Meie Elu = Our life, September 28, 1978

              19 (1494) ffl$
AS
vägagi kaiR
I ajaloo uuri­maste
gene?'
I äärmine pa-lool
toodud
kes püüdis
Eesti Vaba-ettekandes
lüldiseks ni-lajate
poolt
[laim ei aja
156), "
Imbris 1938
istu võtmist
I Inglismaalt,
imberlainit,
tee Pariisist
5 Dieckhoff
miga, ning
[nud nende
oli Hitler
[ud telefoni
Nii et ai-
Laimise ja
liida heldis,
/iedemanni
lood p
rseholes).
[aniis t 1938
poolt kä-
8. maist
>ommivar-irmsamale
icheni ees-
)iku (Roo-oli
1938.
ire" (Mus-li)
Tiikide
sõja puh-lent
Pätsu
ihtes pol-vaid
see
jtoldfields
Ikontsessi-rnuti
toda
teadlastel,
iilist huvi
iükmaier-
Ltd.
te 1900,
$64-1131
[valikuks
lad.. Siis 0;
idistused
Ustu. Ja
>ti keele
ja saa-.
irimuste .
küsida,:
Hitlerit •
ist? Kas •
isuse as- •
|s ähvar­da
selle
|';.\ reakt-iu,
raske
)i; keegi' ••
•ii juhr-iiist
pä-endise-/.-
ia?. Sest?
>3ntrop'i.
st võtta
|\ Rootsi
•eisuko-
.iepingu
k. muu-...
; kaasa-'
ia Eva
r.is, mis:
L te vi.k-.
k sa- saa­li
-Hille-..
liSt-UVÕt-'
liiisside- .
..li E.V.
|a; mis
oo käi-je
osas
[aaiima,
lavik
ikvcr
pro-ite
pä-vähe-
[G pre-
|c-t ..23
CLC,
N.
;e täi-lärkis,
leti-
>etada
pe ja
>tusi.
t
61
P
I
J m
I
• lm
Hr
Jfieie-Elu"mr. 39; (l494)-1978 NEUÄFÄEVÄL, 28. THURSDAY, SEPTEMBER 28 3
•s%aanxL
USA välissekretär Gyras Vance viibis Lähis-Idaš ühel omal raskemal missioonil, — Camp Davidi imekökku-ete
,,müümisel^ Jordaaniale, Süüriale, Saudi-Araabiäle ja teistele. Egiptuse p^^
et saada oma lepetele Maroko kuninga «rohelist tuld". Esialgul lükati kõikjal Camp Davidi kokkulepped tagasi.
Kuid Iisraeli peaminister M. Beginit tervitasid suured rahvahulgad koju saabudes, kuigi ta loovutab peagu kõik
araablastelt vallutatud maad. Ainult väikene osa oli leppe vastu. Ka Ä. Sadatit tervitati kui suurt võidumeest;
sest ta toob rahu> saab tmgimusteta tagasi Iisraeli poolt vallutatud Siinai alad.
alad ja koguni kolm suurt lennuväl- rääkimisi ja teha kokkuleppeid, mis
ja; kuid USA ehitab nende asemele puudutavad Jordaaniat, PLO ja
Negevi kõrbe uued ja paremad. lis- ria rahva otseseid huvisid.
ohservatisvid© suur^^~
¥ö!smfisvõif
. President J. Garter kuulutas Camp
Davidi kokkuleppeid suure pidulik­kusega
nii Valges Majas, kui ka
. Kongressi pleenumi ees. Moskva teeb
kõik, mis võimalik, et pilduda kai­kaid
Camp Davidi lepete vahele. Ta
teeb seda Süüria ja PLO abil. Kuid
Iisraeli Egiptuse separäatrahu eral­dab
Egiptuse 30-ne miljonilise.rahva
araablaste leerist. Sõjaline ja poliiti­line
risk on -suur, kuid Camp Davidi
lepped on loonud uued võimalused
rahuks ja kui "need ebaõnnestuvad,
siis tuleb uus sõda.
Camp Davidi kokkuleppeid peetak­se
suureks imeks, sest president J.
CarterÜ õnnestus kahte ajaloolist ve-rivaenlast
_T- Iisraeli ja Egiptuse juh­te
tuua ühe laua taha j a neid panna
üksteist koguy maailma avalikkuse
ees embama. >
Nende lepete ebaõnnestumine võib
kujuneda ka suureks õnnetuseks ja
võib viia suureks sõjaks. Kuid küsi­mus
seisab ainult kellega ja kelle
vastu, Võtmepunktiks on selles kol­me
kuu jooksul sõlmitav Iisraeli—
Egiptuse rahu, millega Egiptus eral
dab ennast muust Araabia mäail
mast. Kui saavutatakse Egiptuse—
Iisraeli rahu, siis läheb lahti suur
äritsemine ja ülesehitamine. USA ja
juudi kapital ja tehnika tungib Egip
tusse. USA ja muu maailma turistid
voolavad Kairosse ja Jeruusalemma
Selleks loovutab Iisrael Siinai kõrbe-rael
loovutab ka strateegiliselt täht­sa
Sharm ,E1 Sheiks'i ja LRO üksu­sed
patrulleerivad kähe maa piiril.
Iisrael avab oma saatkonna Kairos
ja. Egiptus avab oma saatkonna Iis­raelis.
Iisrael võttis - selle leppega to­hutu
sõjalise riski ja Egiptus suure
poliitilise riski. . r
Nende lepete nõrgaks punktiks ori,
et rahu saabumiseks Lähis-Idas on
vaja, et Jordaania, Süüria ja eriti pa­lestiinlašed,
need keda juudid Pales-tiinast
ja Jordaania jõe läänekaldalt
välja ajasid, teeks Iisraeliga rahu.
Kõige raskem on Jordaania kuninga
Husseini olukord, sest pooled Jor­daania
elanikkonnast j moodustavad
palestiinlašed. M.iBegm lubas pales-tiinlastele
küll oma omavalitsuse nii
Jordaania jõe läänekaldal, kui ka
Gaza piirkonnas. Kuid Iisrael jätab
nende alade suveräänsuse Iisraelile
ja palestiinlastel on lubatud Iisraeli,
Jordaania ja Egiptuse kontrolli all
ainult omad politseiüksused. Jordaa­nia
kuningas Hussein pidas nõu PLO
juhi Y. Ärafati ja Liibüa presidendi
Quadäfiga ning märkis avalikult, et
ta nõustub ainult kui: palestiinlašed
saavad tagasi kõik omad õigused
oma maale, kuid ta lubas läbirääki
mistest osa võtta. Kõige halvem on
asjaolu, et Egiptuse ja USA presiden­tidel
ei ole mingit õigust pidada läbi
President. J. Carter pidas USA-s kõ­ne
ja suhtus PLO ja Araabia riikide
vaenuliku hoiakusse järsult. Ta üt­les,
et neid võib võrrelda natsidega
ja kui nende esindused • on praegu
Washingtonis, siis need ei õle nüüd
enam seal soovitud. ...... ».--
Kuid Camp Davidi lepete teosta
miseks on 3- ja lõplikult 5-aastane
ajavahemik. See on pikk aeg ja selle
aja jooksul võib palju juhtuda. Kui­gi
Araabia riigid, nagu- Jordaania,
Šaudi-Araabia on praegu lepetele
vastu, siis see on kahe otsaga mäng.
Pärsias käivad sisevõitlused, kus
Moskva taotleb kõrvaldada Shahhi
Kui.Pärsias see õnnestub, siis on
järg Saudi-Araabia ja teiste Pärsia
cofgas
Vaatamata sellele, et lehed ja TV
märkisid, et Sniberaahde^eäini-nister
Gerald Megan valitakse suure
häälteenamusega tagasi, otsustasid
hääletajad teisiti. Konservatiivid
said 31 kohfa, liberaalid pidid leppi­ma
17 kohaga ja uusdemokraadid
said 4 kohta 52-liikmelises provintsi-parlamendis.
Endises parlamendis
oli liberaalidel 31 kohta, konservatii­videl
ainult 12. Seda valimisvõitu
peab konservatiivide partei juht J.
Clark suureks saavutuseks.
Lõunä-Aafrike peaminister
John Verster lahkus
Peaminister John Vörster on küll
alles 63-aastane, kuid tervis on hal­venenud
niivõrd, et ta astus oma
ametist tagasi. Ennustatakse, et Lõu-na-
Aafrikas järgneb äge võitlus pea­ministri
koha pärast selle riiaa val­gete
valitsuses. Tema järglastena ni­metatakse
sõjaminister Pieter Bot-hat
ja mustade ministrit Connie
Mulderit. Kuid nende kõrval ön veel
informatsioon k
lahe sheikide käes; Abessiinias on t e i s i kandifaäte. J. Vorster oli peami
Moskva tugevad, baasid ja Eritreas nistriks 1968. a. peale. Ta sai peami,
hakkab vastupanu lõppema ja "kom- nistriks, kui peaminister M. Ver
munistid on täielikus peremehe sei- woerd mõrvati.
sundis, Sellega Jäheneb kommunist­lik,
surve Sudaanile, Egiptusele ja
Saudi-Araabiale. Muidugi ka Jordaa­nia
kuninga Hüsseinile. Rahu Egip­tuse
ja Iisraeli vahel oleks ysuureks
võiduks USA-le ja tema liitlastele,
kui ka Araabia üliriikidele. 'See ai­taks
kindlustada õliteid Pärsia lahest
Euroopasse ja Ameerikasse. Kuid
Liibanonis, Beirutis käivad ägedad
lahingud parempoolsete kristlaste ja
PLO üksuste vahel. y
TÄHELEPANUKS
ROÄNISÄTSIOONIDELES
1 Olgu tähelepanuks koigi EESTI ASUTUSTELE ja ORGANISATSI i
|y OONIDELE, et ,^EIE ELU" KALENDER-TÄHTRAAMAT on ilmu- |
| nud juba üle 25 a. VABAS MAAILMAS, kogudes ja tuues esimesena I
= ära võimaluse piires kõikide vabas maailmas asutatud ja organisee- s
E ritud organisatsioonide nimistu ühes aadressidega, mis oli väärtus- =
| likuks ja asendamatu abiks esimeste kontaiktide võtmisel kaasmaa- ='•
1 lastele globaalses ulatuses, snl kirikutele, seltsidele, ühingutele, koo- 1
I Iidele, relvayendadele, skautide ja gaidide üksustele j Ji.e. Sellel g
i tööl on olnud suur tähtsus algaastail õhutajana ja tõukejõuna meie =
|:''vsdmlise,'selMon<pkii j a ' ^ t u ü r i Ü s e y e l u - . v i l j e l e i n i ^ l . . •1
I ,^IEIE BLU" ön asunud oma järjekordse KALENMI-TÄHT- I
Iv RAAMATU koostamisele 1979 aastaks. •.,.••§'
| Kuna nii Kanadas kui ka mujal on tehtud posti süsteemides |
| muudatusi ja organisatsioonide juhatustes on leidnud aset muuda- |
S tusi mööduva aasta jooksul; siis palub ,JV1EIE ELU" kõiki organi- f§
I satsioone, seltse, ühinguid jne. teatada oma täpsed aadressid (Post 1
I Code) jne. „Meie Õule", HIUiEMALT 30. OKTOOBRIKS s.a. aadres- I
1 sü: '-f - .1
E «MEIE ELIPV958 BR()ÄDVIEW;ÄVE., TORONTO, M4K 2R6, OOT. I
1 .CA^™Ä..;^^y''.;:v; |
| . y • Tehke VIIVITAMÄTULt seda teadet lugedes ja mformeerige ka:.; | :
5 oma naabreid sellest. Tehniliselt on soovitav väljaspool Torontot s
1 asuvail keskustel teha seda ühiselt, eriti keskorganisatsioonidel, g
| See palve>n Teie huvides! SEE KOOSTÖÖ TULEB TEILE EDUfeS! §
| \ ,3ÄESE ELU^' "'.;i
Jüllllllllillllllllllll!l!lli!lii!i;illli:i;;!!l!lll!i:i
GEISLINGEN (ME) 4 ' Aasta pärast seda kui hõivati Saksa Töösturite
Liidu president Hanns-Martin Schleyer, õnnestus Saksa politseil tänu -ela­nikkonnast'
saadud märguannetele anda paar tugevamat lööki poliitgangs-teritele.
Nii tegid politseiametnikud viie revolvrikuuliga kahjutuks taga-,
otsitava terrorismi Willy Peter ŠtoÜL
Ta einestas ühes hiina-restoranis •kuulipildujat, 20 revolvrit, 5000 pad-
Düssel4orfi raudteejaama läheduses, I runit, 30 kilo lõhkeainet/ millest 20
kus ta avastati ühe kelneri tähelepa­nelikkuse
tõttu. Telefoniteel kohale
kutsutud kaks erariides politseinik­ku
võtsid istet kõrvallauas ning vei­di
aega hiljem käsutati gangsteril
käed üles tõsta. Selle asemel tõmbas
Stoll kabuurist välkkiirelt suureka-liibrise
revolvri. Politseinik tulistas
aga kiiremini, surmates bahdiidi,
kelle süüks pannakse kaasabi mõr­vades
ja hõivamises. Surmatud po-liitgangster
lendas augustikuu algu­ses
koos kahe kaaslasega, kes samu­ti
tagaotsitavad, helikopteriga Lõu-na-
Saksamaal ringi, kus pildistati
vangimajasid ja ühe poliitilise pro­minendi
elukohta. Gangsterite troi­ka
pääses üle noatera politsei haar­dest.
• Seoses Stolli kahjutuks tegemise­ga
korraldas politsei Düsseldorfi
ruumis suurhaarangu ja läbiotsimisi
suurtes majablokkides. Tulemusena-kilo
nõukogude päritoluga, süüte­nööri
ja muud materjali. Kogu arse­nali
õli kokku tassinud organisatsi­oon
..revolutsiooniline rakk". See ni­ini
ütleb juba ise, missugusse masti
sellised . „rakud" kuuluvad. Seoses
relvalao avastamisega arreteeriti, ri­da
isikuid. • '
Liidu prokuratuuri andmeil pole
nende, löökidega oluliselt halvatud
poliitgangsterite tegevust, kellel huL
gana sümpatisante n.n. intelligentsi
hulgas. Äärmisel juhul on veidi eda­si
lükatud uute terroriaktide soorita­mine.
Hõivarniste, mõrvade ja pom-miatentaatidega
võib alati arvestada.
Seetõttu on tugevdatud ohustatud
isikute j a asutiste valvet.
Koalitsiooniparteid peavad praegu­seid
seadusi piisavaiks, et võidelda
edukalt poliitgangsterite vastu. Opo­sitsioon
seevastu nõuab rangemaid
seadusi. Mõned mitte just vajaliku
iESTISTKi
Washingtonis
E. Rahvuskomitee USA-s pidas äs­ja
tarviliseks esineda protestiga USA
välisministeeriumis, et USA Lenin-, [küüditatute hulka sattunud inimesi,
gradi,/.peakonsul T. R. Buchanan on kelle väljasaatmine polnud vajalik
avastati Düsseldorfis üks- konspira- vaimuvalgusega varustatud rahva
tiivkorter, kust leiti laskemoona,!saadikud on koguni hoiatanud mõ-prille
ja parukaid välimuse moonda- ningaid ajalehti „hüsteeria" ja „paa-miseks,
medikarriente, .haavaside-meid
ja isegi veroplasmat vere üle­kandmiseks.
Korter^ oli peidupaigaks
viiele poliitgangsterile ning ette näh­tud
vajaduse korraks haiglaks haa­vatud
bandiitidele. Bandiitidel oli
korterist põgenemisega nähtavasti
väga kiire, nagu selgus mahajäetud
esemetest. i :
Mõni päev hiljem avastati jällegi
'elanikkonna kaasabil Frankfurdi lä­hedal
Wjesbadenis ühe konspiratiiv­korteri
keldristf suurem relvaladu.
Sealt leiti muu'hulgas kaks püstol-nikategemise"
eest. Igas demokraat­likus
ühiskonnas on isikuid, kes va­sakust
silmast pimedad ning vaheta­vad
sõnavabaduse narrivabadusega.
, Londonis tabati 15. sept. Scotland
Yardi poolt neli aastat tagaotsitav
saksa ftaisterrorist Astrid Pföll. Vii-mane
kuulus Baader-Meinhof bande
koosseisu, oli 1973. a. lühemat aega
vahistatud, lasti tervislikel põhjustel
vabaks, misjärele kadus põranda al­la.
Proll töötas vale nime all* instruk­torina
ühes autotöökojas Londonis.
taas sooritanud külaskäigu okupee
ritud Eesti pealinna Tallinna, mida
võidakse tõlgendada kui USA tunnus­tus
t. Eesti ökupeerimisel.e ja annek-teerimisele
N, Vene poolt. Nõukogu­de
ajalehtede teateil on USA peakon­sul
seal teinud visiidi Tallinna riõuk.
nukuvalitsuse „välisministri" asetäit­jale
K. Turgile ja siis raekojas täi­tevkomitee
sekretäri E.Pragile.
„V, E. Sõna" kirjutab selpuhul, et
ÜSA välisministeerium ilmselt rää­gib
ühteviisi ja toimib teistviisi Ees­ti
annekteerimise mittetunnustami­se
küsimuses, või siis ei saa korrale
kutsuda oma Leningradi peakonsu­lit,
kes armastab teha sõitusid Tal­linna.
Okup. Eestis olevad „välismi-nister"
ja ta abi on ainult petteku-jud,
kelledel ei ole ministeeriumi
ega asjaajamist. Milleks peaks USA
peakonsul seda igaühele tuntud pet­tust,
austama ja sellega USA välis­teenistus
t naerualuseks tegema?
Leht lisab E. Vallaste kommentaaris
veel seda, et peakonsulaadist Lenin­gradis
on ka varem ameerika ajalehe
tedesse valgunud informatsiooni,
mis on selgesti pahatahtlik Balti rii­kidele.
Näit. on avaldatud arvamust,
et aeg töötavat nõukogude rezhiimi
kasuks ja et pikapeale USA lepib
praeguse olukorraga Eestis, Lätis ja
Leedus.' . ' ..
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
, eestlasi. — Tellige ja lugege „MEIE ELU". — Nõudke „MEIE ELU"
proovinumbreid.—
„MEIE ELU" tellknishirinad:" Kanadas: l a . |24.00,, 6 k. $13.00,
3 k. $8.50USA-sse: 1 a. 26.00, 6 k. $14.00, 3 k. $9.00, Ülemeremaades-se:
1 a..|30.00, 6 k. §16.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas: l a .
$13.50, 6. k. S6.75. Kiri ja lennupostiljsa USA-sse: l a . $14.50,6 k. $7.25.
Lennupostilisa' ülemeremaadesse: l a . $23.50, 6 k. $11.75... y
:y ),MEIE ELU" TALITUS •..
958 Broadview Ave., Toronto, Ont,M4K 2R6, Canada
Tellimiskupong:. /
Palun saatke minule „Meie El^"^.....;;.;..,..,...•.,,..£'..•.; kuuks. • /
Tellimisraha siinjuures ...........:......,..............„...i„„,0„
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
Nimi: .....................^._.,.;.„„..;....,.
Postiaadress:
•Kuupäev, i —..............................o......
Küüditamiste ja arreteerimiste õi­guslikuks
aluseks oli Vene NFSV kri-minaalkodeksi
paragrahv 58, mille
üksikud lõigud käsitlesid „kontrre-volutsioonilist
tegevust", ;,nõukogu-devastast
tegevust", „sabotaashi"
jne. Seejuures tuleb silmas pidada,
et. valdav enamus repressioone toi­mus
n.ö. administratiivkorras, ilma
kohtumenetluseta. Suurem osa Balti­kumist^
1941. a. äraviidud mehi arre­teeriti
sõjatribunaali poolt tagaselja
langetatud otsuste alusel. Nende
meeste, samuti teiste ..harilike" van­gistatute,
karistusmäär oli sama pa­ragrahv
58 alusel 25 aastat sunnitöö­laagrit.
•.. : .
Alles 1956 juulis võeti kohtupidami­ne
„kontrrevolutsiooniliste kuritegu­de
käest ära ning anti tavaliste koh­tute,
kompetentsi. Hrushtshovi ajal
alandati mõningate poliitiliste kuri
tegude karistusmäära 25 aastalt 10-
le. Vene NFSV uues kriminaalkoo
deksis, mis anti välja jaanuaris 1959,
asendati „kontrrevolutsioonilised"
jmt. kuriteod nimetusega „riigivas
tased kuriteod". ;:
Stalinliku perioodi nõukogulikud
õigusdogmad nägid ette; inimeste
kollektiivset karistamist. See tähen
das, et süüdistava tegude eest kand­sid
kaasvastutust ning said ühel või
teisel viisil kannatada ka tema pere
konnaliikmed, sugulased ja sõbrad.
Nii oli üldiselt levinud praktika, e
näiteks perekonnapea arreteerimise
saadeti ülejäänud perekonnaliikmee
sundasümisele. Miljoneid y inimesi
peeti nõukogudeyaenulikuks nirig ka­ristati
mitte ainult juba sooritatud
tegude eest, vaid ka nende ja priori
Oletatava meelsuse, nende potentsi­aalse
kontrrevolutsioonilisuse eest.
hendanud veel automaatselt vabane­mist,
kodumaale tagasipöördumise
õigusest rääkimata. Sunnitöölaagris
viibija karistusaega võidi mingil et­tekäändel
administratiivkorras . pi­kendada
(on teada isikuid,; kes on
nõukogude karistuselaägreis veetnud
ühtejärge 30 ja rohkem aastat).
Laagrist vabanenud määrati paha­tihti
asumisele mingisse kaugemasse
piirkonda. Samuti on teada juhuseid,
kus Baltikumist pärit laagrivangid
said küll peale viieaastase karistuse
kandmist ise kodumaale tagasi tulla,
kuid arreteeriti seal paari kuu möö­dumisel
uuesti ning saadeti uuesti
Siberisse. v
Alles pärast Stalini surma sai ko-dukohta
naasmine järkjärgult jälle
võimalikuks. Ometi on nõukogude
kohtupraktikas tänini säilinud tsaa­riajast
pärinev julm tava: vangide-ja
laagrikaristuse täiendamine sund-asumisegä
(karistada võib ka ainult
.sundasumisega) ning eriti poliitvan­gide
puhul karistuse raskendamine
sellega, et seda sunnitakse. kandma
kodumaast kaugel, võõras keskkoht
nas ja harjumatus kliimas.
STOKHOLM >— Eestist on küüditatud kokku 141.000 ininiest märgib üks kodumaalt välja saadetud tofor-matsioon;
Neist 1940/41 a. küüditati 11.000, 1944—54 a.- 130000 (neist 1949 a. märtsis 90000).
: Nõukogude Okupatsiooni kirjelda­vas
dokumendis, mille äärele märgi­tud,
et see on pühendatud Eesti Va­bariigi
60-ndale aastapäevale, kirjel­datakse
Nõukogude okupatsiooni.
Selles üteldakse,: et sealne ametlik
ajalookäsitus õigustab praegugi veel
küüditamisi kui ekspluataatorlike
klasside hävitamise vormi kuid võe­takse
siiski omaks, et Stalini isiku­kultuse"
ajal olevat liialdatud ning
AMNESTIAD '.;'-\VV>
Pärast Stalini. surma kuulutati
Nõukogude Liidus välja rida pikisil­mi
oodatud amnestiaid. Neist esime­ne
(27. märtsist 1953) hõlmas erandi­tult
kriminaalkurjategijaid] Järgmi­ne
amnestia (17. septembrist 1955)
puudutas neid Nõukogude Liidu ko­danikke,
keda süüdistati Saksa oku­patsioonivõimudega
koostöös.
göödiaks, kuna see tähendas sunni­viisilist
kollektiviseerimist ning tu­handete
talupoegade ja nende pere­konnaliikmete
küüdistamist0 Siberis­se.
Analoogiline protsess Oli Nõuko­gude
Liidus toimunud juba paar­kümmend
aastat varem.
Sarnaselt teistele Saksa" okupatsi­ooni
all olnud maadele süüdistati ka
Baltikumi elanikkonda koostöös •
sakslastega.
Oktoobris 1944 võeti miilitsajaos­kondades
. arvele kogu Baltikumi
elanikkond. Lisaks mobiliseeriti aas­takäigud
1911—26, a, 1945 veel mõ­ned
varasemad aastakäigud (alates
1908-st). Mobiliseeritud jagati kol­me
poliitilisse kategooriasse: osa
suunati kohe yangilaagreisse, osa ka-ristuspataljjonidesse,
ülejäänud saa­deti
rindele.
Aastail ' 1944—49 . korraldati Balti
riikides keskmiselt igal aas tal üks
küüditamine, algul suhteliselt väik­semas
ulatuses.
1948 kevadel Leedus aga juba tun­duvalt
laiaulatuslikum. Kõik senise
ületas aga 1949 mässküüditamine.
See viidi läbi märtsi kuus, koolivahe­ajal,
hing hõlmas Baltikumis roh­kem
kui 330.000 inimest, eriti talu-peremehi
ja nende perekonnaliik­meid.
1949. väljasaatmisega murti sõltu­matute
talunike visa -vastuseis kol-hoseerimisele.
Järgnevalt, kehtestati
Baltikumis totaalne kolhoosikord.
On teada, et suurem osa väijasaade-tuist
asutati seekord Siberi Novosi­birski
piirkonda ja Kasahstani Semi-
Seegi dokument ei andnud midagi | palatinski ümbrusse. Küüditarhis-
WESTMORE
SÜITE 404,
3Y7 — Tel. 745
(Allkiri)
f,'
m
i - 1 ü
Connecticuti osariigi loteriil võitis
sealne kanäfarmer Nick Lepik. 250-
tuhat dollarit. 42-. a. vanune õnnelik
võitja, kes;; on J abielus aga lasteta,
saabus USA-sse poisikesena..Ta on
pärit Meremäe vallas t Pet sen maal t,
end. nimega Nikolai. Lepikov. Võitja
juures elab ka ta 74 a. v. isa ja:'N.
Lepik on seletanud, et tal on kavas
võidetud raha, mis: taxidest järele
jääb, kasutada oma kanafarmi aren­damiseks.
REPRESSIOONID
Teostati süstemaatilisi ja massili­si
repressioone; lähtudes inimeste
sotsiaalsest (kulakud, ettevõtjad jt.),
organisatsioonilisest tsaristlike ja
kodanlike organisatsioonide liikmed.,
endised menshevikud, sotsialistid-re-voiutsionäärid
jt.), usulisest (vaimu­likud,
usuaktivistid) või rahvuslikust
(Volga sakslased, Krimmi tatarlased
jt.) kuuluvusest.
.. Omaaegses nõukogulikus õigus­mõistmises
väärib tähelepanu ka
retroaktiivsuse • printsiip":, inimesi
süüdistati ja karistati nencle meelsu­se
ja tegevuse eest ajal enne nõuko­gude
võimu kehtestamist, ehkki see
tegevus polnud mingil määral vastu­olus
tookord kehtivate õigusnormi­dega.
1940—1941 ja peale; sõda raken­dati
retroaktiivsuse printsiipi ulatus­likult
Baltikumis: paljud ühiskond­likult
aktiivsed isikud arreteeriti ja
saadeti Siberisse selle eest, mida nad
olid rääkinud,: kirjutanud või teinud
kodanliku vabariigi perioodil. ;.;
Karistusaja lõpulejõudmine ei tä-neile,
kes kandsid karistust „kontr-revolutsioonilise"
või ,,nõukogude-vastase"
tegevuse ettekäändel. See­tõttu
jäi enamus. Baltimaadest päri­nevaid
laagrivange mainitud amnes­tia
mõjupiirkonnast välja. Suure­mad
muutused saabusid alles 1956
seoses Stalini kuritegude paljastami­se
algusega.
NSV Liidu Ülemnõukogu presi-diiumi
seadluse (24. märtsist 1956)
põhjal moodustatud komisjonid vaa­tasid
läbi paragrahv. 58 alusel süüdi:
mõistetute kohtuotsused. Ka enamus
Baltikumist pärinevaid poliitvange
saavutas kohtuotsuse tühistamise,
amnesteerituse või karistusmäära
vähendamise ning pöördus • samal
aastal kodumaale tagasi,
„Enamus tagasipöördujaist (kel­lest
suurema osa moodustavad hai
sed) kuulub sõj aj argse küüditamis
kontingendi hulka, 1941 küüditatuist
valdav osa hukkus täiesti ebainimli­ke
tingimuste tõttu transpordil ja
vä 1 jasaatmispaigas.' Need, kes tagasi
pöördusid olid paraku pea viimseni
kehaliselt ja vaimselt murtud."
aktsiooni kõrgemaks juhiks oli jul­geoleku
kindralpolkovnik Ivan Se-rov,
kes olj juhtivalt tegev juba 1941
küüditamiste kavandamisel ja•"läbi­viimisel.
• Eestist küüditati 1940/41 11.000 ini­mest,
1944—45 130.000 inimest (neist ;
1949 märtsis 90.000), kokku 141.000
inimest, j'/,-
Sõjajärgsetel aastatel oli Baltimaa­de
metsades arvukalt relvastatud •
partisane, kes eelistasid lindpriide
„metsavendade" elu alistumisele vi­hatud
okupatsioonivõimude omavo­lile.
1944—55 kuulutati ainuüksi Eestis
välja viis erinevat amnestiat; kusjuu­res
mõnedes töötati ,,andestust" ka
..metsavendadele". \ Kuid mehed, kes.'.
välja ilmusid, said harilikult kõigest
mõni kuu vabadust nautida, seejärel,
algas sõit Siberisse. (EPL)
KÜÜDITAMISED 1944—.54
Baltikumi ,itaasvabastamisega" pu­naarmee
poolt 1944 sügisel algas siin
nõukogude okupatsiooni teine: järk.
Moskvas K (b) P. Keskkomitee juu­res
moodustati eribüroo Eesti, Läti
ja Leedu tarvis. Seda juhtis, praegu­ne
Keskkomitee; ideoloogiasekretär
ja poliitbüroo liige Mihhail Suslov.'
Büroo ülesandeks oli „tööstuse
ja põllumajanduse, taastamine Balti
liiduvabariikides: ja nende vabariiki­de
kommunistide poliitiline kasvata­mine".
Too ..taastamine" kujunes
eriti põllumajandusele suureks trä-
Edward Kennedy'! peetakse järg­miseks
presidendi kandidaadiks 'de­mokraatide
'parteist ja ta tuuritab
praegu N. Liidus, kus ta esines ühel
ametlikul toimingul isegi Kashaksta-nis.
E. Kennedyt oli; 72. aastase L.
Brezhneviga .^tunnine jutuajamine/
E. Kennedy märkis- lehtedele, et L.
Brezhney oli vaimselt ja füüsiliselt
suhteliselt heas vormis,.arvatud väl­ja
vähe; segane hääl. '
Kfemnoloogid märgivad, et N. Lii­dus
.püütakse tõsta esile vene- pressis
72.; aastastI-' Andrei Kirilenkot, L.
Brezhnevi asetäitjat, keda peetakse
L. Brezhnevi järglaseks. ^