1987-07-09-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
PS8/DSP •^4 - Colleetion 395 Wellingt 4 ii T L A S T Secorid Class Mai! Reglslrallon No. Nr. 28 (1948) 1987 NELJAPÄEVAL, 9.JUUL1L - THURSDAY, JULY 9 XXXVII! aastakäik Kanada criminaalseadiise iMuiitmine jäi Ritmika eestlastes esinejad HarbourfrontVis. Vasakult Rita Läte, Kathy Sepp (vapiga) ja Trina Läte. (Lähemalt Ihk. 4) Foto - H. Raigna Lääneranniku pidustused algasid päi^ lid vihmas ja udus Lääneranaiku pidustused —18. Lääneranniku.Eesti Päevad algasid Vancouveris ilusal päikese kuid lõppesid viimasel peopäeval, millal oli nähtud ette suur rahvapidu kauni väljavaatega Grouse'i mäele vihmasajus ja udus, nii et pidu tuli pidada suusamäe hoones. Pidustused õnnestusid aga üldiselt hästi ja ka siseruumidesse sunnitud rahvapidu läks rõõmsas peotujus. Rahvast Lääneranniku pidustustele oli kogunenud mitmelt maalt kokku umbes 2000. Osavõtjaid oli peale Kanada arvukalt Ühendriikidest ja siis vähemal arvul Rootsist, Eestist, Saksamaalt, Brasiiliast, Saudi Araabiast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Tuntumaist avaliku elu tegelasist viibisid 18. Lääneranniku Eesti Päevadel Eesti" Vabariigi esindaja Ühendriikides peakonsul E. Jaakson New Yor-gist, aukonsul,Jaak Treiman Los An-gelesest. Kanada E K N esimees Laas Leivat, Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees Juhan Simonson ja Ülemaailmsete Eesti Päevade algataja Robert Kreem Torontost. PIDULIK LIPUHEISKAMINE 18. Eesti toimus Vdncouveri raokoja ess 29. juunil kell 11 honii Seal luges linnavolinik R&lph Caravetta ette Vancouveri linnapea Gordon Campbelli proklamatsiooni, millega nädal 29. juunist kuni 5. juulini 1987 kuulutati Eesti Pidustuste Nä- ICanada parlament läks 30. juuni laiali suvepuhkusele. Uueks sügiseseks istungjärguks tuleb parla-, ment kokku 14. septembril, kui teda vahepeal kokku ei kutsuta erakorraliseks istungjärguks, milleks on võimalus olemas. Parlamendi viimasel koosolekul enne laialiminekut võeti veel kiidelt vastu mitu seadust. Vastu võt- M a jäi aga krimininaälseaduse muutmise seadus, mis nägi ette nn. „sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist Kanada kohtutes. Opositsioon lootis et Seadus võetakse vastu ühel häälel ilma vaielusteta, kuid kohtuminister Hnatyshyn võttis eelnõu tagasi enne koosoleku lõppu, öel-et see seadus on selleks liiga is, et ülepeakaela kiirelt vastu võtta. Vahepeal konservatiivid An-drew Wiler (Toronto) ja Alex Kindy (Calgary) tetasid, et ei anna oma nõusoleku ühehäälseks kiireks vastuvõtuks. Ka oli A. Wter päeva jooksul esitanud seaduäeelnõule viis parandusettepanekut. Kohtuminister Hnatyshyn teatas, et seaduseelnõule antakse kiirelt käik sügisesel istungjärgul. Kana- (ja juudi Kongr(sssi president Do- Mhy Reitmah avaldas oma paha- Dieelt selle üle, et kriminaalseaduse muutmise vastuvõtmine edasi orm 0 ee 1962. a. tagaselja tehtud surmaotsus oli tühistatuci enne surma— Linnase tütar ja kaitseadvokaat R. Clark kohtusid Linnasega Leningradi vanglahaiglas [atti vastu paari Treimani kõne LEP'avamisel . uste esi- Foto — V. lohanson 0 Lipuheiskamise tseremooniale oli tulnud ka Briti-Columbia peaminister Wm. Vander Zalm, kes nimetas eestlasi töökaiks inimesteks, kes on olnud väga edukad. Ta ütles, et oleme väga õnnelikud, et meil on väga-hea eesti ühiskond.aga eriiline rõõm on näha eestlasi mujalt Pphja- Ameerikast osa võtmast neist pidus-tusist Vancovueris." Ütles kõigile te-re- tulemast ja soovis edu eestlaste suurüritusele. Peaministri sõnavõtule järgnes lip= pude heiskamine. Raekojatrepi mõlemale poolej paigutatud 4 Eesti lippu |/allanflati lehvima tugeva aplausi saatel. Eesti Päevade esimees Matti Klaar avaldas tänu kõnelejaile ja Vancouveri linnale. Liis Klaar andis peaminister Vander Zalmile üle eesti vöökirjalise pea-paela edasiandmiseks peaministri abikaasale. Peaministrile andis Matti Klaar üle paar ehtsaid eesti pastlaid, öeldes, et „meie kultuur ei pp" > dutseeri puust jalanõusid, pooldame rohkem nahka. Võite heis oma vabal, puhke ajal jalad kõrgemale asetada." Peaminister istus kohe trepile ja pani pastlad jalga ja tuli aplausi saatel rahva sekka käsi suEuma. Paar pastlaid anti ka linnavolinik Caravettale. Lipuheiskamisele oli kogunenud uäneranniku pidustuste avamisel tioni Universal Declaration of paris suurrahyahulk, neist paljud na- pj^as konsul J. Treiman programmi- Human Rights? Saame meie öelda, gusais rahvarõivais. jSamut. oh koha ^a ütles: et Eesti, LSti ja Leedu iseseisvusele massimeedia, kes sündmust j a a d p s - j r _ tänapäeval, meile, kes elame oh otsitud toetust igalt poliitiliselt 1^ . • , vabas maailmas, soov Eesti iseseis- „ , v Eesti Päevade p r o ™ algas,^^^^^^^^^^ (Jarg. lk. 3) tegelikult 30. luuniohtul sümfoonia- y^^^ ^^^^^ ,3^;. |. g f |, p kontserdiga Orpheum 1 teatris, mi|-, tatud meie tegudega, nii et need, kes est võtsid osa eestlaste kõrval ka bai„a3ed, saaksid aru, miks kohalikud muusikasõbrad] Esma. ^^^adus Balti riikidele on tähtis kogu kordselt Vancouveris esitptud eesti Tj^^glji^^jg helilooming^püstis^moya^^ | ^sto 'BB' ajal, ehk Los Arigeleses ni osaliseks. (Kontserdist üksikasja- ..gt^saja vahetusel 1. jaa-hselt edaspidi.] nuaril aastal 2000, kui meie vaatame tagasi ennemuistse aja tegevusele Eesti iseseisvuse kasuks, mis saab 1. juuli ..õhtul hotell ,,Vancoiuveri'' olema meie hinnang? Pacific ballisaalis peetud avaaktü- " Saame meie siis öelda et Eesti sest osavõtjad ei mahtunud kõik ho- iseseisvus oli saavutatud, ehk see oli telli saali, mille maht on gOOjnimest. ^ ligidalt saavutatav, sest meie olime Paarsada aktuselist seisis seespool ja poliitiliselt aktiivsed, olime toetanud samapalju jaluste taha koridori. Ak- teadlasi kellel oli huvi Balti riikide tuse kavas esines Lääneranniku üle, ning olime säilitanud oma kul-ühendatud segakoor Rein Neggo, dr. tuuri? Olime meie arusaamisel, et E. Rüüsi ja Toomas Kirve juHatusel. poliitiline töö, teadlaste uurimised ja Solistideks oli Epp-Karike Jürima- kultuuri säilitamine olid võrdse täht- Sonin ja Vancouveri noored võimle- j susega Eesti iseseisvuse taotlemisel? jad. Peakõnelejaks oli aukonsul Jaak Ennemuistsel ajal, tulevikust vaa- Treiman Los Angelesest. 'datuna, saame meie öelda, et Balti • riikide vabadusvõitlus oli esitatud Teadustajaiks olid noored Viive maailmale erapooletult küsimusena. Truu ja Toivo Klaar. Klaveri^ esines mille lähtekohaks olid Inglismaa ÜloVaidma. Magna Charta, Ameerika Declüra- V.J. tion of Independence ja UnitedNa- Eask© autoõnnetus Toronto eesti noortega autoõnnetus Torontost maale sõitvate eesti noortega juhtus 1. juuli varahommikul Barrie lähedal. Torontost olid maa-kodus-se sõitmas noored Mark Holmberg ja Ainsaar jun., kui nad Barrie lähedal kokku põrkasid suurema tõldautoga. Kokkupõrke tagajärjel purunes noormeeste auto ja Mark Holmberg sai surma. Noor Ainsaar viidi raskete vigastustega Barrie haigla. Nii Holmbergi kui Ainsaare vanemad viibisid õnnetuse ajal Vancouveris, kust nad õnnetusest kuuldes kohe Torontosse tagasi sõitsid. Mark Holmberg oli 20 aastat vana. Vigastusi saanud noor Ainsaar on juba haiglast lastud ko- Vancouveris Möödunud neljapäeva varahommikul kell 7.30 puhkes tuli Vancouveri südalinnas asuvas Tropicana Inn'is, kus peatus ka Lääneranniku Eesti Päevadest osavõtjaid. Hotelli 18. korrusel olid korteris Meeta Müks ja Aino Mägi Seattle'i8t. Nad püüdsid hotellist väljuda trepi kaudu, aga 8. korrusel varises Meeta Moks ja suri teel haiglasse. Mõlemad hotellist välja püüdjad olid üle 80 a. vanad. Aino Mägi viibis nädala algul veel haiglas. Ta oli Seattle'! ^esti laulukoori juhataja. NEW YORK („Meie Elu") - Suurel Reedel Ühendriikidest Nõukogude Liidule välja antud Karl Linnase saatus kujunes juuni lõpul ja juuli esimestel päevadel ootamatute sündmustega kiireks lõpuks. Ta oli tervishäirete tõttu 22. juunil Tallinna vanglast viidud Leningradi (Nõukogude andmeil „paremaks arstlikuks hoolitsuseks"), kus talle pärast 4-liikmelise arstliku komisjoni otsust sealse vanglahaigla peakirurg dr. Vladimir Kovrigih teostas umbes nädalase kaks maohas^ vade operatsiooni. TASS-i teatel on K. Linnasel olnud aga ka maksa-, neeru- ja südamehaigus. Pärast esimest operatsiooni 24. juunil on Linnas kiiresti kosunud ja isegi kõndinud juba. Siis teatati aga Linnase tütrele Anule, et ta ühenduses oma isa haigusega lendaks koheselt Leningradi, mis eeldas Linna- . se tervise halvenemist. KOHTUMINE ENNE SURMA Anu Linnas saabus sinna koos USA-s viimati tegutsenud Linnase kaitseadvokaadi, endise kohtuminis-ri Ramsey Clark'iga. Neile lubati kohtumine K. Linnasega 1. juulil vaid mõneks minutiks. See kujunes siiski lO-minutiliseks külastuseks - tegelikult jäädavaks jumalagajätuks temaga. Linnas oliäratatud tukkumiselt ja lamanud nõrgana haiglavoodis, kus tal tütre ja adv. Clark'i saabudes on tulnud naerul näole pisarad silmil Tütar Anu andis talle edasi perekonna, sõprade ja toetajate tervitused ning head soovid ja lootused. Ta näinud neile jõuetuna, arvatavasti rohkest verekaotusest. Kui jumalagajätul külastajad ütlesid, et loodavad teda kohata uuesti veel paari päeva pärast, s.o. reedel, 3. juulil, on vähekõnelev Linnas siiski näidanud usku ja lootust vastastikuselt, hoides oma ühe käe pöialt sümboolselt üleval. Anu Linnas ja adv. Clark on seejärel tõtanud Tallinna, kus nad kohtasid Linnase sealse kaitsja Kalju Kägi ja ka prokurör Karl Kimmeliga, mis sündis 2. juuli hommikul. Neile on teatatud, et K. Linnase kohta 1962. aastal tagaselja tehtud surmaotsus on vormiliselt tühistatud, milleks toetuti varemalt tehtud seaduse muutmisele surmanuhtluse kaotamise osas. Hiljem on prokurörilt kuuldud, et Linnas on surnud samal päeval Leningradi vanglahaiglas südame- ja neeruhaiguse tõttu. Pärast seda on K. Linnase surm tehtud võimudelt avalikuU teatavaks, kusjuures vene arstid on rõhutanud; et K. Linnase haigused on tekkinud USA-s, ja et seal ei ole enne ta deporteerimist teostatud korralikku arstlikku läbivaatust. (USA meedia järelei^ärimistele teatas kohtuministeeriumf esindaja J. Russell Washingtonist, et siinses ametlikus raportis K. Linnasel olnud vereringvooiu tõke kaelas ja teda on ravitud kõrge vererõhu ja maohaavade osas. Ta lisas, et neil ei ole siiski küllalt head raportit ta tervise kohta. Küsimusele, kas olemasolevat informatsiooni anti edasi,ka Nõukogude võimudele, vastas J. kussell, et seda ' ' ta ei tea.) Sündmuste järel kiirustasid A. Linnas ja R. Clark tagasi Leningradi. Nad soovisid, et Linnase põrm saaks tuhastatud, mida ka tehti. Urn K.. Linnase tuhaga anti neile tagasilennuks üle ja korraldati vajalikke formaalsusi selle transpordiks USA-sse, kusjuures abistavalt tegutses selles ja muus osas ka USA Lenjngradi konsul. . . Tütar koos advokaadiga saabusid , üle Saksamaa 4. juuli õhtupoolel New Yorki, kus USA iseseisvuse aastapäeva tõttu kõikjal õhk paukus pidutsemise tulevärgi rakettide ja plahvatuste läbi. Anu Linnas ja adv. Clark andsid lennujaamas pressi esindajaile informatsiooni sündinust. Küsimusele, kas nad ei oleks soovinud Linnase surnukeha tuua USA-sse, kus arstid teinuks lahkamise, nad vastasid, et see ei olnud tarvilik. Nad rõhutasid, et ametnikud ja ametlik personal, kellega neil oli kokkupuuteid, on kõikjal neid kohelnud abivalmilt ja sõbralikult, mõned (Järg Ihk. 6 NÄDALAKROONIKA son Kuno Pajula Nõukogude Eesti uus peapiiskop Nõukogude propägandalehe Kodumaa" teatel on okupeeritud Eestis tegutseda lubatud Nõukogude Eesti Ev. Luteriusu kirikukogu valinud Eesti uueks peapiiskopiks senise Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praosti Kuno Pajula, sündinud 1924. aastal Virumaal. Kuno Pa-iüla on viibinud välismaal mitmetel rahvusvahelistel kirikute esindajate konverentsidel. Nõukogude Eesti endine peapiiskop Edgar Hark suri Möödunud aastal. % Kaks lennuseiklejat, inglise miljonär Richard Branson ja kuumaõ-hu- õhupalli konstrueerija Per Lindstrand teostasid õnnelikult üle Atlandi lennu Ameerikast Euroopasse oma balloonil. Nad puudutasid küll maad üle Iiri lennates, kuid neil jäi üks miil puudu Shoti-maale jõudmisest ja langesid ballooniga merde, kust neid päästeti. Lennu puhul tekkis Rahvusvahelises Aeronautika Liidus vaidlus selle üle, kas nende lendu tunnistada rekordiks või mitte, kuna nad ei jõudnud Shoti randa. Lend siiski tunnistati rekordlennuna. ® Ühendriikid ja Nõukogude Liit on Genfis saavutamas kokkulepet kesk- ja lühimaa aatomirakettide kaotamiseks Euroopas, kinnitas se-, naator Richard Lugar tulles tagasi Genfist, kus tutvus relvastuse piiramise läbirääkimiste käiguga. Nii Washington kui Moskva siiski teatavad, et seni ei ole veel mingit täielikku kokkulepet saavutatud ja on veel mitmeid lahiisi küsimusi. Senaator Lugari teate! on kijad optimistlikud, et kokkulepe saavutataks. ® Lyonis, Prantsusmaal lõppes kaks kuud kestnud kohtuprotsess sealse sõjaaegse saksa salapolitsei ülema Klaus Barbie üle, mille ettevalmistamine ja protsessikäik hoidis prantslasi kaua aega ärevil. Vaatamata Barbie advokaadi Ve^ ges'i agressiivkaitsele mõisteti Klaus Barbie eluks ajaks vangi kuritegude pärast inimsuse vastu. Barbie kaitsja lubas kohtu otsust edasi kaevata. ® Grupp dissidente andsid Moskvas välja ajakirja „Gla8nost", avaldades mitmesuguste dissidentide ringkondade seisukohti inimõiguste küsimustes. Ajakirjas tõid oma seisukohti esile õigeusklike esindajad, läti rahvuslased, vigaste esindajad jne. Ajakiri avaldati ilma ametliku loata, mida ei saadud. Toimetajaks on Sergei Grigorjants, kes varem kandnud 3-1/2-aastast karistust. Oodatakse huviga, kuidas Nõukogude võimud reageerivad ilma loata ilmunud väljaande-
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, July 9, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-07-09 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870709 |
Description
Title | 1987-07-09-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | PS8/DSP •^4 - Colleetion 395 Wellingt 4 ii T L A S T Secorid Class Mai! Reglslrallon No. Nr. 28 (1948) 1987 NELJAPÄEVAL, 9.JUUL1L - THURSDAY, JULY 9 XXXVII! aastakäik Kanada criminaalseadiise iMuiitmine jäi Ritmika eestlastes esinejad HarbourfrontVis. Vasakult Rita Läte, Kathy Sepp (vapiga) ja Trina Läte. (Lähemalt Ihk. 4) Foto - H. Raigna Lääneranniku pidustused algasid päi^ lid vihmas ja udus Lääneranaiku pidustused —18. Lääneranniku.Eesti Päevad algasid Vancouveris ilusal päikese kuid lõppesid viimasel peopäeval, millal oli nähtud ette suur rahvapidu kauni väljavaatega Grouse'i mäele vihmasajus ja udus, nii et pidu tuli pidada suusamäe hoones. Pidustused õnnestusid aga üldiselt hästi ja ka siseruumidesse sunnitud rahvapidu läks rõõmsas peotujus. Rahvast Lääneranniku pidustustele oli kogunenud mitmelt maalt kokku umbes 2000. Osavõtjaid oli peale Kanada arvukalt Ühendriikidest ja siis vähemal arvul Rootsist, Eestist, Saksamaalt, Brasiiliast, Saudi Araabiast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Tuntumaist avaliku elu tegelasist viibisid 18. Lääneranniku Eesti Päevadel Eesti" Vabariigi esindaja Ühendriikides peakonsul E. Jaakson New Yor-gist, aukonsul,Jaak Treiman Los An-gelesest. Kanada E K N esimees Laas Leivat, Ühendriikide Eesti Rahvuskomitee esimees Juhan Simonson ja Ülemaailmsete Eesti Päevade algataja Robert Kreem Torontost. PIDULIK LIPUHEISKAMINE 18. Eesti toimus Vdncouveri raokoja ess 29. juunil kell 11 honii Seal luges linnavolinik R&lph Caravetta ette Vancouveri linnapea Gordon Campbelli proklamatsiooni, millega nädal 29. juunist kuni 5. juulini 1987 kuulutati Eesti Pidustuste Nä- ICanada parlament läks 30. juuni laiali suvepuhkusele. Uueks sügiseseks istungjärguks tuleb parla-, ment kokku 14. septembril, kui teda vahepeal kokku ei kutsuta erakorraliseks istungjärguks, milleks on võimalus olemas. Parlamendi viimasel koosolekul enne laialiminekut võeti veel kiidelt vastu mitu seadust. Vastu võt- M a jäi aga krimininaälseaduse muutmise seadus, mis nägi ette nn. „sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist Kanada kohtutes. Opositsioon lootis et Seadus võetakse vastu ühel häälel ilma vaielusteta, kuid kohtuminister Hnatyshyn võttis eelnõu tagasi enne koosoleku lõppu, öel-et see seadus on selleks liiga is, et ülepeakaela kiirelt vastu võtta. Vahepeal konservatiivid An-drew Wiler (Toronto) ja Alex Kindy (Calgary) tetasid, et ei anna oma nõusoleku ühehäälseks kiireks vastuvõtuks. Ka oli A. Wter päeva jooksul esitanud seaduäeelnõule viis parandusettepanekut. Kohtuminister Hnatyshyn teatas, et seaduseelnõule antakse kiirelt käik sügisesel istungjärgul. Kana- (ja juudi Kongr(sssi president Do- Mhy Reitmah avaldas oma paha- Dieelt selle üle, et kriminaalseaduse muutmise vastuvõtmine edasi orm 0 ee 1962. a. tagaselja tehtud surmaotsus oli tühistatuci enne surma— Linnase tütar ja kaitseadvokaat R. Clark kohtusid Linnasega Leningradi vanglahaiglas [atti vastu paari Treimani kõne LEP'avamisel . uste esi- Foto — V. lohanson 0 Lipuheiskamise tseremooniale oli tulnud ka Briti-Columbia peaminister Wm. Vander Zalm, kes nimetas eestlasi töökaiks inimesteks, kes on olnud väga edukad. Ta ütles, et oleme väga õnnelikud, et meil on väga-hea eesti ühiskond.aga eriiline rõõm on näha eestlasi mujalt Pphja- Ameerikast osa võtmast neist pidus-tusist Vancovueris." Ütles kõigile te-re- tulemast ja soovis edu eestlaste suurüritusele. Peaministri sõnavõtule järgnes lip= pude heiskamine. Raekojatrepi mõlemale poolej paigutatud 4 Eesti lippu |/allanflati lehvima tugeva aplausi saatel. Eesti Päevade esimees Matti Klaar avaldas tänu kõnelejaile ja Vancouveri linnale. Liis Klaar andis peaminister Vander Zalmile üle eesti vöökirjalise pea-paela edasiandmiseks peaministri abikaasale. Peaministrile andis Matti Klaar üle paar ehtsaid eesti pastlaid, öeldes, et „meie kultuur ei pp" > dutseeri puust jalanõusid, pooldame rohkem nahka. Võite heis oma vabal, puhke ajal jalad kõrgemale asetada." Peaminister istus kohe trepile ja pani pastlad jalga ja tuli aplausi saatel rahva sekka käsi suEuma. Paar pastlaid anti ka linnavolinik Caravettale. Lipuheiskamisele oli kogunenud uäneranniku pidustuste avamisel tioni Universal Declaration of paris suurrahyahulk, neist paljud na- pj^as konsul J. Treiman programmi- Human Rights? Saame meie öelda, gusais rahvarõivais. jSamut. oh koha ^a ütles: et Eesti, LSti ja Leedu iseseisvusele massimeedia, kes sündmust j a a d p s - j r _ tänapäeval, meile, kes elame oh otsitud toetust igalt poliitiliselt 1^ . • , vabas maailmas, soov Eesti iseseis- „ , v Eesti Päevade p r o ™ algas,^^^^^^^^^^ (Jarg. lk. 3) tegelikult 30. luuniohtul sümfoonia- y^^^ ^^^^^ ,3^;. |. g f |, p kontserdiga Orpheum 1 teatris, mi|-, tatud meie tegudega, nii et need, kes est võtsid osa eestlaste kõrval ka bai„a3ed, saaksid aru, miks kohalikud muusikasõbrad] Esma. ^^^adus Balti riikidele on tähtis kogu kordselt Vancouveris esitptud eesti Tj^^glji^^jg helilooming^püstis^moya^^ | ^sto 'BB' ajal, ehk Los Arigeleses ni osaliseks. (Kontserdist üksikasja- ..gt^saja vahetusel 1. jaa-hselt edaspidi.] nuaril aastal 2000, kui meie vaatame tagasi ennemuistse aja tegevusele Eesti iseseisvuse kasuks, mis saab 1. juuli ..õhtul hotell ,,Vancoiuveri'' olema meie hinnang? Pacific ballisaalis peetud avaaktü- " Saame meie siis öelda et Eesti sest osavõtjad ei mahtunud kõik ho- iseseisvus oli saavutatud, ehk see oli telli saali, mille maht on gOOjnimest. ^ ligidalt saavutatav, sest meie olime Paarsada aktuselist seisis seespool ja poliitiliselt aktiivsed, olime toetanud samapalju jaluste taha koridori. Ak- teadlasi kellel oli huvi Balti riikide tuse kavas esines Lääneranniku üle, ning olime säilitanud oma kul-ühendatud segakoor Rein Neggo, dr. tuuri? Olime meie arusaamisel, et E. Rüüsi ja Toomas Kirve juHatusel. poliitiline töö, teadlaste uurimised ja Solistideks oli Epp-Karike Jürima- kultuuri säilitamine olid võrdse täht- Sonin ja Vancouveri noored võimle- j susega Eesti iseseisvuse taotlemisel? jad. Peakõnelejaks oli aukonsul Jaak Ennemuistsel ajal, tulevikust vaa- Treiman Los Angelesest. 'datuna, saame meie öelda, et Balti • riikide vabadusvõitlus oli esitatud Teadustajaiks olid noored Viive maailmale erapooletult küsimusena. Truu ja Toivo Klaar. Klaveri^ esines mille lähtekohaks olid Inglismaa ÜloVaidma. Magna Charta, Ameerika Declüra- V.J. tion of Independence ja UnitedNa- Eask© autoõnnetus Toronto eesti noortega autoõnnetus Torontost maale sõitvate eesti noortega juhtus 1. juuli varahommikul Barrie lähedal. Torontost olid maa-kodus-se sõitmas noored Mark Holmberg ja Ainsaar jun., kui nad Barrie lähedal kokku põrkasid suurema tõldautoga. Kokkupõrke tagajärjel purunes noormeeste auto ja Mark Holmberg sai surma. Noor Ainsaar viidi raskete vigastustega Barrie haigla. Nii Holmbergi kui Ainsaare vanemad viibisid õnnetuse ajal Vancouveris, kust nad õnnetusest kuuldes kohe Torontosse tagasi sõitsid. Mark Holmberg oli 20 aastat vana. Vigastusi saanud noor Ainsaar on juba haiglast lastud ko- Vancouveris Möödunud neljapäeva varahommikul kell 7.30 puhkes tuli Vancouveri südalinnas asuvas Tropicana Inn'is, kus peatus ka Lääneranniku Eesti Päevadest osavõtjaid. Hotelli 18. korrusel olid korteris Meeta Müks ja Aino Mägi Seattle'i8t. Nad püüdsid hotellist väljuda trepi kaudu, aga 8. korrusel varises Meeta Moks ja suri teel haiglasse. Mõlemad hotellist välja püüdjad olid üle 80 a. vanad. Aino Mägi viibis nädala algul veel haiglas. Ta oli Seattle'! ^esti laulukoori juhataja. NEW YORK („Meie Elu") - Suurel Reedel Ühendriikidest Nõukogude Liidule välja antud Karl Linnase saatus kujunes juuni lõpul ja juuli esimestel päevadel ootamatute sündmustega kiireks lõpuks. Ta oli tervishäirete tõttu 22. juunil Tallinna vanglast viidud Leningradi (Nõukogude andmeil „paremaks arstlikuks hoolitsuseks"), kus talle pärast 4-liikmelise arstliku komisjoni otsust sealse vanglahaigla peakirurg dr. Vladimir Kovrigih teostas umbes nädalase kaks maohas^ vade operatsiooni. TASS-i teatel on K. Linnasel olnud aga ka maksa-, neeru- ja südamehaigus. Pärast esimest operatsiooni 24. juunil on Linnas kiiresti kosunud ja isegi kõndinud juba. Siis teatati aga Linnase tütrele Anule, et ta ühenduses oma isa haigusega lendaks koheselt Leningradi, mis eeldas Linna- . se tervise halvenemist. KOHTUMINE ENNE SURMA Anu Linnas saabus sinna koos USA-s viimati tegutsenud Linnase kaitseadvokaadi, endise kohtuminis-ri Ramsey Clark'iga. Neile lubati kohtumine K. Linnasega 1. juulil vaid mõneks minutiks. See kujunes siiski lO-minutiliseks külastuseks - tegelikult jäädavaks jumalagajätuks temaga. Linnas oliäratatud tukkumiselt ja lamanud nõrgana haiglavoodis, kus tal tütre ja adv. Clark'i saabudes on tulnud naerul näole pisarad silmil Tütar Anu andis talle edasi perekonna, sõprade ja toetajate tervitused ning head soovid ja lootused. Ta näinud neile jõuetuna, arvatavasti rohkest verekaotusest. Kui jumalagajätul külastajad ütlesid, et loodavad teda kohata uuesti veel paari päeva pärast, s.o. reedel, 3. juulil, on vähekõnelev Linnas siiski näidanud usku ja lootust vastastikuselt, hoides oma ühe käe pöialt sümboolselt üleval. Anu Linnas ja adv. Clark on seejärel tõtanud Tallinna, kus nad kohtasid Linnase sealse kaitsja Kalju Kägi ja ka prokurör Karl Kimmeliga, mis sündis 2. juuli hommikul. Neile on teatatud, et K. Linnase kohta 1962. aastal tagaselja tehtud surmaotsus on vormiliselt tühistatud, milleks toetuti varemalt tehtud seaduse muutmisele surmanuhtluse kaotamise osas. Hiljem on prokurörilt kuuldud, et Linnas on surnud samal päeval Leningradi vanglahaiglas südame- ja neeruhaiguse tõttu. Pärast seda on K. Linnase surm tehtud võimudelt avalikuU teatavaks, kusjuures vene arstid on rõhutanud; et K. Linnase haigused on tekkinud USA-s, ja et seal ei ole enne ta deporteerimist teostatud korralikku arstlikku läbivaatust. (USA meedia järelei^ärimistele teatas kohtuministeeriumf esindaja J. Russell Washingtonist, et siinses ametlikus raportis K. Linnasel olnud vereringvooiu tõke kaelas ja teda on ravitud kõrge vererõhu ja maohaavade osas. Ta lisas, et neil ei ole siiski küllalt head raportit ta tervise kohta. Küsimusele, kas olemasolevat informatsiooni anti edasi,ka Nõukogude võimudele, vastas J. kussell, et seda ' ' ta ei tea.) Sündmuste järel kiirustasid A. Linnas ja R. Clark tagasi Leningradi. Nad soovisid, et Linnase põrm saaks tuhastatud, mida ka tehti. Urn K.. Linnase tuhaga anti neile tagasilennuks üle ja korraldati vajalikke formaalsusi selle transpordiks USA-sse, kusjuures abistavalt tegutses selles ja muus osas ka USA Lenjngradi konsul. . . Tütar koos advokaadiga saabusid , üle Saksamaa 4. juuli õhtupoolel New Yorki, kus USA iseseisvuse aastapäeva tõttu kõikjal õhk paukus pidutsemise tulevärgi rakettide ja plahvatuste läbi. Anu Linnas ja adv. Clark andsid lennujaamas pressi esindajaile informatsiooni sündinust. Küsimusele, kas nad ei oleks soovinud Linnase surnukeha tuua USA-sse, kus arstid teinuks lahkamise, nad vastasid, et see ei olnud tarvilik. Nad rõhutasid, et ametnikud ja ametlik personal, kellega neil oli kokkupuuteid, on kõikjal neid kohelnud abivalmilt ja sõbralikult, mõned (Järg Ihk. 6 NÄDALAKROONIKA son Kuno Pajula Nõukogude Eesti uus peapiiskop Nõukogude propägandalehe Kodumaa" teatel on okupeeritud Eestis tegutseda lubatud Nõukogude Eesti Ev. Luteriusu kirikukogu valinud Eesti uueks peapiiskopiks senise Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja Tallinna praosti Kuno Pajula, sündinud 1924. aastal Virumaal. Kuno Pa-iüla on viibinud välismaal mitmetel rahvusvahelistel kirikute esindajate konverentsidel. Nõukogude Eesti endine peapiiskop Edgar Hark suri Möödunud aastal. % Kaks lennuseiklejat, inglise miljonär Richard Branson ja kuumaõ-hu- õhupalli konstrueerija Per Lindstrand teostasid õnnelikult üle Atlandi lennu Ameerikast Euroopasse oma balloonil. Nad puudutasid küll maad üle Iiri lennates, kuid neil jäi üks miil puudu Shoti-maale jõudmisest ja langesid ballooniga merde, kust neid päästeti. Lennu puhul tekkis Rahvusvahelises Aeronautika Liidus vaidlus selle üle, kas nende lendu tunnistada rekordiks või mitte, kuna nad ei jõudnud Shoti randa. Lend siiski tunnistati rekordlennuna. ® Ühendriikid ja Nõukogude Liit on Genfis saavutamas kokkulepet kesk- ja lühimaa aatomirakettide kaotamiseks Euroopas, kinnitas se-, naator Richard Lugar tulles tagasi Genfist, kus tutvus relvastuse piiramise läbirääkimiste käiguga. Nii Washington kui Moskva siiski teatavad, et seni ei ole veel mingit täielikku kokkulepet saavutatud ja on veel mitmeid lahiisi küsimusi. Senaator Lugari teate! on kijad optimistlikud, et kokkulepe saavutataks. ® Lyonis, Prantsusmaal lõppes kaks kuud kestnud kohtuprotsess sealse sõjaaegse saksa salapolitsei ülema Klaus Barbie üle, mille ettevalmistamine ja protsessikäik hoidis prantslasi kaua aega ärevil. Vaatamata Barbie advokaadi Ve^ ges'i agressiivkaitsele mõisteti Klaus Barbie eluks ajaks vangi kuritegude pärast inimsuse vastu. Barbie kaitsja lubas kohtu otsust edasi kaevata. ® Grupp dissidente andsid Moskvas välja ajakirja „Gla8nost", avaldades mitmesuguste dissidentide ringkondade seisukohti inimõiguste küsimustes. Ajakirjas tõid oma seisukohti esile õigeusklike esindajad, läti rahvuslased, vigaste esindajad jne. Ajakiri avaldati ilma ametliku loata, mida ei saadud. Toimetajaks on Sergei Grigorjants, kes varem kandnud 3-1/2-aastast karistust. Oodatakse huviga, kuidas Nõukogude võimud reageerivad ilma loata ilmunud väljaande- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-07-09-01