Meie Elu = Our life, August 10, 1978

              1978 „Meie Elu11 nr. 32 (1487)
h— J. Säägi
Imiskomitee
irjandust.
loimus Jõe-llateenistus;
Laid ja lau-tas.
Kivioja
tulnud tüd-
,ati kitarri
|n maailma
lugesid ki­uga.
Peale
lastevane-lontrealist
J. S-2i.
istdateeri-.
[tarõngaste
iis 911 ;ee
Ivaral mle-l.
ndlaks te­inus
(näir.
püutala
]a sehes
iriiT
Lehad
urimiseks
va-on
mit- ••
ndrikrono-:
ormatsioo-lateerimise
^
[uste mee­ni
te vahel
las tõstma
|]-a ja aja-tõlgitse-
-
mni proo- •
us saadud' •'
1.4. ärakiir-
Buü lõeii-..;
Ima 'iasia- .
leldada. et,
uhtuvad
jovikehade
lehi J J ee­t
a nu jre-
Pennsyl- ;
lo ii de iuu-
'uide mit- '
)'n analüü- .
vutselie-
1.a koisen-:
:mõnevõr-.
. Süsinik •
pulatsi-QO-.;- •;
.Ye silma-'
|;'i>jl ma-saa-
.;:
:.:..::". uu- "
}:oh-
• C. :Rcsi-y;
ira'mi:- .'
: Jukult;
'.(•mad ja ••
vmehtaäh
•U .Vahe- '
'st.-s pole '•;
• kultuuri
praegu
alus hii.-
sc^.-,c Eu-l/.
oona nii-ptboratoo
[dunud, et­ümoloogiat
a isegi ule
kui radi-ristd.
uee-p.
muinast
(vilab eriti
;erhi maan­ina
ajaloo
iv. Utsai
tviAT -
DD
lu .25o.
ruses
Teatavasti toimusid möödunud aasta 16. novembril samaaegselt Kibi-:
otsimised Erik Udami ja Hugo Taeli korterites Tallinnas ja Mart Nikluse j
kodus Tartus, seoses Leedu Helsingi grupi liikme V. Petkuse vahistamisega. |
„Meie Elu" on varem kirjeldanud Erik Udami juhtumit, keda KGB
püüdis värvata provokaatoriks, s.t. organiseerima Eestis ja Lätis teisiti^
mõtlejate gruppe, kes nii olnuks otseselt KGB poolt kontrollitavad. Udam
esines 1. juunil 1977 Moskvas kindral Pjotr Grigorenko korteris lääneaja--
kirjanikele toimunud pressikonverentsil, kus ta neile jutustas, et KGB-major
Albert Molok on talle pakkunud 200.000 rubla kui ta võtab endale
selle ülesande.
'Grigorenko, läänes tuntud teisiti­mõtleja,
lasti selle järele läände, et
teostada hädavajalikku operatsioone.
Mõne päeva eest teatas Moskva, et
temalt on ära võetud Nõukogude ko­dakondsus.
Ta asub USA-s.
Läände saabunud uus põrandaalu­ne
„Kroonika" kirjeldab Udami juh­tu
üksikasjaliselt.
Erik Udam on sündinud 1938 Tal­linnas,
i Peale 22. Keskkooli lõpeta­mist
astus ta 1955 TPI-^se, kuid är-.
reteeriti samal^ aastal nõukogudevas­tase
tegevuse süüdistusel. Põhjuseks
oli rahvusliku sisuga üleskutsete val­mistamine
ja ülespanemine Tallinna
2. Keskkooli teadetetahvlile 26. dets.
1955 mõistis ENSV Ülemkohus
Erik Udami selle eest 6 aastaks
vangi (VNESV KrK:;§58.punkt 10
lõik 1 alusel).
Pärast Stalini'hukkamõistu 1956
ta vabastati 1956 aprillis koos karis­tuse
kustutamisega. ' .
Järgnevalt Erik, Udam lõpetas 1961
TPI tööstusettevõtete elektrifitseeri­mise
alal, ning siirdus tööle „Volta"
tehase Türi-Alliku filiaali. Ta on ol­nud,
ühtlasi silmapaistev sportlane:
klassikalises maadluses on ta nelja­kordne
Eesti noortemeister ning ka­hekordne
täiskasvanute klassi meis­ter
(1957 ja 1960) kahekordne Lurichi
auhinna võitja (1962 ja 1968).
Türi-Allikul. arreteeriti .ta 1962
teistkordselt...!, dets. 1962 mõistis
• ENSV Ülemkohus .Erik Udami 5%-
aastaks vangi (ENSV, Krk § 68 lõik
2, §70 ja 207 alusel). Süüdistuseks oli
osavõtt: „Eesli • Rahvuslaste Liidu"
nimelisest;- noorteorganisatsioonist.
Koos temaga mõisteti vangi teised
•. organisatsiooni liikmed: Toivo Uibo;
Enn. Tarto, Jarmo Kiik, .Valdo Rei-nart
ja. Priit Silla. Erik Udam eitas
talle .esitatud süüdistusi täielikult
V ängist lisaja veetis ta • Mordva ÄN-SV-
S: P.otma laagrites nr.' 7.1.1 ja 7/1.
Seoses KGB ärveleõieridamisesa
Eesti Demokraatliku Liikumise esin­dajate
kallal. 1974—1975 kutsuti Erik,
Udam .eeluurimisele tunnistajana.
1975 .oktoobris voli las töökoha kol­lektiiv-
^- Metsamajanduse ;a Loo­duskaitse
TUI. SKB —" Erik pdamil
•. ametiühingu esindajana osa võtma
eesti demokraatide kohtuprotsessist
ENSV: Ülemkohtus. Vaatarnata sel­lele,
et protsess oli väljal kuulutatud
avalikuna/Erik Udämit kohtusaali ei
lastud, v ;
Järgnevatel: päevadel teostas KGB
tema töökohas järeleuurimise, kelle
algatusel teda volitati ^kohtusse mi-rema.
Tühistati ametiühingu koos­oleku
otsus. Erik'Udami kcjdus (Tal-
]inn. Sõpruse pst. 196-31) pandi toime
'äbiotsimine, miile tulemusena võeti
ara sõprade kiriju (saadetud Lenin-
L-radist" ja-Lee.dust) ning eesti noor-
1 uuletajate raasinakirjalisi luuleko-pass
(midagi muud ei puudutatud)'.
29. juunil autoinspektsioon, nähta­vasti
mitte ilma kõrvaliste mõjutus­teta,
kinnitas juhilubade äravõtmise
3 aastaks (põhjendus — ekspertiisist
keeldumine).
1977 jutalis ja augustis helistati
Erik Udamile mitu korda RGB-st
töökohta ja tehti ettepanek eravii­siliseks
jutuajamiseks.
Enamasti oli helistajaks major Mo­lok
(major oli ta 1975 praegune au­aste
võib olla kõrgem), mitmel- kor­ral
helistasid ka tundmatud isikud.
20. juuli paiku toimunud telefonikõ­ne
peale nõustus Erik Udam mine­ma
jutuajamisele KGB-sse, tingimu­sel,
et Molok annab talle Restauree-rimisvalitsuse
ukse ees Laial täna­val
üle ametliku kutsed Erik Udam
väljus oma töökohast kahe tunnista­ja
saatel. Neid nähes Molok põgenes
kohtumispaigast.
Samuti on helistatud prokuratuu­rist
ja 'KGB-st Restaureerimisvalitsu-se
administratsioonile ning nõutud
mitmesuguseid andmeid Erik Uda­mi
kohta. Niisuguste telefonikõnede
ilmseks eesmärgiks on tema isiku
diskrediteerimine ja sallimatu õhk­konna
loomine tema. ümber tööko­hal
, Tihti on Erik Udami ja tema lä­hemate
tuttavate järel näha KGB jä­litajaid
ja nuuskureid — mõnikord
varjatult, mõnikord, provotseerivalt
avalikult. . . r
1977: oktoobri: alguses, vahetult en­ne
oktoobripühi, kutsuti Erik Udam'
telefoni teel prokuratuuri, kuhu ta
keeldus minemast anonüümse välja­kutse
peale (talle ei teatatud ka kut­sumise
põhjust). ... •
Samal Õhtul (4. nov.) ootasid teda
kodu ukse ees kaks jülgeoleku-ametnikku,
kes esitasid talle kirjaliku kutse Pa­gari
tänavale ilmumiseks, ning panid;
ette, kohe autds sinna .sõita. KGB-s
hoiatas teda major. Lillemaa nimeli­ne
ametnik tema tegevuse kohta ja
võttis hoiatuse andmise kohta all­kirja.
Kodumaal tähistas oma 70. juube^ kanamuna. Vanginiaja poemees
lisünnipäeva rahvusvaheliselt tuntud imestas:
maadleja, kahe kuldmedali mees. ,,Ka ostad tervele vahtkonnale toi-
Berliini olümpialt ja kahe distsipUK tu?"
ni maadlusime. Kristjan Palusalu. „Ei osta. Palusalu hakkab vist
Tema juubelit märkisid Eestis ilmu-; pruiikösti võtma.'']J
:
vad spordilehed kaunis tagasihoidli-
Koreas ja Vientnamis langenud eesti noorte mälestussammas päragadega
Lakewoodis, mis asetati avamispäeval Eesti Võitlejate ühingute Liidu,
Maailmaiaager koguja II", soome „Aseveljet" ja USA Armee pbolt.
EESTI SIHTKAPITAL KANAD Ai
..MEIE ÜHISKONNA ,;
•:':y' lEEHlSlVSEb
• EESTIMAA
958 Broadview ^
Toronto. Ont. M4K .21??
9. .nov. 1977 saatis Erik. Udam kir­jaliku
protesti NSVL peaprokuröri­le
j a ühtlasi Hei singi. kon veren Isi
Moskva jä Leedu järelvalvegruppide-le
tema tagakiusamise kohta KGB
poolt, nõudes selgitust, milles seisab
tema riigivastane tegevus, ja mis alu-'
sel teda pidevalt jälitatakse,
16. nov, .1.977/korraldas KGB Erik
gumikke . !,,Kamikadze", „Vigilia" j Udami- korteris läbiotsimise, tuues
jt.), samuti ilmutamata filme. Filmid \ ettekäändeks Leedu Helsingi konve-ja
kirjad tagastati,• Inulekogumikud..'! rentsi järelvalvegriipi liikme Vv Pet-j
äe t i KGB-sse. SKB, juh t k o nn ale: t eh-
1i ülesandeks koondada 1Erik Udam
t'»ölt 1. aprilliks '1976. kokkuleppel
töökoha .administratsiooniga lahkus
Erik Udam töölt omal soovil.
Oma jutuajamiste kohta KGB
. ametniku Molökiga 1977 kevadel
koostas Erik Udam avaliku kirja,
mis oli adresseeritud Helsingi, kon­verentsi
Moskva järelvalvegrupile, ja.
mida on tutvustatud ka välismaal.
Erik- Udami mulje neist jutuajamis­test
oli, et KGB eesmärgiks on dis­krediteerida
kodanikuõiguste eest
peetavat liikumist sellega, et luua
KGB poolt finantseeritav provokat­siooniline
organisatsioon, mille', na­jal
saaks „tõestada", nagu kujutaks
, nimetatud liikumine endast hästi-makstavat
tegevust lääne reaktsioo­niliste
ringkondade; ja. CIA eestvõt­misel.
'
Praegu töötab |Erik Udam elektri-insener^
projekteerijana Vabariikli­kus
Restaureerimisvalltsuses (Tal­linn,
Lai t. 29"). Ta on püsivalt KGB
intcnsiiive järelvah-e ja tagakiusa­mise
all; mis järsult suurenes pärast
KGB mahhinatsioonide paljastamist
tema poolt.
W\ näiteks 4. juunil 1977 (s.o. paar
päeva peale Moskva pressikonve­rentsi)
peatati ta isikliku autoga
sõitmisel ja võeti ära juhiluba, süü­distades
teda joobnud olekus juhti-,
mi ses ja ekspertiisist keeldumises
(teade selle kohta ilmus ka „õhtu­lenes",
mis oli nõukogude, ajakirjan­duse
ainus „reageering" Erik Udami
• rahvusvahelisele esinemisele). - 15.
juuni paiku varastati Erik Udami lu­kustatud
garaazhist auto tehniline
kuse .süüasja. Ainsaks :„asitõendiks"
Erik Udami seosest süüdistatavaga
oli Udami märkmik, milles leidus
Petkuse aadress. Märkmik konfis­keeriti.
Läbiotsimise aluseks oli kaks
Leedu KGB poolt välja antud ja Lee­du
NSV prokuröri poolt sanktsionee­ritud
määrust (31. oktoobrist ja 14.
novembrist 1977).
.Läbiotsimist toimetas kaks mees­konda.
Otsili „Eesli, Läti ja .Leedu
Rahvusliku Peakomitee" dokumente,
kirjutusmasinaid ja teisi esemeid,
samuti tehti ettepanek anda• välja
relvad, lõhkeained ja pornograafiline
kirjandus. Manukateks olid', KGB
poolt kaasa võetud Tallinna: Mere­kooli
õpilased Margus Suttrkivi, Jüri
Vann, Jaanus Berkmahn ja Aleksan­der
Valguta. Nende isikute suhted
KGB-ga põli selged. Läbiotsijate käi­tumine
oli suhteliselt tagasihoidlik.
(EPL)
Praegu tegutseb väljaspool Eestit
viis eesti arhiivi ehk arhiivraamatu­kogu:
Austraalias üks, USA-s üks,
Kanadas üks ja Rootsis kaks. Neist
on Eesti Arhiiv Austraalias kõige va­nem.
•'/'-[•>
'/ Eesti Arhiiv Austraalias (EAA)
asutati Austraalia Eesti Seltside Lii­du
poolt 1952. a. ja asub Sydney ees­linnas
Lidcombels. EAA postiaad­ress
on: Estonian Archives, c/o Dr.
H. Salasoo, 2 Water St., Lidcombe,
NSW 2141, Australia.
Alates 1968. aastast asub EAA eriti
selleks otstarbeks ehitatud tule-,
niiskus- ja valguskindlas kivihoones,
kus kõik trükised on paigutatud te-rasriiuleile.
Teiste eesti arhiivide
hulgas sai EAA esimesena olukorda,
kus arhiivi jaoks ehitatud hoones
kõik trükised ja muud arhivaalid oli
võimalik korralikult riiuleile paigu­tada
ja iga vajatavat trükist on ker
ge leida.
EAA ülesandeks on kögudal) kõik
:väljaspool Eestit alates 1944. aastast
ilmunud eestikeelsed, . muukeelsed
eestiainelised ja kõik eestlaste kirju
talud trükised ükskõik millisel tee­mal
ja. ükskõik millises paljundus­tehnikas:
raamatud, ajakirjad, aja­lehed,
teaduslikud tööd, organisatsi
ponide ringkirjad ja aruanded, teate­lehed,
üleskutsed, lendlehed, ürituste
kavalehed ja muud eestlaste' elu ja
tegevusega ühenduses olevad mater­jalid,
fotod, käsikirjad, eraisikute
kirjavahetus, helisalvestused jne.;
2) kõik Eestis või mujal enne 1944.
a.. ilmunud eestikeelsed ja muukeel­sed
eestiainelised raamatud, bro-shüürid,
ajalehtede ja ajakirjade
•numbrid j.m. ^ •
EAÄ omab hulga ideelisi •kaastöö­lisi
ja korresponderite paljudes rii­kides
kõigil mandreil. \}'.-.; ^
Lisaks ' Austraalia Eesti Seltside.
Liidu poolt igal aastal korraldataval
Eesti Rahvuskapilali korjandusel
Kultuurivarade säilitamise sihtkapi­talile
laekunud summadele,, mis Jä--
hevad 'arhiivi väljaminekute'' katteks,
sai arhiiv rahalisi annetusi -.mitmelt
eesti teadlaselt ja teistelt rahvus­kaaslastelt
• .väljaspool Austraaliat
ning arhiivi külastajailt, samuti ar­hiivis
leiduvate dublettide müügist.
See võimaldas osta muukeelseid trü­kiseid,
mida ei ole võimalik tasuta
saada, . Suureks" majanduslikuks
abiks on olnud New Yorgis dr. Au­gust
Okase poolt loodud EAA Sõpra­de
ring, millelt arhiiv on saanud ka
sel aastal.peamiselt ravimitetöösturi
clr.pharm. V. Madise •annetusena
võõrkeelseid raamatuid. ca 100 dol­lari-
väärtuses.
taalia, jaapani, korea, kreeka, kroaa­di,
ladina, leedu, liivi, läti, marathi,
norra, poola, portugali, prantsuse
rootsi, rumeenia, saksa, serbia, slo­veeni,
soome/taani, telugu, tshehhi,
türgi> ukraina, ungari ja vene kee-eS.
C; - "\ '. .
Arhivaar Hugo Salasoo (dr.pharm.,
Tartu 1932) tegutseb EAA hooldami
sel alates 1953. aastast. Aasta jooksul
saatis arhivaar välja ligi 700 kirja ja
saadetist ning sai samal ajal umbes
1000 kirja ja saadetist, lisaks veel üle
600 saadetise., mis tõid eesti- ja muu­keelse
perioodika numbreid..
31. dets. 1977 oli suuremate trükis­te
ja eesti autorite teaduslike tööde
koguarv arhiivis 11910, neist eesti­keelseid;
3869 (533.000 lehekülge),
muukeelseid 8041 (493 000 lk.). Aasta
jooksul saadud trükistest35 tüll os-.
ta, ülejäänud 881 saadi tasuta. Väl­jaspool
Eestit, aastail;. 1945—1977 il­munud
enam kui • 2000 eestikeelsest
raamatust oli arhiivis aasta lõpul üle
94%. Enne'1944. a. ilmunud eestikeel­seid
raamatuid oli 829; nende hulgas
möödunud.s;jandil ilmunuid .35.
: Eesti autoi,te teaduslikke töid oli
aasta lõpul arhiivis kokku 6244 tööd
590-lt eesti autorilt väljaspool EestiL
Arhiivis leiduvate tööde arvult esi­mese
kuueti stkümne hulka kuulu­vad
järgmise-! teadlased: Johannes
Piiper jr, (Lääne-Saksamaa) 244 tööd,
Arthur Võõbus . (USA) "143, Ernst
Õpik (Põhja-Iirimaä). 142, Felix Oi­nas
(USA) 131, Jüri Kaude (USA)
129, Elmar Leppik (USA) .121, Indrek
Martinson (Rootsi) 115, Rein Silber-berg
(USA) 109, Elmar Järvesoo
(USA) 77, Jaan •Pühvel (USA) 77, Ju-lius
Mägiste (Rootsi) 75, Hans Kauri
(Norra) 74, Gustav. Ränk (Rootsi)' 69,
Arnold Kivimäe (Rootsi) 67, Teodor
Kiin napas (Rootsi) 64, Ilmar Tam-melo
(Austria) 64 tööd. .
kult ja teised lehed paremal juhul
vaid paari reaga, sesf tal pn ^andeks­andmatu
minevik": Tallinna Kesk­vangla
vangivalvur ja viimati vangla
veltveebel. Ja mis kõige hullem: Ta
põgenes saksa okupatsiooni ajal Pu­naarmee
mobiliseeritud sõdurina üle
Soome —- kodumaale. Palusalu popu­laarsuse
tõttu rahvamassides ei vint-sustatud
teda pärast teist vene oku­patsiooni
kuigi kaua.
Palusalu (end. nimega Trossmann)
alustas kraavikaevajana- Läänemaal.
Tema ürgne füüsiline jõud ja loomu­lik
intelligents viisid ta asjaarmas­tajana
maadlusmatile ja mäadlus-treener
N. Kurismani vahendusel sai
ta vangivalvuri koha ja treenis eii-nast
tulevastele võitudele^ Pärast se­da,
kui ta rahvamasside juubeldustel
saabus kahe kuldmedaliga kodumaa­le,
edutati ta mitme teenistusastme
võrra kõrgemale kohale — vangla
veltveebliks. Tal oli vangidele abso­luutseks
autoriteediks.
Kahekordne; olümpiavõitja Berlii­ni
olümpiamängudel Kristjan Palu­salu,
oli- sõprade: ja ametikaaslaste
hulgas tuntud heasüdamliku mehe­na,
kes kunagi ei vihastanud. Kord
küsisid' ametikaaslased Palusalult, et
kas ta on kunagi elus vihastanud.
Seepeale jutustas Kristjan:
> „Ühe'.korra ma tõepoolest vihasta­sin."
. v'";
„Millal see oli?' '
„Tulen ühel päeval Magasini täna­vat
pidi alllinna poole. .Sõidutee peal
oli veovoorimehe regi j a voorimees
loopis puuhalgusid üle kõnnitee ma­ja
hoovi. Mõtlesin, et vanamees pas­sib
ka natuke peale; ja tulin rahuli­kult
edasi. Korraga sain paraja; no-tiga
vastu ribisid. Siis ma. tõepoolest
vihastasin." -
• „Mis sa siis tegid?" uudishimutse­sid
kuulajad. '
. „Ütlesin voorimehele, et 'kuule va­namees.
Sa võiksid teinekord Veidi
ettevaatlikum olla." -"r •'•••=:
TRÜKISEID 38-AS KEELES
EAA.sai ka sel aastal mitmesugu­seid
käsiidfjalisi materjale mäles­tuste
ja. kultuuriloolise väärtusega
kirjavahetuse näol, samuti eesti- ja
muukeelseid raamatuid, .neist eriti;
väärtuslikud enne 1944. a. ilmunud
väljaanded. •
Aasta lõpul leidus trükiseid' arhii­vis
kokku. 38 keeles,' nimelt peale
eestikeelsete' veel, eestlaste, kirjuta­tud
või eestiainelisi kirjutisi sisalda­vaid
trükiseid . afrikaani, - araabia,
birma, esperanto, heebrea, hiina, his­paania,;
hollandi, inglise, ' islandi.
Maailma Kristjan polnud üksnes
suur jõumees, vaid ka kõva sööma-mees.
Tallinna Keskvangimaja vahi
toas oli tal iga päev kümnel ii triline
piimanõu laua all, kust rüüpas too
reste munadega segatud piima pii­manõu
servast. Õhtuks oli nõu tühi'.
Ühel päeval saatis Palusalu ühe
ülemääralise; nooremvälvuri •"vangi­maja;
poodi toitu ostma. Tellimisel
seisis seiIse liitrit piima ja kümme
Keskvangimaja üksikus jaoskon­nas,
kus istusid; 1937,' a. sügisel vap­sid,
pidas koridoril vahti valvur R.,
kes oli tuntud kui maadleja poolras:
kekaalus. Ta oli: oma „koridortsi-küks"
valinud ühe endise tõstja, kes
oli hakanud harrastama teistliiki
„tõstmist". Valvur ja koridori päev­nik;
rassisid sageli treeningu eesmär­gil
jaoskonna 'koridoril. Valvur R.
kuulus meeste hulka, kes vangimaja
argoo kohaselt „võttis kergesti vän­ta"
— oli naiivselt, kergeusklik. Ko­ridori
päevnik lõi pugemise eesmär­gil
valvurile „vänta" ja kiitis ta suurt
jõudu. Valvur ise praalis ka, et ega
Palusalul — tühjal—- jõudu pole.
On ainult suur kogu.
: Ühel hommikul läks Palusalu kui
vangimäja veltveebel ja puhtuse-kontroll
üksikjaoskonda puhtust
köntrpllima.-:,- Valvur S.> kes ; pidas,
vahti 6. jaoskonnas, jutustas hiljem:
„Lasen Palusalu üksikusse. Vahe­uksel
bn R. vastas. Korraga on R.
jäme kael Kristjani kaenlas. Krist­jan
pigistas nii kaua kui R. silmad
olid kolm tolli pealuust, väljas jä
palved lahti. Siis keeras Kristjan ta
ühe põntsuga koridorile seljali ja üt­les
ainult paar sõna:
„Sa oled rääkind, et mul ei ole jõu­du.
Ja läks edasi nagu poleks juhtu­nud
midaai."
Kui Palusalu — - tookord \-e.e;l.
Trossfnann —- teenis Suurupi'mere­kindluses
sundaega, läks ta ühel pü­hapäeva
õhtul naabruses asuvasse
Viti mõisa,, kus olid sõnnikuveo ^al­gud.
Ta jõudis kahale kui töö oli lä­bi
ning käis õllevõtmine ja tants hal­ja)
murul. Kristjanile pakuti ka toop
•Õlut. Proovinud õlut, võttis ta esime­se,
ettejuhtuva nägusama 'näitsiku
tantsima: See ei meeldinud küla jõu­mehele
ja kogu Vääna valla hirmule
Pallase Otile. Viimane äsas Kristja-nit
hanguvarrega. Kristjan viis näit­siku
nagu kavaler oma kohale. See­peale
haris • Otil .rinnust kinni, ning
tõmbas tugeva mehe ühe: ropsuga
ninali, Võttis Oli kaela põlvede vahe­le
hing lõi sõduri vöörihma pühapäe­va
poolega kakleja „tagala" õitsema.
Valla.jõukangelane kolis seepealeLiä-bi
pärast Tallinna, kust temast; sai
suli ja vangimaja kasvandik. Istudes
1938. a. Vasalemmas järjekordset
„lanti", jutustas Ott avameelselt: .
„Niisugust keretäit ma pole enne
ega pärast oma elus saanud^ Looma
jõud oli sel mehel." -kk
ise
Postiga tellides saatekulu: Kanadas $1.00, üSA-sse Sl.50
müügi 1>|MEI-E:-ELU
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
Iga uus „ME1E ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
14 000 FOTOT
Väikeliiikiseid (ajalehel õ i ge n did,
lendlehed, ürituste kavalehed, orga­nisatsioonide
ringkirjad ja teatele­hed
jne.) oli; aasta lõpul üle 26 000.
Edasi leidus: arhiivis veel neljasaja
kahekümne kahe paguluses ilmunud
eestikeelse . perioodilise väljaande
aastakäike või numbreid, üle 560
muukeelse .ajakirja aastakäike või
numbreid1 eestiainelise või eestlaste
kirjutatud; sisuga, üle 14 000 foto, ne­gatiivi
ja pikliku, siis veel noote, he­liplaate,
•helilinte, filme, käsikirju,
dokumente, üle 300 arhiivkausta ees­ti
organisatsioonidelt,; asutustelt ja
eraisikuilt ning muid arhivaäle.
Aasta.jooksul külastas arhiivi 57
huvilist;, neist Austraaliast 47; Eu­roopast
seitse, • Kanadast, kaks ja
USA-st üks. :K-\.
EAA palub rahvuskaaslasi, saata
oma väljaspool Eestit; ilmunud töid
ja' väljaandeid, samuti 'saata enne
1944. a. Eestis või mujal ilmunud
eestikeelseid ja eestiainelisi-muukeel­seid;
raamatuid, ajalehtede ja ajakir­jade
numbreid, fotosid, dokumente,
mälestuskirjutisi läbielatust,; kirja­vahetust
ja muid materjale'. Väljas­pool
Eestit peale 1944. a. ilmunud
trükis te.puhul on soovitav enne saat­mist,
sellest ette teatada, et vältida
trükiste, saatmist,, mis arhiivis juba
olemas. '.'•• - :
Eestis on palju enne 1944. a, ilmu­nud
kirjavara;hävinud või.hävitatud
ja need vähesed, mis väljaspool Ees­tit
inimeste käes leiduvad, tuleks
koondada arhiividesse, et neid või­maliku
hävimise eest hoida jä säili­tada
tulevaile põlvedele. Eriti vajali-
• kiid on omariikluse aj ai j a enne seda
ilmunud; ajalehtede jä ajakirjade;
numbrid, kalendrid ja mutid raama­tud
ning broshüürid. >
' Vana eesti kombe kohaselt igale
kirjale, saadetisele ja järelepärimise­le
vastatakse. , Hugo Salasoo
•'. arhivaar
antennid Soome
Eskilstuna-Kurireni soomekeelses
osas avaldati 26. mail, et ,;Eesli maa-i
1 ise pealinna-Tallinna katustel õõt­sub
Soome suunatud TV-antennidc
mets". .^.''?;'•;';'.:;••'.'^'':••'•^';''•• '
Siin N. Liidu sillapeaasendis, ütel­dakse
edasi, võivad televaatajad li­saks
nõukogude TV-k.anali tele vaada­ta
Soome televisiooni kava, Eestla­sed
jälgivad vaimliist.usega ms. Kojä­ä
j a Colombo taolisi ameerika põ­nevussarju/
usaldatavaid lääne filme
ja: uudissaateidy mis kirjeldavad
maailmasündmusi hoopis teisest vaa>
tevinklist kui nõukogude saated.
(MR) [..." ,:
¥ene
o®ts ts ite
Kuldujuja Tiina Lusik pärast Välis-eesti
rekordite purustamist Santa
Claras, Kalifornias.
': • Foto Arno Bender
SANTA CLARA KALIFORNIAS -
Siin 30, juunil toimunud rahvusva­helisel
ujumisvõistlusel üllatas Tii­na
Lusik kõiki, kaasaarvatud iseen­nast;
Ta pääses finaali 100; m. selili
.ujumises' ning tuli ameerika meistri
ja olümpia ujujate järel viiendaks
ajaga 1:08,69. Tulemus on üle sekun­di
parem tema "enda nimel olevast
Välis-Eestr rekordist,' ujutud neli
nädalat tagasi samas basseinis.
Järgmisel päeval. 1. juulil Tiina
Lusik püstitas teise Välis-Eesti re­kordi
200 m selili ujumises, ajaga
2:32,25. End. rek. kuulus Evi Kosen-kraniuseie
(2:37,63) ujutud Vancou-veris
1975 a. ;, •
Samadel, võistlustel sai Tiina .100
m vabalt ujumises ajaks 1:03,00.
Meie. aina tõusva ujumistähe järg-mi
ne -suurem võis tl us toimub; augus­ti
kuul kus ta läheb-kokku ameeri­ka
noorte ujujate paremikuga San­ta
Claras toimuval National.. Junior
Championship võistlusel.
jahi
STOKHOLM (EPL) — N. ' Liidu'.;
saakonna ametnikud on viimasel
ajal agaralt käihud matusebüroodes,
kes matavad eestlasi, ja katsunud
välja uurida, kas kadunutel on päri­jaid
ja kes need on. •
Ühtlasi on: ametnikud: korduvalt
rääkinud:'(vastavaid dokumente esi-"
tarnata), et lahkunul on kodumaal,
sugulasi.
Matusebüroo^ on keeldunud', saat­konna
ametnikele andmast andmeid.
Eriti' pole nad avaldanud pärandus-tombu:
üleskirjutus andmeid, .mille
vastu saatkond näib erilist, huvi
tundvat.:
On. kuulda, et saatkonna ametni-'
küd on käinud ka kohtuasutustes
kus on olemas andmed pärandus­tompude
koosseisu kohta. :
ALMER
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295