1984-09-27-07 |
Previous | 7 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
„Meie EIü" nr. 39 NEUÄPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL THURSDAY, SEPTEMBER 27 eieElu"nr. 3^ (1804) 1984 Inu lemmiktool lemmiktoöl alati käepä-leda vajan. Ta on mulle nagu |. Ta ei jookse kunagi ära mu [u tool pn pruun, suur.peh" ja mugav. Ta on mulle va^ cepaigaks, vahest loen seal, I tukkuma. Mõnikord pfahas [n tooli pehmesse sülle ning kuni hea tujp tagasi tu^v |a päästsin oma tooli vane- 5t. Nad tahtsid selle välja )1 olevat vana, inetu ning ei |dse| teiste esemetega meie itusruumis. isin siis sellele toolile ja Juimui tooli välja viskate, mind koos sellega. See sõber, ta hellitab ja hoiab fa teda mingi hinna eest ära Jti rahule. Ta, seisab ikka [ritoas ja ootab mind. Ta itsub mind sinna lugema, ilikusse paika, pehmesse on mu lemmikpaik. ilSTQLEIVAT Ito E.S. Täienduskooi Iie meeldib... leeldib olla eestlane, sest ia oma kanada kooli õpe-lu ja tema ei mõista mind linust aru. See on vaid üks ^äike osa mu arvamistest. leeldiks sõita Eeijiti, et näha riate ja vanavanemate sün- Iga . , .Olen kuulnud palju l i ilus seal on, aga ka seda. pn seal elada valelikkude pa. Nüüd ma ei tea, kas ma Bki tahaksin sinna sõita ja EKKELOO , lito E.S. Täienduskooi ma kärn eesti koolis? pgi oleles küsinud §eda ml-aastat tagasi, ma j oleksin ISest mu ema soovis, et ma I', ja see olnuks tõsi. Nüüd meestikoolis käinud mitu lül on hea meel et mu ema [käiksin eesti koolis, [eadnud ju varem, et kõik, iuse^ Eestiga,on nii huvi-koor õpetas mulle rfesti • ^[ajalugu, maastikku, lin-kool tegi mind uhkeks! uhke eestlane. . ^RVO LAANSOO ito E.S. Täienduskooi ll.U" on eestluse hoidja [aja paguluses, püüdes lata eesti keele säilitaja kasvava noorsoo sks meie rahvusgrupõ — seepärast lugege ja lige „MEIE ELU lumpti-tumpti 'umpti metsa läks, ra eksis. piud küll koju saad ..? ' las, keksis. Tumpti ütles endal' ja töinad, ^he astuma koju jcjuad. |s on suur jä paks, [kskordläärgi, Japeal peale nfetsa llled säälgi. fumpti astus kähku, laiad küll, |de. jõudes hüüdis olnud hull! |.A. KIMBERG-KOTKAS s 4 1 mm B V L nõuab % Liidu väljaheitmist Sport 1 Vabadusliidu neil päevil toi-mupd pressikonverentsil L.A. Eesti Saajas,massimeedia esindajate rohkel osavõtul, teatas liidu esindaja, et BVL nõuab N. Liidu välja iskamist Rahvusvahelisest Olümpial, miteest. Toodi esile, et venelased nagu nii astuvad sealt välja ise enne 1988. a. Ent Nõukogude väljaviskamine praegu on kohasem ja iga põhjendatud, kuna. nad boikotet :isid vii-ijiast olümpiat ja avaldasid survet teistele riikidele temale järgnemiseks ning korraldasid siis ise oma olümpia Moskvas. Samuti nad saatsid laimu-kiiju Aafrika jt. rullidele, andes mõista, et neid saatis Klu-Klux-Klan USA-st. BVL rõhutab, et sarnane tegevus halvab Rahvusvahelise Olümpiakomitee tegevust, kusjuures on ebatõenäoline, et Moskva võtaks osa järgmisest olümpiast Lõuna-Koreas. N. Liidul ei ole mingit respekti inimese suhtes. Ka varemalt on olümpiaade toimunud nendeta. On kahju, et Ida-Euroopa rahvad andsid alla venelaste survele ja ei julgenud tulla Los Angelese, kuna USA ei'olnuks nõus neile tagasi andma ärahüppa-jaid. Venel ei ole enestel ipitte palju Kalju Mandre-Manno onenteerumisvõistlust lõpetamas. Anne Simson-Kallas oma auhindadega. Dr. Simson-^Kallas: olgu Ees Post läheb kallimaks — Teeme oma lastest tuleviku Eesti Päevade aukülalised, mitte vaeslapsed, ütles 60(io miili kauguselt HaVai saarelt tulnud dr. Eduard^ Simson-Kallas, {avaldades kriitikat Esto '84 korralduse kohta. Kohtudes dr. Wmson-Kallas'ega noorte kergejõustiku võistlustel, mis peeti 9. juulil East York'i staadionil, tekkishuvi'temaga pikemalt vestelda sportlikest tegevusest laste ja noorte kasvatamisej. Dr. Simson-Kallas on psühholoog ja kasvatanud oma 8- aastane tütre Anna haruldaseks heaks sportlaseks. Ta elab Ühendrii-. kides, vaheldumisi Monterey linnas Kalifornias ja Havai saarel. Tuli Esto '84 pidustustele selleks, ej tütar saaks võtta osa noorte spoxdivõist-lustest. 'Y .. . . . . . . . i c v , > i , , ;_ EI OLNUD KÖRRALDAIÄID Kuna temal ei olnud teada võistluste aega ega kohta, siis läks ta seda küsima Esto '84 büroost, mis seUjal asus juba jRoyal York hotellis. Sealt vastati, et registreerimise tähtaeg on möödunud ja tal soovitati oma tütar viia vaatama Toronto .loomaaeda. Sai siiski teada aja ja koha ja läks õigeks ajaks staadionile. Sinna olid kohale tulnud ka kõik teised noored eesti sportlased Ühendriikidest, J^ootsist-, Austraaliast, Uus-Meremaaltja Kanadast, kuid mitte ühtegi korraldajat.Samüti olid kohal ka kõik pealtvaatajad, kellede enamus olid lastevanemad. Pealt- KOLM ESITUST' • Jälgides Esto '84 ürituste korraldamist, selgus dr. Simson-Kallasele siin kolm suurt eksitust: 1, Noori taheti vanadest sel viisil eraldada, et neid juhiti „Salakõrtsi". 2. Laste osa peaaegu täiesti puudus ja 3. Laste käitumine rahvapeo ajal eraldi ruumis oli ebasobiv. Ta ütles, et vabas läänemaailmas ei eraldata noori vanadest ega ässitata vanade vastu. Eesti lapsed olid vaeslapsed Toronto Eesti Päevadel. Ühendriikides korraldatavad Eesti Päevad on selles osas alati palju paremini korraldatud, Lastepidu, mis Lääneranniku Eesti Päevadel on alati olnud väga edukas ja tähtis osa üldkavast, puudus täiesti Torontos. : ' : , Kanada Post töötab puudujäägiga ja selle ärahoidmiseks on kavas tõsta kirjasaatekulu 2 cendi võrra alatest, jaan. 1985. Võrreldes Ühendriikidega, kus hariliku kirja saatmiseks . on kasutamisel 29-cendine mark ja Postivalitsus selle juures teeb aastas 1600 miljonit tulu riigile, Kanada Post 32-cendise kirjamargi juures töötas möödunud aastal suure puu-medalite võitjaid, neiks on Moskva poolt alistatud rahvaste sportlased, kaasaarvatud eestlased, lätlased ja leedulased Kremli poolt okupeeritud riikidest. Toodi ka ette, et Eesti, Läti ja Foto — H . Raigna Eestlased orienteemmisvõistlustel pühapäeval enam ei Võistelnud," Võistlustest võttis osa 157 võistlejat, nendest Ontario'st 137, Quebec'ist 4, Nova Scotiast 1, Ameerika Ühend- Ontario lahtised orienteerumis- .; Leedu peavad olema õiguslikud Rah- meistrivõistlused peeti laupaeval,22. vusvahehse OK liikmed, kellede Ja pühapäeval, 23: septembril Albion esindajad, valiti eluaegseiks liik- Hills'i pargis „Credit Valley Orien-meiks seal. Sellekohased kirjad koos leers" klubi korraldusel. Võistlused riikidest 13, Rootsist 1 ja Austraaliast nõudega N. Liidu väljaviskamiseks toimusid noorte, naiste ja meeste 1. Ilm oli võistlusteks soodne, lau-^ saadetakse BVL poolt Rahvusvahe- klassides, vanusegruppide järgi, päeval päikesepaisteline, pühapäe-lise OK kõigile liikmetele, liidu esi- Võistelda tuli kahel, päeval, erine- vai pilvine. Voisllusrajad olid rasked, mehele J. Saniaranchile ja välismaa vatel radadel ja tagajärjed arvestati kõrgete tõusudega. Võistluste k({)r-spordiliitudele. Aktsiooni laienda- kahe päeva tulemuste kogusummade raidus oli eeskujulik. Kanadas on dujäägiga. Möödunud3 aasta jooksul tal(se ka teistele maadele. Loeti ette alusel. orienteerumine viimase 20 aasta väl-on riik maksnud juure postile kulu- Rahvusvahelise OK Charterist (1978) Eestlastes võtsid võistlustest osa tel laialt levinenud ja need olid Onta-tuste katteks $1.3 miljardit. Posti lause 3: „No discrimination in them Mall Peepre-BishopOttawa'st, Kalju, do 18. meistrivõistlused. ' puudujääki kavatsetakse kaotada (The Games) is allowed against any Mandre-Manno ja Theo Vellend To-kirjamargi hinna tõstmisega ja tööta- country or person on grounds of jäte tööproduktsiooni tõstmisega Race, Religion or Politics." ABC tv- 20%, mis nende tööproduktiivsuse võrk ja mitmed raadiosaatjad andsid viiks lähedale USA postiteenistujate ülaltoodust koheselt ülekandeid, tööproduktiivsusele. Postiteenistuja- • - te ametiühing on selle peale vasta- I nud „no way". Kanada postiteenistuja puudub tööh keskmiselt 18 päeva aastas, 2 korda nii palju kui USA postiteenistuja. Lisaks kõigele on Kanada postiteenistujate ametiühingu poolt kavatsus alustada oktoobris või enne A-klassi orienteerumisvõistluslel Tänukiri Los Angelese linnapeale ronto'st, kes võistlesid M-55 vanuseklassis. Theo Vellend saavutas 2-se koha, võites hõbemedali ja Kalju Mandre-Manno tuli kolmandaks, laupäeval, 8. ja pühapäeval, 9. sep-võites pronksmedali. Võistlusrada lembril saavutas Theo Vellend M-55 M-55 klassis oli laupäeval 5 km., vanuseklassis esikoha, võites kuld-künkne kontrollpunktiga, 175 m. tõu- medali. Võistlus laupäeval toimus suga ja pühapäeval 5,2 km. üheteist- Uxbridge metsapiirkonnas 4.2 km kümne kontrollpunktiga, 205 m. tõu- pikkusel rajal 10 kontrollpunktiga ja suga. pühapäeval Ballantrae piirkonnas Lõpptagajärjed (kahe päeva kogu- Vivian metsas 4.1 km rajal 7 kontroll- Linnapea Tom Bradley korraldas summana) M-55 klassis: 1. Dick de punktiga. Los Angelesi raekojas vastuvõtu Va- St. Croix - 128 min. 21 sek., Nia- Lõpptagajärjed (kahe päeva kogujõule streiki, kui uue töölepingu sõi- ba01ümpiaadi.esindajaile.,Sealanti garaFalls,Ont.,2.TeoVellend-184 summana] M-55 vanuseklassis: 1. ;Lopbime kerge käega raskei,d.spn^^^^^^^^^ "errsõbaliku°sXtum , min. eesti lapsed vabas maailmas on eesti 19 sek.,Toronto, 3. Kalju Mänd-. Theo, Vellend,'^orontb 149 min. 34 rahva tulevik! Torontos oli erakorraliselt sobiv aeg neid mõtteid, suuri. sõnu teoks rakendada. Kahjuks Torontos see peaaegu täielikult puudus. Lapsi aga soovitati siin loomaaeda viia. . Teguviis, et suvelaagritesse võetakse lapsi ainuh hea eestikeele oskusega, on täiesti valey arvestades meie praegust olukorda. Laste suvelaagrid, eriti aga Eesti Päevad, on kokkutulekud, kus lapsed, kellede eesti keel on puudulik, saavad uut huvi ja vaimustust emakeele õppimiseks ja kasutamiseks. Rahvapeo osas dr. Simson-Kallas palkade tõstmise nõudmisele vastu ei tänuYm. Eesti noori sportlasi esindatule. Ametiühingu juhatusel on ka- sid Mati Laan ja Olav Padjus. Kohal vas nõuda oma liikmete töökindlus- olid läti, leedu ja ukrainlaste esindatust, kõrgemat palka, paremaid töö- jad. Tuleb märkida, et ka Los An-tingimusi ja 32-tunnist töönädalat, gelese politsei suhius Vaba Olüm- Lihtsamas keeles see tähendab 4 päe- pia üritusse ülima sõbralikkusega, va tööd nädalas ja 3 päeva puhkust, millise sportliku vastudemonstrat- Pöstiteenistujad, kes valdavad prant- . siooni peakorraldajaiks olid BVL ja suskeelt saavad aastas lisatasu $800. Ülemaailmne Leedu Noorte Ühing. re-Manno —192 min. 54 sek., Toronto. Mall Peepre-Bishop haiguste tõttu Eesti sportlastel palju rohkem olümpiamedaleid sek., 2. Leif Lundgaard, Ottawa 165 min. 53 ^ek. H.R. Nikolai Küttis võitis bridzhiturniiril Montrealis vaatajate hulgas oli ka dr. jaan Roos, leidis, et lastele nende.eriruumis ei kes oma lapsi tõi sinna võistlema, osatud korraldada mittemingisugust Kui tunniajalise ootamise järele ikkagi ühtegi korraldbjat kohale ei i l - minud, siis dr. Jaan Roos hakkas kokkutulnud noorsportlaste vanematega nõu J)idama/mida ette võtta. Kökkukogunenud rahvas asus Seisukohale, et nad ise korraldavad spordivõistluse. Dr. Jaan Roos asus korraldama ja lastevanemate hulgast tulid kohtunikud, mõõtjad, starterid. .Võistluste sekretäri ülesanded võttis endale Eda Treumutb'Ühendriiki-, dest. Võistlejad registreeriti kohapeal ja ka Anna Simson-Kallas pääses sel teel võistlema. ' Ta. on üks tuntumaid eesti noorsportlasi Ühendriikides ja juba seitsme aastaselt oli tal võidetud üle kahesaja karika. Tema peaala on karate, kus la on juba musta vöö kandja, mis on selle ala kõige kõrgem aste. Peale karate võistleb ta Weel kergejõustikus, tennisemängus ja ujumises. Nendel võistlustel tüli ta esimeseks 60, 100, 200 ja 1500 m jooksudes, kõrgus-. ja kaugushüppes, võites kuus kuldmedalit. Peale selle võitis ta veel kuus kuldmedalit ja ühe hõbemedali ujumises. . Alles siis kui võistlused käisid täies hoos, ilmus sinna ka mõni korral-dcfja Esto '84 poolt. omavahelist lastepidu ega teha nendele sobivat muusikat, vaid sellease-mel oli seal nende kõrvakuulmist rikkuv vali i,rbck"-muusika. Eesti kultuuriga ei ole sellel muusikal midagi ühist. Oli unustatud, ^et Eesti Päevade siht on eesti kultuuri võõrsil . siiyendamine, eriti noorte hulgas. LAPSED ON TUIEVIK „Meie laste ignoreerimine Toronto ' Eesti Päevadel on andestamatu. Kas oli see korraldajate pimedus või asjatundmatus? Lapsed on meie tulevik, meie usk ja meie lootus. Ärgem kunagi korrakem Toronto Eesti Päevade vigu! Teeme oma lastest tuleviku Eesti Päevade aukülalised, mitte vaeslapsed." Nii kõlavad dr. J. Simson-Kallas'e viimased laused minu helilindil. Tema juhatused ja selgitused spordi kasulikkusest laste kasvatamisel ja tema tütre Anna arendamise kirjeldamine sportlaseks, on samuti helilindil ja see on väärtuslikuks materjaliks Toronto Eesti Spordiselt Kalevile sportliku tegevuse arendamisel meie noorte hulgas. HARALD RAIGNA HUNGARIAi LLAGE" CAN-AM bridzhiturniiril Montrealis tulid meisterklassis võitjaks Nikolai Küttis ja George Biro Torontost. Võistlused kestsid nädal-irestorani esimesed omaBiikud on ja valmis teid teenima südamliky ungari külalislahkusegao Seegitsevad ungari road romantiline mustlasmuusika saalid pidusöökideks Laudade ettetellimiseks ®hk 922-5741 990 BAY (ÜS© t@© „„Sutton Placs" hotellist) „Meie Elu" lehe 9. augusti numbris ilmunud kirjutis „eestlased olümpiamängudel vajab täiendamist, eri- , . ., „ . , ., ti osas. kus on loetletud eestlaste P « f I ^ » « P P « « i ? , ^?J«^ poolt võidetud medalid. Artikli au- Nikolai KuttisevoitturnMrikorgei-tor, signatuur AHR möönab ise ka, et *^»assis on enti hinnatav. 20 nimestik ei pruugi olla täiuslik. Kuid ^^^^^^ tagasi ta mängis samal, pea-puudu on üsna palju - tervelt ka^s :"if^^.^.P°^!.':^!!'_^f kolmandikku, esitatud nimed moo- hõlmaval, turniiril koos Erik Vii-res'ega ja tulid võitjaks meeste paarismängus; Erik Viires on praegu Montrealis edukas bridzhiõpetaJQ. PARKIMINE! Eesti csrst valvekorras 29. ja 30. septembril dr. T. Maimets . .. . . . 469-1322 S., 7. ja 8. oktoobrjl dr. T. Sauks . . . . . . . . . 461-0912 13. ja 14. oktoobril ' dr. M. Leesment . . . . 481-6834 20. ja 21. oktoobril dr. R. Pahapill ... . . . 921-7777 27. ja 28. oktoobri! dr. J. Marley . . . .. . . . 921-7777 Eesti sportlastel hea edu Soome turniiril Aili Helm 9 See on nüüd triloogia kolmas raamat Eesti naiste kannatustee kirjeldusest Nõukogude okupatsiooni all. Algas see romaaniga "Kuradil ei ole varju" Tallinna Naistevanglas a. 1945. Teine osa, "V.ägi-vallamaa" kirjeldas poliitvangide elu Vorkutas Stalini ajal. Käesolev teos kirjeldab naisvangide elu pärast Stalini surma poliitvangide eri laagris.- See on kirjeldus raskest ning lootusetult hallist laagrielust, kus ometi alati midagi ka juhtub. Tähelepanu pälvib vangide vapper psühholoogiline vastupanu raskes olukorras. Teosesse liitub ka kirjeldus streigist ja selle julmast mahasurumisest meestelaagriš. REZIIM SEE KÕLAB UHKELT Müügil „MEIE ELU" talituses 958 BRCJlADyiEW AVE., TORONTO, ONT. M 4K ŽR6 Soomes viibis edukas ujumismees-kond Eestist, kes võitis kahepäevases maavõistluses oma põhjanaabrit 173,5-124,5. Ka kergejõustikus Heino Puuste võitis kõik oma vastased nii töölis-sportlaste kui ka Oulu odaviskamis-võistlustel. Tema oda lendas üle 90 meetri. Parima resultaadi sai meeste 400 m segaujumises Allan K i i l , tehes uue Eesti Irekordi 4.38,45. Ka teine koht läks eestlasele, Raul Laidveele (4.40, 36). Meeste osas olid medalimehed: 400 m vabaujumine: 1. Ivar Stu-kolkin 4.03,35, 2. Argo Tammemäe 4.08,81. - 100 m rinnuliujumine: 2. Kaupo Meier 1.07,91,4. Antti Aasma 1.11,56. — 200 m segaujumine: 1. Erkki Lõhmus 2.10,83,2. Oleg Labzin 2.14,08. - 100 m liblikujumine: 1. Sven Rivik 58,15, 2. Argo Tammemäe 58,82. - 4x400 m teateujumine: 1. Eesti 3.36,36. Naisterahva osas olid tipul: 100 m vabaujumine: 1. Aivi Liiv 1.00.28. 2. Pille Haug 1.01,33.- 200 m nnnuliujumine: 1. Marina Trofimova 2.46,76,2. Õie Kaaring 2.47,63. -100 m seliliujumine: 2. Merla Rist-la 1.08;34, 3. Irina Dunet 1.08,52. - 200 m liblikujumine: 1. Trin Kitsel 2.22,59, 3. Raily Maalust 2.24,91. - 800 m vabaujumine: 1. Aivi Liiv 9.03,74, 3. Katrin Viigel 9.27,62. - 200 m segaujumine: 2. Marina Trofimova 2.25,97,. 3. Raily Maalust 2.26,51. 4x100 m teateujumine: 1. Soome 4.28,41 (uus Soome rekord), 2. Eesti 4.35,64. Teise päeva tulemustes paigutu- ,sid medalimeesteks/naisteks Ivar Stukolkin (1.), Tammemäe (2.), Liiv (1.). Haug (3.), Meier (2.), Aasma (4.), Trofimova (2.), Karing (3.]. Labzin (1.). Lõhmus (2.), Ristla (2.); Rivik (3.), Dunet (3.) ja Allan K i i l (1.). dustavad medaleid võitnud eesti sportlastest ainult umbes ühe kolmandiku. Lisada tuleks järgmised nimed ja platšeeringud: 1952. a. Helsingis — .Ilmar Kul-lam, Heino Kruus ja Joann Lõssov, kõigil korvpallis hõbe. Samal aastal Bruno Junk 10 km käimises pronks. 1960. a. Roomas — Hanno Selg viievõistluse meeskonnavõistluse hõbe ja Aleksander Tshutshelov purjetamises („Finn"klass) hõbe. 1964. a. Tokios — Jaak Lipso korvpallis hõbe. 1968. a. Mexico Citys — Jaak Lipso, Anatoli Krikun ja Priit Tomson, kõigil pronks korvpallis. 1976. a. Montrealis — Avo Pikkuus jalgrattaspordis (meeskondlik maanteesõit) kuld ja Raul Arnemann sõudmises (neljalisel roolijata paadil) ^j^^^^^jj^^^ pronks. 1980. a. Moskvas — Ivar Stukolkin „_ , — 4x200 m teateujumises kuld ja 400 m vabaujumises pronks; Mait Riisman J ü r i Tamm'est. Ta toob viimase veepallis kuld ja Viljar Loor vork- eesnimeks Yuriy koos küsimärgiga, pallis kuld. Qige ei ole ka väide, et 1932. aastal Lõssov, Tshutshelov, Krikun ja Los Angeleses ei olnud Eestist osa- Stukolkin on vaatamata vene nime- võtjaid. Ei olnud küll otse Eestist dele eesti sportlased. Ülalolevast ni- tulnud atleete, kuid meie maa oli mestikust on välja jäetud mordva- siiski esindatud kahe USA-s elava lanna Svetlana Tshirkova (kuld flo- sportlasega. Nendeks olid maadleja reti naiskonpavõistluses 1968. a.) ja Osvald Käpp ja jooksja Alfred Maa-venelane Georgi Zazhitski (pronks sik, kes esinesid aga edutult, epee meeskonnavõistluses 1972. a.). Me ikka veel eiiea kindlasti, millal kellede staatus on kahtlane. Nõuko- eesti rahvusest sportlased esmakord-gude tava kohaselt on nad nõuk. eesti selt astusid olümpia-areenile. Tsaa-sportlased, kuna medalivõitmise ajal ri-Venemaa võttis esimest korda nad elasid Eestis. Sportlase kuuluvu- mängudest osa 1908. aastal Londo-se määrab tema elukoht. Seetõttu ei nis, kus selle võistkonda kuulunud leia me nõuk. eesti medalivõitjate H. Lind saavutas maratonijooksus nimestikust Jüri,Tarmakut, Jüri Tam- 19. koha. Teda peetaks^ eestlaseks, me ja Mait Riismani; Nende eluko- kuid Eesti kergejõustiku- ja olümpia-hadolid Leningrad, Kiiev ja Moskva, ajaloo uurijad pole tänaseni suutnud On üllatav, et artikli autor nägu kindlaks teha tema päritolu ja käe-poleks kuulnud Moskvas 1980. a. käiku, vasaraheites pronksmedali, võitnud
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 27, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-09-27 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840927 |
Description
Title | 1984-09-27-07 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | „Meie EIü" nr. 39 NEUÄPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL THURSDAY, SEPTEMBER 27 eieElu"nr. 3^ (1804) 1984 Inu lemmiktool lemmiktoöl alati käepä-leda vajan. Ta on mulle nagu |. Ta ei jookse kunagi ära mu [u tool pn pruun, suur.peh" ja mugav. Ta on mulle va^ cepaigaks, vahest loen seal, I tukkuma. Mõnikord pfahas [n tooli pehmesse sülle ning kuni hea tujp tagasi tu^v |a päästsin oma tooli vane- 5t. Nad tahtsid selle välja )1 olevat vana, inetu ning ei |dse| teiste esemetega meie itusruumis. isin siis sellele toolile ja Juimui tooli välja viskate, mind koos sellega. See sõber, ta hellitab ja hoiab fa teda mingi hinna eest ära Jti rahule. Ta, seisab ikka [ritoas ja ootab mind. Ta itsub mind sinna lugema, ilikusse paika, pehmesse on mu lemmikpaik. ilSTQLEIVAT Ito E.S. Täienduskooi Iie meeldib... leeldib olla eestlane, sest ia oma kanada kooli õpe-lu ja tema ei mõista mind linust aru. See on vaid üks ^äike osa mu arvamistest. leeldiks sõita Eeijiti, et näha riate ja vanavanemate sün- Iga . , .Olen kuulnud palju l i ilus seal on, aga ka seda. pn seal elada valelikkude pa. Nüüd ma ei tea, kas ma Bki tahaksin sinna sõita ja EKKELOO , lito E.S. Täienduskooi ma kärn eesti koolis? pgi oleles küsinud §eda ml-aastat tagasi, ma j oleksin ISest mu ema soovis, et ma I', ja see olnuks tõsi. Nüüd meestikoolis käinud mitu lül on hea meel et mu ema [käiksin eesti koolis, [eadnud ju varem, et kõik, iuse^ Eestiga,on nii huvi-koor õpetas mulle rfesti • ^[ajalugu, maastikku, lin-kool tegi mind uhkeks! uhke eestlane. . ^RVO LAANSOO ito E.S. Täienduskooi ll.U" on eestluse hoidja [aja paguluses, püüdes lata eesti keele säilitaja kasvava noorsoo sks meie rahvusgrupõ — seepärast lugege ja lige „MEIE ELU lumpti-tumpti 'umpti metsa läks, ra eksis. piud küll koju saad ..? ' las, keksis. Tumpti ütles endal' ja töinad, ^he astuma koju jcjuad. |s on suur jä paks, [kskordläärgi, Japeal peale nfetsa llled säälgi. fumpti astus kähku, laiad küll, |de. jõudes hüüdis olnud hull! |.A. KIMBERG-KOTKAS s 4 1 mm B V L nõuab % Liidu väljaheitmist Sport 1 Vabadusliidu neil päevil toi-mupd pressikonverentsil L.A. Eesti Saajas,massimeedia esindajate rohkel osavõtul, teatas liidu esindaja, et BVL nõuab N. Liidu välja iskamist Rahvusvahelisest Olümpial, miteest. Toodi esile, et venelased nagu nii astuvad sealt välja ise enne 1988. a. Ent Nõukogude väljaviskamine praegu on kohasem ja iga põhjendatud, kuna. nad boikotet :isid vii-ijiast olümpiat ja avaldasid survet teistele riikidele temale järgnemiseks ning korraldasid siis ise oma olümpia Moskvas. Samuti nad saatsid laimu-kiiju Aafrika jt. rullidele, andes mõista, et neid saatis Klu-Klux-Klan USA-st. BVL rõhutab, et sarnane tegevus halvab Rahvusvahelise Olümpiakomitee tegevust, kusjuures on ebatõenäoline, et Moskva võtaks osa järgmisest olümpiast Lõuna-Koreas. N. Liidul ei ole mingit respekti inimese suhtes. Ka varemalt on olümpiaade toimunud nendeta. On kahju, et Ida-Euroopa rahvad andsid alla venelaste survele ja ei julgenud tulla Los Angelese, kuna USA ei'olnuks nõus neile tagasi andma ärahüppa-jaid. Venel ei ole enestel ipitte palju Kalju Mandre-Manno onenteerumisvõistlust lõpetamas. Anne Simson-Kallas oma auhindadega. Dr. Simson-^Kallas: olgu Ees Post läheb kallimaks — Teeme oma lastest tuleviku Eesti Päevade aukülalised, mitte vaeslapsed, ütles 60(io miili kauguselt HaVai saarelt tulnud dr. Eduard^ Simson-Kallas, {avaldades kriitikat Esto '84 korralduse kohta. Kohtudes dr. Wmson-Kallas'ega noorte kergejõustiku võistlustel, mis peeti 9. juulil East York'i staadionil, tekkishuvi'temaga pikemalt vestelda sportlikest tegevusest laste ja noorte kasvatamisej. Dr. Simson-Kallas on psühholoog ja kasvatanud oma 8- aastane tütre Anna haruldaseks heaks sportlaseks. Ta elab Ühendrii-. kides, vaheldumisi Monterey linnas Kalifornias ja Havai saarel. Tuli Esto '84 pidustustele selleks, ej tütar saaks võtta osa noorte spoxdivõist-lustest. 'Y .. . . . . . . . i c v , > i , , ;_ EI OLNUD KÖRRALDAIÄID Kuna temal ei olnud teada võistluste aega ega kohta, siis läks ta seda küsima Esto '84 büroost, mis seUjal asus juba jRoyal York hotellis. Sealt vastati, et registreerimise tähtaeg on möödunud ja tal soovitati oma tütar viia vaatama Toronto .loomaaeda. Sai siiski teada aja ja koha ja läks õigeks ajaks staadionile. Sinna olid kohale tulnud ka kõik teised noored eesti sportlased Ühendriikidest, J^ootsist-, Austraaliast, Uus-Meremaaltja Kanadast, kuid mitte ühtegi korraldajat.Samüti olid kohal ka kõik pealtvaatajad, kellede enamus olid lastevanemad. Pealt- KOLM ESITUST' • Jälgides Esto '84 ürituste korraldamist, selgus dr. Simson-Kallasele siin kolm suurt eksitust: 1, Noori taheti vanadest sel viisil eraldada, et neid juhiti „Salakõrtsi". 2. Laste osa peaaegu täiesti puudus ja 3. Laste käitumine rahvapeo ajal eraldi ruumis oli ebasobiv. Ta ütles, et vabas läänemaailmas ei eraldata noori vanadest ega ässitata vanade vastu. Eesti lapsed olid vaeslapsed Toronto Eesti Päevadel. Ühendriikides korraldatavad Eesti Päevad on selles osas alati palju paremini korraldatud, Lastepidu, mis Lääneranniku Eesti Päevadel on alati olnud väga edukas ja tähtis osa üldkavast, puudus täiesti Torontos. : ' : , Kanada Post töötab puudujäägiga ja selle ärahoidmiseks on kavas tõsta kirjasaatekulu 2 cendi võrra alatest, jaan. 1985. Võrreldes Ühendriikidega, kus hariliku kirja saatmiseks . on kasutamisel 29-cendine mark ja Postivalitsus selle juures teeb aastas 1600 miljonit tulu riigile, Kanada Post 32-cendise kirjamargi juures töötas möödunud aastal suure puu-medalite võitjaid, neiks on Moskva poolt alistatud rahvaste sportlased, kaasaarvatud eestlased, lätlased ja leedulased Kremli poolt okupeeritud riikidest. Toodi ka ette, et Eesti, Läti ja Foto — H . Raigna Eestlased orienteemmisvõistlustel pühapäeval enam ei Võistelnud," Võistlustest võttis osa 157 võistlejat, nendest Ontario'st 137, Quebec'ist 4, Nova Scotiast 1, Ameerika Ühend- Ontario lahtised orienteerumis- .; Leedu peavad olema õiguslikud Rah- meistrivõistlused peeti laupaeval,22. vusvahehse OK liikmed, kellede Ja pühapäeval, 23: septembril Albion esindajad, valiti eluaegseiks liik- Hills'i pargis „Credit Valley Orien-meiks seal. Sellekohased kirjad koos leers" klubi korraldusel. Võistlused riikidest 13, Rootsist 1 ja Austraaliast nõudega N. Liidu väljaviskamiseks toimusid noorte, naiste ja meeste 1. Ilm oli võistlusteks soodne, lau-^ saadetakse BVL poolt Rahvusvahe- klassides, vanusegruppide järgi, päeval päikesepaisteline, pühapäe-lise OK kõigile liikmetele, liidu esi- Võistelda tuli kahel, päeval, erine- vai pilvine. Voisllusrajad olid rasked, mehele J. Saniaranchile ja välismaa vatel radadel ja tagajärjed arvestati kõrgete tõusudega. Võistluste k({)r-spordiliitudele. Aktsiooni laienda- kahe päeva tulemuste kogusummade raidus oli eeskujulik. Kanadas on dujäägiga. Möödunud3 aasta jooksul tal(se ka teistele maadele. Loeti ette alusel. orienteerumine viimase 20 aasta väl-on riik maksnud juure postile kulu- Rahvusvahelise OK Charterist (1978) Eestlastes võtsid võistlustest osa tel laialt levinenud ja need olid Onta-tuste katteks $1.3 miljardit. Posti lause 3: „No discrimination in them Mall Peepre-BishopOttawa'st, Kalju, do 18. meistrivõistlused. ' puudujääki kavatsetakse kaotada (The Games) is allowed against any Mandre-Manno ja Theo Vellend To-kirjamargi hinna tõstmisega ja tööta- country or person on grounds of jäte tööproduktsiooni tõstmisega Race, Religion or Politics." ABC tv- 20%, mis nende tööproduktiivsuse võrk ja mitmed raadiosaatjad andsid viiks lähedale USA postiteenistujate ülaltoodust koheselt ülekandeid, tööproduktiivsusele. Postiteenistuja- • - te ametiühing on selle peale vasta- I nud „no way". Kanada postiteenistuja puudub tööh keskmiselt 18 päeva aastas, 2 korda nii palju kui USA postiteenistuja. Lisaks kõigele on Kanada postiteenistujate ametiühingu poolt kavatsus alustada oktoobris või enne A-klassi orienteerumisvõistluslel Tänukiri Los Angelese linnapeale ronto'st, kes võistlesid M-55 vanuseklassis. Theo Vellend saavutas 2-se koha, võites hõbemedali ja Kalju Mandre-Manno tuli kolmandaks, laupäeval, 8. ja pühapäeval, 9. sep-võites pronksmedali. Võistlusrada lembril saavutas Theo Vellend M-55 M-55 klassis oli laupäeval 5 km., vanuseklassis esikoha, võites kuld-künkne kontrollpunktiga, 175 m. tõu- medali. Võistlus laupäeval toimus suga ja pühapäeval 5,2 km. üheteist- Uxbridge metsapiirkonnas 4.2 km kümne kontrollpunktiga, 205 m. tõu- pikkusel rajal 10 kontrollpunktiga ja suga. pühapäeval Ballantrae piirkonnas Lõpptagajärjed (kahe päeva kogu- Vivian metsas 4.1 km rajal 7 kontroll- Linnapea Tom Bradley korraldas summana) M-55 klassis: 1. Dick de punktiga. Los Angelesi raekojas vastuvõtu Va- St. Croix - 128 min. 21 sek., Nia- Lõpptagajärjed (kahe päeva kogujõule streiki, kui uue töölepingu sõi- ba01ümpiaadi.esindajaile.,Sealanti garaFalls,Ont.,2.TeoVellend-184 summana] M-55 vanuseklassis: 1. ;Lopbime kerge käega raskei,d.spn^^^^^^^^^ "errsõbaliku°sXtum , min. eesti lapsed vabas maailmas on eesti 19 sek.,Toronto, 3. Kalju Mänd-. Theo, Vellend,'^orontb 149 min. 34 rahva tulevik! Torontos oli erakorraliselt sobiv aeg neid mõtteid, suuri. sõnu teoks rakendada. Kahjuks Torontos see peaaegu täielikult puudus. Lapsi aga soovitati siin loomaaeda viia. . Teguviis, et suvelaagritesse võetakse lapsi ainuh hea eestikeele oskusega, on täiesti valey arvestades meie praegust olukorda. Laste suvelaagrid, eriti aga Eesti Päevad, on kokkutulekud, kus lapsed, kellede eesti keel on puudulik, saavad uut huvi ja vaimustust emakeele õppimiseks ja kasutamiseks. Rahvapeo osas dr. Simson-Kallas palkade tõstmise nõudmisele vastu ei tänuYm. Eesti noori sportlasi esindatule. Ametiühingu juhatusel on ka- sid Mati Laan ja Olav Padjus. Kohal vas nõuda oma liikmete töökindlus- olid läti, leedu ja ukrainlaste esindatust, kõrgemat palka, paremaid töö- jad. Tuleb märkida, et ka Los An-tingimusi ja 32-tunnist töönädalat, gelese politsei suhius Vaba Olüm- Lihtsamas keeles see tähendab 4 päe- pia üritusse ülima sõbralikkusega, va tööd nädalas ja 3 päeva puhkust, millise sportliku vastudemonstrat- Pöstiteenistujad, kes valdavad prant- . siooni peakorraldajaiks olid BVL ja suskeelt saavad aastas lisatasu $800. Ülemaailmne Leedu Noorte Ühing. re-Manno —192 min. 54 sek., Toronto. Mall Peepre-Bishop haiguste tõttu Eesti sportlastel palju rohkem olümpiamedaleid sek., 2. Leif Lundgaard, Ottawa 165 min. 53 ^ek. H.R. Nikolai Küttis võitis bridzhiturniiril Montrealis vaatajate hulgas oli ka dr. jaan Roos, leidis, et lastele nende.eriruumis ei kes oma lapsi tõi sinna võistlema, osatud korraldada mittemingisugust Kui tunniajalise ootamise järele ikkagi ühtegi korraldbjat kohale ei i l - minud, siis dr. Jaan Roos hakkas kokkutulnud noorsportlaste vanematega nõu J)idama/mida ette võtta. Kökkukogunenud rahvas asus Seisukohale, et nad ise korraldavad spordivõistluse. Dr. Jaan Roos asus korraldama ja lastevanemate hulgast tulid kohtunikud, mõõtjad, starterid. .Võistluste sekretäri ülesanded võttis endale Eda Treumutb'Ühendriiki-, dest. Võistlejad registreeriti kohapeal ja ka Anna Simson-Kallas pääses sel teel võistlema. ' Ta. on üks tuntumaid eesti noorsportlasi Ühendriikides ja juba seitsme aastaselt oli tal võidetud üle kahesaja karika. Tema peaala on karate, kus la on juba musta vöö kandja, mis on selle ala kõige kõrgem aste. Peale karate võistleb ta Weel kergejõustikus, tennisemängus ja ujumises. Nendel võistlustel tüli ta esimeseks 60, 100, 200 ja 1500 m jooksudes, kõrgus-. ja kaugushüppes, võites kuus kuldmedalit. Peale selle võitis ta veel kuus kuldmedalit ja ühe hõbemedali ujumises. . Alles siis kui võistlused käisid täies hoos, ilmus sinna ka mõni korral-dcfja Esto '84 poolt. omavahelist lastepidu ega teha nendele sobivat muusikat, vaid sellease-mel oli seal nende kõrvakuulmist rikkuv vali i,rbck"-muusika. Eesti kultuuriga ei ole sellel muusikal midagi ühist. Oli unustatud, ^et Eesti Päevade siht on eesti kultuuri võõrsil . siiyendamine, eriti noorte hulgas. LAPSED ON TUIEVIK „Meie laste ignoreerimine Toronto ' Eesti Päevadel on andestamatu. Kas oli see korraldajate pimedus või asjatundmatus? Lapsed on meie tulevik, meie usk ja meie lootus. Ärgem kunagi korrakem Toronto Eesti Päevade vigu! Teeme oma lastest tuleviku Eesti Päevade aukülalised, mitte vaeslapsed." Nii kõlavad dr. J. Simson-Kallas'e viimased laused minu helilindil. Tema juhatused ja selgitused spordi kasulikkusest laste kasvatamisel ja tema tütre Anna arendamise kirjeldamine sportlaseks, on samuti helilindil ja see on väärtuslikuks materjaliks Toronto Eesti Spordiselt Kalevile sportliku tegevuse arendamisel meie noorte hulgas. HARALD RAIGNA HUNGARIAi LLAGE" CAN-AM bridzhiturniiril Montrealis tulid meisterklassis võitjaks Nikolai Küttis ja George Biro Torontost. Võistlused kestsid nädal-irestorani esimesed omaBiikud on ja valmis teid teenima südamliky ungari külalislahkusegao Seegitsevad ungari road romantiline mustlasmuusika saalid pidusöökideks Laudade ettetellimiseks ®hk 922-5741 990 BAY (ÜS© t@© „„Sutton Placs" hotellist) „Meie Elu" lehe 9. augusti numbris ilmunud kirjutis „eestlased olümpiamängudel vajab täiendamist, eri- , . ., „ . , ., ti osas. kus on loetletud eestlaste P « f I ^ » « P P « « i ? , ^?J«^ poolt võidetud medalid. Artikli au- Nikolai KuttisevoitturnMrikorgei-tor, signatuur AHR möönab ise ka, et *^»assis on enti hinnatav. 20 nimestik ei pruugi olla täiuslik. Kuid ^^^^^^ tagasi ta mängis samal, pea-puudu on üsna palju - tervelt ka^s :"if^^.^.P°^!.':^!!'_^f kolmandikku, esitatud nimed moo- hõlmaval, turniiril koos Erik Vii-res'ega ja tulid võitjaks meeste paarismängus; Erik Viires on praegu Montrealis edukas bridzhiõpetaJQ. PARKIMINE! Eesti csrst valvekorras 29. ja 30. septembril dr. T. Maimets . .. . . . 469-1322 S., 7. ja 8. oktoobrjl dr. T. Sauks . . . . . . . . . 461-0912 13. ja 14. oktoobril ' dr. M. Leesment . . . . 481-6834 20. ja 21. oktoobril dr. R. Pahapill ... . . . 921-7777 27. ja 28. oktoobri! dr. J. Marley . . . .. . . . 921-7777 Eesti sportlastel hea edu Soome turniiril Aili Helm 9 See on nüüd triloogia kolmas raamat Eesti naiste kannatustee kirjeldusest Nõukogude okupatsiooni all. Algas see romaaniga "Kuradil ei ole varju" Tallinna Naistevanglas a. 1945. Teine osa, "V.ägi-vallamaa" kirjeldas poliitvangide elu Vorkutas Stalini ajal. Käesolev teos kirjeldab naisvangide elu pärast Stalini surma poliitvangide eri laagris.- See on kirjeldus raskest ning lootusetult hallist laagrielust, kus ometi alati midagi ka juhtub. Tähelepanu pälvib vangide vapper psühholoogiline vastupanu raskes olukorras. Teosesse liitub ka kirjeldus streigist ja selle julmast mahasurumisest meestelaagriš. REZIIM SEE KÕLAB UHKELT Müügil „MEIE ELU" talituses 958 BRCJlADyiEW AVE., TORONTO, ONT. M 4K ŽR6 Soomes viibis edukas ujumismees-kond Eestist, kes võitis kahepäevases maavõistluses oma põhjanaabrit 173,5-124,5. Ka kergejõustikus Heino Puuste võitis kõik oma vastased nii töölis-sportlaste kui ka Oulu odaviskamis-võistlustel. Tema oda lendas üle 90 meetri. Parima resultaadi sai meeste 400 m segaujumises Allan K i i l , tehes uue Eesti Irekordi 4.38,45. Ka teine koht läks eestlasele, Raul Laidveele (4.40, 36). Meeste osas olid medalimehed: 400 m vabaujumine: 1. Ivar Stu-kolkin 4.03,35, 2. Argo Tammemäe 4.08,81. - 100 m rinnuliujumine: 2. Kaupo Meier 1.07,91,4. Antti Aasma 1.11,56. — 200 m segaujumine: 1. Erkki Lõhmus 2.10,83,2. Oleg Labzin 2.14,08. - 100 m liblikujumine: 1. Sven Rivik 58,15, 2. Argo Tammemäe 58,82. - 4x400 m teateujumine: 1. Eesti 3.36,36. Naisterahva osas olid tipul: 100 m vabaujumine: 1. Aivi Liiv 1.00.28. 2. Pille Haug 1.01,33.- 200 m nnnuliujumine: 1. Marina Trofimova 2.46,76,2. Õie Kaaring 2.47,63. -100 m seliliujumine: 2. Merla Rist-la 1.08;34, 3. Irina Dunet 1.08,52. - 200 m liblikujumine: 1. Trin Kitsel 2.22,59, 3. Raily Maalust 2.24,91. - 800 m vabaujumine: 1. Aivi Liiv 9.03,74, 3. Katrin Viigel 9.27,62. - 200 m segaujumine: 2. Marina Trofimova 2.25,97,. 3. Raily Maalust 2.26,51. 4x100 m teateujumine: 1. Soome 4.28,41 (uus Soome rekord), 2. Eesti 4.35,64. Teise päeva tulemustes paigutu- ,sid medalimeesteks/naisteks Ivar Stukolkin (1.), Tammemäe (2.), Liiv (1.). Haug (3.), Meier (2.), Aasma (4.), Trofimova (2.), Karing (3.]. Labzin (1.). Lõhmus (2.), Ristla (2.); Rivik (3.), Dunet (3.) ja Allan K i i l (1.). dustavad medaleid võitnud eesti sportlastest ainult umbes ühe kolmandiku. Lisada tuleks järgmised nimed ja platšeeringud: 1952. a. Helsingis — .Ilmar Kul-lam, Heino Kruus ja Joann Lõssov, kõigil korvpallis hõbe. Samal aastal Bruno Junk 10 km käimises pronks. 1960. a. Roomas — Hanno Selg viievõistluse meeskonnavõistluse hõbe ja Aleksander Tshutshelov purjetamises („Finn"klass) hõbe. 1964. a. Tokios — Jaak Lipso korvpallis hõbe. 1968. a. Mexico Citys — Jaak Lipso, Anatoli Krikun ja Priit Tomson, kõigil pronks korvpallis. 1976. a. Montrealis — Avo Pikkuus jalgrattaspordis (meeskondlik maanteesõit) kuld ja Raul Arnemann sõudmises (neljalisel roolijata paadil) ^j^^^^^jj^^^ pronks. 1980. a. Moskvas — Ivar Stukolkin „_ , — 4x200 m teateujumises kuld ja 400 m vabaujumises pronks; Mait Riisman J ü r i Tamm'est. Ta toob viimase veepallis kuld ja Viljar Loor vork- eesnimeks Yuriy koos küsimärgiga, pallis kuld. Qige ei ole ka väide, et 1932. aastal Lõssov, Tshutshelov, Krikun ja Los Angeleses ei olnud Eestist osa- Stukolkin on vaatamata vene nime- võtjaid. Ei olnud küll otse Eestist dele eesti sportlased. Ülalolevast ni- tulnud atleete, kuid meie maa oli mestikust on välja jäetud mordva- siiski esindatud kahe USA-s elava lanna Svetlana Tshirkova (kuld flo- sportlasega. Nendeks olid maadleja reti naiskonpavõistluses 1968. a.) ja Osvald Käpp ja jooksja Alfred Maa-venelane Georgi Zazhitski (pronks sik, kes esinesid aga edutult, epee meeskonnavõistluses 1972. a.). Me ikka veel eiiea kindlasti, millal kellede staatus on kahtlane. Nõuko- eesti rahvusest sportlased esmakord-gude tava kohaselt on nad nõuk. eesti selt astusid olümpia-areenile. Tsaa-sportlased, kuna medalivõitmise ajal ri-Venemaa võttis esimest korda nad elasid Eestis. Sportlase kuuluvu- mängudest osa 1908. aastal Londo-se määrab tema elukoht. Seetõttu ei nis, kus selle võistkonda kuulunud leia me nõuk. eesti medalivõitjate H. Lind saavutas maratonijooksus nimestikust Jüri,Tarmakut, Jüri Tam- 19. koha. Teda peetaks^ eestlaseks, me ja Mait Riismani; Nende eluko- kuid Eesti kergejõustiku- ja olümpia-hadolid Leningrad, Kiiev ja Moskva, ajaloo uurijad pole tänaseni suutnud On üllatav, et artikli autor nägu kindlaks teha tema päritolu ja käe-poleks kuulnud Moskvas 1980. a. käiku, vasaraheites pronksmedali, võitnud |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-09-27-07