Meie Elu = Our life, August 10, 1978

              ..f*L: LIBRARI Oi? e^xim
Ottawa A. - ' ^ % oraer sect
©..#" OTT)!.
Ont*
»Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
, Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada ©Tel. 466-0951
Tellimiste. jä kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal toop., kl. 9 h.-5 p.L; esmasp, ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.L
Tellimishinnad: Kanadas: I a. $24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-:
maadesse: l a . $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
l a . $13.50,16 k. $6.75. Kiri ja lennu*
postilisä USA-sse: 1 a. $14.50, 6 k._
$7.25. Leniiupostilisa.. Ülemeremaa-desse:
1. a. 123. 50, 6 k. $105.
Üksiknumber —,50c.
Kuulütushinnad: i tol] ühel veerul:
esiküljel. $3.75, tekstis $3.50,. kuulu­tuste
küljel $3.25.
SecondCiass MaU Registmüon Na 1354:
„OUR tlFE'7^—^MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian. Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian Höüse,•. 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 >• Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
VeidenbaraiL
Toimetaja New Yorgis B. Paiv
mtng, 473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
NX, USA. Tel. (201) 262-9773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
',• Asut. A* Weileri algatusel 1950;
rMr. 32 (1487) 1978' NELJAPÄEVAL) 10. AUGUSTIL - THURSDAY, AUGUST 10 XXIX aastakäik
Grupp Rootsi-eestlasiy kes võtsid osa „Koguja" Maailmalaagrist Lakewoodis ja ,,&illamängudest" Moon-stonels,
lahkus Torontost neljapäeva hommikul Eesti Maja juurest. Nad siirdusid tagasi New Yorki lõpetama
oma matka Põhja-Ämeerikäs ja Kanadas oli neile suursündmuseks maakondlikest pidustustest osavõtt ja meel­divaks
üllatuseks sattumine ,,Eesti Kodu" elanike külalisteks.
.Suur oli „Eesti Kodu" elanikkon­na
üllatus kui pühapäeva päraštlõu:
nai .30. juulil suur buss veeres õue­le.
Ainult üksikud elanikud teadsid,
mis juhtumas. Nagu hädaolukorral,
nii ka siis, jooksid „kullerid" perest-perre.
Tulnud . ootamatult kauged
külalised, et peavarju - leida. Tartu
College uste avamiseks ei leitud, ise­gi
hädaolukorras „võtit". Et noortel
ei olnud ringreisil kaasas laagri ma­gamiskotte,
siis ei saadud ka ööbida
Eesti Maja. põrandal- ja nii juhtuski,
et 20 Rootsi eesti; noort peaaegu
oleks tänavale jäänud. Eesti' Maja
õuel. võis kuulda väljendust „saaks
juba ara ^sõbralikust" Kanadast!"
Keegi oli unustanud külalisnoored
ja nende majjütamise, kellel polnud
sugulasi ootamas.
. Jätkus Julie Herma telefonikõnest
Eesti Majast „Eesti Kodu" maja­hoidjatele
Maria ja Eduard Ahingu­le,
et veerema panna ,/attad"., Te-
^ \ L i 5 b e äsasid juhatuse liikmed ja
„Eesti Kodu" väsimatud perenaised
,Viive Mustasa eesotsas. Õu täitus
rahvast; Isaüks soovis saada küla­list,
kes poissi, kes tüdrukut või pe­rekonda;
Paljude pettumus oli suur,
kui külalistest puudus tuli. Kiirelt
majahoidja küttis saunad ja juhatas
külalised basseini ujuma; Noorte sil­mist
võis rõõmu ja tänu juba ette
lugeda — ,;Eesti Kodu" oli oma uk­sed
ja südamed, avanud.
Õhtuks kaeti pidulaud. Vaatama­ta'pühapäevale,
kus. ärid on kõik
kinni,,leidsid perenaised siiski liha­poe,
kust ostud tehti. Peredest, too-:
di kokku eesti leiba. Pidulaual olid
veinipudelid vanematele ja mahla-jüogid
noorematele. Tuju oli kõigil
üllas, soe tuba, lahke pererahvas". '
Südamlikkude sõnadega tänas
.,,E.es'ti Kodu" peret skm. Aö Vaks.
Ta lõpetas luuletaja sõnadega:
Kui olid eksinud, lootus kadunud —
Leidis: pimeduses tule, ; •
Leidis ,fEesti Kodu", tule .
Esmaspäeva, hommikuks jälle kae­ti
laud, et külalisi täiskõhuga teele
saata — saata Tartu Gollege. ,,Eesti i
Klodu" ja väljastpoolt appi tulnud
autodel külalised linna sõidutati. Ja
ieci' oü rohkem abipakkujaid'kui
sõit)u vajajaid. Mõnelgi külalisel kui
saatjäi.. olid • lahkumise momendil
pisarad silmis.
Kui pöördusime skm. Eero Pald-roki,
Peeter Pahv, Tiina Taimre ja
Anne Tubina poole küsimustega:
Kuidas laager meeldis? Kumb maa
meeldivam,— kas USA või,Kanada?
Mis" on reisimuljed? Vastused: Laag­ri
programmi : osas arvati, et oleks
võinud' rohkem olla kavakindlat
ühistegevust. Torontot ja: Kanadat
eelistati oma puhtuse poolest. Killa-mängud
meeldisid noortele. „Eesti
Kodu" vastuvõtt meeldivam üllatus
kõigile. Torontos külastati Science
Centre't CNR Tower, Ontario Pjace.
Tänu Arvo Nietenbergile Pickering
Atomjõujaarna. Ringsõidul viibis 74
isikut, nendest 20 täiskasvanud. Eero
Paldrok lõpetab oma jutuajamise,
et veel "kord, tänada Jesti; Kodu".
Tema arvates ,,Eesti Ko(lu": on:vaga
i !us ja meeldi V, et te võ\S r
Esmaspäeva õli tui 31. juulil viibis
...Eesti Kodus'- külas ;,Estü 80" Ko­mitee:
esimees ' .Richard, Norvell.
Mõõdukas kogu ..Eesti Kodu" peret
o ii kogunenud seltskondi ikka. ruumi,
et. kuulda uudiseid- Eesti Päevade —
:;,Eslo ^0" / arengust.. Suur ' o l i , huvi
Eesti Päevade: suhtes-ja: paljud;:on
asunud kindlate; sõidu-ka-vade koos­tamisele/
Väga ilusa ülevaate Rootsi
elust ja olust; andis- ta esitatud kü­si
mus leivas l a m i ^ ' V •'.'•"• ei na
Kardinalid kogunevad Rooiina, et
valida uus pea.. 700 miljonile kato­liiklasele.
Pühapäeva õhtul surnud
paavst Paul VI asemele. Paavst suri
oma suveresidentsis südameataki
tagajärjel. • '
Matused on laupäeval. Kutsed
konklaavist osavõtuks saadeti 115-le
kardinalile.
T A R T U INSTITUUT
Rootsi noore^-Tartu Collegel trepil. Vasakult: Peeter
nast, Tiina Taimre ja Anne Tubin Stockholmist.... Foto
— Eskilstu-
Elna Kungla
I 14 11 I M 31C BLOOR ST.,WEST
. ^ " 1 V TORONTO, M531W4
•iSissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam
vi. , . '
LOENGUD, \ ,
Helga ja Enn Nõu Stockholmist
NOOREMATE VÄLIS-EESTI
KIRJANIKE LOOMINGUST
Neljap. 17. augustil kell 7.30 õ. ;
Dr. Rein Taagepera Kaliforniast
RIIKIDE. JA ROTTIDE
KASVUST, JA KÕNGUSEST;
Esmasp. 28. augustil kell 7.30 õ.
p- -'.V.-;;
Dr. Mare Taagepera Kaliforniast
NAISTE OLUKORD
JA AMEERIKAS '
Teisip. 29. aug. kell 7.30 ö
T. E. V. ü. ja H.E.V.Ü. korraldusel
26. ja-27.,aug. 1978 Seedriorg, Kanada. Algus laupäeval kell 10.00.-Paraadi vastuvõtt —
konsul I. Heinsoo kell 16# Vaimulik kõne ~
Õhtijne kava — kaastegevad prd. H. Sepp ja Ä. Tera, M. Niirivee ja R. Tralla. •
-V -.";:'•.. v TANTS * EINELAUD * ÖÖBIMISE V õ I Ä ^ •; V
Kõik kaasmaalased teretulnud! .
Rootsi-külalisi ja vastuvõtjaid „Eesti Kodu" ees. Paul KOSK, Ülo Männiste, Jenny Sidron, A. Mere, Inga An-derson,
Triinu Wiiburg, Mai Wiibürg, Tiina Taimre, Anne Tubin, Maret Eesmäe, Merike Varma, Saumees Tak-
3el, Lembit^ Varma, Eero Paldrok, Õilme ja Äo Vaks. - .
Omapere"rahvast ees vasakult: Kondrad Sepp, taga keskel perenaised EJvine Haab ja Viive Musta, taga pare-isal
pr. Saage, Maria Ahing ja perenaine Elenore Sepp. Foto — Elna Kungla
Osa „Eesti Kodu"
Heisaar, Richard
Pressi, L.Maldre,
peret koos Richard NorvehTga. Ees, vasakult: K. Karuks, A. Bless, hr. ja pr. Talve. Eu^eNše
Norvell, abiesimees Kpnstatin Reisaar ja Helju $ovek. Teises reas paremalt: J. Naar, Alide
pr. Kollino ja Ä. Võika. Foto — Elna Kungla
G E I S L I N G E N : . („Meie Elu" kaas­tööliselt).
—.. Juulikuu lõpul läbis
saksa ajakirjandust teade, mille ko­haselt
kolm idasaksa tudengit üle­tasid
Berliinis surmavööndi ja häbi-müüri
originaalse., trikiga,., vedades
ninapidi piirivalvureid. Üliõpilased
Ida-Berliinist valmistasid endile
raudteelaste ja metsavahtide mund­ritest
„rahvaarmee'- univormide at-rapid,
kinnitasid üüriautole Ida-Sak-sa
piirivalve numbrisildi ning sõit­sid
nagu õged mehed ja piirivalve
„tsiviilpatmir;. läbi. surmavööndi.
Kaasavõetud! kökkülapitava redeli­ga
ületati 3,8 meetri kõrgune häbi-müür.
_.'•:'
See teade meenutab varemaid põ-genemislugüsid,'
kus leidlik meel oh
tugevam kui saksa • perfektsiooniga
piirikindlustused. Eriti pärast Ber­liini
müüri ehitamist 13. aug. 1961
on esinenud originaalseid põgene-mistrikke.
Nii kaevasid ühe maja
elanikud a. 1961 häbimüüri rajal,
tunneli müüri alt läbi. Selle tunneli
kaudu pääses vabadusse 28 isikut.
Kahjuks varises tunnel liiga ruttu
kokku. ;'•"
Täisauruga edasi võttis Ida-Berlii-ni
reisijatelaev „Friedrieh Wolf" 8.
juunil 1962 kursi Lääne-Berliini läbi­va
Ländwehrkanali suunas. Piirival­vurid
tulistasid laevale üle 200 lasu
enne kui laeval olnud 14 isikut pää­ses
vabasse maailma. Põgenikud
olid enne seda sidunud köidikutesse
laeva meeskonna.
PÄRA!
Tankiga: murdis läbi müüri 1963.
a. aprillis üks Tda-Saksa piirivalvur.
Ta pääses vigastatuna Lääne-Berlii­ni.
• '
Aastal 1964 hüppasid 11 gümnaa­siumiõpilast
liikuvale rongile. Ber-liin-
Äachen; Üks kukkus hüppamisel
rongilt ning jäi vigastatuna. Ida-
Berliini.
Ministeenumide majast Ida-Ber-liinis
pääses Lääne-Berliini üks pe­rekond,
kes raskus tsoonipiiril asu­va
maja ülemiselt korruselt köiega
üle müüri.
. Tasändamissahaga .' (bulldozer)
murdsid 1966. a. kaks sakslast müü­rist
läbi. Mõni aeg hiljem kordas sa­ma
teo üks Tda-Šäksa piirivalvur. .
Enda poolt konstrueeritud allvee-paadiga
põgenes üks oskustööline
Dresdenist 1968. a. üle Läänemere.
Paat sõitis 25 km vee all ning põge
nik võeti üle lääneriigi laeva parda
le. . ' '.""'/U'
Üks arst Rostockist ujus Lääne­meres
48 tundi, klammerdus ühe
meremärgi külge, kust päästeti ühe
lääneriigi laeva meeskonna poolt.
Lüübeki lähedal; sõitis üks talu­mees
traktoriga läbi surmavööndi
Lääne-Saksamaäle.
Sügisel 1976 bluffis üks noor ida­sakslane
Berliinis Checkpoint Char
Iie ülekäigul piirivalvureid USA sõ­duri
univormi ja hea-inglise keele
oskusega. Ta pääses takistamatult
Lääne-Berliini.
Ühe tasahdamišsäha jühirüumi
Easts Kunstide
HELGA JA ENN NÕU
Näitekirjandusest ja laste­kirjandusest
tuleviku
v perspektiivis.
Loomingulisi ajendeid.
Tesipäevai 15. augustil, kell 1- õhtul
TARTU COLLEGE'S
katuselt põgries 1968. a. kevadel.Lää­ne-
Berliini üks, aednik. Ta oli niit­mas
muru müüri läheduses.
Sama aasta • kevadel põgenes kolm
idasakslast üle- tsoonipiiri väikelen­nukiga,
millelt tavaliselt puistatakse
põldudele kemikaale taimekahjurite
tõrjeks. -.
Juunikuul 1978 .' varastasid kaks
idaberliinlast I Belgia saatkonna
kantsleri auto Ida-Berliinis koos pa­beritega.
Nad sõitsid i Lääne-Berliini
nagu diplomaadid. '
Aasta jooksul põgeneb läände um­bes
3000 idasakslast. Enamus eelis­tab
põgenemist läbi idabloki riikide
(Ungari, Jugoslaavia ja Tshehhoslö-vakkia),
kus piirid pole kindlusta­tud
sakslastele omase põhjalikkuse-