1981-04-30-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Secönd Clasp. Mail Reglsitmsion Uo,
Nr. 17 (1628) 1981 . 30. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 30 XXXII aastakäik
Laupäeval, 25. aprillil kohtusid „
— Eesti Vangistatnad
võitlejate Abistanüskeskuse-t\
on saabunud andmeid poliitiMste!
I^õhjustei toimuvate ülekuulamiste
okupeeritud kodumajal.
aasta alguses on KGB
viüjKsmuurija major Heino Kruusmaa
seoses Veljo Kalepi, Tüt Madissoni
ja Viktor NUtsoo „süüasjaga" üle-kwidanud
järgmised aktiivsed vabadusvõitlejad
ja inimõiguslased: Heiki
Ahonen (s. im) 29. jaanuaril Tallinnas,
Jüri Kuusk 11. veebruaril
Pärnus; Enn Tarto (s. 1938) 3. mart-sil
Tartus, Arvo Pesti (s. 1953) 4.
Ä s ü Tartus, Lagle Parek (s. 1941)
^. ja 5. märtsil Tartus ning Karin In-
510 6. märtsü ka Tartus.
Peale selle kuulati Jüri Adams üle
KGB uurija Pääsukese poolt Tallinnas
6. märtsU seoses tema kodus 4.
detsembril 1980 teostatud läbiotsimisel
konfiskeeritud jpõrandaaluste
väljaannetega.
Meljakümne väljapaistva kultuuritegelase,
neist kaheksa kompartei
liikmed, kes kirjutasid alla 28. oktoobri
1980 noorte d^onstrantide
kaitseks määratud protestikirjale.
I
l " juhatus ja' maakondade esindajad ,;Mc5oaistone'i"
maaalal, et maastikul lõplikult kindlaks määrata maakondade maaalad. Vasakult: L. Puurlts, Ojas- «l^Wamine jätkub. Vastavat akt-son,
L.Saar,R.Mariey, S.'Vesi,^M.P^^^ J. Vihma, ¥. Piigli, B. Ondre, R. Vesi, i^^^^^- ' ^ ' ^ ^ ' ^ ''^"^ operatüv-
JaE. T j töötaja major Anto Ots. Kõüd alla-
Foto — 0. Haamer Mrjutajald oii KGB poolt tõsiselt
' ." : tiolatatüd. VaMstamisi ei ole senini
."toimunud.' -
MEW YORK (M.E.) - Koha päeva kestnüd;„Kultuur|.
päevad 1981" tõid kokku üle tuhande osavõtja. Rekord-arvulhie
publik, üle 400, vaatas Ed. Vilde draamat„Side"
New Yorgi Eesti Teatri esituses, mis oli ürituse silmapaistvam,
hõlmates hulk noori näitlejaid. Kultuuripäevade kavas
ette nähtud Tallinna Draamateatri näitleja aga ei ^aa-
MÄITLEJA EI TULNUD
Väljakuulutatud oli ka okup.
.Eestist näitleja Heino Mandri
esinemine „Pöördtoolitund" aga
märgitut ei saabunud ja kuluaarides
kõneldi, et näitleja ei ole
saanud väljasõiduluba. Arvati, et
temale on varutud „vaiksem ja
julgem" esinemise võimalus mõni
nädal hiljem, arvatavaU samas
kohas — kus tavaliselt Eestist
saabunud solistid ja näitlejad on
esinenud, s^o. ühe vähema hotelli
stuudios.
' Suurt huvi tunti taas toimet.
Priit Vesilinnu ettekandest, seekord
ta näitas vafeuspiltide sarja
„Tahiiti—Soome—Pittsburgh"
ja „Eesti". Eriti muidugi viimane
tõmbas. Ettekande lõpus oli
rohkesti küsimusi, muide ka etteheide,
et Eesti ameerika ajakirja
olla sattunud ebaeestiliku
(,4ataka") nägudega tüüpe — venelasi,
mispuhul küsitud; et —
kas nnsugused ongi need eestlased?
San^uti muud mitte-eesti-likku.
PV. vastas, et ameeriklasest
fotograaf on võtnud pilte ja
stseene mis talle huvitavana näinud..
P. Vesilinnu ettekanne sai
aga lõpus elava aplausi. Seejä-rele
^Vabaduse Hääle" esindaja
mängis katke saatest, mis puudutas
dr, Jüri Kuke märtrisurma,
milline saade läks eetrisse
ja kus oli ka nimekate prantsuse
teadlaste sõnavõtte. Ülemaailmselt
on dr. Kuke vägivaldse surma
puhul protestidega ühinenud
selle ajani ligi poolteisttuhat
teadlast, märgiti ettekandes.
;|Cölmandal päeval olid päevade
raames ika EELK kaks kohalik-lyi
'jumalateenistust erisisustu-
:;:sega..; , /M ••. • \
1:
Päevade kava oli üldiselt mitmekülgne
ja sisukas — terve rida
filme, katkeid lavaloomingust,
kusntinäitus, muusikalisi ettekandeid,
referaate jne., seltskondlikus
osas — mis eriti nooremale
põlvkonnale olnud eelistatud
ajaviiteks ja köhtumisvõi-malüseks,
toimus kabaree-ette-kandeid,
disko^htu, koosviibimisi
ja ühiseineid. JUupäeva õhtul
muutus aga Eesti Maja suhteliselt
väike söökla- ja baariruuni
koos kogu alumise korra eesruumiga
,.sardiinikarbiks". Kõik is^
teköhad olid ettejõudhuilt haaratud,
einelauast lookles välja pikk
toiduootajate saba ja baarileti
ette oli märjukese maitsjäist
^pargitud" neli rida. Ruumipuudus
ja teenimine oli suureks miinuseks
aga kevadyaheaja võima-maiusel
ülemaaliselt ja mitmelt
poolt välismaalt kogunenud noorus
ja teised olid kõik ülevas
meeleolus. Üksikuid kaugemaid
osavõtjaid oli seekord isegi näit.
Rootsist, Inglismaalt ja Saksamaalt,
kõnelemata üleaedseist
Kanadast. Viimaseid võis olla
umbes paarikümne ümber, eesotsas
neist Vello Salo, Metsaülikooli
juhataja Käbi lx)kk oma õe
Astaga, poetess Urve Karuks abikaasa
Eeroga j.t.
Päevade avajaks oli nende viimaseaegseid
peakorraldajaid Lii-vi
Jõe, esinemas dr. Taavo Virk-haus,
Ilnf ar Mikiver, Villi Kangro,
Enn Koiva. Urve Karuks, Elin
Toona. prof. W. Fisher j;t;, kunstilises
osas E. Lagerstam, E.
Veski, Vüdo ja Pia Polikarpus,
N.Y;E. Teatri trupp j.t.
ii
Eestlaste SCeskhõukogu Kanadas 10. koosseisu viimasel koosolekul otsustati, et ESTO-84. peaks
tohnuma Torontos. Eshnees Laas Leivat luges ette Ülemaailmse Eestlane Kesknõuko^
märgiti, et ESTO on ülemaailmne eestlaste ettevõte ja asjas oma sõna ütelda. Mad
pooldavad ESTO korraldamist Torontos, kui keskuses mille ümbruses elab Põhja-Ameerika manddl
suurem osa
Sellele toetudes BKN peakoosolek
võttis üksmeelselt vastu otsuse, et
BSTp-84 toimi^ks siiski Torontok|
millest teatatakse telefoni teel Van-couverisse.
'Resolutsioonis märgiti
muuseas: ,;EKN Kanada eestlaste
'kes:korganisatsioonina ja esindusena
on kindlal seisukohal, et ESTO-84
peab toimuma kohas, kus saab suurima
osavõtuga rahvuslikke ürituste
tagapõhjal kõige mõjuvamalt esile
tuua meie rahvuspoliitilisi ja vaba-dusvõitluslikke
taotlusi ja kõige mõjuvamalt
esitada eesti rahvuskultuuri
nii meie oma eesti ühiskonnale,
kui ka väljaspoole. Arvestades, et
Kanada ja USA eestlaskonna rõhuv
enamus paikneb Ida-Kanadas, USA
Idarannikul ja Kesk-Läänes on EKN
kindlal veendumusel, et ESTO-84 üritusi
saab kõige edukamalt Kanadas
läbi viia Torontos."
, 'Resolutsiooni lõpposas märgiti
tunnustavalt Vanoouveri eestlaskonna
head tahet ESTO-84 korraldamist
omale võtta, kuid loodetakse, et sealsed
eestlased mõistavad neid kaaluvaid
motiive, mis räägivad Toronto
kasuks ja et Vancouveri eestlaskond
annab oma toetuse ja kaasabi ESXO-
84 läbiviinftiseks torontps. EKN jü-^
hatus ja Sihtasutus Eesti Päevade
ÜSA-st.
juhatus kutsuvad kokku uue organi- pool on praegu kujunemas ühisrin-satsioonide
koosoleku ESTO-84 eel- deks. Tänapäeva vabadusvõitluses on
sõna vaimul," mitte relval. Vabadusideid
ei purustata tankidiviisidega
ega kuulipilduja tulega. Vabadus*
F^deedele ei oPe pankrottiläinud
marksistlikul, kommunistlikul õpetusel
midagi vastu panna. Nende kasvandikud
ja ideoloogiline alusmüür
on tööliskond, kes astub nende vastu
välja. Rahvad nõuavad omale inimõigusi
ja iseseisvust. 'Solidaarsus ja
kokkuhoius on rahva jõud. Poola
tööliskond on viinud 'Moskva kommunistliku
diktatuuri ajaloolisele
pöördepunktile. Suuremas rahvaste
vanglas on midagi liikumas ja uued
tuuled puhuvad ka Maarjamaale. Anname
oma täie toetuse kodumaal
asuvale vabadusvõitlusrindele. Kõneleja
tutvustas lähemalt abistamiste-gevüse
tööviise. Luges üles tähtsamate
Eesti vabadusvõitlejate nimed.
Nende relvadelks on sidevahendid,
telefon, põrandaalused ajalehed, kirjad,
luuletused jne. Praegu voolab
informatsioon sisse ja välja.
tööde tegemiseks.
BKN üldkoosoleik peeti vähese osavõtjate
arvuga laupäeval Eesti Majas.
Palvuse pidas praost E. Lepik.
Äupea^konsül Ilmar Heinsoo oma
tervituses tõstis esile 'Eestis noorema
haritlaskonna vabadusvõitlust ja
märkis, et dr. Jüri Kuke nimetul
haual Põbja-Venemaal ei ole risti,
kuid oma vabadusvõitlusega ta püstitas
endale võimsa ausamba.
— Prantsuse valimiste esimeses
ringis said president Valery
Giscard d'Estaing ja sotsialistide liider
Francois Mitterrand hääli tasavägiselt.
Umbes 30 miljonist valimis»
õiguslikust käis valimiskastide ]uis°
res 96 protsenti, andes Giscardile
27,90/0 Ja Mitterrandile 26,1% hääl-test.
Suurim kaotaja oli kommunistlik
partei saades ISA% vähem hääli
kui varemalt, kuid nende Juht ütles,
et osa kommiuiiste õlid hääletanud
sotsialist Mitterrandile.
Kuna üksitd kandidaat e| saanud
absoluutset enamust, järp^teb valimiste
teine ring 10. mail.
ÕUNA-AAFRiKÄ
AIANDUSLIKUKS BLOKEERIMISEKS
Esimees L. Leivat tutvustas väiis-kõnelejat
USA tehvuskomitee liiget
ja Rahvuskomitee Poliitvangide Abis-tamistoimkonna
esimeest Olaf Tam-marki,
kes on sündinud Tartus 1921.
aastal. Võitles vabatahtlikuna Eesti
kodupinna eest Eesti diviisis, Lõpetas
sõjakodi. Jäi Eestise sisse. Võitles
aastaid Eestis metsavennana. Saadeti
selle eest Siberisse, kus viibis
vangilaagris üle 8 aasta. Pääses vabasse
maailma ja töötab nüüd täie
innuga alates 1975. a. Eesti poliitvangide
heaks.
Oma pikemas eMekandes 0. Tam-ifr
USA sõjalaevad päästsid 246 Lõu-na-
Vietnami põgenikku .väikestest
paatidest. Käesoleva' aastal on sõjalaevad
päästnud 65' kommunistide
eest põgerienut vietnamlast.
^ Uganda esindaja Olara Otunno ütles
ühinenud Rahvaste Organisatsioonis
peetud kõnes, et lähemal ajal
esitavad 50 Aafrika riiki ÜRO-le hääletamiseks
eelnõu'Lõuna-Aafrika majanduslikuks
blokeerimiseks Ja lääneriikide
vastuhääletanust sellele
peetakse mittesõbralikuks aktiks.
-j^ USA president R. Reagan, vaatamata
lisraeU vastuseisule, on otsustanud
müüa Saudi Araabiale moodsaid
radariga varustatud luurelennukeid.
Valge Maja pressisekretär
teatas ajakirjandusele, et ön vajalilc
varustada USA4e sõbralikke riike
moodsa söj avarustusega vastukaaluks
vene ülekaalule sealses piirkonnas.
Lennukite müümine läheb Kong-i^
essi kinnitamisele.
^ Inglise peaminister M. Thatcher
keeldub andmast poliitilist staatust
hiljuti Inglise parlamenti valitud
vanglas viibivale Iiri terroristile
Sandsile. Sands mõisteti kohtu poolt
14 aastaks vangi terroristlike roimade
eest. '
-jl^ USA müüb Pakistanile järgneva 5
aasta jooksul 2,5 milijardi dollari
väärtuses sõjamaterjali soodsatel
' (Järg lk. 3)
LEoLK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
Tuleb otsida kontakte eesti noorte
vabad|isvõitlejatega kodumaal. Vabadusvõitluse
raskust kannab ja
mark märkis muuseas, et meie vaba- võitleH rahvas kodumaal. Neil on õi-dusvõitlusrinded
kodumaal ja väljas- gus nõuda ja loota meilt moraalset
. toetust neile, kes kannatavad oma
tõekspidamiste pärast.
. lk.
Käesolevaga teatame, et TALLINN FESTIVAL 1981 raames toimub
Toronto Eesti Majas 18. juunil s.a.
saab kingiks reisi Las ¥egas'esse KIWI reisibüroolt.
soovijail palume oma sooviavaldus esitada hiljemalt
sa. Lähemaks informatsiooniks palume helistadai
Kaljuste tel 690-7395 Hret Komi tel. 447-7610
KORRALDAV TOIMKOND
1981^ a. kellSpl
Peetri kiriku all ruumides, 817 Mt.Pleasant Rd.
: LAULUS LUULES MÄLESTUSTE,SALVEDES
Esinevad: Cantäte Domino sega-, nais- ja meeskoor Ch. Kipperul
juhatusel; koorisolistid, duetid, trio ja " -
. Harjo Tari, todres Raudsepp;
LOTERII JA KOHVILAUD
Pakime tulla ilušale^htule 1 Bomino juhatus
} 9
9t
— N Ä I T U S
kl 10—7 pL ja pühap.
pL
DEBBIEKEHKLA
LINDA LEETMAA
REET LINDÄUVOKSEPP
tEENA RANDVEE
MONIKA UESSOM ,
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 30, 1981 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1981-04-30 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E810430 |
Description
| Title | 1981-04-30-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Secönd Clasp. Mail Reglsitmsion Uo, Nr. 17 (1628) 1981 . 30. APRILLIL - THURSDAY, APRIL 30 XXXII aastakäik Laupäeval, 25. aprillil kohtusid „ — Eesti Vangistatnad võitlejate Abistanüskeskuse-t\ on saabunud andmeid poliitiMste! I^õhjustei toimuvate ülekuulamiste okupeeritud kodumajal. aasta alguses on KGB viüjKsmuurija major Heino Kruusmaa seoses Veljo Kalepi, Tüt Madissoni ja Viktor NUtsoo „süüasjaga" üle-kwidanud järgmised aktiivsed vabadusvõitlejad ja inimõiguslased: Heiki Ahonen (s. im) 29. jaanuaril Tallinnas, Jüri Kuusk 11. veebruaril Pärnus; Enn Tarto (s. 1938) 3. mart-sil Tartus, Arvo Pesti (s. 1953) 4. Ä s ü Tartus, Lagle Parek (s. 1941) ^. ja 5. märtsil Tartus ning Karin In- 510 6. märtsü ka Tartus. Peale selle kuulati Jüri Adams üle KGB uurija Pääsukese poolt Tallinnas 6. märtsU seoses tema kodus 4. detsembril 1980 teostatud läbiotsimisel konfiskeeritud jpõrandaaluste väljaannetega. Meljakümne väljapaistva kultuuritegelase, neist kaheksa kompartei liikmed, kes kirjutasid alla 28. oktoobri 1980 noorte d^onstrantide kaitseks määratud protestikirjale. I l " juhatus ja' maakondade esindajad ,;Mc5oaistone'i" maaalal, et maastikul lõplikult kindlaks määrata maakondade maaalad. Vasakult: L. Puurlts, Ojas- «l^Wamine jätkub. Vastavat akt-son, L.Saar,R.Mariey, S.'Vesi,^M.P^^^ J. Vihma, ¥. Piigli, B. Ondre, R. Vesi, i^^^^^- ' ^ ' ^ ^ ' ^ ''^"^ operatüv- JaE. T j töötaja major Anto Ots. Kõüd alla- Foto — 0. Haamer Mrjutajald oii KGB poolt tõsiselt ' ." : tiolatatüd. VaMstamisi ei ole senini ."toimunud.' - MEW YORK (M.E.) - Koha päeva kestnüd;„Kultuur|. päevad 1981" tõid kokku üle tuhande osavõtja. Rekord-arvulhie publik, üle 400, vaatas Ed. Vilde draamat„Side" New Yorgi Eesti Teatri esituses, mis oli ürituse silmapaistvam, hõlmates hulk noori näitlejaid. Kultuuripäevade kavas ette nähtud Tallinna Draamateatri näitleja aga ei ^aa- MÄITLEJA EI TULNUD Väljakuulutatud oli ka okup. .Eestist näitleja Heino Mandri esinemine „Pöördtoolitund" aga märgitut ei saabunud ja kuluaarides kõneldi, et näitleja ei ole saanud väljasõiduluba. Arvati, et temale on varutud „vaiksem ja julgem" esinemise võimalus mõni nädal hiljem, arvatavaU samas kohas — kus tavaliselt Eestist saabunud solistid ja näitlejad on esinenud, s^o. ühe vähema hotelli stuudios. ' Suurt huvi tunti taas toimet. Priit Vesilinnu ettekandest, seekord ta näitas vafeuspiltide sarja „Tahiiti—Soome—Pittsburgh" ja „Eesti". Eriti muidugi viimane tõmbas. Ettekande lõpus oli rohkesti küsimusi, muide ka etteheide, et Eesti ameerika ajakirja olla sattunud ebaeestiliku (,4ataka") nägudega tüüpe — venelasi, mispuhul küsitud; et — kas nnsugused ongi need eestlased? San^uti muud mitte-eesti-likku. PV. vastas, et ameeriklasest fotograaf on võtnud pilte ja stseene mis talle huvitavana näinud.. P. Vesilinnu ettekanne sai aga lõpus elava aplausi. Seejä-rele ^Vabaduse Hääle" esindaja mängis katke saatest, mis puudutas dr, Jüri Kuke märtrisurma, milline saade läks eetrisse ja kus oli ka nimekate prantsuse teadlaste sõnavõtte. Ülemaailmselt on dr. Kuke vägivaldse surma puhul protestidega ühinenud selle ajani ligi poolteisttuhat teadlast, märgiti ettekandes. ;|Cölmandal päeval olid päevade raames ika EELK kaks kohalik-lyi 'jumalateenistust erisisustu- :;:sega..; , /M ••. • \ 1: Päevade kava oli üldiselt mitmekülgne ja sisukas — terve rida filme, katkeid lavaloomingust, kusntinäitus, muusikalisi ettekandeid, referaate jne., seltskondlikus osas — mis eriti nooremale põlvkonnale olnud eelistatud ajaviiteks ja köhtumisvõi-malüseks, toimus kabaree-ette-kandeid, disko^htu, koosviibimisi ja ühiseineid. JUupäeva õhtul muutus aga Eesti Maja suhteliselt väike söökla- ja baariruuni koos kogu alumise korra eesruumiga ,.sardiinikarbiks". Kõik is^ teköhad olid ettejõudhuilt haaratud, einelauast lookles välja pikk toiduootajate saba ja baarileti ette oli märjukese maitsjäist ^pargitud" neli rida. Ruumipuudus ja teenimine oli suureks miinuseks aga kevadyaheaja võima-maiusel ülemaaliselt ja mitmelt poolt välismaalt kogunenud noorus ja teised olid kõik ülevas meeleolus. Üksikuid kaugemaid osavõtjaid oli seekord isegi näit. Rootsist, Inglismaalt ja Saksamaalt, kõnelemata üleaedseist Kanadast. Viimaseid võis olla umbes paarikümne ümber, eesotsas neist Vello Salo, Metsaülikooli juhataja Käbi lx)kk oma õe Astaga, poetess Urve Karuks abikaasa Eeroga j.t. Päevade avajaks oli nende viimaseaegseid peakorraldajaid Lii-vi Jõe, esinemas dr. Taavo Virk-haus, Ilnf ar Mikiver, Villi Kangro, Enn Koiva. Urve Karuks, Elin Toona. prof. W. Fisher j;t;, kunstilises osas E. Lagerstam, E. Veski, Vüdo ja Pia Polikarpus, N.Y;E. Teatri trupp j.t. ii Eestlaste SCeskhõukogu Kanadas 10. koosseisu viimasel koosolekul otsustati, et ESTO-84. peaks tohnuma Torontos. Eshnees Laas Leivat luges ette Ülemaailmse Eestlane Kesknõuko^ märgiti, et ESTO on ülemaailmne eestlaste ettevõte ja asjas oma sõna ütelda. Mad pooldavad ESTO korraldamist Torontos, kui keskuses mille ümbruses elab Põhja-Ameerika manddl suurem osa Sellele toetudes BKN peakoosolek võttis üksmeelselt vastu otsuse, et BSTp-84 toimi^ks siiski Torontok| millest teatatakse telefoni teel Van-couverisse. 'Resolutsioonis märgiti muuseas: ,;EKN Kanada eestlaste 'kes:korganisatsioonina ja esindusena on kindlal seisukohal, et ESTO-84 peab toimuma kohas, kus saab suurima osavõtuga rahvuslikke ürituste tagapõhjal kõige mõjuvamalt esile tuua meie rahvuspoliitilisi ja vaba-dusvõitluslikke taotlusi ja kõige mõjuvamalt esitada eesti rahvuskultuuri nii meie oma eesti ühiskonnale, kui ka väljaspoole. Arvestades, et Kanada ja USA eestlaskonna rõhuv enamus paikneb Ida-Kanadas, USA Idarannikul ja Kesk-Läänes on EKN kindlal veendumusel, et ESTO-84 üritusi saab kõige edukamalt Kanadas läbi viia Torontos." , 'Resolutsiooni lõpposas märgiti tunnustavalt Vanoouveri eestlaskonna head tahet ESTO-84 korraldamist omale võtta, kuid loodetakse, et sealsed eestlased mõistavad neid kaaluvaid motiive, mis räägivad Toronto kasuks ja et Vancouveri eestlaskond annab oma toetuse ja kaasabi ESXO- 84 läbiviinftiseks torontps. EKN jü-^ hatus ja Sihtasutus Eesti Päevade ÜSA-st. juhatus kutsuvad kokku uue organi- pool on praegu kujunemas ühisrin-satsioonide koosoleku ESTO-84 eel- deks. Tänapäeva vabadusvõitluses on sõna vaimul," mitte relval. Vabadusideid ei purustata tankidiviisidega ega kuulipilduja tulega. Vabadus* F^deedele ei oPe pankrottiläinud marksistlikul, kommunistlikul õpetusel midagi vastu panna. Nende kasvandikud ja ideoloogiline alusmüür on tööliskond, kes astub nende vastu välja. Rahvad nõuavad omale inimõigusi ja iseseisvust. 'Solidaarsus ja kokkuhoius on rahva jõud. Poola tööliskond on viinud 'Moskva kommunistliku diktatuuri ajaloolisele pöördepunktile. Suuremas rahvaste vanglas on midagi liikumas ja uued tuuled puhuvad ka Maarjamaale. Anname oma täie toetuse kodumaal asuvale vabadusvõitlusrindele. Kõneleja tutvustas lähemalt abistamiste-gevüse tööviise. Luges üles tähtsamate Eesti vabadusvõitlejate nimed. Nende relvadelks on sidevahendid, telefon, põrandaalused ajalehed, kirjad, luuletused jne. Praegu voolab informatsioon sisse ja välja. tööde tegemiseks. BKN üldkoosoleik peeti vähese osavõtjate arvuga laupäeval Eesti Majas. Palvuse pidas praost E. Lepik. Äupea^konsül Ilmar Heinsoo oma tervituses tõstis esile 'Eestis noorema haritlaskonna vabadusvõitlust ja märkis, et dr. Jüri Kuke nimetul haual Põbja-Venemaal ei ole risti, kuid oma vabadusvõitlusega ta püstitas endale võimsa ausamba. — Prantsuse valimiste esimeses ringis said president Valery Giscard d'Estaing ja sotsialistide liider Francois Mitterrand hääli tasavägiselt. Umbes 30 miljonist valimis» õiguslikust käis valimiskastide ]uis° res 96 protsenti, andes Giscardile 27,90/0 Ja Mitterrandile 26,1% hääl-test. Suurim kaotaja oli kommunistlik partei saades ISA% vähem hääli kui varemalt, kuid nende Juht ütles, et osa kommiuiiste õlid hääletanud sotsialist Mitterrandile. Kuna üksitd kandidaat e| saanud absoluutset enamust, järp^teb valimiste teine ring 10. mail. ÕUNA-AAFRiKÄ AIANDUSLIKUKS BLOKEERIMISEKS Esimees L. Leivat tutvustas väiis-kõnelejat USA tehvuskomitee liiget ja Rahvuskomitee Poliitvangide Abis-tamistoimkonna esimeest Olaf Tam-marki, kes on sündinud Tartus 1921. aastal. Võitles vabatahtlikuna Eesti kodupinna eest Eesti diviisis, Lõpetas sõjakodi. Jäi Eestise sisse. Võitles aastaid Eestis metsavennana. Saadeti selle eest Siberisse, kus viibis vangilaagris üle 8 aasta. Pääses vabasse maailma ja töötab nüüd täie innuga alates 1975. a. Eesti poliitvangide heaks. Oma pikemas eMekandes 0. Tam-ifr USA sõjalaevad päästsid 246 Lõu-na- Vietnami põgenikku .väikestest paatidest. Käesoleva' aastal on sõjalaevad päästnud 65' kommunistide eest põgerienut vietnamlast. ^ Uganda esindaja Olara Otunno ütles ühinenud Rahvaste Organisatsioonis peetud kõnes, et lähemal ajal esitavad 50 Aafrika riiki ÜRO-le hääletamiseks eelnõu'Lõuna-Aafrika majanduslikuks blokeerimiseks Ja lääneriikide vastuhääletanust sellele peetakse mittesõbralikuks aktiks. -j^ USA president R. Reagan, vaatamata lisraeU vastuseisule, on otsustanud müüa Saudi Araabiale moodsaid radariga varustatud luurelennukeid. Valge Maja pressisekretär teatas ajakirjandusele, et ön vajalilc varustada USA4e sõbralikke riike moodsa söj avarustusega vastukaaluks vene ülekaalule sealses piirkonnas. Lennukite müümine läheb Kong-i^ essi kinnitamisele. ^ Inglise peaminister M. Thatcher keeldub andmast poliitilist staatust hiljuti Inglise parlamenti valitud vanglas viibivale Iiri terroristile Sandsile. Sands mõisteti kohtu poolt 14 aastaks vangi terroristlike roimade eest. ' -jl^ USA müüb Pakistanile järgneva 5 aasta jooksul 2,5 milijardi dollari väärtuses sõjamaterjali soodsatel ' (Järg lk. 3) LEoLK PEETRI KOGUDUS TORONTOS Tuleb otsida kontakte eesti noorte vabad|isvõitlejatega kodumaal. Vabadusvõitluse raskust kannab ja mark märkis muuseas, et meie vaba- võitleH rahvas kodumaal. Neil on õi-dusvõitlusrinded kodumaal ja väljas- gus nõuda ja loota meilt moraalset . toetust neile, kes kannatavad oma tõekspidamiste pärast. . lk. Käesolevaga teatame, et TALLINN FESTIVAL 1981 raames toimub Toronto Eesti Majas 18. juunil s.a. saab kingiks reisi Las ¥egas'esse KIWI reisibüroolt. soovijail palume oma sooviavaldus esitada hiljemalt sa. Lähemaks informatsiooniks palume helistadai Kaljuste tel 690-7395 Hret Komi tel. 447-7610 KORRALDAV TOIMKOND 1981^ a. kellSpl Peetri kiriku all ruumides, 817 Mt.Pleasant Rd. : LAULUS LUULES MÄLESTUSTE,SALVEDES Esinevad: Cantäte Domino sega-, nais- ja meeskoor Ch. Kipperul juhatusel; koorisolistid, duetid, trio ja " - . Harjo Tari, todres Raudsepp; LOTERII JA KOHVILAUD Pakime tulla ilušale^htule 1 Bomino juhatus } 9 9t — N Ä I T U S kl 10—7 pL ja pühap. pL DEBBIEKEHKLA LINDA LEETMAA REET LINDÄUVOKSEPP tEENA RANDVEE MONIKA UESSOM , |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-04-30-01
