Meie Elu = Our life, April 30, 1981

              „Meie Elu" nr. 17 (1628) 1981
Montreali eesti noorte traditsioo­niline
kevaiäpidu— sedapuhku itahe
väljapaistvji Toronto eesti pei^koair
na rikkalikul kaasalöömisel, t)Ies-tõusmispühad
märkimisväärselt roh-kearVüiise
osavõtuga Jumalateenis­tustest
üheskoos rikkalikkude pere^
kondlikkude kokkutulekutega, (üie
meie populaarse ija noorusliku paad
kuldse tähtpäeva märkimine Ja
skaütlifckude noorte traditsiooniline
Jüripäeva kokkutulek on ihneštanud
Montreali tänavukevadist perioodi
eriliselt elaval viisil. Mitmed eelsels^
vad sündmused) nende hulgas emade­päeva
. märkiMne, omakorda lisavad
Laupäeval, 25.; aprillil ,,KiIIamängüd 81" juhatuse Ja maakondade
esindajate koosolekul tähistati maakondade maaalad tikkudega.
Pildil Viljandimaa asukohta tähistab tähise maasse tagumisega Jo
Vihma ja Ojässon Võrulaste iKoondise esimehe L. Puuritsa ja Pär-numaalaste
Seltsi esimehe E, Älnsaare abivalmil juuresolekul.
oe ao
Vaatamata jahedale ilmale, kogu-
3ies laupäeva hommikul Moonstone'!
20-liikmeline iCillamängude üldkogu,
et lõplikult kindlaks määrata maa­kondade
asukohad.
Pärast ringiuitärnist avaral maa­alal
sobivate asupaikade- otsimisel
nii esinemisteks kui ka maakondade
asukohtade ,lõplikuks määramiseks,
koguneti peamajja koosolekule. Tere
tulernast ütles Killamängude esimees
Johannes Vihma. Aruande senisest
tegevusest andis sekretär Lembit
Pihlberg. Anne'Tüll programmi koor­dineerijana
andis ülevaate program­mi
senisest arenemisest, eriliselt rõ­hutades
rahvamängude esiletõstmise
vajadust.
Kui eelmiste Killamängude ümber
oli rohket poleemikat, siis arenevad
Killamängud '81 väga ladusalt ja sõb°
ralikus koostöö vaimus. •
Traditsiooniliste killamängude kõr­val
korraldatakse veel Kurnimängu,
„Hiiu hokit" ja „perämist paari".
Eriti rohkelt on killamängi^dele oo­data
noori meie suveikodudest, kes
on sellest (>sa võima kutsutud.
Maakondade vahelised võistlused
võivad kujuneda seekord eriti ela­vaks,
kuna mõni makond olla salaja
organiseerinud hulgaliselt noori, kes
tahavad oma vanemate sünnikoha ni­mel
välja astuda. '
Mängud ja võistlused toimuvad
ühisel maa-aial ja eelmistel Killa-mängudel
esinenud väsitav rännak
jääb ära. Maakondade platsidel toi­mub
peamiselt omavaheline 'kokku­saamine.
Maakonna omapära tutvus­tamine
jääb igale maakonnale va­baks
valikuks.'
Lisaks lõbustustele ileiab aset ka
etnograafiline näitus Etnograafilise
Ringi korraldusel. Postlcontor. margi-klubi
korraldusel ning Eesti Abista­miskomitee
müügilaud.
Toitlustamine toimub peamajas ja
barbeque peamaja esisel väljakul. Pi-duliote
karastuseks -ori peahoones ka
baar Ontario seaduste kohaselt.
,;Meie eriline tänu teile, Tamara,
Tiina, Linda ja l i i s a Norheimid ning
Selma, Piä ja Juta Metsalad reagee­rimast
meie «appihüüdele" nii abi­valmilt.
Nagu te teate, meid ei ole
Montrealis mitte just ülevoolaval ar­vul
ja teie osavõtt meie sellistest
kokkutulekutest samuti kui lätte­mäe
suvelaagritest on meile alati
suureks rõõmuks ning värskendu-
:-seksl"
Toronto külalised üheskoos Mont­reali
noorte Ülle Leithami, Pille Leit-hami,
Linda Kuke, Toomas Puhveli,
'Kristjan Puhveli, Allan "Suti, Jaan
Kuke, Johan Kadai, Krista Kadai,
Heiki Viita, Kaarin Tae, Mihkel Tae
ning Vermontist pärit Ingrid Sirge
ja Tiina Sirguga esitasid noorusli­kult,
värske kava, mis, leidis sooja
vastuvõttu.
samasuguse vastuvõtu osaliseks
sai Tamara Norheim oma laulu-ette-
'kannetes ja Linda Oder klaverisaat­jana.
Montreali noorte ettekanded
ojlid viimistletud Täienduskooli õpe­tajate
Hilja Teose, Mari Aseri, Heino
Altosaare ja Toomas Altosaare ning
skautide juhi Endel Rubergi poolt.
Montreali Jaani koguduse õpetaja
Heino Laaneots ütles sooja palvuse.
. Maitsva einelaua eest olid hoolitse­nud
kuulsad Lättemäe pereemad El­sa
Peets ja Laine Altosaar ning arvu­kas
hulk noortevanemaid ja sõpru
lõid abivalmilt kaasa lotg^rii organi­seerimisel
ja muudes ülesannetes.
Soe tänu kuulus ka loteriil väljaloo-esemete
annetai
Ülestõusmispühade jumalateenistu­sed
Montreali Jaani kirikus õpetaja
Heino Laaneotsa teenimisel tõid ko^k-
'kü rohke hulga kirikulisi nirMsti
Palmipuude pühal kui ka kahel Suu­re
Reede jumalateenistusel samuti
kui Ülestõusmispühal Palmipuude­püha
jumalateenistust kaunistas so­listina
Tamara Norheim ja Suure
R.eede hommikust jumalateenistust
Montreali Eesti Segakoor Kari Raud-nes
(esimes); H.Kasak. Seisa-
Foto —R.
NEW YORK (M.E.)— Üheedatud Balti Ameerika Komitee,
käesolevaks aastaks läks eestlaste juhtimisele, on teostanud Ida-
Euroopa j.t. rahvusgruppide ulatusliku organiseerimise, et kindlus­tada
USASenatis dr. Emest W. Lefewerl kinnitamist välisMnistrI
assistendiks inimõiiguste küsimuste alal.
Vastavale memorandumile on kir­jutanud
alla eranditult kõigi Ida-Eu-roopa
rahvaste kesksete organisat­sioonide
esindajad, käasaarvatult
Eesti Rahvuskomitee nimel abiesim.
M, Kari. See memorandum toodi ap­rilli
algul terviklikult ära Kongressi
Rekordi veergudel, mille eest õli hoo­litsenud
Esindajatekoja liige ja ikes-tatud
rahvaste vana sõber Edw. J.
Denvinski. Kõik need ühinenud rah­vusgrupid
selleks aktsiooniks esine­sid
Tasakaalustatud Inimõiguste Po­liitika
Komitee nime all ija märkisid,
et grupp esindab sisuliselt üle 20-ne
miljoni ameeriklase hoiakut Ja et dr.
Lefewerl rakendamine Välisministri
assistendina inimõiguste poliitika
alal, arvestades tema senist tegevust
ja vaateid,'oleks hästi kooskõlas pre­sident
R. Reagani sihtidega selles po-.
lutikas ja rahulduseks neile — kes
soovivad näha, et inimõigpste küsi­muses
kaoksid kahesugused mõõdu­puud.
Dr Lefewer, kes oma doktorikraadi
saavutas kristliku eetika alal, on ju­ba
v aastakümneid tegelenud silma­paistvalt
sõjavangide, põgenike, sot­siaalset
abi vajajate j.t. abistamise
juhtimisega, ta on avaldanud roh­keid
teoseid neilt aladelt ja külasta­nud
üle poolesaja maa. Kolmel kor­ral,
viimati 1966. a. ta külastas N.
'Liitu ja selle orbiidis olevaid raudse
eesride taguseid maid, misjärele ta
paljastas sealseid võimatuid olusid
inimõiguste ja vabaduse osas. Dr.
Lefewer oi;i nõudnud, et küna niärk-sistlike
totalitaarsete riikide süsteem
on suurimaks ähvarduseks ja häda­ohuks
rahvaste põhilistele inimõigus­tele,
tuleb kaotada senine kahepaik­ne
suhtumine — kus marksistlikud
riigid on tehtud soosikuiks ja samal
ajal: teistsuguse mõõdupuuga kohel­dud
muid rahvaid. Inimõiguste kü-siinus
peab muutuma USA välispolii­tikas
üheks elulisemaks osaks üldse
ÜSA enese, ta liitlaste ja kogu maail­ma
vabaduse ja rahu kidlustamisel.
Pühadelaupäeval Montreali „Air-port
Hiltoni" pidulikus ,JLe Petit Sa-lon'is"
aset leidnud Dagmar ja Eerik
Kokkeri kuldne pulma-aastapäeva
koosviibimine piirdus perekondlikku
ja sõprade ringi, kuid see rikkalik
ring lõi mulje, nagu oleks kogu
Montreali eestlaspere seal koos vii­binud.
Lisaks arvukas hulk külalisi
väljaspoolt Montreali koos külaliste­ga
Läti rahvusgrupist, kellega Kok-ikeritel
on alati olnud soojad suhted
muusikalisel tegevpõUul. Juubilare
/hellitasid rohked ja soojad suusõna-lised
ning kirjäliikud õnnitlused.
Eesti Majandusklubi tantsis • keva­desse
oma traditsioonilisel ballil, mis
seekord peeti esindusliku Royal York
hotelli hubases Upper Caniada ruu­mis.
Reede õhtul kogunes sinna peb-riietuses
klubiliikmeid koos külalis­tega
120. Nende hulgas silmapaistvalt
majandusinimesi ja vabakutselisi ka
meie nooremast generatsioonist.
Tervitussõnad ütles klubi esimees
Lembit Jänes.
Pärast sissejuhatavat jkokteiltundi
ootasid kaetud lauad õhtueinega ja
„Bill Berle" orkestri helide kõlades.
Eešikavalises osas esines TV-st tuntud
„Kombus 6" (Evi Valge, Linda ja Hei­di
Laikve, Mike Liik, Paul Ja Arno
Kiilaspea) ja üllatusena tshaarda^hi
jä mustlasvüsidega rumeenia viiulda­ja
Livu Ratter, kes mängis nii et pilli
keel läks katki.
Hoogne ^muusika aitas täita tantsu­põranda
ja sulatada peolised suureks
heatujuliseks seltskonnaks, kes an­dis
üksmeelse tunnustuse hästi ette­valmistatud
balli korraldajatele.
Ants Toi loeni
Käesolevad read ei ulatunud skau-tide-
gaidide jüripäeva kokkutulekuni
ja sõnum jüripaevast jääb seetõttu
lehe hilisematele veergudele.
00
Laske isoleerida oma maja $30.00 eest „The Canadian Home
Insulation ProgramT^ahisei ^ C.H.LP,
Asjatundlik ispleerimim©
klaasvilla puhumisega.
: Eshidaja Torontos: ENM LIGE,; tel. 42S-0839
LAVÄSiySil
John van Druten'i („Mäletan ema"
laVäautor) näidend „Cabaret" John
'Kandler'i muusikaga etendus möödu­nud
nädalal kolmele täismajale Yöric
Mills Collegiatels.
i6-liikmeline orkester andis kogu
etendusele sobiva,muusikalise taga­põhja
ning laulude-tantsude kõlarik­ka
saate. Tantsud oli seadnud R.Gar-big.
Näitejuhte oli koguni kolm: K-Forbes,
J. 0. Brien ning M. Smith.
28-osalisegä muüsikahs olid pea­osades:
Sälly Bowles Nora Yoürig
ning Clifford Bradshaw —• eesti noor
Rein Andre.
Teatripubliku poolt võeti „eaba-ret"
lavastus vastu korduvate aplau­side
ning üldise tunnustusega.
Kõrgesagedus-heli, ultra-heli (ult-ra-
sound) on heli mille sagedus asub
väljaspool inimese kuulmisvõimet.
Viimase kümne aasta jooksul toi­munud
tehnoloogiline areng' lubab
seda heli nüüd väga edukalt kasu­tada
inimese tervisliku olukorra uu-rhtiisel
Eriti väärtuslikuks bn kujunenud
ultra-heli rakendamine - uurimistel
ühenduses lapse arenguga enne tema
sündimist. Väiga edukalt kasutatakse
ultra-heli ka oluikordadesi, kus on te­gemist
südame või allkeha organite-
;ga.
Ultra-heli eriti suur eehs röntgeni-kiire
kõrval on fakt, et ta ei. ole or­ganismile
sugugi ohtlik;
Dr. Ants Toi eelseisev loeng —
täiendavate diagrammide ja diaposi­tiividega
— kirjeldab tehnikat ja võt­teid,
kuidas siseorganitest hääle abil
tehakse pilte ja kuidas arst saadud
informatsiooni kasutab nii diagnoosi
kui ravi juures.
'Külalislektor, dr. Anis Toi on ala­tes
1974. a. McMaster ülikooli arsti­teaduskonna
professor ja ülikooli
haigla diagnostilise ultra-heli (Diag-nostic
Ultrasound) osakonna juha­taja.-
.; '\ •
Loeng on kolmapäeval, 6. mail kell
7.30 õhtul Tartu Instituudis.
KõLMAiNu mmm
(Finchi nurgal, Bathursti ja Yong® vahsl)
L9 ^ .0
Äri avatud: teisip., kolmap., neljap. 9-^, reedei9-7, kup. 9-4.
i (Esmaspäerviti suletud)
(Sheppardi lähedal!
tsna
1159
Eeloleval pühapäeval, 3. mail kell
1.30 algava jumalateenistusega ja sel­lele
järgneva koosviibimisega kiriku
saalis tähistab Kolmaihu kogudus ka
sel aastal emadepäeva. See on palju­dele
koguduse liikmeile ja külalistele
olnud minevikus meeldejäävaks pi­dulikuks
päevaks, Kogudusel on hea
meel tervitada Anne Agur'it päevako­hase
kõne pidajana, kes on koguduse
liikmete noorema generatsiooni esin­daja.
Rõõm on kuulda laulmas mi
jumalateenistusel kui' ka koosviibi­misel
Toronto Pensionäride Klubi
koori E. Tobrelutsu juhatusel. Koos­viibimine
toimub kohvilauas, mille
katavad koguduse naisringi liikmed.
Laupäeval, 25. aprillil toimus Alf­red
Karu uue ettevõtte, kunstigalerii
,,Karu of Canada" avamine. Galerü
asub Markhamis, 2600 John Street
Unit 220 (Steeles Ave, ja Don Mills
Rd). Alfred Karu on tuntud nimi
kunstiringkonnis, ulatusliku ettevõt-te„
Multiframe" ühe asutajana ja ka
loovkunstnikuna, milles võinuks an­da
hea panuse eesti kunstile kui ta
selleks oleks jäänud. Nüüd, jäädes
tööstuse ainuomanikuks ja Rich-mond
Millist toonud ettevõtte Mark-hami
moodsasse tööstushoonesse,
kus kasutada avarad ruumid, avas ta
sinna ka. kunstigalerii. Alfred Kar^
mainis, et ettevõte toodab läbistikkü
30.000 jooksvat jalga räamimisliistu
nädalas ning tarvita j askond on üle-kanadaline,
enamik produktsioonist
läheb siiski U§Ä-sse. Oma galeriis ta­hab
ta pidada alalise näituse kunste
nike valiktöödest ning äeg-ajalt kor­raldada
ka erinäitusi. Oma loomin^-
lise tegevuse kohta ta mainis, et see
on 'paratamatult pidanud jääma ta­haplaanile,
kuid vähestel jõudetundi-del
siiski hoolitsenud, et joonistus-sulg
ei läheks rooste ega väi*vid tuu­bides
ei kuivuks. Seda oli rõõm kuul­da,
kuna kunsfnikuna tal on oma
palg ja Colour and Form näitustel,
esinedes neil vist-küll kümnel korral,
oli ta tähelepandav.
Galerii avanäitusena toimus Abel
Lee loomingu esitus. Mõningate vara­semate
teostuste kõrval peamiselt
viimase aasta lõpetatud töist. Lee on
kunstnikke, kes kunstiolemusse on
tunginud. Ta omab häid teadmisi
kunstiajaloost ja stiilidest, vaatleb
teiste loomingut, analüüsides ja kom­menteerides.
Ta ei tee illusioone ene­se
suhtes, pole huvitatud, et meeldi­da
või turgu võita. Töötab virgalt,
kuid esineh vähe ning kui, siis uut
andes, iseennast kordamata. Ta on '
spontaane ning koloriidilt, kujundu­selt
ja kompositsioonilt on tal oma
nägu. Ta on neid väheseid, kelle
teöstusis kolmedimensionilisüs kõi-gis
astmeiSj sünteesis ja kõlas esi­neb.
•
Lee on õige mitmepalgeline. Mõ­ningad
näitusel esitatud tööd varase­mast
loomingust, manavad esile
kunstniku erietappid. Ta algas reaal-impressionistlike
maastikega akva­rellis,
siis figuraalsed ja portreelised
CANADA" GALERIIS
kompositsioonid, mõneti kallakuga
rahvusromantikasse. Rannaelu kom­positsioonid
selles ainestikus on tä­helepandavamad.
Ent varsti see rea­lismile
põhinev toodang taandub
abstraktsema värvi-võlu käsitluse
eest. Tulevad maalisarjad „LibHkad"
ja „Kalliskivid", mis olid aluseks ko­loriidi
nüanssirikkas otsinguis ja kä­sitluses.
Järgnesid mönokroomsed,
joone liikumisele põhinev maalide
grupp „Liikumised". Kõigis neis
loendatud sarjades on märgatav loo­mingulise
omapära avardumist põ­hielementide
— värvi; joone, kompo­sitsiooni
ja struktuuri täielikkuses.
Kallak abstraktsusesse, kord pei­detuid
ja aimatav, teinekord terava­malt
ja nähtavana on vilksatunud lä­bi
enamiku Lee töödes, ühel viima­seis
erinäitusel „Aknad" oli see juba
domineeriv, laskumata äärmusse, mi­da
väldib kunstniku tugev jobnistus-lik
külg. Võime rääkida vaid pool-abstraktsusest
esile tulevate realist­like
elementidega — aknad ja vaa­ted
väljaspoole, momendi visioonid
ning sümboolika, kooskõlalises ter­vikus.
Kõneall olev näitus esitab sa­ma
joont segatehnikas — monotüü­pilisel
põhjal detailides ja diskreet­selt
kollaazhi elementide lisanditega.
Kollaazh, kiimmekond aastat tagasi
kunstis isegi võidutsema kippuv, on
siiski maali sobitatuna võõrkeha,
mehhaaniline menetlus nagu seda on
kõik muudki maali lišatudkleebitud
esemed, mis katab-maskeerib kunst­niku
puudujäägi. Leel seesugust puu­dujääki
pole. Pintsli ja sulega on ta
võimeline vajalikku reljeefset esi­le
iooma. Oma kunagiste kunstiõpin­gute
alguses on Lee küll kokku puu­tunud
rakendus ja dekoratiivkunsti
aladega kodumaa päevilt Ja seda
kord meenutanud puumaterjali va­helduva
tekstuur-kompositsioonina.
Kuid see on tal jäänud vaid lühiajali­seks
mälestusradadel käimiseks, mi­da
ta ise ka mitte käimasoleval näi­tusel
ei meenuta, mil teised etapid on
esitatud.
Abel Lee loovkunstnikuna, saavu­tades
kölmedimensioonlisuse, vaat­leb
ja käsitleb ümbi*ust värvide, vor­mide
ja rütmide hannoonias. See
Abel Lee pärisosa!
R, ANTIK
24-28 Howard Ave. Toronto, Ont. M6R 1V5
Tel. 533-8451
AUTODE PÄRANDÄMIPiE i( TÄIELIK MOOTORI JA TEISTE
MEHAANIKA TÖÖDE PÄRANDUS ^VÄRVIMINE • TUNE-UPS
^ÄRAVEDU Lic.Mehaanik Sõbralik teenüidüs ja nõuanne
Filtsos Brothers & Associate