Meie Elu = Our life, September 27, 1984

              ralitud juhatus. 1. rida: Leida
Il Victor Rein. 2. rida: E. S Domet,
Veedla ja Eduard Kaju.
Foto — 0. Haamer
iti 9
1
|d kord sama kooli õpilased. Kelmi-aastal
oli koolis koos keelekur-jet
osavõtjatega 230 õpilast. Möö-
Inud õppeaasta kulges Esto '84
leYalmistamiso ja läbiviimise tähe
ilgkobl algas õppetööd uuekooli-latajaga
Valdek Lenk'iga, kes oli
|ölijuhatajaks ka aastatel 1956—
59. Kooli õppetöö toimub ka sel
jtal koostöös Linna Koolivalitsu-ja
nn. keelepärandi programmi
imes. Koolivalitsuse, provintsi-ja
ieraalvalitsuse toetuste abil on
liiud korda hoida kooli õppemaks
)dalal. Õppevahendid ja õpikud on
)li poolt tasuta.
[ooli majandus-aruanne eelmisel
ital näitas tulusid $14,119.80 ja ku­lid
$13, 143.67, jättes ülejäägina
)n kirjastatud 18. väljaanne
ImeRaatma noorsooraamat ,,Sini-õunad
ja teisi jutte la-stele."
f-E. Seltsi Raamatukoguhoidja L.
|ur andis ülevaate raamatukogu
jvusest. Aasta jooksul on laenute-
526 raamatut. Kaduma on läinud
b raamatut, mis nüüd nimekirjast
Itiitatüd. Raamatukogu on olnud
[tud igal neljapäeval,
[õik aruanded kinni.titi koosoJe-löolt
ühel häälel. I
EVySKAVA JA EELARVE '
|.E.S. juhatuse poolt koostatud
ivuskava näeb ette: 1) E.V.67.
:äpäeva tähsitamisega seotud or-batsioonide
- vaheline koosolek
i Majas oktoobri alul. 2) Seltsi 35.
apäeva pidu Eesti Majas 17, nov.
•.3) E.V. 67. aastapäeva tähista-kontsert-
a ktus Ülikooli aulas ja
iie järgnev kohvilaud Eesti Majas
eebruaril 1985. a. 4) IV kevadpo-ii
Eesti Majas 21. apr. 1985. 5]
ikirja korrigeerimine ja tõlkimi-
-] Toronto eestlaskonna tegevuse
[amine, raamatukogu täiendamine
orrastamine jne. 1984/85. a. ee-es.
on tulud- kulud tasakaalust
lO.OO.kusjuureš liikmemaksu suu­ks
määratakse endiselt 5.00 dol-
It aastas.
'egeyuskava, eelarve ja liikme-s
kinnitatakse koosoleku pooli
1 häälel.
JMiSED
ünsa kandidaadina ülesseatud
Terts valiti koosoleku poolt
pl häälel esimeheks. Juhatusest
\use tõttu väljalangenute (E. Aru-jP.
Komi, J. Terts] asemele vali-
Ise P. Komi, 1.Jajur ja J. Merilo.
latuseliikme kandidaatideks valiti
|Boovere,E. Kilu ja H . Keelemann.
tevisjoni-komisjoni valiti endised
n. Teder, E. Soomet ja S. Ristmäe.
e.Kom. liikme kandidaatideks |.
ja V. Poolsaar.
iestiLiit Kanadas esindajateksen-lelt:
- R. Antlk, Victor Rein. L.
lur, V. Poolsaar, H. Teder ja ex
|icio — esimees J. Terts,
kohalalgatatud küsimuste ja läbi-
Ikimiste all sõnavõtte ei olnud,
losolek lõppes hümniga.
pkond
ima, siis jääb nendele kodukirik
Iraks.
[ütarlapsed, kes ori juba gaidiea-
' ning soovivad gaidluse suurde
Irusringi astuda, südamest teretul-
Lui on küsimusi, palume helsitada
ton^a vanemale, gdr. Ene Runge-leh
438-6500. Käesolev aasta on
tonnaSO-s juubeliaasta.
RAJALEIDJATE JUHTKOND
OLLISIOiy
:ERE PÄnANDUSI
R. POLASHEK
lagnificerit Rd., Etobicoke
„Meie Elu"lnh 39 (1804) I SM NELJAPÄEVAL 27. , SEPTEMBER 27
Baltikum
USA ajaloolaste
kesk-ajakirjas '
ÄmGerika ajaloolaste keskne
ajakiri „The American Histori-cal
Review" avaldas positiiv-'
se arvustuse Misiunas-Taage. IV Ülemaailmsest Eesti Arstiteadlaste Kongressist osavõtjad Royal York Hotellis, 9. juulil. Esireas
pera raamatu kohta .,The Baltic Sta-; paremalt viies kongressi organiseerija H. Sepp. (PildiM puudub 15 osavõtjat). ' Foto - E. Liigand
tes: Years of Dependence 1940—
1980." Arvustajaks on Leedu aja-(
loos spetsialiseeruv Alfred E. Senn,
kes kokkuvõttes arvab, et see raamat
„üsna tõenäoliselt kujuneb standard-referentsteoseks
ja -ülevaateks an­tud
teemal." Ta ainus kriitika on, et
KLENK'i Päevad
Geišlingenisuurlaagri esimene Esindus. Vasakult -—L. Urm, A. Uts, E.
Kohh, L. Saar,^ V. Arvak, A. Rammo, A. Ojasoo, L. Pääsuke, j . Kõks, K.
irino (esimees), A. Markus ja A. Malkus. (Pildil puuduvad hiljem
purdevalitud 0. Kajari, 0. Piirsalu ja N. KurHkoff).
Õiendusi ja täiendusi
Karl Raudsepa kirjutuseie
-Lääne Eesti Noorte Koon-
„piinlikpüüdtasakaalu ja täielikku- dis korraldab järjekordsed
se poole annab teosele entsüklopee- KLENKM Päevad Ann Arboris,Mic-dilise
stiili, mis lükkab-tõukab luge- hinganis Tänupüha ajal 22., 23., ja
jat sinna-tänna." Senn nendib, et au- 24. novembril. Kavas eesti- ja ing-torid
ise kahetsevad oma võimetust liskeelseid ettekandeid koosolijate
lugeda lätikeelset ainestikku, leiab aktiivsel osavõtul. Lõpuks pidu. USA-s juhatus teatab, et jätkub sti
aga, et sellegi poolest olid nad oma Huvitatuil küsida lähemat infor- pendiumide vahendamine Jüri Lel
eelkäijaist paremini ette valmistatud, matsiooni: KLENK, c/o Reet Ma- lepi nimelisest mälestüsfondisU
kuna nad kahe peale kokku valdavad ripuu, 3215 Rumsey Drive, Ann Ar-eesti,
leedu, saksa, prantsuse ja vene bor, Mi. 48105, USA. Tel. (õhtuti)
keeli. (Loetelule võiks tegelikult veel 313-663-0238. Ann Arbor on 5 tundi
Usada soome, rootsi, taani ja poola autosõitu Chicagost või Torontost,
keeled, milliseid kõiki ka aegajalt •
üri Lellepi-nimeline
mälestusfond jagab
toetusi
Eesti Üliõpilaste Toetusfondi on,etkandidaat valdaks eesli keelt ja
ei pooldaks kommunistlikku ega
mõnda muud totalitaarset riigikorda.
1985/86. Õppeaasta stipendiumi­deks
on sooviavalduste sisseand­mise
tähtpäev 28. veebruar. 1985.
Paguluses on meil ilmunud roh­kesti
mälestusteoseid. Selleks on
meie endisi vatiariigi-aegseid
avaliku elu tegelasi otse manitse-lud
tegema, et talletada ajalooliselt
väärtuslikku materjali, mis on eriti
vajalikud okupatsioonivõimude
poolt süstemaatiliste ajaloovõltsi-miste
ümberlükkamiseks. Väärtus­likud
on,mälestused.ka kõikidest
meie rahvusliku elu avaldustest,
mis valgustavad vastava aja olu­korda
ja arengut. Avaldatud and­med
ja olikordade, sündmuste kir­jeldused
peavad aga olema rangelt
korrektsed, kuigi autori poolt an­tud
hinnangud ja arvamused tea­tud
piirini võivad olla subjektiiv­sed.
Kahjuks on aga ilmunud teo­seid,
kus esitatud andmed ja kirjel­dused
on kas ekslikud või isegi
sihilikult ebaõiged Ja kus erilist
rõhku on pandud oma isiku esile­tõstmiseks.
Sattusin .'alle^ hiljuti lugema piis­kop
Karl Raudsepa 1982.a. ilmuiiud
mälestusteost' ,iRistiga märgitud",
. kus - eripeatükina i leidub kirjutus
„Geislingeni suurlaagris". Kuna sel­les
leidub rohkesti täiesti ebaõigeid
andmeid ja seletusi, siis endise Geis-
Hngeni laagri elanikuna pean oma
kohuseks neid õiendada,, sest Geis-lingeni
rahvuslaager moodustab vä­ga
tähelepandava koha meie põge-
: nikke elu ja tegevuse hindamisel
Saksamaal. * '
Geislingeni laager asutati USA sõ-
" javäevalitsuse' korraldusel oktoobri
algul 1945.a., eesinärgiga koondada
.sinna kõik eestlased ümbruskonna
väikelaagritest. Esialgseh oli ette
nähtud see 2500-le põgenikule, kuid
Juba aastalõpuks loli, see' kasvanud
300.0-le ning järgmiseks kevadeks ju­ba
4500-le (vt. album ,,kolm aastat
Geislingenis", Ihk. 3]. Väikelaagri­test
toodi põgenikud ametliku trans­pordi
korras, paljud" aga saabusid
endaalgatuslikult väiksemates grup­pides,
ja üksikult. Majutuseks olid
sakslastelt rekvireeritud korterid lin­naäärsetes
piirkondades.
ESINDUS •
Juba oktoobiii keskel teostati laagri
Esinduse valimised ja seda rajoonide
viisi, kuna endiste laagrite elanikud
olid pjaigutatud koos vastavasse ra-jooni.
ja seega valitavad olid valijate­le
tuntud oma tegevusega endises
laagris. Oktoobris valitud 12-liikme-line
koosseis täienes novembris 3-me
võrra uute laagrite juurdetuleku tõt­tu.
UNNRA juhtkond nägi meeleldi
: Esinduse poolt oi^ganiseeritud isete­gevust,
kuna see vähendas tunduvalt
nende tööd ja andis suurepärase
võimaluse väga positiivseteks
raportideks kõj^gemale poole
oma teenetena. Seega kujunes
omamoodi autonoomne „Omavalit­sus"
laagri elu ja tegevuse juhtimi­seks,
kus UNRRA juhtkonnale oH
pöamiselt jäänud toitlustamise kor­raldamine.
Esindus valis endi keskelt esimehe
|a abiesimehe ning jaotati mitmesu­gused
tööülesanded liikmete vahel.
Koosolekuid peeti väga sageli, pea
iga päev viibisid Esdinduse liikmed
nn. vallamajas, sest korraldada ja or­ganiseerida
oli palju. Oma tööperi­oodiks
määrati kohe alguses 6 kuud,
et siis valida järgmine koosseis. See­ga
on vale K. Raudsepa väide,; et
„ selle komiteega oli pahandusi. Rah­vas
nõudis liusi valimisi", sest Esin-
, diiö lahkus oma enda pooU määra­tud
aja perioodi lõpul.
Ka on vaba Ifantaasia järgmine:
^Valimistel löödi endine juhtkond
täiesti kõrvale, valiti uued mehed ja
häälte enamus tõi V. Pätsi alati esi­kohale
jä mina teiseks." V. Päts valiti
alles 4-dasse Esindusšse, seega ligi
ka^ks aastat hiljem, kas samal ajal ka
K. Raudsepp Esindusse tuli, ei tea,
sest lahkusin Geislingenist 1947,a.
sügisel. 2-se ja 3-da Esinduse esime­heks
oli Olev Piirsalu {Vt., ,Kolm aas­tat
Geislingenis", Ihk. 8.),
Edasi loeme samas kirutuses:
..Asutasime isegi oma koolid,|meil oli
alg- ja keskkool; Seda kõike j^uhtis V.
Päts kui endine haridusministri abi."
Tegelikult organiseeriti koolid 1-se
Esinduse poolt juba perioodi alul. N i i '
peeti gümnaasiumi esimene õppe­nõukogu
koosolek juba' 30-ndal ok­toobril
1945.a. Kuna aga lubatud
ruumide vabanemine venis, siis sai
õppetöö alata alles 11. detsembril (vt.
„Geislingeni gümnaasium 1945—
1948", lhk.l2.) Gümnaasiumi direkr
torjks pii ENKS Tütarlaste Giimnaa-siumi
matemaatika-füüsika õpetaja
Karl Urm. Algkool algas tegevust
varemalt, juhatajaks oli Mälgi (ka
tuntud viiulimeister).
Edasi kirjutab K.R.: „Meil oli oma
politsei, väliskorrapidajäd ja ka kri-minaalametnikud.
See allus minu­le
. . ."Tegelikult asutati oma laagri-kohus
1-se Esinduse poolt. Kohalda­ti
laagri olukorrale meil kehtinud
KrS sätted, saadi sõjaväevõimudeh
nõusolek selle alusel kohtupidami­seks
ja vastava politseiteeninduse
korraldamiseks. Kohtunikuks sai
üks V abariigi-aegne rahukohtunik ja
politsei ülemaks end. politseikomis­sar
Nikolai Saarlas.
V. Pätsi Esinduse algatustena loet­letud
üritused olid eranditult käigus
juba 1-se Esinduse ajal. Nii töötasid
mitmesugused töökojad ja kursused.
Kultuurilistest üritustest võiks nime­tada
hoogsat teaatritegevust, kont­serte,
näitusi jne. Ka füüsilise heaolu
alal tehti kõik/mis võimalik. Tahaks
eriti esile tõsta laagri kütteprobleemi
lahendamist. Talv oH ees, sakslaste
poolt oli küttematerjal ära viidud.
Esinduse kütteala korraldaja dr.rer.
for. Elmar Kohhi energilisel hoolel
saadi luba metsaraieks, viidi kiiresti
läbi raie ja transport, nii et varsti
asusid laagri tänavatel suured kütte­puude
virnad, nii et külma all keegi ei
kannatanud. Ka sauna asutamine oli
E. Kohhi teene, kes juba oma endises
asukohas oli sauna ehitajana saanud
„honori3causa doktor sauna" tiitli ja
vastava diplomi. Kuna lehtpuud juba
olid raagus, siis kasutati vihtadeks
kadakaoksi, kuigi keha seejärele
paaril päeval hell oli.
See oli erakordselt töörohke pe­riood,
kuna kõigega tuli otsast alata.
Mingit üldist nurinat küll kuulda ei
olnud, nagu sellest K.R. kirjutab.
Võibolla kuulis.ta üksikuid, kes kae­basid
halva voodi, ebamugava tooli
või.halva keedupoti üle, sest. saks­lased
sunniviisilisel väljakolimisel
püüdsid arusaadavalt paremaid asju
kaasa võtta ja asendada ehk varem
' kõrvale asetatud koluga.
LEVITATI LAIMU
K. Raudsepp kordab üldiselt levi­tatud
laimu, et meie laagrite juhtkon­nad
on suhtunud vaenulikuh meie
sõduritesse. Sama laimu teostati ka
USA ala Keskesinduse vastu, küna
see midagi ei tegevat meie sõjamees­te
vangilaagritest vabastamiseks. Te­gelikult
käis Keskesinduse delegat­sioon
paljudel kordadel, vähegi sobi­va
ajavahemiku järele Frankfurdis
asuvas Peakorteris meie sõjameeste
SS staatuse selgitamiseks ja vastava
kogutud materjali esitamiseks. Vas­tuvõtt
olenes vastava kõrgema sõj^-
vaja läks.)
,,American Historical Review"
ulatub ameerika ajaloolaste valdava
enamuse lauale. Seetõttu on ajaloo­liste
teoste levikule ja edaspidisele
mõjule olulise tähtsusega, kas ja kui­das
raamatut selles ajakirjas arvusta­takse;
Kriitika teaduslikes ajakirjades
Keelenurk i
VÜRTSID
Vanilje ehk vanill — troopiline
ronitaim (kui on tegemist toiduga,
siis ikka vanill, vanilljäätis, vanill-aste,
vanillkreem).
on sageli;õige armuheitmatu ja pu Kardemon — selle taime viljad ja,
hast kiitust esineb harva. Kõige pa-V seemned,
rem on muidugi hea arvustus (nagu Nelk.
Misiunas-Taagepera puhul), ent ise- Safran - safranikrookiisest saa­gi
valdavalt negatiivne hinnang on dav kollane maitseaine. '
parem kui arvustuse täielik puudu-' Pipar,
mine, sest ka halb arvustus teeb raa­matu
olemasolu eriteadlastele teata­vaks.
Kui a'ga midagi ei ilmu, tähen­dab
see, et teost pole üldse märgatud
või on leitud, et see on sõna otseses
mõttes allpool arvustust.
Eestit ulatuslikult käsitlevaist
ori '
Muskaat — eriline pähklisort.
Kaneel — kaneelipuu koor maitse­ainena.
Spoviavaldusankeedid stipendiu­mideks
on saadaval Toetusfondi ju­hatuselt
järgmisel aadressil:
Estonian Students Fund in USA,
Inc., P.O. Box 110, New York, New
York 10185, USA.
•i
Toetusfondi juhatus juhib tähele­panu
tõigale, et sooviavaldused vaja­vad
võrdlemisi põhjalikku dokumen­tatsiooni,'
mille muretsemiseks tu­leks
realistlikuh varuda umbes kuu
aega* Sooviavalduste saabumise
tähtpäevaks, mil täidetud ankeedid
koos kõigi vajalike lisadega peavad
ülema Toetusfondi juhatuse käes
New Yorgis, on 28. veebruar 1985.
järelikult ei ole mõtet nõutada avaf-dus-
plankette peale jaanuari lõppu,
kuna kõik puudulikult täidetud, hili­nenud,
või vajalike lisadega varusta-mata
sooviavaldused peavad jääma
kaalumiselt välja.
Stipendiumid Lellepi mälestus­fondist
on .õppimiseks kas Ameeri-
R.J.Misiünas, „The Baltic 'States in
Peace and War",.kus professor Ola­vi
Arensil on artikkel Eesti Maapäe-teostest
„American Historical vast a. 1917 ja mitmed artiklid puu-
Rieview" viimase viie aasta jooksul dutavad.kõiki Balti riike. Paistab,et ^^-^^ vabas maailmas Fon
arvustanud vist ainult viit. Peale Mi- üksnes eesti ajalugu hõlniavaid uuri- JJ "U^^^ U^^'
rp . J vv . . 1 w J . dl ra a a soovide Iconaselt on voi-siunas-
Taagepera raamatM^pri needL^us^^^ ulatunud ameerika-aja- ctinonHJn^o caaHa ÜUV
E.C. Thaden ja teisedj„Russification Waste üld-ajakirja veergudele vii-in
the Baltic Provinces and Finland mase viie aasta jooksul. Muude balti
1855—1914," kus professor Toivo rahvaste ajaloost on arvustamist
Raun kirjutas eestlaste osa; S. Mylly- leidnud raamatud Dunsdorfsih läti
niemi, „ D i e baltische krise 1938- piibli kohta, Sennilt leedu ärkamis-
1941"; S. Zetterberg, „Suomi ja Viro aja kohta ja Pistohlkorsilt baltisaks-
1917-1919; ning V.S. Vardys ja laste kohta.
malik stipendiume saada ülikoolis
õppimiseks ainult järgmistel aladel:
Jüri Lellepi-nime|line mäletusfond
tegutseb Eesti Üliõpilaste Toetus­fondi
USA-s raamides.. Mälestusfon­di
looja oli kauaaegne välis-eestlane
dr. 0. G. Lellep, kes mälestuskapitali
rajas oma isa Jüri mälestuseks ligi 20
aastat tagasi, t^ondi kapital on inves­teeritud
sihtkapitalina ühe suurema
Milwaukee panga haldusel; iga-aas-tased
stipendiumid makstakse välja
kapitali" protsentidest, kuna põhika-.
pital ise jääb puutumata. Selle läbi on
kindlustatud Lellepi stipendiumi-programmi
jätkumine nii kauaks, kui
leidub kvalifitseeritud kandidaate.
Lellepi stipendiumisummade jaga­mist
korraldab viieliikmeline komis­jon,
milles on esindatud peale Eesli
Üliõpilaste Toetusfondi vprl järgmi­sed
neli organisatsiooni: New Yorgi
Eesti Haridusselts, Eesti Teaduslik
Ühing USAs, Eesti Üliõpilaskonna
USA-s Vilistlaskogu ' ja EELK
praostkonnad USAs.
Käesoleval õppeaastal (1984/85)
jätkavad Lellepi stipendiaatidena
õppetööd 13 eesti üliõpilast, kes
moodustavad juba stipendiaatide 17.
aastakäigu. Kogusummas jagatakse
sel aastal välja $6400 järgmiste üli­õpilaste
yahel;^^
Ameerika Ühendriikides: Ilmar
Klaussen, Merike Maimu Kpo, Kaa-
' eesti keel, eesti ajalugu, eesti kir- rel Tõnis Laev, Torm Martinson,
jandus, eesti kunst, eesti arheoloo- Lembit Rüülelmann, Salme Taäge-väelase.
meelsusest. Üks ähvardas või, munade jne. näol, seda nii vajati
meid endid kinni pannä.kui me ei jäta hädasti UNRRA 1500-kaloTilise toi-
SS-meeste advokaatidena ageeri- du lisaks, mis koosnes konservidest
mist. Lõpuks sattusime ühele kolo- ja kus kalorite määra sa^avutamiseks
nelile, kes tähelepaneliküh kuulas anti ka pea mittekasutatavat, nagu
meie seletusi ja tutvus esitatud me- kaloriterikast väga soolast herneja-morandumiga.
Vastas siis, et ta mõis- hu, millega perenaised midagi ei osa­tab
meid, kuid ei saa ise midagi nudpealehakata. Midagi värsket va-otsustadä.
Ütlfes, et tal iläheb \^eei jasid eriti lapsed,
täna kuller Berliini Kindral Clay Edasi kirjutab K.R.: ,,Naiste osas
juurde ja ta saadab meie memoran- oli neid,kes pakkusid end sõduritele
dumi oma seisukohaga temale otsus- ja võtsid öösiti külalisi vastu-. Komi-tamiseks.
Kahe nädala jooksul said tee otsustas siis sellised naised koon-meie
sõjavangid vabaks. Geislingeni dada majja, kus alumisel korral asus
laagris oli see laim millegi pärast laagri politsei." — Kuidas oli selline
suunatud Esinduse esimehe prof. inimeste diskrimineerimine võimalik,
Karllnno vastu, nii kirjutab K.R.: kes teostas vastava valiku, oli see
„Süüdistati rängalt tolleaegset komi- õiglane ja „asjatundlik". See oli küll
tee esimeest, kes olevat meie sõdur- uus:.algatus, mida eelmiste Esinduste
poiste vastu olnud ebasõl^ralik." Lai- ajal ei esinenud,
mu levitajateks olid eestkätt grupp
endisi Vabadussõjalaste liikumise te- ARENDATI TEGEVUST
gelasi, kes seega lootsid endile poole- . Laagri juhtkonnas esineb ja on kor-hojdu
meie sõdurite hulgas, seda ka- duvalt esile tõstetud vaid kaks nime,
sutäti ka järgmiste Esinduste vali- V. Päts ja veel rohkem K. Raudsepp,
miste mõjutamiseks. Milles see hai- kes kõike korraldasid ja algatasid,
vasti suhtumine seisis, seda lähemalt Milleks olid siis veel ülejäänud liik-ei
seletatud. Igatahes ei lükatud ku- med ja samuti endised Esindused ligi
nagi ühtegi endist sõjaväelast tagasi, l^ahe aasta jooksul?
gia, eesti muusika, põllumajandus-teadus,
majandusteadus, inseneritea-dused.
metsandus, õigusteadus, arsti­teadus,
loodusteadused, filoloogia,
filosoofia, poliitilised teadused, sot­sioloogia,
tehnoloogia, teoloogia.
Põhitingimuseks kandideerimisel
pera, Silvia Helen Vaher, Marco Ro­land
Vercamer.
Kanadas: Ellen Valter, Kristiina
Valter, Maie Pulst (^(es õpib Saksa­maal).
. '
Rootsis: Johan Raud.
. Saksamaal: Kalev Kasak.
ZDQIZlK9M>HMMHr|
aa
kes soovis laagrisse tulla. Võin seda
kõige kindlamalt kinnitada, kuna ük­sikute
laagrisse vastuvõtmine lasus
minul abiesimehena ja need majutati
Etnograafiline Ring
Kahju.et eesti põgenike Saksamaa
laagrites viibitud ajajärku ei ole ob­jektiivsemalt
ja asjatundlikumalt se­nini
uuritud ega käsitatid. See annab
korteriala juhataja A. Markuse poolt, ortiakorda võimaluse väärkäsituseks
On mõistetav, et K.R. pastorina ja vale järelduste tegemiseks,
kurjustab kaasmaalaste vähese kiri- Mitte ainult Geislingenis, vaid
kus käimise üle „kuigi käisime oma Ä i d e s laagrites arendati tegevuseta . alustab, talvist tegevusperioodi nel-pereköndadega
igal pühapäeval kiri- mandumise asemal väga hoogsat ha- jap.> H . oktoobril, kell 6:30 Eesti
kus ja andsime head eeskuju" {!)• "duslikku-kultuurilist ja ka kutse- Majas, kalssiruum nr. 12.
Lubamatu ön aga tema järgmised alalist ettevalmistavat tegevust. Seda .Nagu tavaliselt, on esimene kok-kaasmaalaste
halvustamised. Nii tõendavad järgmised andmed, kutulek peakoosolekuks. Sügisesel te-kirjutab
ta: „Põgenike suure enami; 1946.a. USA ala Keskesinduse koo- gevusperioodil on ette nähtud puule
ku moodustasid haritlased ja vaimse-' sölekul, koolinõunik 'Aleksander põletamise ja värvimise kursus, mis
te elukutsetega inimesed. Need aga Laane andmete kohaselt esitatud algab 18. oktoobril ja kestab detsem-olid
Venemaa nihilismi, revolutsioo- aruandes leidus tema poolt külasta- bri algusesse. Kursusest võivad osa
nide ja pärastise sotsialismi-kommu- tud 38-sas laagris koolid 35-es, keel- võtta kõik mehed ja naised igas
nismi kasvatuse saanud" (Ihk. 136). tekursused29-sas, laulukoore 41, or- vanuses ka väljastpoolt Rmgi liik-
- Enamus neist haritlastest õlid veel l^estreid 10, rahvatantsu-gruppe 23 meskonda. Kursusestosavõttasoovi-lapsed
revolutsioonide ajal, kas said jne. Samuti töötasid pea kõikides jail on vajalik juba ennem omale
nad Vabariigi-aegsetes rahvuslikku- laagrites mitmesugused töökojad. muretseda põletusnõel, mida saab
des koolides sotsialismi-kommunis- Seega ei läinud need aastad tege- „hobbycraft'ide" äridest,
mi kasvatuse? — loe ja imesta.mida vuseta kaduma, vaid kõikjal said lap-trükisõna
peab.väljakannatama. Jätkata oma kooliteed, viljeleti
Teine põgenikerühm olla ,olnud väga mitmekülgselt kultuurilist tege-seiklejad,
äritsejad ja mustal turul « , valmistati end ette võimalikuks jale Ene Runge'le, tel: 438-6500. Osa-sekeldajad.
Oli tõesti õnneks rieid. kutsetegevuseks uues asukohas. See võlumaks on $25.00.- isikult,
kes laagrielanike sigarettide, kohvi ja näitas meie rahva kõrget organiseeri-shokoladi
eest (mis olid ainukeseks jnise võimet ja rahvuslikku elutahet,
valuutaks) saksa talupoegadeh vastu
caid nii vajalikke toiduaineid, liha, LEO U RM
Valev Uibopuy
MEIE JA MEIE HÕIMUD
PEATÜKKE SOOMEUGRILASTE MINEVIKUST
JA OLEVIKUST
Ülevaade eestlaste |a nende hõimurahvaste päritolust,
ajaloost ja aktuaalsest olukorrast uusimate teaduslike
allikate valgusel. Ühisele üldosale lisaks esitab eriline
üksikkeelte osa uusimat entsüklopeedilist andmestik­ku.
Ulatuslik kirjandusloetelu haarab (ennougristika nii
klassikalist kui värskeimat allikmaterjali,
saamatu ulatus ligi 300 Ihk., sisaldades rik'kalikult
Ccaarte, tabeleid ja muud illustreerivat materjali.
Raamatu hind $27.00.
Q^innale lisandub postiteel tellides saatekulus:
Kanadasse $1.90, USA-sse $4.24.
MüügilMEIE ELU''tdituses
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6
Väljastpoolt tulijaid palume endit
varakult registreerida sekretärile^,
Eva Prii'le tel: 251-0737 või juhata-
Esimesel õhtul ja ka edaspidi võe­takse
vastu uusi liikmeid Etnografi-lisse
Ringi. Esto-aegsed näitused näi­tavad,
millega Ring tegeleb. Hoiame
fiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiniiniiii?]
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendl-pärandused ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad-view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2RJ5
liiiiiiiiiiiiitiiiiiiinmrniiiiiniiiiiHiiiiiiiHiiiifnKHtiiiitiiiiiiD
rahvakunsti elavana. Ringi liikmed,
kes ei soovi kursusest osa võtta, või
on seda ala varemjuba õppinud, töö­tavad
ja õpivad oma soovikohaselt
muudel aladel.
Samas toimub igal tööõhtul ka ta­suta
nõuanne kõikidele soovijatele
etnograafilise rahvakunsti ja rahva­rõivaste
valmistamise alal.
ETNOGRAAFILISE RINGI '
JUHATUS