1978-09-28-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
m NELJAPÄEVAL, 28. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 28 „Meie Elu" nr. 39 (1494) 1978 .787-5767 (HWY 401 2 bl. lõunasse) houseof Äri avatud: esmasp., teisip. 10—6,. kesknädalal suletud, neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6. © Tulge ja tutvuge hiljuti Skandinaaviast saabunud mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad jne. Hmnad soodsad. Isikük ja usalduslik teenindus. Kauaaegse kogemustega sisedekoraator. ' : Austusega WILLY DAENZER MÕNINGAILE PENSIONI KÜSIMUSTE mmm NOORTEKODU IÕPÜAI Meie oleme kõik lähedast sugulast, sõpra saatnud igavesele teekonnale. Mäletame kodukalmistuid ürgsete puude all^ kalmul raudrist või lihtsalt kivipängast mälestussammas, öeldakse, kui tahad ühe rahva vaimuilmast pilti saada, siis kõnni läbi nende kalmistute. Eestlased on alaff oma vanemaid austanud, surnuaiad eeskujulikult korras hoidnud minevikus ja ka praegu kodumaal. Ka paguluse radadel see tava on meile omaseks Seedrioru Noortekodu lõppakordina toimus valguspidu, mis peeti vabaõhuteatris. Seda jälgisid paljud lastevanemad ja külalised. Peanumbriks õhtuses kavas oli põimik rahvatantse^ mis laagri kestel jQli selgeks õpitud. Samuti esitati hulga laule ilusas eesti keeles, mis tegi kuulajatel südame, soojaks. Vabaõhulaval oli süüdatud ka lõk-ketuli ja sellega käis 'kaasas Jõkke rahvusgrupid.30%. Ee üst* vid kavandab eranditult Nigul Virro. Tavaliselt valmistab ta mitu kavandit ja täies suuruses, milledest siis lõplik-valik tehakse. Ta märgib, et kavandite koostamine ja ornamenti-, de joonistamine on töö, kus tuleb väga palju arvestada kristliku kiriku ajalugu- ja üsugr uppide erinevusi. Eestlased kasutavad risti kui usu sümbolit ja moodsamaid vorme. Anglosaksid ei kasuta risti, olevat vaimukad Laagri juhatajaks oli tänavu Ründa Rist, kes pii väga hinnatud nii kasvatajate kui ka kasvandike hulgas. Kasvatajateks olid: Kadri Roman, Mari Kalm, Krista Kimšto, Rutt Kimsto, Erika Jõgi; Maie põv-vat ja Tarmo Koger. Kaasa aitasid külalis-instruktorite: na H. Toomsalu rahvatantsu äial, keda saatis E. Rebane akkordeonil. katoliku usu tunnusmärk. Eriti lee-1 Laskespordi ala korraldas K. Raja Kanadas on tuttavaks 'saanud nimi „Yonge Memorials Ltd" ja Mc- Intosh Monumbnts Ltd, mis põhiliselt on üks firma, kuid ärilisest seisukohast lähtudes on säilitanud kaks nime. Nende mõlemate firmade oma- . nikdks, on Nigul Virro oma väimehega. Pea-aegu kõikide eestlaste kal- .musjd ehivad Nigul. Virro poolt kavandatud - .eestipärased hauakivid. Ettevõte ori ennast hästi sissetöötanud nagu mainib omanik ja populaarsust leidnud peale eestlaste, ka lätlaste, leedulaste juures ja Mcln-toshi nime tõttu, mis oa umbes 100 aastat vana, ka kanada anglosakside hulgas. .. . Pöördume Nigul Virro poole sooviga, et ta jutustaks kuidas sattus sellele alale, mis oli ettevalmistus ja millal asus omal käel töötama? Sissejuhatuseks ta märgib, et on sündinud Tallinnas. Ema oli pärit : Hiiumaalt ja isa Tartust. Käis Westholmi gümnaasiumis^ ja "Tartu ülikoolis, •elukutselt on õigusteadlane, Põgenes Rootsi 1944 ja elukutsele paguluses sai aluse andjaks hea kalligraafia os kus, mida varem oli harrastanud hu-dulased kasutavad väga suuri kujusid ja seda saavad nad teha, .küna omavad erasürnuaia Gooksvilles mis ei käi kanada surnuaedade üldreeglite alla. Tavaliselt võib olla hauakivi suurus 1/10 platsi suurusest. Kui -varem imporditi graniit Rootsist, Soomest ja USA-st ning saeti ja lihviti'siin, siis nüüd see töö toimub Quebeeis. Torontos, ei ole enam sarnaseid firmasid.. Kivid viiakse sada-mast töötlemise kohta, vedu lühem ja palgad madalamad, Kivile antakse- seal kuju vastavalt meie kavandile ja siis tuleb Torontosse tähtede lõikamiseks.'Kui varem seda tehti käsitsi, siis nüüd toimub see masinatega suruõhu-liivaga kummikatte all. Perekonna hauakivi (kahele) hinnaks on momendil $1.100,— — 1.400,—. Vabalt seisvad ristid ja ku-jud mida eestlased väga vähe' kasutavad, maksavad $2.500 — — 3.000,—. Nüüd on tavaline nähe, et inimesed valivad ja ostavad ise omad hauakivid. See võib olla tingitud inflatsioonist või elureaalsusest, et ei taheta muresid, kulusid teistele kanda jätta. , ' . Nigul Virro märgib, et Kanada on vialana. Nigul Virro tagasihoidlikku suurte võimaluste maa. Meie rahvas juttu kuulates ja töid vaadeldes ei ole küllaldaselt seda ära kasuta-jääb kindel tunne, et tegemist on nud. Oleme arad olnud, Oma eluko-rohkem. kunstniku kui õigusteadla- gemuste kohta ta ütleb, et ei karda ega häbene ühtegi tööd ja võibolla see ongi edu saladuseks. Peab tööd ja kaupa tundma. Töö ei tee alati tide alal. Seal tegi ka algust hauaki- mitte rikkaks, vaid annab suurt ra sega. Kindlasti on;ta ka perekonnast pärandanud ärimehe vaimu. Rootsis töötas joonestajana reljeef-mäakaar-viae kujundamisega. Asus Kanadasse 1951 ja algas tööd Mclntosh' Monumentide firma juures, kus* oli 11 aastat teenistujana,: 1962 asutas Yonge Memorials ja hiljem ostis ka Mc Intoshi firma. Algul moodustasid huldust elule. Teed mis meeldib ja nii kaua kui soovid. Nigul Virro on vanaisa, kaks tütart ja üks poeg — eestlastega abielus. Astus Korp, Vironia liikmeks 1932. On Eesti Majandušklubi asuta-anglosaksid rohkem kui poole ostja- ja, kuulub margiklubisse jä olnud 10 test, nüüd on nende osa firma läbi- aastat Vana-Andrese Koguduse nõu- ' käigust 35%. Eestlaste osa on 15% J kogu liige, lätlased ja leedulased 20% ja. teised! Elna ST TULI Nl MARGUS VAN.STEEN , ••.-.(CANADIAN SCENE) — Esimest, koi^da nägi eurooplaste silm nime „Canada" Jacques Cartierl poolt vaV mistatud maakaardil, mille ta oli joonistanud oma reisil mööda St. Lawrencel jõge aastal 1534. Nimi on kahtlemata indiaani päritoluga. Mitmes algonkiani keeltes, kaasaarvatud huroni ja mohawki keeled, Kan-a- la või Kan-a-da tähendab kohta, kus inimesed elavad", s.t. küla. Sl mets, kes juba Seedrioru laagri ai gusaastaist peale noorte laškesporti on õpetanud. A. Kaasik, Lapua Las kemoona tehase esindajana annetas kõik padrunid, mida noortelaagri laskurid välja jõudsid lasta. Käsitöö" alal andis juhiseid M.,Koger. Köögis töötasid perenaise M. Mal-bergi juhtimisel järgmised: L. Kalm, prouad Voltre, Allisma, Kaljäšte, Shaer, Paluver ja Grünthal. Ä.. Malberg 'toimetas mitmesuguseid tarvilikke toimetusi, millede hulka kuulus ka saunakütmine. Laagris oli tänavu 65 last.. Laagri tegevusajal tehti intensiivselt sporti.. Paremad tagajärjed olid: Jookse poistele 60 m. 10—11 a. 1. Ärne Jõgi 10.0 sek., 2. David, Kalm 12.0. • ' 12—13 a. 1. Stephan Perry 9.2, 2. Ants Kalm 9.8, 3, Allan Järvine 10.3. 14—15 a/T. Karl Tera 9.0, 2. Aaro Tonnis 9.5, 3. Eddie Aarlaht 9.7. ' 10© m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 15.6, 2. David Kaim 19.8. 12—13 a. 1. Stephen Perry 15,0, 2. Ants Kalm 15.9, 3. Allan Järvine 16.1. 14—15 a. . K a r l Tera 14.2, 2. Eddie Aarlaht 14.8, 3. Aaro Tönnis 15.0. 200 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 35.9, 2. David Kalm 39.6. • 12—13 a. 1. Stephen Perry 33.2, 2. Ants Kalm 34.0, 3. Aaro Tönnis 35.4; 14—15 a. 1. Karl Tera 29.4, 2. Eddie Aarlaht 32.0. • 400 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 1:22.0, 2. David Kaini 1:30.4. ' j 12—13 a. 1, Ants Kalm i:14.7,|2. Stephen Perry 1:17.4, 3. John Käärid 1:17.9. ^ • • 14—15 a. 1. Karl Tera 1:03.6, 2. Aaro Tönnis 1:16.0, 3. Eddie Aarlaht 1:21.0. 800 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 3:16.9, 2. David Kalm 4:01.7. 12—13 a. 1. Ants Kalm .2:54,0, 2. John Käärid 3:01.5, 3. Stephen Perry 3:15.0. 14—15 a. 1. Karl Tera 2:45.0, 2. Aa ro Tönnis — 3:19.8, 3. Eddie Aarlaht 3:23.4. 1 -miili jooks: 12—13 a. J. John Käärid 6:29.3, 2. .Stephen Perry 7:07.0 14—15 a. 1. Karl Tera 7:22.8, 2. Aaro Tönnis 7:38.4. ' •Kõrgushüpe poistele: 10—11 a. 1 David Kalm 3'66", 2. Arne Jõgi 3T ' 12—13 a. 1. Stephen Perry 4'2", 2 Kaugushüpe poistele: 10—11 a. 1. David Kalm 9'6", 2. Arne Jõgi 8'0". 12-13 a. 1. Ants Kaim 12'9,5", 2. John Käärid 12'9". ; • ; 14—15 a; 1. Karl Tera 13'5", 2. Aaro Tönnis 12'lp.5", 3. Eddie Aarlaht' 12'9". Kolmikhüpe poistele. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 21'2'Vl David Kaini 20'5". 12-13 a. 1. Stephen Perry 267", 2. John Käärid 257". 3. Ants Kalm 24T. • « 14-15 a. 1. Aaro Tönnis 29'4", 2. Eddie Aarlaht 28'4", 3. Karl Tera •28'0". ; Kuulitõuge poistele: 10—11 a. 1. Arne Jõgi 18T0.5". 12-13 a. 1. Paul Grünthal 23'5". 14-15 a. 1. Karl Tera 34'4". Kettaheide poistele. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 39'0". 12—13 a. 1. John Käärid 481". 14—15 a. 1. Aaro Tönnis 79'10.5". Odaheide poistele.'10—11.a. 1. Arne Jõgi 377". 12-13 a. 1. Paul' Grünthal 653". 14-15 a. 1. Aaro Tönnis 110'3". . Jooksud tiüdrukutele: .60 m. 12—1.5 a. 1. Liisa Kurvits jä Eti Ainso 10.0, 2. Kerry-Lee. Kalm 10.1, 3. Karen Pohlak 10.2. / 100. m. 14—15 ä. 1. Eti Ainso 15.7, 2. Liisa Kurvits- 15.9, 3. Kerry-Lee Kalm-16.5. Kaugushüpe tüdrukutele. 13—14 a. 1. Eti Ainso 12'3", 2. Melanie ipurres 11'9", 3. Kerry-Lee Kalm 117". Kaugushüpe paigalf: 1. Kerry-Lee Kalm 6'11", 2. Eti Ainso 6'9.5", 3. Karen Pohlak 6'9".V;. - Kõrgushüpe tüdrukutele 14—15 a. 1. Kerry-Lee Kalm 4'0".' 2. Eti Ainso 3'9", 3. Helga Malberg 37'"'. ' \ . • Kettaheide tüdrukutele 14—15 a. 1. Helga Malberg 44'10", 2. Kerry-Lee Kalm 407", 3. Eti Ainso 38'8". Kuulitõuge tüdrukutele 13—15. a. 1. Kerry-Lee Kalm 23'3", 2. Helga Malberg 20'6", 3. Melanie Purres 177", Laskmine poistele. 1. Karl Tera 99 silma, 2.. Kristjan Kangur 94 silma, 3. Aaro Tönnis 94 silma. ' (CANADIAN SCENE) --Alljärgnevalt toome ara vastused küsimustele, mida publiku poolt kõige tihedamalt esitatakse vanaduspensioni (Oid Age Pensioni — OAS) ja Kanada Pensioni Plaani (Canadian Pension Plan—CPP) ametnikele: Küsimus: 49-aastane kanada kodanik- kolib Ühendriikidesse. Kas ta kaotab oma kanada pensionid? Vastus: • Ei. CPP pension kuulub väljamaksmisele ka väljaspool Kanadat. Pensionisumma aga oleneb sissemaksu suurusest. Kuid OAS pensioniga on lugu pisut keerulisem. Täispensioni saamiseks tuleb kõnealusel isikul tagasi tulla Kanadasse üheks aastaks, et saada legaalse residendi staatust. Kui ta seda ei tee ja oletades et ta Kanadast lahkudes oli legaalne resident, peab ta leppi ma (uue seaduse järele) osalise pensioniga, käesoleval juhul 31/40 täis pensioni summast. •Küsimus: Ma sooviksin oma pensioniiga veeta välismaal. Kas Kanada valitsus saadab mulle pensioniraha välismaale järele? Vastus: Jah. Kanada valitsus .saadab teile pensionitshekid välja kogu maailma ulatuses kui te olete vajali ku aja Kanadas elanud ja teil on õi gus, kanada riiklikele pensionisummadele." Küsimus: Kanadas on üle kolme miljoni immigrandi, nendest umbes 500,000 on kaotanud oma endistel asukohamaadel sissemakstud pensionirahad. Osa nendest sissemaksudest tuleb kirjutada korstnasse, kuna kar nada riigipensionid neid summasid terves ulatuses ei kata. Kui ma näiteks kuulun ka nende hulka, kes pensioniraha on sisse malcsnud oma endisel asukohamaal, kas mul on siis lootusi nende rahade kättesaamiseks? Vastus: On küll, kuid see on ainult vaike lootusesäde. Uus OAS-i seadus, mis kehtestati 1977 keskpaiku, lubab kanada vastavail valitsuseameteil sotsiaalhoolekande osas, mille hulka kuuluvad kanada pensionid, läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõlmida teiste riikidega, s.t. Kanada on muutnud oma pensionid kättesaadavaks väljaspool oma piire ja võib teha kokkuleppeid teist maadega, kus mõlemad riigid hoolitsevad uus-kanadalaste eest, endine asukohamaa maksab seal sissemakstud pensionisummad siin välja seega garanteerides kanada pensionärile täispensioni. Inglismaa ja Itaalia, kust pärineb 8% Kanada uusi kodanikke, on selles osas vastutulekut osutanud! Ka teised riigid on sellest kavast huvitatud, teatab Ottawa. Küsimus: Oletame, et ülikooli lõpetanud isik töötab Kanadas ühe Laskmine t ü d r u k u t e l ^ ja asub siis mõnele' teisele MaritimeT; provintsid. Pärast inglaste võitu Acadias aastal 1713 võeti „Canada" nimetus tarvitusele kogu St, Läwrence/ikalda-aladele, mis tol ajal oli veel täielikult prantsuse asu-' John Käärid 41" ' maa.- Pärast inglaste Plains of Abraha-mi võitu- aastal 1759, hakati endisi prantsuse maa-alasid St. Lawrencei ääres nimetama Quebeeiks (arvatav tuletus älgöhkini keelest, mis tähendab ..kitsust"). See nimi oli kasutuses kuni aastal 1791 inglise parla- Kui Cartier jõudis indiaanivkülla|ment jõustas ^Kanada Seadustiku Stadaconasse, kus nüüd asub Quebec City, pidi ta tahes-tahtmata kuulma sõna„KANÄTA". Ta arvas, et see sõna kehtib sealse maä-ala kohta.. Oma maakaardil nimetas ta maa-ala, mis asub Saguenay jõe ja Quebec City vahel ..Canadaks". Maa-alad, mis asusid sealt vastuvoolu ülevalpool, nimetas ta oma kaardil „Hochelaga". Alasid allpool Saguenay jõge nimetas ta ..Saguenay'; — samuti indiaani-keelest võetud nimi. (6. saj andi maakaardis ta j a Merca-tor ristis Uus-Prantsusmaaks prants. laste asunduse St. Lawrence'i kallastel, kuid hollandi ja inglise maakaär- ' - distajad viisid selle nimetuse alla j tagasi oma'vana nime Quebec, hoopis laiema maa:ala, kuhu oli sis-| Uue asumaa nimetamine Kana- (Canada Act). Selle seadustiku põhjal loodi uus koloonia nimega Upper Canada (praegune Ontario) ja Lower Canada, mis tänapäeval on Quebec. Kanada jäi mõlemi vastloodud koloonia üldnimetuseks. :. Kui aastal 1840 need mäa-alad ühendati, siis jäi Upper ja Lower Canada kandma Kanada nime. Esimest hakati hüüdma lääne-Kanadäks, teist ida-Känädaks Nii kestis see 1867. aastani, kuni Konföderatsiooniga liideti Nova Scotia ja New Brunswick. Samal ajal aga jagati Kanada uuesti kaheks, seekord kaheks provintsiks. Lääneosa sai nimeks Ontario ja idaosa sai • 14-15 a. 1. Karl Tera 47", 2. Aaro Tönnis 4'3". le ümber keerutati palju tolmu ja tekkis raskeid vaidlusi. Otsekohe' ku Könföderatsiopn loodi, oli ristiisasic mitu. Mõned soovitatud nimed tunduvad tänapäeval lausa kurioosumi tena, nagu. näiteks „Borealis", „Ca-. botia", „Norland" ja/,,Tuponiä".". Nendele vaidlustele tegi föpu Tho mas d'Arcy McGee kõne endises Ka nada koloonia parlamendis, mis to ajal asus Torontos. McGee leidis, e uue nime välja nuputamine on täies ti ülearune, ta ütles: „Meie kõik ole me uhked Kanada nime üle, meie kõik, soovime olla kanadlased. Mis juhtuks kui me ühel ilusal hommi kui ärkaksime üles ja leiaksime, e me oleme tuponialased, norlanderla-sed või Hochelagandlased kanadlas te asemel." Nii saigi Kanadast Kanada, mis järgnevate aastate vältel nihutas oma piirid läbi kogu'kontinendi, A se arvestatud!' ka Acadia, praegused;' daks ei läinud kaugeltki libedalt, sel- landist kuni Vaikse ookeanini, ' so 90 silma, 2. Karen Pohlak 87 silma, 3. Helga Malberg 87 silma. Väikeste ^poiste ja tüdrukute spor-ditulemused. 60 m. 9-aastased: 1. Christopher erry 10.7, 2. Lisa Bromley 10.8, 3. Cadri Sepp 11.4. 20 m. 1. Christopher Perry 40.3, 2. Lisa Bromley 41.6 3. Kadri Sepp 44.0. Kõrgushüpe 9. aastased: 1. Chris-opher Perry 3'3", 2. Kadri Sepp 211" 3. Lisa Bromley 2'9". Kaugushüpe 9. aastased: 1. Kadri Sepp 9'4", 2. Lisa Bromley 8'5", 3. Christopher Perry 8'3". •- •. • . ' ' - ' " ? • i . Pagulaseestlaste hariduslik Läinud aastal ilmus New Jersey osariigi 31 etnilise rahvusgrupi kohta- ,,The N. J. Ethnic Experience", mis hõlmas ka kirjutist eestlaste osas Vold. Kõivi ja Virve Puströmi sulest. Juba selles oli: tõestatud, et eestlased on kõige haritumaks etniliseks grupiks USA-s. V. Kõiv on Vahepeal jätkanud oma vastavaid uurimusi kogu vaba maailma ulatuses ja kogutud andmeil selgub, et pagulusest on eestlasil 5500 ülikoolide ja kõrgemate instituutide lõpetajat, kusjuures tema hinnangul tegelik arv peaks-olema mõnesaja võrra veel kõrgem, sest osa lõpetajaid on jäänud ühel või teisel põhjusel teadmata. V. Kõiv lisab, et hariduse võidukäik eestlaste hulgas väljaspool Eestit on eriti imestamapanev, kuna näit. Eesti vabaduse päevil oli Tartu Ülikoolis 5689- lõpetajat. Autor ei kõnele siinjuures Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi, Kõrgema Kunstikool „Palla-se"' ja Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetanuist,, ent lisab küll seda, et .vabadusse pääsenud eestlaste grupp, vähem kui 10% rahvast, on suhteliselt annud umbes samasuure ülikooli lõpetajate arvu, kui selleks oli võimalus anda kodumaal iseseisvuse ajal kogu rahval. • Eestlaste . kõrget haridustaset on uurinud ja kinnitanud USA-s ka mitmed teised teadlased. Nad on märki-maale ülikooli juurde tööle. Kas ta kaotab siis kõik oma kanada pensioniõigused? Vastus: Mitte päriselt. Kui ta selle ühe aasta: jooksul maksis CPP osamakse, siis saab ta pensioniikka jõudes pisut raha. CPP pension ei olene sellest kui kaua üks või teine isik Kanadas on elanud, vaid kui palju ta CPP kassasse on maksnud. Kuid OAS pensioni osas ei ole tal mingeid õigusi, kuna seal on määravaks see kui kaua pensioniikka jõudnud inimene Kanadas .on elanud, tavaliselt on nõudeks kümme aastat pärast 18i. eluaastat et saada osalist vanaduse-pensioni ja 20 aastat kui seda pensioni soovitakse saada väljaspool Kanadat. Küsimus: Kas ma võin CPP pensioni hakata saama enne 65-eluaas-tat? •; : Vastus: Võite küll kui te olete kas '.' füüsiliselt või vaimselt töövõimetu (töövõimetute pension 1977; a. arvestuste järgi on 175.00 dollarit kuus, kuid summa peab sammu inflafsioor niga ja tõuseb igal aastal). Samuti võite saada 44.84 dollarit kuus iga teie ülalpidamisel oleva lapse peal| kuus, Kuid et CPP pensioni varem, kätte saada töövõimetuse alusel) peab teie füüsiline või vaimne olukord olema selline, et arstid teid töövõimetuks kirjutavad mitte ajutiselt, vaid alatiseks ja teie töövõimetus peab olema absoluutselt 'põhjendatud parandamata haiguse, tõttu, mis teid ei lase rakenduda tööprotsessi..;;; Küsimus: Kui palju ma surnult väärt olen? Vastus: CPP kirjutab teie päran; dustombu arvel välja 930.00 dollarit, peale selle hakkab järelejäänud a b | elupoöi saama 104—110 dollarit kuus ja iga lapse pealt 44.84 dollarit kuu$ (1977. a. arvud). Antud kuumaks elukaaslasele on maksimum, seda maksu võib vähendada kui teie elukaaslane on alla 45. a. vana ja tal ei ole lapsi ülalpidada. Küsimus: Mõlemad abielupooled töötavad ja maksavad CPP kassasse. Naine jääb 50-aastaselt leseks. Missuguses ulatuses hakkab ta lesepen-sioni saama ja kui suur on ta pension 15-aasta pärast? Vastus: Ta hakkab saama lesepen-sioni umbes 110.— dollarit kuus (19/7. a. arv), kuid see pension katkeb kui tä uuesti abiellub. Oletame, et ta ei abiellu ja jõudes pensioniikka hakkab ta saama oma nimel sissemakstud CPP pensioni. Nüüd näib nagu hakkaks ta saama kahte CPP pensioni. Kuid nii see ei ole. Ta .hakkab saama ikkagi ainult ühte maksi-maalpensioni, kui ta ise pole täispensioni ulatuses sissemakse teinud, võetakse surnud abielupartneri pen: sionist lisa, nii et garanteeritud on üks täispension, mis on 173.61 dollarit kuus (1977. a. arv), kuid see tõuseb iga aasta; vastavalt elukalliduse tõusule. ; ; ; Küsimus: Kui ma ei soovi 65-aas-taselt või hiljem töölt ära tulla, kas ma kaotan siis oma pensionid? Vastus: Ei kaota. Te saate kätte CPP ja OAS pensionid täies ulatuses olenemata teenistuskohast saadud sissetulekust. Kuid pidage meeles, et 1) kui te hakkate saama CPP pensioni, ei ole teil enam võimalik CPP vassasse sissemakse teha, et oma mumakse suurendada ja 2) kuigi te saate kasutada pensionäridele ettenähtud tulumaksuvaba lisasummat, siis ometigi tuleb teil tasuda tulumaksu, 1 HOGAM PONTIAC BÜIGK Telefon äris: 461-3561 PONTIAC •BUICK LEMANS -PHOENIX FIREBIRD SUNBIRD •CENTURY : • ACADIAN ;SKYHAWK. ; G.M.C. VeoautM Pruugitud autod xt USÄ sai eestlaste stami Teiste maade eeskujul sai ka USA eesti vangistatud vabadusvõitlejate abistamise toimkonna. Juba juuni keskel Rahvuskomitee, toetudes 1.a. Lakewoodis toimunud Eesti Rahvus-org.- de Kongressi otsusele, moodustas vormiliselt sellekohase toimkonna, mille keskus asub Chicago ruumis. Neil päevil toimkonna juhatus jagas oma ametid, mille kohaselt selle esimeheks on aktiivne vabadusvõitleja ja ise endine poliitiline vang Siberist — Olaf Tammark, sekretäriks . Mati Koiva,: laekuriks Aleks. Kõpp, nõuandjaks prof. dr. Arthur Võöbus ja liikmeks Olaf Pikat. Toimkonna asukohaks on Chicago Eesti Maja; Estonian Lane, P.O. Böx 95, Prairie View> ) : Illinois 60069. Toimkond on asunud kontakte looma kõigi USA eesti organisatsioonidega ja soovinud, et need määraks vähemalt ühe oma juhatusliikme sidepidajaks selles tegevuses. : Artur Sirgu mälesfusakfus nud, et varemalt oli USA osas kõrge haridustaseme poolest juhtival kohal juudi etniline rahvusgrupp, ületades kaugelt ameeriklaste keskmise. Neist on aga nüüd kaugelt mööda läinud eestlased, kusjuures neil. ori' majanduslikult oma haridusteel tulnud sageli raskelt võidelda — mis saavutused teeb veel enam hinnatavaiks. Kõrge haridustasemega pidid eestlaste kannul- olema ka lätlased.. . Möödunud aasta novembris New Yorgis peetud Artur Sirgu mälestus-aktus on jäädvustatud nüüd trükisõnas.. Hamilkar Mehgeli toimetatud 48rleheküljeline väijaanne' toob kolc-kuvõtte aktuse sõnalisest osast koos piltidega ja fotosid seoses Artur Sirguga. Kaas ja tiitelleht on surnud • kunstnik Rudolf Lepvaltsi viimane töö. Kokkuvõtted on toodud õp. Elmar Kuusleri, Albert Naerise, Elmar Lippingü, Juhan Korjuse, Bernhard Parmingu, Raimund Paali ja Hamilkar Mengeli ja teadustaja Liilia Gor-radi| sõnavõttudest. Trükise tiitliks on „Artur Sirk, Mälestusaktus, New York, 27., nov. 1977.": W i 'jt/iii. Meie mu w Wt • Koll ^ , • P.} '• \? Eviti • mi USA-s 2M leiab asH w • Lakewoofl t$. • kohale i B . 3$ • mendi l iH ^ ! • • ^ •- 1944. a. • r" ja Viru I pu toimfl veres p i f l M • '•• hurväe cfl Il , pusele, k l Ü! • Tagasi jH '0' haigestufl ga. LipuH |g' '. j ale l e i ti aga v a i arengu 1 Sl : lippu e n l l S ; : ' l . - . • • ka mittel m-. oli kavasB permannB p»j4 •• ,.jUasSeAn-sa e j fr li m : ga taandl . gratsioonH 1-se E l te on vähesB ti nud. Rügl m m • • se nüüd -1 di asjaoll P ' : ' juubeli a i M -. antakse l i m • mis asull 1 • esinevad! i : ". Leida Lel tiri [ > : « • ühendusel guga. L u i l i.') sõjavangil $i •'••••"' läbi enne j ma loomi ..'-'j ' V i ' ja „Pagul| ii? . , Eesti 1 | | ;•' ülalmärgil >-'u • .. • .i-'3 vad tagal '•;] . ' randu ja 1 • •1 " • te Liidu j J Eesti Arhl ; • ; ; . gemendi 1 „Meie El J t. • väljapand] koosolekul 20. a. eest koor oli B viibis Hela tuse kätte sutamisel väelipp, m f- •••• mes hoitu siis ka vaj piist ei ole olnud. louhi Elupõlisel neri LpuhiJ dateeritud ta 92 aastai ja" laagri | muti pikei oma.siijvilasl gišt siis k'u| petatud ja tervitust sai ::, Eesti skai ti üle. ta õil Eesti rahval tult, kogun] si samuti ki ga. Eesti, nl rahvast ühe! . Ta lisab, \ „Eesti rada] aeglaselt, kl märgitud, ei ta oli ..Postij tuses oma prof. Peeter! üllatab, et -skautlusest Baden-Powcll gib lisaks, e| surunud skj 1911. aastal, skautlus algi rühin Pärnul Vene skaut, esimesena Bai Olgugi Loi Eestist ja rai on taas alust hoolikamalt, teatmeteos sc list ta kahjuk| Teatavasti tuntud senaj kes oli E. Vai abistamiskoml Ta ei ole enl tide (partiola küll aga tegev! ja Gaidide Rai na Soome osi maailmaorgani — tähistab tänl aastat oktoobri konverents te< Norras. Louhivuori tervitusi eestlal „MEIE ELU" lugejad, sõpradell mm m,
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, September 28, 1978 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1978-09-28 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E780928 |
Description
Title | 1978-09-28-06 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | m NELJAPÄEVAL, 28. SEPTEMBRIL — THURSDAY, SEPTEMBER 28 „Meie Elu" nr. 39 (1494) 1978 .787-5767 (HWY 401 2 bl. lõunasse) houseof Äri avatud: esmasp., teisip. 10—6,. kesknädalal suletud, neljap., reedel 10—9 ja laup. 10—6. © Tulge ja tutvuge hiljuti Skandinaaviast saabunud mööbliga, magamistoad, söögitoad, lauad jne. Hmnad soodsad. Isikük ja usalduslik teenindus. Kauaaegse kogemustega sisedekoraator. ' : Austusega WILLY DAENZER MÕNINGAILE PENSIONI KÜSIMUSTE mmm NOORTEKODU IÕPÜAI Meie oleme kõik lähedast sugulast, sõpra saatnud igavesele teekonnale. Mäletame kodukalmistuid ürgsete puude all^ kalmul raudrist või lihtsalt kivipängast mälestussammas, öeldakse, kui tahad ühe rahva vaimuilmast pilti saada, siis kõnni läbi nende kalmistute. Eestlased on alaff oma vanemaid austanud, surnuaiad eeskujulikult korras hoidnud minevikus ja ka praegu kodumaal. Ka paguluse radadel see tava on meile omaseks Seedrioru Noortekodu lõppakordina toimus valguspidu, mis peeti vabaõhuteatris. Seda jälgisid paljud lastevanemad ja külalised. Peanumbriks õhtuses kavas oli põimik rahvatantse^ mis laagri kestel jQli selgeks õpitud. Samuti esitati hulga laule ilusas eesti keeles, mis tegi kuulajatel südame, soojaks. Vabaõhulaval oli süüdatud ka lõk-ketuli ja sellega käis 'kaasas Jõkke rahvusgrupid.30%. Ee üst* vid kavandab eranditult Nigul Virro. Tavaliselt valmistab ta mitu kavandit ja täies suuruses, milledest siis lõplik-valik tehakse. Ta märgib, et kavandite koostamine ja ornamenti-, de joonistamine on töö, kus tuleb väga palju arvestada kristliku kiriku ajalugu- ja üsugr uppide erinevusi. Eestlased kasutavad risti kui usu sümbolit ja moodsamaid vorme. Anglosaksid ei kasuta risti, olevat vaimukad Laagri juhatajaks oli tänavu Ründa Rist, kes pii väga hinnatud nii kasvatajate kui ka kasvandike hulgas. Kasvatajateks olid: Kadri Roman, Mari Kalm, Krista Kimšto, Rutt Kimsto, Erika Jõgi; Maie põv-vat ja Tarmo Koger. Kaasa aitasid külalis-instruktorite: na H. Toomsalu rahvatantsu äial, keda saatis E. Rebane akkordeonil. katoliku usu tunnusmärk. Eriti lee-1 Laskespordi ala korraldas K. Raja Kanadas on tuttavaks 'saanud nimi „Yonge Memorials Ltd" ja Mc- Intosh Monumbnts Ltd, mis põhiliselt on üks firma, kuid ärilisest seisukohast lähtudes on säilitanud kaks nime. Nende mõlemate firmade oma- . nikdks, on Nigul Virro oma väimehega. Pea-aegu kõikide eestlaste kal- .musjd ehivad Nigul. Virro poolt kavandatud - .eestipärased hauakivid. Ettevõte ori ennast hästi sissetöötanud nagu mainib omanik ja populaarsust leidnud peale eestlaste, ka lätlaste, leedulaste juures ja Mcln-toshi nime tõttu, mis oa umbes 100 aastat vana, ka kanada anglosakside hulgas. .. . Pöördume Nigul Virro poole sooviga, et ta jutustaks kuidas sattus sellele alale, mis oli ettevalmistus ja millal asus omal käel töötama? Sissejuhatuseks ta märgib, et on sündinud Tallinnas. Ema oli pärit : Hiiumaalt ja isa Tartust. Käis Westholmi gümnaasiumis^ ja "Tartu ülikoolis, •elukutselt on õigusteadlane, Põgenes Rootsi 1944 ja elukutsele paguluses sai aluse andjaks hea kalligraafia os kus, mida varem oli harrastanud hu-dulased kasutavad väga suuri kujusid ja seda saavad nad teha, .küna omavad erasürnuaia Gooksvilles mis ei käi kanada surnuaedade üldreeglite alla. Tavaliselt võib olla hauakivi suurus 1/10 platsi suurusest. Kui -varem imporditi graniit Rootsist, Soomest ja USA-st ning saeti ja lihviti'siin, siis nüüd see töö toimub Quebeeis. Torontos, ei ole enam sarnaseid firmasid.. Kivid viiakse sada-mast töötlemise kohta, vedu lühem ja palgad madalamad, Kivile antakse- seal kuju vastavalt meie kavandile ja siis tuleb Torontosse tähtede lõikamiseks.'Kui varem seda tehti käsitsi, siis nüüd toimub see masinatega suruõhu-liivaga kummikatte all. Perekonna hauakivi (kahele) hinnaks on momendil $1.100,— — 1.400,—. Vabalt seisvad ristid ja ku-jud mida eestlased väga vähe' kasutavad, maksavad $2.500 — — 3.000,—. Nüüd on tavaline nähe, et inimesed valivad ja ostavad ise omad hauakivid. See võib olla tingitud inflatsioonist või elureaalsusest, et ei taheta muresid, kulusid teistele kanda jätta. , ' . Nigul Virro märgib, et Kanada on vialana. Nigul Virro tagasihoidlikku suurte võimaluste maa. Meie rahvas juttu kuulates ja töid vaadeldes ei ole küllaldaselt seda ära kasuta-jääb kindel tunne, et tegemist on nud. Oleme arad olnud, Oma eluko-rohkem. kunstniku kui õigusteadla- gemuste kohta ta ütleb, et ei karda ega häbene ühtegi tööd ja võibolla see ongi edu saladuseks. Peab tööd ja kaupa tundma. Töö ei tee alati tide alal. Seal tegi ka algust hauaki- mitte rikkaks, vaid annab suurt ra sega. Kindlasti on;ta ka perekonnast pärandanud ärimehe vaimu. Rootsis töötas joonestajana reljeef-mäakaar-viae kujundamisega. Asus Kanadasse 1951 ja algas tööd Mclntosh' Monumentide firma juures, kus* oli 11 aastat teenistujana,: 1962 asutas Yonge Memorials ja hiljem ostis ka Mc Intoshi firma. Algul moodustasid huldust elule. Teed mis meeldib ja nii kaua kui soovid. Nigul Virro on vanaisa, kaks tütart ja üks poeg — eestlastega abielus. Astus Korp, Vironia liikmeks 1932. On Eesti Majandušklubi asuta-anglosaksid rohkem kui poole ostja- ja, kuulub margiklubisse jä olnud 10 test, nüüd on nende osa firma läbi- aastat Vana-Andrese Koguduse nõu- ' käigust 35%. Eestlaste osa on 15% J kogu liige, lätlased ja leedulased 20% ja. teised! Elna ST TULI Nl MARGUS VAN.STEEN , ••.-.(CANADIAN SCENE) — Esimest, koi^da nägi eurooplaste silm nime „Canada" Jacques Cartierl poolt vaV mistatud maakaardil, mille ta oli joonistanud oma reisil mööda St. Lawrencel jõge aastal 1534. Nimi on kahtlemata indiaani päritoluga. Mitmes algonkiani keeltes, kaasaarvatud huroni ja mohawki keeled, Kan-a- la või Kan-a-da tähendab kohta, kus inimesed elavad", s.t. küla. Sl mets, kes juba Seedrioru laagri ai gusaastaist peale noorte laškesporti on õpetanud. A. Kaasik, Lapua Las kemoona tehase esindajana annetas kõik padrunid, mida noortelaagri laskurid välja jõudsid lasta. Käsitöö" alal andis juhiseid M.,Koger. Köögis töötasid perenaise M. Mal-bergi juhtimisel järgmised: L. Kalm, prouad Voltre, Allisma, Kaljäšte, Shaer, Paluver ja Grünthal. Ä.. Malberg 'toimetas mitmesuguseid tarvilikke toimetusi, millede hulka kuulus ka saunakütmine. Laagris oli tänavu 65 last.. Laagri tegevusajal tehti intensiivselt sporti.. Paremad tagajärjed olid: Jookse poistele 60 m. 10—11 a. 1. Ärne Jõgi 10.0 sek., 2. David, Kalm 12.0. • ' 12—13 a. 1. Stephan Perry 9.2, 2. Ants Kalm 9.8, 3, Allan Järvine 10.3. 14—15 a/T. Karl Tera 9.0, 2. Aaro Tonnis 9.5, 3. Eddie Aarlaht 9.7. ' 10© m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 15.6, 2. David Kaim 19.8. 12—13 a. 1. Stephen Perry 15,0, 2. Ants Kalm 15.9, 3. Allan Järvine 16.1. 14—15 a. . K a r l Tera 14.2, 2. Eddie Aarlaht 14.8, 3. Aaro Tönnis 15.0. 200 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 35.9, 2. David Kalm 39.6. • 12—13 a. 1. Stephen Perry 33.2, 2. Ants Kalm 34.0, 3. Aaro Tönnis 35.4; 14—15 a. 1. Karl Tera 29.4, 2. Eddie Aarlaht 32.0. • 400 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 1:22.0, 2. David Kaini 1:30.4. ' j 12—13 a. 1, Ants Kalm i:14.7,|2. Stephen Perry 1:17.4, 3. John Käärid 1:17.9. ^ • • 14—15 a. 1. Karl Tera 1:03.6, 2. Aaro Tönnis 1:16.0, 3. Eddie Aarlaht 1:21.0. 800 m. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 3:16.9, 2. David Kalm 4:01.7. 12—13 a. 1. Ants Kalm .2:54,0, 2. John Käärid 3:01.5, 3. Stephen Perry 3:15.0. 14—15 a. 1. Karl Tera 2:45.0, 2. Aa ro Tönnis — 3:19.8, 3. Eddie Aarlaht 3:23.4. 1 -miili jooks: 12—13 a. J. John Käärid 6:29.3, 2. .Stephen Perry 7:07.0 14—15 a. 1. Karl Tera 7:22.8, 2. Aaro Tönnis 7:38.4. ' •Kõrgushüpe poistele: 10—11 a. 1 David Kalm 3'66", 2. Arne Jõgi 3T ' 12—13 a. 1. Stephen Perry 4'2", 2 Kaugushüpe poistele: 10—11 a. 1. David Kalm 9'6", 2. Arne Jõgi 8'0". 12-13 a. 1. Ants Kaim 12'9,5", 2. John Käärid 12'9". ; • ; 14—15 a; 1. Karl Tera 13'5", 2. Aaro Tönnis 12'lp.5", 3. Eddie Aarlaht' 12'9". Kolmikhüpe poistele. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 21'2'Vl David Kaini 20'5". 12-13 a. 1. Stephen Perry 267", 2. John Käärid 257". 3. Ants Kalm 24T. • « 14-15 a. 1. Aaro Tönnis 29'4", 2. Eddie Aarlaht 28'4", 3. Karl Tera •28'0". ; Kuulitõuge poistele: 10—11 a. 1. Arne Jõgi 18T0.5". 12-13 a. 1. Paul Grünthal 23'5". 14-15 a. 1. Karl Tera 34'4". Kettaheide poistele. 10—11 a. 1. Arne Jõgi 39'0". 12—13 a. 1. John Käärid 481". 14—15 a. 1. Aaro Tönnis 79'10.5". Odaheide poistele.'10—11.a. 1. Arne Jõgi 377". 12-13 a. 1. Paul' Grünthal 653". 14-15 a. 1. Aaro Tönnis 110'3". . Jooksud tiüdrukutele: .60 m. 12—1.5 a. 1. Liisa Kurvits jä Eti Ainso 10.0, 2. Kerry-Lee. Kalm 10.1, 3. Karen Pohlak 10.2. / 100. m. 14—15 ä. 1. Eti Ainso 15.7, 2. Liisa Kurvits- 15.9, 3. Kerry-Lee Kalm-16.5. Kaugushüpe tüdrukutele. 13—14 a. 1. Eti Ainso 12'3", 2. Melanie ipurres 11'9", 3. Kerry-Lee Kalm 117". Kaugushüpe paigalf: 1. Kerry-Lee Kalm 6'11", 2. Eti Ainso 6'9.5", 3. Karen Pohlak 6'9".V;. - Kõrgushüpe tüdrukutele 14—15 a. 1. Kerry-Lee Kalm 4'0".' 2. Eti Ainso 3'9", 3. Helga Malberg 37'"'. ' \ . • Kettaheide tüdrukutele 14—15 a. 1. Helga Malberg 44'10", 2. Kerry-Lee Kalm 407", 3. Eti Ainso 38'8". Kuulitõuge tüdrukutele 13—15. a. 1. Kerry-Lee Kalm 23'3", 2. Helga Malberg 20'6", 3. Melanie Purres 177", Laskmine poistele. 1. Karl Tera 99 silma, 2.. Kristjan Kangur 94 silma, 3. Aaro Tönnis 94 silma. ' (CANADIAN SCENE) --Alljärgnevalt toome ara vastused küsimustele, mida publiku poolt kõige tihedamalt esitatakse vanaduspensioni (Oid Age Pensioni — OAS) ja Kanada Pensioni Plaani (Canadian Pension Plan—CPP) ametnikele: Küsimus: 49-aastane kanada kodanik- kolib Ühendriikidesse. Kas ta kaotab oma kanada pensionid? Vastus: • Ei. CPP pension kuulub väljamaksmisele ka väljaspool Kanadat. Pensionisumma aga oleneb sissemaksu suurusest. Kuid OAS pensioniga on lugu pisut keerulisem. Täispensioni saamiseks tuleb kõnealusel isikul tagasi tulla Kanadasse üheks aastaks, et saada legaalse residendi staatust. Kui ta seda ei tee ja oletades et ta Kanadast lahkudes oli legaalne resident, peab ta leppi ma (uue seaduse järele) osalise pensioniga, käesoleval juhul 31/40 täis pensioni summast. •Küsimus: Ma sooviksin oma pensioniiga veeta välismaal. Kas Kanada valitsus saadab mulle pensioniraha välismaale järele? Vastus: Jah. Kanada valitsus .saadab teile pensionitshekid välja kogu maailma ulatuses kui te olete vajali ku aja Kanadas elanud ja teil on õi gus, kanada riiklikele pensionisummadele." Küsimus: Kanadas on üle kolme miljoni immigrandi, nendest umbes 500,000 on kaotanud oma endistel asukohamaadel sissemakstud pensionirahad. Osa nendest sissemaksudest tuleb kirjutada korstnasse, kuna kar nada riigipensionid neid summasid terves ulatuses ei kata. Kui ma näiteks kuulun ka nende hulka, kes pensioniraha on sisse malcsnud oma endisel asukohamaal, kas mul on siis lootusi nende rahade kättesaamiseks? Vastus: On küll, kuid see on ainult vaike lootusesäde. Uus OAS-i seadus, mis kehtestati 1977 keskpaiku, lubab kanada vastavail valitsuseameteil sotsiaalhoolekande osas, mille hulka kuuluvad kanada pensionid, läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõlmida teiste riikidega, s.t. Kanada on muutnud oma pensionid kättesaadavaks väljaspool oma piire ja võib teha kokkuleppeid teist maadega, kus mõlemad riigid hoolitsevad uus-kanadalaste eest, endine asukohamaa maksab seal sissemakstud pensionisummad siin välja seega garanteerides kanada pensionärile täispensioni. Inglismaa ja Itaalia, kust pärineb 8% Kanada uusi kodanikke, on selles osas vastutulekut osutanud! Ka teised riigid on sellest kavast huvitatud, teatab Ottawa. Küsimus: Oletame, et ülikooli lõpetanud isik töötab Kanadas ühe Laskmine t ü d r u k u t e l ^ ja asub siis mõnele' teisele MaritimeT; provintsid. Pärast inglaste võitu Acadias aastal 1713 võeti „Canada" nimetus tarvitusele kogu St, Läwrence/ikalda-aladele, mis tol ajal oli veel täielikult prantsuse asu-' John Käärid 41" ' maa.- Pärast inglaste Plains of Abraha-mi võitu- aastal 1759, hakati endisi prantsuse maa-alasid St. Lawrencei ääres nimetama Quebeeiks (arvatav tuletus älgöhkini keelest, mis tähendab ..kitsust"). See nimi oli kasutuses kuni aastal 1791 inglise parla- Kui Cartier jõudis indiaanivkülla|ment jõustas ^Kanada Seadustiku Stadaconasse, kus nüüd asub Quebec City, pidi ta tahes-tahtmata kuulma sõna„KANÄTA". Ta arvas, et see sõna kehtib sealse maä-ala kohta.. Oma maakaardil nimetas ta maa-ala, mis asub Saguenay jõe ja Quebec City vahel ..Canadaks". Maa-alad, mis asusid sealt vastuvoolu ülevalpool, nimetas ta oma kaardil „Hochelaga". Alasid allpool Saguenay jõge nimetas ta ..Saguenay'; — samuti indiaani-keelest võetud nimi. (6. saj andi maakaardis ta j a Merca-tor ristis Uus-Prantsusmaaks prants. laste asunduse St. Lawrence'i kallastel, kuid hollandi ja inglise maakaär- ' - distajad viisid selle nimetuse alla j tagasi oma'vana nime Quebec, hoopis laiema maa:ala, kuhu oli sis-| Uue asumaa nimetamine Kana- (Canada Act). Selle seadustiku põhjal loodi uus koloonia nimega Upper Canada (praegune Ontario) ja Lower Canada, mis tänapäeval on Quebec. Kanada jäi mõlemi vastloodud koloonia üldnimetuseks. :. Kui aastal 1840 need mäa-alad ühendati, siis jäi Upper ja Lower Canada kandma Kanada nime. Esimest hakati hüüdma lääne-Kanadäks, teist ida-Känädaks Nii kestis see 1867. aastani, kuni Konföderatsiooniga liideti Nova Scotia ja New Brunswick. Samal ajal aga jagati Kanada uuesti kaheks, seekord kaheks provintsiks. Lääneosa sai nimeks Ontario ja idaosa sai • 14-15 a. 1. Karl Tera 47", 2. Aaro Tönnis 4'3". le ümber keerutati palju tolmu ja tekkis raskeid vaidlusi. Otsekohe' ku Könföderatsiopn loodi, oli ristiisasic mitu. Mõned soovitatud nimed tunduvad tänapäeval lausa kurioosumi tena, nagu. näiteks „Borealis", „Ca-. botia", „Norland" ja/,,Tuponiä".". Nendele vaidlustele tegi föpu Tho mas d'Arcy McGee kõne endises Ka nada koloonia parlamendis, mis to ajal asus Torontos. McGee leidis, e uue nime välja nuputamine on täies ti ülearune, ta ütles: „Meie kõik ole me uhked Kanada nime üle, meie kõik, soovime olla kanadlased. Mis juhtuks kui me ühel ilusal hommi kui ärkaksime üles ja leiaksime, e me oleme tuponialased, norlanderla-sed või Hochelagandlased kanadlas te asemel." Nii saigi Kanadast Kanada, mis järgnevate aastate vältel nihutas oma piirid läbi kogu'kontinendi, A se arvestatud!' ka Acadia, praegused;' daks ei läinud kaugeltki libedalt, sel- landist kuni Vaikse ookeanini, ' so 90 silma, 2. Karen Pohlak 87 silma, 3. Helga Malberg 87 silma. Väikeste ^poiste ja tüdrukute spor-ditulemused. 60 m. 9-aastased: 1. Christopher erry 10.7, 2. Lisa Bromley 10.8, 3. Cadri Sepp 11.4. 20 m. 1. Christopher Perry 40.3, 2. Lisa Bromley 41.6 3. Kadri Sepp 44.0. Kõrgushüpe 9. aastased: 1. Chris-opher Perry 3'3", 2. Kadri Sepp 211" 3. Lisa Bromley 2'9". Kaugushüpe 9. aastased: 1. Kadri Sepp 9'4", 2. Lisa Bromley 8'5", 3. Christopher Perry 8'3". •- •. • . ' ' - ' " ? • i . Pagulaseestlaste hariduslik Läinud aastal ilmus New Jersey osariigi 31 etnilise rahvusgrupi kohta- ,,The N. J. Ethnic Experience", mis hõlmas ka kirjutist eestlaste osas Vold. Kõivi ja Virve Puströmi sulest. Juba selles oli: tõestatud, et eestlased on kõige haritumaks etniliseks grupiks USA-s. V. Kõiv on Vahepeal jätkanud oma vastavaid uurimusi kogu vaba maailma ulatuses ja kogutud andmeil selgub, et pagulusest on eestlasil 5500 ülikoolide ja kõrgemate instituutide lõpetajat, kusjuures tema hinnangul tegelik arv peaks-olema mõnesaja võrra veel kõrgem, sest osa lõpetajaid on jäänud ühel või teisel põhjusel teadmata. V. Kõiv lisab, et hariduse võidukäik eestlaste hulgas väljaspool Eestit on eriti imestamapanev, kuna näit. Eesti vabaduse päevil oli Tartu Ülikoolis 5689- lõpetajat. Autor ei kõnele siinjuures Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Riikliku Konservatooriumi, Kõrgema Kunstikool „Palla-se"' ja Tartu Kõrgema Muusikakooli lõpetanuist,, ent lisab küll seda, et .vabadusse pääsenud eestlaste grupp, vähem kui 10% rahvast, on suhteliselt annud umbes samasuure ülikooli lõpetajate arvu, kui selleks oli võimalus anda kodumaal iseseisvuse ajal kogu rahval. • Eestlaste . kõrget haridustaset on uurinud ja kinnitanud USA-s ka mitmed teised teadlased. Nad on märki-maale ülikooli juurde tööle. Kas ta kaotab siis kõik oma kanada pensioniõigused? Vastus: Mitte päriselt. Kui ta selle ühe aasta: jooksul maksis CPP osamakse, siis saab ta pensioniikka jõudes pisut raha. CPP pension ei olene sellest kui kaua üks või teine isik Kanadas on elanud, vaid kui palju ta CPP kassasse on maksnud. Kuid OAS pensioni osas ei ole tal mingeid õigusi, kuna seal on määravaks see kui kaua pensioniikka jõudnud inimene Kanadas .on elanud, tavaliselt on nõudeks kümme aastat pärast 18i. eluaastat et saada osalist vanaduse-pensioni ja 20 aastat kui seda pensioni soovitakse saada väljaspool Kanadat. Küsimus: Kas ma võin CPP pensioni hakata saama enne 65-eluaas-tat? •; : Vastus: Võite küll kui te olete kas '.' füüsiliselt või vaimselt töövõimetu (töövõimetute pension 1977; a. arvestuste järgi on 175.00 dollarit kuus, kuid summa peab sammu inflafsioor niga ja tõuseb igal aastal). Samuti võite saada 44.84 dollarit kuus iga teie ülalpidamisel oleva lapse peal| kuus, Kuid et CPP pensioni varem, kätte saada töövõimetuse alusel) peab teie füüsiline või vaimne olukord olema selline, et arstid teid töövõimetuks kirjutavad mitte ajutiselt, vaid alatiseks ja teie töövõimetus peab olema absoluutselt 'põhjendatud parandamata haiguse, tõttu, mis teid ei lase rakenduda tööprotsessi..;;; Küsimus: Kui palju ma surnult väärt olen? Vastus: CPP kirjutab teie päran; dustombu arvel välja 930.00 dollarit, peale selle hakkab järelejäänud a b | elupoöi saama 104—110 dollarit kuus ja iga lapse pealt 44.84 dollarit kuu$ (1977. a. arvud). Antud kuumaks elukaaslasele on maksimum, seda maksu võib vähendada kui teie elukaaslane on alla 45. a. vana ja tal ei ole lapsi ülalpidada. Küsimus: Mõlemad abielupooled töötavad ja maksavad CPP kassasse. Naine jääb 50-aastaselt leseks. Missuguses ulatuses hakkab ta lesepen-sioni saama ja kui suur on ta pension 15-aasta pärast? Vastus: Ta hakkab saama lesepen-sioni umbes 110.— dollarit kuus (19/7. a. arv), kuid see pension katkeb kui tä uuesti abiellub. Oletame, et ta ei abiellu ja jõudes pensioniikka hakkab ta saama oma nimel sissemakstud CPP pensioni. Nüüd näib nagu hakkaks ta saama kahte CPP pensioni. Kuid nii see ei ole. Ta .hakkab saama ikkagi ainult ühte maksi-maalpensioni, kui ta ise pole täispensioni ulatuses sissemakse teinud, võetakse surnud abielupartneri pen: sionist lisa, nii et garanteeritud on üks täispension, mis on 173.61 dollarit kuus (1977. a. arv), kuid see tõuseb iga aasta; vastavalt elukalliduse tõusule. ; ; ; Küsimus: Kui ma ei soovi 65-aas-taselt või hiljem töölt ära tulla, kas ma kaotan siis oma pensionid? Vastus: Ei kaota. Te saate kätte CPP ja OAS pensionid täies ulatuses olenemata teenistuskohast saadud sissetulekust. Kuid pidage meeles, et 1) kui te hakkate saama CPP pensioni, ei ole teil enam võimalik CPP vassasse sissemakse teha, et oma mumakse suurendada ja 2) kuigi te saate kasutada pensionäridele ettenähtud tulumaksuvaba lisasummat, siis ometigi tuleb teil tasuda tulumaksu, 1 HOGAM PONTIAC BÜIGK Telefon äris: 461-3561 PONTIAC •BUICK LEMANS -PHOENIX FIREBIRD SUNBIRD •CENTURY : • ACADIAN ;SKYHAWK. ; G.M.C. VeoautM Pruugitud autod xt USÄ sai eestlaste stami Teiste maade eeskujul sai ka USA eesti vangistatud vabadusvõitlejate abistamise toimkonna. Juba juuni keskel Rahvuskomitee, toetudes 1.a. Lakewoodis toimunud Eesti Rahvus-org.- de Kongressi otsusele, moodustas vormiliselt sellekohase toimkonna, mille keskus asub Chicago ruumis. Neil päevil toimkonna juhatus jagas oma ametid, mille kohaselt selle esimeheks on aktiivne vabadusvõitleja ja ise endine poliitiline vang Siberist — Olaf Tammark, sekretäriks . Mati Koiva,: laekuriks Aleks. Kõpp, nõuandjaks prof. dr. Arthur Võöbus ja liikmeks Olaf Pikat. Toimkonna asukohaks on Chicago Eesti Maja; Estonian Lane, P.O. Böx 95, Prairie View> ) : Illinois 60069. Toimkond on asunud kontakte looma kõigi USA eesti organisatsioonidega ja soovinud, et need määraks vähemalt ühe oma juhatusliikme sidepidajaks selles tegevuses. : Artur Sirgu mälesfusakfus nud, et varemalt oli USA osas kõrge haridustaseme poolest juhtival kohal juudi etniline rahvusgrupp, ületades kaugelt ameeriklaste keskmise. Neist on aga nüüd kaugelt mööda läinud eestlased, kusjuures neil. ori' majanduslikult oma haridusteel tulnud sageli raskelt võidelda — mis saavutused teeb veel enam hinnatavaiks. Kõrge haridustasemega pidid eestlaste kannul- olema ka lätlased.. . Möödunud aasta novembris New Yorgis peetud Artur Sirgu mälestus-aktus on jäädvustatud nüüd trükisõnas.. Hamilkar Mehgeli toimetatud 48rleheküljeline väijaanne' toob kolc-kuvõtte aktuse sõnalisest osast koos piltidega ja fotosid seoses Artur Sirguga. Kaas ja tiitelleht on surnud • kunstnik Rudolf Lepvaltsi viimane töö. Kokkuvõtted on toodud õp. Elmar Kuusleri, Albert Naerise, Elmar Lippingü, Juhan Korjuse, Bernhard Parmingu, Raimund Paali ja Hamilkar Mengeli ja teadustaja Liilia Gor-radi| sõnavõttudest. Trükise tiitliks on „Artur Sirk, Mälestusaktus, New York, 27., nov. 1977.": W i 'jt/iii. Meie mu w Wt • Koll ^ , • P.} '• \? Eviti • mi USA-s 2M leiab asH w • Lakewoofl t$. • kohale i B . 3$ • mendi l iH ^ ! • • ^ •- 1944. a. • r" ja Viru I pu toimfl veres p i f l M • '•• hurväe cfl Il , pusele, k l Ü! • Tagasi jH '0' haigestufl ga. LipuH |g' '. j ale l e i ti aga v a i arengu 1 Sl : lippu e n l l S ; : ' l . - . • • ka mittel m-. oli kavasB permannB p»j4 •• ,.jUasSeAn-sa e j fr li m : ga taandl . gratsioonH 1-se E l te on vähesB ti nud. Rügl m m • • se nüüd -1 di asjaoll P ' : ' juubeli a i M -. antakse l i m • mis asull 1 • esinevad! i : ". Leida Lel tiri [ > : « • ühendusel guga. L u i l i.') sõjavangil $i •'••••"' läbi enne j ma loomi ..'-'j ' V i ' ja „Pagul| ii? . , Eesti 1 | | ;•' ülalmärgil >-'u • .. • .i-'3 vad tagal '•;] . ' randu ja 1 • •1 " • te Liidu j J Eesti Arhl ; • ; ; . gemendi 1 „Meie El J t. • väljapand] koosolekul 20. a. eest koor oli B viibis Hela tuse kätte sutamisel väelipp, m f- •••• mes hoitu siis ka vaj piist ei ole olnud. louhi Elupõlisel neri LpuhiJ dateeritud ta 92 aastai ja" laagri | muti pikei oma.siijvilasl gišt siis k'u| petatud ja tervitust sai ::, Eesti skai ti üle. ta õil Eesti rahval tult, kogun] si samuti ki ga. Eesti, nl rahvast ühe! . Ta lisab, \ „Eesti rada] aeglaselt, kl märgitud, ei ta oli ..Postij tuses oma prof. Peeter! üllatab, et -skautlusest Baden-Powcll gib lisaks, e| surunud skj 1911. aastal, skautlus algi rühin Pärnul Vene skaut, esimesena Bai Olgugi Loi Eestist ja rai on taas alust hoolikamalt, teatmeteos sc list ta kahjuk| Teatavasti tuntud senaj kes oli E. Vai abistamiskoml Ta ei ole enl tide (partiola küll aga tegev! ja Gaidide Rai na Soome osi maailmaorgani — tähistab tänl aastat oktoobri konverents te< Norras. Louhivuori tervitusi eestlal „MEIE ELU" lugejad, sõpradell mm m, |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-09-28-06