1987-02-12-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Pühapäeval, S. veebr. lubas ilmaennustaja Toronto iinrale „koera-ilma". Ilma, millal hea peremees ei aja isegi mitte koera ulualt välja. Mii öeldi mõnes kodumaa nurgas. Tuule kiiruseks ennustati 100 km Junnis, lund kuni 10 cm. Raadios üks hoiatus järgiles teisele. Maakondliklu Esinduskogu abiesimees Salme Vesi vaatas murelikult Eesti Maja väikeses saalis ülesseatud tühje toole ja mõtles kas need toolid leiavad täna istujaid. Pidi algama maakondade eesti rahvustoitude valmistamise kursus. Väljakuulutatud ajaks oli aga saal peagu rahvast täis ja rõõmsa näoga ütles Salme Vesi teretulemast daamidele ja mõningatele härradele, kes trotsinud loodust ning tulnud kuulama esimest loengut. Lektoriks o|i tuntud kodundus-teadlane Hilja Jukkum. Pr. Vesi tutvustas lektori hariduslikku tagapõhja, mille järele Hilja Jukkum käsitas oma pooleteisttunnilises ettekandes Eestis kasvavaid toitevilju jä nendest valmistatavaid toiduaineid. Ajalooline ülevaade meie rahva söögisedelist. möödaläinud sajanditel oli eriti huvipakkuv nii vanematele kui ka noorematele kuulajatele-! Rõõmustavalt leidus viimaseid rohkesti poolesaja-lis& s kursuslaste peres. Hilja Jukkum tõi oma ettekandes huumoriga vürtsitatud näiteid köögiteadusest, mis lõi sa llis lõbusa meeleolu. Ta nimetas, et meie praegune tähtis toiduaine kartul jõudis Eestisse 18-dal sajandil, kuid seda ei soovitud kasvatada. Leival on alati olnud tähtis koht meie laual N i i tähtis, et. kõiki muid toiduaineid nimetati leivakõrvaseks. Ka meie keelepruuk juhib tähelepanu leiva erilisele positsioonile toiduainete hulgas. Näiteks sisenedes ruumi, kus käsil söömine, sooviti,.jätku leivale'\ Vastupidi üldisele arvamusele võõrsil elavas eesti ühiskonnas ei söödud kodumaal vere- ja valgeid vorste olenevalt geograafilisest piirkonnast, kus elati, vaid see harjumus oli juhuslik. Nii olid ühe pere laual verevorstid, naabriperes aga hoopis valged vorstid. Meil on isegi toite, mis võivad olla konfliktis tänapäeva seadusandlusega ja neid nüüd loomulikult ei tarvitata. Nende hulka kuuluvad kanepi-, toidud. Sujuva esitusviisiga lektorit tänati tugeva aplausiga ja lillekimbuga. Siis tehti teatavaks, et järgmised neli loengut. koos praktiliste töövõima-lustega toimuvad Toronto Eesti Ev. Luteriusu Kolmainu koguduse ruumes 619 Sherbourne Street, mis asub samanimelise allmaaraudteejaama juures. Need loengud toimuvad järgmistel kuupäevadel: 23. veebruaril ning2., 9. ja 23. märtsil 1987. Loengute algus on kell 7 õhtul ja kestvus Umbes 2 tundi. Informatsioon Vajadusel: Salme Vesi, tel. 255-3929. Maakondliku Esinduskogu kevadises töökavas on veel, nagu loengu, lõpul teatati, Võidupüha ja jaaniõhtu pühitsemine Eesti Maja kõikides saalides teisipäeval, 23. juunil. . E.A. Lääneranniku Eesti Päevadele Vancouveris Maakondade väga populaarseks osutunud reis Vancouveri Lääneranniku Eesti Päevadele on an^mu-gi läbi müüdud. Reisi teeb kaasa 136 kaasmaalast, kes sõidavad peale pidustusel kolme bussiga Vancou-verist Calgary, peatudes^ kõrgmä-gede vaatamisväärseis kohtades. Kuna mitmed reisihuvilised jäid omal soovil ootejärjekorda, juhul kui keegi haiguse või muul põhjusel peaks välja langema, siis pöördus Maakondliku Esinduskogu reisijuht veelkord Eatoni reisibüroo poole võimaluste leidmiseks kõikide soovijate äramahutamiseks. Selgitati siin ja Vancouveris. Leiti et busside arvu ei ole võimalik suurendada, küll on aga vabu istekohti Wardair'i lennukis paarikümnele inimesele ja vastaval arvul vabu ruume suures 250-ruumilises hotellis, kus meie reisiseltskond peatub seitse Saarlaste Ühingu oos juhatus küünlapäevapeol Eesti M a j a s . Istuvad, vasakult — H. Härm, V. Gustavson(esimees), P. N i i t ; seisavad L. Riis, L. Kolk, A. Röinsoo. A l l — peorahvast: Ludvig Raun, M a r y Mets, Aino Raun ja Salme Raun. Foto -. H. Raigna »*<)><ic»o<n>i)<iE>(><i»(i«»(><ipii<3»()gii>()<iEail<nn>ii<ii»(i<g^ LJ 00 eo 90 mpress FLOWERS i GIFTS O L L E O E SAAT[V3I{^1 U L E f ^ A Ä d L A K S E S U L A T U S E S. E r i t i Räägiti^Bcse eesti läti ja inglis® keelt. Avatyd: iaripäevadol 9.00-6.00 p.l., l a u p ä e v a l 9.00-6.00 p.l. Tegevuse Elgus ' wuiiiiiiiiiiiiiuiiiiuiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiifiiMiiiiuium^ Seedriomi Seedrioru algava aasta esimesel juhatuse koosolekul 1. veebruaril, koostati esialgne kava 1987. aastaks. Selleks on peamiselt traditsiooniline Suveharjapidu ning sellele järgnev laste suvekodu. " Suveharjapidu otsustati sel aastal pidada 27. juunil, ining laste suvekodu alguseks v a l i t i t 2 . juuli. \ Suveharja k.ontseiptaktuseks on juba eeltööd käimas ning on loota sel aastal midagi erakorralisi Et aga pakkuda meid igal aastal külastavale noorsoole midagi uut, enne aktu&t, on kaalumisel sportlikud üritused, mis tooksid noortele energilistele inimestele Seedriorul vaheldust. Eesti Rahvusteater, Seedrioru auliikme Lydia Vohu-Viiesteni juhtimisel, toob sel aastal Seedrioru vaba-' õhulavale August Mälgu meeltköit-va näidendi ,,Vaesemehe utetall". Kuna on loota mitme meie tuntud ja armastatud näitleja osavõttu, siis peaks see naljamäng saama rahvuskaaslastele tõmbenumbriks ning suurepäraseks meelelahutuseks. Laste suvekodu korfaldajaks juhatuse poolt on Reet Roman-Metsa-maa, kes ^energilise noore inimesena teeb koheseid ettevalmistusi suvekodu edukaks läbiviimiseks. Ta kutsub noori võimelisi eestlasi end registreerima kasvatajateks mitme vanusegrupi lastele, Ta palub temaga kontakti võtta aadressil: 246 Floyd Ave-nue, Torontb, Ont., M4J 213, tel. (416) 463-2180 kodus, või tööl (416) 477- 4850. Samuti võib (teatada esimees Linda Montgomeri^'le: 173 Lynn-brook Crejs., Waterloo, Ont., N2L 4X2, tel. (519) 885-3882. K a võib neile teha eelregistreerimisi suvekodust osavõtuks ning saada muud irjfor-matsiooni suvdkodust A.I. ® Laup., 14. veebr. Baltic Bash for Afghan Aid.Polish Gultural Gent-re'is 206 Beverley St. algusega kl. 20.00. # Laup., 14.; veebr. Meeskoori pido Eesti Majas algusega kL 19.00. # Laup., 14. veebr. Kultuurivara-mu Konverents Tartu College'is algusega kl\ 9M. ® Pühap., 15. veebr, kontsert-ju-malateenistus Vana-Andrese kirikus algusega kLll.OO. ® Pühap., 15. veebr. „Varentine Brunch" Eesti Majas kl. 12-16.00. ® Neljap., 19. veebr. Pensionäride Klubi koosviibimine Eesti Majas kl 14.00. Saarlaste Ühingu traditsiooniline küünlapäeva koosviibimine/ vult32., toimus möödunud laupäeva õhtul Eesti Majas ligi 300 peo-külalisega. Koosviibimise algul ühingu endine esimees Ärni Käärid tutvustas koosolijaile uut ühingu esimeest Volli Gustavsoni, kes oma lühikeses sõnavõtus tervitas peo-külalisi ja soovis neile head peo= tuju. Humoristliku.peokõne pidas meile kõigile tuntud iseseisyuseaegne riigitegelane ja E K N liige Lembit Kolk, Ta algas oma kõnet Saaremaa sünnist 11.000 või isegi 12.000 tuhat .aastat tagasi. Sel ajal olevat seal suureks abiliseks olnud nende mu.i-naskangelane Suur Tõll, kes olnud , väga hea iseloomuga, sõbralik ja alati .abivalmis. Samal ajal olevat seal olud ka üks suur pahandusetegija j nimega^ Vanapagan, kelle Suur Tõll .[ sealt hiljem kividega olevat minema ; kihutanud. Et see lugu tõsi on, sel- ' leks olevat seal veel praegugi näha I kividel Vanapagana jooksu- ja Suure : Tõllu sõrmejälgi. Kust saarlased Saa- ^ remaale tulid, olevat praegugi veel suur mõistatus. Küll on aga teada, et 1928.a. Eesti Kaitseväe Tervishoiuvalitsuse andmetel saare meeste ja naiste keskmine pikkus olevat ületanud mandri oma. Saaremaa vallu-tamisi on nii mitmeid kordi olnud, et keegi enam neid kordi ei mäleta. Vaimliselt-pole aga keegi suutnud saarlasi vallutada. Nadpoleka kunagi leppinud sellega, et nende väiksed maalapikesed mis on nendele kuulunud .aastatuhandeid, saaksid kunagi kuuluda teistele. Teine kommunistlik okupatsioon olevat nende elanike arvu vähendanud ligi poole võrra. Lõpuks mainis, et kodumaale jäänud saarlased peavad seal praegu elama, ajaloos tuntud kõige metsikuma kommunistliku valitsuse all. Kutsus kõiki koosolijaid toetama meie vabadusvõitlust, sest ainult eestlastel endil on õigus olla peremees oma isade maal. Ettekantud kõne võeti vastu suurte aplausidega. Peokorraldajad ei unustanud ka ühingu toetajaid ja vaevanägijaid. Neid esitati koosoiijaileja ehiti l i l - . edega. Austatuteks olid seekord: Ärni Käärid, Volli Gustavson, Arno Kapp, Albert Reinsoo. Lembit Kolk, Hilda Härm, Lembit Riis, Albert Lukk, Stella Gustavson, Evi K i lu ja Pilvi Niit. Ka langenute mälestusmärki ei unustatud. See oi kaunistatud põlevate küünalde ja lilledega. Õhtu eeskavas esines bariton Andres Raudsepp, kes laulis viis laulu:,, Andaluusia öö"..,,Kesksuvine aas", ,,Muhulane". , , M u isad ja emad on saarlased" ja ,,Saare on mu kodumaa". Viimase laulu sõnad olid Lembit Riisilt ja muüsikaloojaks oli Ärni Käärid. Pärast ettekandeid tantsiti kuni keskööni Volli Gustavsoni orkestri helide saatel. HARALD RAIGNA ROYÄL LEPÄGE= Müüa eraldiseisev ® Pühap., 22. veebr. Ee 'Ai Vabariigi 69. aastapäeva kontsert-aktus Toronto Ülikooli Gonvocation ris algusega kL 15.00. 2-1 0'Connor Dr. ja Pape Ave. rajoonis. Majas on 3 magamistuba, 2 vannituba, väljaehitatud kelder koos sauna ja seltskonnaruumiga. Suur krunt, omaette sõidutee ja auto garaaž. , Küsitav hind 1185,000.00. • 752-31 1 1, kodus 488-0129 ® Esmasp., 23. veebr., 2., 9. ja 23. märtsil loengud rahvustoitudest Kolmainu kiriku saalis, 619 Sherbourne St ® Esmasp., 23. veebr, algusega kl. 17.30 ja teisip., 24. veebr, kell 20.00 Massey Hairi ees demo^nstratsioon Punaarmee l^ori esinemise puhul. ® Laup., 28. veebr. „Estonia" orkestri kontsert-pidü Eesti Majas algusega k l 19.00. © Laup., 28. veebf. esitab T.E,R,R. „Kungla"\„Kas oled näinud... ?" Minkler Auditoormmis, Seneca College'is (Finch Ave. ja Hwy 404) 'akL 19.30. op 958 Broadvlew Ave., Toronto, on jõud .KiniüSsvaya laeoüflci 9.00% Isiklikud laenud alattes 11.00% ©smasp-s-ead© 10:00-3; "öljap. 6hm\ 5:30-8:00 Sellepärast moodustatakse uus grupp, mis alustab lendu koos esimese grupiga Torontost Vancouveri teisipäeval, 30. juunil 1987. See grupp viibib sama arv päevi Lääneranniku eesti Päevadel kui esimene grupp, kuid pidustuste lõppedes lennatakse 6. juulil Torontosse tagasi. Reisi hind on tunduvalt madalam kui esimesel grupil. Asjahuvilistel on soovitav koheselt võtta ühendus reisijuhiga. Endel Ainsaar,' tel. 752-8643.. Kuigi registreerimise tähtaeg on 1. märts, näitasid kogemused aastavahetusel, et kõik kohad müüakse ära enne tähtaega. ^ Praegu teoksiloleva pikema ringsõidu organiseerimine Kalju [õgi poolt, mille sihtkoht on samuti Lääneranniku Eesti Päevad ja maakondade kaks reisigruppi paiskavad eeloleval suvel Vancouveri tänavaile hulganisti Ida-Kanada eestlasi, kelledele kjndlasti lisanduvad veql omalkäel sõitjad. Seega tõotavad Lääneranniku Eesti Päevad kujuneda väikeseks Estoks, mida oodatakse huviga nii siin Torontos kui seal Vancouveris. » E.A. Filateelia ida oodatäi Kanada 1987 Lastes pilgud üle käia Kanada Postivalitsuse 1987-ks aastaks kavatsetud uute markide nimestikust ei leia me sealt kuigi palju uut. Õieti ainukeseks uudiseks on uus komplekt igapäevaseid tarbemar-ke •— 9 marki nominaalides 1 kuni S8 cendini. Need asendavad seniseid inetuid vanade tarbeesemete piltidega marke. Loodame etuiied, milledel on kujutatud väikesed Kanadas esinevad loomad, on nägusamad. Muidu on kõik enam-vähem eelmise aasta sarnane, nii väljaanne te kui markide üldarvult ja — nagu alati — ülearuseid ja mittevajalikke marke. Kui 1985. aasta arvud näitavad 16 väljaannet 36 margi ja ühe suve-niirblokiga, siis tuleval aastal on vastavad arvud 16, 37 ja üks. Vahe on ainult rahas, mida kogujad uute markide eest peavad välja andma. See on umbes 13 dollarit, seega veidi üle dollari kuus, mis ei peaks andma erilist põhjust nurisemiseks. 1985.a. ilmus täiesti põhjendamatult ning vajaduseta uus 5-dollariline mark, mis viis üldsumma kõrgele — 19 dollarile. Kui aga täituvad kardetud kuuldused senise 34-cendise kirjatariifi tõstmisest 36-le ja koos sellega ka kõigi teiste saadetiste omad, siis ei jätku loomulikult ülalnimetatud 13- st dollarist. 1987. aasta kava oleks (võimalike väiksemate muudatustega) järgmine: 16. veebr. — Torontos toimuvale rahvusvahelisele suurnäitusele CAPEX 87 pühendatud üks 34-c. mark, millel Toronto esimene postkontor (kolm CAPEX-i.marki ilmub hiljem); 20. märtsil — neli 34-c.marki avastajate ja leiduritega; 3. aprillil - kaks 1988.a. Calgary taliolümpiamarki: kiiruisutamine (34 c) ja bobisõit (39 c); 13. aprillil-Vabatahtlikud (Volun-eers) — 34 c; ^ 16. aprillil — Kanada seadused õiguste ja vabaduste kohta — 34 c; 6. mail - Kanada kunstiteos (Ozias Leduci maal ,,Noor lugeja") ~ 50 c; 19. mail - Tehnika - 34 c; 12. juunil - 3 C A P E X ' i l e pühendatud marki (34, 39 ja 68 c), piltideks vanad postkontorid mitmesugustest kohtadest; Suveniirblokk nende kolme ja 16. veebruaril ilmunud margiga; 25. juunil — ,,Kanada Päeva" puhul neli 34-c. marki, kujutades teadust ja saavutusi tehnoloogia alal; 20. juulil — Kaks 34-c.marki vanade laevadega; , 7. augustil — Allvee arheoloogia — neli 34-c.marki; 2. septembril' — Frankofiilide kongress Quebec City's — 34 c; 1. oktoobril — Uued tarbemargid järgmistes nominaalides: 1,2,3,5, 10,25,34,39 ja 68 centi, piltideks Kanada fauna väikesed esindajad; 2. novembril — kolm jõulumarki - 34, 39 ja 68 c ; 20. novembril — kaks marki 1988.a. Calgary taliolümpia puhul: suusatamine (34 c) ja suusahüpped (68 c). Peale nende on ette nähtud üks 34- c mark ,,Commonwealthi" juhtide ja valitsuste kokkutuleku puhul, mille ilmumisaeg pole veeJ kindlaks määratud. Kasutada olnud teadaandes ei ole lähemat informatsiooni 13. aprill i l ilmuva,.vabatahtlike" margi kohta. Kellele või millistele vabatahtli-* kele on see mark pühendatud? Paljud Kanada filatelistid koguvad ka USA kui kõige lähema naaberriigi marke ja võib-olla oleks huvitav anda mõningaid andmeid, sealsete, väljaannete kohta. 1985. aastal ilmunud (ja ilmuvate) markide arv (78) ületab kaugelt Kanada sama, aasta oma. Selle arvu on suureks ajanud ÜSA presidentide sari, milles on 36 marki. Rahaliselt ei ole asi nii hull kui võiks arvata — peaaegu 19 dollarit (kuid need on U S A dollarid!. US • s on tavalise kirja tariif ainult 22 centi ja postkaardi oma 14 centi. Mis aga nii Kanada kui U S A markide kogujaid tõsiselt häirib, on nende maade postitembeldused, eriti masintemplid. 90-1 juhul sajast on ümbrikul või kaardil vm. olevad margid liiga ,,vägevate" templite läbi nii inetuks lehtud, et koguja, kel vähegi, esteetilisi nõudeid on, neid pikema mõtlemisega paberikorvi läkitab. Miks ei või k a siinsed masintemplid olla sellised puhtad ja nägusad, nagu on näiteks Skandinaavia riikidel, Prantsusmaal või Shveitsil? ^ Teine pahandav moment on Kanada suuremõõtmeliste ümbrike pruun paber. Milliseid kemikaale sinna on pandud, seda ei tea, kuid nendelt marke Teotades värvib see pruun paber niarkide tagakülje kollaseks. Isegi primitiivne vene pruun paber ei tee sellist pahandust! Soovite firmamärki oma kuulutusse? ,,MEIE ELUS^^ on see tasuta. m ROYAL LERAGE i=r^ REAL ESTATE SERVICES LTD., BROKE^ Bayview Ave., Toronto, Ont.lVi4G2Z8 Tal. kontoris 424-4900 kodus 751-1296 Meie hobid K E Igaühel meist on — 24 tundi ööpäev;] tuleb ajast puudus, kuidas me oma aegjj kasutame, Siirdudes palgalisi kepalgale, peaks n| kesti vaba aega. sellest olenevad ii!^ ära langenud ja vab muu tegevusega liii Seda tegevust o lemmikharrastusek napäeva Eestis on sl le uus sõna, meelist) suure mahuga hõln) vasest ehist ja kohuj aega. Selle võiksinj kavatsetud ja plaan) le — hobile'- - nuH^lf bisid võib olla miil seid. MINIMUUSEIIM Torontolasel-llle' on isiklik kunslini.i muuseum mahub p ta, milhjs on igas poolega lehte läb| all. Ti\ on üle 20 aas| lavkunsli kohta kii sioone ja postkaart] koguja A. Vilms n las", et materjalil moodustavad vaii leides selleks sobil lehtedena kolmerd praegu on neid ne on maailma kunsl eesti kunstnikud. I mevärvilisele repj lisatud vastava kuj lehe või ajakirja v Kogu peamisiksl kunstiajakirjad, aj postkaardid. Paljf kaasa ii ida nud teadlikud sõbrad,] sobivat on silma Praegune kogu kest. Graafika ja välja arenemas, i\ mall esitatud kui ajast ja mitmed kil kumalt on esilatui USA ning l^madjj osas on palju.esii . Huvitavad on mustavad kirjutist arvustused ja and Esimene map[ suurkunstniku l,( (1452-1519), järg (1483-1520), Mic Rosetti, Ligier Ri gel. Edasi man( Greco [1541-1014 Om Möödunud na kunsti osas võikl tähistada kahe tj mendiga — kahi tusega kahelt Tulvingult ja Kai va juhtumina T( nuaris kujunes näituste hooaji vaikimise järe! ponaadiga rahvj kunstnikult (0[ omases esituses! lõpul (detsembj lõppakordiks. Kai Käärid, nina ja balletis] rakendusliku jana asus abieli Siin, Torontos,ji list balletikooli koreograafiks fiks ja lavastaji juures. USA-s miscl määratut] üle Kanadasse edasi Õppimine] mete kunstion ja -näitustele. OI kujunes kunst( ^ud enamaks U nud koreograal ja kriitika avaldl 70-ndatel aasti
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, February 12, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-02-12 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870212 |
Description
Title | 1987-02-12-04 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
Pühapäeval, S. veebr. lubas ilmaennustaja
Toronto iinrale „koera-ilma".
Ilma, millal hea peremees ei
aja isegi mitte koera ulualt välja.
Mii öeldi mõnes kodumaa nurgas.
Tuule kiiruseks ennustati 100 km
Junnis, lund kuni 10 cm. Raadios
üks hoiatus järgiles teisele.
Maakondliklu Esinduskogu abiesimees
Salme Vesi vaatas murelikult
Eesti Maja väikeses saalis
ülesseatud tühje toole ja mõtles kas
need toolid leiavad täna istujaid.
Pidi algama maakondade eesti rahvustoitude
valmistamise kursus.
Väljakuulutatud ajaks oli aga saal
peagu rahvast täis ja rõõmsa näoga
ütles Salme Vesi teretulemast daamidele
ja mõningatele härradele, kes
trotsinud loodust ning tulnud kuulama
esimest loengut.
Lektoriks o|i tuntud kodundus-teadlane
Hilja Jukkum. Pr. Vesi tutvustas
lektori hariduslikku tagapõhja,
mille järele Hilja Jukkum käsitas
oma pooleteisttunnilises ettekandes
Eestis kasvavaid toitevilju jä nendest
valmistatavaid toiduaineid. Ajalooline
ülevaade meie rahva söögisedelist.
möödaläinud sajanditel oli eriti huvipakkuv
nii vanematele kui ka noorematele
kuulajatele-! Rõõmustavalt
leidus viimaseid rohkesti poolesaja-lis&
s kursuslaste peres.
Hilja Jukkum tõi oma ettekandes
huumoriga vürtsitatud näiteid köögiteadusest,
mis lõi sa llis lõbusa
meeleolu. Ta nimetas, et meie praegune
tähtis toiduaine kartul jõudis
Eestisse 18-dal sajandil, kuid seda ei
soovitud kasvatada. Leival on alati
olnud tähtis koht meie laual N i i
tähtis, et. kõiki muid toiduaineid nimetati
leivakõrvaseks. Ka meie keelepruuk
juhib tähelepanu leiva erilisele
positsioonile toiduainete hulgas.
Näiteks sisenedes ruumi, kus käsil
söömine, sooviti,.jätku leivale'\
Vastupidi üldisele arvamusele
võõrsil elavas eesti ühiskonnas ei
söödud kodumaal vere- ja valgeid
vorste olenevalt geograafilisest piirkonnast,
kus elati, vaid see harjumus
oli juhuslik. Nii olid ühe pere laual
verevorstid, naabriperes aga hoopis
valged vorstid.
Meil on isegi toite, mis võivad olla
konfliktis tänapäeva seadusandlusega
ja neid nüüd loomulikult ei tarvitata.
Nende hulka kuuluvad kanepi-,
toidud.
Sujuva esitusviisiga lektorit tänati
tugeva aplausiga ja lillekimbuga. Siis
tehti teatavaks, et järgmised neli
loengut. koos praktiliste töövõima-lustega
toimuvad Toronto Eesti Ev.
Luteriusu Kolmainu koguduse ruumes
619 Sherbourne Street, mis asub
samanimelise allmaaraudteejaama
juures. Need loengud toimuvad järgmistel
kuupäevadel: 23. veebruaril
ning2., 9. ja 23. märtsil 1987. Loengute
algus on kell 7 õhtul ja kestvus
Umbes 2 tundi. Informatsioon Vajadusel:
Salme Vesi, tel. 255-3929.
Maakondliku Esinduskogu kevadises
töökavas on veel, nagu loengu,
lõpul teatati, Võidupüha ja jaaniõhtu
pühitsemine Eesti Maja kõikides
saalides teisipäeval, 23. juunil. .
E.A.
Lääneranniku Eesti
Päevadele Vancouveris
Maakondade väga populaarseks
osutunud reis Vancouveri Lääneranniku
Eesti Päevadele on an^mu-gi
läbi müüdud. Reisi teeb kaasa
136 kaasmaalast, kes sõidavad peale
pidustusel kolme bussiga Vancou-verist
Calgary, peatudes^ kõrgmä-gede
vaatamisväärseis kohtades.
Kuna mitmed reisihuvilised jäid
omal soovil ootejärjekorda, juhul
kui keegi haiguse või muul põhjusel
peaks välja langema, siis pöördus
Maakondliku Esinduskogu reisijuht
veelkord Eatoni reisibüroo
poole võimaluste leidmiseks kõikide
soovijate äramahutamiseks.
Selgitati siin ja Vancouveris. Leiti
et busside arvu ei ole võimalik suurendada,
küll on aga vabu istekohti
Wardair'i lennukis paarikümnele
inimesele ja vastaval arvul vabu ruume
suures 250-ruumilises hotellis,
kus meie reisiseltskond peatub seitse
Saarlaste Ühingu oos juhatus küünlapäevapeol Eesti M a j a s . Istuvad,
vasakult — H. Härm, V. Gustavson(esimees), P. N i i t ; seisavad L. Riis,
L. Kolk, A. Röinsoo. A l l — peorahvast: Ludvig Raun, M a r y Mets, Aino
Raun ja Salme Raun. Foto -. H. Raigna
»*<)> |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-02-12-04