Liidu Ida-
Euroopa satelliitidesse ja Isegi haa­rata
N. Liidu allasurutud rahvamas­se.
Viimased sündmused aga näita-vad,
et peed lootused võivad olla en­neaegsed.
Moskva teeb kõik, et sol-darlstlde
liikumist Isoleerida nii, et
see kujuneb ainult poolakate sisemi­seks
SBSJakS..' . . • ' : ; .
Solidaristide; seljataga on rõhuv
enamus Poola rahvast, üle-lO-nemil^
joni Poola töölise, põllumehe ja üli­õpilase
ning Poola katolik kirik. Kuid
rahva laiad hulgad mängivad kom­munistliku
võimukprra juures väga
väikest ja piiratud osa. Rahvast «va­litsetakse
ülevalt kommunistliku par­tei
tippudest KGB salapolitsei kõik­võimsa
nuhkide süsteemi kaudu, kelJ
le käsutuses^ on eelistatud olukorras
olevad kommunistliku partei liik­med,
sageli ka- eelistatud olukorras
olevad ajakirjanikud, kirjanikud,
kunstnikud..
Võimalikud ülestõusud ja partei
käskudele mitteallujad kutsutakse
korrale miilitsaväe poolt. Kui miilit­sast
ei piisa, siis astuvad miilitsale/
appi pplltrukkidega partei liinil asu-vad
sõjaväeosad. Sõjaväes on eriük-susi,
millised on saanud erilise väl­jaõppe
rahvamasside korralekutsu.f
miseks. On võimalik, et need on ise­gi
varustatud USA-s valmistatud eri­liste
abinõudega rahvamasside vaos
hoidmiseks.
Kui solidaristid panid ennast maks­ma
endise kompartei juhi V. Kania
ajal, said streigi ja muid õigusi, siis
ähvardas Moskva tungida oma - tan­kidega
Poolasse, et Moskva liinilt är^
nihkunud Poola tööliskonda õpetada
ja nende väbadüsnõudlüsimiaha su-:
ruda. Senini ei ole seda äga juhtunud.
'Kuid Moskva tegi.suure hüppe edasi.
'Kania asendati Poola kindrali Jaru-zelskiga,;
kellele koondati kõik sõja­line
ja poliitiline võim Poolas.'
'VEmvÄEP OOTAVAD
Jaruzelski on; asunud sõjaväega so­lidaristide
i võimu piirama. Sõjavägi
on juba saadetud Poola küladesse, .et
rahvast karrale kutsuda. Küsitakse,
et mis juhtub süs, kui Poola sõjalis­tele
üksustele antakse käsk,tulistada
oma streiluvaid vendi ja õdesid. K^s
sõdurid avavad tule käsu peale või
pööravad oma relvad oma Moskvale
kuulekate ohvitseride ja politrukki°
de vastu. Kuid arvatavasti Jaruzelski
ei kavatse saata,rahvamasse tulista-nia
tavalisi sõdureid. Tal võib olla
selleks otstarbeks varuks erilise^koo-lituse
saanud efiüksusi, kes on täie-,
likult Moskva-truud.
Kui, aga juhtub siiski nii, et midagi
Jaruzelski plaaniseš läheb viltu ja sõ­javägi
ei täida talle antud käske ning
hakkab vastU) siis on Jaruzelski
mäng mängitud;, Tekib ennustatud
ülestõus ja Vastuhakkamirie. Tuuak­se
kohale.vene tankistid, kes ootavad
juba aastapäevad piiritaga nii idas
kui ka läänes. Järgneb suur Ungari
mõõtmetes ülestõus ja veresaun. Ei
ole kahtlust, et Moskva on võimeline
Poola ülestõusu maha ;suruma, sest
Poolal ei ole abi kuskilt, loota. Võib--
olla on Moskva plaanis isegi sellise
ülestõusu organiseerimine, et teha
Poolas suur puhastustöö Mpskvale
ebakindla elemendi osas.
Kõik Ida-Euroopa satelliidid on
sellise suure puhastustöö läbi teinud,
kus kõik iseseisvalt mõtlevad ele­mendid
on jäägitult hävitatud. Un­garis
toimus see 25-e aasta eest
Tshehhis isegi kahel korral.
Poola sündmuste puhul on nega­tiivseks
momendiks, et seni ei ole
selgunud, et Poola „haigus" oleks le„
vinud, teistesse Ida-Euroopa satellii­tide
juurde. Tshehhid ütlevad, et nad
on juba kahel korral oma õppetunni
saanud, ja poolakad jäid neil aegadel
külmaks pealtvaatajaks. Nüüd jää­vad
tshehhid pealtvaatajaks
Kõige suuremat tähelepanu antak­se
Poola sündmustele Ungaris. Arva­takse,
et Ungaris olevat tehtud nii
suuri järelandmisi rahvale, et rahvas
on üldiselt praeguse lepliku
nistliku korraga harjunud ja ei ole
ettenäha uusi sündmusi. ;
Rumeenia ei ole päris Moskva lii^
nii ja arendab vahekordi nii N. Lii­duga
kui ka lääneriikidega. Ka seal
ei ole kuulda, et Poola sündmused
võluks rahvast ülestõusule.
Ida-Saksamaal öri selline range
kommunistlik rezhiim, et rahval on
võimatu ennast rezhnml vastu kor­raldada.
Pealegi on Ida-Saksamaa
üks suur punaarmee sõjalaager, kes
on kohe jaol, kui selleks, tekib vaja-
;dus,:: ,., •
N.LIITVÕIMAS,: • :
. Jääb N. Liit ise. Praegu on N, Liit
kõige võimsam oma ajaloos. N. Liitu
valitsevad ja juhivad esmakordselt
ajaloos suurvenelased, kes on alati
taotlenud olla suun^õimuks. Laiutada
kõikidel maailmameredel ja kõikidel
kontinentidel. Venelane, on selle tõt­tu
nõus isegi kannatama tühja kõhtu.
Seda ei olegi vaja, sest kui kommu­nistlik
kolhoosisüsteem järjekordselt
ei suutnud täita oma plaani ja Vene-maad
potas nälg, siis ulatasid amee­riklased
nälgivale Venem; ale käe ja
oma suurtest nisuülejääkifest varus­tatakse
N. Liitu, et vaen asel oleks
Knhttäis.:,Ehk ta siis vast ei tfirvita
oma aatompomme ja ei ründa lahti»
si Ameerika linnu.
)^eed, kes tunnevad Poola poliitili­selt
koolitatud armeed •kahtlevad, et
see armee murraks truudust Poola
kommunistlikule parteile ja Mpsk­vale.
Ohvitserid püüavad säilitada
oma hästimakstud ametkohti, sest
kui nad murravad truudust parteile,
siis ootab neid ebakindel tulevik.
Selles valguses ootavad poolakaid
rasked ajad. On võimata ennustada,
mida toob homne päev Poolale. Kuid
on ilmseid märke, et Moskva isolee­rib
Poola. Ja poolakatel tuleb üksi
võidelda kommunistliku korra demo­kratiseerimise
eest. Teised vaatavad
pealt.
Soome ajaleht „Vapaa Sana" tä­histab
neil päevil oma 50. aastapäe­va.
Esimene number ilmus detsemb^
rikuus aastal 1931 keset depressioon^
niaega Sudburys. Kohu aastat hiljeni
ajaleht tuli Torontosse ja neljaküm­nendate
aastate algusest asub omas
majas 400 Queen St. West.
Meil on põhjust seda eriti meelde
tuletada, seSjt samas trükiti algaasta­tel
ka eshnene Kanada eestlaste aja»
leht ,JV!eie Elu". Ja nagu saatuse tah-tel
on rhi^ saanud täis — ja Meie
Elu" ladumismasinad töötavad taas
samas kohas „Vapaa Sana" katuse
all kus olid kolmkümmend aastat
tagasi. Nii pikk on olnud ka meie
sõprus soome ajalehe toimetuse ja
talituse perega. Mäletame hästi „Va-päa
Sana" kauaaegseid toimetajaid
Reynold Pehkonenü ja Bruno Ten-hunen'l.
Pikki aastaid on jätkunud
koostöö „yapaa Sana" ärijuhi ja kir-jastuse
presidendi Urho Veranko'ga,
kes oma ülesamieteš ohiud 40 aastat.
Praegu on toimetajaks alates 1966. a.
Lauri Tolvlainen ja abitolmetaja
Velkko Hukkila.
„Vapäa Sana" on suurim Põhja-
Ameerlka söome ajalehtedest ja il-mub
kaks korda nädalas sisukana Ja
heas kujunduses.
,,Meie Elul" on eriti põhjust hõi­murahva
lehe peret juubeli puhul
tervitada Ja soovida edu emakeels%
kirjasõna viljelemisel kaugel Soome
kodumaast. /
• Eestis Vangistatud: Vabadusvõitle-jäte
Abistamise Tohnkond Kanadas
tegevuse aruande esitasid EKN koos­olekul
Henny Ärujä ja August Nõm­mik.
Eshnene andis ülevaate m<^
raalsest ja materjaalsest toetusest,
teine õiguslikust abist.
Moraalse toetusena on püütud kir-j
avahetust pidada vangistatud vaba­dus
võitlejatega, kelle aadressid on
teada. Vastuseid paljudelt saadud ei
ole. Nn ei ole teada, kas nad kirjad
kätte on saanud või mitte, kas neil
on keelatud kirjutada või puuduvad
nendel kirjutamise võimalused üldse.
On teada, et Mart Niklusele saadetud
kirjad peetakse kinni jä teda ei saa
keegi kodumaalt minna külastama
enne maikuud 1982. a. H. Arujal oli
kaasas peotäis kodumaalt tulnud
kirju ja luges nendest ette huvita­vaid
katkendeid.
Toetüspakke: on saadetud nendele,
kellelt on saadud vastuseid kirjadele,
või kes on saatnud tagasi teate, et
la on toetuspaki kätte saanud. Üldse
on Abistamise Toimkonna poolt, ala- _
tes 1978. a. saadetud 130 toetuspakki'
ja viimase 7 kuu jooksul (pärast po­liitiliste
vangide aasta lõppu) ori pak­ke
saadetud vabadusvõitlejatele ja
nende perekonna liikmetele ^907
väärtuses ja toetuseks antud pOO
(Soldatovi abielupaarile Saksamaal
S300 ja Abistamiskeskusele Rootsis
S5Ö0). Jõulutervitus te ja toetuspak-kide
saatmine on organiseerimisel.
ELOLE TULEMUSI/:
Taotlused, õigusliku abi andmiseks
vangistatud vabadu^svõitlejatele on
kõik jooksnud tühja. K. "Liit nendele
taotlustele seni mingisugust vastu­tulekut
avaldanud ei ole. Jüri Kukk
suri. ühes N. Liidu vangilaagris. Mart
Niklus vaevleb teises. Arvatakse, et
jta oma halva tervise juures rohkem !
'Ikui 2 aastat ei ela vangilaagri eba-
'linjmlikes, tingimustes. Temaga ühes
laagris oii Veljo Kalep ja Tnt Madis-
,son. Nende tervislik olukord on pa­rem.
35 vangistatud vabadusvõitlejat
vaevlevat laialipajsatult, peamiselt
Siberi sunnitöölaagrites.
Mart Niklusel on juba rohkem kui
aasta luba. asumiseks Kanadasse ja
Veljo Kalepil on lootused sellise loa
saamiseks. Kanada delegatsioon
Madriidi konverentsil tõstatas Mart
Nikluse ja Veljo Kalepi vanglast Va­bastamise
nõudmise. Kõik bn jää­nud
tulemusteta, kuna N. Liit min-gisugusJ^
vi^tiiitulekiM; ei avalda.
MEELEHEITLIK KATSE ;
1. maü 1981. ä. 19 eestlast okupee­ritud
kodumaalt saatsid, ühise pro-testikirja
N. Liidu Ülemnõukogu Pre­siidiumile
selle kohta, et N. Liidu ko­hus
on ebaseaduslikult karistanud
Jüri Kukke ja Mart Niklust. Süüd­lased
tuleks selgitada ja karistada.
Arvestades olukorda Eestis, on kodu­eestlaste
katse, saada vangistatute
vabastamist ja õiguslikku kaitset N.
Liidu Ülemnõukogu Presiidiumilt,
katse mida tehakse ainult meeleheit­likus
olukorras. See on aiaisaadav,
sest eestlasi kodumaal on ebaseadus­likult
vahistatud, karistatud ja hu­katud
rohkem kui 37 aastat ja lõppu
pole näha. Vabadel eestlastel tuleb
leida uusi teid, et kodumaa eestlasj
tele ja vangistatud vabadusvõitleja­tele
saada õiguslikku kaitset.
MIDA TULEKS TEHA •
On vajalik:
1) Tuletada meelde Kanada Im-migratsiooni-
ja Välisministeeriumi­le,
et Mart Niklus ja Veljo Kalep on
endiselt N. Liidu vangistuses ja nen­de
vabastamise nõuet tuleks korrata
diplomaatilisel teel ja Madriidi koii-verentsü.
2) ' LRO peasekretärile tuleks saata
Inimõiguste Komitee kaudu vajali-sed
andmed Mart Nikluse j ^ Veljo
Kalepi ebaõiglase vangistamise ja ka­ristamise
kohta ning paluda nende
vabasjamist. • Selle juures BATUN-i
liikmld võiks olla suureks abiks, li­saseletuste
andmisel.
3) Leida eestlastele huvidekailsjaid
LRÕ liikmesriikide seas. Palestiinla-sed
on olnud edukad omale seal hu-videkaitsjate
leidmisel. Nende juht
Ärafat isegi sai loa LRO koosolekule
tulla ja palestiinlaste olukorda selgi­tada.
Eestlastel, peaks olema sama
võimalus.
4) Paluda Kanada valitsusi saaia
Jüri Kuke ja Mart Nikluse kohtuliku
menetluse protokollid ja ebaseadus­likud
kohtu otsused Rahvusvahelise­le
Kohtule Hollandis läbivaatamiseks
ja tühistamiseks või ebaseaduspäras-teks
tunnistamiseks (Eesti Ülemkoh-tu
Kriminaalasjade Kohtukolleegiu­mi
poolt 8. jaan 1981. a. tehtud otsus).
Kui kodumaa eestlased julgesid seda
kohtu otsust ebaseaduspäraseks tun­nistada,
siis vast julgeb seda teha ka
Rahvusvaheline Kohus.See peaks
aitama kaasa Mart Nikluse.ja teiste
vabastamisele. '
5) Koguda andmeid ja koostada
kartoteek asutuste ja isikute kohta,
kes ebaseai^uslikult on eestlasi va­histanud,
karistanud ja hukanud, ar­vates
II maailmasõja algusest alates
ja mõista nende üle kohut, kui aeg
selleks saabub. Teha tuleb kõik van­gistatud
vabadusvõitlejatele õigusli­ku
abi hankimiseks ning N. Liidu ve­retööde
selgitamiseks, mis on tehtud
eesti rahva juures ja tehakse veel
praegu.
BÄKERY & DELICATESSEN
281 DANFORTH AVE. - Tel. 463-3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, lihapi-rukad.
Soomest sissetoodud delikates­sid.
i o o m e rukkiieib
Avatud:
Esmaspäeviti suletud. Teisip., kolmap.,
neljap. 9—6, reedel 9--7, laup. 3—4,
-1918
ülllllllllllitlD
— selle pealkirja all kirjutab USA-s
Ilmuvas „Eestl Postimehes" ,A.K."
muuhulgas järgmist:
„USA eestlaskond on püüdnud sea­da
end palgul^skonna tippu, kuid
• teised maad aga on meist mööda läi­nud
paljudeL aladel, kuna. meie ole­me
jäänud takerduma. Näit. Kanada
Abistamiskomitee on püstitanud mil-jonilisi
maju, nendel on oma pank,
on soetatud ruumikas Eesti Maja,
ehitatud kirikuid jne. Ka Rootsi eest­lastel
on oma pank, palju eestlaste
ettevõtteid jne. Kahjuks seda kõike
aga pole ÜSA eestlaskonnal.
Meie pole kunagi tegelenud sellega,
kuidas lülitada eestlaste kapitale ja
eestlasi Ameerika majandusse, et saa­da
osa majanduse profiidist. Ameeri­ka
majandus on keeruline, et seda
mõista jä ära kasutada. Läheb hä­dasti
vaja majanduslikku nõuannet.
Meil on kõrgepalgalisi inimesi, kes
pole oma raha paigutanud isegi täht­ajaliste
hoiuste arvele, vaid hoiavad
y tavalises hoiukontos, rääkimata oma
raha paigutamisest mõnda kasulikku
ettevõttesse, kuna puudub ülevaade
ja selgus olukorrast. Mõned on oska­matult
ostnud osatähti, kuid pole saa­nud
niigipalju dividenti kui on täht­ajaliste
hoiuste protsent, mis tuleb
Kolkideks kindiustustekt
. U T E R & CD. LTO
,>lnsurance"
1482 Bathurst st.,
Toronto M5P 3H1
Tel.: 653-7815 Ja 653-7816
kirjutada nõuande puuduse arvele.
Praegu ostavad vanemad inimesed
endile kortereid ühismajades. Kuid
kalkulatsioonid aga näitavad, et ela­mine
sellistes korterites tuleb kallim,
kui omaette majas, kuna majapida­mise
kulud on kõrged. Kuid kellegil
aga pole õiget ülevaadet olukorrast,
mille pärast tehakse majanduslikke
Vigu ning kaotatakse' suuri summa­sid,
mida oleks võimalik vältida ja
eestlaste raha kokku hoida. Läheb
hädasti vaja majandusnõuandlat, kes
pidevalt jälgib Amerika majandust
ning annab nõu, kuhu oma kapitale
paigutada, et saada suuremat pro­fiiti,
mida majandus annab. Niiviisi
saame kaasa aidata oma rahvuskaas­laste
majandusjõu kasvamisele.
Kõige olulisemad on nõuanded ka-pitali
paigutamise' alal, millega või.
dakse võita või kaotada kergesti paU
ju tuhandeid. Ameerika majandus on
lai ja komplitseeritud, kus selguse
saamine on raske. Ainult need, kes
majandusarenguga on . tuttavad ja
, jälgivad seda pidevalt, saavad lange­tada
ratsionaalseid jä õigeid otsu­seid."